- Allergoloogia (606)
- Endokrinoloogia (4 909)
- Füsioteraapia (1 024)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 536)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 036)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 209)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 686)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 671)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 420)
- Psühhiaatria (8 588)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 276)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 096)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 019)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (356)
- Veresoontekirurgia (310)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “Kas see ongi depressioon?” leiti 62 650 vastet
Klistiir
Klistiir ehk klüsm on vedeliku viimine pärasoolde roojamise käivitamiseks (puhastusklistiir) või ravimite ja muude vajalike ainete manustamiseks (ravimklistiir). Puhastusklistiiri tehakse kas roojamistakistuse ...
Toksoplasmoos
Toksoplasmoos on ainurakse eoslooma – toksoplasma (Toxoplasma gondii) tekitatud haigus. Täiskasvanuil avaldub äge toksoplasmoos tavaliselt palavikuhaigusena, mille puhul suurenevad seedekulgla ja kaelapiirkonna ...
Vererühmad
Vererühmad. Punalibled (erütrotsüüdid) kannavad oma pinnal erinevaid valke (antigeene). Nendel punaliblede eri pinnaantigeenidel põhinevadki vererühmasüsteemid: 1) AB0, 2) Landsteiner-Werner, 3) Duffy, ...
Leetrid
Leetrid on äge, enamasti lapseeas põetav nakkushaigus, mille põhjustajaks on paramüksoviirus. Haigus levib peamiselt piisknakkusena, kuid haigestumine on võimalik ka otsese kontakti teel haigega, sest ...
Liigesekulumus
Liigesekulumus ehk artroos ehk osteoartroos (ingliskeelsetes maades ka osteoartriit) on kõige sagedamini esinev liigesehaigus, mis seisneb liigesepindu katva õhukese kõhrekihi kulumises ja pragunemises. ...
Lugemispuue
Lugemispuue ehk düsleksia on osaline, harva ka täielik võimetus õppida lugema või ajukahjustusest tulenev juba olemasoleva lugemisoskuse kadumine. Lugemispuue avaldub harilikult koos kirjutamispuudega, ...
Lumbalgia
Lumbalgia ehk krooniline nimmevalu on väga sageli esinev healoomulise kuluga haigus, mis enamasti paraneb iseenesest, kuid võib põhjustada ka ajutist töövõimetust või osalist töövõime kaotust. Lumbalgia ...
Läkaköha
Läkaköha on väga nakkav bakteriaalne nakkushaigus, mida iseloomustab tugev kontrollimatu köha. Haigustekitajaks on Bordetella pertussis, väike kepikujuline bakter. Haigus kandub üle piisknakkuse teel ...
Lülipõletik
Lülipõletik ehk spondüliit ehk spondülartriit on üldnimetus selgroo lülidevaheliste ühenduste haiguslike muutuste kohta. Ägedat spondüliiti või lülivahekettapõletikku ehk distsiiti võib esineda traumade ...
Nakkushaiguste tõrje
Nakkushaiguste tõrje on sihipärane tegevus, mille eesmärgiks on ära hoida inimeste haigestumist. Tõrje lähtub teaduslikult põhjendatud soovitustest, mida rakendatakse vastavalt sotsiaal-majanduslikele ...
Neeruvähk
Neeruvähk areneb enamasti üle 40 aasta vanustel inimestel, esinemissagedus suureneb eaga. Mehed haigestuvad veidi sagedamini kui naised. Eestis avastati 2006. aastal meestel 154 ja naistel 107 neeruvähi ...
Ninavaheseina kõverdus
Ninavaheseina kõverdus võib olla kõhrelises ja luulises osas, meenutades S-tähte. Paljudel juhtudel on muutunud ka nina väliskuju. Sagedasemaks põhjuseks on traumad. Kaasasündinud ehk kongenitaalsed ninavaheseina ...
Nõgestõbi
Nõgestõbi ehk urtikaaria on sageli esinev nahahaigus. 15–20% inimestest põevad nõgestõbe vähemalt korra elu jooksul ja tihti jääb tekkepõhjus ebaselgeks (idiopaatiline nõgestõbi). Haigus võib tekkida ...
Polüneuropaatia
Polüneuropaatia on perifeerse ehk piirdenärvisüsteemi haigus, mille korral kahjustuvad närvi moodustavad eri tüüpi aksonid (närviraku kehast impulsse eemale juhtivad jätked) või neid kattev isoleeriv ...
Sapipõie- ja sapiteedevähk
Sapipõie- ja sapiteedevähk. Sapipõievähi puhul hakkavad vähirakud arenema sapipõieseinas. Seda kasvajat esineb harva. Sapiteedevähi puhul saavad vähirakud alguse sapiteede seinast, ka see kasvaja on harva ...
Steriliseerimine
Steriliseerimine (sterilisatsioon) on rasestumise vältimise pöördumatu meetod, seega sobiv neile, kes rohkem lapsi ei soovi. Steriliseerimine on rangelt vabatahtlik, kuid seda saab teha üksnes steriliseerimist ...
Autonoomne närvisüsteem
Autonoomne närvisüsteem ehk vegetatiivne närvisüsteem on kesk- ja piirdenärvisüsteemi osa, mille kaudu reguleeritakse eeskätt siseelundite ning veresoonkonna talitlust. Autonoomne närvisüsteem ei allu ...
Emboolia
Emboolia ehk siirdtopistus on ühe või mitme veresoone topistumine verevooluga edasikanduva ühe või mitme topise ehk emboliga. Topiseks võivad osutuda näiteks verehüüve (trombemboolia), bakterikogumid, ...
Hambad
Hambad. Hammaste areng saab alguse juba looteeas. Raseduse 6. nädalal hakkavad lootel moodustuma piimahammaste algmed ja 3. raseduskuu lõpuks on nii üla- kui alalõualuus välja arenenud 10 piimahambaalget. ...
Herpesviirusnakkus
Viited: salvHerpesviirusnakkus on herpesviiruse tekitatud naha- või limaskestahaigus, mida iseloomustab villiline nahalööve. Herpesviirus jääb pärast nakatamist organismi püsima, inimesel tekib püsiv ...