Pulsi mõõtmine Autor: Irma Nool

Pulsi mõõtmine. Pulss on arteri ehk tuiksoone seina võnkumine, mida põhjustab südame vasaku vatsakese kokkutõmbumisel (süstolis) aorti väljapaisatav veri. Pulss on vanim südametegevuse jälgimise parameeter. Uuritava käsi peab asetsema vabalt, ilma lihaseid pingutamata. Pulssi palpeeritakse tavaliselt kodarluuarteri (radiaalarteri) perifeerses otsas – randmeliigesest kõrgemal käe sisepinna pöidlapoolsel küljel. Palpeeritakse 2., 3., ja 4. sõrmega. Pulssi on võimalik kombelda ka muudes piirkondades: unearteril, oimuarteril, kõhuaordil, käel õlavarrearteril, jalal reie-, õndla-, sääre- ja pöiaarteril. Vahetult enne pulsi lugemist oleks hea, kui inimene istuks veidi aega rahulikult. Oluline on kontrollida pulssi mõlemal käel. Hinnatakse, kas pulss on sümmeetriline, regulaarne, loetakse ära pulsisagedus (pulsilöökide arv ühes minutis). Sagedust mõjutavad nii südamelihase seisund kui ka närvisüsteemi talitlus. Täiskasvanul on rahuolekus pulsisagedus 60–80 lööki minutis, füüsilisel koormusel ja erutumisel pulss kiireneb. Ka lastel on pulss kiirem, treenitud sportlastel aga aeglasem (40–50 korda minutis). Kehatemperatuuri tõus ühe kraadi võrra kiirendab pulssi 8–10 löögi võrra minutis.

Pulssi loetakse minuti jooksul, vaadates kella sekundiosutit või stopperit. Sageli piisab pulsi komplemisest 15 sekundi vältel, saadud tulemus tuleb siis korrutada neljaga. Kiirenenud pulsi puhul võib juhtuda, et pulsi lugeja ei püsi pulsirütmis ja ei saa seetõttu õiget tulemust. Ebaregulaarse pulsi komplemisel loetakse lööke minuti või isegi pikema aja jooksul, et usaldatavus suureneks. Pulsilaine ebaregulaarsus, nagu ekstrasüstolid (südame lisa- ehk vahelöögid), aeglane pulss, kiire pulss jms on tingitud südametegevuse ebakorrapärasusest.

Teadvuseta seisundite ja muude vererõhu langusega seotud olukordade puhul tuleb pulssi otsida kõigepealt kaelal unearteril. Teatud haiguste ja seisundite (nt oblitereeriva endarteriidi) puhul on oluline hinnata, kas jalgade arteritel on pulssi tunda (reiel, põlveõndlas, säärel, labajalal). Pulsi puudumine näitab vereringe takistust kombeldavast kohast südame poole.

Vt ka oblitereeriv endarteriit.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Perearst

Hemorroid

Tere
Lgp Doktor!
Minul selline mure, et umbes pool aastat tagasi tekkis päraku sügelus. Probleem tekkis 4 kuud peale sünnitust. Siis kahel korral tekkinud ka välimine hemmoroid, sellega käisin ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere
Saan soovitada perearsti külastust, läbivaatus, põhjendatud uuringud ja ravi. Kahjuks ei saa ma anda konkreetseid soovitusi diagnoosi ja ravi osas.
Head tervist soovides
Madis Veskimägi

Loe edasi

Higistavad peopesad

Tere, muret teevad higistavad peopesad. Olen märganud, et u 3-4 kuud tagasi on hakanud higistama peopesad, mitte just väga märjad, kuid küllaltki niisked. Ravimeid ei tarvita, 4 x nädalas teen trenni, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere
Tegemist võib olla noortel suhteliselt sagedase vegetatiivse närvisüsteemi tasakaaluhäirega. Saan soovitada perearsti külastust ja läbivaatust, vajadusel uuringuid.
Head tervist soovides
Loe edasi

Kõhuhädad

Tervist!

Aastaid on olnud kõhuga probleeme. Valutab, puhitus tunne, iiveldus. Nüüd viimased kuud on läinud hullemaks. Mõni öö on alakõhus paremal pool tugev valu. Hommikuti on iiveldustunne ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan usalduse eest. Kirjeldate mitme erineva organsüsteemi vaevuseid. Minul ei ole võimalik selle info põhjal midagi diagnoosida. Saan soovitada perearsti külastust, hoolikat läbivaatust, ...

Loe edasi

Kurk

Tere. Jaanuari lõpus kurk oli kuiv pärast tekkis valu punasus eritti paremal mandlil.Valus oli neelatta kipitas kõrvettas.siis algas ka nohu.Nohu ja kurgu valu lõpesid,aga kurk jäi ikka kuiv tekkinud kerge ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Vaevus ja seisundi kirjeldus on omane kroonilisele mandlipõletikule. Kurguarst vaatab kõike lähemalt, mõni analüüs ka, nt ASO tiiter ja saab otsustada edasise käsitluse. Seniks aga kurguspreid ...

Loe edasi

Mononukleoos

Tere

Täheldasin alates novembri algusest (võibolla isegi varem) kaela peal vasakul pool suurenenud lümfisõlme (kõva ja liikumatu). Mõned korrad käisin perearsti vastuvõtul, aga kuna muid haigustunnuseid ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere
Paistab, et kõik on Teie kirjas toodud. EBV tõus, vaevused: lümfisõlmede suurenemine, surve rindkeres ( see võib olla põhjustatud põrna suurenemisest) ja väsimus. Kui mahti, võiks siit lugeda ...

Loe edasi

Pimesool

Tere!

Kas pimesool võib valutada ka ilma palavikuta ja mõned korrad kuus, aastate jooksul? Küsin, sest naistearst välistas nasiteosakonnas probleemid, aga terav valu kiirgab just sealt paremalt ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Vaevus võibki olla tingitud ovulatsioonist, seda nimetatakse ka tsükli keskpaiga valuks ( mittelschmerz, hea ülevaate saab siit https://en.wikipedia.org/wiki/Mittelschmerz ).
Üks ussripiku ...

Loe edasi

Keelel laik

Tere!

Märkasin suud uurides väikest “laiku” keele küljel allpool. Kas see on normaalne?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Päris normaalne ei ole, kuid see võib olla ise paranev, mööduv nähtus või muu haiguse üks avaldumine.
Saan soovitada head koostööd oma perearstiga.

Head tervist soovides
Loe edasi

vereanalüüsi vastused

Tere!
Tahan teada saada mida tähendab:
Hemogramm 5-osalise leukogrammiga

WBC
7.0 /nL 3.8 - 10
RBC
4.46 /pL 3.8 - 5.5
Hb
140 g/L 110 - 150
Hct

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Vereproovid paistavad olema korras. Käevaevuse uurimine algab arsti kabinetis- nahatundlikkus, Tinelli, Flicki ja Phaleni test. Neid teeb iga perearst, perearst saadab ka ENMG ehk elektroneuromüograafia ...

Loe edasi

Vähi pärilikkus, suitsetamine ja köha

Tere!

Palun Teie arvamust kahe teema kohta.

1. Minu vanaema ja tema vend surid mõlemad vähki vastavalt 66 a vanuses ja 47 a vanuses ning esimesel neist oli peaaju kasvaja ja ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Vähi pärilikkuse kohta on raske anda ühest vastust. Kirjeldate väga eineva paikmega haigust ja vaevalt on need pärilikud. Ja ausalt öelda- statistika on karm- iga 3-4 inimene sureb kahjuks ...

Loe edasi

autoimmuunuuringud

Tere!

Elan välismaal. Mul on juba teist aastat sinusiit, mis ei lahene vaatamata tava- ega alternatiivmeditsiiini vahenditele. Hallitust ei ole korteris, tavapärased allergiatestid olid negatiivsed. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tervist!
Kroonilisel nohul on mitu erinevat põhjust. Esiteks anatoomiline muutus, nina ja nina kõrvalkoobaste anatoomia muutus. Teie puhul näiteks tsüst. Teiseks allergiline ninapõletik. Ja muud ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi