Pulsi mõõtmine Autor: Irma Nool

Pulsi mõõtmine. Pulss on arteri ehk tuiksoone seina võnkumine, mida põhjustab südame vasaku vatsakese kokkutõmbumisel (süstolis) aorti väljapaisatav veri. Pulss on vanim südametegevuse jälgimise parameeter. Uuritava käsi peab asetsema vabalt, ilma lihaseid pingutamata. Pulssi palpeeritakse tavaliselt kodarluuarteri (radiaalarteri) perifeerses otsas – randmeliigesest kõrgemal käe sisepinna pöidlapoolsel küljel. Palpeeritakse 2., 3., ja 4. sõrmega. Pulssi on võimalik kombelda ka muudes piirkondades: unearteril, oimuarteril, kõhuaordil, käel õlavarrearteril, jalal reie-, õndla-, sääre- ja pöiaarteril. Vahetult enne pulsi lugemist oleks hea, kui inimene istuks veidi aega rahulikult. Oluline on kontrollida pulssi mõlemal käel. Hinnatakse, kas pulss on sümmeetriline, regulaarne, loetakse ära pulsisagedus (pulsilöökide arv ühes minutis). Sagedust mõjutavad nii südamelihase seisund kui ka närvisüsteemi talitlus. Täiskasvanul on rahuolekus pulsisagedus 60–80 lööki minutis, füüsilisel koormusel ja erutumisel pulss kiireneb. Ka lastel on pulss kiirem, treenitud sportlastel aga aeglasem (40–50 korda minutis). Kehatemperatuuri tõus ühe kraadi võrra kiirendab pulssi 8–10 löögi võrra minutis.

Pulssi loetakse minuti jooksul, vaadates kella sekundiosutit või stopperit. Sageli piisab pulsi komplemisest 15 sekundi vältel, saadud tulemus tuleb siis korrutada neljaga. Kiirenenud pulsi puhul võib juhtuda, et pulsi lugeja ei püsi pulsirütmis ja ei saa seetõttu õiget tulemust. Ebaregulaarse pulsi komplemisel loetakse lööke minuti või isegi pikema aja jooksul, et usaldatavus suureneks. Pulsilaine ebaregulaarsus, nagu ekstrasüstolid (südame lisa- ehk vahelöögid), aeglane pulss, kiire pulss jms on tingitud südametegevuse ebakorrapärasusest.

Teadvuseta seisundite ja muude vererõhu langusega seotud olukordade puhul tuleb pulssi otsida kõigepealt kaelal unearteril. Teatud haiguste ja seisundite (nt oblitereeriva endarteriidi) puhul on oluline hinnata, kas jalgade arteritel on pulssi tunda (reiel, põlveõndlas, säärel, labajalal). Pulsi puudumine näitab vereringe takistust kombeldavast kohast südame poole.

Vt ka oblitereeriv endarteriit.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Perearst

Varbaluu murd või mõra

Tere,
Eile õhtul jalgpallitrennis käies sain putsakorgiga väiksele varbale viga. Panin külma peale pärast trenni. Öö möödus rahulikult. Hommikul oli jalg väikse varba juurest paistes. Käia oli raskem. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Tänan hea küsimuse eest.

Väikese varba piirkonda saadud otsene löök (näiteks putsakorgiga) võib põhjustada nii tugeva põrutuse, luumõra kui ka varbaluu murru. Ainult enesetunde ...

Loe edasi

Verevalum silmas peale pingutust kardiotreenungul

4 päeva tagasi pingutasin kardiotreeningus ja järgmisel hommikul oli vasakus silmas suur verevalum, mis tundub täna isegi suurem kui algul. Tarvitan Xareltot. Homme on järjekordne treening. Kas see on ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Tänan hea küsimuse eest.

Kirjelduse järgi on tegemist tõenäoliselt subkonjunktivaalse verevalumiga – see on silmavalge all olev verejooks, mis võib tekkida pärast pingutust ...

Loe edasi

Mandlioperatsioonist paranemine

Tere

Käisin 27.01.26 mandliopil, peale oppi oli verejooks ja kõrvetati kokku. 5.-7.päevadel peale oppi oli intensiivis, sest tekkis kolm verejooksu. 02.01.26 kõrvetati teist korda. Sellest ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Tänan hea küsimuse eest.

Kõigepealt – see, mida Te kirjeldasite (korduvad verejooksud, intensiivravi, korduv kauteriseerimine), on tõesti väga hirmutav kogemus. On täiesti ...

Loe edasi

Varbaküüs

Tere!
Küüs on paksem ja rabe. Valged osad saab teha alt tuhjaks kui olen pesus kainud ja ära lõigata. Mis asi see on ja mis seda põhjustab? Teistele küüntele pole levinud. Otseselt valu ei põhjusta ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Tänan hea küsimuse eest.

Kirjelduse järgi – küüs on paksenenud, rabe, valkjad osad saab pärast pesu „tühjaks“ puhastada ning probleem on kestnud juba umbes aasta – on kõige ...

Loe edasi

Tumenevad silmanurgad

Tere!

Umbes 8 kuud tagasi hakkasid silmanurgad muutuma tumedamaks.
Millest see võib olla tingitud, kas võiks olla mõne seesmise haigusega tegemist (nt maks vm)?
Küsimusega olen ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Tänan hea küsimuse eest.

Mõistan Teie muret – kui muutus on tekkinud suhteliselt hiljuti ja progresseerub, siis on loomulik soov teada põhjust, mitte leppida vastusega ...

Loe edasi

kõrvavalu

Tere!
2a tagasi-Mure algas kõrvade valuga, LOR-il käidud kõrvad korras, MRT korras.Enam ei teagi, kas kõrvad valutavad või on selline rõhumistunne, ükski valuvaigisti ei aita, ka AB mitte.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Tänan hea küsimuse eest.

Kui kõrvavalu on kestnud juba 2 aastat, LOR-arst on kõrvad korduvalt üle vaadanud ja MRT on olnud korras, siis on väga tõenäoline, et tegemist ...

Loe edasi

Midagi silmad

Olin kolm kuud Tais umbes kuu tagasi silm valutas siis läks ära nüüd on pidevalt peavalu ja kui vaadan valget seina näen nagu väike millimalllikas ujuks või lendaks ringi ühe silma ees

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Tänan hea küsimuse eest.

Kirjeldate kahte sümptomit:

peavalu

ühe silma ees liikuv „väike millimallikas“ või ujuv kujund heledat pinda vaadates
Loe edasi

Liigeseprobleemid

Tere!

Olen 21 ja soovin küsida nõu, kuna mul tekkinud päris mitu liigeseprobleemi korraga ning ma pole kindel, kas need on omavahel kuidagi seotud.

Mõlemas õlas on Hill-Sachsi ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Tänan hea küsimuse eest.

Mõistan väga hästi Teie muret – 21-aastaselt mitme liigese probleemid korraga panevad paratamatult mõtlema, kas tegemist on millegi süsteemsega.
Loe edasi

kurgu, keele ja keelealuse punetus ja kipitus.

Kurgu, keeleotsa ja keelealuse punetus ja kipitus.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Tänan hea küsimuse eest.

Kirjeldate pikemat aega kestnud keele, keelealuse ja kurgu punetust ning kipitust. Uuringuid on tehtud korduvalt, sh seeneanalüüs (negatiivne), ...

Loe edasi

Lööve (punetus) jlasäärel, sokikummi piirkonnas

Tere, kirjutan ja küsin nõu abikaasa nimel. Tal tuleb aastas umb 5-6 korda lööve jalasäärele, sokikummi piirkonda. Lööve tuleb ja mingil ajal kaob. See on kestnud juba aastaid. Meie perearst ei oska anda ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Tänan hea küsimuse eest.

Korduv punetus jalasäärel sokikummi piirkonnas, mis tekib ja kaob juba aastaid, viitab enamasti kroonilisele naha või vereringega seotud probleemile, ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi