Pulsi mõõtmine Autor: Irma Nool

Pulsi mõõtmine. Pulss on arteri ehk tuiksoone seina võnkumine, mida põhjustab südame vasaku vatsakese kokkutõmbumisel (süstolis) aorti väljapaisatav veri. Pulss on vanim südametegevuse jälgimise parameeter. Uuritava käsi peab asetsema vabalt, ilma lihaseid pingutamata. Pulssi palpeeritakse tavaliselt kodarluuarteri (radiaalarteri) perifeerses otsas – randmeliigesest kõrgemal käe sisepinna pöidlapoolsel küljel. Palpeeritakse 2., 3., ja 4. sõrmega. Pulssi on võimalik kombelda ka muudes piirkondades: unearteril, oimuarteril, kõhuaordil, käel õlavarrearteril, jalal reie-, õndla-, sääre- ja pöiaarteril. Vahetult enne pulsi lugemist oleks hea, kui inimene istuks veidi aega rahulikult. Oluline on kontrollida pulssi mõlemal käel. Hinnatakse, kas pulss on sümmeetriline, regulaarne, loetakse ära pulsisagedus (pulsilöökide arv ühes minutis). Sagedust mõjutavad nii südamelihase seisund kui ka närvisüsteemi talitlus. Täiskasvanul on rahuolekus pulsisagedus 60–80 lööki minutis, füüsilisel koormusel ja erutumisel pulss kiireneb. Ka lastel on pulss kiirem, treenitud sportlastel aga aeglasem (40–50 korda minutis). Kehatemperatuuri tõus ühe kraadi võrra kiirendab pulssi 8–10 löögi võrra minutis.

Pulssi loetakse minuti jooksul, vaadates kella sekundiosutit või stopperit. Sageli piisab pulsi komplemisest 15 sekundi vältel, saadud tulemus tuleb siis korrutada neljaga. Kiirenenud pulsi puhul võib juhtuda, et pulsi lugeja ei püsi pulsirütmis ja ei saa seetõttu õiget tulemust. Ebaregulaarse pulsi komplemisel loetakse lööke minuti või isegi pikema aja jooksul, et usaldatavus suureneks. Pulsilaine ebaregulaarsus, nagu ekstrasüstolid (südame lisa- ehk vahelöögid), aeglane pulss, kiire pulss jms on tingitud südametegevuse ebakorrapärasusest.

Teadvuseta seisundite ja muude vererõhu langusega seotud olukordade puhul tuleb pulssi otsida kõigepealt kaelal unearteril. Teatud haiguste ja seisundite (nt oblitereeriva endarteriidi) puhul on oluline hinnata, kas jalgade arteritel on pulssi tunda (reiel, põlveõndlas, säärel, labajalal). Pulsi puudumine näitab vereringe takistust kombeldavast kohast südame poole.

Vt ka oblitereeriv endarteriit.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Perearst

Sügelev tagumik

Sügeleb on miski lööve ja punnid.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Soovitan teha perearstikeskuses pärakukaape ja rooja analüüsid ussnugilistele, veresuhkruproovi. Kui need on korras, siis võiks aidata salv Travocort 3-4 x päevas, õhuke kiht. Ka aluspüksid ...

Loe edasi

Kurk

Mis imeliku punni laadsed asjad seal on, ( ära ringitatud?
Kas kurk üldjuhul on NORMLSES SEISUS?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan hea pildi eest. Paistab olema mandli lisasagar ja osaliselt ka sidekoeline, healoomuline vohand. Pildil on mandlid sedamoodi, nagu oleks tegemist kroonilise mandlipõletikuga ja neelu ...

Loe edasi

Jalatallad ja peopesad annavad tunda.

Tere!
Mul peopesad ja jalatallad annavad tunda, vahest rohkem vahest vähem. Aga koguaeg on olemas. Ei valuta ega sügele aga mingi tunne on ei oska täpselt seletada. Algul tuli peopessa, siis jalatalda ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Esmane külastus ikka perearsti poole. Eristusdiagnoos, esmased uuringud ja edasine juba selgunud leidudele. Teeksin üldanalüüsid, täisveri, gly, siis reumaproovid, SR, CRP, CCP, borrelioosi ...

Loe edasi

Rahutud jalad?

Tere dr.M.Veskimägi
Mind piinab juba mõned aastat ja nüüd järjest enam jalgade valu,kuumuse tunne ja nagu oleksin saanud nõgestega kõrvetada.Taolised sümptomid esinevad õhtuti enne uinumist ja ei ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Näen Teie vaevuste taga rahutute jalgade sündroomi, ing k restless leg syndrome. Vaevus häirib patsienti väga, kuid kõik uuringud paistavad olema korras. Sündroomi diagnnoistaksegi teiste ...

Loe edasi

Jalgade valu ja turse.

Pöördusin teie poole ja sain eile põhjaliku vastuse. Aitäh! Sooviksin veel veidi täpsustada.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan tagasiside ja uue kirja eest. Proovin vastata. Liigesekulumise ehk artroosi üks ravi osa on võitlus põletiku ja valuga. Selleks on ravimid, mis kuuluvad valu ja põletikuvastaste ravimite ...

Loe edasi

Mure kõhuga

Tere, olen lugenud teie nõuandeid kliiniku lehel ,igati asjalikud sestap otsustasin ka teie käest küsida.Nimelt mure kõhuga esineb kõhu valusid millega kaasneb ka kõhu kinnitus ja vahelduv kõhu lahtisus ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Teie vaevused ja vanus on omased soole ärritussündroomile, ingliskeeles irritable bowel syndrome. Täpsem info googeldades, nt hea ülevaade siit: https://www.mayoclinic.org/diseases-conditions/irritable-bowel-syndrome/symptoms-causes/syc-20360016
Loe edasi

Jalgade valu ja turse

Jalad valutavad öösiti, valu on erinev, mõnikord valutavad põlved või sääred, või siis kihelevad altpoolt nagu oleksid sipelgapesas. Ei ole aru saanud, milline päevane tegevus on põhjuseks. Samuti on jalad ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Teie kirjelduse alusel paistab olema mitu haigust. Liigesekulumine põletikuga, kerge südamepuudulikkus tursetega, võimalik, et ka ravimi, peamiselt amlodipiini kõrvaltoime. Kahtlus ka staasdermatiidile, ...

Loe edasi

Jalg turses

Tere!
Mure on korduv. Esimene turse (paremal jalal) ilmnes jõulude paiku 2019 ja paranemine võttis aega umbes 5 kuud, uus turse (seekord vasakul jalal) ilmnes jaanipäeva paiku 2020.
Haigus ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan usalduse ja hea pildi eest. Teie vaevus ja haiguspilt on omane staasdermatiidile. Ehk mingil põhjusel on häirunud veenide ja lümfiteede talitlus. Sellest tõuseb venoosne rõhk säärtes, ...

Loe edasi

kõris poob

Tere

Paar nädalat tagasi hakkasin aeg-ajalt neelates tundma kurgus tükitunnet. Kord ühel pool, kord teisel. Süües ega juues neelamisraskusi ei esinenud. Siis kadus tükitunne ära ja nüüd tunnen ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Vaevus on sage ja vaevav nii patsiendile kui arstidele. Vaevused on, kuid kindlat leidu mitte. Teie märgitud haigused on üliharvad. Nende vaevused on hoopis teistsugused.
Kasutatakse ...

Loe edasi

punetus ja sügelus peenisel ning munanditel

Millega on tegu? Tihti nahk rebeneb munanditel kui ei niisuta. Peale masturbeerimist läheb olukord ajutiselt veel hullemaks ja nahk hakkab kiirelt kuivama ning sügelema. Punetus ja sügelus on levinud üle ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan usalduse eest. Tekivad mõned küsimused. Kas lööve on ainult selles piirkonnas või ka näiteks kubeme piirkonnas ? Lööve kätel ? Kui kaua vaevus on kestnud ? Kas on seos näiteks aluspükste ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi