Pulsi mõõtmine Autor: Irma Nool

Pulsi mõõtmine. Pulss on arteri ehk tuiksoone seina võnkumine, mida põhjustab südame vasaku vatsakese kokkutõmbumisel (süstolis) aorti väljapaisatav veri. Pulss on vanim südametegevuse jälgimise parameeter. Uuritava käsi peab asetsema vabalt, ilma lihaseid pingutamata. Pulssi palpeeritakse tavaliselt kodarluuarteri (radiaalarteri) perifeerses otsas – randmeliigesest kõrgemal käe sisepinna pöidlapoolsel küljel. Palpeeritakse 2., 3., ja 4. sõrmega. Pulssi on võimalik kombelda ka muudes piirkondades: unearteril, oimuarteril, kõhuaordil, käel õlavarrearteril, jalal reie-, õndla-, sääre- ja pöiaarteril. Vahetult enne pulsi lugemist oleks hea, kui inimene istuks veidi aega rahulikult. Oluline on kontrollida pulssi mõlemal käel. Hinnatakse, kas pulss on sümmeetriline, regulaarne, loetakse ära pulsisagedus (pulsilöökide arv ühes minutis). Sagedust mõjutavad nii südamelihase seisund kui ka närvisüsteemi talitlus. Täiskasvanul on rahuolekus pulsisagedus 60–80 lööki minutis, füüsilisel koormusel ja erutumisel pulss kiireneb. Ka lastel on pulss kiirem, treenitud sportlastel aga aeglasem (40–50 korda minutis). Kehatemperatuuri tõus ühe kraadi võrra kiirendab pulssi 8–10 löögi võrra minutis.

Pulssi loetakse minuti jooksul, vaadates kella sekundiosutit või stopperit. Sageli piisab pulsi komplemisest 15 sekundi vältel, saadud tulemus tuleb siis korrutada neljaga. Kiirenenud pulsi puhul võib juhtuda, et pulsi lugeja ei püsi pulsirütmis ja ei saa seetõttu õiget tulemust. Ebaregulaarse pulsi komplemisel loetakse lööke minuti või isegi pikema aja jooksul, et usaldatavus suureneks. Pulsilaine ebaregulaarsus, nagu ekstrasüstolid (südame lisa- ehk vahelöögid), aeglane pulss, kiire pulss jms on tingitud südametegevuse ebakorrapärasusest.

Teadvuseta seisundite ja muude vererõhu langusega seotud olukordade puhul tuleb pulssi otsida kõigepealt kaelal unearteril. Teatud haiguste ja seisundite (nt oblitereeriva endarteriidi) puhul on oluline hinnata, kas jalgade arteritel on pulssi tunda (reiel, põlveõndlas, säärel, labajalal). Pulsi puudumine näitab vereringe takistust kombeldavast kohast südame poole.

Vt ka oblitereeriv endarteriit.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Perearst

Peavalu ja ärritunud silmad

Tere

7 päeva olnud peavalu mis tuleb põhiliselt kui olen pikali, siis kas öösel või hommikul. Või kui tõusen püsti, või istun. Pole ära läinud. Pole kunagi nii pikalt peavalusi olnud. Vererõhk ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Teie kirjeldus (7 päeva kestnud peavalu, mis tekib eriti lamades või asendi muutusel, ning samaaegne silmade punetus ja kuivus) vajab tähelepanu, kuigi enamasti ...

Loe edasi

Palavik, alakõhu ja seljavalu

Eile ärkasin iivelduse ja seljavaluga. Lõunaks seisund halvenes – lisandus tugev alaselja- ja kõhuvalu, palavik (38 °C) ning külmavärinad. Süüa ei suutnud. Samuti oli eile kõht kinni ja punnis- võtan rautablette ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan väga olulise küsimuse eest.

Teie kirjeldus (äge algus, palavik ~38 °C, alakõhu- ja seljavalu, külmavärinad ning nüüd lisandunud ebatavaline veritsus tupest) viitab seisundile, ...

Loe edasi

Kolesterool

Sain analüüside tulemused, lisasin need pildina. Lisan veel, et vererõhk on 120/80, veresuhkur 5,7, ma ei suitseta, ei tarbi alkoholi, peres pole esinenud südamehaigusi. Tõsi, olen veidi ülekaaluline, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Teie kirjeldatud olukord on tegelikult üsna sage ja samas ka hea võimalus oma tervist ennetavalt parandada.

Mida tähendab kolesterool 6,3 mmol/l?
Loe edasi

Re

Täna ca 3 tundi tagasi tekkis torkiv valu rinnus. EKG-l kahtlus ST-elevatsioonile I, aVL + ST-depressioon III, aVF. Kohe kutsutud KIO valvearst EMO-sse patsienti vaatama.
Se3 on 2024 veebruaris mul ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Teie kirjeldus sisaldab väga olulisi ja tõsiseid sümptomeid:

torkiv valu rinnus
EKG-l kirjeldatud ST-segmendi muutused (ST-elevatsioon I ja ...

Loe edasi

Keel kipitab

Keel kipitab juba kaks aastat.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Pikaajaline keele kipitus (juba ligi 2 aastat), millele ei ole leitud selget põhjust uuringutel, viitab üsna sageli seisundile, mida nimetatakse põletava suu ...

Loe edasi

Maltalt saadud “putukahammustus”

Tere

Käisin 2nädalat tagasi maltal reisil, ja 3. Päeval avastasin endal jalapealt ühe hammustuse moodi asja ja mõned päevad hiljem pepu pealt. Helistasin mõned päevad tagasi perearstile ja ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Kirjelduse järgi (reisilt saadud “hammustus”, millest üks on taandunud, kuid teine – tuhara piirkonnas – läheb suuremaks, on valulik ja häirib liikumist/istumist) ...

Loe edasi

Küsimus

Tere,

Kas tegemist on rütmihäirega või südamehaigusega?

EKG leid SR fr 94 x min, qrs 106ms, qrc 468ms

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Teie toodud EKG näitude põhjal:

SR (siinusrütm) – see tähendab, et südamerütm on pärit südame normaalsest rütmikeskusest, mis on hea leid
Sagedus ...

Loe edasi

Kas sügelised või midagi muud

Nädal tagasi tekkis punane lööve nii kõhule kui rinnale, järgmine päev liikus see edasi ka reite sisekülgedele, keha külgedele ning natuke ka kätele. Umbes nädal enne seda tekkisid ka mõlema kaenla alla ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Teie kirjelduse põhjal (kiirelt leviv sügelev lööve kehatüvel ja reite sisekülgedel, eelnenud muutused kaenla all, lisandunud külmavärinad) ei ole see tüüpiline ...

Loe edasi

probleem jalaga

Umbes 2 nädalat tagasi hakkas paremal jalal labajalg ja hüppeliiges tegema valu nii liikudes kui rahulolekus (istudes ja öösiti) Varbad on tuimad ja valutavad. .Labajalga liigutades külgedele tekib suur ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan väga põhjaliku kirjelduse eest.

Teie vaevus (valu nii rahuolekus kui liikumisel, öine süvenemine, jala turse ja kuumus, samas varvaste külmus ja tuimus) on murettekitav ning vajab ...

Loe edasi

Keel

Kas on tegemist mingi infektsiooniga,või mis see on,keel selline valge kihiga ja taga pool nagu oleksid punnid, muidu ei valuta ega midagi,millest selline asi?Tänan vastamast.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Kirjelduse järgi (valkjas katt keelel, tagaosas „punnid“, valu puudub) on enamasti tegemist healoomulise ja üsna tavalise nähtusega.

Kõige sagedasemad ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi