Pulsi mõõtmine Autor: Irma Nool

Pulsi mõõtmine. Pulss on arteri ehk tuiksoone seina võnkumine, mida põhjustab südame vasaku vatsakese kokkutõmbumisel (süstolis) aorti väljapaisatav veri. Pulss on vanim südametegevuse jälgimise parameeter. Uuritava käsi peab asetsema vabalt, ilma lihaseid pingutamata. Pulssi palpeeritakse tavaliselt kodarluuarteri (radiaalarteri) perifeerses otsas – randmeliigesest kõrgemal käe sisepinna pöidlapoolsel küljel. Palpeeritakse 2., 3., ja 4. sõrmega. Pulssi on võimalik kombelda ka muudes piirkondades: unearteril, oimuarteril, kõhuaordil, käel õlavarrearteril, jalal reie-, õndla-, sääre- ja pöiaarteril. Vahetult enne pulsi lugemist oleks hea, kui inimene istuks veidi aega rahulikult. Oluline on kontrollida pulssi mõlemal käel. Hinnatakse, kas pulss on sümmeetriline, regulaarne, loetakse ära pulsisagedus (pulsilöökide arv ühes minutis). Sagedust mõjutavad nii südamelihase seisund kui ka närvisüsteemi talitlus. Täiskasvanul on rahuolekus pulsisagedus 60–80 lööki minutis, füüsilisel koormusel ja erutumisel pulss kiireneb. Ka lastel on pulss kiirem, treenitud sportlastel aga aeglasem (40–50 korda minutis). Kehatemperatuuri tõus ühe kraadi võrra kiirendab pulssi 8–10 löögi võrra minutis.

Pulssi loetakse minuti jooksul, vaadates kella sekundiosutit või stopperit. Sageli piisab pulsi komplemisest 15 sekundi vältel, saadud tulemus tuleb siis korrutada neljaga. Kiirenenud pulsi puhul võib juhtuda, et pulsi lugeja ei püsi pulsirütmis ja ei saa seetõttu õiget tulemust. Ebaregulaarse pulsi komplemisel loetakse lööke minuti või isegi pikema aja jooksul, et usaldatavus suureneks. Pulsilaine ebaregulaarsus, nagu ekstrasüstolid (südame lisa- ehk vahelöögid), aeglane pulss, kiire pulss jms on tingitud südametegevuse ebakorrapärasusest.

Teadvuseta seisundite ja muude vererõhu langusega seotud olukordade puhul tuleb pulssi otsida kõigepealt kaelal unearteril. Teatud haiguste ja seisundite (nt oblitereeriva endarteriidi) puhul on oluline hinnata, kas jalgade arteritel on pulssi tunda (reiel, põlveõndlas, säärel, labajalal). Pulsi puudumine näitab vereringe takistust kombeldavast kohast südame poole.

Vt ka oblitereeriv endarteriit.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Perearst

"Tuli torus" täpsustus

Tere. Tänan vastuse eest. Saadan pildi uuesti. Sirvisin erinevate STD-de sümptomeid, aga kusagil ei kohanud sellist sätendavat "klaasipuru". Loodan, et foto tuleb seekord läbi.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan, pilt on huvitav. Võimalik, et tegemist võib olla mingi ainevaehtusprobleemiga, harvikhaigusega, mistõttu uriinis on mõnede ainete sisaldus suurem ja tekib selline leid, soolade sadenemine. ...

Loe edasi

Perearst

Tere,

Mul on pepuaugu juurde tekkinud nagu liignahk augu külge/ette, vahel on valus kakada ja tihti tuleb pühkides verd

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Saan soovitada perearti külastust. Kolleeg süveneb probleemi, teostab esmase läbivatuse ja uuringud ja vastvalt sellele soovitab edasise. Kindlasti peab vältima kõhukinnisust, käsimüügist ...

Loe edasi

"Tuli torus"

Tere. On esinenud vähemalt viisteist aastat, korra paari kuu jooksul, et peale urineerimist on "tuli torus". Ikka väga tugev valu ja kipitus peenises. Vanasti öeldi, et kuseks nagu okastraati. Sellel vahval ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Mõned mõtted tekivad, kahjuks ei leia Teie märgitud fotot. Tõenäoliselt on tegemist STD-ga ehk seksuaalselt leviva haigusega. Neid on mitmeid. Mis just ja kuidas ravida, selleks on vajalik ...

Loe edasi

Vereanalüüsi lahtiselgitus

Tere,
Krooniline jalapaistetus, vasak või parem kordamööda, diagnoosi veel pole.
Palun selgitage mida näitab vereanalüüs, millele pöörata tähelepanu.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Näen seda, et põletikuproov, CRV on 120, st tõus üle 10 x ja maksaproov, ALAT on ka veidi halb. Selle taga võib olla näiteks roospõletik jalas, süvaveenide trombi ja põletikuga või veel midagi. ...

Loe edasi

Pruun täpp suus

Tere,

Avastasin suus/põses imepisikese pruuni täpi . Millega võiks olla tegu, kas see on tavapärane või on põhjust muretsemiseks . Kas / millies arsti poole peaksin pöörduma ?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kahjuks ei saa ma muud ütelda, kui seda- pöörduge oma perearti poole. Täpi taga võib olla mõni muu oluline sümptom, mis ei pruugi Teid häirida, kuid on samas oluline.

Head tervist ...

Loe edasi

Kipitutunne rinnaku keskel

Tere!
Olen 23-aastane noor neiu, kellel algas paarpäeva tagasi imelik kipitustunne rinnaku keskel. Ennem andis veidi tunda ka paremal pool. Ennem seda olnud ei ole, hea asi on see et viimasel korral ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Seostaksin seda vaevust samut nagu Teiegi- ärevuse ja stressiga. Seda nimetatakse ka globus sensation, kui googeldate nt. Sarnane vaevus esineb ka kõris. Mõni tohter nimetab seda südame närvideks. ...

Loe edasi

Suurenenud lümfisõlm kõri piirkonnas.

Tere,

Avastasin septembris 2020 kõri vasakult piirkonnast suurenenud lümfisõlme (kogemata kaela sügamisel jäi näpu alla). Heaks juhuks ootasin kuu, enne kui pöördusin perearstile. Perearst ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Saan soovitada vaid koostööd oma perearstiga. Ta teab Teie kandis kõige paremaid võimalusi sellise lümfisõlme uurimiseks, ultrahali uuring, peennõelbiopsia, kirurgiline proovitüki eemaldus ...

Loe edasi

Veri uriinis

Tere, selline küsimus mis võib tekitada verd uriini? 27 detsembri hommikul oli uriin täiesti punane, valu ja muud kaebused puuduvad, käisin Emos kontrollis tehti analüüsid, kõik proovid korras ainult uriin ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tähtis, et uuringud ei näita neerude ega kusepõie mõnda muud tõbe. Tegemist võib olla arstide keeles hemorraagilise tsüstiidiga, st veritsev kusepõiepõletik. Ravi otsustab perearst, kindlasti ...

Loe edasi

Krooniline gastriit. Atroofia.

Tere!

Juba pool aastat on mind vaevanud vahel tugevamad, vahel nõrgemad, aga pea iga päev kõhuvalud. Perearst arvas, et peaks tegema helikobakteri ravi. Selle tegin septembris, aga valud ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kirjeldus on omane kroonilisele atroofilisele gastriidile. Üsna sage seisund ja muretseda ei ole vaja. Normaalne söömine, mõjutatavate riskide ( suitsetamisest loobumine, pruunistatud või ...

Loe edasi

Kopsu röntgen

Tere. Oli paar kuud tagasi tugev köha ja nohu. Nüüd jäänud röga ja kõrisev hingamine,vahepeal kärisev hääl. Tehti röntgen. Mida teie sellest arvate?
Kirjeldus: RÖ - GRAMM KOPSUDEST: KL.ANDMED:pikka ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Leid on omane alumiste hingamisteede infektsiooni ja võimaliku kopsupõletiku järgsele seisundile. Erirai see ei vaja, läheb aega, kui kõik normaliseerub. Ega ei suitseta ?? Vahest peab Teie ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi