Madal vererõhk Autor: Arvo Mesikepp


Viited: tugisukad
Madal vererõhk ehk arteriaalne hüpotoonia väljendub arteriaalse vererõhu languses ja sellest tingitud enesetunde halvenemises ning mõnedes üldnähtudes (külmad käed ja jalad, südamekloppimine jt). Süstoolse arteriaalse vererõhu normi alampiiriks pee- takse 100 mmHg. Vererõhu langus sellest allapoole võib põhjustada vaevusi.  Madalat vererõhku täheldatakse tihti ka hästi treenitud sportlastel.

Kõige sagedamini esineb esmast (teistest haigustest või teguritest sõltumatut) hüpotooniat, mida ei saa haiguseks pidada, sest tegemist on loomupäraselt madala vererõhuga. Eelkõige kannatavad selle all kõhnad noored naised, võib esineda perekonniti. Seda soodustab vähene kehaline aktiivsus ja stress.

Teisene hüpotoonia kaasneb üldjuhul paljude haigustega, näiteks sisenõrenäärmete haigustega (kilpnäärme vaegtalitlus, neerupealise koore puudulikkus, hüpofüüsi eessagara puudulikkus jt), südame- ja veresoonkonna haigustega (aordistenoos, südamepuudulikkus, rütmihäired, äge südamelihase infarkt jt). Teisene hüpotoonia tekib ka nakkushaiguste põdemise järel, liikumatuse ja pika voodis lamamise tõttu, verehulga vähenemisest verejooksu tagajärjel, aneemiate või vere naatriumivaeguse korral, aga ka ühenduses mitmete ravimite kasutamisega.

Ortostaatilise (püstiasendis ilmneva) hüpotoonia korral tekib vererõhu langus siis, kui inimene tõuseb järsku püsti, samuti kestval seismisel, muul ajal on vererõhk normaalne. Üle 65-aastaste hulgas täheldatakse ortostaatilist hüpotooniat 18–25%. Põhjused on samad mis esmase või teisese hüpotoonia korral, lisapõhjustena veel veenilaiendid ja tromboosijärgne sündroom, autonoomse närvisüsteemi häired. Hüpotoonikute sagedasemaid kaebusi on loidus, kiire väsimine, pikk hommikune “käima ajamise aeg”, keskendumisraskused, peavalud, kohin kõrvades, külmad käed-jalad. Tihti vaevavad inimest südamekloppimine, valu südame piirkonnas, ängistustunne, depressioon, seesmine rahutus, unehäired, peapööritus voodist tõusmisel ja kummardumisel (“silmade ees läheb mustaks või virvendab”). Samuti võib tekkida ortostaatiline kollaps, teadvushäire, isegi teadvusetus. Põhjuseks on vere valgumine kõhuõõnde ja jalgadesse, mille tagajärjel jääb aju hapnikuta. Ehkki hüpotoonia on ohutu, tuleb seda ravida, kui nähud avalduvad sageli.

Raviks tarvitatakse vererõhku tõstvaid vahendeid. Hästi mõjub füüsiline aktiivsus, sportimine, samuti massaaž. Soovitatav on tarbida rohkem vedelikku, hommikuti korralikult süüa. Ortostaatilise hüpotoonia korral mõjub soodsalt jalalihaste treening, aga ka tugisukkade kandmine, mis soodustab vere jõudmist südamesse. Kui hüpotoonia on seotud mõne haiguse või haigusseisundiga, tuleb ravida põhihaigust.

Vt kollaps, tugisukk.


Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

maovalud ja kõrvetised

Tere!!!
Mul on mure maovalude ja kõrvetistega…Olen neli korda käinud gastroskoopias : esimesel korral, olles 16 aastane, ei leitud midagi, mõned aastad hiljem neelates teist korda avastati Helicobacter ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Kui gastroskoopia leid on korras, Helicobacter pylori ravitud, ravi maohapet vähendavate ravimitega efektitu, siis on väga ebatõenäoline, et Teie vaevuste põhjuseks võiks olla kehaline haigus. ...

Loe edasi

Väikesed valged laigud jalgadel ja kätel.

Tere. Jalgadel ja kätel väikesed 1-3 mm suurused valged laigud. Ei ketenda ega sügele, ei ole ka kõrgemad, kuid neid on üsna palju ja tundub, et tuleb juured. Paistavad silma rohkem kui nahk on päevitunud. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Võimalusi on mitu, valge kliiketendustõbi, laigpigmenditus ehk vitiliigo jm. Millega just täpselt on tegu, ei saa ma kuidagi ütelda. Võimalik, et päikese käes haiguskolle ei päevitu nii nagu ...

Loe edasi

Sügelus päraku piirkonnas

Tere

Hilistel õhtutundidel/öösel hakkab päraku ümbrus sügelema, sama olen täheldanud vahel ka siis kui olen sporti teinud v on tagumiku piirkond higine...ilmselt pärakupiirkond ei saa nö ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Saan soovitada perearsti külastust, piirkonna vaatlust, vajadusel uuringuid ja konsultatsioone ning muidugi ravi vastavalt leiule.
Head tervist soovides
Madis Veskimägi

Loe edasi

Ferritiin

Tere,
Mis põhjusel toimub organismis raua taseme järsk langus? Ühe kuuga 61-lt ug/L 13-le
?

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Antud juhul ei piisa kindlasti enam pelgalt rauatablettide söömisest, vaid on vaja kindlaks teha rauapuuduse põhjus. Kõge sagedamini on selleks varjatud veritsus. Varjatud veritsus võib tulla ...

Loe edasi

Vedel vàljaheide

Tere!

Tànan Teid vastuse eest. Tàpsustan natuke, tervekuu ta nüüd ka vaid vesivedel pole olnud, kohati. Pigem lihtsalt vedel mitte korralik vorst. Vesivedeleaks muutus viimati laupàeval kui ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Tänan täpsustuse eest! Kui samas peres haigestuvad samal ajal mitu inimest iivelduse ja kõhulahtisusega, siis kõige tõenäolisemad diagnoosid on kõhuviirus või toidumürgitus. Kui on ka palavik, ...

Loe edasi

Rohekas vedel vàljaheide

Tere!

Kàisin aprilli alguses sapipôie eemaldamise operatsioonil. Ca nàdal peale operatsiooni tekkis kôhulahtisus, mis seni pole yle làinud. Vàljaheide on vedel ja roheline, kohati pôhim vaid ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Üle kuu püsinud vesivedel väljaheide nõuab kindlasti täpsustavaid uuringuid. Soovitan selleks pöörduda esmalt oma perearsti vastuvõtule.
lugupidamsega
Kristi Otsmaa
perearst

Loe edasi

Küüne peal auk

Ei mäleta et oleks ise küünt vigastanud, kas on võimalik et mingil põhjusel selline asi ise tekib?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kui see on ainult ühe küüne probleem, valu ei tee ja uusi ei lisandu, siis jälgiks rahulikult selle väljakasvamist. Ohumärkideks oleks paljudele küüntele selliste lohukeste teke, pruun triip ...

Loe edasi

Punased laigud kõhul

On tekkinud laigud kõhule, alguses oli ainult paar tükki, nüüd veel rohkem tekkinud. Mujal neid täheldanud pole. Millest selline asi võib tekkida? Mõni üksik mis enne oli pruun laik, läks valgeks laiguks ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Mõtlen roosale kliiketendustõvele ja pindmisele silenaha dermatofütoosile, on veel mõned võimalused. Rohkem ei saa ma midagi teha. Teid vahetult nägev arst (perearst) teostab difdiagnoosi, ...

Loe edasi

Punetavad ja ketendavad sõrmeotsad

Tere!

Avastasin lapsel punaste laikudega ja nahka ajavad sõrmeotsad. Punetava koha pealt on mulje nagu nahk oleks maha koorunud ja jäänud on õrn õhuke nahk. Näpuotstes on nahk ka krimpsus ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Tegu on tõenäoliselt käte ekseemiga. Mis on selle põhjuseks, ei ole võimalik ainult pildi alusel öelda. Soovitan pöörduda diagnoosi täpsustamiseks ja ravisoovituste saamiseks oma perearsti ...

Loe edasi

vaktsineerimine

Tere!

Minu 69-aastane mees vaktsineeris end puukentsefaliidi vastu esimest korda 2017. a mais. Mõned päevad pärast seda avaldus tal äge eesnäärmepõletik, mida raviti mitu kuud, ja mu mees ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
1. Kui patsient saab teise doosi juuni alguses 2019, tuleb kolmas vakstiinidoos manustada 9-12 kuu pärast. Vaatamata sellele, et teine doos tehakse hilinemisega, ei muuda see järgnevate dooside ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi