Madal vererõhk Autor: Arvo Mesikepp

Madal vererõhk ehk arteriaalne hüpotoonia väljendub arteriaalse vererõhu languses ja sellest tingitud enesetunde halvenemises ning mõnedes üldnähtudes (külmad käed ja jalad, südamekloppimine jt). Süstoolse arteriaalse vererõhu normi alampiiriks pee- takse 100 mmHg. Vererõhu langus sellest allapoole võib põhjustada vaevusi.  Madalat vererõhku täheldatakse tihti ka hästi treenitud sportlastel.

Kõige sagedamini esineb esmast (teistest haigustest või teguritest sõltumatut) hüpotooniat, mida ei saa haiguseks pidada, sest tegemist on loomupäraselt madala vererõhuga. Eelkõige kannatavad selle all kõhnad noored naised, võib esineda perekonniti. Seda soodustab vähene kehaline aktiivsus ja stress.

Teisene hüpotoonia kaasneb üldjuhul paljude haigustega, näiteks sisenõrenäärmete haigustega (kilpnäärme vaegtalitlus, neerupealise koore puudulikkus, hüpofüüsi eessagara puudulikkus jt), südame- ja veresoonkonna haigustega (aordistenoos, südamepuudulikkus, rütmihäired, äge südamelihase infarkt jt). Teisene hüpotoonia tekib ka nakkushaiguste põdemise järel, liikumatuse ja pika voodis lamamise tõttu, verehulga vähenemisest verejooksu tagajärjel, aneemiate või vere naatriumivaeguse korral, aga ka ühenduses mitmete ravimite kasutamisega.

Ortostaatilise (püstiasendis ilmneva) hüpotoonia korral tekib vererõhu langus siis, kui inimene tõuseb järsku püsti, samuti kestval seismisel, muul ajal on vererõhk normaalne. Üle 65-aastaste hulgas täheldatakse ortostaatilist hüpotooniat 18–25%. Põhjused on samad mis esmase või teisese hüpotoonia korral, lisapõhjustena veel veenilaiendid ja tromboosijärgne sündroom, autonoomse närvisüsteemi häired. Hüpotoonikute sagedasemaid kaebusi on loidus, kiire väsimine, pikk hommikune “käima ajamise aeg”, keskendumisraskused, peavalud, kohin kõrvades, külmad käed-jalad. Tihti vaevavad inimest südamekloppimine, valu südame piirkonnas, ängistustunne, depressioon, seesmine rahutus, unehäired, peapööritus voodist tõusmisel ja kummardumisel (“silmade ees läheb mustaks või virvendab”). Samuti võib tekkida ortostaatiline kollaps, teadvushäire, isegi teadvusetus. Põhjuseks on vere valgumine kõhuõõnde ja jalgadesse, mille tagajärjel jääb aju hapnikuta. Ehkki hüpotoonia on ohutu, tuleb seda ravida, kui nähud avalduvad sageli.

Raviks tarvitatakse vererõhku tõstvaid vahendeid. Hästi mõjub füüsiline aktiivsus, sportimine, samuti massaaž. Soovitatav on tarbida rohkem vedelikku, hommikuti korralikult süüa. Ortostaatilise hüpotoonia korral mõjub soodsalt jalalihaste treening, aga ka tugisukkade kandmine, mis soodustab vere jõudmist südamesse. Kui hüpotoonia on seotud mõne haiguse või haigusseisundiga, tuleb ravida põhihaigust.

Vt kollaps, tugisukk.