Madal vererõhk Autor: Arvo Mesikepp


Viited: tugisukad
Madal vererõhk ehk arteriaalne hüpotoonia väljendub arteriaalse vererõhu languses ja sellest tingitud enesetunde halvenemises ning mõnedes üldnähtudes (külmad käed ja jalad, südamekloppimine jt). Süstoolse arteriaalse vererõhu normi alampiiriks pee- takse 100 mmHg. Vererõhu langus sellest allapoole võib põhjustada vaevusi.  Madalat vererõhku täheldatakse tihti ka hästi treenitud sportlastel.

Kõige sagedamini esineb esmast (teistest haigustest või teguritest sõltumatut) hüpotooniat, mida ei saa haiguseks pidada, sest tegemist on loomupäraselt madala vererõhuga. Eelkõige kannatavad selle all kõhnad noored naised, võib esineda perekonniti. Seda soodustab vähene kehaline aktiivsus ja stress.

Teisene hüpotoonia kaasneb üldjuhul paljude haigustega, näiteks sisenõrenäärmete haigustega (kilpnäärme vaegtalitlus, neerupealise koore puudulikkus, hüpofüüsi eessagara puudulikkus jt), südame- ja veresoonkonna haigustega (aordistenoos, südamepuudulikkus, rütmihäired, äge südamelihase infarkt jt). Teisene hüpotoonia tekib ka nakkushaiguste põdemise järel, liikumatuse ja pika voodis lamamise tõttu, verehulga vähenemisest verejooksu tagajärjel, aneemiate või vere naatriumivaeguse korral, aga ka ühenduses mitmete ravimite kasutamisega.

Ortostaatilise (püstiasendis ilmneva) hüpotoonia korral tekib vererõhu langus siis, kui inimene tõuseb järsku püsti, samuti kestval seismisel, muul ajal on vererõhk normaalne. Üle 65-aastaste hulgas täheldatakse ortostaatilist hüpotooniat 18–25%. Põhjused on samad mis esmase või teisese hüpotoonia korral, lisapõhjustena veel veenilaiendid ja tromboosijärgne sündroom, autonoomse närvisüsteemi häired. Hüpotoonikute sagedasemaid kaebusi on loidus, kiire väsimine, pikk hommikune “käima ajamise aeg”, keskendumisraskused, peavalud, kohin kõrvades, külmad käed-jalad. Tihti vaevavad inimest südamekloppimine, valu südame piirkonnas, ängistustunne, depressioon, seesmine rahutus, unehäired, peapööritus voodist tõusmisel ja kummardumisel (“silmade ees läheb mustaks või virvendab”). Samuti võib tekkida ortostaatiline kollaps, teadvushäire, isegi teadvusetus. Põhjuseks on vere valgumine kõhuõõnde ja jalgadesse, mille tagajärjel jääb aju hapnikuta. Ehkki hüpotoonia on ohutu, tuleb seda ravida, kui nähud avalduvad sageli.

Raviks tarvitatakse vererõhku tõstvaid vahendeid. Hästi mõjub füüsiline aktiivsus, sportimine, samuti massaaž. Soovitatav on tarbida rohkem vedelikku, hommikuti korralikult süüa. Ortostaatilise hüpotoonia korral mõjub soodsalt jalalihaste treening, aga ka tugisukkade kandmine, mis soodustab vere jõudmist südamesse. Kui hüpotoonia on seotud mõne haiguse või haigusseisundiga, tuleb ravida põhihaigust.

Vt kollaps, tugisukk.


Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Kaebused

Pidevalt jääb pilk nagu ühte kohta kinni, samamoodi kui jäâdakse unistama. Mina unistama ei jää vaid pidevalt mitu korda isegi järjest jääb pilk kinni ja pidama, kõigest saan aru ja ümbritsevast ka saan ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Teie vaevuse kirjeldus teeb üsna murelikuks. Soovitan perearsti külastust, analüüsid ja uuringud: Borrelioosi testid, hoolikas neuroloogiline läbivaatus ja leiu kirjeldus perearsti poolt. ...

Loe edasi

Veri väljaheites ja ajab toitu ülesse

Millest see vòibolla, 37,2 jne palavik ka

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan illustratiivse pildi eest. Asi kohe selgem. Verine, limane väljaheide on tõsine leid ! Diagnoosihüpoteesiks pakun nakkusliku päritolu soolepõletikku, enterokoliiti. Esmasteks ravisoovitusteks ...

Loe edasi

Jalas valu

Tere.
Minu on probleem vasaku jalaga,nimelt on see päev otsa valutanud või noh päris valuks seda nimetada ei saa nii öelda ebamugav tunne jalas.Vahepeal on ka veidi tugevam valu. Ja jalg on teisest ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kirjelduse alusel tekib kahtlus närvivalule, umbes nagu Tootsil. Põhjuseks Teie vanuses on peamiselt ühe tuharalihase pingest surve närvile, harvem lülivaheketta sopistisest valu. Valu leevenduseks ...

Loe edasi

Nitrit uriiniproovis

Tere!

Soovin täpsustada, kui uriiniproovis on nitrit positiivne (muud näitajad korras), kas on vajadus uurida edasi (bakteri külv)?
Pōletikule viitavaid ägedaid sümptomeid pole, vaid ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kuseteede põletiku tunnuseks on leukotsüütide ja nitritite olemasolu. Nitritid viitavad bakterite olemasolule. On olemas ka seisund bakteriuuria, st pisikute olemasolu uriinis, normist suuremas ...

Loe edasi

Kasvaja peanahal

Tere!
Umbes 30 aasat tagasi ummistus üks rasupoor peanahal, millest ei õnnestunud rasu välja pigistada ning see hakkas vaikselt kasvama.Kuna see ei valmistanud mingeid vaevusi, ei pööranud ma sellele ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kirjeldus vastab rasutsüstile. Üsna sage probleem, halb on see, et ühel päeval võib tekkida põletik. Ka "sarv" peas ei meeldi kellelegi. Soovitan nõu pidada oma perearstiga. Meie perearstidest ...

Loe edasi

Kurgukaarel valutu moodustis

Paremale kurgukaarele on tekkinud mingi roosakas punni moodi moodustis umbes 2mm suurune. Nagu oleks vesivill aga samas on see sama värvi nagu kurgukaarel ise, see ei valuta ja ei ole põletikuline. Kurgu ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Vabandan viivituse pärast. Oletan, et vist on juhtunud mingi tehniline probleem, sarnase murega juba pöörduti. Mida arvan. Kirjeldus vastab mandli sekreedi tsüstile ja mandli krüptide sekreedi ...

Loe edasi

Kiirenenud pulsisagedus

Tere. Minu probleem seisneb kiirenenud pulsisageduses. Üldiselt ongi minu pulss kiirem, kuid vahest on see rahulolekus 112,120 jne, et liiga kiire. Sportiga ma igapäevaselt ei tegele. Vererōhk on mul üldiselt ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Ikka esmase kontakti arst, perearst. Kolleeg teeb Teie läbivaatuse, vajadusel EKG, ööpäevase EKG registreerimise, analüüsid, eriti oluline on täisveri aneemia ehk kehvveresuse kahtlusel, kilpnäärme ...

Loe edasi

suurenenud kõrisõlm

Tere!
Mul on selline küsimus, et mu õel on suurenenud kõrisõlm (vähemalt ma arvan, et see on suurenenud; ma lisasin ka pildi). See ei ole äkki tekkinud, vaid on juba mitmeid aastaid selline. Võimalik, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kui see tähelepanek on kestnud aastaid ja erilised vaevused puuduvad, siis just kiiret pole. Isiklikult oletan kilpnäärme healoomulist suurenemist ehk struumat. Kui südametegevus on normaalne ...

Loe edasi

Peanahk

Saatsin ka pildi.Loodan, et sealt on näha!Probleem tekkis peale jaanipäeva, et tekkisid nagu punnid ja lööve.Ise arvan, et see võis tekkida nokamütsi kandmisest, kuna müts oli koguaeg peas ja väljas oli ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kahjuks pilti ei näe. Võimalik, et tegemist ongi nö higilööbega või nahaärritusega. Vaevust saaks leevendada Sudocrem või Bepanthen anti-ekseem kreemiga. Saab käsimüügist, vaevus peaks kaduma ...

Loe edasi

Kõrva taga olev väike muna

Tere!
Mulle teeb muret selline väike kõrva taga olev mügarik, mis on katsudes kõva.
Avastasin selle juhuslikult, valu ei tee, ei puneta.
Imepisikene, kuid sõrmeotsaga tunda.
Googeldades ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Paistab olema healoomuline nahavohand, nt dermatofibroom. Puuduvad 5 A ohumärgid, see on hea. Saan soovitada perearsti konsultatsiooni, vajadusel kirurgilist ravi ja eemaldatud moodustise ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi