Verejooks Autor: Ants Peetsalu

Verejooks. Verejooksuks ehk hemorraagiaks nimetatakse vere väljumist vereringest veresooneseina kahjustuse tõttu, mille on esile kutsunud trauma või haigused (põletik, haavandumine, kasvaja). Soodustavad tegurid on tunduv vererõhu tõus, veresooneseina läbilaskvuse suurenemine või vere hüübimise aktiivsuse langus. 

Sõltuvalt vigastatud veresoone tüübist eristatakse arteriaalset, venoosset, kapillaarset ja parenhümatoosset verejooksu. Arteriaalne verejooks on kõige intensiivsem ja ohtlikum – hapnikurikas helepunane veri purskub pulseeriva joana ja võib lühikese aja jooksul põhjustada eluohtliku väheveresuse. Venoosset verejooksu iseloomustab hapnikuvaese ja süsihappegaasirikka tumeda vere voolamine haavast ühtlase joana. Venoosne verejooks võib iseenesest peatuda. Kapillaarne verejooks esineb praktiliselt iga pehme koe vigastuse puhul ning sellele on iseloomulik kogu kahjustatud koepinna veritsemine. Vigastatud kapillaaridest ehk juussoontest väljuv veri on arteriaalse ja venoosse vere segu. Vererõhk juussoontes on lähedane venoossele rõhule. Et veresoonte läbimõõt on väike, siis immitseb veri tilkadena, mis omavahel liitudes katavad kogu haava pinna. Kapillaarne verejooks haavast peatub üldjuhul iseenesest. Parenhümatoosne verejooks esineb parenhümatoossete elundite, nagu maks, põrn, neerud ja kõhunääre, vigastamisel. Verejooks on mõnevõrra sarnane kapillaarse verejooksuga, kuid võib olla kombineeritud nii suuremate arterite kui veenide vigastusega ning verejooksuga nendest. Verejooks parenhümatoossest elundist on märksa ohtlikum, sest ei pruugi iseeneslikult peatuda ning vajab operatiivset ravi ehk sulgemist või koguni vigastatud elundi eemaldamist (nt põrnaverejooksu korral eemaldatakse põrn).

Sõltuvalt keskkonnast, kuhu veresoone vigastusel väljavoolav veri satub, jaotatakse verejooksud välisteks ja sisemisteks. Verejooks haavast on väline. Sisemiste verejooksude korral valgub veri kas kehaõõnde (rindkereõõnde, kõhukoopasse, väikevaagnasse, ajukoljusse), õõneselundisse (nt makku, soolekulglasse, kusepõide) või kudedesse (nt pikkade toruluude murdude korral ümbritsevatesse pehmetesse kudedesse). Sisemised verejooksud tekivad traumade või haiguste korral, mis destrueerivad (purustavad) veresooni, näiteks seedekulgla haavand, kasvajate läbikasv jmt. Sisemise verejooksuga kaasneb varjatud verekaotus, tunnuseks on näo kahvatus, külm higi, jalgade ja käte külmaks muutumine, pulsi sagenemine ja täitumuse nõrgenemine. Kannatanu kaebab kohinat kõrvus, peapööritust, millele järgneb teadvusekadu. Sisemise verejooksu tunnuste ilmnemisel tuleb kannatanu viivitamatult haiglasse toimetada.

Eristatakse veel kudedesisest verejooksu, mille puhul veri koguneb kudedesse ning võib tekitada mitmesuguse kuju ja suurusega verevalumeid: täppverevalumeid, tähnverevalumeid ja veriturseid. Täppverevalumid ehk petehhiad on väikesed (läbimõõt 1–3 mm), selgepiirilised nahasisesed või limaskestaalused verevalumid. Sagedamini tekivad täppverevalumid kõrge veenirõhuga piirkondades, näiteks alajäsemetel. Väga kergesti võivad täppverevalumid ilmuda nahale saunas. Tähnverevalumid on täppverevalumitest mõnevõrra suuremad. Tugeva verejooksu korral kudedesse võib seal kujuneda verega täitunud õõs – verimuhk ehk hematoom

Tehakse vahet esmase (primaarse) verejooksu ja hilis- (sekundaarse) verejooksu vahel. Esmane verejooks tekib vahetult trauma või operatsiooni järel. Hilisverejooks võib alata mitu tundi või mitu päeva pärast traumat. Selle võimalikud põhjused on näiteks elundit ümbritseva kapslialuse hematoomi rebend, kärbunud koe lagunemine jm.

Verejooksu spontaanne ehk iseeneslik peatumine on võimalik enamasti ainult väikesemõõduliste veresoonte, eeskätt kapillaaride, veenide ja väiksema läbimõõduga arterite vigastuste puhul. Verejooksu iseeneslikku lakkamist soodustab vigastatud veresoone otsa spastiline ahenemine koos selle topistumisega verekämbu ehk trombiga.

Vt ka esmaabi välise verejooksu korral, verimuhk.

Nõuanded sel teemal

Angiin

Tere!

Lapsel avastati streptokok, raviks võtsime ca 4 päeva ravimit Ospen ja 3 päeva ravimit amoxicilliin, kuna lapsel tekkis jalgadele lööve iga kord, kui olime võtnud Ospenit. Käisime kurku ...

Kaja Julge

Vastas dr Kaja Julge

Tere,

Muretsemiseks ei ole põhjust. Üksiku ravikorra vahelejäämine ei ole väga suur probleem ja antibiootikumi vahetamist vajadusel ikka tehakse. Ravikuuri pikkused ei ole määratud väga täpselt, ...

Loe edasi

Menopaus

Tere Teile! Viimastest vererohketest päevadest möödas 9 kuud (11 päeva), nüüd algasid taas (12 päeva, ei ole veel lõppenud).

Urve Pappa

Vastas dr Urve Pappa

Tere

Olete perimenopausis, sest menopaus tähendab olukorda, kus teil ei ole viimase aasta jooksul olnud enam ühtegi veritsust ega määrimist. Kahjuks võib hormonaalse tasakaalutuse tulemusena ...

Loe edasi

Ebakorraline menstruatsioon

Tere, ma olen võtnud nüüd 2 kuud Zlynda pille , täna oli viimane pill. Mure on selles, et päevade kestvus on 10+ päeva ja vahe on 23 päeva kas see on normaalne? Kui pille ei kasutanud oli kõik korrapärane.Olukord ...

Urve Pappa

Vastas dr Urve Pappa

Tere

Zlynda kuulub nn. minipillide alla ehk sisaldab ainult gestageeni drospirenooni. Minipillid ei kontrolli tsüklit nii hästi nagu kombineeritud pillid. Samas on minipillid oluliselt ohutumad, ...

Loe edasi

Ivf külmaring

Tere

Mul on selline mure, et eelime aasta detsembris siirdadti värske embrüo aga ei kinnitanud. Nüüd selle aasta alguses hakkasin tegema külmaringi üks külmaring oli jaanuaris ja ei kinnitunud ...

Aivar Ehrenberg

Vastas dr Aivar Ehrenberg

Tervist,
veretesti saate teha 7 p pärast siirdamist, koduse testi 9p pärast siirdamist.
Valude osas ei oska selgitust anda.
Kui kõik külmutatud embrüod on ära siiratud ja rasestumist ...

Loe edasi

Punetav peenisenahk

Tere. Aeg-ajal hakkab nahk punetama. Esineb ainult paarisendise ribana. Kui peenisel on nahk peal siis näha pole. Kipub tekkima kui seljas umsed riided (spordipüksid, veekindel kostüüm). Seni olen kimpus ...

Margus Punab

Vastas dr Margus Punab

Meestearst aitab. Siin on vaja täpsemalt analüüsida riskitegureid!

Loe edasi

PAP test positiivne

Sain vastuse ,et PAP test on positiivne aga see tekitab minus segadust kuna mul on viimased 10 aastat olnud üks püsipartner , meil.on mitu last ning rasedusega seoses on ka temalt võetud korduvalt analüüse ...

Urve Pappa

Vastas dr Urve Pappa

Tere

HPV-sse võib nakatuda juba elu esimeses vahekorras, kuid see ei pruugi aastaid avalduda või ei avaldu kunagi. See on väga individuaalne. HPV-ga seotud rakumuutused võivad ajas avalduda ...

Loe edasi

HPV viirus

Tere!

Natuke vähem kui kaks aastat tagasi sain teada, et olen nakatunud HPV viirusega.
HPV kõrge riski (35,39,51,56,59,66,68) DNA
Positiivne
Ja selle aja jooksul olen tihti ...

Urve Pappa

Vastas dr Urve Pappa

Tere

Olete elu jooksul peale suguelu algust nakatunud HPV viirusega. Kuna nakatumine on toimunud ja kui kaua see viirus on teie kehas olnud, ei ole täpselt teada. Kui varasemalt on olnud PAP ...

Loe edasi

Vereanalüüsi tähendus

Mis tähendavad järgmised analüüsid tulemused alla normi
Plt 394
Mpv 9.1
Eo% 0
Eo 0.0
Viitamin D (25-OH) 51
MCHC 322


Kogu pilt:

WBC6.9/nL4.1 ...

Marge Kütt

Vastas dr Marge Kütt

Tere

PLT ja MPV on trombotsüütide näitajad vereanalüüsis. MPV ei oma erilist kliinilist tähendust isoleerituna, trombotsüütide pisut suurem arv ehk PLT ei ole samuti patoloogia.
Eosinofiilid ...

Loe edasi

Selja valu

Selja kompuutri vastus ,oskate lahti seletada.KT-uuring lülisamba nimmeosast Kliinilised andmed: seljavalud, paremal S1 Lülide nihet ega destruktsioone ei ole, Th12 ja L1 lülidel on eesmised osteofüüdid. ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Uuringu kirjelduse järgi esineb kahe alumise nimmelülidevahelise diski väljakummumine millest võivad olla tingitud ka seljavalud. Asja paneb paika neuroloogiline läbivaatus.

Dr. Ain Pajos
Loe edasi

Peavalud ja Dejavù

Tere, mure selline et olen kogenud mitu aastat periooditi peavalu ühes ja samas kohas peas(vasakul taga). Nüüd natuke üle kuu aja on peavalu tagasi ja igapäevane. Sellega on aga kaasa tulnud üks väga veider ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Piltuuringud väga sageli võimalikku epilepsiat ei tuvasta. Vajalik on neuroloogi vastuvõtt ja EEG (elektroentsefalograafia) uuring.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Tel. 6748591

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi