Verejooks Autor: Ants Peetsalu

Verejooks. Verejooksuks ehk hemorraagiaks nimetatakse vere väljumist vereringest veresooneseina kahjustuse tõttu, mille on esile kutsunud trauma või haigused (põletik, haavandumine, kasvaja). Soodustavad tegurid on tunduv vererõhu tõus, veresooneseina läbilaskvuse suurenemine või vere hüübimise aktiivsuse langus. 

Sõltuvalt vigastatud veresoone tüübist eristatakse arteriaalset, venoosset, kapillaarset ja parenhümatoosset verejooksu. Arteriaalne verejooks on kõige intensiivsem ja ohtlikum – hapnikurikas helepunane veri purskub pulseeriva joana ja võib lühikese aja jooksul põhjustada eluohtliku väheveresuse. Venoosset verejooksu iseloomustab hapnikuvaese ja süsihappegaasirikka tumeda vere voolamine haavast ühtlase joana. Venoosne verejooks võib iseenesest peatuda. Kapillaarne verejooks esineb praktiliselt iga pehme koe vigastuse puhul ning sellele on iseloomulik kogu kahjustatud koepinna veritsemine. Vigastatud kapillaaridest ehk juussoontest väljuv veri on arteriaalse ja venoosse vere segu. Vererõhk juussoontes on lähedane venoossele rõhule. Et veresoonte läbimõõt on väike, siis immitseb veri tilkadena, mis omavahel liitudes katavad kogu haava pinna. Kapillaarne verejooks haavast peatub üldjuhul iseenesest. Parenhümatoosne verejooks esineb parenhümatoossete elundite, nagu maks, põrn, neerud ja kõhunääre, vigastamisel. Verejooks on mõnevõrra sarnane kapillaarse verejooksuga, kuid võib olla kombineeritud nii suuremate arterite kui veenide vigastusega ning verejooksuga nendest. Verejooks parenhümatoossest elundist on märksa ohtlikum, sest ei pruugi iseeneslikult peatuda ning vajab operatiivset ravi ehk sulgemist või koguni vigastatud elundi eemaldamist (nt põrnaverejooksu korral eemaldatakse põrn).

Sõltuvalt keskkonnast, kuhu veresoone vigastusel väljavoolav veri satub, jaotatakse verejooksud välisteks ja sisemisteks. Verejooks haavast on väline. Sisemiste verejooksude korral valgub veri kas kehaõõnde (rindkereõõnde, kõhukoopasse, väikevaagnasse, ajukoljusse), õõneselundisse (nt makku, soolekulglasse, kusepõide) või kudedesse (nt pikkade toruluude murdude korral ümbritsevatesse pehmetesse kudedesse). Sisemised verejooksud tekivad traumade või haiguste korral, mis destrueerivad (purustavad) veresooni, näiteks seedekulgla haavand, kasvajate läbikasv jmt. Sisemise verejooksuga kaasneb varjatud verekaotus, tunnuseks on näo kahvatus, külm higi, jalgade ja käte külmaks muutumine, pulsi sagenemine ja täitumuse nõrgenemine. Kannatanu kaebab kohinat kõrvus, peapööritust, millele järgneb teadvusekadu. Sisemise verejooksu tunnuste ilmnemisel tuleb kannatanu viivitamatult haiglasse toimetada.

Eristatakse veel kudedesisest verejooksu, mille puhul veri koguneb kudedesse ning võib tekitada mitmesuguse kuju ja suurusega verevalumeid: täppverevalumeid, tähnverevalumeid ja veriturseid. Täppverevalumid ehk petehhiad on väikesed (läbimõõt 1–3 mm), selgepiirilised nahasisesed või limaskestaalused verevalumid. Sagedamini tekivad täppverevalumid kõrge veenirõhuga piirkondades, näiteks alajäsemetel. Väga kergesti võivad täppverevalumid ilmuda nahale saunas. Tähnverevalumid on täppverevalumitest mõnevõrra suuremad. Tugeva verejooksu korral kudedesse võib seal kujuneda verega täitunud õõs – verimuhk ehk hematoom

Tehakse vahet esmase (primaarse) verejooksu ja hilis- (sekundaarse) verejooksu vahel. Esmane verejooks tekib vahetult trauma või operatsiooni järel. Hilisverejooks võib alata mitu tundi või mitu päeva pärast traumat. Selle võimalikud põhjused on näiteks elundit ümbritseva kapslialuse hematoomi rebend, kärbunud koe lagunemine jm.

Verejooksu spontaanne ehk iseeneslik peatumine on võimalik enamasti ainult väikesemõõduliste veresoonte, eeskätt kapillaaride, veenide ja väiksema läbimõõduga arterite vigastuste puhul. Verejooksu iseeneslikku lakkamist soodustab vigastatud veresoone otsa spastiline ahenemine koos selle topistumisega verekämbu ehk trombiga.

Vt ka esmaabi välise verejooksu korral, verimuhk.

Nõuanded sel teemal

Suurenenud sõlm kilpnäärmes

Tere,

8.6.2017 tehti UH. Kirjas, et vasakus sagaras isoehhogeenne sõlm – 3,3 cm. 25.7.2017 tehti uus UH, ja seal kirjas, et vasakus sagaras 2,3x1,8x3,7 cm sõlm. Pildiliselt hüpoehhogeenne, ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Kõigepealt - ma ei usu, et sõlm Teie kilpnäärmes kahe ultraheliuuringu vahepeal kasvas. Lihtsalt üks radioloog andis sõlmest ainult ühe läbimõõdu, teine oli hoolsam ja andis kolm. Vahe 3,3 ...

Loe edasi

Veritsus menopausis

Tere!

Olen juba 2 aastat menopausis.Tekkis kerge sügelus ja kipitus,mis vaevas just öösiti.
Panin ööseks piimhappe küünla ja hommikul kerge veritsus peale pissimist.

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 50-aastane

Iga veritsus postmenopausis vajab tähelepanu ja uuringuid emaka limaskesta e endomeetriumi vähi välistamiseks. Kui pahaloomulisus ...

Loe edasi

Kilpnäärme ületalitus?

Tere!
Juba paar aastat tunnen ennast hooti vaga halvasti (tavaliselt 2 nädalat aga viimane episood ei taha kuidagi lõppeda algas juuni lõpus): pulss kõrge, vererõhk samuti, pea käib ringi (ja on ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Synlabis tehtud analüüside alusel Teil kilpnäärme ületalitlust ei ole - talitlus on korras. Ei oska arvata, miks laborist endokrinoloogi poole pöörduda soovitati (tõenäoliselt väljastab Synlabis ...

Loe edasi

Kilpnäärme ületalitlus

Tere!

Avastati uuringute tulemusel kilpnäärme ületalitlus.Endokrinoloogi vastuvõtul võeti süstlaproov millest tuvastati sõlmelisus ja vastus oli healoomuline.Ületalitluse vastu kirjutati Tiotill ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Radiojoodravi tehakse toksilise hulgisõlmelise struuma puhul eelkõige talitluse normaliseerimiseks. Ka sõlmed kilpnäärmes lähevad enamasti väiksemaks, kuid ei kao. Selle ületalitluse vormi ...

Loe edasi

Vaskspiraal

Tere.Soovin vaskspiraali lasta eemaldada,
Kas seda peab tegema sama arst kes spiraali paigaldas?
Aitäh.

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 37-aastane

Kindlasti mitte, spiraali võib eemaldada iga arst, ämmaemand või õde.
Teame juhtumist, kus ka partner eemaldas spiraali. ...

Loe edasi

Rinna nibud.

Tere.
Kui normaalne ja millele võivad viidata, koguaeg kikkis ja kõvad olevad rinna nibud?

Ülle Kadastik

Vastas dr Ülle Kadastik

Arva et see on normaalne, kui see ei põhjusta teile probleemi. Dr kadastik

Loe edasi

Sünnitus

TERE! 1 aasta ja 6kuud tagasi sünnitasin esimese lapse. Kui laps sai 1 aastaseks soovisime saada endale teist last aga siiani pole õnnestunud. Kas probleem võib olla esimeses lapses kes rinda võtab veel ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 26-aastane

Teil on õigus: "Kas üldse saan rasestuda kui imestan last või pean ootama kuna laps võttab mõistuse pähe ja hakkab muud sööma. ...

Loe edasi

Toksoplasmoosi analüüsi vastus

Tere
Olen 31 nädalat rase ja lasin teha Toxoplasma gondii igG ja igM analüüsid. Kas olen varasemalt toksoplasmoosi põdenud ?

Tulemus ...

Marge Kütt

Vastas dr Marge Kütt

Tere

Kahjuks on uuringut teostav labor jätnud oma tulemuse interpreteerimata ja vastus Toxoplasma gondii IgG kohta on jäetud ebamääraseks.
Kindlasti ei ole teil ägedat toksoplasmoosi ...

Loe edasi

Ebareguläärsed päevadeli peale 3. raseduse katkemist

Tere

Mul on olnud eelnevalt juba 3 raseduse katkemist ,kui 2. korral on peale kuuaegset pausi ilusti päevad hakanud ja regulaarsed.Nüüd peale kolmandat raseduse katkemist algasid päevad 34 ...

Ülle Kadastik

Vastas dr Ülle Kadastik

Tere, võimalik, et tekkinud tsüklihäire, kuna rasedusi mitu, mis katkesid. Sel juhul Primolut hea. Igaks juhul ikkagi oleks hea, kui saaks günekoloog Ultraheliga üle vaadata. Võimalik et seal on hoopis ...

Loe edasi

Isiksusehäire diagnoosimine

Tere! Olen endal juba mõnda aega kahtlustanud vältivat isiksusehäiret, kuna sotsiaalfoobia mul kindlasti olla ei saa ning sümptomid tunduvad kattuvat. Kuhugi pöörduda ma sellega ei julge, kuna olen vaid ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Diagnoose paneb peale uuringut ikka psühhiaater.
Mina käisin Ülikoolis ja siis ka üliõpilased ühte või teist haigust õppides arvasime, et ka minul selliseid sümptoome, ilmselt ka see või teine haigus. ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi