Verejooks Autor: Ants Peetsalu

Verejooks. Verejooksuks ehk hemorraagiaks nimetatakse vere väljumist vereringest veresooneseina kahjustuse tõttu, mille on esile kutsunud trauma või haigused (põletik, haavandumine, kasvaja). Soodustavad tegurid on tunduv vererõhu tõus, veresooneseina läbilaskvuse suurenemine või vere hüübimise aktiivsuse langus. 

Sõltuvalt vigastatud veresoone tüübist eristatakse arteriaalset, venoosset, kapillaarset ja parenhümatoosset verejooksu. Arteriaalne verejooks on kõige intensiivsem ja ohtlikum – hapnikurikas helepunane veri purskub pulseeriva joana ja võib lühikese aja jooksul põhjustada eluohtliku väheveresuse. Venoosset verejooksu iseloomustab hapnikuvaese ja süsihappegaasirikka tumeda vere voolamine haavast ühtlase joana. Venoosne verejooks võib iseenesest peatuda. Kapillaarne verejooks esineb praktiliselt iga pehme koe vigastuse puhul ning sellele on iseloomulik kogu kahjustatud koepinna veritsemine. Vigastatud kapillaaridest ehk juussoontest väljuv veri on arteriaalse ja venoosse vere segu. Vererõhk juussoontes on lähedane venoossele rõhule. Et veresoonte läbimõõt on väike, siis immitseb veri tilkadena, mis omavahel liitudes katavad kogu haava pinna. Kapillaarne verejooks haavast peatub üldjuhul iseenesest. Parenhümatoosne verejooks esineb parenhümatoossete elundite, nagu maks, põrn, neerud ja kõhunääre, vigastamisel. Verejooks on mõnevõrra sarnane kapillaarse verejooksuga, kuid võib olla kombineeritud nii suuremate arterite kui veenide vigastusega ning verejooksuga nendest. Verejooks parenhümatoossest elundist on märksa ohtlikum, sest ei pruugi iseeneslikult peatuda ning vajab operatiivset ravi ehk sulgemist või koguni vigastatud elundi eemaldamist (nt põrnaverejooksu korral eemaldatakse põrn).

Sõltuvalt keskkonnast, kuhu veresoone vigastusel väljavoolav veri satub, jaotatakse verejooksud välisteks ja sisemisteks. Verejooks haavast on väline. Sisemiste verejooksude korral valgub veri kas kehaõõnde (rindkereõõnde, kõhukoopasse, väikevaagnasse, ajukoljusse), õõneselundisse (nt makku, soolekulglasse, kusepõide) või kudedesse (nt pikkade toruluude murdude korral ümbritsevatesse pehmetesse kudedesse). Sisemised verejooksud tekivad traumade või haiguste korral, mis destrueerivad (purustavad) veresooni, näiteks seedekulgla haavand, kasvajate läbikasv jmt. Sisemise verejooksuga kaasneb varjatud verekaotus, tunnuseks on näo kahvatus, külm higi, jalgade ja käte külmaks muutumine, pulsi sagenemine ja täitumuse nõrgenemine. Kannatanu kaebab kohinat kõrvus, peapööritust, millele järgneb teadvusekadu. Sisemise verejooksu tunnuste ilmnemisel tuleb kannatanu viivitamatult haiglasse toimetada.

Eristatakse veel kudedesisest verejooksu, mille puhul veri koguneb kudedesse ning võib tekitada mitmesuguse kuju ja suurusega verevalumeid: täppverevalumeid, tähnverevalumeid ja veriturseid. Täppverevalumid ehk petehhiad on väikesed (läbimõõt 1–3 mm), selgepiirilised nahasisesed või limaskestaalused verevalumid. Sagedamini tekivad täppverevalumid kõrge veenirõhuga piirkondades, näiteks alajäsemetel. Väga kergesti võivad täppverevalumid ilmuda nahale saunas. Tähnverevalumid on täppverevalumitest mõnevõrra suuremad. Tugeva verejooksu korral kudedesse võib seal kujuneda verega täitunud õõs – verimuhk ehk hematoom

Tehakse vahet esmase (primaarse) verejooksu ja hilis- (sekundaarse) verejooksu vahel. Esmane verejooks tekib vahetult trauma või operatsiooni järel. Hilisverejooks võib alata mitu tundi või mitu päeva pärast traumat. Selle võimalikud põhjused on näiteks elundit ümbritseva kapslialuse hematoomi rebend, kärbunud koe lagunemine jm.

Verejooksu spontaanne ehk iseeneslik peatumine on võimalik enamasti ainult väikesemõõduliste veresoonte, eeskätt kapillaaride, veenide ja väiksema läbimõõduga arterite vigastuste puhul. Verejooksu iseeneslikku lakkamist soodustab vigastatud veresoone otsa spastiline ahenemine koos selle topistumisega verekämbu ehk trombiga.

Vt ka esmaabi välise verejooksu korral, verimuhk.

Nõuanded sel teemal

Lapse uni

Meie 2,5 aastasel tütrel on unega väga keerulised lood. Alates sellest kui ta sai 6 kuuseks, siis oli teda väga raske magama saada ja hakkas öösiti tihedalt ärkama. 1 aastaselt panime ta oma tuppa, siis ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere ja aitäh pöördumast!
Pigem vajaksite siiski laste psühholoogi nõuandeid.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

Vereanalüüs, näitaja EO%

Tere!
Lapsel sai tehtud hemoglobiini kontrollimiseks vereproov.
Silma jäi ka vereproovi vastusest EO%, mis näitab, et on normist väljas.
Perearst ütles, et muretsemiseks pole põhjust.

Marge Kütt

Vastas dr Marge Kütt

Tere

EO% on eosinofiilide protsent veres, mis on arvutuslik parameeter.
Kui arvutuslikes on midagi paigast ära, vaatame kindlast üldarve.
Teie lapsel on Eo 0,59 E9, mis jääb ...

Loe edasi

Lapsel verevalum

Tere, laps alergik ja astmaatik.Kasutab Flixotiidi 100 mg päevas.Lapsele tekkis tervele lõua piirkonda verevalum.Ütleb ,et ära löönud ei ole.Seespool alahuules veresooned tumedamad.Lapsele diagnoositud ...

Kaja Julge

Vastas dr Kaja Julge

Tere,

Ei pea kohe pöörduma kui esmaspäeval aeg broneeritud vastuvõtule, siis saab täpsemalt selgust,

Heade soovidega,

Kjulge

Loe edasi

punnid peenisel

peenisele tekkisid punnid. Ei sügele ega häiri aga ikka on väike kartus sees kuna nädal aega tagasi tehtid ilma kondooomita suuseksi mulle.

Margus Punab

Vastas dr Margus Punab

Kui oli juhusuhe, siis tasuks teha suguhaiguste testid ja kui ka eesnaha põletik püsib, siis kindlasti ka arsti vastuvõtt. 90% eesnahamuredest on kergesti ravitavad. Tulge vastuvõtule!
Lisaks - eesnaha ...

Loe edasi

Pidev vilin peas

Tajun juba mõnda aega tsirka 2 nädalat tugevat pidevat vilinat peas. Ja see ei ole kordagi ära läinud ega muutunud. Peamiselt häirib see öösel - uni on väga häiritud. Magama jäämiseks võtan melatoniini ...

Vanda Kristjan

Vastas dr Vanda Kristjan

Tere! Kõrvas esinev vile e. tinnitus, on patsienti häiriv ja ebameeldiv sümptom. Seda ei loeta haiguseks , vaid sümptomiks, mis patsiendi tervisele ohtlik ei ole. Sümptomi tekkimise põhjused võivad olla ...

Loe edasi

Ärevus ja paanikahäire.

Olen nüüdseks 14.kuud ärevus ja paanika häirete all kannattanut,esimesed 6kuud üritasin ilma rohtutetta hakkama saaada siis kirjutas perearst Brintellix 5mg
Esimesed 3.kuud rohtu vôttes sain energia ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Võtke Esprital 15mg õhtul (AD- antidepressant, rahusti, energiat annab, hea une soodustaja) võtta õhtul tunnikene enne und. Jalutuskäigud või kerge trenn (kui varem sportlik olete olnud). Aga ikka 3-4 ...

Loe edasi

Narkoos

On vaja teha melanoomi opetarsioon günekoloogilises piirkonnas, lahkliha lähedal. Onkoloog rääkis kohalikust tuimesutsest, kuid olen väga suure trauma läbi elanud seoses nõelte ja süstaldega ja seetõttu ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Kindlasti on narkoosi näidustuseks ka psühholoogilised põhjused. Rääkige oma kirurgiga ja arvan, et narkoos on korraldatav.

Loe edasi

ärevushäired?

Tere! Kannatan ärevushäirete all juba aastaid. Kirjutati Mirtastad 15mg . Alustasin poole tbl, siis terve tbl Ja nyyd juba poolteist tbl. Pean veel annust tostma.Olen votnud 2 nadalat tablette Aga ärevus ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Annust ei ole vaja tõsta.
Tabletile lisaks on vaja harjutusi teha
vt varasemaid soovitusi ärevushäirete/paanikahoogude vallast ja neid (teile sobilikke) siis praktiseerida.
Kindlasti ...

Loe edasi

Mure neutrofiilide vähesuse üle

Mulle tehti kevadel 2020 hemogramm ning nüüd sügisel tehti uus hemogramm (enne operatsiooni vajalik). Kui kevadel oli verenäidud enamvähem piirides või väga vähe alla normi, siis nüüdse vastuse järgi näidud ...

Marge Kütt

Vastas dr Marge Kütt

Tere

Teie vereanalüüsis esineb tõesti mõõdukas neutropeenia ja leukopeenia. Ei saa eitada, et selle foonil on suurem oht infektsioonidesse nakatumiseks ning ka võimalus, et põdemine tuleks ...

Loe edasi

Beebi vaimne areng

Tere. Küsimus 7 kuuse piiga vaimse arengu ja oskuste kohta. Esiteks on mure et piiga on väga vaikne. Suuremosa ajast häält teeb siis nutt või nutujorin. Ei ole ta väga kooganud ega lalisenud. Kui mängib ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere ja aitäh pöördumast!
Tundub, et muretsete liigselt, aga perearstiga vestelda asjadest, mis Teile muret teevad, võiksite küll.
Edu Teile!
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi