Verejooks Autor: Ants Peetsalu

Verejooks. Verejooksuks ehk hemorraagiaks nimetatakse vere väljumist vereringest veresooneseina kahjustuse tõttu, mille on esile kutsunud trauma või haigused (põletik, haavandumine, kasvaja). Soodustavad tegurid on tunduv vererõhu tõus, veresooneseina läbilaskvuse suurenemine või vere hüübimise aktiivsuse langus. 

Sõltuvalt vigastatud veresoone tüübist eristatakse arteriaalset, venoosset, kapillaarset ja parenhümatoosset verejooksu. Arteriaalne verejooks on kõige intensiivsem ja ohtlikum – hapnikurikas helepunane veri purskub pulseeriva joana ja võib lühikese aja jooksul põhjustada eluohtliku väheveresuse. Venoosset verejooksu iseloomustab hapnikuvaese ja süsihappegaasirikka tumeda vere voolamine haavast ühtlase joana. Venoosne verejooks võib iseenesest peatuda. Kapillaarne verejooks esineb praktiliselt iga pehme koe vigastuse puhul ning sellele on iseloomulik kogu kahjustatud koepinna veritsemine. Vigastatud kapillaaridest ehk juussoontest väljuv veri on arteriaalse ja venoosse vere segu. Vererõhk juussoontes on lähedane venoossele rõhule. Et veresoonte läbimõõt on väike, siis immitseb veri tilkadena, mis omavahel liitudes katavad kogu haava pinna. Kapillaarne verejooks haavast peatub üldjuhul iseenesest. Parenhümatoosne verejooks esineb parenhümatoossete elundite, nagu maks, põrn, neerud ja kõhunääre, vigastamisel. Verejooks on mõnevõrra sarnane kapillaarse verejooksuga, kuid võib olla kombineeritud nii suuremate arterite kui veenide vigastusega ning verejooksuga nendest. Verejooks parenhümatoossest elundist on märksa ohtlikum, sest ei pruugi iseeneslikult peatuda ning vajab operatiivset ravi ehk sulgemist või koguni vigastatud elundi eemaldamist (nt põrnaverejooksu korral eemaldatakse põrn).

Sõltuvalt keskkonnast, kuhu veresoone vigastusel väljavoolav veri satub, jaotatakse verejooksud välisteks ja sisemisteks. Verejooks haavast on väline. Sisemiste verejooksude korral valgub veri kas kehaõõnde (rindkereõõnde, kõhukoopasse, väikevaagnasse, ajukoljusse), õõneselundisse (nt makku, soolekulglasse, kusepõide) või kudedesse (nt pikkade toruluude murdude korral ümbritsevatesse pehmetesse kudedesse). Sisemised verejooksud tekivad traumade või haiguste korral, mis destrueerivad (purustavad) veresooni, näiteks seedekulgla haavand, kasvajate läbikasv jmt. Sisemise verejooksuga kaasneb varjatud verekaotus, tunnuseks on näo kahvatus, külm higi, jalgade ja käte külmaks muutumine, pulsi sagenemine ja täitumuse nõrgenemine. Kannatanu kaebab kohinat kõrvus, peapööritust, millele järgneb teadvusekadu. Sisemise verejooksu tunnuste ilmnemisel tuleb kannatanu viivitamatult haiglasse toimetada.

Eristatakse veel kudedesisest verejooksu, mille puhul veri koguneb kudedesse ning võib tekitada mitmesuguse kuju ja suurusega verevalumeid: täppverevalumeid, tähnverevalumeid ja veriturseid. Täppverevalumid ehk petehhiad on väikesed (läbimõõt 1–3 mm), selgepiirilised nahasisesed või limaskestaalused verevalumid. Sagedamini tekivad täppverevalumid kõrge veenirõhuga piirkondades, näiteks alajäsemetel. Väga kergesti võivad täppverevalumid ilmuda nahale saunas. Tähnverevalumid on täppverevalumitest mõnevõrra suuremad. Tugeva verejooksu korral kudedesse võib seal kujuneda verega täitunud õõs – verimuhk ehk hematoom

Tehakse vahet esmase (primaarse) verejooksu ja hilis- (sekundaarse) verejooksu vahel. Esmane verejooks tekib vahetult trauma või operatsiooni järel. Hilisverejooks võib alata mitu tundi või mitu päeva pärast traumat. Selle võimalikud põhjused on näiteks elundit ümbritseva kapslialuse hematoomi rebend, kärbunud koe lagunemine jm.

Verejooksu spontaanne ehk iseeneslik peatumine on võimalik enamasti ainult väikesemõõduliste veresoonte, eeskätt kapillaaride, veenide ja väiksema läbimõõduga arterite vigastuste puhul. Verejooksu iseeneslikku lakkamist soodustab vigastatud veresoone otsa spastiline ahenemine koos selle topistumisega verekämbu ehk trombiga.

Vt ka esmaabi välise verejooksu korral, verimuhk.

Nõuanded sel teemal

Nägu

Tere!
Minul mõned päevad tagasi juhtus õnnetus. Katkine klaas riivas mu nägu. Haav on silma kõrval kuni lõunani pikuti, 16 cm pikk. EMOs õmmeldi haav kinni 29 pistega. 12 päeva pärast lähen niite ...

Peep Pree

Vastas dr Peep Pree

Tere! paraku on nii, et kui oli vajalik õmmelda, siis sellisest vigastusest jääb arm kindlasti. Kui see arm paraneb halvasti - tekib põletik jne., võib jääda sedavõrd inetu arm, mida siis tulevikus on ...

Loe edasi

Erektsiooniravi

2008 aastal oli mul eesnäärmevähi operatsioon ja kohe peale seda tekkisid erektsioonihäired ja praktiliselt impotentsus.

Margus Punab

Vastas dr Margus Punab

Kahju, et te ei julge süsteravi kasutada.
Toimivaks alternatiiviks jääb siis peenise proteesi operatsioon.
Kliinik.ee portaalis saan küll nõu anda, kuid ravimeid kirjutada pole võimalik. Selleks ...

Loe edasi

Valud vasakul pool põrna ümbruses

Tere. Mul hakkasid tugevaid valud vasakul pool põrna ümbruses ja sellega kaasnevad ka minestamis hood. Mingi 5 a. Tagasi tehti ultraheli uuring ja öeldi et põrna on nirmust suurem ja kui valu ei tee on ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Sellise kirjelduse järgi ei oska Teid aidata - pole ühtegi konkreetset küsimust. Kui need arstid, kellega olete EMO-s kokku puutunud, pole Teie probleemile lahendust leidnud, siis mina vaevalt oskan Teid ...

Loe edasi

Veenilaiendite operatsioon

Nädal aega tagasi käisin veenilaiendite operatsioonil. Tehti paremal jalal kohaliku tuimestusega.

Alguses arst ütles, et teeb ka ultraheli enne oppi, aga õpi päeval ta seda ei teinud. Seega ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Kõik, mis kirjeldate, on operatsioonijärgselt loomulik kulg. Ultraheli tegemine primaarvarikoosi puhul midagi väga olulist diagnostikale ei lisa - operatsioon toimub ühtemoodi. Retsidiivvarikoosi puhul ...

Loe edasi

TMR ajuuuringu vastuse lahtiseletamine, et kas on põhjust muretseda

Kas on põhjust midagi ette võtta, kui TMR ajuuuringu vastus oli järgmine.

Ajuvatsakesed tavalised. Frontaalsed ekstratserebraalsed
liikvoriruumid kergelt promineeruvad. Keskjoone struktuurid

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Väikesed ajukahjustused võivad olla seoses näiteks südame rütmihäiretega ja kui neid esineb võiks pöörduda kardioloogi vastuvõtule. Peavalu need ei põhjusta.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Kardia puudulikkuse operatsioon

Tere. Kardia puudulukkuse kohta tehakse ka operatsioon. Operatsiooni kohta lugesin (internetist), et pärast kardia operatsiooni ei ole inimene enam võimeline oksendama. Kas see vastab tõele? Kui sellisel ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Teie informatsioon vastab tõele - peale reflukshaiguse raviks tehtud operatsiooni muutub oksendamine ja röhitsemine raskeks, kui mitte võimatuks. Oksendamine on organismi kaitsereaktsioon, et vabaneda ...

Loe edasi

Glükohemoglobiin

Hüpohemoglobiin 7%. 52,8 mmol/mol

Aasta tagasi 6,5%

Ei arstid tea sellest. Olen omal algatusel end synlabis testinud.

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Glükohemoglobiini tõus võrreldes varasemaga näitab veresuhkru väärtuste tõusu - tegemist on 2. tüüpi diabeediga. Vajate juba ka antidibeetilist ravi ja glükomeetrit, et aeg-ajalt mõõta oma ...

Loe edasi

Punn peenisel

Tere, nagu pildilt näha on hetkel olukord selline.
Alguse sai asi tegelikult tavalisest ,,vistrikust” mida on enne ka peenisele tekkinud...Seekord pigistasin teda samamoodi nagu iga teinegi kord, ...

Margus Punab

Vastas dr Margus Punab

Ilmselt on tegemist rasunäärme sulgusega ja välise manipulatsiooniga sinna lisandunud mikroobse põletikuga.
Vajalikud ravimid on saadaval retseptiga ja seetõttu siinse portaali kaudu kahjuks mitte ...

Loe edasi

Astra Zeneka vaktsiini järelsümptomitena punased veretäpid kehal

Tere,
sooviksin teada, mida tähendavad või näitavad 5-6 päeva pärast Astra Zeneka koroonavaktsiini saamist ilmnevad punased pisikesed täpid käsivartel, reitel ning kehal? Tehtud üldvere analüüs, ...

Marge Kütt

Vastas dr Marge Kütt

Tere

Täpid näevad pildil välja tillukeste hemangioomidena. Tromboosile see ei viita.
Küll aga näeb välja individuaalse naha reaktsioonina. Kuna tekkis 5-6 peale vakstineerimist, siis ...

Loe edasi

Õudusunenäod?

Tere!
Minul on selline veider mure, et öösiti painavad mind üpriski tihti (kuskil korra kahe nädala jooksul), nö õudsed sündmused. Seda on keeruline seletada, kuid minu peas need sündmused ei liigitu ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Apteegi vabamüügist - Melatoniin, õhtul, soodustab und ja une kvaliteeti parandav.
Rahustavad teed.
Kehalised harjutused, jalutuskäigud.
Relax-harjutused.
Vt varasemaid unehäirete ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi