Verejooks Autor: Ants Peetsalu

Verejooks. Verejooksuks ehk hemorraagiaks nimetatakse vere väljumist vereringest veresooneseina kahjustuse tõttu, mille on esile kutsunud trauma või haigused (põletik, haavandumine, kasvaja). Soodustavad tegurid on tunduv vererõhu tõus, veresooneseina läbilaskvuse suurenemine või vere hüübimise aktiivsuse langus. 

Sõltuvalt vigastatud veresoone tüübist eristatakse arteriaalset, venoosset, kapillaarset ja parenhümatoosset verejooksu. Arteriaalne verejooks on kõige intensiivsem ja ohtlikum – hapnikurikas helepunane veri purskub pulseeriva joana ja võib lühikese aja jooksul põhjustada eluohtliku väheveresuse. Venoosset verejooksu iseloomustab hapnikuvaese ja süsihappegaasirikka tumeda vere voolamine haavast ühtlase joana. Venoosne verejooks võib iseenesest peatuda. Kapillaarne verejooks esineb praktiliselt iga pehme koe vigastuse puhul ning sellele on iseloomulik kogu kahjustatud koepinna veritsemine. Vigastatud kapillaaridest ehk juussoontest väljuv veri on arteriaalse ja venoosse vere segu. Vererõhk juussoontes on lähedane venoossele rõhule. Et veresoonte läbimõõt on väike, siis immitseb veri tilkadena, mis omavahel liitudes katavad kogu haava pinna. Kapillaarne verejooks haavast peatub üldjuhul iseenesest. Parenhümatoosne verejooks esineb parenhümatoossete elundite, nagu maks, põrn, neerud ja kõhunääre, vigastamisel. Verejooks on mõnevõrra sarnane kapillaarse verejooksuga, kuid võib olla kombineeritud nii suuremate arterite kui veenide vigastusega ning verejooksuga nendest. Verejooks parenhümatoossest elundist on märksa ohtlikum, sest ei pruugi iseeneslikult peatuda ning vajab operatiivset ravi ehk sulgemist või koguni vigastatud elundi eemaldamist (nt põrnaverejooksu korral eemaldatakse põrn).

Sõltuvalt keskkonnast, kuhu veresoone vigastusel väljavoolav veri satub, jaotatakse verejooksud välisteks ja sisemisteks. Verejooks haavast on väline. Sisemiste verejooksude korral valgub veri kas kehaõõnde (rindkereõõnde, kõhukoopasse, väikevaagnasse, ajukoljusse), õõneselundisse (nt makku, soolekulglasse, kusepõide) või kudedesse (nt pikkade toruluude murdude korral ümbritsevatesse pehmetesse kudedesse). Sisemised verejooksud tekivad traumade või haiguste korral, mis destrueerivad (purustavad) veresooni, näiteks seedekulgla haavand, kasvajate läbikasv jmt. Sisemise verejooksuga kaasneb varjatud verekaotus, tunnuseks on näo kahvatus, külm higi, jalgade ja käte külmaks muutumine, pulsi sagenemine ja täitumuse nõrgenemine. Kannatanu kaebab kohinat kõrvus, peapööritust, millele järgneb teadvusekadu. Sisemise verejooksu tunnuste ilmnemisel tuleb kannatanu viivitamatult haiglasse toimetada.

Eristatakse veel kudedesisest verejooksu, mille puhul veri koguneb kudedesse ning võib tekitada mitmesuguse kuju ja suurusega verevalumeid: täppverevalumeid, tähnverevalumeid ja veriturseid. Täppverevalumid ehk petehhiad on väikesed (läbimõõt 1–3 mm), selgepiirilised nahasisesed või limaskestaalused verevalumid. Sagedamini tekivad täppverevalumid kõrge veenirõhuga piirkondades, näiteks alajäsemetel. Väga kergesti võivad täppverevalumid ilmuda nahale saunas. Tähnverevalumid on täppverevalumitest mõnevõrra suuremad. Tugeva verejooksu korral kudedesse võib seal kujuneda verega täitunud õõs – verimuhk ehk hematoom

Tehakse vahet esmase (primaarse) verejooksu ja hilis- (sekundaarse) verejooksu vahel. Esmane verejooks tekib vahetult trauma või operatsiooni järel. Hilisverejooks võib alata mitu tundi või mitu päeva pärast traumat. Selle võimalikud põhjused on näiteks elundit ümbritseva kapslialuse hematoomi rebend, kärbunud koe lagunemine jm.

Verejooksu spontaanne ehk iseeneslik peatumine on võimalik enamasti ainult väikesemõõduliste veresoonte, eeskätt kapillaaride, veenide ja väiksema läbimõõduga arterite vigastuste puhul. Verejooksu iseeneslikku lakkamist soodustab vigastatud veresoone otsa spastiline ahenemine koos selle topistumisega verekämbu ehk trombiga.

Vt ka esmaabi välise verejooksu korral, verimuhk.

Nõuanded sel teemal

günekoloogia

Tere,armas doktor! Olen varem siia kirjutanud seoses 2 a kestvate pidevate bakteriaalsete uroinfektsioonidega( enterokokk, colibakter) ,mis vaatamata väga paljude antibiootikumidega ravidele ei ole korda ...

Maie Väli

Vastas dr Maie Väli

Tere! Ilmselt on Teie vaevused tingitud vähenenud naissuguhormoonide tasemest.See põhjustab tupe limaskestakuivust ja õhenemis. Paluge oma günekoloogil välja kirjutada 0,01 protsendilist Linoladioolkreemi ...

Loe edasi

Alatalitus!

Olen 20 aastat kasutanud L-Thyroxini 100-150 mg päevas nüüd katsetasin loodusliku ravimit lthyrossine ja tegin täna anlüüsi ,mis oli väga halb.
TSH >150,00 mIU/l 0,40-4,00
FT4 1,37 pmol/l 11,5-22,7

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Eluohtlik Teie seisund just ei ole, kuid L-türoksiini juurde tuleb tagasi pöörduda küll. Jätkake L-türoksiini samas annuses, nagu võtsite enne ravi katkestamist. Normaalne kilpnäärmehormoonide ...

Loe edasi

Kilpnäärmes sõlmed

Tere.Käisin kipnäärme ultraheliuuringul ja kuna erialaarstile saan kuu lõpus,siis sooviksin teada.Kilpnäärme parem sagar 1,6/1,5/3,1cm.Vasem sagar1,6/1,1/4,2cm.kilpnäärme paremas sagaras sõlmed läbimõõduga ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Teie kilpnääre on normisuurune. Väikesed 3-7mm läbimõõduga sõlmekesed punkteerimist ei vaja ja Teile vaevusi ei põhjusta. Käige igaks juhuks endokrinoloogi vastuvõtul ära, kuid tundub, et muretsemiseks ...

Loe edasi

Munandid

Tere!
Kas te saaksite välja kirjutada mingisuguseid valuvaigistusi?
Lugesin internetist et valutamise teel võib tekkida munandivähk, kuigi perearst ütles et vere andmise proovid olid korras ...

Vladimir Vihljajev

Vastas dr Vladimir Vihljajev

Tere! Kui on vajalik siis võin välja kirjutada vastavalt ravimeid, vaid ennem soovitan tulla konsultatsioonile ja teostada vajalikud uuringud (analüüsid). Munandi valu reeglina ei ole seotud munandivähiga, ...

Loe edasi

Jalg kadus alt

Tere.Juhtus selline asi,et tööl kõndides kadus lihtsalt jalg alt ära! Midagi sellist ei ole enne juhtunud-ei olnud mingeid valusid ega midagi,lihtsalt jalg hakkas meeletult värisema ja nagu kadus täiesti ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kui mingeid valusid ei olnud, on tõesti võimalik selja-või peaaju verevarustuse häire. Tuleks teha vereanalüüsid ja EKG (perearstil). Kui see peaks korduma, tuleb kohe minna EMOsse lisauuringuteks.
Loe edasi

Äkkviha

Olen üldiselt väga rahulik inimene. Eile õhtul elukaaslasega autoga sõites tegid mingid lapsed tee ääres väga suure rumaluse ning ehmatasin korralikult. Selle tulemusena sain millegipärast väga tigedaks. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Laste rumal käitumine tekitas teis "ülepingega lühise" - täiesti inimlik ja normaalne reaktsioon, aga veidi liigse amplituudiga. See - veidi liigne - tulebki kontrolli alla saada. Seega: a) kehaline-sportlik ...

Loe edasi

Vereproovi vastused.

Tere,

Ma soovin teada, et mida antud vereproovi vastus näitab 62238-1 - eGFR (CKD-EPI) ja referentsusväärtus (60 ml/min/1.73m2) Minu tulemus oli 127. Kas mul on põhjust muretsemiseks?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
eGFR- tuleb ingl keelsetest sõnadest estimated glomerular filtration rate. Eesti keeles võiks seda nimetada neerude jõudluseks jääkainete eemaldamisel. Tegemist on keerukama valemi järgi ...

Loe edasi

Hirm reisimise ees

Kas oskate soovitada psühhiaatreid kelle poole pöörduda hirmu nö peletamiseks?
Ennist lugesin, et see on võimalik.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Koostöö psühhiaatriga on vajalik - aitab suuresti kaasa paranemisele, tervise tugevnemise kiirenemisele.
vt varasemad soovitused hirmude, foobiate kohta ja praktiseerida neid soovitusi.
Kehaline ...

Loe edasi

Kips

Tere.
Murdsin väikse näpu metakarpaal luu.Oli katki ja fikseeriti paika. Pandi kipsi. Nädal hiljem käisin arstile näitamas, tehti röntgen ja öeldi, et luu paigas ja op pole hetkel vaja.
Nüüd ...

Priit Ailt

Vastas Priit Ailt

Tere,

Raske öelda, miks kips katki tehti, võibolla ainult sellepärast, et murru piirkonda vaadata ja katsuda, et oleks kindel selle õigesti kokku kasvamises. Murru kokku kasvamise aeg sõltub ...

Loe edasi

Buliimia ja rasedus

Mu elukaaslane on 10 aastat olnud Buliimik. Sööb meeletutes kogustes ja siis kergendab end oksendamise teel. On päevi, kui teeb seda mitu korda aga pole päevi, kus seda üldse ei teeks. Nüüd ootame last ...

Kristel Ehala-Aleksejev

Vastas dr Kristel Ehala-Aleksejev

Tere.
Teie elukaaslane vajab kindlasti psühholoogilist toetust ja pikaajalist nõustamist. Oht lapse tervisele on, kuid kui tõsine, ei saa kirja teel muidugi otsustada. Antud probleemist peaks kindlasti ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi