Verejooks Autor: Ants Peetsalu

Verejooks. Verejooksuks ehk hemorraagiaks nimetatakse vere väljumist vereringest veresooneseina kahjustuse tõttu, mille on esile kutsunud trauma või haigused (põletik, haavandumine, kasvaja). Soodustavad tegurid on tunduv vererõhu tõus, veresooneseina läbilaskvuse suurenemine või vere hüübimise aktiivsuse langus. 

Sõltuvalt vigastatud veresoone tüübist eristatakse arteriaalset, venoosset, kapillaarset ja parenhümatoosset verejooksu. Arteriaalne verejooks on kõige intensiivsem ja ohtlikum – hapnikurikas helepunane veri purskub pulseeriva joana ja võib lühikese aja jooksul põhjustada eluohtliku väheveresuse. Venoosset verejooksu iseloomustab hapnikuvaese ja süsihappegaasirikka tumeda vere voolamine haavast ühtlase joana. Venoosne verejooks võib iseenesest peatuda. Kapillaarne verejooks esineb praktiliselt iga pehme koe vigastuse puhul ning sellele on iseloomulik kogu kahjustatud koepinna veritsemine. Vigastatud kapillaaridest ehk juussoontest väljuv veri on arteriaalse ja venoosse vere segu. Vererõhk juussoontes on lähedane venoossele rõhule. Et veresoonte läbimõõt on väike, siis immitseb veri tilkadena, mis omavahel liitudes katavad kogu haava pinna. Kapillaarne verejooks haavast peatub üldjuhul iseenesest. Parenhümatoosne verejooks esineb parenhümatoossete elundite, nagu maks, põrn, neerud ja kõhunääre, vigastamisel. Verejooks on mõnevõrra sarnane kapillaarse verejooksuga, kuid võib olla kombineeritud nii suuremate arterite kui veenide vigastusega ning verejooksuga nendest. Verejooks parenhümatoossest elundist on märksa ohtlikum, sest ei pruugi iseeneslikult peatuda ning vajab operatiivset ravi ehk sulgemist või koguni vigastatud elundi eemaldamist (nt põrnaverejooksu korral eemaldatakse põrn).

Sõltuvalt keskkonnast, kuhu veresoone vigastusel väljavoolav veri satub, jaotatakse verejooksud välisteks ja sisemisteks. Verejooks haavast on väline. Sisemiste verejooksude korral valgub veri kas kehaõõnde (rindkereõõnde, kõhukoopasse, väikevaagnasse, ajukoljusse), õõneselundisse (nt makku, soolekulglasse, kusepõide) või kudedesse (nt pikkade toruluude murdude korral ümbritsevatesse pehmetesse kudedesse). Sisemised verejooksud tekivad traumade või haiguste korral, mis destrueerivad (purustavad) veresooni, näiteks seedekulgla haavand, kasvajate läbikasv jmt. Sisemise verejooksuga kaasneb varjatud verekaotus, tunnuseks on näo kahvatus, külm higi, jalgade ja käte külmaks muutumine, pulsi sagenemine ja täitumuse nõrgenemine. Kannatanu kaebab kohinat kõrvus, peapööritust, millele järgneb teadvusekadu. Sisemise verejooksu tunnuste ilmnemisel tuleb kannatanu viivitamatult haiglasse toimetada.

Eristatakse veel kudedesisest verejooksu, mille puhul veri koguneb kudedesse ning võib tekitada mitmesuguse kuju ja suurusega verevalumeid: täppverevalumeid, tähnverevalumeid ja veriturseid. Täppverevalumid ehk petehhiad on väikesed (läbimõõt 1–3 mm), selgepiirilised nahasisesed või limaskestaalused verevalumid. Sagedamini tekivad täppverevalumid kõrge veenirõhuga piirkondades, näiteks alajäsemetel. Väga kergesti võivad täppverevalumid ilmuda nahale saunas. Tähnverevalumid on täppverevalumitest mõnevõrra suuremad. Tugeva verejooksu korral kudedesse võib seal kujuneda verega täitunud õõs – verimuhk ehk hematoom

Tehakse vahet esmase (primaarse) verejooksu ja hilis- (sekundaarse) verejooksu vahel. Esmane verejooks tekib vahetult trauma või operatsiooni järel. Hilisverejooks võib alata mitu tundi või mitu päeva pärast traumat. Selle võimalikud põhjused on näiteks elundit ümbritseva kapslialuse hematoomi rebend, kärbunud koe lagunemine jm.

Verejooksu spontaanne ehk iseeneslik peatumine on võimalik enamasti ainult väikesemõõduliste veresoonte, eeskätt kapillaaride, veenide ja väiksema läbimõõduga arterite vigastuste puhul. Verejooksu iseeneslikku lakkamist soodustab vigastatud veresoone otsa spastiline ahenemine koos selle topistumisega verekämbu ehk trombiga.

Vt ka esmaabi välise verejooksu korral, verimuhk.

Nõuanded sel teemal

tugev peavalu

lühidalt, rohud mida olen siiani võtnud ,enam ei mõju(medrol)
saan aru,et teie ei saa midagi konkreetset välja kirjutada,aga seisukoha saate ikka võtta.Kunagi Te soovitasite,et võiks proovida verapamiili.Kui ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
jääb mulje, et varasemalt on kahtlustatud kobarpeavalu. Verapamiili peetakse esimeseks valikuks "kobarate" ajal ja nende profülaktikaks. Hooraviks kobarpeavalu ravis on esikohal hapnik-ravi. ...

Loe edasi

vereeritus menopausi ajal

Tere,olen 53 ja päevad pea 2 aastat ära,aga ühelpäeval markasin et püksid verised ja sellega asi piirdus,ja selline tunne nagu päevad,õrn valu nüüd nädal möödas kas on põhjust muretsemiseks,sel päeval ...

Maie Väli

Vastas dr Maie Väli

Tere! Läänemeri siin küll süüdi ei ole. Võiksite siiski minna kohaliku günekoloogi juurde gün kontrolliks. Ilmselt on vajalik teha günekoloogiline tsütoloogiline uuring emakakaela võimalike rakuliste ...

Loe edasi

Valu 6 nädalat peale sapipõie eemaldamist

Tere.
Mul oli sapipõie eemaldamine 6 nädalat tagasi. Siiani on olnud väga hea olla, ükski toit vaevuseid ei teinud (millegiga ei liialdanud).
Järsku aga tulid tugevad kõrvetised (oli väga ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Kõrvetised viitavad rohkem maoprobleemile. Soovitaksin nõu pidada kas perearsti või Teid opereerinud kirurgiga.

Loe edasi

Tere!

Tere!Mul selline mure,et paremal pool alakõhus juba peaaegu nädal selline tuim valu.Käisin perearstil,tehti proovid saadeti EMO-sse.Midagi kahtlast ei leitud tilgutati NO-SPAD.Päev möödus rahulikult pühapäeval ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Võiksite pöörduda selle arsti vastuvõtule, kes Teid opereeris. See võib olla seotud operatsiooniga, aga ei pruugi.

Loe edasi

Kilpnäärme ala- ja ületalitlus

Tere,

Eelmisel aastal diagnoositi autoimmuunne türeoidiit, ravi ei vajanud. Nüüd peale sünnitust tegi arst vereanalüüsid ja seal oli kilpnäärme näitajad paigast ära olnudja oli ületalitlus ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Teil on autoimmuunne kilpnäärmehaigus ja kuna immuunsüsteem peale sünnitust aktiveerub, ründas see uue ägedusega ka Teie kilpnääret. Kahjustatud kilpnäärmerakkudest "lekkis" veidi hormooni ...

Loe edasi

chronic paronychia nail fungus?

Tere! Pärast mitut antibiootikumikuuri tekkis vaginaalne kandidoos mida ravisin korduvalt vaginaalsete küünaldega, kuid kolm parema käe sõrmeküünt said vagiinast ilmselt nakkuse (?), kuna küünte ääred ...

Kristi Abram

Vastas dr Kristi Abram

Tere!
Põhimõtteliselt mõjub Onytec ka pärmseentele ja peaks Teile sobima. Rääkides klotriomazoolist, siis kreem peaks nahal paremini imenduma kui vedelik ja klotrimazool kindlasti midagi halvemaks ...

Loe edasi

Veresooned lõhkevad

Tere! mure selline, et viimase kolme kuu jooksul on mitmel korral esinenud veresoone lõhkemist kätel ja nüüd ka jalatalla all. Tekib äkiline terav valu ja sügelus, tunne sarnaneb mesilase pistega. Naha ...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!

Soovitan arutada olukorda siiski perearstiga ning kaaluda võimalust jätkata täpsustava konsultatsiooniga mõne sisearsti juures (parimal juhul mõnes Tromboosikabinetis). Väga oluline ...

Loe edasi

Akne nöol

Tere, probleem siis aknega näol. Kestnud juba aastaid aga ära ei kao. Olen käinud ka nahaarsti juures. Kirjutati duac geeli ja dalacini nahalahust. Tegin ravi läbi. Tulemusega olin rahul, kuid peale seda ...

Kristi Abram

Vastas dr Kristi Abram

Tere!
Duac-i tavaliselt kasutatakse 3 kuud järjest. Selle ajaga saab patsient reeglina kena raviefekti, kuid akne loomulik kulg jätkub ja vistrikud tekivad uuesti. Seetõttu on soovituslik jätkata ...

Loe edasi

Beebi higistab!

Tere,
minu beebi higistab sünnist saati. Esimestel kuudel mõned korrad päevas kui sõi rinda. Nüüd higistab igakord kui sööb(rinda), see higi tekib kohe kui imema hakkab ja niiet pea on läbimärg ja ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Higistamine võib olla tingitud soojast toast või liiga soojadest riietest. Juba imikeas võib tekkida selline seisund nagu liighigistamine, mille puhul tavaliselt higistavad tugevalt ...

Loe edasi

biopsiamaterjali uuring

digilooś vastus:Materjal: T84000 - endomeetrium /endometrium/ Endomeetriumi kaabe, milles vere foonil näha koldelise nekroosiga väljendunud detsiiduataolise strooma reaktsiooniga endomeetriumi tükke. Stroomas ...

Katrin Seidelberg

Vastas dr Katrin Seidelberg

Tere!
Teile on tehtud pidevate veritsuste tõttu emaka limaskesta e. endomeetriumi koeuuring. Tehtud uuringu vastus kinnitab, et koematerjalis pole halvaloomulisi muutusi ega põletikku. Preparaadis ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi