Verejooks Autor: Ants Peetsalu

Verejooks. Verejooksuks ehk hemorraagiaks nimetatakse vere väljumist vereringest veresooneseina kahjustuse tõttu, mille on esile kutsunud trauma või haigused (põletik, haavandumine, kasvaja). Soodustavad tegurid on tunduv vererõhu tõus, veresooneseina läbilaskvuse suurenemine või vere hüübimise aktiivsuse langus. 

Sõltuvalt vigastatud veresoone tüübist eristatakse arteriaalset, venoosset, kapillaarset ja parenhümatoosset verejooksu. Arteriaalne verejooks on kõige intensiivsem ja ohtlikum – hapnikurikas helepunane veri purskub pulseeriva joana ja võib lühikese aja jooksul põhjustada eluohtliku väheveresuse. Venoosset verejooksu iseloomustab hapnikuvaese ja süsihappegaasirikka tumeda vere voolamine haavast ühtlase joana. Venoosne verejooks võib iseenesest peatuda. Kapillaarne verejooks esineb praktiliselt iga pehme koe vigastuse puhul ning sellele on iseloomulik kogu kahjustatud koepinna veritsemine. Vigastatud kapillaaridest ehk juussoontest väljuv veri on arteriaalse ja venoosse vere segu. Vererõhk juussoontes on lähedane venoossele rõhule. Et veresoonte läbimõõt on väike, siis immitseb veri tilkadena, mis omavahel liitudes katavad kogu haava pinna. Kapillaarne verejooks haavast peatub üldjuhul iseenesest. Parenhümatoosne verejooks esineb parenhümatoossete elundite, nagu maks, põrn, neerud ja kõhunääre, vigastamisel. Verejooks on mõnevõrra sarnane kapillaarse verejooksuga, kuid võib olla kombineeritud nii suuremate arterite kui veenide vigastusega ning verejooksuga nendest. Verejooks parenhümatoossest elundist on märksa ohtlikum, sest ei pruugi iseeneslikult peatuda ning vajab operatiivset ravi ehk sulgemist või koguni vigastatud elundi eemaldamist (nt põrnaverejooksu korral eemaldatakse põrn).

Sõltuvalt keskkonnast, kuhu veresoone vigastusel väljavoolav veri satub, jaotatakse verejooksud välisteks ja sisemisteks. Verejooks haavast on väline. Sisemiste verejooksude korral valgub veri kas kehaõõnde (rindkereõõnde, kõhukoopasse, väikevaagnasse, ajukoljusse), õõneselundisse (nt makku, soolekulglasse, kusepõide) või kudedesse (nt pikkade toruluude murdude korral ümbritsevatesse pehmetesse kudedesse). Sisemised verejooksud tekivad traumade või haiguste korral, mis destrueerivad (purustavad) veresooni, näiteks seedekulgla haavand, kasvajate läbikasv jmt. Sisemise verejooksuga kaasneb varjatud verekaotus, tunnuseks on näo kahvatus, külm higi, jalgade ja käte külmaks muutumine, pulsi sagenemine ja täitumuse nõrgenemine. Kannatanu kaebab kohinat kõrvus, peapööritust, millele järgneb teadvusekadu. Sisemise verejooksu tunnuste ilmnemisel tuleb kannatanu viivitamatult haiglasse toimetada.

Eristatakse veel kudedesisest verejooksu, mille puhul veri koguneb kudedesse ning võib tekitada mitmesuguse kuju ja suurusega verevalumeid: täppverevalumeid, tähnverevalumeid ja veriturseid. Täppverevalumid ehk petehhiad on väikesed (läbimõõt 1–3 mm), selgepiirilised nahasisesed või limaskestaalused verevalumid. Sagedamini tekivad täppverevalumid kõrge veenirõhuga piirkondades, näiteks alajäsemetel. Väga kergesti võivad täppverevalumid ilmuda nahale saunas. Tähnverevalumid on täppverevalumitest mõnevõrra suuremad. Tugeva verejooksu korral kudedesse võib seal kujuneda verega täitunud õõs – verimuhk ehk hematoom

Tehakse vahet esmase (primaarse) verejooksu ja hilis- (sekundaarse) verejooksu vahel. Esmane verejooks tekib vahetult trauma või operatsiooni järel. Hilisverejooks võib alata mitu tundi või mitu päeva pärast traumat. Selle võimalikud põhjused on näiteks elundit ümbritseva kapslialuse hematoomi rebend, kärbunud koe lagunemine jm.

Verejooksu spontaanne ehk iseeneslik peatumine on võimalik enamasti ainult väikesemõõduliste veresoonte, eeskätt kapillaaride, veenide ja väiksema läbimõõduga arterite vigastuste puhul. Verejooksu iseeneslikku lakkamist soodustab vigastatud veresoone otsa spastiline ahenemine koos selle topistumisega verekämbu ehk trombiga.

Vt ka esmaabi välise verejooksu korral, verimuhk.

Nõuanded sel teemal

Laps

Tere
Tahaksin teada sellist asja sain hiljuti teada et olen rase oma mehest ja mees tahaks teha läbi kohtu isadustesti ja siis tekkis küsimus kas lootele võib teha testi ja kas see võib olla ohtlik ...

Urve Pappa

Vastas dr Urve Pappa

Tere

Tavapäraselt tehakse isadustest peale sünnitust.
Rasedusaegse isadustesti suhtes on soovitav ühendust võtta Meditsiinigeneetika Keskuse geneetikuga.

Loe edasi

Gravesi tõbi ja katkenud rasedus

Tere
2020 aasta oktoobris sünnitasin oma kolmanda lapse. Juunis 2021 hakkasin end väga kehvasti tundma ja juulis 2021 sain Gravesi tõve diagnoosi. Algselt perearstile antud analüüsitulemused olid ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Kõigepealt ütlen kohe, et ma endokrinoloogina ei tegele igapäevaselt rasedate jälgimise ega ravimisega. Eestis tegelevad sellega dr. Anne Kirss Tartus ja dr. Ülle Jakovlev ja dr. Mari Verrev ...

Loe edasi

Seemnevedelik roosa

Seemnevedelikus on veri. Mida teha? Arsti vastuvõtule saan alles 4 nädala pärast.

Margus Punab

Vastas dr Margus Punab

Eks on ka kiiremaid variante. Kindlasti soovitaksin kiirustada kui jätkuvalt on spermas heledat verd. Põhjus tuleb leida. Sagedasemad nendest põletik suguteedes või sellest tekkinud koelised muutused. ...

Loe edasi

Mure kubeme piirkonnas!!!

Mehel on kubeme piirkonnas imelikud tunded. Ühel hetkel nagu lööb sisse valu moodi tunne ja siis mingil hetkel tekib kõdi tunne. Ütleb, et tunne oleks nagu selline, et tahaks kratsida aga nahalöövet ega ...

Margus Punab

Vastas dr Margus Punab

Seal kaks tüüpilisemat põhjust, närviärritus ja sisemised põletikud + palju harvemaid põhjuseid. Kui häirib, soovitan uuringutele tulla!

Loe edasi

Balanopostiit

Juba 7 kuud on pidev punetus peenise peal, sügelus ja ärritus. Kõik analüüsid dermatoveneroloogi, uroloogi juures olid negatiivsed. Dermatoloogid ja urolood ei oska välja selgitada põhjust ja leida õiget ...

Margus Punab

Vastas dr Margus Punab

Mina soovitan selliste muredega meestearsti külastada. Kui olete pool aastat murega arste mööda käinud, siis on palju loota, et ma ühe kehvavõitu pildi alusel siin probleeni kohe ära lahendan. Aidata saab ...

Loe edasi

Külmad munandid

Tere , tahaksin teada kas külmad munandid on normaalsed? Viimasel ajal on munandid külmad ja vasakpoolne valulik ,katsudes valu tunda pole ning soojas vannist tulles seda probleemi pole.
Käisin ...

Margus Punab

Vastas dr Margus Punab

Kui tunnete miskis kehaosas püsivat teistsugust taju või valu, tasub probleemide välistamiseks läbivaatus ja vajadusel ka täpsustavad lisauuringud ära teha. Siin kirjas on liiga vähe infot sisuliseks vastamiseks. ...

Loe edasi

Kihelus tupes

Juba mitmendat nädalat on aegajalt tulles selline veider kihelus või sügelus. Pissida on ka ebamugav. Milles võib asi olla? Mida tegema peaksin?

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 16-aastane

Kirja järgi on suure tõenäosusega tegemist tupe seeninfektsiooniga, eriti kui olete tarvitanud mingeid ravimeid või ka kontratseptiive.
Loe edasi

Kunstlik viljastamine

Tere
Sooviks kunstlikku viljastamist aga tahaksin teada kui palju see maksma võib minna olen ise 21 aastane

Aivar Ehrenberg

Vastas dr Aivar Ehrenberg

Tervist,
kui Teil on ravikindlustus, on kunstlik viljastamine tasuta, välja arvatud doonori sugurakkude maksumus, kui neid peaks tarvis olema.

Terv,
AE

Loe edasi

käte värisemine

Olen viimase aasta jooksul hädas järjest süveneva käte värisemisega, mis on enim tuntav õues kõndides, aga nüüd ka kodustes oludes. Kui sellele mõtlen, siis värisemine lakkab, aga algab taas. -Perearst ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tuleks minna neuroloogi vastuvõtule.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Sperma

Tere tahaksin teada kui viimasest seemnepurskest naise sisse on möödas 5 päeva siis kas on võimalik naise kehast võtta spermatsoid ja viljastada kunstlikult?

Margus Punab

Vastas dr Margus Punab

Ei ole.

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi