Verejooks Autor: Ants Peetsalu

Verejooks. Verejooksuks ehk hemorraagiaks nimetatakse vere väljumist vereringest veresooneseina kahjustuse tõttu, mille on esile kutsunud trauma või haigused (põletik, haavandumine, kasvaja). Soodustavad tegurid on tunduv vererõhu tõus, veresooneseina läbilaskvuse suurenemine või vere hüübimise aktiivsuse langus. 

Sõltuvalt vigastatud veresoone tüübist eristatakse arteriaalset, venoosset, kapillaarset ja parenhümatoosset verejooksu. Arteriaalne verejooks on kõige intensiivsem ja ohtlikum – hapnikurikas helepunane veri purskub pulseeriva joana ja võib lühikese aja jooksul põhjustada eluohtliku väheveresuse. Venoosset verejooksu iseloomustab hapnikuvaese ja süsihappegaasirikka tumeda vere voolamine haavast ühtlase joana. Venoosne verejooks võib iseenesest peatuda. Kapillaarne verejooks esineb praktiliselt iga pehme koe vigastuse puhul ning sellele on iseloomulik kogu kahjustatud koepinna veritsemine. Vigastatud kapillaaridest ehk juussoontest väljuv veri on arteriaalse ja venoosse vere segu. Vererõhk juussoontes on lähedane venoossele rõhule. Et veresoonte läbimõõt on väike, siis immitseb veri tilkadena, mis omavahel liitudes katavad kogu haava pinna. Kapillaarne verejooks haavast peatub üldjuhul iseenesest. Parenhümatoosne verejooks esineb parenhümatoossete elundite, nagu maks, põrn, neerud ja kõhunääre, vigastamisel. Verejooks on mõnevõrra sarnane kapillaarse verejooksuga, kuid võib olla kombineeritud nii suuremate arterite kui veenide vigastusega ning verejooksuga nendest. Verejooks parenhümatoossest elundist on märksa ohtlikum, sest ei pruugi iseeneslikult peatuda ning vajab operatiivset ravi ehk sulgemist või koguni vigastatud elundi eemaldamist (nt põrnaverejooksu korral eemaldatakse põrn).

Sõltuvalt keskkonnast, kuhu veresoone vigastusel väljavoolav veri satub, jaotatakse verejooksud välisteks ja sisemisteks. Verejooks haavast on väline. Sisemiste verejooksude korral valgub veri kas kehaõõnde (rindkereõõnde, kõhukoopasse, väikevaagnasse, ajukoljusse), õõneselundisse (nt makku, soolekulglasse, kusepõide) või kudedesse (nt pikkade toruluude murdude korral ümbritsevatesse pehmetesse kudedesse). Sisemised verejooksud tekivad traumade või haiguste korral, mis destrueerivad (purustavad) veresooni, näiteks seedekulgla haavand, kasvajate läbikasv jmt. Sisemise verejooksuga kaasneb varjatud verekaotus, tunnuseks on näo kahvatus, külm higi, jalgade ja käte külmaks muutumine, pulsi sagenemine ja täitumuse nõrgenemine. Kannatanu kaebab kohinat kõrvus, peapööritust, millele järgneb teadvusekadu. Sisemise verejooksu tunnuste ilmnemisel tuleb kannatanu viivitamatult haiglasse toimetada.

Eristatakse veel kudedesisest verejooksu, mille puhul veri koguneb kudedesse ning võib tekitada mitmesuguse kuju ja suurusega verevalumeid: täppverevalumeid, tähnverevalumeid ja veriturseid. Täppverevalumid ehk petehhiad on väikesed (läbimõõt 1–3 mm), selgepiirilised nahasisesed või limaskestaalused verevalumid. Sagedamini tekivad täppverevalumid kõrge veenirõhuga piirkondades, näiteks alajäsemetel. Väga kergesti võivad täppverevalumid ilmuda nahale saunas. Tähnverevalumid on täppverevalumitest mõnevõrra suuremad. Tugeva verejooksu korral kudedesse võib seal kujuneda verega täitunud õõs – verimuhk ehk hematoom

Tehakse vahet esmase (primaarse) verejooksu ja hilis- (sekundaarse) verejooksu vahel. Esmane verejooks tekib vahetult trauma või operatsiooni järel. Hilisverejooks võib alata mitu tundi või mitu päeva pärast traumat. Selle võimalikud põhjused on näiteks elundit ümbritseva kapslialuse hematoomi rebend, kärbunud koe lagunemine jm.

Verejooksu spontaanne ehk iseeneslik peatumine on võimalik enamasti ainult väikesemõõduliste veresoonte, eeskätt kapillaaride, veenide ja väiksema läbimõõduga arterite vigastuste puhul. Verejooksu iseeneslikku lakkamist soodustab vigastatud veresoone otsa spastiline ahenemine koos selle topistumisega verekämbu ehk trombiga.

Vt ka esmaabi välise verejooksu korral, verimuhk.

Nõuanded sel teemal

Imelik tunne alakehas

Üks õhtu lõi alaselga kerge valu ja järgmisel hommikul oli valu kadunud aga nüüd on selline hell tunne vetsus käies ja kogu aeg on tunne ,et kohe hakkavad päevad,kuigi just lõppesid. Konkreetselt valus ...

Urve Pappa

Vastas dr Urve Pappa

Tere

Tegemist võib olla põieprobleemiga. Soovitan tarbida rohkelt vedelikku v.a. alkohol ja kohvi. Apteegi käsimüügis on näiteks Karpalact ja Canephron, mis hästi mõjuvad algava põiepõletiku ...

Loe edasi

Kõrge hemoglobiin ja kõhuvalu.

Olen 40aastane. Olen sünnitanud 2 last19 ja14 aastat tagasi. Pool aastat tagasi oli mul raseduspeetus. Nüüd olen 5nädalat rase. Mul on kõhuvalud, mis meenutavad päevasid ja hemoglobiin on 148, veri paks. ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 40-aastane

Pöörduge oma perearstile ja ka naistearstile. Kõrge hemoglobiini põhjus tuleks täpsustada (kaasasündinud, geneetiline, omandatud, ...

Loe edasi

Laparoskoopia

Tere. 2 nädalat tagasi oli laparoskoopia. Väike tsüst oli rebenenud. Op läks hästi. Olin haiglas kokku 2päeva.
Taastumine on olnud kiire ja valutu. Veritsemist olnud pole.
Trenniga ootan veel.. ...

Urve Pappa

Vastas dr Urve Pappa

Tere

Kui teie enesetunne on hea, veritsust ei ole, laparoskoopia haavad on paranenud, siis võite tasapisi enesetunde järgi naasta tavapärase elurütmi juurde. Kerged treeningud on lubatud, ...

Loe edasi

Toit hakkab vastu

Tere!
Mul on selline mure, et viimased nädalad ei lähe enam ükski toit alla, mitte ükski toit ei istuda ega midagi. Isegi kui alguses natuke läheb, siis hästi ruttu hakkab vastu ja paha ning ei taha ...

Kristel Ehala-Aleksejev

Vastas dr Kristel Ehala-Aleksejev

Tere.
Selliste seisundite taga on sageli stress või üleväsimus. Esmaselt soovitan mõelda sellele ja kui nii on, siis püüda leida lahendus probleemile. Kui isutus püsib, tasuks konsulteerida oma ...

Loe edasi

Pap Test

Tere,

Olen 23a naine. 2 last.aborte-0.
Kõik naissoost sugulastel on olnud emakakaela vähk.
Hetkel on mul leitud probleem seotud naiste suguelundiga. Manuses kinnitasin analüüside ...

Urve Pappa

Vastas dr Urve Pappa

Tere

Teil on tegemist HPV-st tingitud emakakaela vähieelse seisundiga. Radikaalne operatsioon ehk emaka eemaldamine koos emakakaelaga ei ole kindlasti näidustatud. Kui kolposkoopias selgub, ...

Loe edasi

Enneagne seemnepurse

Olen hädas enneagse seemnepurskega, niikui vahekorda astun läheb mõned minutid vahest ei ole isegi nii kaua ja juba mul tuleb.
Tahaks pakkuda naisele pikemat voodirõõme.

Margus Punab

Vastas dr Margus Punab

Samal teemal täna juba kaks vastust antud. Vaadake need üle. Probleeme lahendamiseks tuleks jõuda vastava eriala hea arsti vastuvõtule!

Loe edasi

Mehe probleem

Tere,
Pöördun teie poole murega seoses minu mehe poolse viljakusega. Sisestan ka mehe andmed. Oleme läbi teinud mitu kunstliku viljastamise tsüklit. Tulemuseks on tulnud halva kvaliteediga embrüod. ...

Margus Punab

Vastas dr Margus Punab

Ilma meest läbi vaatamata ja kõiki uuringuid nägemata siin head tarka nõu anda ei saa.
Keerulisi terviseküsimusi ei lahendata mitte interneti teel lühiküsimuste kirjutamise/vastamise teel, vaid ...

Loe edasi

Aneemia

Tere! Eelmises küsimuses kirjutasin vereanalüüside kohta.
Minu elukaasalasel pole kunagi olnud Rauavaegusaneemait.
Vaid elukaaslasel on sünnist saadik olnud Pärilik Sferotsütoos hemolüütiline ...

Marge Kütt

Vastas dr Marge Kütt

Tere

Juurdepandud pildil on nähtavad üksikud mikroskoopia parameetrid. Sellist leidu võib esineda erineva põhjusega aneemiate puhul. Kuid tervikliku hinnangu andmiseks on sellest pildist vähe.
Loe edasi

Esperaali ja diazepami tilkade koosmõju

Tere, mulle on operatsiooniga paigaldatud esperaal, kas tohib võtta ka diazepami tilkasi. Infolehel kirjas et sisaldab alkoholi? Aitäh

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Alla kümne (10) tilga võib võtta. Hea oleks 5..7 tilka
Muud tervislikud tegevmised pingete maandamiseks on kasulikud.
Tableti-ravimi osakaal on 1/10, harjutused ja muud tegemised - 9/10 toimet. ...

Loe edasi

Menstruatsioon

Tere, ma tahtsin küsida menstruatsiooni kohta, mul koguaeg hilinevad ja nüüd eelmine kord olid nii suured valud et oksendasin kas see on okei?

Urve Pappa

Vastas dr Urve Pappa

Tere

Olete väga noor ja keha alles kohaneb hormonaalsete muutustega. Peale esimese menstruatsiooni algust võib tsükli reguleerumiseks kuluda 1-2 aastat. Intervallid võivad kõikuda 20-40 päeva ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi