Lugemispuue Autor: Karl Karlep

Lugemispuue ehk düsleksia on osaline, harva ka täielik võimetus õppida lugema või ajukahjustusest tulenev juba olemasoleva lugemisoskuse kadumine. Lugemispuue avaldub harilikult koos kirjutamispuudega, mõnikord tähistatakse terminiga düsleksia mõlemat puuet koos. Lugemisraskused ja -vead on düsleksia korral samasugused nagu kõigil lugema õppivatel lastel, kuid lugemispuudega laps takerdub pikka aega lugema õppimise esimestel etappidel, teeb palju vigu ning mõistab teksti puudulikult. Vigadest esineb enam tähtede/häälikute asendamist, sõna häälikkoostise moonutamist, sõnade või sõnavormide asendamist. Rohkesti tehakse vältevigu. Sõnade ja sõnavormide asendamine osutab enesekontrolli puudulikkusele, st oletust ei võrrelda kirjapildiga (aimamisi lugemine). Lugemispuude korral esineb sõnaosade, sõnade, lauseosade ja lausete kordamist ning kohatuid pause sõnades ja sõnade ees. Siiski aitab kordamine sõnu ja lauseid mõista ning seda on otstarbekas nõuda. Veeritud sõna võib jääda terviklikult tunnetamata ja seetõttu arusaamatuks.

Lugemisoskuse omandamise normaalsed etapid on järgmised: 1) veerimine, seejärel pikemate sõnade tajumine/väljaütlemine osade kaupa; 2) sõnahaaval lugemine; 3) ladus monotoonne lugemine; 4) ladus ilmekas lugemine. Vaikne ehk artikuleerimata lugemine on võimalik kahel viimasel etapil. Esimesel kahel lugemisoskuse omandamise etapil on vähemalt hääletu artikuleerimine vajalik, sest sõna või lause mõistmine on võimalik alles pärast hääldamist. Hiljem toimub sõna ja selle tähenduse äratundmine üheaegselt ning artikuleerimine hakkab takistama kiirlugemise kujunemist. Sõnade lugemine osade kaupa sõltub keelest. Paljudes keeltes loevad lapsed silphaaval. Eesti keeles aga moonutab silbitamine häälikute kestussuhteid. Seetõttu sünteesivad eesti lapsed lugedes ka silbist erinevaid häälikurühmi, mida on võimalik eraldi hääldada (laul-uga, lau-luga; ko(o)-e(e)r pro koer).

Lugemispuuete põhjused on harilikult komplekssed: alakõne, psüühiliste protsesside üldine või valikuline arenematus (tähelepanu, töömälu, nägemis-ruumiline taju jt), kuid ka keele iseärasusi ja/või hälvet vähe arvestav õpetus. Lugemispuude korral ilmneb sensomotoorsete ja semantiliste (tähenduslike) tegevuste vähene seostatus, mille tõttu esineb mehaanilist või aimamisi lugemist. Lugemispuudega laste arengut korrigeerivad logopeedid ja eripedagoogid.

Juba olemasoleva lugemisoskuse kadumise vorme on kaks: 1) keeleline düsleksia – kujuneb afaasia ehk kõnehalvatuse puhul; 2) optiline düsleksia – kujuneb nägemistaju kahjustuse korral. Viimast nimetatakse ka agnoosiaks ning see seisneb võimetuses ära tunda tuttavaid esemeid ja nähtusi, sealhulgas tähti. Omandatud düsleksiaga isikute lugemisoskust aitavad taastada logopeedid.

Vt ka alakõne.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Epilepsia

Tere

Kuidas lapsel epsilepsia algab, kas seda on võimalik näha väikeste keha pingesse ajamistega, mis on seerias? Ja kui täpselt EGG näitab ära epilepsia olemust? Kas selleks peab olema mõni ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Väga palju küsimusi ja väga vähe teavet haige lapse kohta. Tuleks pöörduda lasteneuroloogi poole.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Kõhuvalu

Tere.mu laps on väga ebakindel ja emotsionaalne.ta kurdab pidevalt valusid.kord käes.siis jalas.kõhus imelik tunne.paha olla.tal on kooli väga raske minna.kuigi talle seal meeldib.nüüd ta oli kõhuviiruses.ja ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kehalise haiguse tunnuseid ei selgu. Pigem somatoformse valu avaldus. Tähelepanu vajadus, emotsionaalsus jm. Mõistli kreziim, vanemlik tähelepanu, tegelus koos lapsega, lapse julgustamine ...

Loe edasi

Laps kukkus peaga

Tere! Laps kukkus nädal tagasi uisutrennis kuklaga jäässe (tal oli paarikordne fliisriisega peapael ja enne käis pepu maha ja siis pea. Teadvusekadu polnud. Laps nuttis, kurtis peavalu ja läksime igaks ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Ei leia ohumärke mingist raskemast haigusest või kukkumise tüsistustest. Elav laps ja tundlk lapsevanem. Mõistlik reziim ja jälgimine. Kui mure püsib, siis perearst.

Head tervist ...

Loe edasi

Lapse õhtune pissimine

Tere! 10sel poisil on tekkinud viimasel poolel aastal õhtuti vaadus mitu korda vetsus käia. Vahel tuleb peale esimest pissimist ka teistel kordadel, vahel sirtsutab tilgakesi. Täna käis teist korda ära ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kuidas ka püüan, ei saa ma anda sisulist vastust diagnoosi ja ravi osas. Arvama ei hakka. Võimalikke põhjuseid on väga palju, nende loetlemine ei vii edasi. Soovitan tungivalt head koostööd ...

Loe edasi

Lapse ebanormaalsed liigutused

Tere. Laps on hakanud tegema ebanormaalseid liigutusi, silmade tugev pilgutamine, värninad, pea liigutused, peavalu, millele see võib viidata, kas närvipingest? Egas niimoodi on raske vastata, kui ise ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Keerukas probleemistik. Sellest võiks kirjutada väga pikalt, kuid see ei vii edasi. Saan soovitada vaid koostööd oma arstiga. Ainult haiget vahetult nägev ja uuriv arst saab teha sisulist ...

Loe edasi

Muhud peas ja otsaesisel

Tere!
Selline mure, et minu väike laps (poisslaps) kukkub pidevalt pea ees nii et otsaesine sinine ja suur muhk ees. Kui vana hakkab paranema on uus kohe platsis. Tunnen kuidas otsaesise naha all ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Arvan, et last on vaja uurida. See ületab nn tavalise kukkumise läve.
Esmalt perearsti vastuvõtule.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

nooruki unehäired

Tere

Palun spetsialisti hinnangut, milline pikemaajaline tagajärg on sellel, kui nooruki ööpäevane unerežiim on tööpäevadel tavapärasest eristuv (kell 03.00 - 07.00)? Nädalavahetustel kompenseeritakse ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere ja aitäh pöördumast,
unel on inimesele väga suur tähtsus. Noorel inimesel pidev unevõlg takistab kõiki ajuga seotud protsesse optimaalselt toimimast. Aju töö efektiivsus langeb, tekib oht uinumiseks ...

Loe edasi

10 kuune

Tere
Minu mure on lapsega, kellel on väga imelikud “kombed”. Nimelt uinumiseks alati raputab oma pead, käed käivad päevad läbi edasi-tagasi, lalises küll papapa ja mamama, aga nüüd ei ole ta mitte ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere ja aitäh pöördumast,
kuid kirjast jääb ebaselgeks, mida Te väikese krambi all mõistate. Kui Teil on siiski kahtlusi oma lapse suhtes, siis soovitan uuesti pöörduda neuroloogi vastuvõtule.
Loe edasi

Nutune/kisaga uni

Tere.
Laps on 11,5k vana. Rahutu beebi sünnist saadik. Küll on saanud gaaside ja koolikute kaela asja ajada, aga enam mitte. Nutnud on ta väga palju nii ärkvel kui magades. Nüüd vaikselt ärkvel olek ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere ja aitäh pöördumast!
Soovitan pöörduda Lastearsti vastuvõtule, kus Teie laps asjatundliku pilguga üle vaadatakse. Hinnatakse kaalu, kasvu, toitumist ja vajadusel määratakse analüüsid. Teie kirja ...

Loe edasi

Kiire küsimus!

Laps alates novembri lõpust saati haige.
Algas viiruhaigustega. Käisime perearstil tava vereanalüüs korras.
d vitamiini puudus, ferritin näit pole ka kõige parem, nõrkus,vasakul pool selline ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere,
soovitan siiski pöörduda perearsti poole. Tema on siiski esimene, kes otsustab vajalikud uuringud või eriarsti konsultatsiooni.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi