Lugemispuue Autor: Karl Karlep

Lugemispuue ehk düsleksia on osaline, harva ka täielik võimetus õppida lugema või ajukahjustusest tulenev juba olemasoleva lugemisoskuse kadumine. Lugemispuue avaldub harilikult koos kirjutamispuudega, mõnikord tähistatakse terminiga düsleksia mõlemat puuet koos. Lugemisraskused ja -vead on düsleksia korral samasugused nagu kõigil lugema õppivatel lastel, kuid lugemispuudega laps takerdub pikka aega lugema õppimise esimestel etappidel, teeb palju vigu ning mõistab teksti puudulikult. Vigadest esineb enam tähtede/häälikute asendamist, sõna häälikkoostise moonutamist, sõnade või sõnavormide asendamist. Rohkesti tehakse vältevigu. Sõnade ja sõnavormide asendamine osutab enesekontrolli puudulikkusele, st oletust ei võrrelda kirjapildiga (aimamisi lugemine). Lugemispuude korral esineb sõnaosade, sõnade, lauseosade ja lausete kordamist ning kohatuid pause sõnades ja sõnade ees. Siiski aitab kordamine sõnu ja lauseid mõista ning seda on otstarbekas nõuda. Veeritud sõna võib jääda terviklikult tunnetamata ja seetõttu arusaamatuks.

Lugemisoskuse omandamise normaalsed etapid on järgmised: 1) veerimine, seejärel pikemate sõnade tajumine/väljaütlemine osade kaupa; 2) sõnahaaval lugemine; 3) ladus monotoonne lugemine; 4) ladus ilmekas lugemine. Vaikne ehk artikuleerimata lugemine on võimalik kahel viimasel etapil. Esimesel kahel lugemisoskuse omandamise etapil on vähemalt hääletu artikuleerimine vajalik, sest sõna või lause mõistmine on võimalik alles pärast hääldamist. Hiljem toimub sõna ja selle tähenduse äratundmine üheaegselt ning artikuleerimine hakkab takistama kiirlugemise kujunemist. Sõnade lugemine osade kaupa sõltub keelest. Paljudes keeltes loevad lapsed silphaaval. Eesti keeles aga moonutab silbitamine häälikute kestussuhteid. Seetõttu sünteesivad eesti lapsed lugedes ka silbist erinevaid häälikurühmi, mida on võimalik eraldi hääldada (laul-uga, lau-luga; ko(o)-e(e)r pro koer).

Lugemispuuete põhjused on harilikult komplekssed: alakõne, psüühiliste protsesside üldine või valikuline arenematus (tähelepanu, töömälu, nägemis-ruumiline taju jt), kuid ka keele iseärasusi ja/või hälvet vähe arvestav õpetus. Lugemispuude korral ilmneb sensomotoorsete ja semantiliste (tähenduslike) tegevuste vähene seostatus, mille tõttu esineb mehaanilist või aimamisi lugemist. Lugemispuudega laste arengut korrigeerivad logopeedid ja eripedagoogid.

Juba olemasoleva lugemisoskuse kadumise vorme on kaks: 1) keeleline düsleksia – kujuneb afaasia ehk kõnehalvatuse puhul; 2) optiline düsleksia – kujuneb nägemistaju kahjustuse korral. Viimast nimetatakse ka agnoosiaks ning see seisneb võimetuses ära tunda tuttavaid esemeid ja nähtusi, sealhulgas tähti. Omandatud düsleksiaga isikute lugemisoskust aitavad taastada logopeedid.

Vt ka alakõne.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Beebi uni pärast haigust

Tere!
Meie beebil tekkis järsku keset ööd palavik, mis kestis 3 päeva. Päeval oli palavik 38 ja öösiti tõusis lausa 39,5 kraadini (kaenla alt mõõdetuna).
Laps oli ise sel perioodil rõõmus ja ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere. Lööbega lastehaigusi, viirusinfektsioone on palju. Enamus neist on iseparanevad, vajadusel vaevuste leevendamune. Koostöö oma perearstiga.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Sooviks tõlget,

Lisasin file

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere,
uuringut seletab Teile uuringu määranud arst.
Parimat
Anu Sööt

Loe edasi

Autism

Tere

Minu mure järgmine. Mu lapsel on väga mitmeid “autismile” viitavaid märke, aga küsiks spetsialisti nõu. Nimelt jääb ta alati magama pead vasakule ja paremale kõigutades, ta kõigutab ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere,
soovitan pöörduda laste neuroloogi vastuvõtule.
Parimat
Anu Sööt

Loe edasi

Veider märgis puugihammustuse kohal

Tere

Avastasin lapsel (poiss 1a5k) parema jala põlveõndlast veidra märgise (pildil). Augustikuus leidsin selle sama koha pealt lapsel puugi. Puuk oli väga väike, vaevu silmaga näha ja ei olnud ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Puugiga seda ei seostaks. Võimalik on pisivigastus. Mõistlik jälgimine 4-5 päeva, kui kaob ära, hästi. Kui mitte, siis koostöö oma perearstiga.

Head tervist soovides,
Madis ...

Loe edasi

Laps oksendab kuus paar korda öösiti

Tere

Mul on selline mure, et kuus vahel korra vôi paar laps peale magma jäämist (1-2h) oksandab. Tavaliselt on oksendamised ühesugused. Läbi une hakkab laps nutma, siis ärkab, korra köhib ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Mõistan muret, proovime mõtelda. Päris kindlasti see ei ole normaalne, öine oksendamine. Omad ohud ka. Hea meditsiiniline tava algab konkreetse kehalise haiguse uurimisega. Analüüsid, neuroloogiline ...

Loe edasi

Laps ärkab öösel tihti

Tere!
Meie väikene laps (1a1k) ärkab juba pikemat aega öösiti ülesse suure nutuga. Õhtul läheb umbes 10 ajal magama, magab umbes tunnike ja siis ärkab jälle ülesse nutuga, peale seda rahuneb. Peale ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Esmalt soovitan perearsti külastust, ehk on mingi konkreetne meditsiiniline põhjus, mida saab ravida ja nii lahendada probleem. Ja alati on kasulik meile kõigile unehügieenireeglid- kindel ...

Loe edasi

Epilepsia

Tere

Kuidas lapsel epsilepsia algab, kas seda on võimalik näha väikeste keha pingesse ajamistega, mis on seerias? Ja kui täpselt EGG näitab ära epilepsia olemust? Kas selleks peab olema mõni ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Väga palju küsimusi ja väga vähe teavet haige lapse kohta. Tuleks pöörduda lasteneuroloogi poole.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Kõhuvalu

Tere.mu laps on väga ebakindel ja emotsionaalne.ta kurdab pidevalt valusid.kord käes.siis jalas.kõhus imelik tunne.paha olla.tal on kooli väga raske minna.kuigi talle seal meeldib.nüüd ta oli kõhuviiruses.ja ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kehalise haiguse tunnuseid ei selgu. Pigem somatoformse valu avaldus. Tähelepanu vajadus, emotsionaalsus jm. Mõistli kreziim, vanemlik tähelepanu, tegelus koos lapsega, lapse julgustamine ...

Loe edasi

Laps kukkus peaga

Tere! Laps kukkus nädal tagasi uisutrennis kuklaga jäässe (tal oli paarikordne fliisriisega peapael ja enne käis pepu maha ja siis pea. Teadvusekadu polnud. Laps nuttis, kurtis peavalu ja läksime igaks ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Ei leia ohumärke mingist raskemast haigusest või kukkumise tüsistustest. Elav laps ja tundlk lapsevanem. Mõistlik reziim ja jälgimine. Kui mure püsib, siis perearst.

Head tervist ...

Loe edasi

Lapse õhtune pissimine

Tere! 10sel poisil on tekkinud viimasel poolel aastal õhtuti vaadus mitu korda vetsus käia. Vahel tuleb peale esimest pissimist ka teistel kordadel, vahel sirtsutab tilgakesi. Täna käis teist korda ära ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kuidas ka püüan, ei saa ma anda sisulist vastust diagnoosi ja ravi osas. Arvama ei hakka. Võimalikke põhjuseid on väga palju, nende loetlemine ei vii edasi. Soovitan tungivalt head koostööd ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi