Lugemispuue Autor: Karl Karlep

Lugemispuue ehk düsleksia on osaline, harva ka täielik võimetus õppida lugema või ajukahjustusest tulenev juba olemasoleva lugemisoskuse kadumine. Lugemispuue avaldub harilikult koos kirjutamispuudega, mõnikord tähistatakse terminiga düsleksia mõlemat puuet koos. Lugemisraskused ja -vead on düsleksia korral samasugused nagu kõigil lugema õppivatel lastel, kuid lugemispuudega laps takerdub pikka aega lugema õppimise esimestel etappidel, teeb palju vigu ning mõistab teksti puudulikult. Vigadest esineb enam tähtede/häälikute asendamist, sõna häälikkoostise moonutamist, sõnade või sõnavormide asendamist. Rohkesti tehakse vältevigu. Sõnade ja sõnavormide asendamine osutab enesekontrolli puudulikkusele, st oletust ei võrrelda kirjapildiga (aimamisi lugemine). Lugemispuude korral esineb sõnaosade, sõnade, lauseosade ja lausete kordamist ning kohatuid pause sõnades ja sõnade ees. Siiski aitab kordamine sõnu ja lauseid mõista ning seda on otstarbekas nõuda. Veeritud sõna võib jääda terviklikult tunnetamata ja seetõttu arusaamatuks.

Lugemisoskuse omandamise normaalsed etapid on järgmised: 1) veerimine, seejärel pikemate sõnade tajumine/väljaütlemine osade kaupa; 2) sõnahaaval lugemine; 3) ladus monotoonne lugemine; 4) ladus ilmekas lugemine. Vaikne ehk artikuleerimata lugemine on võimalik kahel viimasel etapil. Esimesel kahel lugemisoskuse omandamise etapil on vähemalt hääletu artikuleerimine vajalik, sest sõna või lause mõistmine on võimalik alles pärast hääldamist. Hiljem toimub sõna ja selle tähenduse äratundmine üheaegselt ning artikuleerimine hakkab takistama kiirlugemise kujunemist. Sõnade lugemine osade kaupa sõltub keelest. Paljudes keeltes loevad lapsed silphaaval. Eesti keeles aga moonutab silbitamine häälikute kestussuhteid. Seetõttu sünteesivad eesti lapsed lugedes ka silbist erinevaid häälikurühmi, mida on võimalik eraldi hääldada (laul-uga, lau-luga; ko(o)-e(e)r pro koer).

Lugemispuuete põhjused on harilikult komplekssed: alakõne, psüühiliste protsesside üldine või valikuline arenematus (tähelepanu, töömälu, nägemis-ruumiline taju jt), kuid ka keele iseärasusi ja/või hälvet vähe arvestav õpetus. Lugemispuude korral ilmneb sensomotoorsete ja semantiliste (tähenduslike) tegevuste vähene seostatus, mille tõttu esineb mehaanilist või aimamisi lugemist. Lugemispuudega laste arengut korrigeerivad logopeedid ja eripedagoogid.

Juba olemasoleva lugemisoskuse kadumise vorme on kaks: 1) keeleline düsleksia – kujuneb afaasia ehk kõnehalvatuse puhul; 2) optiline düsleksia – kujuneb nägemistaju kahjustuse korral. Viimast nimetatakse ka agnoosiaks ning see seisneb võimetuses ära tunda tuttavaid esemeid ja nähtusi, sealhulgas tähti. Omandatud düsleksiaga isikute lugemisoskust aitavad taastada logopeedid.

Vt ka alakõne.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Lapse uni

Meie 2,5 aastasel tütrel on unega väga keerulised lood. Alates sellest kui ta sai 6 kuuseks, siis oli teda väga raske magama saada ja hakkas öösiti tihedalt ärkama. 1 aastaselt panime ta oma tuppa, siis ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere ja aitäh pöördumast!
Pigem vajaksite siiski laste psühholoogi nõuandeid.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

Beebi vaimne areng

Tere. Küsimus 7 kuuse piiga vaimse arengu ja oskuste kohta. Esiteks on mure et piiga on väga vaikne. Suuremosa ajast häält teeb siis nutt või nutujorin. Ei ole ta väga kooganud ega lalisenud. Kui mängib ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere ja aitäh pöördumast!
Tundub, et muretsete liigselt, aga perearstiga vestelda asjadest, mis Teile muret teevad, võiksite küll.
Edu Teile!
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

Kakamine

Laps 4,5 aastane. Mähkmetest vaba alates 2 eluaastast. Sellest ajast peale laps pole kordagi potil kakal käinud. Pissil käib. Kakab püksi. Aeg ajalt hoiab ka kakat kinni mille tulemusena siis kōht kinni ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kõhukinnisus on lastel sage probleem, mille lahenduseks väga häid nippe polegi. Kui kordki on olnud kõhukinnisuse tõttu valus kakada, võivad hakata lapsed kakamist vältima. Menüüs võiksid ...

Loe edasi

Beebi peakuju

Tere! Olen mures om beebi peakuju pärast. Sündides oli lapsel paremal pool hemotoom ja nyyd on pea kuju väga lopergune/lame, paremalt kõrgem ja casakult rohkem väljaulatuv. Viimase kuu jooksul olen märganud ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Lapse pea kasvab ja muutub üsna suuresti esimese eluaasta jooksul. Peakuju võib oleneda näiteks sellest, millisel küljel eelistab laps olla, Perearst peab lapse pea kasvamist jälgima ...

Loe edasi

Hüsteeriline nutt öösiti

Tere,

Meil on viimased 2 nädalat selline mure, et laps nutab öösiti hüsteeriliselt. Varem pole meie majas nuttu praktiliselt üldse olnud. Laps on kasvanud rinnapiimal, saab seda tänaseni. ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

lastel on unehäired üsna sagedane probleem ja väga sageli on selle tekitajaks mingi haigus, hammaste lõikumine. Nagu kirjutate oli lapsel unehäire tekkimisel nohu. Unehäired mööduvad ...

Loe edasi

Lümfisõlmed

Lapsel tekkisid kõrva taha kaks lümfisõlme , lisaks kaelal javka kuklas üks - märkasime neid 17,09. Nähtavat haigust pole olnud viimastel nädalatel. 10.09 sai ühe aastase vaktsiini . Augusti lõpus oli ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Mina analüüside faili ei näe.
Lastel võivad olla lümfisõlmed suuremad ja vahel lausa silmaga nähtavad. On täiesti normaalne, kui lapsel on kaelal, kuklas, kõrvatagusi, kaenla ...

Loe edasi

Imiku peaümbermõõt

Tere

Meie tütreke sündis 10.08 ja sünnitusmajas saime mõõtudeks 3275g, pikkus 52cm ja rinnaümbermõõt 33cm, peaümbermõõt 33cm.

1-kuu mõõtmised toimusid 16.09, kus siis saadi mõõtudeks ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere ja aitäh pöördumast!
Selliste sünniparameetritega lastel on pea ümbermõõt sünnil tavaliselt, 35 v36cm. Arvan, et mõõtmisviga juhtus sünnitusmajas.Aga seda tõestada pole võimalik.
Arvan, ...

Loe edasi

Rahutu päevauni

Tere. Minu septembri lōpus 3.aastaseks saaval tütrel tekkisid sel suvel päevaunele minnes, umbes 45-60 min peale uinumist ägedad nutuhood. Magama läheb röömsana, tahab magada ja mōne aja möödudes ärkab ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere ja aitäh pöördumast!
Arvan, et tegemist on siiski ajutise stressihäirega. Soovitan siiski pöörduda laste neuroloogi vastuvõtule,et probleemi selgemaks rääkida.
Lugupidamisega
Anu ...

Loe edasi

Sage pissimine lapsel

Tere,mure selline,et laps suvest saati pissib väga tihti,mõnel päeval käib hommikul iga 20min tagant, siis edasi tunni aja tagant,ei joo palju vedelikku.Öösel käib korra wc,alla ei tee just päeval see ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kui analüüsid kõik korras ja mure ainult päevasel ajal, siis võiks olla tegemist nö "närvilise põiega". Vahel tekib lastel mingi sündmuse tõttu sagedasem pissimine. Kui lapsel oleks ...

Loe edasi

6a poiss pissib tihti.

Tere, meil kimbutab selline mure, et laps hakkas üleeilsest käima tihedalt pissil. Vahepeal isegi ainult 15 min vahed. Lasin tal potti pissida, et näha kas tuleb ka midagi. Ning päris niisama ei istugi ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kirjelduse järgi võiks olla tegemist nö "närvilise põiega". Vahel tekib lastel mingi sündmuse tõttu sagedasem pissimine. Selle poolt räägib ainult päevane sage pissimine ja korras analüüsid. ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi