Vererõhk Autor: Arvo Mesikepp

Vererõhk on surve, millega süda verd mööda artereid kehasse laiali pumpab. Vere ringlemiseks vajaliku rõhu tekitavad südame kokkutõmbed. Vererõhk on erinevates kehapiirkondades pisut erinev, südamest tulevale vererõhule vastab enam-vähem see tulemus, mille saab käsivarrelt mõõtes. Kui aga mõõta seda näiteks näpult, on rõhk juba madalam.

Mõõtmistulemus registreeritakse kahe numbriga. Ülemine ehk süstoolne vererõhk on südamest väljuva vere surve, mille tekitajaks on vasaku vatsakese kokkutõmbed ning mis näitab südame tööjõudlust. Normiks peetakse süstoolse vererõhu näitu alla 140 mmHg (millimeetrit elavhõbedasammast), südamehaigetel ja suhkruhaigetel alla 130 mmHg. Viimaste rahvusvaheliste kõrge vererõhu ravijuhiste järgi peetakse vererõhku 140/90 mmHg normiks ainult haiglas või arsti vastuvõtul mõõtmisel, kodusel vererõhu mõõtmisel on norm 130–135/85 ja alla selle, 24-tunnise mõõtmise korral 125–130/80 mmHg (sellest päevasel mõõtmisel 130–135/85 ning öisel mõõtmisel 120/70 mmHg). Isoleeritud süstoolset vererõhku üle 160 mmHg samaaegse diastoolse rõhu normi korral (alla 90 mmHg) täheldatakse vanemaealistel ja seda seostatakse veresoonte seina elastsuse vähenemisega. Selline isoleeritud süstoolse vererõhu tõus esineb ka aordiklapi rikke (aordisuistiku stenoosi) ja kilpnäärme ületalitluse puhul. 

Alumine ehk diastoolne vererõhk on südamesse ringiga tagasi jõudva vere surve näitaja, selle põhjal saab hinnata arterite seisundit. Normiks loetakse alla 90 mmHg ja selle tasemeni tuleb jõuda ka kõrgvererõhktõve ravis. Juhul kui kaasub diabeet või haige on varem läbi põdenud südamelihase infarkti, tuleks diastoolne vererõhk hoida raviga madalamal kui 80–85 mmHg. 

Ülemise ja alumise vererõhu vahelist erinevust nimetatakse pulsirõhuks. Eakamatel inimestel on tavaliselt pulsirõhk suurem kui noortel, seda tingib vananedes tekkiv veresoonte elastsuse vähenemine. Kui varem arvestati ajuvereringehaiguste ja südame isheemiatõve eelhaigusena enam diastoolse vererõhu tõusu, siis tänapäeval kinnitavad ulatuslikud uuringud, et nii diastoolse kui süstoolse rõhu tõusuga suureneb ajuinsuldi ja südamelihase infarkti tekke risk.

Vererõhu kõrgenemise põhjus võib olla füsioloogiline (füüsiline töö, emotsioonid, stress) või seotud haigustega (neeruhaigused, ainevahetushaigused, neerupealiste haigused, maksahaigused jt). Kõige sagedamini on kõrge vererõhk tingitud kõrgvererõhktõvest.

Vererõhku kontrollitakse sõltuvalt füüsilisest koormusest, samuti selgitatakse vererõhu ööpäevased kõikumised. Ööpäevase kõikumise järgi jagatakse kõrgenenud vererõhuga uuritavad kahte rühma: a) need, kellel kõrge vererõhk öösel langeb (ingl dipper), ja b) need, kellel vererõhk ei lange ka öösel või langeb vähem kui 10 mmHg (ingl nondipper).

Vt ka kõrgvererõhktõbi.

Nõuanded sel teemal

Perearst

Tere,

Mul on pepuaugu juurde tekkinud nagu liignahk augu külge/ette, vahel on valus kakada ja tihti tuleb pühkides verd

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Saan soovitada perearti külastust. Kolleeg süveneb probleemi, teostab esmase läbivatuse ja uuringud ja vastvalt sellele soovitab edasise. Kindlasti peab vältima kõhukinnisust, käsimüügist ...

Loe edasi

"Tuli torus"

Tere. On esinenud vähemalt viisteist aastat, korra paari kuu jooksul, et peale urineerimist on "tuli torus". Ikka väga tugev valu ja kipitus peenises. Vanasti öeldi, et kuseks nagu okastraati. Sellel vahval ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Mõned mõtted tekivad, kahjuks ei leia Teie märgitud fotot. Tõenäoliselt on tegemist STD-ga ehk seksuaalselt leviva haigusega. Neid on mitmeid. Mis just ja kuidas ravida, selleks on vajalik ...

Loe edasi

Vereanalüüsi lahtiselgitus

Tere,
Krooniline jalapaistetus, vasak või parem kordamööda, diagnoosi veel pole.
Palun selgitage mida näitab vereanalüüs, millele pöörata tähelepanu.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Näen seda, et põletikuproov, CRV on 120, st tõus üle 10 x ja maksaproov, ALAT on ka veidi halb. Selle taga võib olla näiteks roospõletik jalas, süvaveenide trombi ja põletikuga või veel midagi. ...

Loe edasi

Pruun täpp suus

Tere,

Avastasin suus/põses imepisikese pruuni täpi . Millega võiks olla tegu, kas see on tavapärane või on põhjust muretsemiseks . Kas / millies arsti poole peaksin pöörduma ?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kahjuks ei saa ma muud ütelda, kui seda- pöörduge oma perearti poole. Täpi taga võib olla mõni muu oluline sümptom, mis ei pruugi Teid häirida, kuid on samas oluline.

Head tervist ...

Loe edasi

Kipitutunne rinnaku keskel

Tere!
Olen 23-aastane noor neiu, kellel algas paarpäeva tagasi imelik kipitustunne rinnaku keskel. Ennem andis veidi tunda ka paremal pool. Ennem seda olnud ei ole, hea asi on see et viimasel korral ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Seostaksin seda vaevust samut nagu Teiegi- ärevuse ja stressiga. Seda nimetatakse ka globus sensation, kui googeldate nt. Sarnane vaevus esineb ka kõris. Mõni tohter nimetab seda südame närvideks. ...

Loe edasi

Suurenenud lümfisõlm kõri piirkonnas.

Tere,

Avastasin septembris 2020 kõri vasakult piirkonnast suurenenud lümfisõlme (kogemata kaela sügamisel jäi näpu alla). Heaks juhuks ootasin kuu, enne kui pöördusin perearstile. Perearst ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Saan soovitada vaid koostööd oma perearstiga. Ta teab Teie kandis kõige paremaid võimalusi sellise lümfisõlme uurimiseks, ultrahali uuring, peennõelbiopsia, kirurgiline proovitüki eemaldus ...

Loe edasi

Veri uriinis

Tere, selline küsimus mis võib tekitada verd uriini? 27 detsembri hommikul oli uriin täiesti punane, valu ja muud kaebused puuduvad, käisin Emos kontrollis tehti analüüsid, kõik proovid korras ainult uriin ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tähtis, et uuringud ei näita neerude ega kusepõie mõnda muud tõbe. Tegemist võib olla arstide keeles hemorraagilise tsüstiidiga, st veritsev kusepõiepõletik. Ravi otsustab perearst, kindlasti ...

Loe edasi

Krooniline gastriit. Atroofia.

Tere!

Juba pool aastat on mind vaevanud vahel tugevamad, vahel nõrgemad, aga pea iga päev kõhuvalud. Perearst arvas, et peaks tegema helikobakteri ravi. Selle tegin septembris, aga valud ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kirjeldus on omane kroonilisele atroofilisele gastriidile. Üsna sage seisund ja muretseda ei ole vaja. Normaalne söömine, mõjutatavate riskide ( suitsetamisest loobumine, pruunistatud või ...

Loe edasi

Kopsu röntgen

Tere. Oli paar kuud tagasi tugev köha ja nohu. Nüüd jäänud röga ja kõrisev hingamine,vahepeal kärisev hääl. Tehti röntgen. Mida teie sellest arvate?
Kirjeldus: RÖ - GRAMM KOPSUDEST: KL.ANDMED:pikka ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Leid on omane alumiste hingamisteede infektsiooni ja võimaliku kopsupõletiku järgsele seisundile. Erirai see ei vaja, läheb aega, kui kõik normaliseerub. Ega ei suitseta ?? Vahest peab Teie ...

Loe edasi

Vererõhk

Tere
Lgp Doktor,
Umbes kuu aega hakkasid mul peas imelikud peavalud kuklas ja pealael. Meenutab survetunnet ja kipitust. Selliseid peavalusid olen tundnud ka varem, viimati eelmise aasta veebruaris, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Teie peamine terviseprobleem selle kirjelduse alusel on ärevushäire, täpsemalt terviseärevus. Ükski kehaline haigus ei saa paraneda peale uuringut, Teie peavalu kadus peale kompuuteruuringut. ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi