Vererõhk Autor: Arvo Mesikepp

Vererõhk on surve, millega süda verd mööda artereid kehasse laiali pumpab. Vere ringlemiseks vajaliku rõhu tekitavad südame kokkutõmbed. Vererõhk on erinevates kehapiirkondades pisut erinev, südamest tulevale vererõhule vastab enam-vähem see tulemus, mille saab käsivarrelt mõõtes. Kui aga mõõta seda näiteks näpult, on rõhk juba madalam.

Mõõtmistulemus registreeritakse kahe numbriga. Ülemine ehk süstoolne vererõhk on südamest väljuva vere surve, mille tekitajaks on vasaku vatsakese kokkutõmbed ning mis näitab südame tööjõudlust. Normiks peetakse süstoolse vererõhu näitu alla 140 mmHg (millimeetrit elavhõbedasammast), südamehaigetel ja suhkruhaigetel alla 130 mmHg. Viimaste rahvusvaheliste kõrge vererõhu ravijuhiste järgi peetakse vererõhku 140/90 mmHg normiks ainult haiglas või arsti vastuvõtul mõõtmisel, kodusel vererõhu mõõtmisel on norm 130–135/85 ja alla selle, 24-tunnise mõõtmise korral 125–130/80 mmHg (sellest päevasel mõõtmisel 130–135/85 ning öisel mõõtmisel 120/70 mmHg). Isoleeritud süstoolset vererõhku üle 160 mmHg samaaegse diastoolse rõhu normi korral (alla 90 mmHg) täheldatakse vanemaealistel ja seda seostatakse veresoonte seina elastsuse vähenemisega. Selline isoleeritud süstoolse vererõhu tõus esineb ka aordiklapi rikke (aordisuistiku stenoosi) ja kilpnäärme ületalitluse puhul. 

Alumine ehk diastoolne vererõhk on südamesse ringiga tagasi jõudva vere surve näitaja, selle põhjal saab hinnata arterite seisundit. Normiks loetakse alla 90 mmHg ja selle tasemeni tuleb jõuda ka kõrgvererõhktõve ravis. Juhul kui kaasub diabeet või haige on varem läbi põdenud südamelihase infarkti, tuleks diastoolne vererõhk hoida raviga madalamal kui 80–85 mmHg. 

Ülemise ja alumise vererõhu vahelist erinevust nimetatakse pulsirõhuks. Eakamatel inimestel on tavaliselt pulsirõhk suurem kui noortel, seda tingib vananedes tekkiv veresoonte elastsuse vähenemine. Kui varem arvestati ajuvereringehaiguste ja südame isheemiatõve eelhaigusena enam diastoolse vererõhu tõusu, siis tänapäeval kinnitavad ulatuslikud uuringud, et nii diastoolse kui süstoolse rõhu tõusuga suureneb ajuinsuldi ja südamelihase infarkti tekke risk.

Vererõhu kõrgenemise põhjus võib olla füsioloogiline (füüsiline töö, emotsioonid, stress) või seotud haigustega (neeruhaigused, ainevahetushaigused, neerupealiste haigused, maksahaigused jt). Kõige sagedamini on kõrge vererõhk tingitud kõrgvererõhktõvest.

Vererõhku kontrollitakse sõltuvalt füüsilisest koormusest, samuti selgitatakse vererõhu ööpäevased kõikumised. Ööpäevase kõikumise järgi jagatakse kõrgenenud vererõhuga uuritavad kahte rühma: a) need, kellel kõrge vererõhk öösel langeb (ingl dipper), ja b) need, kellel vererõhk ei lange ka öösel või langeb vähem kui 10 mmHg (ingl nondipper).

Vt ka kõrgvererõhktõbi.

Nõuanded sel teemal

jalad

Tere,
Pole kunagagi jalad /jalatsipiirkond/ paistes olnud, väsinud küll kiiresti, olen 56aastane ja 188pikk, kaal pisut üle 117kg, Kestnud umbes 1,5 nädalat.
Milles probleem.
Tervitades

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Jalgade turse võib olla tingitud väga erinevatest haigusseisunditest. Näiteks südamepuudulikkus, maksa- ja neeruhaigused, kilpnäärme alatalitlus, jalaveenide või lümfisüsteemi probleemid jne.. ...

Loe edasi

Pikaajaline palavik ja pidev väsimus

Tere,

Septembris jäin haigeks kus oli kõrgem palavik + köha nohu. Ravisin end terveks aga väike palavik 37,0-37,3 jäi püsima. Käisin perearstil kes kontrollis mu kilpnäärme näitajaid ja langetas ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Antud kaebuste puhul oleks lisaks läbivaatusele ja vereproovile vaja kindlasti teha kopsupatoloogia välistamiseks rindkereröntgen. Kui röntgen on korras, tasuks kaaluda infektsionisti konsultatsiooni ...

Loe edasi

Lööve kaelal/turjal

Tere

Mure seisneb siis selles, et kaelal ning turjal on sellised ketendavad ning punetavad lööbetaolised kohad, mis on pigem valusad. Need muidu ei sügele, kuid kui natukenegi palavamaks läheb ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Pildilt torkab silma kuiv, ketendav ja punetav nahk. Kindlasti vajab selline nahk 2 korda päevas regulaarset hooldust atoopilise naha jaoks mõeldud baaskreemiga (näiteks Atoderm, Atolys või ...

Loe edasi

Pigmendilaigud

Oli pikalt probleeme nahaga alaseljal ning tuharatel ja seega püsisid nahal haavandid. Need paranenud, kuid alles on jäänud punased täpid, mida vist pigmendilaikudeks kutsutakse. Asjaolu, et need on püsinud ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Vabandan hilisema vastuse eest. Kurb on see, et seda nägematta ei saa ma midagi kosta. Meie apteekrid on väga kogenud, soovitan nendega nõu pidada. Ja muidugi perearst või nahaarst. Saatekirja ...

Loe edasi

Analüüside vastused.

Tere. Vaevlen pidevalt kõhuvalude käes, käisin Gastroloogi vastuvõtul ja arst andis mulle CEA ja CA19-9 saatekirja analüüside jaoks. Palun abi tulemuste lugemisel kahjuks ise seda teha ei oska!?

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Teil on määratud verest 2 kasvajamarkerit. Kasvajaantigeeni CA 19-9 kasutatakse kõhunäärme kartisnoomi ja teiste seedetrakti kasvajate monitooringuks. Kartsinoembrüonaalset antigeeni mao-sooletrakti ...

Loe edasi

Tugev valu jalgades

Tere!

Mureks tugev jalavalu, mis sai alguse viirushaiguse järgselt ca 7 a tagasi ja ilmneb periooditi. Vahepeal oli isegi paar aastat vaikus, kuid nüüd on hetkel jälle aktiveerunud. Viimane ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Mõlemas jalas esinev valu puusadest varvasteni on väga sedamoodi, et mõte liigub seljanärvist lähtuvale valule. On olemas ka valu paiknemise võrdlus ratsapükstega. Mõtlen veidi ka rahutute ...

Loe edasi

Millega võib olla tegu?

Tegemist esmakordse juhtumiga. Alguses tundus, et tekkis kui paar vistrikku fotol olnud suurema laigu alal. Isiklikust harjumusest punne v koorikuid lahti kakkuda ning hetke seis fotol näha. Algas see ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Paistab olema naha mädapõletik. Raviks paikselt põletikusalv, vahest ka antibiootikum suukaudselt võttes. Kuid seda ravi saab määrata Teid vahetult nägev arst, kiireim võimalus on pöördumine ...

Loe edasi

Südamelihase põletik ehk müokardiit

Tere! Minul on küsimus seoses südamelihase põletikuga. Nimelt olen lugenud, kuidas noortel Eesti ja välismaa inimestel on peale viiruseid tekkinud südamelihase põletik ning nad on selle tõttu surnud või ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan usalduse eest. Hirmul on suured silmad. Kuid parem veidi rohkem muretseda, kui käega lüüa ja arvata, et häda pole midagi. Püüan põgusalt vastata. Südamelihae põletikku võivad põhjustada ...

Loe edasi

Veresooned lõhkevad sõrmeliigestes

Tere!

Olen 39aastane mees. Küsimus lõhkevate veresoonte kohta sõrmedes (eriti sõrmeliigeste lähedal). Nimelt tekivad mul aeg-ajalt sõrmedes väikesed sinikad, millega kaasneb kerge valu ja ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Olete jõudnud vanusesse, kus võiks külastada perearsti. Sõeluuringud, läbivaatus, vereproovid, eesnäärme analüüs jm. Seniks aga tuleks piirata suurt käelist koormust. Külm dušš seda vaevust ...

Loe edasi

Punetav ring jalal.

4-5 päeva tagasi leidsin jalalt u. 2cm lm. kõrgema punetava ringi, milles nahk kestendab .

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan hea pildi eest. Leid on väga omane silenaha seentõvele, dermatofütoosile. Raviks mõni seenevastane salv, nt Travocort 2 x päevas 10 päeva. Ka apteegi käsimüügis on mõned salvid saadaval. ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi