Vererõhk Autor: Arvo Mesikepp

Vererõhk on surve, millega süda verd mööda artereid kehasse laiali pumpab. Vere ringlemiseks vajaliku rõhu tekitavad südame kokkutõmbed. Vererõhk on erinevates kehapiirkondades pisut erinev, südamest tulevale vererõhule vastab enam-vähem see tulemus, mille saab käsivarrelt mõõtes. Kui aga mõõta seda näiteks näpult, on rõhk juba madalam.

Mõõtmistulemus registreeritakse kahe numbriga. Ülemine ehk süstoolne vererõhk on südamest väljuva vere surve, mille tekitajaks on vasaku vatsakese kokkutõmbed ning mis näitab südame tööjõudlust. Normiks peetakse süstoolse vererõhu näitu alla 140 mmHg (millimeetrit elavhõbedasammast), südamehaigetel ja suhkruhaigetel alla 130 mmHg. Viimaste rahvusvaheliste kõrge vererõhu ravijuhiste järgi peetakse vererõhku 140/90 mmHg normiks ainult haiglas või arsti vastuvõtul mõõtmisel, kodusel vererõhu mõõtmisel on norm 130–135/85 ja alla selle, 24-tunnise mõõtmise korral 125–130/80 mmHg (sellest päevasel mõõtmisel 130–135/85 ning öisel mõõtmisel 120/70 mmHg). Isoleeritud süstoolset vererõhku üle 160 mmHg samaaegse diastoolse rõhu normi korral (alla 90 mmHg) täheldatakse vanemaealistel ja seda seostatakse veresoonte seina elastsuse vähenemisega. Selline isoleeritud süstoolse vererõhu tõus esineb ka aordiklapi rikke (aordisuistiku stenoosi) ja kilpnäärme ületalitluse puhul. 

Alumine ehk diastoolne vererõhk on südamesse ringiga tagasi jõudva vere surve näitaja, selle põhjal saab hinnata arterite seisundit. Normiks loetakse alla 90 mmHg ja selle tasemeni tuleb jõuda ka kõrgvererõhktõve ravis. Juhul kui kaasub diabeet või haige on varem läbi põdenud südamelihase infarkti, tuleks diastoolne vererõhk hoida raviga madalamal kui 80–85 mmHg. 

Ülemise ja alumise vererõhu vahelist erinevust nimetatakse pulsirõhuks. Eakamatel inimestel on tavaliselt pulsirõhk suurem kui noortel, seda tingib vananedes tekkiv veresoonte elastsuse vähenemine. Kui varem arvestati ajuvereringehaiguste ja südame isheemiatõve eelhaigusena enam diastoolse vererõhu tõusu, siis tänapäeval kinnitavad ulatuslikud uuringud, et nii diastoolse kui süstoolse rõhu tõusuga suureneb ajuinsuldi ja südamelihase infarkti tekke risk.

Vererõhu kõrgenemise põhjus võib olla füsioloogiline (füüsiline töö, emotsioonid, stress) või seotud haigustega (neeruhaigused, ainevahetushaigused, neerupealiste haigused, maksahaigused jt). Kõige sagedamini on kõrge vererõhk tingitud kõrgvererõhktõvest.

Vererõhku kontrollitakse sõltuvalt füüsilisest koormusest, samuti selgitatakse vererõhu ööpäevased kõikumised. Ööpäevase kõikumise järgi jagatakse kõrgenenud vererõhuga uuritavad kahte rühma: a) need, kellel kõrge vererõhk öösel langeb (ingl dipper), ja b) need, kellel vererõhk ei lange ka öösel või langeb vähem kui 10 mmHg (ingl nondipper).

Vt ka kõrgvererõhktõbi.

Nõuanded sel teemal

Tervis

Tere

Mul on nimelt küsimus mida ma peaks tegema mul on ühel pool ninas vahet nagu olekskoorik mis lahti tuleb ja hakkab noh mitte päris verd tulema aga selline on, ja see on raseduse viisel ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Koorik ninas viitab, et nina limaskest on kuiv ja vajab niisutamist. Selleks sobivad apteekis käsimüügis olevad Nisita salv ja Coldastop ninaõli.
Teie küsimuse teisest poolest ei saanud ...

Loe edasi

Vermoxi kõrvalnähud

Meil on peres kaks last, 1,5 aastane tütar ja 3,5 aastane poeg. Poeg on juba üle poole aasta isutu, silmaalused sinised, viimased paar kuud kaebab kõhuvalu. Käisime perearstil, kes katsus kõhtu ja tegi ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Ilmselt olid Teie poja 2 kuud tagasi alanud sümptomid (isutus, kõhuvalu jne) tingitud solkmetest, mille raviks perearst kirjutas Vermoxi.
Vermox on reeglina hästi talutav ravim ja kõrvaltoimeid ...

Loe edasi

Kõrgvererõhutõbi ja kõrgenenud maksanäidud

Tere!
Kuidas peaks jätkama insuldijärgset ravi, kui maksanäidud on kõrged? Kas maksa toetavate preparaatide kasutamisest võiks abi olla?
Hetkel võetavad ravimid on Hjertemagnyl, Atorvastatin, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan hea küsimuse eest. Proovin vastata. Maksatestid, ALAT ja ASAT on tõesti kõrged. Sellel on palju põhjuseid, Teie puhul kahtlustan atorvastatiini kõrvaltoimet. Kui Teil on tõesti päris ...

Loe edasi

neeruvalud?

Olen noor naine ja suurte terviseporbleemidega mind kurnatud õnneks ei ole.Nüüd aga juba üle kahe kuu painavad mind valud-krambid alaseljas.Põhjuseks võib olla ilmselt külmetus,töötan laos,kus õhk on pidevalt ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Kuna problem on kestnud juba 2 kuud oleks mõistlik seda siiski perearstile näidata. Perearst saab läbivaatluse ja lihtsate uuringute abil välistada neeruprobleemi ja vajadusel ka kopsuhaigused. ...

Loe edasi

Valu rinnus

Tere,mul on astma ja pronhilaiendi,saan ka ravi.Aga mis on kummaline,on see,kui hommikul ärkan,siis rinnus hakkab valutama,samuti vasak käsi,põhiliselt küünarnukist ja kiirgab labakätte.Selline tuim valu,käsi ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Vastus lühike- kiiresti arsti vastuvõtule. EKG, koormustest, analüüsid. Seniks võiks katsetada valu korral nitrogültseriini keele alusi imeda. Kui tekib püsiv valu, kestusega üle 10 minuti, ...

Loe edasi

Kusihape ja liigesevalu

Hommikul ärkasin kerge varbavaluga,parema jala suurem varvas oli valus astudes. Jalga ära löönud ei ole. Päeva peale valu süvenes niivõrd,et ilma lonkamata ja ilma jalalaba küljele astumata kõndida ei ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Ärge muretsege- Teie analüüs kusihappe osas on korras, selles suhtes muretsema ei pea. Ausalt öelda, ei ole oma u 100 000 vastuvõtu jooksul kohanud podagrat noorel naisel. Kuid varbaga midagi ...

Loe edasi

Villid

Selline mure , et teisipäeva òhtu hakkas naba juurest kihelema, kolmapäev oli juba siuke nagu esimesel pildi poolel ja tänaseks juba selline nagu teisel pildil ja naha alt on siuke kõva.
Kolmapäeval ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Grupiviisilised villid punetuse foonil võivad olla põhjustatud ka herpesviirusest. Soovitan teil pöörduda esimesel võimalusel oma perearsti poole, sest juhul kui tegu on herpesega, on ravi ...

Loe edasi

Valu

Tere!
13.11 öösel tekkis, nagu mingi asi voolas ja valgus mu soontesse,kudetesse ja hakkas selline spasmiline,hooline valu terves kehas pehmetes kudedes,käte peal kuni sõrmeotsteni,reied sääremarjast ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Kahjuks on kirjas toodud andmete põhjal võimatu öelda, millega on tegu. Esmalt tuleks korraldada põhjalik kliiniline läbivaatlus, uuringud ja analüüsid, et välja selgitada, millest valu on ...

Loe edasi

süda

tere, minu perearst on kalamajaperearst ja ta ei ole nõus mind saatma uuringutele. olen aastaid kannatanud eesti õigussüsteemi poolse ebaõiglase õiglustunde riivete all. esialgne kardiogramm oli õe sõnul ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Enamus meditsiiniprobleeme tuleneb suhtlemisest. Üks pool ei räägi, kuna arvab, et teine pool teab niigi. Ja teine pool ei julge küsida. Ega muud, kui uuesti perearsti vastuvõtule, küsige ...

Loe edasi

Nõrkustunne õlas

Tere. Kirjutan murega mis algas u 2 nädalat tagasi. Tekkis nõrkus paremas õlas ja vahel surinad näppudes. Üks päev oli õlg parem ja siis oli imelik tunne lõuas ja keeleall. See läks üle 2 päevaga. Järgmine ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Minu nõu on ikka lühike. Pöörduge arsti vastuvõtule, kes saab Teid vahetult näha, katsuda, kuulata, uurida. Tundub, et vaevused on seotud kaelanärvi haigusseisundiga, sellest need õla-käe ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi