Vererõhk Autor: Arvo Mesikepp

Vererõhk on surve, millega süda verd mööda artereid kehasse laiali pumpab. Vere ringlemiseks vajaliku rõhu tekitavad südame kokkutõmbed. Vererõhk on erinevates kehapiirkondades pisut erinev, südamest tulevale vererõhule vastab enam-vähem see tulemus, mille saab käsivarrelt mõõtes. Kui aga mõõta seda näiteks näpult, on rõhk juba madalam.

Mõõtmistulemus registreeritakse kahe numbriga. Ülemine ehk süstoolne vererõhk on südamest väljuva vere surve, mille tekitajaks on vasaku vatsakese kokkutõmbed ning mis näitab südame tööjõudlust. Normiks peetakse süstoolse vererõhu näitu alla 140 mmHg (millimeetrit elavhõbedasammast), südamehaigetel ja suhkruhaigetel alla 130 mmHg. Viimaste rahvusvaheliste kõrge vererõhu ravijuhiste järgi peetakse vererõhku 140/90 mmHg normiks ainult haiglas või arsti vastuvõtul mõõtmisel, kodusel vererõhu mõõtmisel on norm 130–135/85 ja alla selle, 24-tunnise mõõtmise korral 125–130/80 mmHg (sellest päevasel mõõtmisel 130–135/85 ning öisel mõõtmisel 120/70 mmHg). Isoleeritud süstoolset vererõhku üle 160 mmHg samaaegse diastoolse rõhu normi korral (alla 90 mmHg) täheldatakse vanemaealistel ja seda seostatakse veresoonte seina elastsuse vähenemisega. Selline isoleeritud süstoolse vererõhu tõus esineb ka aordiklapi rikke (aordisuistiku stenoosi) ja kilpnäärme ületalitluse puhul. 

Alumine ehk diastoolne vererõhk on südamesse ringiga tagasi jõudva vere surve näitaja, selle põhjal saab hinnata arterite seisundit. Normiks loetakse alla 90 mmHg ja selle tasemeni tuleb jõuda ka kõrgvererõhktõve ravis. Juhul kui kaasub diabeet või haige on varem läbi põdenud südamelihase infarkti, tuleks diastoolne vererõhk hoida raviga madalamal kui 80–85 mmHg. 

Ülemise ja alumise vererõhu vahelist erinevust nimetatakse pulsirõhuks. Eakamatel inimestel on tavaliselt pulsirõhk suurem kui noortel, seda tingib vananedes tekkiv veresoonte elastsuse vähenemine. Kui varem arvestati ajuvereringehaiguste ja südame isheemiatõve eelhaigusena enam diastoolse vererõhu tõusu, siis tänapäeval kinnitavad ulatuslikud uuringud, et nii diastoolse kui süstoolse rõhu tõusuga suureneb ajuinsuldi ja südamelihase infarkti tekke risk.

Vererõhu kõrgenemise põhjus võib olla füsioloogiline (füüsiline töö, emotsioonid, stress) või seotud haigustega (neeruhaigused, ainevahetushaigused, neerupealiste haigused, maksahaigused jt). Kõige sagedamini on kõrge vererõhk tingitud kõrgvererõhktõvest.

Vererõhku kontrollitakse sõltuvalt füüsilisest koormusest, samuti selgitatakse vererõhu ööpäevased kõikumised. Ööpäevase kõikumise järgi jagatakse kõrgenenud vererõhuga uuritavad kahte rühma: a) need, kellel kõrge vererõhk öösel langeb (ingl dipper), ja b) need, kellel vererõhk ei lange ka öösel või langeb vähem kui 10 mmHg (ingl nondipper).

Vt ka kõrgvererõhktõbi.

Nõuanded sel teemal

pinged ja valud kehas

mul hakkasid üleval pool jalgates ja reites pinged novembris 2018, kestnud siiani. Magneesiumi juurde võtmine on natuke leevendanud.
Jaanuarist 2019 hakkasid terve selja, käte ja kaela pinged, mõnel ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Kui olete arsti juures käinud, vereanalüüsid on korras, soovitaksin konsulteerida füsioterapeudiga.
Lugupidamisega
Kristi Otsmaa
perearst

Loe edasi

Ehk oskate soovidada mida tegema peaksin

Tere saatsin pildi et saaks minust paremini aru . Asi selles et juba ammu algas see jama . Ta küll ei pruugi igapäev sama sugune olla aga hetkel viimased päevad lausa nii võrd häirib et raske on olla . ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Isegi kui olete juba selle probleemiga arsti juures käinud, soovitan pöörduda uuesti perearsti vastuvõtule. Kahjuks ei oska ilma patsienti nägemata diagnoosi panna. See, et Rennie Teid ei aidanud, ...

Loe edasi

Kurk põletikus 7 kuud, väsimus, jõuetus, pidev väike palavik

Tere!

Minu mureks on nüüdseks juba üle poole aasta kestnud põletikus kurk ja neel. Otseselt ei valuta ja ei kipita aga veidi ebameeldiv on küll. Oleneb päevast, aga väga tihti on ka igemed ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kuidas näevad välja kurgumandlid ? Kas on tehtud analüüsi nimega ASO tiiter ? Mõte liigub kroonilise mandlipõletiku suunas. Liiges- ja südmevaevused. Kuigi see jõuetus ongi kaudselt südamevaevus. ...

Loe edasi

liigesvalu kurguvalu

Tere,
Mul on mure, umbes 3 nädalat tagasi jäin haigeks. Algas kurguvaluga, millele järgnes nohu ja köha, kahe nädalaga haigus taandus, kuniks nädal tagasi käisin lapsega kärutamas, koju jõudes olid ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Olemasoleva info põhjal on kõige tõenäolisem, et tegu on kahe üksteisele järgnenud viirusinfektsiooniga ja sellega seoses tekkinud reaktiivse artralgiaga (liigesevalu). Sellisel juhul piisab ...

Loe edasi

Palavik

Tere, olen 30 a naisterahvas, olen väga aktiivne ja sportlik, üliharva haige. Väga harva kui olen haige, ongi minu palavik 31, 1-37.2, see on minu jaoks tõesti väga halb. Ma ei põe palavikku, nohu ega ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Ega muud, kui taas arstikülastus. Mõte liigub nn atüüpiliste haigustekitajate ja harvem esinevate haiguste suunas. Südameanalüüsid, elektrokardiogramm, Chlamydophila ja Mycoplasma jt analüüsid ...

Loe edasi

Kurguvalu

Tere Lgp. Doktor!

Minu mure seisneb selles, et 3 nädalat tagasi tabas mind külmetus, mis algas kurguvaluga, edasi nohu ja köha, palavikku ei olnud. Haigus taandus umbes kahe nädalaga. Tarvitasin ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Sünnitamine on naise kehale meeletu pingutus. Üks asi on lapsukese emaihust väljasaamine, kuid oluline on ka ema immuunsüsteemi ja ainevahetuse ülitõsine proovilepanek. Kõik parim antakse ...

Loe edasi

Jõuetus

Tere

Olen mees, 25 aastane. Kehakaal 92kg, pikkus 195, allergiaid teadaolevalt ei esine.

Probleem on jõuetus, unisus, motivatsiooni puudus. Raske keskenduda tööle/õpingutele. ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Olemasoleva info põhjal pole pigem põhjust kehalist haigust kahtlustada. Väsimus, motivatsioonipuudus, keskendumishäired, vähenenud aktiivsus on klassikalised meeleoluhäire sh. depressiooni ...

Loe edasi

Suurenenud lümfisõlm

Tere!
Olen nõrga immuunsussüsteemiga ja väga tihti põletikes või lihtsalt haige. Nüüd terve jaanuarikuu olen olnud suht terve (v.a väike nohu ja paaril päeval 37.1-37.3 minipalavik). Probleemiks ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Valulik üksik lümfisõlm viitab tavaliselt põletikulisele haigusele vastavas piirkonnas. Suurenenud lümfisõlm lõua all võib viidata mingile põletikulisele haigusele pea piirkonnas sh. viirushaigustele. ...

Loe edasi

Valud vasakul pool rinnus

Tere
Detsembri kuus ärkasin öösel üles kuna vasakule poole rindkeresse lõid torkivad valud mis ei lasknud enam magada. Alguses olidki valud ainult öösiti. Siis varsti juba päeval ka. Käisin kiirabis ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Minu jaoks on kahtlased ja tõsisema tähendusega Teei kirjas paar lauset: esmane valu teke öösel ja valu leevendumine nitroga. Preductal on lihtsalt tore rohi, mida määratakse siis kui muud ...

Loe edasi

Klamüüdia bakter

Tere

4.a pojal oli 2018 jõulude ajal kopsupõletik, kahjuks ei teinud me tookord vereproovi , tehti vaid kopsupilt. Saime AB kuuri ja kõik korras. Nüüd jaanuari lõpp/ veb algas taas kõha, tegime ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Asi on üsna keerukas ja kahjuks ka ebatäpne. Üsna palju tehakse antikehade teste vastava pisiku suhtes. Nt. Chlamydophila pneumoniae IgM, IgG ja IgA. Üksik analüüs ei näita suurt midagi, vajalik ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi