Vererõhk Autor: Arvo Mesikepp

Vererõhk on surve, millega süda verd mööda artereid kehasse laiali pumpab. Vere ringlemiseks vajaliku rõhu tekitavad südame kokkutõmbed. Vererõhk on erinevates kehapiirkondades pisut erinev, südamest tulevale vererõhule vastab enam-vähem see tulemus, mille saab käsivarrelt mõõtes. Kui aga mõõta seda näiteks näpult, on rõhk juba madalam.

Mõõtmistulemus registreeritakse kahe numbriga. Ülemine ehk süstoolne vererõhk on südamest väljuva vere surve, mille tekitajaks on vasaku vatsakese kokkutõmbed ning mis näitab südame tööjõudlust. Normiks peetakse süstoolse vererõhu näitu alla 140 mmHg (millimeetrit elavhõbedasammast), südamehaigetel ja suhkruhaigetel alla 130 mmHg. Viimaste rahvusvaheliste kõrge vererõhu ravijuhiste järgi peetakse vererõhku 140/90 mmHg normiks ainult haiglas või arsti vastuvõtul mõõtmisel, kodusel vererõhu mõõtmisel on norm 130–135/85 ja alla selle, 24-tunnise mõõtmise korral 125–130/80 mmHg (sellest päevasel mõõtmisel 130–135/85 ning öisel mõõtmisel 120/70 mmHg). Isoleeritud süstoolset vererõhku üle 160 mmHg samaaegse diastoolse rõhu normi korral (alla 90 mmHg) täheldatakse vanemaealistel ja seda seostatakse veresoonte seina elastsuse vähenemisega. Selline isoleeritud süstoolse vererõhu tõus esineb ka aordiklapi rikke (aordisuistiku stenoosi) ja kilpnäärme ületalitluse puhul. 

Alumine ehk diastoolne vererõhk on südamesse ringiga tagasi jõudva vere surve näitaja, selle põhjal saab hinnata arterite seisundit. Normiks loetakse alla 90 mmHg ja selle tasemeni tuleb jõuda ka kõrgvererõhktõve ravis. Juhul kui kaasub diabeet või haige on varem läbi põdenud südamelihase infarkti, tuleks diastoolne vererõhk hoida raviga madalamal kui 80–85 mmHg. 

Ülemise ja alumise vererõhu vahelist erinevust nimetatakse pulsirõhuks. Eakamatel inimestel on tavaliselt pulsirõhk suurem kui noortel, seda tingib vananedes tekkiv veresoonte elastsuse vähenemine. Kui varem arvestati ajuvereringehaiguste ja südame isheemiatõve eelhaigusena enam diastoolse vererõhu tõusu, siis tänapäeval kinnitavad ulatuslikud uuringud, et nii diastoolse kui süstoolse rõhu tõusuga suureneb ajuinsuldi ja südamelihase infarkti tekke risk.

Vererõhu kõrgenemise põhjus võib olla füsioloogiline (füüsiline töö, emotsioonid, stress) või seotud haigustega (neeruhaigused, ainevahetushaigused, neerupealiste haigused, maksahaigused jt). Kõige sagedamini on kõrge vererõhk tingitud kõrgvererõhktõvest.

Vererõhku kontrollitakse sõltuvalt füüsilisest koormusest, samuti selgitatakse vererõhu ööpäevased kõikumised. Ööpäevase kõikumise järgi jagatakse kõrgenenud vererõhuga uuritavad kahte rühma: a) need, kellel kõrge vererõhk öösel langeb (ingl dipper), ja b) need, kellel vererõhk ei lange ka öösel või langeb vähem kui 10 mmHg (ingl nondipper).

Vt ka kõrgvererõhktõbi.

Nõuanded sel teemal

Sügelev tagumik

Sügeleb on miski lööve ja punnid.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Soovitan teha perearstikeskuses pärakukaape ja rooja analüüsid ussnugilistele, veresuhkruproovi. Kui need on korras, siis võiks aidata salv Travocort 3-4 x päevas, õhuke kiht. Ka aluspüksid ...

Loe edasi

Kurk

Mis imeliku punni laadsed asjad seal on, ( ära ringitatud?
Kas kurk üldjuhul on NORMLSES SEISUS?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan hea pildi eest. Paistab olema mandli lisasagar ja osaliselt ka sidekoeline, healoomuline vohand. Pildil on mandlid sedamoodi, nagu oleks tegemist kroonilise mandlipõletikuga ja neelu ...

Loe edasi

Jalatallad ja peopesad annavad tunda.

Tere!
Mul peopesad ja jalatallad annavad tunda, vahest rohkem vahest vähem. Aga koguaeg on olemas. Ei valuta ega sügele aga mingi tunne on ei oska täpselt seletada. Algul tuli peopessa, siis jalatalda ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Esmane külastus ikka perearsti poole. Eristusdiagnoos, esmased uuringud ja edasine juba selgunud leidudele. Teeksin üldanalüüsid, täisveri, gly, siis reumaproovid, SR, CRP, CCP, borrelioosi ...

Loe edasi

Rahutud jalad?

Tere dr.M.Veskimägi
Mind piinab juba mõned aastat ja nüüd järjest enam jalgade valu,kuumuse tunne ja nagu oleksin saanud nõgestega kõrvetada.Taolised sümptomid esinevad õhtuti enne uinumist ja ei ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Näen Teie vaevuste taga rahutute jalgade sündroomi, ing k restless leg syndrome. Vaevus häirib patsienti väga, kuid kõik uuringud paistavad olema korras. Sündroomi diagnnoistaksegi teiste ...

Loe edasi

Jalgade valu ja turse.

Pöördusin teie poole ja sain eile põhjaliku vastuse. Aitäh! Sooviksin veel veidi täpsustada.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan tagasiside ja uue kirja eest. Proovin vastata. Liigesekulumise ehk artroosi üks ravi osa on võitlus põletiku ja valuga. Selleks on ravimid, mis kuuluvad valu ja põletikuvastaste ravimite ...

Loe edasi

Mure kõhuga

Tere, olen lugenud teie nõuandeid kliiniku lehel ,igati asjalikud sestap otsustasin ka teie käest küsida.Nimelt mure kõhuga esineb kõhu valusid millega kaasneb ka kõhu kinnitus ja vahelduv kõhu lahtisus ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Teie vaevused ja vanus on omased soole ärritussündroomile, ingliskeeles irritable bowel syndrome. Täpsem info googeldades, nt hea ülevaade siit: https://www.mayoclinic.org/diseases-conditions/irritable-bowel-syndrome/symptoms-causes/syc-20360016
Loe edasi

Jalgade valu ja turse

Jalad valutavad öösiti, valu on erinev, mõnikord valutavad põlved või sääred, või siis kihelevad altpoolt nagu oleksid sipelgapesas. Ei ole aru saanud, milline päevane tegevus on põhjuseks. Samuti on jalad ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Teie kirjelduse alusel paistab olema mitu haigust. Liigesekulumine põletikuga, kerge südamepuudulikkus tursetega, võimalik, et ka ravimi, peamiselt amlodipiini kõrvaltoime. Kahtlus ka staasdermatiidile, ...

Loe edasi

Jalg turses

Tere!
Mure on korduv. Esimene turse (paremal jalal) ilmnes jõulude paiku 2019 ja paranemine võttis aega umbes 5 kuud, uus turse (seekord vasakul jalal) ilmnes jaanipäeva paiku 2020.
Haigus ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan usalduse ja hea pildi eest. Teie vaevus ja haiguspilt on omane staasdermatiidile. Ehk mingil põhjusel on häirunud veenide ja lümfiteede talitlus. Sellest tõuseb venoosne rõhk säärtes, ...

Loe edasi

kõris poob

Tere

Paar nädalat tagasi hakkasin aeg-ajalt neelates tundma kurgus tükitunnet. Kord ühel pool, kord teisel. Süües ega juues neelamisraskusi ei esinenud. Siis kadus tükitunne ära ja nüüd tunnen ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Vaevus on sage ja vaevav nii patsiendile kui arstidele. Vaevused on, kuid kindlat leidu mitte. Teie märgitud haigused on üliharvad. Nende vaevused on hoopis teistsugused.
Kasutatakse ...

Loe edasi

punetus ja sügelus peenisel ning munanditel

Millega on tegu? Tihti nahk rebeneb munanditel kui ei niisuta. Peale masturbeerimist läheb olukord ajutiselt veel hullemaks ja nahk hakkab kiirelt kuivama ning sügelema. Punetus ja sügelus on levinud üle ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan usalduse eest. Tekivad mõned küsimused. Kas lööve on ainult selles piirkonnas või ka näiteks kubeme piirkonnas ? Lööve kätel ? Kui kaua vaevus on kestnud ? Kas on seos näiteks aluspükste ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi