Vererõhk Autor: Arvo Mesikepp

Vererõhk on surve, millega süda verd mööda artereid kehasse laiali pumpab. Vere ringlemiseks vajaliku rõhu tekitavad südame kokkutõmbed. Vererõhk on erinevates kehapiirkondades pisut erinev, südamest tulevale vererõhule vastab enam-vähem see tulemus, mille saab käsivarrelt mõõtes. Kui aga mõõta seda näiteks näpult, on rõhk juba madalam.

Mõõtmistulemus registreeritakse kahe numbriga. Ülemine ehk süstoolne vererõhk on südamest väljuva vere surve, mille tekitajaks on vasaku vatsakese kokkutõmbed ning mis näitab südame tööjõudlust. Normiks peetakse süstoolse vererõhu näitu alla 140 mmHg (millimeetrit elavhõbedasammast), südamehaigetel ja suhkruhaigetel alla 130 mmHg. Viimaste rahvusvaheliste kõrge vererõhu ravijuhiste järgi peetakse vererõhku 140/90 mmHg normiks ainult haiglas või arsti vastuvõtul mõõtmisel, kodusel vererõhu mõõtmisel on norm 130–135/85 ja alla selle, 24-tunnise mõõtmise korral 125–130/80 mmHg (sellest päevasel mõõtmisel 130–135/85 ning öisel mõõtmisel 120/70 mmHg). Isoleeritud süstoolset vererõhku üle 160 mmHg samaaegse diastoolse rõhu normi korral (alla 90 mmHg) täheldatakse vanemaealistel ja seda seostatakse veresoonte seina elastsuse vähenemisega. Selline isoleeritud süstoolse vererõhu tõus esineb ka aordiklapi rikke (aordisuistiku stenoosi) ja kilpnäärme ületalitluse puhul. 

Alumine ehk diastoolne vererõhk on südamesse ringiga tagasi jõudva vere surve näitaja, selle põhjal saab hinnata arterite seisundit. Normiks loetakse alla 90 mmHg ja selle tasemeni tuleb jõuda ka kõrgvererõhktõve ravis. Juhul kui kaasub diabeet või haige on varem läbi põdenud südamelihase infarkti, tuleks diastoolne vererõhk hoida raviga madalamal kui 80–85 mmHg. 

Ülemise ja alumise vererõhu vahelist erinevust nimetatakse pulsirõhuks. Eakamatel inimestel on tavaliselt pulsirõhk suurem kui noortel, seda tingib vananedes tekkiv veresoonte elastsuse vähenemine. Kui varem arvestati ajuvereringehaiguste ja südame isheemiatõve eelhaigusena enam diastoolse vererõhu tõusu, siis tänapäeval kinnitavad ulatuslikud uuringud, et nii diastoolse kui süstoolse rõhu tõusuga suureneb ajuinsuldi ja südamelihase infarkti tekke risk.

Vererõhu kõrgenemise põhjus võib olla füsioloogiline (füüsiline töö, emotsioonid, stress) või seotud haigustega (neeruhaigused, ainevahetushaigused, neerupealiste haigused, maksahaigused jt). Kõige sagedamini on kõrge vererõhk tingitud kõrgvererõhktõvest.

Vererõhku kontrollitakse sõltuvalt füüsilisest koormusest, samuti selgitatakse vererõhu ööpäevased kõikumised. Ööpäevase kõikumise järgi jagatakse kõrgenenud vererõhuga uuritavad kahte rühma: a) need, kellel kõrge vererõhk öösel langeb (ingl dipper), ja b) need, kellel vererõhk ei lange ka öösel või langeb vähem kui 10 mmHg (ingl nondipper).

Vt ka kõrgvererõhktõbi.

Nõuanded sel teemal

Alakõhus ebameeldiv tunne

Tere mul on koguaeg alakõhus ebameeldiv tunne ja mul on ka kõhukinnisus ja lahtisus koguaeg kordamööda üks päev on kõht kinni teine päev on jälle kõht lahti paras ei ole ültse.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Inimest ei saa ravida teda nägemata ja uurimata, kirja teel. Saan soovitada pöördumist oma perearsti vastuvõtule. Seniks võiksid pidada kõhuvalu päevikut, pane kirja vaevuste seos söökidega, ...

Loe edasi

Nahaalused vistrikud

Naha alla tekivad vistrikulaadsed punnid, ei puneta. Mõne aja pärast tuleb sealt välja niitjas kõva mass, vahel nagu terad. Need tekivad jalgadele, seljale jm. Tekkimise ajal on ebamugav pakitav tunne, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Meenutab ateroomi, kasutatakse ka termineid rasutsüst ehk puderkasvaja. On ka teisi põhjuseid. Selline moodustis tuleks kirurgiliselt eemaldada koos kestaga, siis sellele kohale enam ei saa ...

Loe edasi

Pidev palavik ja väsimus

Tere, on olnud viimased kaks aastat iga päev väike palavik. Palavik on 37,2 ja vahel tõuseb kõrgemaks. On ka tugevad kuumahood vahel ja on ka külma värinaid. On ka peavalusi. Olen ka palju kaalust alla ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Saan soovitada vaid pöördumist oma perearsti vastuvõtule, korralikku anamneesi, läbivaatust kabinetis ja uuringuid.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Diafragma kõrgseis

Miks on mul diafragma kõrgseis tekkinud.Mida see tähendab

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Inimest ja uuringuid nägemata ei saa sellele küsimusele anda sisulist vastust.
Palun pöörduge oma perearsti vastuvõtule.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Suus on kibe

SuuS on kibe maitse

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Võin loetleda u 25 erinevat põhjust, miks on suus kibe maitse. Sellest pole aga kasu. Vaevus on Teid häiriv, seega on vajalikud uuringud. Palun pöörduge oma perearsti vastuvõtule põhjuste ...

Loe edasi

Silma udusus

Tere

8-aastabe poiss kurdab vahel,et silm udune aga kui hõõrub läheb ära? Millest see võiks olla tingitud? Silmaarstil sügisel käidud,prille ei vaja. Olen natuke mures selle udused silma pärast

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kui püsivalt vaevusi ja nägemishäiret ei ole, siis asjad ei saa tõsist haigust olla. Soovitan perearsti konsultatsiooni, nägemise kontroll kaugele ja lähedale vaadates, hoolas silmade läbivaatus, ...

Loe edasi

Kurgumandel

Tere!
Pöördun Teie poole murega enda parempoolse mandli paistetusega. Kurgumandel on paistes olnud üle kuu aja ning kurgu nina arstide ooteajad on kolm kuus mistõttu perearst mulle saatekirja anda ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kas kolleeg tegi vereproovi nimega ASO ? Pildil on näha kroonilise mandlipõletiku tunnuseid. Teil on ka vaevused, kui ASO tiiter on tõusnud, siis tuleks kaaluda radikaalsemat ravi. Teie perearst ...

Loe edasi

Millega on tegu?Kas muretsemiseks on põhjust? Kahtlased laigud seljal ja rinna peal saadan kaks pilti ka.

Millega võib olla tegu?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Meenutab healoomulist nahahaigust, pitüriaasi. Neid on aga 2 erinevat tüüpi. Mõtelda tuleb ka veel mitmele põhjusele. Saan soovitada perearsti külastust, täpsustavaid vereproove ja ravi määramist. ...

Loe edasi

Ûliaktiivne põis

Tere!
Mind vaevavad eelmise aasta suve alguses tekkinud põieprobleemid. Põis täitub kiirelt ja valdaks tunne nagu oleks viimase piirini täis ( rõhuv tunne põiel või selles piirkonnas ), aga reaalselt ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Vist on tehtud põieuuringud. Neid peaks aga kordama, palun pöörduge oma perearsti vastuvõtule, analüüsid, ultraheli, DRE, perearst saab teha ka e-konsultatsiooni uroloogiga, vastus paari päevaga. ...

Loe edasi

Rauapuudus

Tere
Mul on viimase kuue kuu jooksul olnud väga halb enesetunne - igapäevane nõrkus ja jõuetus, energiat ei ole, rinnus surub, käed ja jalad on pidevalt jääkülmad, öösiti rahutute jalgade sündroom. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Usaldage oma perearsti. Rauapuudust tõesti ei ole. Saan soovitada head koostööd oma perearstiga, täpsustavaid uuringuid ja lahenduste otsimist.

Head tervist soovides,
Madis ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi