Vererõhk Autor: Arvo Mesikepp

Vererõhk on surve, millega süda verd mööda artereid kehasse laiali pumpab. Vere ringlemiseks vajaliku rõhu tekitavad südame kokkutõmbed. Vererõhk on erinevates kehapiirkondades pisut erinev, südamest tulevale vererõhule vastab enam-vähem see tulemus, mille saab käsivarrelt mõõtes. Kui aga mõõta seda näiteks näpult, on rõhk juba madalam.

Mõõtmistulemus registreeritakse kahe numbriga. Ülemine ehk süstoolne vererõhk on südamest väljuva vere surve, mille tekitajaks on vasaku vatsakese kokkutõmbed ning mis näitab südame tööjõudlust. Normiks peetakse süstoolse vererõhu näitu alla 140 mmHg (millimeetrit elavhõbedasammast), südamehaigetel ja suhkruhaigetel alla 130 mmHg. Viimaste rahvusvaheliste kõrge vererõhu ravijuhiste järgi peetakse vererõhku 140/90 mmHg normiks ainult haiglas või arsti vastuvõtul mõõtmisel, kodusel vererõhu mõõtmisel on norm 130–135/85 ja alla selle, 24-tunnise mõõtmise korral 125–130/80 mmHg (sellest päevasel mõõtmisel 130–135/85 ning öisel mõõtmisel 120/70 mmHg). Isoleeritud süstoolset vererõhku üle 160 mmHg samaaegse diastoolse rõhu normi korral (alla 90 mmHg) täheldatakse vanemaealistel ja seda seostatakse veresoonte seina elastsuse vähenemisega. Selline isoleeritud süstoolse vererõhu tõus esineb ka aordiklapi rikke (aordisuistiku stenoosi) ja kilpnäärme ületalitluse puhul. 

Alumine ehk diastoolne vererõhk on südamesse ringiga tagasi jõudva vere surve näitaja, selle põhjal saab hinnata arterite seisundit. Normiks loetakse alla 90 mmHg ja selle tasemeni tuleb jõuda ka kõrgvererõhktõve ravis. Juhul kui kaasub diabeet või haige on varem läbi põdenud südamelihase infarkti, tuleks diastoolne vererõhk hoida raviga madalamal kui 80–85 mmHg. 

Ülemise ja alumise vererõhu vahelist erinevust nimetatakse pulsirõhuks. Eakamatel inimestel on tavaliselt pulsirõhk suurem kui noortel, seda tingib vananedes tekkiv veresoonte elastsuse vähenemine. Kui varem arvestati ajuvereringehaiguste ja südame isheemiatõve eelhaigusena enam diastoolse vererõhu tõusu, siis tänapäeval kinnitavad ulatuslikud uuringud, et nii diastoolse kui süstoolse rõhu tõusuga suureneb ajuinsuldi ja südamelihase infarkti tekke risk.

Vererõhu kõrgenemise põhjus võib olla füsioloogiline (füüsiline töö, emotsioonid, stress) või seotud haigustega (neeruhaigused, ainevahetushaigused, neerupealiste haigused, maksahaigused jt). Kõige sagedamini on kõrge vererõhk tingitud kõrgvererõhktõvest.

Vererõhku kontrollitakse sõltuvalt füüsilisest koormusest, samuti selgitatakse vererõhu ööpäevased kõikumised. Ööpäevase kõikumise järgi jagatakse kõrgenenud vererõhuga uuritavad kahte rühma: a) need, kellel kõrge vererõhk öösel langeb (ingl dipper), ja b) need, kellel vererõhk ei lange ka öösel või langeb vähem kui 10 mmHg (ingl nondipper).

Vt ka kõrgvererõhktõbi.

Nõuanded sel teemal

Helicobakter pylor

Tere. Lõpetasin äsja kolmikravi helicobacteri vastu. Olid kerged valud seljas abaluude all ja ka ees rinnaku all. Nüüd valud taandunud. Loodetavasti sain sest lahti.Lugesin kusagilt ,et see bakter levib ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Jah, pisik levib olmekontaktide kaudu. Ravi on vajalik, kui on vaevused. Soovitan nõu pidada perearstiga, temalt vajadusel edasised uuringud, käsitlus.

Head tervist soovides,
Loe edasi

Kopsuröntgen

Tere, saadan Teile kopsuröntgeni vastuse.

Diafragmakaared selgepiirilised, normaalsel kõrgusel. Paremal lateraalsiinus suletud, vasakul vaba. Hiilused struktuursed. Bronhovaskulaarne joonis ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Võimalikke põhjuseid on mitu, oletada ei saa. Soovitan leiu täpsustamiseks pöörduda perearsti vstuvõtule, temalt vajadusel täpsustavad uuringud, edasine käsitlus.

Head tervist ...

Loe edasi

Valutavad ja sügelevad sõrmed

Sõrmed valutavad ja surisevad,käelabad sügelevad .

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Võimalikke põhjuseid on palju. Ravi määrab arst, kes saab Teid vahetult uurida. Oletada ja huupi midagi pakkuda mina ei saa.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Põletik sõrmedes?

Mureks on nimetissõrmele tekkinud moodustis. See on tekkinud liigese kohale ja on justkui täidetud vedelikuga. Algul oli ka valulik, kuid nüüdseks valulikkus veidi vähenenud. Vahepeal sügeleb. Moodustis ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Mõtlemisainet on. Ravi määrab arst, kes saab Teid vahetult uurida. Esmalt perearst.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Rinnalihase turse

Täna hommikul ärkasin ja tundsin, et rinnalihas on kuidagi imelik ja ei soovi üldse pingutust. Liikuda ja kõike teha on väga okei, aga lihas ise on teisest märgatavalt suurem. Katsudes oleks nagu vedel ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kui otseselt punetus, palavik, tugev valu puudub, siis leevenduseks ibuprofen 0,4 x3, paikselt nt diklofenaksalv. Kui probleem püsib, siis pöörduge oma perearsti vastuvõtule.

Head ...

Loe edasi

Huvi pärast küsin peale songa oppi

Küsimus selles peale kubemesonga oppi kunas saa rattaga sõita ja matkata seljakotti matkal ka mis jääb alla 20kg hetkel seisuga mul matk juunis mis 10 päeva kestab kas on soovitav minna matkale kui opp ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tavaliselt kulub taastumiseks 1-3 kuud, sõltuvalt songa suurusest. Täpsemalt Teie perearstilt ja kirurgilt.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Kõrvad lukus,vilistavad ja vasakus kõrvas tunnen nagu südamelööke

Tekkis põskkoopa põletik ja samal ajal läksid ka kõrvad lukku,nüüd on põskkoopa põletik läinud aga vasak kõrv endiselt vilistab ja on lukus

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Soovitan teha kuulmetõrve-keskkõrva tuulutusharjutusi, tarvitada limaskesta turseravimeid, täpsemalt Teie perearstilt. Vajadusel ka uuringud.


Head tervist soovides,
Loe edasi

Muna kaela piirkonnas

Selline mure, et kui ma söön tekib vasakule poole muna (enam vähem tennise palli suurune). Tekib ootamatult. Üldiselt kuus 2-3 korda, alati söömise ajal. Kestnud on see mingi üle 1 aasta.
Kui ei ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Jah oskan, koostöö arstidega, kes saavad Teid vahetult uurida ja ravida. Mõtleksin ka süljenäärme probleemile. Kui tõesti tekib tennisepallisuurune turse ja oluline talitlushäire, siis võib ...

Loe edasi

Kurk

Tere!
Mul varasemalt mitu kuud juba tulnud lihtsalt kopsudest läbipaisvat limast röga käinud ka arstil ütles kopsud puhtad ja peaksin tegema veeauru. Mul on ka õhupuuudus sellega seoses väga tihti ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan ilmeka kirjelduse ja pildi eest. Värviline, rohekas röga on tingitud bakterist, millele toimib antibiootikum. Ravimi määrab arst, kes saab Teid vahetult uurida.

Head tervist ...

Loe edasi

Torkiv valu lõuatsis

Loodan et kirjeldan võimalikult täpselt, panen pildi ka et paremini selgitada, kus mul täpsemalt see väga ebameeldiv torkiv valu on.
See kogu aeg ei valuta, aga vähemalt kord kuus see valu tuleb ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan asjatundliku selgituse ja kena pildi eest. Näopiirkonna valud, eriti torkivad, elektrilöögitaolised, sageli alalõuas, lõuatsis võib olla tingitud kolmiknärvivalust. Sellele tavalised ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi