Vererõhk Autor: Arvo Mesikepp

Vererõhk on surve, millega süda verd mööda artereid kehasse laiali pumpab. Vere ringlemiseks vajaliku rõhu tekitavad südame kokkutõmbed. Vererõhk on erinevates kehapiirkondades pisut erinev, südamest tulevale vererõhule vastab enam-vähem see tulemus, mille saab käsivarrelt mõõtes. Kui aga mõõta seda näiteks näpult, on rõhk juba madalam.

Mõõtmistulemus registreeritakse kahe numbriga. Ülemine ehk süstoolne vererõhk on südamest väljuva vere surve, mille tekitajaks on vasaku vatsakese kokkutõmbed ning mis näitab südame tööjõudlust. Normiks peetakse süstoolse vererõhu näitu alla 140 mmHg (millimeetrit elavhõbedasammast), südamehaigetel ja suhkruhaigetel alla 130 mmHg. Viimaste rahvusvaheliste kõrge vererõhu ravijuhiste järgi peetakse vererõhku 140/90 mmHg normiks ainult haiglas või arsti vastuvõtul mõõtmisel, kodusel vererõhu mõõtmisel on norm 130–135/85 ja alla selle, 24-tunnise mõõtmise korral 125–130/80 mmHg (sellest päevasel mõõtmisel 130–135/85 ning öisel mõõtmisel 120/70 mmHg). Isoleeritud süstoolset vererõhku üle 160 mmHg samaaegse diastoolse rõhu normi korral (alla 90 mmHg) täheldatakse vanemaealistel ja seda seostatakse veresoonte seina elastsuse vähenemisega. Selline isoleeritud süstoolse vererõhu tõus esineb ka aordiklapi rikke (aordisuistiku stenoosi) ja kilpnäärme ületalitluse puhul. 

Alumine ehk diastoolne vererõhk on südamesse ringiga tagasi jõudva vere surve näitaja, selle põhjal saab hinnata arterite seisundit. Normiks loetakse alla 90 mmHg ja selle tasemeni tuleb jõuda ka kõrgvererõhktõve ravis. Juhul kui kaasub diabeet või haige on varem läbi põdenud südamelihase infarkti, tuleks diastoolne vererõhk hoida raviga madalamal kui 80–85 mmHg. 

Ülemise ja alumise vererõhu vahelist erinevust nimetatakse pulsirõhuks. Eakamatel inimestel on tavaliselt pulsirõhk suurem kui noortel, seda tingib vananedes tekkiv veresoonte elastsuse vähenemine. Kui varem arvestati ajuvereringehaiguste ja südame isheemiatõve eelhaigusena enam diastoolse vererõhu tõusu, siis tänapäeval kinnitavad ulatuslikud uuringud, et nii diastoolse kui süstoolse rõhu tõusuga suureneb ajuinsuldi ja südamelihase infarkti tekke risk.

Vererõhu kõrgenemise põhjus võib olla füsioloogiline (füüsiline töö, emotsioonid, stress) või seotud haigustega (neeruhaigused, ainevahetushaigused, neerupealiste haigused, maksahaigused jt). Kõige sagedamini on kõrge vererõhk tingitud kõrgvererõhktõvest.

Vererõhku kontrollitakse sõltuvalt füüsilisest koormusest, samuti selgitatakse vererõhu ööpäevased kõikumised. Ööpäevase kõikumise järgi jagatakse kõrgenenud vererõhuga uuritavad kahte rühma: a) need, kellel kõrge vererõhk öösel langeb (ingl dipper), ja b) need, kellel vererõhk ei lange ka öösel või langeb vähem kui 10 mmHg (ingl nondipper).

Vt ka kõrgvererõhktõbi.

Nõuanded sel teemal

Imelik lööve

Tere! Selline lööve tekkis kehale natuke üle nädala aja tagasi. Alguses tekkis jalgadele, paari päeva pärast oli kätel ja kubeme piirkonnas. Nüüdseks jalgadel pole enam. Tekitab ôhtusel ajal ja hommikul ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Näen vist küünarnuki piirkonna veidi punetavat nahka ja nahamustrit. Kuid ei teki mingit konkreetset haiguse mõtet, ei saa anda muud soovitust, kui külastada oma perearsti.

Head ...

Loe edasi

Pidev iiveldus

Tere.

Mure on pideva iiveldusega, mis on kestnud pea 10 kuud ja aina süveneb.
Algab meeletu iiveldus, nõrkus, jõuetus, vahel pearinglus, peavalu, külmavärinad, wc vajadus, vahel ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Saan vaid soovitada koostööd oma arstidega. Vahest veelkord gastroenteroloogi konsultatsioon või ka haiglauuringud. TAvaliselt ei põhjusta sooleärritussündroom "hääbumist".

Head ...

Loe edasi

Holteruuringu tulemus

Tere! Tundsin end südamehaigel vanaemal külas olles nõrgalt ja loiult, arvasin, et järsku vererõhk madal. Vanaema mõõtis korduvalt oma kallimat sorti vererõhu aparaadiga ning avastas, et see näitab peaaegu ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kui kirjutate õigesti, siis 8% ööpäevast esineb vatsakestest lähtuvaid vahelööke. Seda on palju ja tuleks täpsustada.
Tänapäeval on imehea võimalus e konsultatsioon kardioloogiga, Teie ...

Loe edasi

Sinikas!?

Tere!

Saatsin Teile küsimuse seoses oma 3.a lapse sinikaga, mille puhul tekkis kahtlus, et äkki on tegu hoopis puukborrelioosiga.
Kirja ära saates aga meenus, et oli jäänud lisamata ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Vaatan seda pilti ja arvan, et peaks tegema ära Borrelia IgM ja IgG testid, arst vaataks ka laiku lähemalt ja nnaks omad soovitused ja ravi.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Parem jalalaba valutab, valu liigub edasi

Tere. Umbes nädal tagasi, hommikul ärgates oli parema jala laba valulik ja kange. Mida päev edasi, aina valulikumaks läheb. Määrisin Lioton geeli ja hoidsin jalga soojas arvates, et ehk on saanud autos ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Soovitan arsti külastust, infot vähe ja ei saa kuidagi oletada.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Sinikas!?

Tere!

Avastasin eelmisel nädal ühel hommikul minu peagi 3.a saaval pojal suure sinika (laius u 2cm ja pikkus u 5,5cm), mis asub õlast veidi allpool käsivarre ülaosas. Arvasime, et tal on äkki ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kahjuks ma ei suuda pilti leida. Borrelioosi laik ja verevalum on väga erinevad. Usun, et tegemist on ikka verevalumiga. Paikselt võiks määrida Lioton 1000 salvi ja jälgida käsivarre liikuvust.
Loe edasi

Rauaaneemia ja vakstinerimine

Tere!
Soovisin teha covid-19 vakstiini (Pfizer), mul
on rauaaneemia (raud 3, hemoglobiin alla 100), verepildis on korrast ära ka vereliblede tasakaal. Lugedes artikleid, soovitusi-vakstiinile ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Isiklikult arvan, et võite rahulikult vaktsineerida. Loodan, et Teid on kenasti uuritud ja välistatud teised aneemiad ja verekaotuse, nt gün sfäärist ja seedetraktist.

Head tervist ...

Loe edasi

Ferritiin

Mul oli 17.05 mao vähendus opp (sleev) nüüd kaks kuud hiljem tehti vereproovid ja ferritiin oli 365 võtan igapäevasel rauatablette ja see ei paneks mind muretsema kuid ka enne oppi aprilli lõpus tehtud ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Ferritiin 365 on veel normis. Ferritiin näitab rauadepoode taset ja samuti on see ägeda faasi valk, mis näitab põletikku ja koekahjustust. Usun, et Teie tase on seotud ka hiljuti tehtud operatsiooniga.
Loe edasi

Süda paha

Tere
Hommikuti ärgates on süda paha kohe kui voodist tõusen. Vahepeal on terve päev paha, vahepeal läheb üle. Hakkasin südamerohtusid sööma kuu tagasi kui süda kloppis. Arstid arvaaid et depressioon ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Soovitan head koostööd oma arstidega. Igaks juhuks ka rasedustest.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Punane laik reiel

Reie tagaküljele tekkis üleöö suur punane laik. Valu, palavikku vms ei ole. Kas see võib olla roos? Mida sellega teha?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Võimalusi on palju. Mul ei ole siiski võimalik hkata midagi diagnoosima ega ravima. Saan soovitada koostööd perearstiga. Laiku võib näidata ka apteekrile, ehk leitakse midagi käsimüügist leevenduseks. ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi