Vererõhk Autor: Arvo Mesikepp
Vererõhk on surve, millega süda verd mööda artereid kehasse laiali pumpab. Vere ringlemiseks vajaliku rõhu tekitavad südame kokkutõmbed. Vererõhk on erinevates kehapiirkondades pisut erinev, südamest tulevale vererõhule vastab enam-vähem see tulemus, mille saab käsivarrelt mõõtes. Kui aga mõõta seda näiteks näpult, on rõhk juba madalam.
Mõõtmistulemus registreeritakse kahe numbriga. Ülemine ehk süstoolne vererõhk on südamest väljuva vere surve, mille tekitajaks on vasaku vatsakese kokkutõmbed ning mis näitab südame tööjõudlust. Normiks peetakse süstoolse vererõhu näitu alla 140 mmHg (millimeetrit elavhõbedasammast), südamehaigetel ja suhkruhaigetel alla 130 mmHg. Viimaste rahvusvaheliste kõrge vererõhu ravijuhiste järgi peetakse vererõhku 140/90 mmHg normiks ainult haiglas või arsti vastuvõtul mõõtmisel, kodusel vererõhu mõõtmisel on norm 130–135/85 ja alla selle, 24-tunnise mõõtmise korral 125–130/80 mmHg (sellest päevasel mõõtmisel 130–135/85 ning öisel mõõtmisel 120/70 mmHg). Isoleeritud süstoolset vererõhku üle 160 mmHg samaaegse diastoolse rõhu normi korral (alla 90 mmHg) täheldatakse vanemaealistel ja seda seostatakse veresoonte seina elastsuse vähenemisega. Selline isoleeritud süstoolse vererõhu tõus esineb ka aordiklapi rikke (aordisuistiku stenoosi) ja kilpnäärme ületalitluse puhul.
Alumine ehk diastoolne vererõhk on südamesse ringiga tagasi jõudva vere surve näitaja, selle põhjal saab hinnata arterite seisundit. Normiks loetakse alla 90 mmHg ja selle tasemeni tuleb jõuda ka kõrgvererõhktõve ravis. Juhul kui kaasub diabeet või haige on varem läbi põdenud südamelihase infarkti, tuleks diastoolne vererõhk hoida raviga madalamal kui 80–85 mmHg.
Ülemise ja alumise vererõhu vahelist erinevust nimetatakse pulsirõhuks. Eakamatel inimestel on tavaliselt pulsirõhk suurem kui noortel, seda tingib vananedes tekkiv veresoonte elastsuse vähenemine. Kui varem arvestati ajuvereringehaiguste ja südame isheemiatõve eelhaigusena enam diastoolse vererõhu tõusu, siis tänapäeval kinnitavad ulatuslikud uuringud, et nii diastoolse kui süstoolse rõhu tõusuga suureneb ajuinsuldi ja südamelihase infarkti tekke risk.
Vererõhu kõrgenemise põhjus võib olla füsioloogiline (füüsiline töö, emotsioonid, stress) või seotud haigustega (neeruhaigused, ainevahetushaigused, neerupealiste haigused, maksahaigused jt). Kõige sagedamini on kõrge vererõhk tingitud kõrgvererõhktõvest.
Vererõhku kontrollitakse sõltuvalt füüsilisest koormusest, samuti selgitatakse vererõhu ööpäevased kõikumised. Ööpäevase kõikumise järgi jagatakse kõrgenenud vererõhuga uuritavad kahte rühma: a) need, kellel kõrge vererõhk öösel langeb (ingl dipper), ja b) need, kellel vererõhk ei lange ka öösel või langeb vähem kui 10 mmHg (ingl nondipper).
Vt ka kõrgvererõhktõbi.
Nõuanded sel teemal
Kõrv lukus ja pearinglus/tasakaaluhäire
Mul on juba aastaid tihti nii, et vasak kõrv läheb lukku. Olen õppinud sellega elama juba, mõne aja pärast läheb üle. Tavaliselt hommikuti veidi pärast ärkamist lukku ja siis umbes lõunaks on märkamatult ...
![Madis Veskimägi](/static/files/015/ts_madis-veskimagi-636.jpg)
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Oetamine läheks väga pikaks ja kurnavaks. Soovitan jätkuvat koostööd oma perearsti ja kitsama eriala arstidega, peamiselt kõrvaarstiga.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi
Infrapuna ja vaakummassaaž
Tere!
Kõigepealt vabandan, kui minu poolt esitatud küsimus ei kuulu ehk Teie poolt nõustatavate teemade hulka, kuid ei osanud seda küsimust ka kuhugi mujale suunata. Küsimus käib koduse vaakummassaaži ...
![Madis Veskimägi](/static/files/015/ts_madis-veskimagi-636.jpg)
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Seade ei ole vähkitekitava mõjuga, puudub ioniseeriv või tugev elektromagnetkiirgus.
Juhuslik kokkusattumus võib paraku kujuneda, seda on väga tõestada. Alati on mõistlik pidada nõu ...
Vitamiinipuudus
Tere
Ma olen rauaga hädas juba aastaid, seoses siis vererohke menstruatsiooniga. Tean, et ka D on madal. Seda võttes, aga on hakanud kunagi süda peksma? Kuidas ma seda siis suurendan enda ...
![Madis Veskimägi](/static/files/015/ts_madis-veskimagi-636.jpg)
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Amülaasi tõusu põhjuseid on palju. Täpsustada tuleks kõhunäärme seisundit. Teil esineb rauavähesus, sellest hemoglobiini langus. Uurida ühelt poolt kroonilist verekaotust, vererohke menses ...
Keel ja näo nahk valutab
Minu keelevalu algas veebruaris, tekkisid pisikesed valusad punnid keele külgedele, kurku, neelemisel valus. Edasi liikusid valu suulaele ja igemetele. Olen saanud seeneravi, kuid see ei aidanud. Probleem ...
![Madis Veskimägi](/static/files/015/ts_madis-veskimagi-636.jpg)
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Mõistan, need vaevused on väga ebameeldivad. Arvuti teel ei saa inimest siiski ravida. Vajalik on koostöö ja järjepidevus, alati ei õnnestu kohe toimiv ravi leida. Hemogramm, B12 vitamiin, ...
Kukekannus ja kõõlustepõlendik . Hüppeliigese juures.
Mida teha ei saa kõndida nii valus on konsa all ja parem jalg oli paistes hüppeliigesest.
Ja ei kannata astuda.
Selline tunne on nagu konsa taga kõõlused oleks nõrgad.
![Madis Veskimägi](/static/files/015/ts_madis-veskimagi-636.jpg)
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Kahjuks on Teie antud info veidi ebatäpne, et midagi konkreetset soovitada. Teid on mitmed arstid ravinud, alati ei õnnestu kohe saada hea tulemus, tähtis on koostöö ja järjepidevus.
Loe edasi
Kusihape sisaldus veres
Tere!Sain analüüside vastused , olen 51 aastane ja leiti, et kusihape tase veres on kõrge 358,0 umol/L. koheselt määrati tabletid Allopurinool 100 mg. Küsimus selles, et kui neid nüüd võtma ei hakka, kas ...
![Madis Veskimägi](/static/files/015/ts_madis-veskimagi-636.jpg)
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Siia sobiks eelmine vastus. Arst määrab ravi talle teadaoleva info põhjal. Seda teine arst kommenteerida ei saa, see tekitaks palju arusaamatusi ja rööviks patsiendi hingerahu. Usaldage oma ...
kolesterool
Kaks kuud tagasi oli üldkolesterool 6,0 , ldl 3,7 ja hdl 1,7 seega üle normi. Pöördusin perearstile kes määras raviks 20mg. rosuvastatini. Ravimit olen võtnud 2kuud, nüüd näidud järgmised: üldkolesterool ...
![Madis Veskimägi](/static/files/015/ts_madis-veskimagi-636.jpg)
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Nii otsustas arst talle teadaoleva info põhjal. Tulemused on head, usaldage oma arsti !
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi
Nahalööve ja sügelus
Tere. Mul on punetav lööve, mis sügeleb ja just öösiti pigem. Mida peaksin tegema?
![Madis Veskimägi](/static/files/015/ts_madis-veskimagi-636.jpg)
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Õhtul-öösel sügelev lööve, mida vaerem pole olnud on omane sügelistele. Kuid on ka kümneid teisi põhjuseid. Saan soovitada perearsti konsultatsiooni, põhjendatud käsitlust.
Head ...
Vereproovide vastused
Kas oskate minu vereproovi tulemused lahti seletada?
![Madis Veskimägi](/static/files/015/ts_madis-veskimagi-636.jpg)
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Teil esineb kilpnäärme krooniline autoimmuunne põletik, autoantikehade tõus. Samas on kilpnäärmehormoonide tase normis. Teised analüüsid on olulise hälbeta. Hetkel ravi pole vajalik, 1-2 x ...
Kõrva taga muna
Tere
Mul pikemat aega vasak kõrv seest sügelenud. Käisin hambaarstil.Tarkusehammas hakkas tegema kasvades valu, kirjutati välja antibiootikumid, aidati seda hammast natuke välja ja öeldi et ...
![Madis Veskimägi](/static/files/015/ts_madis-veskimagi-636.jpg)
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Kirjelduse leid on omane väliskõrva karvanääpsupõletikule, lümfisõlme reaktsioonile. Selle raviks on paikselt kasutatavad kõrvatilgad, vajadusel ka antibiootikum suukaudu. Käsimüügist leiab ...
Vaata kõiki nõustamisi