Vererõhk Autor: Arvo Mesikepp

Vererõhk on surve, millega süda verd mööda artereid kehasse laiali pumpab. Vere ringlemiseks vajaliku rõhu tekitavad südame kokkutõmbed. Vererõhk on erinevates kehapiirkondades pisut erinev, südamest tulevale vererõhule vastab enam-vähem see tulemus, mille saab käsivarrelt mõõtes. Kui aga mõõta seda näiteks näpult, on rõhk juba madalam.

Mõõtmistulemus registreeritakse kahe numbriga. Ülemine ehk süstoolne vererõhk on südamest väljuva vere surve, mille tekitajaks on vasaku vatsakese kokkutõmbed ning mis näitab südame tööjõudlust. Normiks peetakse süstoolse vererõhu näitu alla 140 mmHg (millimeetrit elavhõbedasammast), südamehaigetel ja suhkruhaigetel alla 130 mmHg. Viimaste rahvusvaheliste kõrge vererõhu ravijuhiste järgi peetakse vererõhku 140/90 mmHg normiks ainult haiglas või arsti vastuvõtul mõõtmisel, kodusel vererõhu mõõtmisel on norm 130–135/85 ja alla selle, 24-tunnise mõõtmise korral 125–130/80 mmHg (sellest päevasel mõõtmisel 130–135/85 ning öisel mõõtmisel 120/70 mmHg). Isoleeritud süstoolset vererõhku üle 160 mmHg samaaegse diastoolse rõhu normi korral (alla 90 mmHg) täheldatakse vanemaealistel ja seda seostatakse veresoonte seina elastsuse vähenemisega. Selline isoleeritud süstoolse vererõhu tõus esineb ka aordiklapi rikke (aordisuistiku stenoosi) ja kilpnäärme ületalitluse puhul. 

Alumine ehk diastoolne vererõhk on südamesse ringiga tagasi jõudva vere surve näitaja, selle põhjal saab hinnata arterite seisundit. Normiks loetakse alla 90 mmHg ja selle tasemeni tuleb jõuda ka kõrgvererõhktõve ravis. Juhul kui kaasub diabeet või haige on varem läbi põdenud südamelihase infarkti, tuleks diastoolne vererõhk hoida raviga madalamal kui 80–85 mmHg. 

Ülemise ja alumise vererõhu vahelist erinevust nimetatakse pulsirõhuks. Eakamatel inimestel on tavaliselt pulsirõhk suurem kui noortel, seda tingib vananedes tekkiv veresoonte elastsuse vähenemine. Kui varem arvestati ajuvereringehaiguste ja südame isheemiatõve eelhaigusena enam diastoolse vererõhu tõusu, siis tänapäeval kinnitavad ulatuslikud uuringud, et nii diastoolse kui süstoolse rõhu tõusuga suureneb ajuinsuldi ja südamelihase infarkti tekke risk.

Vererõhu kõrgenemise põhjus võib olla füsioloogiline (füüsiline töö, emotsioonid, stress) või seotud haigustega (neeruhaigused, ainevahetushaigused, neerupealiste haigused, maksahaigused jt). Kõige sagedamini on kõrge vererõhk tingitud kõrgvererõhktõvest.

Vererõhku kontrollitakse sõltuvalt füüsilisest koormusest, samuti selgitatakse vererõhu ööpäevased kõikumised. Ööpäevase kõikumise järgi jagatakse kõrgenenud vererõhuga uuritavad kahte rühma: a) need, kellel kõrge vererõhk öösel langeb (ingl dipper), ja b) need, kellel vererõhk ei lange ka öösel või langeb vähem kui 10 mmHg (ingl nondipper).

Vt ka kõrgvererõhktõbi.

Nõuanded sel teemal

Sumamed 500mg

Tere!

Mulle määrati sumamed 500mg aintibiootikumi ravi fonkuliidi töttu. Määrati 6 päevane ravi, kus 1 tablet korra päevas. Küsimus järgmine, et millal vöib esimest korda peale ravilöppu alkoholi ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Ravim ja selle jäägid eralduvad organismist lõplikult u 5 päevaga. PEale seda siis, kuid ikka jälgida mõõdukust- kuni 4 ühikut päevas, nädalas 3 alkovaba päeva, nädalas mitte üle 16 ühiku. ...

Loe edasi

Palavik, neerud, süda, nõrkus

Tere
Minu probleemid algasid 6 nädalat tagasi. Tundus olevat mingi viiruslik haigus, sest abikaasa jäi täpselt samade sümpomitega kohe minu järel haigeks. Oli väike palavik 37.4-37.6, kinnine köha, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tervist !
Tänan usalduse eest, Teie kirja lugedes sooviks väga aidata, kuid saan vaid oletada ja pakkuda mõned lahendused. Minu arvamus ühtib apteekri hinnanguga. Kas just südamelihase põletik, küll ...

Loe edasi

Põletik/punn näos

Tere!

Olen hädas sellise asjaga näos. Üldiselt vistrikke mul ei ole,kui siis vaid enne menstruatsiooni,aga väikesed. Teatud aja tagant- viimane oli 3 kuud tagasi,nüüd jälle selline juba u ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Ma kahjuks ei saa päris hästi aru, mida kirjeldate. Abi oleks fotost. Julgen oletada, et tegemist võib olla põletikulise rasutsüstiga. Kui nii, siis see vajaks kogu kapsliga naha seest välja ...

Loe edasi

Survetunne vasakus kõrvas, torked rinnus

Tere!
Olen 26. aastane noormees. Ütlen kohe ära, et spordiga aktiivselt ei tegele ja liigun päris kindlasti liiga vähe. Nädalavahetuseti püüan siiski vähemalt 6km jalutuskäike teha ning 3-4x nädalas ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Teie vaevused seotud keskkõrva ventilatsioonihäirega, mille põhjuseks tõenäoliselt kuulmetõrve turse. Täpsustav uuring oleks tümpanomeetria ehk uuring, mis näitab kuidas trummikule liigub ...

Loe edasi

Ikka veri rögas????

Tere jälle.Nädal aega on olnud röga verine ja paremal pool rinnus valu üleval õla juures keskel nagu roiete taga ja roiete all servas ning seljas paremal pool õlast kuni roiete alumise servani.Käisin EMOS ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Kui esmane vereanalüüs ja kosuröntgen on korras, siis on paljud tõsised haigused, mis võivad verd rögas põhjustada, välistatud. Kopsuarst visiit oleks järgmine loogiline samm, sest tema saab ...

Loe edasi

Südamestimulaator

Stimulaator paigaldati 22.12.2016.Eelnevalt oli kõikuv vererõhk,ülemine 130 kuni 199,alumine 50-60 kanti,pulss väga madal,36-56.Seega pulsirõhk suur,enesetuune kehv,aeg-ajalt tuune,et teadvus kaob.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Arvan, et asja peaks uurima. Teeksin korraliku EKG, ööpäevase vdrerõhu ja EKG monitooringu, hindaks tulemust, kui vaja, saadaksin need uuringud e konsultatsioonina asjatundlikule kardioloogile. ...

Loe edasi

Rinna all ribide kohal mul.

Tere!

Eile avastasin et mul on vasakul pool rinna all ribide kohal kühm. Katsudes on ka valus. Paremal pool seda pole. Uurisin väheke ka ise netist ja jõudsin jämesoole kasvajani. Mul on kõhuga ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
29 aastasel, ehk noorel naisel, isegi kui ta suitsetab, on raskete haiguste võimalus väike. Uurin pilti nii ja naapidi, arvan ära tundvat naba, kuid midagi tarka ma ikka ei oska välja lugeda. ...

Loe edasi

rinnus valud

Tere. kuskil septembri keskel tekkisid rinna keskel sellised torke valud..ei põõranud väga tähelepanu sellele ..kuskil oktoobri lõpus tõõl olles tõusin püsti ..käis selline valu rinnust läbi ..veits venitasin ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Teil on tehtud kõik tähtsad uuringud ja need ei näita orgaanilist haigust. Iga uuringu ootamine ja kordamine kurnab ennekõike Teid ja ei anna sisuliselt midagi. Olen kindel, et tegemist on ...

Loe edasi

Veri rögas

Tere.Mul on 3 päeva järjest röga sees veri olnud.Esimene päev oli ainult pisikesed verekiud teine ja kolmas päev oli täitsa veri.Olen suitsetaja.Kolmanda päeva õhtul hakkas paremal pool rinnus valu.2 kuud ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Veriköha on potentsiaalselt ohtlik sümptom, mille puhul on kindlasti vajalik pöörduda arsti poole. Veriköha põhjusi on erinevaid (infektsioonid, kasvajad, hüübimishäired jne.). Kindlasti vajab ...

Loe edasi

Veri ja lima pärskust

Tere, olen 17 aastane noormees.
Täna peale pesust käimist avastasin, et mul tuleb
Pärakust verd ja lima. Valus ei ole ega midagi. Kas vöib olla midagi ohtlilkku vms? Mul olid umbes 1kuu tagasi ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Soovitan pöörduda perearsti vastuvõtule- teostatakse päraku digitaalne uuring- See on võimalik eranditult kõigil perearstidel. Hinnatakse leidu, mõtleksin eeskätt ägedale päraku veenilaiendile, ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi