Vererõhk Autor: Arvo Mesikepp

Vererõhk on surve, millega süda verd mööda artereid kehasse laiali pumpab. Vere ringlemiseks vajaliku rõhu tekitavad südame kokkutõmbed. Vererõhk on erinevates kehapiirkondades pisut erinev, südamest tulevale vererõhule vastab enam-vähem see tulemus, mille saab käsivarrelt mõõtes. Kui aga mõõta seda näiteks näpult, on rõhk juba madalam.

Mõõtmistulemus registreeritakse kahe numbriga. Ülemine ehk süstoolne vererõhk on südamest väljuva vere surve, mille tekitajaks on vasaku vatsakese kokkutõmbed ning mis näitab südame tööjõudlust. Normiks peetakse süstoolse vererõhu näitu alla 140 mmHg (millimeetrit elavhõbedasammast), südamehaigetel ja suhkruhaigetel alla 130 mmHg. Viimaste rahvusvaheliste kõrge vererõhu ravijuhiste järgi peetakse vererõhku 140/90 mmHg normiks ainult haiglas või arsti vastuvõtul mõõtmisel, kodusel vererõhu mõõtmisel on norm 130–135/85 ja alla selle, 24-tunnise mõõtmise korral 125–130/80 mmHg (sellest päevasel mõõtmisel 130–135/85 ning öisel mõõtmisel 120/70 mmHg). Isoleeritud süstoolset vererõhku üle 160 mmHg samaaegse diastoolse rõhu normi korral (alla 90 mmHg) täheldatakse vanemaealistel ja seda seostatakse veresoonte seina elastsuse vähenemisega. Selline isoleeritud süstoolse vererõhu tõus esineb ka aordiklapi rikke (aordisuistiku stenoosi) ja kilpnäärme ületalitluse puhul. 

Alumine ehk diastoolne vererõhk on südamesse ringiga tagasi jõudva vere surve näitaja, selle põhjal saab hinnata arterite seisundit. Normiks loetakse alla 90 mmHg ja selle tasemeni tuleb jõuda ka kõrgvererõhktõve ravis. Juhul kui kaasub diabeet või haige on varem läbi põdenud südamelihase infarkti, tuleks diastoolne vererõhk hoida raviga madalamal kui 80–85 mmHg. 

Ülemise ja alumise vererõhu vahelist erinevust nimetatakse pulsirõhuks. Eakamatel inimestel on tavaliselt pulsirõhk suurem kui noortel, seda tingib vananedes tekkiv veresoonte elastsuse vähenemine. Kui varem arvestati ajuvereringehaiguste ja südame isheemiatõve eelhaigusena enam diastoolse vererõhu tõusu, siis tänapäeval kinnitavad ulatuslikud uuringud, et nii diastoolse kui süstoolse rõhu tõusuga suureneb ajuinsuldi ja südamelihase infarkti tekke risk.

Vererõhu kõrgenemise põhjus võib olla füsioloogiline (füüsiline töö, emotsioonid, stress) või seotud haigustega (neeruhaigused, ainevahetushaigused, neerupealiste haigused, maksahaigused jt). Kõige sagedamini on kõrge vererõhk tingitud kõrgvererõhktõvest.

Vererõhku kontrollitakse sõltuvalt füüsilisest koormusest, samuti selgitatakse vererõhu ööpäevased kõikumised. Ööpäevase kõikumise järgi jagatakse kõrgenenud vererõhuga uuritavad kahte rühma: a) need, kellel kõrge vererõhk öösel langeb (ingl dipper), ja b) need, kellel vererõhk ei lange ka öösel või langeb vähem kui 10 mmHg (ingl nondipper).

Vt ka kõrgvererõhktõbi.

Nõuanded sel teemal

Sügelev lööve käeseljal ja sõrmel

Esmalt kuivamisest tekkinud nahakahjustust meenutanud lööve on jätkuvalt käe peal ja tekitab ebamugavusi. Umbes kuu aega tagasi tekkis nahale kuivem laik, kus nahk pragunes ja veritses, esmalt kreemitasin ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Mul tekib palju küsimusi. Kas lööve on ainult selles piirkonnas ? Kokkupuude mingite keemiliste ainete, õlide, puhastusvahenditega ? Nahasügelus ?
Perearsti vastuvõtule võiks ju pääseda ...

Loe edasi

punn kaelal

Kaela esioasl, seal kus kael hakkab üle minema rindkereks keskpaigast 2cm paremal pool on praegu väiksema oa suurune punn, punetab ja on valulik kui krae vast puutub või seda katsuda. Mulle tundub, et ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Iga uus asi, mis tekib, vajab uurimist. Kas see võiks olla paise ? Katsudes pinges ja valus ? Või midagi muud ? See jääb minule siitpoolt ebaselgeks.
Soovitan perearsti konsultatsiooni, ...

Loe edasi

Lapse ige tumepunane, limaskestal punnid, suunurk katki

Tere.

Pojal hakkas laupäeval pea valutama. Võttis pool Ibustar 400mg, magas ja peavalu möödus.
Pühapäeval algas väikese palavikuga.
Palavik on igapäevaselt olnud kuni 38°, enamast ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Töötan ise perearstina, täiskoormusega, hiiglasliku nimistuga u 2400 patsienti. Jõudsin nüüd reede õhtu vaadata koduarvutis kliinik.ee laekunud küsimusi. Teie küsimus oleks eeldanud muidugi ...

Loe edasi

Lapsel näos punnid

Tere!
Pildil on 2kuuse lapse nägu, käisin eile perearstikeskuses, sain õele näidata, õeldi et kreemitaksin nägu, eile oli nägu selline kuiv, täna aga peale kreemitamist nägu selline punniline, kasutasin ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Selles vanuses lapsukese nägu on väga tundlik nii kuivuse kui kõikvõimalike salvide ja pesuainete suhtes. Soovitan salvi näolt õrnalt ära pühkida, niiske pehme tupsuga vajadusel niisutades. ...

Loe edasi

Vereproovi kohta

Tere,

Tütrel veenist vereproov tehtud esimest korda 2021.a.
Osad näidud normidest väljas. ,Lymp % 58,5 Neut % 28,1, Neut 1,04, WBC 3,7. Lisana panin nüüd 2022 tehtud vereproovid. Ikka ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Soovitan ikka head koostööd oma perearstiga. Esitasite mõned numbrid, kuid sellest ei piisa tervikpildi saamiseks.
Perearst teeb neiu läbivaatuse, korraldab täpsustavad uuringud ja ...

Loe edasi

4 aastase poisi võimalik neeruhaigus?

Tere!
Mul on 4 aastane poeg. 3 aastasena avastati ühe vereprooviga,et lapse kreatiniin oluliselt kõrgem normist. (72) Kordusanalüüs paar kuud hiljem oli normis. Veel ühes analüüsis oli kreatiniini ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Lapsel on tervisevaevused ja Teil on mure. Need 2 asjaolu on uuringute ja lapse seisundi täpsustamise aluseks. San soovitada koostööd oma perearstiga, esmaseid analüüse. Perearst saab korraldada ...

Loe edasi

Silmad

Tere tahtsin seda küsida kas kleepuvaid asju on ka
võimalik silmamuna pealt kätte saada.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kahjuks on Teie kirjeldus väga ebamäärane, soovitan pöörduda silmaarsti vastuvõtule.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Uni

Tere,
Mul on probleem magama jäämisega ja pidevate öiste ärkamistega. Enamus ajast vähkren voodis enne kui magama jään. Samuti ärkan öösiti päris mitmeid kordi üles ja suht iga öö juhtub see 2.30-3.30 ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Väga meenutab kroonilise stressiga kaasnevaid vaevuseid. Soovitan perearsti külastust, probleemi ja kaasnevate leidude täpsustamist, siis saab leida lahendused.
Alati kehtivad unehügieeni ...

Loe edasi

Tugevalt valutavad jäsemed

Muret teevad tugevalt valutavad jalad ja pakitsevad käed. Valu on põlvedest allapoole kogu sääre ulatuses, eriti tugev on kandades ja jalalabades. Samuti valutavad käed alates küünarnukist, eriti randmed ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Alati ei ole võimalik leida kiiret ja efektiivset lahendust. Koostöö oma perearstiga, teised analüüsid: ALAT ASAT GGT, ALP, ultraheliuuring, viirusmarkerid, vajadusel gastroenteroloogi või ...

Loe edasi

Imiku uni

Tere. Sündis detsembti alguses poeg. Esimesed 1.5 nädalat magas ilusti korraga 3-4 tundi. Kui selgus neljandal elupäeval, et billirubiini tase 300, siis arsti ettekirjutusel hakkasin imikut ise äratama ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Mõistan muret. Tegutsema peab mitmel suunal. Esiteks lapsuke, kas bilirubiin langeb, kas arst on rahul, kuidas kaaluiive, see võiks olla tubli 1 kg 1 kuuga. Teiseks Teie puhkus. Kutsuge abiväga- ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi