Vererõhk Autor: Arvo Mesikepp

Vererõhk on surve, millega süda verd mööda artereid kehasse laiali pumpab. Vere ringlemiseks vajaliku rõhu tekitavad südame kokkutõmbed. Vererõhk on erinevates kehapiirkondades pisut erinev, südamest tulevale vererõhule vastab enam-vähem see tulemus, mille saab käsivarrelt mõõtes. Kui aga mõõta seda näiteks näpult, on rõhk juba madalam.

Mõõtmistulemus registreeritakse kahe numbriga. Ülemine ehk süstoolne vererõhk on südamest väljuva vere surve, mille tekitajaks on vasaku vatsakese kokkutõmbed ning mis näitab südame tööjõudlust. Normiks peetakse süstoolse vererõhu näitu alla 140 mmHg (millimeetrit elavhõbedasammast), südamehaigetel ja suhkruhaigetel alla 130 mmHg. Viimaste rahvusvaheliste kõrge vererõhu ravijuhiste järgi peetakse vererõhku 140/90 mmHg normiks ainult haiglas või arsti vastuvõtul mõõtmisel, kodusel vererõhu mõõtmisel on norm 130–135/85 ja alla selle, 24-tunnise mõõtmise korral 125–130/80 mmHg (sellest päevasel mõõtmisel 130–135/85 ning öisel mõõtmisel 120/70 mmHg). Isoleeritud süstoolset vererõhku üle 160 mmHg samaaegse diastoolse rõhu normi korral (alla 90 mmHg) täheldatakse vanemaealistel ja seda seostatakse veresoonte seina elastsuse vähenemisega. Selline isoleeritud süstoolse vererõhu tõus esineb ka aordiklapi rikke (aordisuistiku stenoosi) ja kilpnäärme ületalitluse puhul. 

Alumine ehk diastoolne vererõhk on südamesse ringiga tagasi jõudva vere surve näitaja, selle põhjal saab hinnata arterite seisundit. Normiks loetakse alla 90 mmHg ja selle tasemeni tuleb jõuda ka kõrgvererõhktõve ravis. Juhul kui kaasub diabeet või haige on varem läbi põdenud südamelihase infarkti, tuleks diastoolne vererõhk hoida raviga madalamal kui 80–85 mmHg. 

Ülemise ja alumise vererõhu vahelist erinevust nimetatakse pulsirõhuks. Eakamatel inimestel on tavaliselt pulsirõhk suurem kui noortel, seda tingib vananedes tekkiv veresoonte elastsuse vähenemine. Kui varem arvestati ajuvereringehaiguste ja südame isheemiatõve eelhaigusena enam diastoolse vererõhu tõusu, siis tänapäeval kinnitavad ulatuslikud uuringud, et nii diastoolse kui süstoolse rõhu tõusuga suureneb ajuinsuldi ja südamelihase infarkti tekke risk.

Vererõhu kõrgenemise põhjus võib olla füsioloogiline (füüsiline töö, emotsioonid, stress) või seotud haigustega (neeruhaigused, ainevahetushaigused, neerupealiste haigused, maksahaigused jt). Kõige sagedamini on kõrge vererõhk tingitud kõrgvererõhktõvest.

Vererõhku kontrollitakse sõltuvalt füüsilisest koormusest, samuti selgitatakse vererõhu ööpäevased kõikumised. Ööpäevase kõikumise järgi jagatakse kõrgenenud vererõhuga uuritavad kahte rühma: a) need, kellel kõrge vererõhk öösel langeb (ingl dipper), ja b) need, kellel vererõhk ei lange ka öösel või langeb vähem kui 10 mmHg (ingl nondipper).

Vt ka kõrgvererõhktõbi.

Nõuanded teemal: Südamehaigused

vahelöögid südames

Tere lp. doktor, mul on mure oma südame pärast!

Olen 36-aastane naisterahvas. Põdenud 16-aastaselt gripi järgselt südame lihase põletikku ja mõned korrad enne seda südamega lastehaiglas ravil ...

Vastas dr Arvo Rosenthal

Te kirjeldate väga tüüpilist ja sageli esinevat tunnet, kui patsiendil esinevad südame vahelöögid:
"Viimased aastad aga tunnen väsimuse ja närvikoormuse ajal ka vahelööke. Mitte küll iga päev, aga ...

Loe edasi

Kas on südamehaigus?

Tere. Pöördun oma murega. 29. dets.pöördusin perearsti poole, sooviga teha EKG. Kuna oli tegemist ekstrasüstolitega , suunati mind Erakorralise Meditsiini osakonda Must. Haiglas. Olen läbi käinud mitmed ...

Vastas dr Arvo Rosenthal

Selliste kaebuste ja sümptoomide puhul ei saa konkreetset abi osutada interneti vahendusel. Aidata on võimalik kui vaadata läbi eelnevalt tehtud uuringute tulemused ja diagnoosid. Samuti on vaja teha korduv ...

Loe edasi

Tehis- või bioloogiline klapp?

Kas südame klapi operatsioonile minnes on enda valida, kas pannakse bioloogiline või tehisklapp? Mis on nende vahe? Mida tähendab "Saint Jude"?

Vastas dr Arvo Rosenthal

Kui patsiendi klapirike on nii tõsine, et näidustatud on klapiproteesi paigaldamine, siis kõige sobilikuma proteesi valiku teeb kardiokirurg. Valik sõltub paljudest asjaoludest, mis igal konkreetsel juhul ...

Loe edasi

Veini ja seksi m6ju sydamele?

Tere!



Olen yle 30-ne (noor)mees, kes on alati lugu pidanud heast veinist ja heast seksist. Kumbagi siis vastavalt 1-3 klaasi/korda p'evas v6imaluse korral. Viimasel ajal tunnen, ...

Vastas dr Meelis Vainu

Inimeste võimed ja võimalused on väga erinevad. Samuti ka vastupanu erinevatele (ka kahjustavatele) teguritele. Kui olete mures oma organismi ja eelkõige südame seisundi pärast, tasub jälgida tervislike ...

Loe edasi

kõrge vererõhk ja kiire pulss

Tere ma olen nii mures! Olen 19-aastane neiu. Tahtsin täna verd anda, aga mind saadeti tagasi, kuna mul pidavat vererõhk kõrge olema 156/114 ja süda pidavat ka liiga kiiresti lööma( 130 lööki minutis). ...

Vastas dr Meelis Vainu

Kui tegemist oli esmakordse taolise juhtumiga, mis lisaks veel seotud uudse situatsiooniga, ei ole põhjust liigselt muretseda. Kui taolised juhtumid ka korduvad on põhjust pöörduda (pere)arsti poole.
Loe edasi

Südame puudulikkus

Tere.

Minuga juhtus selline lugu. Läksin õhtul magama ja poole öö ajal ärkasin selle peale, et mul olid kõhus valud. Läksi loomulikult tualetti ja seal vajusin kokku. Kõht aga korrast ära polnud. ...

Vastas dr Meelis Vainu

Selle kirjelduse alusel on väga raske anda täpset vastust. Taolise seisundi puhul ei saa välistada mitmeid erinevaid haigusi. Soovitan kindlasti vaevuste püsimisel nõu pidada arstiga.


Loe edasi

Insult

Noorel 31-aastasel mehel oli insult ( eelnevalt 2 kuud tugevad peavalud ja tõsised nägemishäired ), mis lõppes surmaga. Juttu oli, et veresoon olla ummistunud ( kas see ongi insult? ). Täpset terminoloogiat ...

Vastas dr Meelis Vainu

Soovitan nimetatud probleemiga pöörduda neuroloogi poole, kuna küsimus puudutab seda valdkonda.



Meelis Vainu

Tallinna Diagnostikakeskus

Loe edasi

Valu südames.

Tere!

Olen 31 aastane naine ja mul tekkis öösel tugev valu südame piirkonnas, kestis ca 10 minutit. Valu oli nii tugev, et liigutada ei saanud ja paras hirm oli ka. Paari päeva pärast kordus ...

Vastas dr Meelis Vainu

Kuna nimetatud valuhoog on esinenud korduvalt, soovitaksin kindlasti pöörduda arsti poole, et välja selgitada valu põhjus.



Meelis Vainu

Tallinna Diagnostikakeskus

Loe edasi

Vali tümps

Austatud doktor!

Olen 31-aastane suhteliselt aktiivne naine. Hiljuti juhtus minuga kummaline lugu. Käisin pubis, kus oli live band esinemas ja seekord oli muusika erakordselt vali. Olen ennegi ...

Vastas dr Meelis Vainu

Raske öelda, kas oli vaid vali muusika südame rütmihäirete põhjustajaks. Taolisi seisundeid võivad põhjustada/soodustada ka toniseerivad joogid (kohvi, tee, alkohol), vaimne pinge, kestev ülekoormus, stress, ...

Loe edasi

prolaps

Tere!

Olen kuulnud, et vasaku külje peal magamine koormab südant (vabandan,

kui see küsimus on juba korduvalt esitatud). On sellel tõepõhi all? Ja kui on, siis

kas vasakul ...

Vastas dr Meelis Vainu

Magamisasend iseenesest südant ei koorma. Raske südamehaiguse puhul on patsiendil lamamine raskendatud ja nad kasutavad poolistuvat asendit. Mitraalklapi prolaps on diagnoos, mis tähistab südameklapi (mitraalklapi) ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi