Vererõhk Autor: Arvo Mesikepp

Vererõhk on surve, millega süda verd mööda artereid kehasse laiali pumpab. Vere ringlemiseks vajaliku rõhu tekitavad südame kokkutõmbed. Vererõhk on erinevates kehapiirkondades pisut erinev, südamest tulevale vererõhule vastab enam-vähem see tulemus, mille saab käsivarrelt mõõtes. Kui aga mõõta seda näiteks näpult, on rõhk juba madalam.

Mõõtmistulemus registreeritakse kahe numbriga. Ülemine ehk süstoolne vererõhk on südamest väljuva vere surve, mille tekitajaks on vasaku vatsakese kokkutõmbed ning mis näitab südame tööjõudlust. Normiks peetakse süstoolse vererõhu näitu alla 140 mmHg (millimeetrit elavhõbedasammast), südamehaigetel ja suhkruhaigetel alla 130 mmHg. Viimaste rahvusvaheliste kõrge vererõhu ravijuhiste järgi peetakse vererõhku 140/90 mmHg normiks ainult haiglas või arsti vastuvõtul mõõtmisel, kodusel vererõhu mõõtmisel on norm 130–135/85 ja alla selle, 24-tunnise mõõtmise korral 125–130/80 mmHg (sellest päevasel mõõtmisel 130–135/85 ning öisel mõõtmisel 120/70 mmHg). Isoleeritud süstoolset vererõhku üle 160 mmHg samaaegse diastoolse rõhu normi korral (alla 90 mmHg) täheldatakse vanemaealistel ja seda seostatakse veresoonte seina elastsuse vähenemisega. Selline isoleeritud süstoolse vererõhu tõus esineb ka aordiklapi rikke (aordisuistiku stenoosi) ja kilpnäärme ületalitluse puhul. 

Alumine ehk diastoolne vererõhk on südamesse ringiga tagasi jõudva vere surve näitaja, selle põhjal saab hinnata arterite seisundit. Normiks loetakse alla 90 mmHg ja selle tasemeni tuleb jõuda ka kõrgvererõhktõve ravis. Juhul kui kaasub diabeet või haige on varem läbi põdenud südamelihase infarkti, tuleks diastoolne vererõhk hoida raviga madalamal kui 80–85 mmHg. 

Ülemise ja alumise vererõhu vahelist erinevust nimetatakse pulsirõhuks. Eakamatel inimestel on tavaliselt pulsirõhk suurem kui noortel, seda tingib vananedes tekkiv veresoonte elastsuse vähenemine. Kui varem arvestati ajuvereringehaiguste ja südame isheemiatõve eelhaigusena enam diastoolse vererõhu tõusu, siis tänapäeval kinnitavad ulatuslikud uuringud, et nii diastoolse kui süstoolse rõhu tõusuga suureneb ajuinsuldi ja südamelihase infarkti tekke risk.

Vererõhu kõrgenemise põhjus võib olla füsioloogiline (füüsiline töö, emotsioonid, stress) või seotud haigustega (neeruhaigused, ainevahetushaigused, neerupealiste haigused, maksahaigused jt). Kõige sagedamini on kõrge vererõhk tingitud kõrgvererõhktõvest.

Vererõhku kontrollitakse sõltuvalt füüsilisest koormusest, samuti selgitatakse vererõhu ööpäevased kõikumised. Ööpäevase kõikumise järgi jagatakse kõrgenenud vererõhuga uuritavad kahte rühma: a) need, kellel kõrge vererõhk öösel langeb (ingl dipper), ja b) need, kellel vererõhk ei lange ka öösel või langeb vähem kui 10 mmHg (ingl nondipper).

Vt ka kõrgvererõhktõbi.

Nõuanded sel teemal

EKG

Tere. Kas sellise piiripealse EKG pärast on põhjust muretsemiseks?

HR 64 bpm
PR int. 160 msec
QRS dur. 86 msec
QT int. 406 msec
QTc int. 416 msec
EKG automaatne ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Ägedat, eriravi vajavat südamehaigust selle uuringu alusel ei ole.
Kui tervisemure vaevab, siis ikka oma perearst.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Põlv ja selg

Tere!
Hakkasin käima veidi aega tagasi jõusaalis, olen terve elu sporti teinud,kuid mul on tunne, et alustasin liiga intensiivselt raskuste tõstmisega.
Peale jõusaali avastasin päev kaks hiljem,et ...

Priit Ailt

Vastas Priit Ailt

Tere,

Arvan, et vas põlve kaebus võis tulla ühekordsest liigsest koormusest jõusaalis. Soovitan väiksema koormusega edasi treenida. Soovitan lisada põlve stabilisatsiooni harjutusi:

Loe edasi

Kehva olek ja minestamise tunne

Tere. Mure selles, vahepeal täitsa erinevatel aegadel lööb enesetunde kehvaks pearinus, minestasmistunne. Vahel ka pulsi kiireks. Võtab nii rivist maha, et ei suuda liikudagi. Milles võib probleem olla? ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Põhjuseid on palju, mida uurida. Ikka oma perearst, hea koostöö temaga.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Köha, röntgenpilt

Tere

Mul on köha pikemat aega, seetõttu sai teha röntgenpilt kopsudest.
Palun aidake selgitada, mida see tulemus tähendab, kas vajab ravi?
Röntgeni vastus:
Hajusat tihenemist ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Saan aru nii, et varasemal röntgenipildil esines hajus tihenemine südame kõrval vasakul pool, uuel uuringul seda ei ole. See ju hea märk, ilmselt olete varem põdenud kopsupõletikku. . Selget ...

Loe edasi

Köha, vereproov

Tere

Lasin teha vereproovi, kuna köha on kestnud umbes 2 nädalat ja järgi ei jää.
Vastus oli selline:
Mycoplasma pneumoniae
IgA QN 14.3 kU/L <12 (Referents)

...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Teil on vaevus, köha, mida enne ei olnud. Tegemist seega ägeda haigusega. IgA , mis näitab käigusolevat haigust on veidi tõusnud. Mina kirjutaksin raviks klaritro v azitromycini. Kui võimalik, ...

Loe edasi

Gastroskoopia uuringu vastus

Tere

Palun Teie arvamust gastroskoopia tulemuste osas:

Kõigepealt biopsia tulemus:

Uuringuks kaks bioptaati kaksteistsõrmiksoole sibulast. Histoloogiliselt fragmenteeritud ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kuidas ka püüan, ei saa ma anda sisulist vastust diagnoosi ja ravi osas. Arvama ei hakka. Võimalikke põhjuseid on väga palju, nende loetlemine ei vii edasi. Soovitan tungivalt head koostööd ...

Loe edasi

Köha lapsel

1a2k lapsel on olnud köha juba novembrist saadik, ravitud on IVEX laste köhasiirupiga, tehtud auru mitu korda päevas, määritud hanerasva salviga. Perearst tegi ka vereproovi. Ainuke näit mis paigast ära ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kuidas ka püüan, ei saa ma anda sisulist vastust diagnoosi ja ravi osas. Arvama ei hakka. Võimalikke põhjuseid on väga palju, nende loetlemine ei vii edasi. Soovitan tungivalt head koostööd ...

Loe edasi

Põie pidamatus.

Tere!
Mul on selline probleem et kui ma tunnen et mul on pissihäda siis lähen pissile kuna häda on nii suur aga kui häda ära teen ss sealt ei tule nii palju kui peaks tulema. Peale seda natukese ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kuidas ka püüan, ei saa ma anda sisulist vastust diagnoosi ja ravi osas. Arvama ei hakka. Võimalikke põhjuseid on väga palju, nende loetlemine ei vii edasi. Soovitan tungivalt head koostööd ...

Loe edasi

Pikaaegne iveldus ja isutus ning ärevus

Tere! Pöördun teie poole, sest ei saa aru mis toimub. Hakkas 5 päeva tagasi iiveldus ja muidugi siis ka isutus, kuskilt ei valuta. Tundsin, et algas ülemõtlemisest, aga nüüd ei lähe see ära isegi kui olen ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Teid on uuritud ja ei ole leitud kehalist haigust, ilmselt ka mitte rasedust.
Vaevused on omased psühhosomaatilisele sündroomile.
Saan soovitada koostööd perearsti, lastearsti ...

Loe edasi

Pärasooleuuring

Must väljaheide/harva verd

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kuidas ka püüan, ei saa ma anda sisulist vastust diagnoosi ja ravi osas. Arvama ei hakka. Võimalikke põhjuseid on väga palju, nende loetlemine ei vii edasi. Soovitan tungivalt head koostööd ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi