Vererõhk Autor: Arvo Mesikepp

Vererõhk on surve, millega süda verd mööda artereid kehasse laiali pumpab. Vere ringlemiseks vajaliku rõhu tekitavad südame kokkutõmbed. Vererõhk on erinevates kehapiirkondades pisut erinev, südamest tulevale vererõhule vastab enam-vähem see tulemus, mille saab käsivarrelt mõõtes. Kui aga mõõta seda näiteks näpult, on rõhk juba madalam.

Mõõtmistulemus registreeritakse kahe numbriga. Ülemine ehk süstoolne vererõhk on südamest väljuva vere surve, mille tekitajaks on vasaku vatsakese kokkutõmbed ning mis näitab südame tööjõudlust. Normiks peetakse süstoolse vererõhu näitu alla 140 mmHg (millimeetrit elavhõbedasammast), südamehaigetel ja suhkruhaigetel alla 130 mmHg. Viimaste rahvusvaheliste kõrge vererõhu ravijuhiste järgi peetakse vererõhku 140/90 mmHg normiks ainult haiglas või arsti vastuvõtul mõõtmisel, kodusel vererõhu mõõtmisel on norm 130–135/85 ja alla selle, 24-tunnise mõõtmise korral 125–130/80 mmHg (sellest päevasel mõõtmisel 130–135/85 ning öisel mõõtmisel 120/70 mmHg). Isoleeritud süstoolset vererõhku üle 160 mmHg samaaegse diastoolse rõhu normi korral (alla 90 mmHg) täheldatakse vanemaealistel ja seda seostatakse veresoonte seina elastsuse vähenemisega. Selline isoleeritud süstoolse vererõhu tõus esineb ka aordiklapi rikke (aordisuistiku stenoosi) ja kilpnäärme ületalitluse puhul. 

Alumine ehk diastoolne vererõhk on südamesse ringiga tagasi jõudva vere surve näitaja, selle põhjal saab hinnata arterite seisundit. Normiks loetakse alla 90 mmHg ja selle tasemeni tuleb jõuda ka kõrgvererõhktõve ravis. Juhul kui kaasub diabeet või haige on varem läbi põdenud südamelihase infarkti, tuleks diastoolne vererõhk hoida raviga madalamal kui 80–85 mmHg. 

Ülemise ja alumise vererõhu vahelist erinevust nimetatakse pulsirõhuks. Eakamatel inimestel on tavaliselt pulsirõhk suurem kui noortel, seda tingib vananedes tekkiv veresoonte elastsuse vähenemine. Kui varem arvestati ajuvereringehaiguste ja südame isheemiatõve eelhaigusena enam diastoolse vererõhu tõusu, siis tänapäeval kinnitavad ulatuslikud uuringud, et nii diastoolse kui süstoolse rõhu tõusuga suureneb ajuinsuldi ja südamelihase infarkti tekke risk.

Vererõhu kõrgenemise põhjus võib olla füsioloogiline (füüsiline töö, emotsioonid, stress) või seotud haigustega (neeruhaigused, ainevahetushaigused, neerupealiste haigused, maksahaigused jt). Kõige sagedamini on kõrge vererõhk tingitud kõrgvererõhktõvest.

Vererõhku kontrollitakse sõltuvalt füüsilisest koormusest, samuti selgitatakse vererõhu ööpäevased kõikumised. Ööpäevase kõikumise järgi jagatakse kõrgenenud vererõhuga uuritavad kahte rühma: a) need, kellel kõrge vererõhk öösel langeb (ingl dipper), ja b) need, kellel vererõhk ei lange ka öösel või langeb vähem kui 10 mmHg (ingl nondipper).

Vt ka kõrgvererõhktõbi.

Nõuanded sel teemal

Sügelevad punnid

Tere, reie sisekülgedel, tuhara ning kubeme piirkonnas on punased sügelevad punnid.
Eriti hakkavad sügelema õhtul voodisse tulles.
Kas tegemist on sügelistega? Ja kuidas peaks edasi käituma?

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Teie kaebuste ja kliinilise pildi järgi tundub sügeliste diagnoos tõenäoline. Sügelised on parasitaarne nahahaigus, mida põhjustab sügelislest. Sügelised levivad inimeselt inimesele tiheda ...

Loe edasi

Puukborrelioos

Tere,

olen viimases hädas kirjutamas teile, kuna ei tea enam kuhu pöörduda. Kahjuks ei ole õnnestunud perearstil pea kuu aega vastust saada. Nüüd aga olen olukorras, kus aeg jooksbe käest ...

Karmen Joller

Vastas dr Karmen Joller

Tere!

Mulle jääb mulje, et nii selle kui eelmise aasta tulemused olid tegelikult negatiivsed - eelmisel aastal määras arst teile ravi ilmselt seetõttu, et parem on karta kui kahetseda.
Loe edasi

Xanax

Raske eluperiood ja ei suuda ilma paanikata uldse elada. ei soovi psuhhiaatri poole poorduda. Tahaks lihtsalt kiires korras labi kaia perearsti juurest ja tabletid katte saada ja kui pika ajaliselt voib ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Xanax on psühhotroopne ravim, mis ei ole mõeldud pikaajaliseks tarvitamiseks. Kui ravimi vajadus on pidev, tuleks kaaluda muude ravimite/ravimeetodite kasutamist. Kui psühhiaatri poole ei soovi ...

Loe edasi

Südame vahelöögid juba üle aasta

Tere

Mul tekib koormusega südame vahelöögid. Piisab ka väikesest koormusest. Eelkõige tegevused mis tõstavad pulssi (kiire jooksmine, eriti raskuste tõstmine (jõusaal jms) ja ka lihtsalt jalutamine ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Teie süda on anatoomiliselt terve, üksikud vahelöögid ei ole kuidagi ohtlikud. Neid soodustab stress, vee ja mineraalainete puudus, väsimus, põetud erinevad nakkused jm. Usun, et regulaarne ...

Loe edasi

Vasak koda kergelt dilateerunud - 35ml/m ². Parem koda dilateerunud

Tere Minule tehti EHHOKARDIOGRAAFIA uuring ning selline asi tuli välja (Vasak koda kergelt dilateerunud - 35ml/m ². Parem koda dilateerunud)
Olen 37a naine 164cm pikk ja kaalun 62 kg. käin jooksmas ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Rahu, ainult rahu ! Teie uuringuväärtused on piiripealsed, nagu kirjeldatakse- kergelt dilateerunud ehk laienenud. Olulisem näitaja on väljutusfraktsioon, küllap see on korras, muidu oleks ...

Loe edasi

Kõrge vererõhk

Tere.
Nimelt mure järgmine. Juuli keskel läksin Emosse, kuna pikali olles tundsin südame pekslemist ja enesetunne oli kehva. Emos mõõdeti vererõhk 186/alumist ei mäleta. Anti rohtu ja rõhk läks alla, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan usaldava kirja eest. Mõistan muret ja proovin vastata. Minu sisetunne ütleb, et juhtiv probleem on terviseärevus, stressirohke töö ja sellest tulenevad reaktsioonid- vererõhutõus, unehäired, ...

Loe edasi

Kas sügelised ?

Tere
Mure selline et tekkisid sellised punnid jalgadele , kas tegu sügelistega ?
Algas rinnahoidja juurest mõne punniga algul sügeles (vist peale tekkimist) pärast enam ei sügelenud. Siis ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Teie vaevused ja lööbe pildid ei ole omased sügelistele. Mõtleksin ise putukapistetele, praegu lendlevad sellised pisikesed putukad, kes poevad särgi alla või jäsemetele ja märkamatult toimetvad, ...

Loe edasi

Kõrvavalu

Tere! Olen 8 ndat kuud lapseootel ning viimasel ajal hädas kõrvavaluga. Valu on mõlemas kōrvas aga mitte korraga ja valu ei ole veel nii tugevaks läinud, et sellega elada ei suudaks aga piisavalt palju ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Olen kohanud Teie murega patsiente, raseduse lõpukuud ja kõrvavaevus. Kuna kõik uuringud on korras, ilmselt ka tümpanomeetria, mille tegi kõrvaarst, siis seostan vaevust rasedusaegse keha ...

Loe edasi

Imelikud punnid

Tere

Sooviks teada millega võib tegu olla ? Kas sügelised? Tuli algul rinnahoidja juurde esimene päev sügeles rohkem mitte . Siis lisandus tuharale ja jalgadele . Samamoodi algul sügeles ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Kahjuks ei oska ainult nende piltide põhjal kindlat diagnoosi panna. Sügelised tundub pigem ebatõenäoline. Soovitan pöörduda nahaarsti poole. Nahaarstile minekuks ei ole perearsti saatekirja ...

Loe edasi

Kas kui kaua see haav paranem ja kas see näeb normaalne välja?

Kui kaua selline haav paraneb, tean et igalühel erinevalt aga umbes kas kuuaega või kauem? vahetan side igapäev. Lõikasin noaga küüne maha. Kas see mädaneb või on selline välimus normaalne?
Kas haav ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Pildi järgi tundub haav olevat ilma põletikutunnusteta. Sellise haava peaks desinfitseeriva lahusega ära puhastama ja kuiva sidemega kinni siduma. Selleks, et side ei kleepuks haava külge, ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi