Gripp Autor: Tiiu Aug

Gripp ehk influentsa on hingamisteede äge viirusnakkus. Gripiviirusel eristatakse kolme alatüüpi – A, B, C – ning vastavalt ka A-, B- ja C-grippi. Ohtlikem on A-gripiviirus. A-gripp levib kõige kergemini ja kulgeb kõige ägedamalt, esineb ka loomadel (linnud, sead, hobused). B-gripiviirus on suhteliselt paikse levikuga, haigestuvad ainult inimesed. C-gripiviirus on harva esinev, ei põhjusta suuri epideemiaid ja haigus kulgeb kergemal kujul.

A-gripiviiruse ohtlikkus on suuresti tingitud tema võimest pidevalt antigeenselt muutuda, mistõttu on võimalikud ulatuslikud haiguspuhangud. Ühest viirusetüübist põhjustatud gripi põdemine ei anna immuunsust teist tüüpi gripi suhtes. Aga ka immuunsus sama tüübi suhtes on lühiajaline. Gripp levib piisknakkusena õhu kaudu, samuti haige süljepiiskadega saastunud esemete vahendusel. Sagedamini haigestuvad lapsed. Peiteperiood on 1–3 päeva. Esmased haigusnähud on kiiresti tõusev kõrge palavik koos külmavärinatega, lihasevalud, peavalu, kuiv köha, nohu, vahel esineb ka ninaverejooks. Palavik püsib 3–5 päeva. Halb enesetunne jääb kestma 1–2 nädalaks. Võib täheldada ka alaägedaid haigusjuhte. Kuid mitte iga palaviku ning ägeda nohu ja köhaga kulgev haigus sügisel ja talvel ei ole veel gripp. Hingamisteede ägeda nakkuse põhjustajad on sageli hoopis teised viirused, mida arvatakse olevat umbes 200.

Gripidiagnoos tuleb kinnitada viroloogialaboris, kuhu gripi ja gripilaadsete haigusjuhtude sagenemisel saadetakse ninast-neelust võetud kaabe. Gripihaigel võivad tüsistusena tekkida põletikud mitmetes elundites (kopsupõletik, neeruvaagnapõletik, ninakõrvalurgete põletik jt) või ägeneda olemasolevad kroonilised haigused. Haruldasem, kuid ohtlikum on gripiviiruse põhjustatud kopsupõletik. Tüsistuste tekke risk on suurem vanematel inimestel ja krooniliste haiguste põdejatel. Raskete tüsistustega haiged vajavad ravi haiglas, kergematel juhtudel arsti järelevalve all kodus.

Kõikide ülemiste hingamisteede viirushaiguste korral tuleb jääda koju, haiguse ägedal perioodil olla voodis ja juua rohkesti sooja jooki. Kui gripidiagnoos on laboris kinnitust leidnud, saab kasutada spetsiaalselt gripi raviks mõeldud medikamente, mida määrab arst. Antibiootikumid gripi puhul ei aita, nendega ravitakse gripijärgseid tüsistusi. Gripi vältimiseks tuleb lasta end igal aastal vaktsineerida. Gripivaktsiini kaitse efektiivsus on keskmiselt 70%.

Vt ka antigeen, immuunsus.