Nõgestõbi Autor: Kaja Julge

Nõgestõbi ehk urtikaaria on sageli esinev nahahaigus. 15–20% inimestest põevad nõgestõbe vähemalt korra elu jooksul ja tihti jääb tekkepõhjus ebaselgeks (idiopaatiline nõgestõbi). Haigus võib tekkida igas vanuses, kuid tabab siiski sagedamini noori. Nõgestõbi avaldub väikeste sügelevate, putukahammustust meenutavate kupladena või siis nahapinnast kõrgemate suurte roosakaservaliste kupladena. Kuplade hulk, suurus ja paiknemine on varieeruv ning neist ei jää arme. Lööbe kadumise järel võivad nahal mõneks ajaks püsima jääda heledamad ehk depigmenteerunud alad. Lööbe põhjuseks on nahas paiknevate sidekoerakkude (nuumrakud) aktiveerumisel vabanevad histamiin jt mediaatorid (virgatsained). Tunduvalt sagedamini allergiast (putuka-, toidu-, ravimiallergia) on nõgeslööbe põhjustajateks füüsikalised tegurid (surve nahale, külm, kuum, päike, vesi), valuvaigistid ja põletikuvastased ravimid (aspiriin, ibuprofeen, paratsetamool), toiduvärvid ja säilitusained. Sel juhul on tegemist mitteallergilise nõgestõvega. Füüsikalised tegurid tekitavad kuplasid vaid nimetatud ärrititega kokkupuute kohal.

Mõnikord põhjustavad nõgeslöövet veresoonepõletik ehk vaskuliit, B-viirushepatiit, pärilik angioneurootiline turse ning röntgenkontrastained.

Külmaurtikaaria korral ilmuvad kublad tavaliselt alles pärast naha ülessoojenemist ning lokaliseeruvad kõige sagedamini näol ja kätel, püsides umbes tund aega. Kublad võivad välja lüüa ka suvel tuulise, jaheda ja niiske ilmaga või pärast basseinis käimist. Haigusnähtude vältimiseks tuleks riietuda otstarbekalt. 

Külmamuhud tekivad korduvate kergekujuliste külmakahjustuste tõttu, harvem pärast ühekordset külmetamist, peamiselt kätel, jalgadel, kõrvalestadel, väikelastel ka põskedel. Kahjustatud kohal on lillakas- või sinakaspunased laigud või sõlmed. Need võivad tugevasti sügeleda või kipitada. Külmamuhkudest hoidumiseks tuleb jahedas ja niiskes keskkonnas viibimisel kanda sooje riideid. Raviks on oluline võtta veresooni laiendavaid rohtusid, et parandada verevarustust. Lokaalselt võib kahjustatud kohtadele määrida vaevusi leevendavat salvi. Mõningast abi on ka glükokortikoidhormoonsalvidest ning -kreemidest.

Allergilise nõgestõve raviks piisab enamasti allergeeni vältimisest ja antihistamiinikumide tarvitamisest. Vajaduse korral kombineeritakse neid leukotrieeni antagonistidega või tehakse lühiajaline hormoonravikuur.

Nõgestõbi on krooniline, kui kublad püsivad üle 6 nädala. Kroonilise idiopaatilise urtikaaria puhul tekib lööve iga päev või mõnel päeval nädalas ja see võib kesta niiviisi 1,5 kuud kuni isegi 1,5 aastat; paranemine toimub iseeneslikult. Antihistamiinikumid toovad haigele leevendust ja kiirendavad paranemist.

Nõgestõve põhjuse väljaselgitamine on keerukas, kroonilise nõgestõve korral jääb ebaselgeks isegi kuni 85% juhtudest. Kindlasti on abi sellest, kui haige ise jälgib, mis tegurid võisid tal nõgestõve vallandada. Nõgestõbi võib ilmneda ka autoimmuunhaiguste korral, kui immuunsüsteem hakkab mingil põhjusel antikehi tootma organismi oma rakkude vastu, aga ka kilpnäärme- ja maksahaiguste põdemisel.

Vt ka angioödeem, autoimmuunsed maksahaigused.

Nõuanded sel teemal

refluksi vaevused ja pikaajaline ravi

Olen pikaajaliselt hädas refluksiga ja tunnen, et miski - ei toitumine ega ravi - aita
Lisaks on tekinud suur ärevus ja stress, unehäired ja pessimism

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Inimese kehas on kõik omavahel seotud, veelgi enam- seotud on ka vaimne ja kehaline tervis. Mõõdukas füüsiline vaevus võib pikapeale vaimu nii ära kurnata, et inimene ongi väga haige. Rõõm ...

Loe edasi

Mitu kuud kestnud pidev palavik

Alates aastavahetusest on olnud pidevalt madal palavik, 36,9 - 37,3. Praeguseks olen ka 2,5 kuud käinud perearsti ja teiste arstide juures (pulmonoloog, günekoloog), andnud vere- ja uriinianalüüse, kopsuröntgen ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Paljud arstid ei pea seda numbrit 36,9-37,2 palavikuks. Kui paljud arstid on Teid uurinud ja haigust ei ole leidnud, siis see on ju hästi. Kipun kahtlustama just stressist tulenevat probleemi, ...

Loe edasi

Lööve nahal

Oskate öelda millise lööbega on tegu? Lööve põhiliselt seljal , üks pöidlasuurune ka rindkerel, mujal pole täheldanud.

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Diagnostikaks oleks oluline teada, kas lööve sügeleb ja kas lähisugulastel on esinenud allergiahaigusi ? Arvestades lapse vanust ja vaadates fotot võiks arvata, et tegu on atoopilise dermatiidi ...

Loe edasi

Hemogramm

Tere, palun aidake mõista analüüsi tulemust. Vere näitajad on 6 kuu jooksul olnud muutumatud, st Hct, Neut% ja Lymph% on normi piirest väljas. Mu enda perearst ei suuda nende näitajate kohta selgitada, ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Miks üldse vereproovi tehti? Kahjuks ei ole kirjas, kas laps on 10-aastane või 10-kuune. Ilmselt 10-aastane, vaadeates vereanalüüsi referetntsväärtusi??
Hct näitab veres plasma ...

Loe edasi

Punnid

Tere,
Mul tekkisid kehale sellised punnid, algul oli täpp, ääred olid punased ja hiljem tekkis sinna alla mäda ja läks see veel suuremaks laiguks nagu oleks selle ära põletanud. Need tekkisid algul ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kirjelduse järgi võiks see olla näiteks püodermia ehk mädane nahapõletik. Kuid võimalusi on veelgi. Abiks oleks muidugi pilt. Kuid kõige mõistlikum on oma perearsti külastus, kes diagnoosib ...

Loe edasi

Kiire pulss

Tere!
Selline küsimus et on endal pulss tavaliselt 98 ja vahel on olnud tavaolekus ka 121 ta jääbki nii 98-121 ,kas see on kiire pulss v normaalne?
Kas peaks enda perearstiga sellest rääkima ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Täiskasvanud inimese normaalne rahuoleku südame löögisagedus on 60-80 lööki minutis. Kehalise töö ja psühhoemotsionaalse pinge puhul südame löögisagedus kiireneb. Juhul kui olete märganud, ...

Loe edasi

Veri väljaheites beebil

Lapsel ilmusid verikiud kakasse 14.03.19. Ühel päeval kakab 3 korda.: 1 kord ilma nähtavate verekiududeta, umbes poole tunni pärast 5-6 verekiudu kakas ja veel umbes poole tunni pärast väga palju verekiudu ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Enterool ja gentamütsiin tõenäoliselt verekiudude vastu ei aita. Verekiudude põhjuseks võivad olla: *lõhed päraku juures; * toiduallergia või -talumatus; * seedeinfektsiooni järgne. ...

Loe edasi

Päraku sügelus

Tere!

Viimased 8-9 kuud on esinenud väga tugev päraku sügelus. Ei ole vaid öösiti. Päeval, öösel, igal ajal. Olen üritanud jälgifa, ning mingeid usse- mune ei ole märganud. Teistel peres probleemi ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Kui kirjeldate, et nahk päraku piirkonnas on punetav ja valus, on diagnoosi täpsustamiseks kindlasti tarvis teha läbivaatus. Soovitan Teil kirjaldatud probleemiga pöörduda nahaarsti vastuvõtule. ...

Loe edasi

Keha sügelemine

Tere
Mitmendat kuud kogu keha, ka peanahk ja kõrvad seest, sügelevad.
Mingit löövet ega punetust nahal ei ole.
Diagnoositi veebruaris maksa kasvaja, lõikust ei ole veel toimunud.
Soestasin ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Allergia ei teki üleöö ja sellel peaks olema ka muud sümptomid, nt lööve, nina ja silmade vesitsemine jne. Kuid mõtlen murelikult Teie maksa peale. Kui maksaproovid on paigast ära annab see ...

Loe edasi

10-kuusel beebil kaelal palju munakesi.

Tere,

10-kuusel poisslapsel on kaela peal palju erinevas suuruses munakesi. Kõrva taga on ûks 0.5cm . Olen näidanud perearstile, kes ei näe muretsemiseks põhjust kui ka lastearst katsus korra ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Tõenäoliselt on need munakesed lümfisõlmed. Lastel võivad olla lümfisõlmed tuntavad kaelal, kaenla all ja kubemes kuni 1 cm suurustena. Lisaks suurusele hindavad arstid veel ka sõlmekeste ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi