Nõgestõbi Autor: Kaja Julge

Nõgestõbi ehk urtikaaria on sageli esinev nahahaigus. 15–20% inimestest põevad nõgestõbe vähemalt korra elu jooksul ja tihti jääb tekkepõhjus ebaselgeks (idiopaatiline nõgestõbi). Haigus võib tekkida igas vanuses, kuid tabab siiski sagedamini noori. Nõgestõbi avaldub väikeste sügelevate, putukahammustust meenutavate kupladena või siis nahapinnast kõrgemate suurte roosakaservaliste kupladena. Kuplade hulk, suurus ja paiknemine on varieeruv ning neist ei jää arme. Lööbe kadumise järel võivad nahal mõneks ajaks püsima jääda heledamad ehk depigmenteerunud alad. Lööbe põhjuseks on nahas paiknevate sidekoerakkude (nuumrakud) aktiveerumisel vabanevad histamiin jt mediaatorid (virgatsained). Tunduvalt sagedamini allergiast (putuka-, toidu-, ravimiallergia) on nõgeslööbe põhjustajateks füüsikalised tegurid (surve nahale, külm, kuum, päike, vesi), valuvaigistid ja põletikuvastased ravimid (aspiriin, ibuprofeen, paratsetamool), toiduvärvid ja säilitusained. Sel juhul on tegemist mitteallergilise nõgestõvega. Füüsikalised tegurid tekitavad kuplasid vaid nimetatud ärrititega kokkupuute kohal.

Mõnikord põhjustavad nõgeslöövet veresoonepõletik ehk vaskuliit, B-viirushepatiit, pärilik angioneurootiline turse ning röntgenkontrastained.

Külmaurtikaaria korral ilmuvad kublad tavaliselt alles pärast naha ülessoojenemist ning lokaliseeruvad kõige sagedamini näol ja kätel, püsides umbes tund aega. Kublad võivad välja lüüa ka suvel tuulise, jaheda ja niiske ilmaga või pärast basseinis käimist. Haigusnähtude vältimiseks tuleks riietuda otstarbekalt. 

Külmamuhud tekivad korduvate kergekujuliste külmakahjustuste tõttu, harvem pärast ühekordset külmetamist, peamiselt kätel, jalgadel, kõrvalestadel, väikelastel ka põskedel. Kahjustatud kohal on lillakas- või sinakaspunased laigud või sõlmed. Need võivad tugevasti sügeleda või kipitada. Külmamuhkudest hoidumiseks tuleb jahedas ja niiskes keskkonnas viibimisel kanda sooje riideid. Raviks on oluline võtta veresooni laiendavaid rohtusid, et parandada verevarustust. Lokaalselt võib kahjustatud kohtadele määrida vaevusi leevendavat salvi. Mõningast abi on ka glükokortikoidhormoonsalvidest ning -kreemidest.

Allergilise nõgestõve raviks piisab enamasti allergeeni vältimisest ja antihistamiinikumide tarvitamisest. Vajaduse korral kombineeritakse neid leukotrieeni antagonistidega või tehakse lühiajaline hormoonravikuur.

Nõgestõbi on krooniline, kui kublad püsivad üle 6 nädala. Kroonilise idiopaatilise urtikaaria puhul tekib lööve iga päev või mõnel päeval nädalas ja see võib kesta niiviisi 1,5 kuud kuni isegi 1,5 aastat; paranemine toimub iseeneslikult. Antihistamiinikumid toovad haigele leevendust ja kiirendavad paranemist.

Nõgestõve põhjuse väljaselgitamine on keerukas, kroonilise nõgestõve korral jääb ebaselgeks isegi kuni 85% juhtudest. Kindlasti on abi sellest, kui haige ise jälgib, mis tegurid võisid tal nõgestõve vallandada. Nõgestõbi võib ilmneda ka autoimmuunhaiguste korral, kui immuunsüsteem hakkab mingil põhjusel antikehi tootma organismi oma rakkude vastu, aga ka kilpnäärme- ja maksahaiguste põdemisel.

Vt ka angioödeem, autoimmuunsed maksahaigused.

Nõuanded sel teemal

Südame vahelöögid ehk ekstrasüstolid

Tere!
Olen 22 aastane meesterahvas, 1.87m pikk ning kaalun 95 kg. Probleemiks on ekstrasüstolid. Avastasin endal südame vahelöögid umbes aasta aega tagasi (need võisid olla ka varem), kui huvi pärast ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Vastan Teie küsimustele, niihästi kui on selles olukorras võimalik.
1. Tõsise ja ohtliku probleemi tunnused puuduvad
2. Ei, pigem on tegemist funktsionaalse häirega.
3. ...

Loe edasi

Näonahk - akne?

Tere!
Mul on tekkinud näonahale punnid, mida varem pole kunagi olnud. Osad nahaalused ja põletikulised/mädased. Ei ole menüüd midagi vahetanud, puhastan nahka igapäevaselt korralikult ja niisutan. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Paistab olema naha mädapõletik. Julgen soovitada raviks Doxycyclin 0,1 x2..x1 kuuri 2-3 nädalat, paikselt Fucidin H salvi. Enne uut salvikihti vana salvikiht ja koorikud Asept lahuga eemaldada. ...

Loe edasi

Lapse kaka limane ja väga tugeva haisuga

Miks lapse kaka on limane ja väga tugeva haisuga?

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Lastel võib tekitada kaka muutusi haigus, ka näiteks köha ja nohu võivad muuta lapse kakat. Kui kaua laps on saanud piimasegu, kas selle saamine võis olla limase kaka tekkimise põhjus? ...

Loe edasi

Beebi ei kaka

Tere. Beebi sündis 22.märts ning tegi oma esimese kaka. Teine kord kakas 28.märts. Rohkem pole beebi kakanud. Laps saab ainult rinnapiima, gaasid väljuvad, pissib ilusti. Kas see on okei?

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Rinnapiima sööv laps võib kakada pärast igat toidukorda või ainult kord nädalas - seega kakamise sagedus on väga-väga erinev. Rinnapiim võib seeduda nii hästi ära, et ei teki jääki, ...

Loe edasi

Röntgen

Sooviks küsida: kas PA rindkere röntgeni tegemisel, ebapiisavalt sügavsat sissehingates( jõuaks rohkem sisse hingata tegelikuses), kuid kogemata hingasin poolsügavalt sisse(ninakaudu hingasin sisse)muutub ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Uuringul puudub leid, mis nõuaks kohest lisauurimist, ka üldseisudnis ei selgu erliseid vaevuseid. Elage rahulikult.
Head tervist soovides
Madis Veskimägi

Loe edasi

Palavikuga kaasnev lööve

Laps on kolmandat päeva vahelduva eduga palavikus olnud kuni 38,5, lisaks tugev nohu ja sellega kaasnev köha(ilmselt külmetus) .Teisel päeval tulid keha peale laigud, mis ilmuvad äkki ja võivad kaduda ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Ilmselt on tegemist nõgeslööbega. Sel puhul tekivad nahale kublad ja need püsivad ühel kohal maksimaalselt 24 tundi, täpselt nagu Te kirjeldate - tekivad ja kaovad. Lööve iseenest võib ...

Loe edasi

mononukleoos

Tere!
Mul on olnud viis nädalat väike palavik (37,3 - 37,5) ja kohutav väsimus. Peale mitmeid erinevaid arste diagnoositi mul lõpuks mononukleoos. Kas see viirus võib anda nii pikaaegset palavikku? ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Õnneks on põhianalüüsid normis. Teinekord on sellise vaevuse taga mingi alaäge viirusinfektsioon või selle järgne seisund. Mononukleoos on üks sellistest- iseparanev haigus.
Aeg ja ...

Loe edasi

mured südamega 81. a inimesel. küsib poeg

tegemist on 81. aastase naisterahvaga, kellel on südamesimulaator ja kes põeb vererõhu tõbe. siiani oli kõik OK, aga nädal tagasi hakkas vererõhk ja südamelöökide arv tõusma (vana oli 70/130 lööke 60...70. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Saan soovitada perearsti telefonikonsultatsiooni. Teie perearst omab paremat ülevaadet ja saab vajadusel ka korrigeerida ravi.
Head tervist soovides
Madis Veskimägi

Loe edasi

Peavalu

Tere , probleem siis et pea valutab , nii kuklast oimukohtadest , põskoopad ja silmad ka , see kestab juba kuu aega , kui hakkas oli pea nagu vatti täis ka ja esines tasakaalu häireid .Praeguseks vatisus ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kui pea valutab 3 nädalat, siis on midagi juhtunud. Uuriksin Teie põskkoopaid, teeksin neuroloogilise läbivaatuse jm. Kuid seda saab teha Teid vahetult nägev arst, perearst.
Esialgu ...

Loe edasi

Köha

Tere, mul on juba köha kestnud 3 nädalat ja pole paremaks läinud, olen kasutanud köhasiirupeid, pastille, kuumaauru ja sinepiplaastreid ja miski pole aidanud.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Aeg on pöörduda esmalt perearsti vastuvõtule. Läbivaatus, täpsustavad uuringud-konsultatsioonid ja ravi. Enamus viitusinfektsioone paranevad 1-2 nädalaga. Kui üle selle, siis on vajalik põhjalikum ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi