Kuumarabandus Autor: Raul Adlas

Kuumarabandus on organismi termoregulatsiooni mehhanismide puudulik või ebaadekvaatne reaktsioon ülekuumenemisele, mille tagajärjel kehatemperatuur tõuseb eluohtlikult kõrgeks – üle 42 °C. Põhiline termoregulatsiooni vahend niiskes kuumas õhus viibimisel on higistamine. Kuumarabanduse korral ei suuda organism enda sees füüsilisel koormusel tekkivat soojushulka ära anda, higistamine lakkab. 

Üks kuumarabanduse vorme on päikesepiste, mis kujuneb otsesest päikesekiirguse toimest ilma kehalise koormuseta. Sageli saavad päikesepiste rannas magama jäänud inimesed (eriti siis, kui nad on alkoholijoobes), päikesepaistelisel päeval autosse jäetud väikelapsed, väljas töötavad inimesed (auvahtkond, patrullpolitseinikud, teetöölised, ehitustöölised).

Päikesepiste hoiatavateks nähtudeks on peavalu, peapööritus, nõrkus, iiveldus. Nahk on kuum, pehme ja kuiv. Pulss kiireneb 160–180 löögini minutis, tekib hingeldus. Protsessi süvenedes teadvus häirub, nii et inimene ei saa enam aru, kus ta viibib või mis temaga toimub. Kehatemperatuur võib tõusta kuni 40–41 °C. Kui inimene ei saa abi, võib ta kaotada teadvuse, tekivad krambid ning järgneb surm ajuturse tagajärjel.

Parim kaitse kuumarabanduse ja päikesepiste eest peaks olema terve mõistus, mis ütleb, et päikese käes viibides tuleks kanda sobivat peakatet ning õhku läbilaskvat riietust. Näiteks teetöölised peaksid iga tunnipaari järel tegema puhkepausi ja viibima sel ajal jahedas paigas (nt kliimaseadmega autos), tarvitama piisavalt vedelikku kogu päeva vältel. Toas viibides lasta päikesekiirguse toime vähendamiseks aknakatted ette ning õhutada ruumi sageli.

Esmaabi tuleb rakendada resoluutselt ja kiiresti. Haige toimetatakse haiglasse, eelnevalt tuleb teda aga jahutada – viia kohe ära kuumast keskkonnast, vabastada riietest, valada üle jaheda veega. Tänapäeval on paljudes autodes ja hoonetes kliimaseadmed, mis oluliselt kergendavad abi andmist. Kannatanut tuleb kraadida iga 10 minuti järel ja hoida tema kehatemperatuur veega ülevalamisega või muul moel jahutades allpool 38 °C.

Nõuanded teemal: Perearst

Kõhuparasiitide kahtlus

Tere! Mul on juba vähemalt 6-7 aastat esinenud väljaheidetes erinevate suurusega (2-10mm) valkjaid tükke. Ka kuju on olnud varieeruv, kuid pigem ebamäärase ruudu moodi. Samas leian tihti ka toidujääke. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan usalduse eest. Päris kindel pole, kuid üks linaluu uss ehk enterobiaasi parasiit näeb veidi teistmoodi välja. Siin on geegle päring https://www.google.ee/search?q=enterobiasis&espv=2&site=webhp&source=lnms&tbm=isch&sa=X&sqi=2&ved=0ahUKEwi7vb_co7vTAhXkPZoKHcblBCkQ_AUIBigB&biw=1689&bih=1299
Loe edasi

Kas ärevushood?

Mul on viimasel ajal tekkinud suur mure. Süda puperdab tihti, käed muutuvad higiseks, süda jätab ka vahepeal lööke vahele. Tekib selline hirmutunne, et kohe kohe jääb süda seisma ja ongi kõik. On olnud ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kui kehaliste haiguste uuringud on korras, siis on üks suur murede valdkond välistatud. Loodan, et on tehtud kilpnäärme analüüsid, ööpäevane elektrokardiograafia, koormustest. Ilmselt tuleks ...

Loe edasi

kehv enesetunne

imelik seis algas juba eelmine aasta.algul tundsin vasakul pool põses nagu oleka metalli maitse ja kipitas.edasi aga tervis hakkas järjest allapoole minema . paremal pool roide kaare all oli mingi poomise ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Palju erinevaid vaevuseid. Osa seotud sapipõie eemaldamise järgsete vaevustega, osa kõrvetistega ja osa on psühhosomaatilise lähtega. Kahjuks ei saa ma mingit tarka ravialast soovitust anda, ...

Loe edasi

Erekollane uriin

Umbes pool aastat on mul erekollane, mitte kollakas või pruunikas

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tervist !
Uriini värvuse määrab ära suuresti inimese toitumine ja vedelikutarbimine ning mõned ravimid. Tõsisema tähendusega on uriini värvi muutus tumepruuniks, lihapesuvee taoliseks või hägusaks ...

Loe edasi

Sinikad

Tere,

Olen mōnda aega mures olnud oma tervise pärast. Viimasel ajal on hakanud sinikad kergesti tekkima, enamjaolt reitele ja pōlvedele. Üks sinikas jōuab ära kaduda, kui juba uus asemel. ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere,

Normaalne vere hüübimine on keeruline protsess, milles osaleb 20 erinevat plasmavalku, mida tuntakse vere hüübimisfaktorite nime all. Normaalsetes tingimustes toimub rida keemilisi protsesse, ...

Loe edasi

Labori tulemuste tõlgendamine

Tere,

Palun kommentaare lisatud analüüside tulemuste osas. Millele rõhku pöörata ja kas vajalik võtta toidulisandeid? Olen aasta aega olnud peamiselt lihavaba toituja. Viimse aasta jooksul ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tervist !
Tänan autentse laborivastuse lisamise eest. Ausalt öelda- kõik on väga head tulemused. D vitamiini tase on suurepärane, seda vist võtate juurde, kui ei tööta just rannakalurina. Need 0,1 ...

Loe edasi

Südamekloppimine

Tere. Millest võivad tekkida äkilised südamekloppimishood. Tavaliselt on need öösiti une pealt (tihti just vastu hommikut kella viie paiku). Vahel on sellega seoses tunda ka iiveldust. Tehtud on EKG (normi ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kui need uuringud ei näita tõsist leidu, haigust siis tegemist on kerge talitlushäirega. Sellel kellaajal hakkab keha sättima ööreziimilt päevasele reziimile ja muutub autonoomse närvisüsteemi ...

Loe edasi

Pea uimasus ja tasakaaluhäired

Tere.Mure järgmine,et umbes kuu aega tagasi hommikul voodist tõustes lõi 3-4 sekundiks nagu tasakaalukaotuse.Peale mida jäi ka pea selliseks uimaseks,silmadega fokuseerimine on korrast ära ja selline tunne ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Julgen oletada sisekõrvas paikneva tasakaaluelundi häiritust, võimalik ka keskkõrva haigust ( lirtsuv tunne ). Soovitan Vertimediga teha ravikuur 1 nädal ja siis hinnata enesetunnet. Kui on ...

Loe edasi

Öine äge haigestumine

Tere

Kirjutan oma mehe ägedast reaktsioonist, mis paneb mind muretsema. Algab see nii, et kõigepealt ta kaebab, et käed ja jalad surevad ära. Siis on tal kohutavalt külm nii et ta hakkab värisema ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Julgen arvata selle põhjuseks viirusinfektsiooni- halb enesetunne, külmavärinad, palavikutõus ja siis lahenemine. Südameravimid ei puutu asjasse ja hea, et koormustest on normis. Hingerahuks ...

Loe edasi

Kas MRSA haigusega võib lapsi saada?

Minu 20-aastasel tütrel on MRSA. Ma soovin teada, kas MRSA haige võib lapsi saada ja kas see on ohutu? Või mis võib lapsega juhtuda? Praegu õpib tütar Tartus õendust, aga kas ta ikka võib õena töötada?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan usalduse ja mõtlema paneva küsimuse eest. MRSA on üks bakter, millele ei toimi antibiootikum- metitsilliinresistentne Staphylococcus aureus. Tavaliselt see ei ohusta kandjat ja lapsi ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi