Ninakõrvalurgete põletik Autor: Ulvi Lettermo


Viited: ninatilgad, -aerosool
Ninakõrvalurgete põletik ehk sinuiit ehk sinusiit on erineva tekkepõhjusega äge või krooniline haigus. Ninakõrvalurked on ninaõõnt ümbritsevates luudes asetsevad, õhku sisaldavad ning ripsepiteeliga vooderdatud resonantselundid. Ametlik termin on ninakõrvalurge, kuid kasutatakse ka nimetust ninakõrvalkoobas. Ninakõrvalurked külgnevad vaheseinaga poolitatud ninaõõnega. Kummalgi pool on ülalõuaurge ehk põsekoobas (avastaja nime järgi Highmore’i urge), otsmikuurge ehk otsmikukoobas, põhiluuurge ehk põhiluukoobas ja sõelluu-urked ehk sõelluurakud.

Urgete õhutamine (ventilatsioon) ja drenaaž toimuvad loomulike kitsaste avauste kaudu, mis paiknevad ninaõõnes keskmiste karbikute all keskmistes käikudes. Urgete limaskest eritab lima, mida limaskesta ripsepiteel tõukab avauste suunas, kust see satub ninaõõnde ja sealt välja. Limast ja seroosset eritist toodetakse ööpäevas umbes 1 liiter. Nina limaskesta kattev kahekihiline nn limavaip on nõrgalt happeline ja sisaldab 95% vett. Ninas uueneb limavaip iga 10–20 minuti järel, ninakõrvalurgetes 10–15 minuti järel. Ripsepiteel ja limavaip moodustavad nn kaitsevalli, kus sissehingatav õhk soojendatakse, niisutatakse, puhastatakse ja vabastatakse haigustekitajatest. Ripsepiteel on väga tundlik välismõjudele. Kõige rohkem nõrgestab ripsepiteeli tööd kuivus. Seetõttu tulebki tube tuulutada, et taastada ripsepiteelile vajalik niiskus. Sage õhutamine on eriti tähtis kütteperioodil. Õhu niisutamiseks võib siis kasutada ka õhuniisuteid. Ripsepiteelile tarvilikku niiskust hoiab ja taastab rohke viibimine värskes õhus. 

Viirusinfektsiooniga kaasnev limaskesta turse blokeerib urgete avaused. Õhutamishäire tõttu tekib ninakõrvalurgetes negatiivne rõhk ja neisse imetakse veresoontest vedelikku. Lima koguneb urgetesse, bakterite lisandumisel tekib mäda ning areneb mädane ninakõrvalurgete põletik. Haiguse peamisi tunnuseid on ninahingamise takistus, ninast tuleb paksu kollast või rohelist eritist, võib esineda pakitsus või valu põletikulise urke kohal. Ülalõuaurke- ehk põsekoopapõletikuga kaasneb valu sageli ka otsmikupiirkonnas. Iseloomulikud on palavik, nõrkustunne, jõuetus, higistamine. Põletik on tavaliselt mõlemapoolne. Mädane eritis valgub kurku. Kõige sagedamini tekib põletik põsekoopas, tihti ka otsmikuurkes. Välimist turset harilikult ei esine. Samal ajal võib haigestuda mitu ninakõrvalurget (polüsinuiit). Diagnoosimisel on abiks röntgeniülesvõte, kroonilise põletiku korral kompuutertomograafia. Sõelluurakkude põletik ehk etmoidiit on peamiselt lapseeas esinev sinuiidivorm – lapsel on sündides sõelluurakustik juba välja arenenud. Äge viiruslik sõelluurakkude põletik on tavaliselt seotud viirusliku nohuga. Bakteriaalse infektsiooni lisandumisel muutub ninaeritis mädaseks. Etmoidiidile on iseloomulik silmalaugude ja silma sidekesta (konjunktiivi) turse ning silma ettesurutud asend; silmamuna liikuvus võib olla piiratud. Haigus on enamasti ühepoolne.

Ninakõrvalurgete põletike teket soodustavad: 1) anatoomilised iseärasused, näiteks suurenenud ninaneelumandel, ninavaheseina kõverdus, ninapolüübid, kasvajad; 2) võõrkehad ninas ning traumad, sh barotrauma (nt sukeldumisel) ja hammaste kirurgilised protseduurid; hambast põhjustatud põsekoopapõletik on ühepoolne, vinava mädaeritusega; 3) muud haigusseisundid, nagu allergiline nohu, immuunpuudulikkus, krooniline kurgumandlipõletik, viirushaigused; eriti soodustab nakkuse levikut eritise sattumine urgetesse, kui nuusatakse kõvasti ja mõlema ninapoolega korraga; 4) ravimid, eeskätt nohutilkade (dekongestantide) pikaajaline kasutamine, mis põhjustab lõpuks nina limaskesta turse; nina limaskesta ärritavad ained on ka tubakasuits, kloriidide aurud, saastatud õhk, värvid, lakid jms. 

Et otsmikuurget ja sõelluurakke eraldab koljukoopast vaid õhuke luuline sein, võib nende eriti ägeda põletiku ja ebatõhusa ravi korral protsess kanduda ajju – tekivad ajukelmepõletik ehk meningiit, ajumädanik ehk ajuabstsess jt haiguskolded. Sellise tüsistuse sümptomid on tugev peavalu, oksendamine, teadvuse hägunemine. Tõuseb palavik, millega kaasneb vappekülm. Haiged vajavad vältimatut arstiabi.

Ninakõrvalurgete põletiku ravis manustatakse turset alandavat pseudoefedriini ja allergiavastase toimega tablette või kapsleid, lastele antakse spetsiaalseid siirupeid, väga turselise nina puhul võib kasutada ninatilku või -aerosoole. Valu leevendavad valuvaigistid. Mädase põletiku ravis on tähtis koht antibiootikumidel, ravi peab kestma vähemalt 10 päeva. Ninaeritisest vabanemist kergendab paksu eritise veeldamine soolalahusega ning ninaloputused. Loobutud on varem levinud elekterravist. Mädapõletiku püsimisel uuritakse urkest punktsiooni teel võetud mäda bakterioloogiliselt, et täpsustada antibakteriaalset ravi. Pikaleveninud põletiku korral tehakse põsekoopaloputus. See leevendab pingest põhjustatud valu ja samas eemaldatakse limaskestale kogunenud leukotsüütide ja bakterite laguproduktid.

Otsmikuurkepõletiku ravi on keerukas, sest ligipääs otsmikuurgetesse on ninasiseselt raske. Rakendatakse otsmikukoopa eesseina puurimist, avasse asetatakse kanüül, mille kaudu paks mäda loputatakse välja. Tänu funktsionaalse endoskoopilise ninakõrvalurgete ehk siinuskirurgia arengule on võimalik puhastada ninasiseselt juurdepääs ninakõrvalurgetesse. Tõhusate ravimite olemasolul on ninakõrvalurgete põletike tüsistused jäänud tunduvalt harvemaks. Lastel esineva veniva kuluga ninakõrvalurgete põletiku korral tuleks mõelda ninaneelumandli eemaldamisele. Levinud on ninaloputused 0,9%-lise keedusoola- või meresoolalahusega, mis peseb ja niisutab nina limaskesta, veeldab põletikulist eritist ning aitab sellest vabaneda.

Kui põletik on kestnud üle 12 nädala või on esinenud 3–4 haigestumist ühe aasta jooksul, loetakse ninakõrvalurgete põletik krooniliseks. Kroonilise ninakõrvalurgete põletiku ehk kroonilise sinuiidi ravi on kirurgiline, kui medikamentoosne ravi ei ole osutunud efektiivseks. Operatsiooni eesmärk on haigestunud ninakõrvalurke dreenimine koos ventilatsiooni taastamisega. Laialt rakendatakse endoskoopilist siinuskirurgiat. Optika (endoskoobi või mikroskoobi) kontrolli all eemaldatakse spetsiaalsete instrumentide abil polüübid, puhastatakse nina keskmised käigud, vabastatakse urgete avaused, neid vajaduse korral avardades. Alati rakendatakse kirurgilist ravi, kõrvaldamaks põletiku tekkepõhjused (nt likvideeritakse ninavaheseina kõverdus, eemaldatakse kurgumandlid või suurenenud neelumandel, vähendatakse ninakarbikuid). Tõhusad on glükokortikoidninatilgad ja -aerosoolid, mis takistavad nina limaskesta turse tekkimist ja hoiavad urgete ühendused lahti, soodustades sellega nende ventilatsiooni. Glükokortikoidide mõjul võivad väikesed ninapolüübid taandareneda, operatsiooni järel hoiavad nad ära polüüpide taastekke.


Ninakõrvalurgete põletik

Nõuanded teemal: Perearst

Vere kohta

Tere ma olen veidi mures, ma tahan teada saada kui lähen perearsti juurde vere proovi andma. Mida seal vere proovst võib tulla välja

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Vereanalüüsist on võimalik määrata väga erinevaid parameetreid. Soovitan Teil mitte muretseda, sest isegi kui vereproovis on midagi korrast ära, on teadmine parem kui mitteteadmine.
lugupidamisega
Loe edasi

Ravi

Tere olen 9 aastase tütrega Balil puhkusel. Ta võttis päike läbi prillide nii kõvasti, et silmad on paistes. Eile olid punased. Panime päevitus järgset kreemi. Täna käisime apteegis ja seal soovitati E ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Mõistan muret. Ütlen otse- E vitamiini kapslitega mul kogemus puudub. Kirjeldus vastab silma limaskesta põletikule ehk konjunktiviidile. Raviks olen soovitanud jaheda kummelitee komressi. ...

Loe edasi

Sumamed 500mg

Tere!

Mulle määrati sumamed 500mg aintibiootikumi ravi fonkuliidi töttu. Määrati 6 päevane ravi, kus 1 tablet korra päevas. Küsimus järgmine, et millal vöib esimest korda peale ravilöppu alkoholi ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Ravim ja selle jäägid eralduvad organismist lõplikult u 5 päevaga. PEale seda siis, kuid ikka jälgida mõõdukust- kuni 4 ühikut päevas, nädalas 3 alkovaba päeva, nädalas mitte üle 16 ühiku. ...

Loe edasi

Palavik, neerud, süda, nõrkus

Tere
Minu probleemid algasid 6 nädalat tagasi. Tundus olevat mingi viiruslik haigus, sest abikaasa jäi täpselt samade sümpomitega kohe minu järel haigeks. Oli väike palavik 37.4-37.6, kinnine köha, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tervist !
Tänan usalduse eest, Teie kirja lugedes sooviks väga aidata, kuid saan vaid oletada ja pakkuda mõned lahendused. Minu arvamus ühtib apteekri hinnanguga. Kas just südamelihase põletik, küll ...

Loe edasi

Põletik/punn näos

Tere!

Olen hädas sellise asjaga näos. Üldiselt vistrikke mul ei ole,kui siis vaid enne menstruatsiooni,aga väikesed. Teatud aja tagant- viimane oli 3 kuud tagasi,nüüd jälle selline juba u ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Ma kahjuks ei saa päris hästi aru, mida kirjeldate. Abi oleks fotost. Julgen oletada, et tegemist võib olla põletikulise rasutsüstiga. Kui nii, siis see vajaks kogu kapsliga naha seest välja ...

Loe edasi

Survetunne vasakus kõrvas, torked rinnus

Tere!
Olen 26. aastane noormees. Ütlen kohe ära, et spordiga aktiivselt ei tegele ja liigun päris kindlasti liiga vähe. Nädalavahetuseti püüan siiski vähemalt 6km jalutuskäike teha ning 3-4x nädalas ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Teie vaevused seotud keskkõrva ventilatsioonihäirega, mille põhjuseks tõenäoliselt kuulmetõrve turse. Täpsustav uuring oleks tümpanomeetria ehk uuring, mis näitab kuidas trummikule liigub ...

Loe edasi

Ikka veri rögas????

Tere jälle.Nädal aega on olnud röga verine ja paremal pool rinnus valu üleval õla juures keskel nagu roiete taga ja roiete all servas ning seljas paremal pool õlast kuni roiete alumise servani.Käisin EMOS ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Kui esmane vereanalüüs ja kosuröntgen on korras, siis on paljud tõsised haigused, mis võivad verd rögas põhjustada, välistatud. Kopsuarst visiit oleks järgmine loogiline samm, sest tema saab ...

Loe edasi

Südamestimulaator

Stimulaator paigaldati 22.12.2016.Eelnevalt oli kõikuv vererõhk,ülemine 130 kuni 199,alumine 50-60 kanti,pulss väga madal,36-56.Seega pulsirõhk suur,enesetuune kehv,aeg-ajalt tuune,et teadvus kaob.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Arvan, et asja peaks uurima. Teeksin korraliku EKG, ööpäevase vdrerõhu ja EKG monitooringu, hindaks tulemust, kui vaja, saadaksin need uuringud e konsultatsioonina asjatundlikule kardioloogile. ...

Loe edasi

Rinna all ribide kohal mul.

Tere!

Eile avastasin et mul on vasakul pool rinna all ribide kohal kühm. Katsudes on ka valus. Paremal pool seda pole. Uurisin väheke ka ise netist ja jõudsin jämesoole kasvajani. Mul on kõhuga ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
29 aastasel, ehk noorel naisel, isegi kui ta suitsetab, on raskete haiguste võimalus väike. Uurin pilti nii ja naapidi, arvan ära tundvat naba, kuid midagi tarka ma ikka ei oska välja lugeda. ...

Loe edasi

rinnus valud

Tere. kuskil septembri keskel tekkisid rinna keskel sellised torke valud..ei põõranud väga tähelepanu sellele ..kuskil oktoobri lõpus tõõl olles tõusin püsti ..käis selline valu rinnust läbi ..veits venitasin ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Teil on tehtud kõik tähtsad uuringud ja need ei näita orgaanilist haigust. Iga uuringu ootamine ja kordamine kurnab ennekõike Teid ja ei anna sisuliselt midagi. Olen kindel, et tegemist on ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi