Ninakõrvalurgete põletik Autor: Ulvi Lettermo


Viited: ninatilgad, -aerosool
Ninakõrvalurgete põletik ehk sinuiit ehk sinusiit on erineva tekkepõhjusega äge või krooniline haigus. Ninakõrvalurked on ninaõõnt ümbritsevates luudes asetsevad, õhku sisaldavad ning ripsepiteeliga vooderdatud resonantselundid. Ametlik termin on ninakõrvalurge, kuid kasutatakse ka nimetust ninakõrvalkoobas. Ninakõrvalurked külgnevad vaheseinaga poolitatud ninaõõnega. Kummalgi pool on ülalõuaurge ehk põsekoobas (avastaja nime järgi Highmore’i urge), otsmikuurge ehk otsmikukoobas, põhiluuurge ehk põhiluukoobas ja sõelluu-urked ehk sõelluurakud.

Urgete õhutamine (ventilatsioon) ja drenaaž toimuvad loomulike kitsaste avauste kaudu, mis paiknevad ninaõõnes keskmiste karbikute all keskmistes käikudes. Urgete limaskest eritab lima, mida limaskesta ripsepiteel tõukab avauste suunas, kust see satub ninaõõnde ja sealt välja. Limast ja seroosset eritist toodetakse ööpäevas umbes 1 liiter. Nina limaskesta kattev kahekihiline nn limavaip on nõrgalt happeline ja sisaldab 95% vett. Ninas uueneb limavaip iga 10–20 minuti järel, ninakõrvalurgetes 10–15 minuti järel. Ripsepiteel ja limavaip moodustavad nn kaitsevalli, kus sissehingatav õhk soojendatakse, niisutatakse, puhastatakse ja vabastatakse haigustekitajatest. Ripsepiteel on väga tundlik välismõjudele. Kõige rohkem nõrgestab ripsepiteeli tööd kuivus. Seetõttu tulebki tube tuulutada, et taastada ripsepiteelile vajalik niiskus. Sage õhutamine on eriti tähtis kütteperioodil. Õhu niisutamiseks võib siis kasutada ka õhuniisuteid. Ripsepiteelile tarvilikku niiskust hoiab ja taastab rohke viibimine värskes õhus. 

Viirusinfektsiooniga kaasnev limaskesta turse blokeerib urgete avaused. Õhutamishäire tõttu tekib ninakõrvalurgetes negatiivne rõhk ja neisse imetakse veresoontest vedelikku. Lima koguneb urgetesse, bakterite lisandumisel tekib mäda ning areneb mädane ninakõrvalurgete põletik. Haiguse peamisi tunnuseid on ninahingamise takistus, ninast tuleb paksu kollast või rohelist eritist, võib esineda pakitsus või valu põletikulise urke kohal. Ülalõuaurke- ehk põsekoopapõletikuga kaasneb valu sageli ka otsmikupiirkonnas. Iseloomulikud on palavik, nõrkustunne, jõuetus, higistamine. Põletik on tavaliselt mõlemapoolne. Mädane eritis valgub kurku. Kõige sagedamini tekib põletik põsekoopas, tihti ka otsmikuurkes. Välimist turset harilikult ei esine. Samal ajal võib haigestuda mitu ninakõrvalurget (polüsinuiit). Diagnoosimisel on abiks röntgeniülesvõte, kroonilise põletiku korral kompuutertomograafia. Sõelluurakkude põletik ehk etmoidiit on peamiselt lapseeas esinev sinuiidivorm – lapsel on sündides sõelluurakustik juba välja arenenud. Äge viiruslik sõelluurakkude põletik on tavaliselt seotud viirusliku nohuga. Bakteriaalse infektsiooni lisandumisel muutub ninaeritis mädaseks. Etmoidiidile on iseloomulik silmalaugude ja silma sidekesta (konjunktiivi) turse ning silma ettesurutud asend; silmamuna liikuvus võib olla piiratud. Haigus on enamasti ühepoolne.

Ninakõrvalurgete põletike teket soodustavad: 1) anatoomilised iseärasused, näiteks suurenenud ninaneelumandel, ninavaheseina kõverdus, ninapolüübid, kasvajad; 2) võõrkehad ninas ning traumad, sh barotrauma (nt sukeldumisel) ja hammaste kirurgilised protseduurid; hambast põhjustatud põsekoopapõletik on ühepoolne, vinava mädaeritusega; 3) muud haigusseisundid, nagu allergiline nohu, immuunpuudulikkus, krooniline kurgumandlipõletik, viirushaigused; eriti soodustab nakkuse levikut eritise sattumine urgetesse, kui nuusatakse kõvasti ja mõlema ninapoolega korraga; 4) ravimid, eeskätt nohutilkade (dekongestantide) pikaajaline kasutamine, mis põhjustab lõpuks nina limaskesta turse; nina limaskesta ärritavad ained on ka tubakasuits, kloriidide aurud, saastatud õhk, värvid, lakid jms. 

Et otsmikuurget ja sõelluurakke eraldab koljukoopast vaid õhuke luuline sein, võib nende eriti ägeda põletiku ja ebatõhusa ravi korral protsess kanduda ajju – tekivad ajukelmepõletik ehk meningiit, ajumädanik ehk ajuabstsess jt haiguskolded. Sellise tüsistuse sümptomid on tugev peavalu, oksendamine, teadvuse hägunemine. Tõuseb palavik, millega kaasneb vappekülm. Haiged vajavad vältimatut arstiabi.

Ninakõrvalurgete põletiku ravis manustatakse turset alandavat pseudoefedriini ja allergiavastase toimega tablette või kapsleid, lastele antakse spetsiaalseid siirupeid, väga turselise nina puhul võib kasutada ninatilku või -aerosoole. Valu leevendavad valuvaigistid. Mädase põletiku ravis on tähtis koht antibiootikumidel, ravi peab kestma vähemalt 10 päeva. Ninaeritisest vabanemist kergendab paksu eritise veeldamine soolalahusega ning ninaloputused. Loobutud on varem levinud elekterravist. Mädapõletiku püsimisel uuritakse urkest punktsiooni teel võetud mäda bakterioloogiliselt, et täpsustada antibakteriaalset ravi. Pikaleveninud põletiku korral tehakse põsekoopaloputus. See leevendab pingest põhjustatud valu ja samas eemaldatakse limaskestale kogunenud leukotsüütide ja bakterite laguproduktid.

Otsmikuurkepõletiku ravi on keerukas, sest ligipääs otsmikuurgetesse on ninasiseselt raske. Rakendatakse otsmikukoopa eesseina puurimist, avasse asetatakse kanüül, mille kaudu paks mäda loputatakse välja. Tänu funktsionaalse endoskoopilise ninakõrvalurgete ehk siinuskirurgia arengule on võimalik puhastada ninasiseselt juurdepääs ninakõrvalurgetesse. Tõhusate ravimite olemasolul on ninakõrvalurgete põletike tüsistused jäänud tunduvalt harvemaks. Lastel esineva veniva kuluga ninakõrvalurgete põletiku korral tuleks mõelda ninaneelumandli eemaldamisele. Levinud on ninaloputused 0,9%-lise keedusoola- või meresoolalahusega, mis peseb ja niisutab nina limaskesta, veeldab põletikulist eritist ning aitab sellest vabaneda.

Kui põletik on kestnud üle 12 nädala või on esinenud 3–4 haigestumist ühe aasta jooksul, loetakse ninakõrvalurgete põletik krooniliseks. Kroonilise ninakõrvalurgete põletiku ehk kroonilise sinuiidi ravi on kirurgiline, kui medikamentoosne ravi ei ole osutunud efektiivseks. Operatsiooni eesmärk on haigestunud ninakõrvalurke dreenimine koos ventilatsiooni taastamisega. Laialt rakendatakse endoskoopilist siinuskirurgiat. Optika (endoskoobi või mikroskoobi) kontrolli all eemaldatakse spetsiaalsete instrumentide abil polüübid, puhastatakse nina keskmised käigud, vabastatakse urgete avaused, neid vajaduse korral avardades. Alati rakendatakse kirurgilist ravi, kõrvaldamaks põletiku tekkepõhjused (nt likvideeritakse ninavaheseina kõverdus, eemaldatakse kurgumandlid või suurenenud neelumandel, vähendatakse ninakarbikuid). Tõhusad on glükokortikoidninatilgad ja -aerosoolid, mis takistavad nina limaskesta turse tekkimist ja hoiavad urgete ühendused lahti, soodustades sellega nende ventilatsiooni. Glükokortikoidide mõjul võivad väikesed ninapolüübid taandareneda, operatsiooni järel hoiavad nad ära polüüpide taastekke.


Ninakõrvalurgete põletik

Nõuanded teemal: Perearst

Valus muna kaenla all

Tere
Paar päeva tagasi avastasin kaenla alt valusa ja veidi paistes tüki, mis on u 1 cm. Valu teeb see katsudes. Punetav pole. Kas tegu on paistes lümfisõlmega ja mis põhjusel ta paistes on? Ilmnes ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan ammendava info eest oma küsimuses. Raseerimise järgselt võib tekkida karvanääpsu või higinäärme põletik, see avaldubki sellise valuliku nahaaluse sõlmekesena. Tavaliselt see nädala jooksul ...

Loe edasi

Südamelihase isheemia?

Tere!
Vabandust, et esitan küsimuse, mis ei kuulu otseselt Teie valdkonda. Kardioloog siin ei vasta.
Mitme aasta jooksul on süvenenud koormusel tekkiv ebamugavustunne rinnakus, nüüd on suruvat-pressivat ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan EKG-st, see on väga informatiivne ja kahjuks ka haigusliku leiuga. Tänan ka usalduse eest. Noorel naisel on sellised vaevused ja leiud väga harvad. Vaadates Teie EKG-d ja lugedes ülikõrgest ...

Loe edasi

Põrn

Tere. Pöördun murega vasakus ribide aluse valuga. 6dal augustil vabal päeval, otsustasin teha trenni. Pole pikka aega teinud. Tegin köhulihaseid. Ning päev-kaks peale seda jäin haigeks. Tugev nohu ning ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Kui valu on seotud liigutamisega, siis on kõige tõenäolisem, et tegu on närvi- või lihasvaluga. Eeldusel, et Teil pole enam palavikku ega tugevat köha, võite julgesti tarvitada ibuprofeni 400mg ...

Loe edasi

Põletikunäitaja veres

Tere!
Mind vaevab juba kaks nädalat üldine halb enesetunne. Pearinglus, käed surisevad aegajalt, isutus. 5 päeva tagasi tekkis kõhulahtisus, oksendamine, palavik. Käisin arsti vastuvõtul, tehti analüüsid, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kui hakkan oletama võimalikest põhjustest, siis võite päris haigeks jääda. Saan soovitada taas arsti külastust, vaevuste analüüsi, läbivaatust, täpsustavaid uuringud, nt borrelioosi jt haiguste ...

Loe edasi

Jalas tekivad verevalumid ja ka valus on

Kas see ohtlik ei ole kui midagi ei tehta?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Ega ei ole olnud sääre traumat, kasvõi suurt füüsilist koormust. Varasemad tervisemured ? Kas säär, verevalumid on kuumemad katsudes? Kui nii, siis meenutab see pindmiste veenide põletikku. ...

Loe edasi

Pikemat aega kestnud kurguvalu

Tervist!

Põdesin paar nädalat tagasi teist korda angiini (esimene kord oli möödunud aasta septembris) ning arst määras antibiootikumid. Tegin oma 10-päevase kuuri lõpuni ja igasugused kaebused ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Oleneb pisikute ja Teie organismi, täpsemalt mandlikoe koosmõjust, toimub paranemine. Täielik paranemine võib võtta aega paarist nädalast isegi paari kuuni. Seostan vaevusi hiljuti põetud ...

Loe edasi

kas võib olla kilpnäärme alatalitus?

tere
tegin synlabis kilpnüürme analüüsi

TSH 4,30 mlu/l
FT4 16,06 pmol/l
TPO-AK 28ku/ kas võib temist olla alatalitusega .kuna mul esinb pidev juuste väljalangemine.vahst ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
TSH ja TPO AK on veidi tõusnud, FT4 normis ( iga labori normid on veidi erinevad ja seda tuleks sealt täpsustada). Arvan, et ravi vajavat kilpnäärmehaigust hetkel ei ole, tegemist on subkliinilise ...

Loe edasi

HIV TEST

Tere

Nimelt olin kaitsmata vahekorras inimesega keda ei tea. Tulenevalt tuli välja, et inimene võib olla narkomaan, sex-teenuse müüja kui ka potesiaalne hiv+. (seda LTKH-s ei rääkinud, ei ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Raske juhtum- olla vahekorras inimesega keda ei tea. Üldiselt on meedikutele teada see, kui on tekkinud tööalane kontakt HIV haigega, nt skalpelli või nõelatorge siis on võimalik määrata kohene ...

Loe edasi

lNR micro aparaat

Soovin osta INR micro aparaati ,et ise kodus analûûsi teha kust ma selle aparaadi saaksin ?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Hea küsimus. Olen paarile patsiendile soovitanud see seade soetada. Kasutamine ei erine kuigipalju glükomeetrist, tulemus ilmub ekraanil, annuse korrigeerimine on üsna lihtne. Annab hingerahu ...

Loe edasi

Roospõletiku järgne tüsistus

Tere! Minu 70aastasel emal on tekkinud roospõletiku järgne tüsistus näos- nägu on tõsiselt paistes, ka ülahuul. EMOs anti emale vaid allergiaravim ning saadeti koju. Kas taolise tüsistusega on olemas efektiivsemat ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Saan soovitada Teie oma perearsti konsultatsiooni, kolleeg vaatab kõike rahulikult ja otsib parimad lahendused. Vajadusel korraldab kiirema konsultatsiooni nt nahaarsti või kirurgiga, töötab ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi