Ninakõrvalurgete põletik Autor: Ulvi Lettermo


Viited: ninatilgad, -aerosool
Ninakõrvalurgete põletik ehk sinuiit ehk sinusiit on erineva tekkepõhjusega äge või krooniline haigus. Ninakõrvalurked on ninaõõnt ümbritsevates luudes asetsevad, õhku sisaldavad ning ripsepiteeliga vooderdatud resonantselundid. Ametlik termin on ninakõrvalurge, kuid kasutatakse ka nimetust ninakõrvalkoobas. Ninakõrvalurked külgnevad vaheseinaga poolitatud ninaõõnega. Kummalgi pool on ülalõuaurge ehk põsekoobas (avastaja nime järgi Highmore’i urge), otsmikuurge ehk otsmikukoobas, põhiluuurge ehk põhiluukoobas ja sõelluu-urked ehk sõelluurakud.

Urgete õhutamine (ventilatsioon) ja drenaaž toimuvad loomulike kitsaste avauste kaudu, mis paiknevad ninaõõnes keskmiste karbikute all keskmistes käikudes. Urgete limaskest eritab lima, mida limaskesta ripsepiteel tõukab avauste suunas, kust see satub ninaõõnde ja sealt välja. Limast ja seroosset eritist toodetakse ööpäevas umbes 1 liiter. Nina limaskesta kattev kahekihiline nn limavaip on nõrgalt happeline ja sisaldab 95% vett. Ninas uueneb limavaip iga 10–20 minuti järel, ninakõrvalurgetes 10–15 minuti järel. Ripsepiteel ja limavaip moodustavad nn kaitsevalli, kus sissehingatav õhk soojendatakse, niisutatakse, puhastatakse ja vabastatakse haigustekitajatest. Ripsepiteel on väga tundlik välismõjudele. Kõige rohkem nõrgestab ripsepiteeli tööd kuivus. Seetõttu tulebki tube tuulutada, et taastada ripsepiteelile vajalik niiskus. Sage õhutamine on eriti tähtis kütteperioodil. Õhu niisutamiseks võib siis kasutada ka õhuniisuteid. Ripsepiteelile tarvilikku niiskust hoiab ja taastab rohke viibimine värskes õhus. 

Viirusinfektsiooniga kaasnev limaskesta turse blokeerib urgete avaused. Õhutamishäire tõttu tekib ninakõrvalurgetes negatiivne rõhk ja neisse imetakse veresoontest vedelikku. Lima koguneb urgetesse, bakterite lisandumisel tekib mäda ning areneb mädane ninakõrvalurgete põletik. Haiguse peamisi tunnuseid on ninahingamise takistus, ninast tuleb paksu kollast või rohelist eritist, võib esineda pakitsus või valu põletikulise urke kohal. Ülalõuaurke- ehk põsekoopapõletikuga kaasneb valu sageli ka otsmikupiirkonnas. Iseloomulikud on palavik, nõrkustunne, jõuetus, higistamine. Põletik on tavaliselt mõlemapoolne. Mädane eritis valgub kurku. Kõige sagedamini tekib põletik põsekoopas, tihti ka otsmikuurkes. Välimist turset harilikult ei esine. Samal ajal võib haigestuda mitu ninakõrvalurget (polüsinuiit). Diagnoosimisel on abiks röntgeniülesvõte, kroonilise põletiku korral kompuutertomograafia. Sõelluurakkude põletik ehk etmoidiit on peamiselt lapseeas esinev sinuiidivorm – lapsel on sündides sõelluurakustik juba välja arenenud. Äge viiruslik sõelluurakkude põletik on tavaliselt seotud viirusliku nohuga. Bakteriaalse infektsiooni lisandumisel muutub ninaeritis mädaseks. Etmoidiidile on iseloomulik silmalaugude ja silma sidekesta (konjunktiivi) turse ning silma ettesurutud asend; silmamuna liikuvus võib olla piiratud. Haigus on enamasti ühepoolne.

Ninakõrvalurgete põletike teket soodustavad: 1) anatoomilised iseärasused, näiteks suurenenud ninaneelumandel, ninavaheseina kõverdus, ninapolüübid, kasvajad; 2) võõrkehad ninas ning traumad, sh barotrauma (nt sukeldumisel) ja hammaste kirurgilised protseduurid; hambast põhjustatud põsekoopapõletik on ühepoolne, vinava mädaeritusega; 3) muud haigusseisundid, nagu allergiline nohu, immuunpuudulikkus, krooniline kurgumandlipõletik, viirushaigused; eriti soodustab nakkuse levikut eritise sattumine urgetesse, kui nuusatakse kõvasti ja mõlema ninapoolega korraga; 4) ravimid, eeskätt nohutilkade (dekongestantide) pikaajaline kasutamine, mis põhjustab lõpuks nina limaskesta turse; nina limaskesta ärritavad ained on ka tubakasuits, kloriidide aurud, saastatud õhk, värvid, lakid jms. 

Et otsmikuurget ja sõelluurakke eraldab koljukoopast vaid õhuke luuline sein, võib nende eriti ägeda põletiku ja ebatõhusa ravi korral protsess kanduda ajju – tekivad ajukelmepõletik ehk meningiit, ajumädanik ehk ajuabstsess jt haiguskolded. Sellise tüsistuse sümptomid on tugev peavalu, oksendamine, teadvuse hägunemine. Tõuseb palavik, millega kaasneb vappekülm. Haiged vajavad vältimatut arstiabi.

Ninakõrvalurgete põletiku ravis manustatakse turset alandavat pseudoefedriini ja allergiavastase toimega tablette või kapsleid, lastele antakse spetsiaalseid siirupeid, väga turselise nina puhul võib kasutada ninatilku või -aerosoole. Valu leevendavad valuvaigistid. Mädase põletiku ravis on tähtis koht antibiootikumidel, ravi peab kestma vähemalt 10 päeva. Ninaeritisest vabanemist kergendab paksu eritise veeldamine soolalahusega ning ninaloputused. Loobutud on varem levinud elekterravist. Mädapõletiku püsimisel uuritakse urkest punktsiooni teel võetud mäda bakterioloogiliselt, et täpsustada antibakteriaalset ravi. Pikaleveninud põletiku korral tehakse põsekoopaloputus. See leevendab pingest põhjustatud valu ja samas eemaldatakse limaskestale kogunenud leukotsüütide ja bakterite laguproduktid.

Otsmikuurkepõletiku ravi on keerukas, sest ligipääs otsmikuurgetesse on ninasiseselt raske. Rakendatakse otsmikukoopa eesseina puurimist, avasse asetatakse kanüül, mille kaudu paks mäda loputatakse välja. Tänu funktsionaalse endoskoopilise ninakõrvalurgete ehk siinuskirurgia arengule on võimalik puhastada ninasiseselt juurdepääs ninakõrvalurgetesse. Tõhusate ravimite olemasolul on ninakõrvalurgete põletike tüsistused jäänud tunduvalt harvemaks. Lastel esineva veniva kuluga ninakõrvalurgete põletiku korral tuleks mõelda ninaneelumandli eemaldamisele. Levinud on ninaloputused 0,9%-lise keedusoola- või meresoolalahusega, mis peseb ja niisutab nina limaskesta, veeldab põletikulist eritist ning aitab sellest vabaneda.

Kui põletik on kestnud üle 12 nädala või on esinenud 3–4 haigestumist ühe aasta jooksul, loetakse ninakõrvalurgete põletik krooniliseks. Kroonilise ninakõrvalurgete põletiku ehk kroonilise sinuiidi ravi on kirurgiline, kui medikamentoosne ravi ei ole osutunud efektiivseks. Operatsiooni eesmärk on haigestunud ninakõrvalurke dreenimine koos ventilatsiooni taastamisega. Laialt rakendatakse endoskoopilist siinuskirurgiat. Optika (endoskoobi või mikroskoobi) kontrolli all eemaldatakse spetsiaalsete instrumentide abil polüübid, puhastatakse nina keskmised käigud, vabastatakse urgete avaused, neid vajaduse korral avardades. Alati rakendatakse kirurgilist ravi, kõrvaldamaks põletiku tekkepõhjused (nt likvideeritakse ninavaheseina kõverdus, eemaldatakse kurgumandlid või suurenenud neelumandel, vähendatakse ninakarbikuid). Tõhusad on glükokortikoidninatilgad ja -aerosoolid, mis takistavad nina limaskesta turse tekkimist ja hoiavad urgete ühendused lahti, soodustades sellega nende ventilatsiooni. Glükokortikoidide mõjul võivad väikesed ninapolüübid taandareneda, operatsiooni järel hoiavad nad ära polüüpide taastekke.


Ninakõrvalurgete põletik

Nõuanded teemal: Perearst

Mandlil kühm

Tere!
Vasakul mandlil allpool asub selline kühm (lisatud foto).
Millega võib olla tegu?
Mida peaksin tegema?
Suur tänu vastuse eest!

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan usalduse ja hea foto eest. Esimene hinnang- midagi halvaloomulist see kühmuke endast ei kujuta. Pigem on see sidekoestunud mandli krüpt, algpõhjus- krooniline mandlipõletik. Ärevusega ...

Loe edasi

Kaebused

Pidevalt jääb pilk nagu ühte kohta kinni, samamoodi kui jäâdakse unistama. Mina unistama ei jää vaid pidevalt mitu korda isegi järjest jääb pilk kinni ja pidama, kõigest saan aru ja ümbritsevast ka saan ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Teie vaevuse kirjeldus teeb üsna murelikuks. Soovitan perearsti külastust, analüüsid ja uuringud: Borrelioosi testid, hoolikas neuroloogiline läbivaatus ja leiu kirjeldus perearsti poolt. ...

Loe edasi

Veri väljaheites ja ajab toitu ülesse

Millest see vòibolla, 37,2 jne palavik ka

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan illustratiivse pildi eest. Asi kohe selgem. Verine, limane väljaheide on tõsine leid ! Diagnoosihüpoteesiks pakun nakkusliku päritolu soolepõletikku, enterokoliiti. Esmasteks ravisoovitusteks ...

Loe edasi

Jalas valu

Tere.
Minu on probleem vasaku jalaga,nimelt on see päev otsa valutanud või noh päris valuks seda nimetada ei saa nii öelda ebamugav tunne jalas.Vahepeal on ka veidi tugevam valu. Ja jalg on teisest ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kirjelduse alusel tekib kahtlus närvivalule, umbes nagu Tootsil. Põhjuseks Teie vanuses on peamiselt ühe tuharalihase pingest surve närvile, harvem lülivaheketta sopistisest valu. Valu leevenduseks ...

Loe edasi

Nitrit uriiniproovis

Tere!

Soovin täpsustada, kui uriiniproovis on nitrit positiivne (muud näitajad korras), kas on vajadus uurida edasi (bakteri külv)?
Pōletikule viitavaid ägedaid sümptomeid pole, vaid ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kuseteede põletiku tunnuseks on leukotsüütide ja nitritite olemasolu. Nitritid viitavad bakterite olemasolule. On olemas ka seisund bakteriuuria, st pisikute olemasolu uriinis, normist suuremas ...

Loe edasi

Kasvaja peanahal

Tere!
Umbes 30 aasat tagasi ummistus üks rasupoor peanahal, millest ei õnnestunud rasu välja pigistada ning see hakkas vaikselt kasvama.Kuna see ei valmistanud mingeid vaevusi, ei pööranud ma sellele ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kirjeldus vastab rasutsüstile. Üsna sage probleem, halb on see, et ühel päeval võib tekkida põletik. Ka "sarv" peas ei meeldi kellelegi. Soovitan nõu pidada oma perearstiga. Meie perearstidest ...

Loe edasi

Kurgukaarel valutu moodustis

Paremale kurgukaarele on tekkinud mingi roosakas punni moodi moodustis umbes 2mm suurune. Nagu oleks vesivill aga samas on see sama värvi nagu kurgukaarel ise, see ei valuta ja ei ole põletikuline. Kurgu ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Vabandan viivituse pärast. Oletan, et vist on juhtunud mingi tehniline probleem, sarnase murega juba pöörduti. Mida arvan. Kirjeldus vastab mandli sekreedi tsüstile ja mandli krüptide sekreedi ...

Loe edasi

Kiirenenud pulsisagedus

Tere. Minu probleem seisneb kiirenenud pulsisageduses. Üldiselt ongi minu pulss kiirem, kuid vahest on see rahulolekus 112,120 jne, et liiga kiire. Sportiga ma igapäevaselt ei tegele. Vererōhk on mul üldiselt ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Ikka esmase kontakti arst, perearst. Kolleeg teeb Teie läbivaatuse, vajadusel EKG, ööpäevase EKG registreerimise, analüüsid, eriti oluline on täisveri aneemia ehk kehvveresuse kahtlusel, kilpnäärme ...

Loe edasi

suurenenud kõrisõlm

Tere!
Mul on selline küsimus, et mu õel on suurenenud kõrisõlm (vähemalt ma arvan, et see on suurenenud; ma lisasin ka pildi). See ei ole äkki tekkinud, vaid on juba mitmeid aastaid selline. Võimalik, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kui see tähelepanek on kestnud aastaid ja erilised vaevused puuduvad, siis just kiiret pole. Isiklikult oletan kilpnäärme healoomulist suurenemist ehk struumat. Kui südametegevus on normaalne ...

Loe edasi

Peanahk

Saatsin ka pildi.Loodan, et sealt on näha!Probleem tekkis peale jaanipäeva, et tekkisid nagu punnid ja lööve.Ise arvan, et see võis tekkida nokamütsi kandmisest, kuna müts oli koguaeg peas ja väljas oli ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kahjuks pilti ei näe. Võimalik, et tegemist ongi nö higilööbega või nahaärritusega. Vaevust saaks leevendada Sudocrem või Bepanthen anti-ekseem kreemiga. Saab käsimüügist, vaevus peaks kaduma ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi