Ninakõrvalurgete põletik Autor: Ulvi Lettermo


Viited: ninatilgad, -aerosool
Ninakõrvalurgete põletik ehk sinuiit ehk sinusiit on erineva tekkepõhjusega äge või krooniline haigus. Ninakõrvalurked on ninaõõnt ümbritsevates luudes asetsevad, õhku sisaldavad ning ripsepiteeliga vooderdatud resonantselundid. Ametlik termin on ninakõrvalurge, kuid kasutatakse ka nimetust ninakõrvalkoobas. Ninakõrvalurked külgnevad vaheseinaga poolitatud ninaõõnega. Kummalgi pool on ülalõuaurge ehk põsekoobas (avastaja nime järgi Highmore’i urge), otsmikuurge ehk otsmikukoobas, põhiluuurge ehk põhiluukoobas ja sõelluu-urked ehk sõelluurakud.

Urgete õhutamine (ventilatsioon) ja drenaaž toimuvad loomulike kitsaste avauste kaudu, mis paiknevad ninaõõnes keskmiste karbikute all keskmistes käikudes. Urgete limaskest eritab lima, mida limaskesta ripsepiteel tõukab avauste suunas, kust see satub ninaõõnde ja sealt välja. Limast ja seroosset eritist toodetakse ööpäevas umbes 1 liiter. Nina limaskesta kattev kahekihiline nn limavaip on nõrgalt happeline ja sisaldab 95% vett. Ninas uueneb limavaip iga 10–20 minuti järel, ninakõrvalurgetes 10–15 minuti järel. Ripsepiteel ja limavaip moodustavad nn kaitsevalli, kus sissehingatav õhk soojendatakse, niisutatakse, puhastatakse ja vabastatakse haigustekitajatest. Ripsepiteel on väga tundlik välismõjudele. Kõige rohkem nõrgestab ripsepiteeli tööd kuivus. Seetõttu tulebki tube tuulutada, et taastada ripsepiteelile vajalik niiskus. Sage õhutamine on eriti tähtis kütteperioodil. Õhu niisutamiseks võib siis kasutada ka õhuniisuteid. Ripsepiteelile tarvilikku niiskust hoiab ja taastab rohke viibimine värskes õhus. 

Viirusinfektsiooniga kaasnev limaskesta turse blokeerib urgete avaused. Õhutamishäire tõttu tekib ninakõrvalurgetes negatiivne rõhk ja neisse imetakse veresoontest vedelikku. Lima koguneb urgetesse, bakterite lisandumisel tekib mäda ning areneb mädane ninakõrvalurgete põletik. Haiguse peamisi tunnuseid on ninahingamise takistus, ninast tuleb paksu kollast või rohelist eritist, võib esineda pakitsus või valu põletikulise urke kohal. Ülalõuaurke- ehk põsekoopapõletikuga kaasneb valu sageli ka otsmikupiirkonnas. Iseloomulikud on palavik, nõrkustunne, jõuetus, higistamine. Põletik on tavaliselt mõlemapoolne. Mädane eritis valgub kurku. Kõige sagedamini tekib põletik põsekoopas, tihti ka otsmikuurkes. Välimist turset harilikult ei esine. Samal ajal võib haigestuda mitu ninakõrvalurget (polüsinuiit). Diagnoosimisel on abiks röntgeniülesvõte, kroonilise põletiku korral kompuutertomograafia. Sõelluurakkude põletik ehk etmoidiit on peamiselt lapseeas esinev sinuiidivorm – lapsel on sündides sõelluurakustik juba välja arenenud. Äge viiruslik sõelluurakkude põletik on tavaliselt seotud viirusliku nohuga. Bakteriaalse infektsiooni lisandumisel muutub ninaeritis mädaseks. Etmoidiidile on iseloomulik silmalaugude ja silma sidekesta (konjunktiivi) turse ning silma ettesurutud asend; silmamuna liikuvus võib olla piiratud. Haigus on enamasti ühepoolne.

Ninakõrvalurgete põletike teket soodustavad: 1) anatoomilised iseärasused, näiteks suurenenud ninaneelumandel, ninavaheseina kõverdus, ninapolüübid, kasvajad; 2) võõrkehad ninas ning traumad, sh barotrauma (nt sukeldumisel) ja hammaste kirurgilised protseduurid; hambast põhjustatud põsekoopapõletik on ühepoolne, vinava mädaeritusega; 3) muud haigusseisundid, nagu allergiline nohu, immuunpuudulikkus, krooniline kurgumandlipõletik, viirushaigused; eriti soodustab nakkuse levikut eritise sattumine urgetesse, kui nuusatakse kõvasti ja mõlema ninapoolega korraga; 4) ravimid, eeskätt nohutilkade (dekongestantide) pikaajaline kasutamine, mis põhjustab lõpuks nina limaskesta turse; nina limaskesta ärritavad ained on ka tubakasuits, kloriidide aurud, saastatud õhk, värvid, lakid jms. 

Et otsmikuurget ja sõelluurakke eraldab koljukoopast vaid õhuke luuline sein, võib nende eriti ägeda põletiku ja ebatõhusa ravi korral protsess kanduda ajju – tekivad ajukelmepõletik ehk meningiit, ajumädanik ehk ajuabstsess jt haiguskolded. Sellise tüsistuse sümptomid on tugev peavalu, oksendamine, teadvuse hägunemine. Tõuseb palavik, millega kaasneb vappekülm. Haiged vajavad vältimatut arstiabi.

Ninakõrvalurgete põletiku ravis manustatakse turset alandavat pseudoefedriini ja allergiavastase toimega tablette või kapsleid, lastele antakse spetsiaalseid siirupeid, väga turselise nina puhul võib kasutada ninatilku või -aerosoole. Valu leevendavad valuvaigistid. Mädase põletiku ravis on tähtis koht antibiootikumidel, ravi peab kestma vähemalt 10 päeva. Ninaeritisest vabanemist kergendab paksu eritise veeldamine soolalahusega ning ninaloputused. Loobutud on varem levinud elekterravist. Mädapõletiku püsimisel uuritakse urkest punktsiooni teel võetud mäda bakterioloogiliselt, et täpsustada antibakteriaalset ravi. Pikaleveninud põletiku korral tehakse põsekoopaloputus. See leevendab pingest põhjustatud valu ja samas eemaldatakse limaskestale kogunenud leukotsüütide ja bakterite laguproduktid.

Otsmikuurkepõletiku ravi on keerukas, sest ligipääs otsmikuurgetesse on ninasiseselt raske. Rakendatakse otsmikukoopa eesseina puurimist, avasse asetatakse kanüül, mille kaudu paks mäda loputatakse välja. Tänu funktsionaalse endoskoopilise ninakõrvalurgete ehk siinuskirurgia arengule on võimalik puhastada ninasiseselt juurdepääs ninakõrvalurgetesse. Tõhusate ravimite olemasolul on ninakõrvalurgete põletike tüsistused jäänud tunduvalt harvemaks. Lastel esineva veniva kuluga ninakõrvalurgete põletiku korral tuleks mõelda ninaneelumandli eemaldamisele. Levinud on ninaloputused 0,9%-lise keedusoola- või meresoolalahusega, mis peseb ja niisutab nina limaskesta, veeldab põletikulist eritist ning aitab sellest vabaneda.

Kui põletik on kestnud üle 12 nädala või on esinenud 3–4 haigestumist ühe aasta jooksul, loetakse ninakõrvalurgete põletik krooniliseks. Kroonilise ninakõrvalurgete põletiku ehk kroonilise sinuiidi ravi on kirurgiline, kui medikamentoosne ravi ei ole osutunud efektiivseks. Operatsiooni eesmärk on haigestunud ninakõrvalurke dreenimine koos ventilatsiooni taastamisega. Laialt rakendatakse endoskoopilist siinuskirurgiat. Optika (endoskoobi või mikroskoobi) kontrolli all eemaldatakse spetsiaalsete instrumentide abil polüübid, puhastatakse nina keskmised käigud, vabastatakse urgete avaused, neid vajaduse korral avardades. Alati rakendatakse kirurgilist ravi, kõrvaldamaks põletiku tekkepõhjused (nt likvideeritakse ninavaheseina kõverdus, eemaldatakse kurgumandlid või suurenenud neelumandel, vähendatakse ninakarbikuid). Tõhusad on glükokortikoidninatilgad ja -aerosoolid, mis takistavad nina limaskesta turse tekkimist ja hoiavad urgete ühendused lahti, soodustades sellega nende ventilatsiooni. Glükokortikoidide mõjul võivad väikesed ninapolüübid taandareneda, operatsiooni järel hoiavad nad ära polüüpide taastekke.


Ninakõrvalurgete põletik

Nõuanded teemal: Perearst

Väikelapse intiimpiirkond

Mida peaks tegema et lapse häbememokkade piirkond ei punetaks?

Millest vôib olla see tingitud ? Piirkond saab piisavalt õhku ja umbne ei saaks nagu olla.

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Küsimusest ei selgu, kas laps kannab veel mähkmeid või enam mitte. Kui jah, siis võib põhjus olla selles ja lahenduseks mähkmete ära jätmine. Kui laps käib tualetis, tuleks piirkond pärast ...

Loe edasi

Mononukleoos

Tere

Laps on 9. aastane ja tegeleb aktiivselt spordiga (suusatamisega). Nimelt põdes ta 2018. aasta novembrikuus angiini (mädased mandlid ja palavik). Sai peale AB ravi, kuid peale seda ei ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Infektsioosne mononukleoos on viirushaugus, mille vastu spetsiifiline ravi puudub. Täiskasvanueaks on enamik inimesi selle läbi põdenud. Enamikel juhtudel põetakse haigus läbi nii, et inimene ...

Loe edasi

Lihasvalu!!!

Tere! Olen 40 naine ja viimasel ajal,umbes üle aasta tagasi razeduse ajal hakkasid mul hommikul üles tõustes jalad valusaks,kangeks jääma. Kui voodist üles tõusen,siis kõnnin algul nagu puuhobune,jalad ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere
40 a on vanus, kus hakkab üha enam märku andma selja ja liigeste jäikus, seda nimetetakse artroosiks ja spindüloosiks. Mõtlen ka fibromüalgiale ja ka mõnele puukidega levivatele haigustele. ...

Loe edasi

Analüüsid

Tere, sai antud tasulised analüüsid ja perearst puhkab :). Kas muretsemiseks on põhjust? Tulemused siis sellised,
PSA 0,49 µg/l .
Kalprotektiin roojas 62 µg/g

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
PSA on normis, kalprotektiin aga piiripealne. See peaks olema alla 50. Edasine sõlrub Teie vaevustest ja teistest sümptomitest. Raviarst otsustab.
Head tervist soovides
Madis ...

Loe edasi

Ninast valgub veri suhu

Tere,

Viimasel kahel-kolmel nädalal olen tähele pannud ebaavalist veritsust suus. Alguses ei saanud aru kuskohast veri tuleb (siiani pole päris kindel). Täna arvan, et see valgub nina tagaosast ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Sage aevastamine, ninakinnisus ja kurgulae sügelemine võivad viidata allergilisele nohule. Kui nina limaskest on põletiku tõttu kahjustatud, võib see ka veritseda. Diagnoosi täpsustamiseks ...

Loe edasi

Helicobacter igg

Tere!

Kas väljaheitest määratud helicobacter igg 11,5 vajab kolmikravi?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere
Igal laboril on oma normid, lähtuda tuleks ka vaevustest. Väljaheites antikehade esinemine näitab pisiku olemasolu, kui on ka vaevused, siis on ka kolmikravi vajalik. Teie arst, kes analüüsid ...

Loe edasi

Eelnevale kirjale lisan ka pildid

Eelnev kiri, mille saatsin, seal on ka küsimus

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere
Tänan, palun lugege vastust, mida võiks teha.

Loe edasi

Keele mure pikemat aega

Saadan pildid.
Sümptomid: aegajalt valulik keeleots, hambajäljed külgedel, valge katt, kohati ikka tugev valge katt. Keele otsas tundub, nagu oleks keelenäsad põletikus, valulikud.
Minu perearst ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere
Soovitan veel arsti läbivaatust, täisverw, raua ja B12 vit TSH jr analüüse. Kui kõik on korras, siis võib olla rahulik. Suitsetamine võib ka seda vaevust põhjustada, soovitan loobuda.
Head ...

Loe edasi

Palavik, jalavalu.

Pöördusin perearsti juurde 23.07. Eelmisel öösel tekkis jalas meeletu valu, nahka ei saanud üldse puudutada, paistetus ja palavik tõusis tunniga ligi 39. Kartsin meeletult puuki ja läksin hommikul palavikuga ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere
Haiguspilt on omane roospõletikule, kuid sarnaseid nähte võivad anda veel mitmed tõved. Roospõletiku koduse antibiootukumi ravi on pikk, 2 nädalat, vähemalt. Oluline on hinnata C reaktiivse ...

Loe edasi

liigeste põletik

MUL VALUTAVAD JA ON KANGED KÕIK LIIGESED,ISEGI SÕRMEDE OMAD.PÕLETIKU NÄITAJA ON 42

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Liigespõletikke on väga erinevaid, ka ravi on igal haigusel omamoodi. Võimalik, et tegemist on hilisema algusega reumatoidartriidiga. Saan soovitada head koostööd oma perearstiga, temalt uuringud: ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi