Ninakõrvalurgete põletik Autor: Ulvi Lettermo


Viited: ninatilgad, -aerosool
Ninakõrvalurgete põletik ehk sinuiit ehk sinusiit on erineva tekkepõhjusega äge või krooniline haigus. Ninakõrvalurked on ninaõõnt ümbritsevates luudes asetsevad, õhku sisaldavad ning ripsepiteeliga vooderdatud resonantselundid. Ametlik termin on ninakõrvalurge, kuid kasutatakse ka nimetust ninakõrvalkoobas. Ninakõrvalurked külgnevad vaheseinaga poolitatud ninaõõnega. Kummalgi pool on ülalõuaurge ehk põsekoobas (avastaja nime järgi Highmore’i urge), otsmikuurge ehk otsmikukoobas, põhiluuurge ehk põhiluukoobas ja sõelluu-urked ehk sõelluurakud.

Urgete õhutamine (ventilatsioon) ja drenaaž toimuvad loomulike kitsaste avauste kaudu, mis paiknevad ninaõõnes keskmiste karbikute all keskmistes käikudes. Urgete limaskest eritab lima, mida limaskesta ripsepiteel tõukab avauste suunas, kust see satub ninaõõnde ja sealt välja. Limast ja seroosset eritist toodetakse ööpäevas umbes 1 liiter. Nina limaskesta kattev kahekihiline nn limavaip on nõrgalt happeline ja sisaldab 95% vett. Ninas uueneb limavaip iga 10–20 minuti järel, ninakõrvalurgetes 10–15 minuti järel. Ripsepiteel ja limavaip moodustavad nn kaitsevalli, kus sissehingatav õhk soojendatakse, niisutatakse, puhastatakse ja vabastatakse haigustekitajatest. Ripsepiteel on väga tundlik välismõjudele. Kõige rohkem nõrgestab ripsepiteeli tööd kuivus. Seetõttu tulebki tube tuulutada, et taastada ripsepiteelile vajalik niiskus. Sage õhutamine on eriti tähtis kütteperioodil. Õhu niisutamiseks võib siis kasutada ka õhuniisuteid. Ripsepiteelile tarvilikku niiskust hoiab ja taastab rohke viibimine värskes õhus. 

Viirusinfektsiooniga kaasnev limaskesta turse blokeerib urgete avaused. Õhutamishäire tõttu tekib ninakõrvalurgetes negatiivne rõhk ja neisse imetakse veresoontest vedelikku. Lima koguneb urgetesse, bakterite lisandumisel tekib mäda ning areneb mädane ninakõrvalurgete põletik. Haiguse peamisi tunnuseid on ninahingamise takistus, ninast tuleb paksu kollast või rohelist eritist, võib esineda pakitsus või valu põletikulise urke kohal. Ülalõuaurke- ehk põsekoopapõletikuga kaasneb valu sageli ka otsmikupiirkonnas. Iseloomulikud on palavik, nõrkustunne, jõuetus, higistamine. Põletik on tavaliselt mõlemapoolne. Mädane eritis valgub kurku. Kõige sagedamini tekib põletik põsekoopas, tihti ka otsmikuurkes. Välimist turset harilikult ei esine. Samal ajal võib haigestuda mitu ninakõrvalurget (polüsinuiit). Diagnoosimisel on abiks röntgeniülesvõte, kroonilise põletiku korral kompuutertomograafia. Sõelluurakkude põletik ehk etmoidiit on peamiselt lapseeas esinev sinuiidivorm – lapsel on sündides sõelluurakustik juba välja arenenud. Äge viiruslik sõelluurakkude põletik on tavaliselt seotud viirusliku nohuga. Bakteriaalse infektsiooni lisandumisel muutub ninaeritis mädaseks. Etmoidiidile on iseloomulik silmalaugude ja silma sidekesta (konjunktiivi) turse ning silma ettesurutud asend; silmamuna liikuvus võib olla piiratud. Haigus on enamasti ühepoolne.

Ninakõrvalurgete põletike teket soodustavad: 1) anatoomilised iseärasused, näiteks suurenenud ninaneelumandel, ninavaheseina kõverdus, ninapolüübid, kasvajad; 2) võõrkehad ninas ning traumad, sh barotrauma (nt sukeldumisel) ja hammaste kirurgilised protseduurid; hambast põhjustatud põsekoopapõletik on ühepoolne, vinava mädaeritusega; 3) muud haigusseisundid, nagu allergiline nohu, immuunpuudulikkus, krooniline kurgumandlipõletik, viirushaigused; eriti soodustab nakkuse levikut eritise sattumine urgetesse, kui nuusatakse kõvasti ja mõlema ninapoolega korraga; 4) ravimid, eeskätt nohutilkade (dekongestantide) pikaajaline kasutamine, mis põhjustab lõpuks nina limaskesta turse; nina limaskesta ärritavad ained on ka tubakasuits, kloriidide aurud, saastatud õhk, värvid, lakid jms. 

Et otsmikuurget ja sõelluurakke eraldab koljukoopast vaid õhuke luuline sein, võib nende eriti ägeda põletiku ja ebatõhusa ravi korral protsess kanduda ajju – tekivad ajukelmepõletik ehk meningiit, ajumädanik ehk ajuabstsess jt haiguskolded. Sellise tüsistuse sümptomid on tugev peavalu, oksendamine, teadvuse hägunemine. Tõuseb palavik, millega kaasneb vappekülm. Haiged vajavad vältimatut arstiabi.

Ninakõrvalurgete põletiku ravis manustatakse turset alandavat pseudoefedriini ja allergiavastase toimega tablette või kapsleid, lastele antakse spetsiaalseid siirupeid, väga turselise nina puhul võib kasutada ninatilku või -aerosoole. Valu leevendavad valuvaigistid. Mädase põletiku ravis on tähtis koht antibiootikumidel, ravi peab kestma vähemalt 10 päeva. Ninaeritisest vabanemist kergendab paksu eritise veeldamine soolalahusega ning ninaloputused. Loobutud on varem levinud elekterravist. Mädapõletiku püsimisel uuritakse urkest punktsiooni teel võetud mäda bakterioloogiliselt, et täpsustada antibakteriaalset ravi. Pikaleveninud põletiku korral tehakse põsekoopaloputus. See leevendab pingest põhjustatud valu ja samas eemaldatakse limaskestale kogunenud leukotsüütide ja bakterite laguproduktid.

Otsmikuurkepõletiku ravi on keerukas, sest ligipääs otsmikuurgetesse on ninasiseselt raske. Rakendatakse otsmikukoopa eesseina puurimist, avasse asetatakse kanüül, mille kaudu paks mäda loputatakse välja. Tänu funktsionaalse endoskoopilise ninakõrvalurgete ehk siinuskirurgia arengule on võimalik puhastada ninasiseselt juurdepääs ninakõrvalurgetesse. Tõhusate ravimite olemasolul on ninakõrvalurgete põletike tüsistused jäänud tunduvalt harvemaks. Lastel esineva veniva kuluga ninakõrvalurgete põletiku korral tuleks mõelda ninaneelumandli eemaldamisele. Levinud on ninaloputused 0,9%-lise keedusoola- või meresoolalahusega, mis peseb ja niisutab nina limaskesta, veeldab põletikulist eritist ning aitab sellest vabaneda.

Kui põletik on kestnud üle 12 nädala või on esinenud 3–4 haigestumist ühe aasta jooksul, loetakse ninakõrvalurgete põletik krooniliseks. Kroonilise ninakõrvalurgete põletiku ehk kroonilise sinuiidi ravi on kirurgiline, kui medikamentoosne ravi ei ole osutunud efektiivseks. Operatsiooni eesmärk on haigestunud ninakõrvalurke dreenimine koos ventilatsiooni taastamisega. Laialt rakendatakse endoskoopilist siinuskirurgiat. Optika (endoskoobi või mikroskoobi) kontrolli all eemaldatakse spetsiaalsete instrumentide abil polüübid, puhastatakse nina keskmised käigud, vabastatakse urgete avaused, neid vajaduse korral avardades. Alati rakendatakse kirurgilist ravi, kõrvaldamaks põletiku tekkepõhjused (nt likvideeritakse ninavaheseina kõverdus, eemaldatakse kurgumandlid või suurenenud neelumandel, vähendatakse ninakarbikuid). Tõhusad on glükokortikoidninatilgad ja -aerosoolid, mis takistavad nina limaskesta turse tekkimist ja hoiavad urgete ühendused lahti, soodustades sellega nende ventilatsiooni. Glükokortikoidide mõjul võivad väikesed ninapolüübid taandareneda, operatsiooni järel hoiavad nad ära polüüpide taastekke.


Ninakõrvalurgete põletik

Nõuanded teemal: Perearst

Palavik 12 päeva ja ägeneb

Tere! Mul on 12.päev palavikuga, lisaks väga tugev kinnine köha ja kurguvalu, röga lahtistit võtan (esimesed 8 päeva Herbion, peale seda Flavamed) ja inhalatsiooni teen kodus. Köha pole lahtisemaks läinud ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kahjuks on Teie kirjeldus probleemist väga ebamäärane. Saan soovitada uut pöördumist perearsti vastuvõtule, diagnoosi täpsustamist ja vastavat ravi. Vajadusel konsultatsioonid ja suunamine ...

Loe edasi

Tugevad alakõhuvalud

Tere! Küsimus puudutab kõhuvalu. Nimelt on tekkinud mõnikord väga tugevad alakõhu valud mille tagajärjel on ka olnud kõht täiesti lahti(vedel). Valud on nii tugevad et pikali olla ei saa kõndides lööb ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kahjuks on Teie kirjeldus probleemist väga ebamäärane. Saan soovitada pöördumist perearsti vastuvõtule, diagnoosi täpsustamist ja vastavat ravi. Perearsti poolt mõned analüüsid- hemogramm, ...

Loe edasi

Öösiti väga tugevad kõhuvalud

Minul selline mure, et ca 7 aastat tagasi olid mul väga tugevad kõrvetised ja käidi endoskoobiga kõhus.Siis diagnoositi mul siafragmaalhernia, ösofagiit, pindmine gastriit (väidetavalt midagi kroonolist). ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Soovitan nõu pidada gastroneteroloogiga, mitu pead on ikka mitu pead. Perearst korraldab e konsultatsiooni seniste andmetega. Vastus paari päevaga, vajadusel jätkab uuringute ja raviga gastroenteroloog. ...

Loe edasi

Köhimisel lööb valu kogu peasse.

Mul lõi mõne aasta eest valu kaela, nii et pead ja kaela oli võimatu liigutada. Arvasin, et mul on meningiit. Kiirabi tegi süsti ja valu kadus paksult. Pärast seda juhtumit umbes pool aastat hiljem avastati ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kahjuks on Teie kirjeldus probleemist väga ebamäärane. Saan soovitada pöördumist perearsti vastuvõtule, diagnoosi täpsustamist ja vastavat ravi.

Head tervist soovides,
Madis ...

Loe edasi

Vererõhk

Minu vererõhu näitajad on viimasel ajal 140-55-59 ringis.Käin 5-6 korda nädalas tund aega u.5 km.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Need ju head näitajad, kui alumine vererõhk on 55-59. Hea, et tegelete regulaarselt liikumisega, see aitab alandada vererõhku, tugevdada südant ja ka kogu keha ning vaimu.

Head ...

Loe edasi

Valud kaela- ja rindkere piirkonnas, settekiirus, MCV ja MCH kõrgenenud.

Umbes poolteist kuud tagasi tekkis mul sügelustunne keeles ning üla- ja alahuules paremal. Kuna kolm aastat tagasi algas mul samasuguse sügelusega ohatis ehk herpes koos villidega alahuulel vasakul ning ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Teie kirjeldus probleemist on väga asjalik, kuid paljud olulised detailid on kirjeldamata. Ma ei saa anda sisulist soovitust ravi osas. Saan soovitada pöördumist perearsti vastuvõtule, diagnoosi ...

Loe edasi

Valu abaluude vahel

Tere. Koos iga väikese viiruse/külmetusega lööb välja ülaseljavalu. Põhiline valu on abaluude vahel, aga kiirgab ka natuke õlga ning söögitoru annab samuti vahest selle valu ajal tunda. Valu kestab tavaliselt ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kahjuks on Teie kirjeldus probleemist väga ebamäärane. Saan soovitada pöördumist perearsti vastuvõtule, diagnoosi täpsustamist ja vastavat ravi.

Head tervist soovides,
Madis ...

Loe edasi

Pärmseen uriinis

Tere!

Andsin hiljuti uriinikülvi põiepõletiku kahtlusega. Külvist tuli välja pärmseen uriinis 39 ühikuga ?E6/L?. Kas on tegu lihtsalt nn “saastunud” prooviga või on põhjust muretseda? Põiepõletikku ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kahtlustan, et ümberkirjutamisega on mõni oluline detail kadunud. Saan soovitada pöördumist arsti vastuvõtule, kõigi andmete arvestamist ja vastavat käsitlust.

Head tervist soovides,
Loe edasi

Toidulisandid

Tere! Otsustasin oma tervist turgutada ja muretsesin vitamiine. Nüüd vaatan neid topsikesi ja ei saagi aru, kas võin neid korraga võtta: Ocutein forte, D-vitamiin 4000 ui, punase riisi kapslid. Ega nad ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Praktilise arstina olen üsna kriitiline terviseturgutamises toidulisanditega. Normaalne tasakaalustatud söömine, liikumine värskes õhus iga päev 30-45 min ja hea ööuni- see on põhiline. Ainsana ...

Loe edasi

Keelel kahtlane valge valus koht

Tere,

Minu mure on selles, et see kahtlane valge koht keele tagumisel osal on valulik justkui oleks see katki või midagi taolist.
Hetkel on see olnud mul paar nädalat ja läinud mõneln ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Otseselt alarmeeriv ehk tõsisema haiguse kahtlus puudub. Meenutab geograafilist keelt. Soovitan pehme hambaharja ja maheda suuloputusvedelikuga keele harjamist, käsimüügist peaks saama osta ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi