Ninakõrvalurgete põletik Autor: Ulvi Lettermo


Viited: ninatilgad, -aerosool
Ninakõrvalurgete põletik ehk sinuiit ehk sinusiit on erineva tekkepõhjusega äge või krooniline haigus. Ninakõrvalurked on ninaõõnt ümbritsevates luudes asetsevad, õhku sisaldavad ning ripsepiteeliga vooderdatud resonantselundid. Ametlik termin on ninakõrvalurge, kuid kasutatakse ka nimetust ninakõrvalkoobas. Ninakõrvalurked külgnevad vaheseinaga poolitatud ninaõõnega. Kummalgi pool on ülalõuaurge ehk põsekoobas (avastaja nime järgi Highmore’i urge), otsmikuurge ehk otsmikukoobas, põhiluuurge ehk põhiluukoobas ja sõelluu-urked ehk sõelluurakud.

Urgete õhutamine (ventilatsioon) ja drenaaž toimuvad loomulike kitsaste avauste kaudu, mis paiknevad ninaõõnes keskmiste karbikute all keskmistes käikudes. Urgete limaskest eritab lima, mida limaskesta ripsepiteel tõukab avauste suunas, kust see satub ninaõõnde ja sealt välja. Limast ja seroosset eritist toodetakse ööpäevas umbes 1 liiter. Nina limaskesta kattev kahekihiline nn limavaip on nõrgalt happeline ja sisaldab 95% vett. Ninas uueneb limavaip iga 10–20 minuti järel, ninakõrvalurgetes 10–15 minuti järel. Ripsepiteel ja limavaip moodustavad nn kaitsevalli, kus sissehingatav õhk soojendatakse, niisutatakse, puhastatakse ja vabastatakse haigustekitajatest. Ripsepiteel on väga tundlik välismõjudele. Kõige rohkem nõrgestab ripsepiteeli tööd kuivus. Seetõttu tulebki tube tuulutada, et taastada ripsepiteelile vajalik niiskus. Sage õhutamine on eriti tähtis kütteperioodil. Õhu niisutamiseks võib siis kasutada ka õhuniisuteid. Ripsepiteelile tarvilikku niiskust hoiab ja taastab rohke viibimine värskes õhus. 

Viirusinfektsiooniga kaasnev limaskesta turse blokeerib urgete avaused. Õhutamishäire tõttu tekib ninakõrvalurgetes negatiivne rõhk ja neisse imetakse veresoontest vedelikku. Lima koguneb urgetesse, bakterite lisandumisel tekib mäda ning areneb mädane ninakõrvalurgete põletik. Haiguse peamisi tunnuseid on ninahingamise takistus, ninast tuleb paksu kollast või rohelist eritist, võib esineda pakitsus või valu põletikulise urke kohal. Ülalõuaurke- ehk põsekoopapõletikuga kaasneb valu sageli ka otsmikupiirkonnas. Iseloomulikud on palavik, nõrkustunne, jõuetus, higistamine. Põletik on tavaliselt mõlemapoolne. Mädane eritis valgub kurku. Kõige sagedamini tekib põletik põsekoopas, tihti ka otsmikuurkes. Välimist turset harilikult ei esine. Samal ajal võib haigestuda mitu ninakõrvalurget (polüsinuiit). Diagnoosimisel on abiks röntgeniülesvõte, kroonilise põletiku korral kompuutertomograafia. Sõelluurakkude põletik ehk etmoidiit on peamiselt lapseeas esinev sinuiidivorm – lapsel on sündides sõelluurakustik juba välja arenenud. Äge viiruslik sõelluurakkude põletik on tavaliselt seotud viirusliku nohuga. Bakteriaalse infektsiooni lisandumisel muutub ninaeritis mädaseks. Etmoidiidile on iseloomulik silmalaugude ja silma sidekesta (konjunktiivi) turse ning silma ettesurutud asend; silmamuna liikuvus võib olla piiratud. Haigus on enamasti ühepoolne.

Ninakõrvalurgete põletike teket soodustavad: 1) anatoomilised iseärasused, näiteks suurenenud ninaneelumandel, ninavaheseina kõverdus, ninapolüübid, kasvajad; 2) võõrkehad ninas ning traumad, sh barotrauma (nt sukeldumisel) ja hammaste kirurgilised protseduurid; hambast põhjustatud põsekoopapõletik on ühepoolne, vinava mädaeritusega; 3) muud haigusseisundid, nagu allergiline nohu, immuunpuudulikkus, krooniline kurgumandlipõletik, viirushaigused; eriti soodustab nakkuse levikut eritise sattumine urgetesse, kui nuusatakse kõvasti ja mõlema ninapoolega korraga; 4) ravimid, eeskätt nohutilkade (dekongestantide) pikaajaline kasutamine, mis põhjustab lõpuks nina limaskesta turse; nina limaskesta ärritavad ained on ka tubakasuits, kloriidide aurud, saastatud õhk, värvid, lakid jms. 

Et otsmikuurget ja sõelluurakke eraldab koljukoopast vaid õhuke luuline sein, võib nende eriti ägeda põletiku ja ebatõhusa ravi korral protsess kanduda ajju – tekivad ajukelmepõletik ehk meningiit, ajumädanik ehk ajuabstsess jt haiguskolded. Sellise tüsistuse sümptomid on tugev peavalu, oksendamine, teadvuse hägunemine. Tõuseb palavik, millega kaasneb vappekülm. Haiged vajavad vältimatut arstiabi.

Ninakõrvalurgete põletiku ravis manustatakse turset alandavat pseudoefedriini ja allergiavastase toimega tablette või kapsleid, lastele antakse spetsiaalseid siirupeid, väga turselise nina puhul võib kasutada ninatilku või -aerosoole. Valu leevendavad valuvaigistid. Mädase põletiku ravis on tähtis koht antibiootikumidel, ravi peab kestma vähemalt 10 päeva. Ninaeritisest vabanemist kergendab paksu eritise veeldamine soolalahusega ning ninaloputused. Loobutud on varem levinud elekterravist. Mädapõletiku püsimisel uuritakse urkest punktsiooni teel võetud mäda bakterioloogiliselt, et täpsustada antibakteriaalset ravi. Pikaleveninud põletiku korral tehakse põsekoopaloputus. See leevendab pingest põhjustatud valu ja samas eemaldatakse limaskestale kogunenud leukotsüütide ja bakterite laguproduktid.

Otsmikuurkepõletiku ravi on keerukas, sest ligipääs otsmikuurgetesse on ninasiseselt raske. Rakendatakse otsmikukoopa eesseina puurimist, avasse asetatakse kanüül, mille kaudu paks mäda loputatakse välja. Tänu funktsionaalse endoskoopilise ninakõrvalurgete ehk siinuskirurgia arengule on võimalik puhastada ninasiseselt juurdepääs ninakõrvalurgetesse. Tõhusate ravimite olemasolul on ninakõrvalurgete põletike tüsistused jäänud tunduvalt harvemaks. Lastel esineva veniva kuluga ninakõrvalurgete põletiku korral tuleks mõelda ninaneelumandli eemaldamisele. Levinud on ninaloputused 0,9%-lise keedusoola- või meresoolalahusega, mis peseb ja niisutab nina limaskesta, veeldab põletikulist eritist ning aitab sellest vabaneda.

Kui põletik on kestnud üle 12 nädala või on esinenud 3–4 haigestumist ühe aasta jooksul, loetakse ninakõrvalurgete põletik krooniliseks. Kroonilise ninakõrvalurgete põletiku ehk kroonilise sinuiidi ravi on kirurgiline, kui medikamentoosne ravi ei ole osutunud efektiivseks. Operatsiooni eesmärk on haigestunud ninakõrvalurke dreenimine koos ventilatsiooni taastamisega. Laialt rakendatakse endoskoopilist siinuskirurgiat. Optika (endoskoobi või mikroskoobi) kontrolli all eemaldatakse spetsiaalsete instrumentide abil polüübid, puhastatakse nina keskmised käigud, vabastatakse urgete avaused, neid vajaduse korral avardades. Alati rakendatakse kirurgilist ravi, kõrvaldamaks põletiku tekkepõhjused (nt likvideeritakse ninavaheseina kõverdus, eemaldatakse kurgumandlid või suurenenud neelumandel, vähendatakse ninakarbikuid). Tõhusad on glükokortikoidninatilgad ja -aerosoolid, mis takistavad nina limaskesta turse tekkimist ja hoiavad urgete ühendused lahti, soodustades sellega nende ventilatsiooni. Glükokortikoidide mõjul võivad väikesed ninapolüübid taandareneda, operatsiooni järel hoiavad nad ära polüüpide taastekke.


Ninakõrvalurgete põletik

Nõuanded teemal: Perearst

Madal palavik ja kõhulahtisus.

Tere!

Viimased 7 päeva on olnud madal palavik (37-37.3 C, kaenlaalt kraadides) ja kõhulahtisus. Tavaline temperatuur on eluaeg olnud 36.4-36.6C.
Esimesed 3 päeva tundsin ennast halvasti, ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Kuna ka teistel pereliikmetel olid sarnased sümptomid, siis tõenäoliselt on tegu siiski viirushaigusega. Üks ja sama viirusnakkus võib erinevatel inimestel kulgeda erinevalt sõltuvalt konkreetse ...

Loe edasi

tundmatud punased täpid mis muutuvad laikudeks

milega on tegu ja kuidas ravida ?

algab väikese sügeleva täpina mis on katsudes kõva ja nahapinnast kõrgem, algselt tundus ka et tekkisid väiksed vedelikuga täidetud villid .

paari ...

Karmen Joller

Vastas dr Karmen Joller

Tere!

Raske on öelda, millega tegu on. Kirbud jätavad tõesti selliseid jälgi, alati ei pruugigi kirpe näha olla. Kirbud muide ei tähenda tingimata, et tegemist on räpase inimesega. Eriti meenutab ...

Loe edasi

Maksanäidud

Tere - käisin Synlabis maksapaketti tegemas.
Kaks näitu olid kollased.
INR on 1.40
PT on 55,8%

Mis see tähendada võib kui need korrast on?
Saan ma õigesti aru, ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Lisatud pilt jõudis minuni sellisena, et pole näha, mis konkreetsed analüüsid Teil on tehtud. Kui maksapaketis kõik teised analüüsid peale INR-i ja PT olid korras, siis tõenäoliselt Teil maksahaigust ...

Loe edasi

Lapsel punnid näol

Tere

Mure selline et millega tegu võib olla . Laps 11 kuune ja sellised pisikesed punnid ümber suu ja silmalaugudel ja silmade all ka.Aga rohkem ikka suu ümbruses. Kas tegemist allergiaga ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan usalduse eest. Kahtlustan atoopilist dermatiiti ehk siis rahvakeeles allergiat, kuid mõtlen ka nahamädaniku ehk püodermiale. Valiksin raviks Fucidin H salvi. Kuid arst peaks lapsukest ...

Loe edasi

Villid jalgadel ja sõrmede vahel

Tere. 5 päeva tagasi tellisid paremale jalale kriimustusele kõrgemad villid. Kratsisin need katki. Tundus nagu need liikusid edasi ja nüüd on paremal jalal pildil nähtav olukord. Vasaku jala peale tellisid ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Kahjuks ma ei suuda selle pildi põhjal diagnoosi panna. Pildil näen ainult verd, kraapimisjälgi ja ravimit. Soovitan oma küsimus adresseerida nahaarstile või kui see pole võimalik, siis pöörduda ...

Loe edasi

Punnid

Tekkis üle öö.

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Kahjuks ei ole te kirjutanud, kas see lööve ka sügeleb, “ tulitab” või põhjustab muid subjektiivseid vaevusi. Ainult pildi järgi hinnates, kus on näha punetaval taustal väikesed grupiviisilised ...

Loe edasi

Vererõhk ja arvatav südamepuudulikkus.

Tere! Lugedes Teie raamatut, tuleb tahtmine Teilt abi küsida. Viiruse tagajärjel 4 aastat tagasi algas vererõhk ja südamepuudulikkus. Algul oli hüppeline vererõhk 180, siis 140. Kirjutati Betaloc Zok, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan usalduse eest. Saan olla vaid kõrvalvaataja ja ainult veidi midagi arvata. Viirusinfektsioonid võivad kulgeda erinevalt- paar päeva ja kõik on korras või halvem variant- viirus näksab ...

Loe edasi

õlavalu

Tere.Mure selline,et 3 nädalat tagasi juhtus mul kokkupõrkega liiklusõnnetus ja seoses sellega turvavööst vasaku õla ja rindkere põrutus.KT ja röntgen on tehtud,luud on terved aga õlg on ikka veel valulik,eriti ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kirjeldus vastab õlalihaste ja sidemete rebendile- arstide keeles rotaatormanseti vigastus. Ollakse liiga keskendunud luuvigastuse otsimisele, kui murdu ei ole, arvatakse, et kõik ongi korras. ...

Loe edasi

Meeletu valu ülaseljas

Tervist,

pöördun Teie poole järgmise murega:

Nimelt kukkus mulle tööl u poolteist nädalat tagasi üks metallketas ülaselja ja kaela vahelisele alale. Peale seda oli tunne, justkui ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Teie kirjelduse põhjal arvan, et kui valu algus on seotud traumaga, oleks tõenäoliselt vajalik ka piltdiagnostika. Sõltuvalt kliinilisest leiust tuleks teha kas röntgenuuring, kompuutertomograafia ...

Loe edasi

Pirnlihase sündroom

Tere,

Olen juba pool aastat maadelnud pirnlihasesünroomiga. Vallandajaks oli arvatavasti borrelioos. On tehtud ka lumbaalpunktsioon, et välistada neoroborre. Käisin ka MRT-s, see oli kõik ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Usun, et asjatundlik füsioterapeut ja spetsiaalsed venitusharjutused on Teie mure lahenduseks. Hea mõjuga on ka õige tehnikaga ujumine 2-3 x nädalas. Muidugi ka oma elu korda, mured ja probleemid ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi