Ninakõrvalurgete põletik Autor: Ulvi Lettermo
Viited: ninatilgad, -aerosool
Ninakõrvalurgete põletik ehk sinuiit ehk sinusiit on erineva tekkepõhjusega äge või krooniline haigus. Ninakõrvalurked on ninaõõnt ümbritsevates luudes asetsevad, õhku sisaldavad ning ripsepiteeliga vooderdatud resonantselundid. Ametlik termin on ninakõrvalurge, kuid kasutatakse ka nimetust ninakõrvalkoobas. Ninakõrvalurked külgnevad vaheseinaga poolitatud ninaõõnega. Kummalgi pool on ülalõuaurge ehk põsekoobas (avastaja nime järgi Highmore’i urge), otsmikuurge ehk otsmikukoobas, põhiluuurge ehk põhiluukoobas ja sõelluu-urked ehk sõelluurakud.
Urgete õhutamine (ventilatsioon) ja drenaaž toimuvad loomulike kitsaste avauste kaudu, mis paiknevad ninaõõnes keskmiste karbikute all keskmistes käikudes. Urgete limaskest eritab lima, mida limaskesta ripsepiteel tõukab avauste suunas, kust see satub ninaõõnde ja sealt välja. Limast ja seroosset eritist toodetakse ööpäevas umbes 1 liiter. Nina limaskesta kattev kahekihiline nn limavaip on nõrgalt happeline ja sisaldab 95% vett. Ninas uueneb limavaip iga 10–20 minuti järel, ninakõrvalurgetes 10–15 minuti järel. Ripsepiteel ja limavaip moodustavad nn kaitsevalli, kus sissehingatav õhk soojendatakse, niisutatakse, puhastatakse ja vabastatakse haigustekitajatest. Ripsepiteel on väga tundlik välismõjudele. Kõige rohkem nõrgestab ripsepiteeli tööd kuivus. Seetõttu tulebki tube tuulutada, et taastada ripsepiteelile vajalik niiskus. Sage õhutamine on eriti tähtis kütteperioodil. Õhu niisutamiseks võib siis kasutada ka õhuniisuteid. Ripsepiteelile tarvilikku niiskust hoiab ja taastab rohke viibimine värskes õhus.
Viirusinfektsiooniga kaasnev limaskesta turse blokeerib urgete avaused. Õhutamishäire tõttu tekib ninakõrvalurgetes negatiivne rõhk ja neisse imetakse veresoontest vedelikku. Lima koguneb urgetesse, bakterite lisandumisel tekib mäda ning areneb mädane ninakõrvalurgete põletik. Haiguse peamisi tunnuseid on ninahingamise takistus, ninast tuleb paksu kollast või rohelist eritist, võib esineda pakitsus või valu põletikulise urke kohal. Ülalõuaurke- ehk põsekoopapõletikuga kaasneb valu sageli ka otsmikupiirkonnas. Iseloomulikud on palavik, nõrkustunne, jõuetus, higistamine. Põletik on tavaliselt mõlemapoolne. Mädane eritis valgub kurku. Kõige sagedamini tekib põletik põsekoopas, tihti ka otsmikuurkes. Välimist turset harilikult ei esine. Samal ajal võib haigestuda mitu ninakõrvalurget (polüsinuiit). Diagnoosimisel on abiks röntgeniülesvõte, kroonilise põletiku korral kompuutertomograafia. Sõelluurakkude põletik ehk etmoidiit on peamiselt lapseeas esinev sinuiidivorm – lapsel on sündides sõelluurakustik juba välja arenenud. Äge viiruslik sõelluurakkude põletik on tavaliselt seotud viirusliku nohuga. Bakteriaalse infektsiooni lisandumisel muutub ninaeritis mädaseks. Etmoidiidile on iseloomulik silmalaugude ja silma sidekesta (konjunktiivi) turse ning silma ettesurutud asend; silmamuna liikuvus võib olla piiratud. Haigus on enamasti ühepoolne.
Ninakõrvalurgete põletike teket soodustavad: 1) anatoomilised iseärasused, näiteks suurenenud ninaneelumandel, ninavaheseina kõverdus, ninapolüübid, kasvajad; 2) võõrkehad ninas ning traumad, sh barotrauma (nt sukeldumisel) ja hammaste kirurgilised protseduurid; hambast põhjustatud põsekoopapõletik on ühepoolne, vinava mädaeritusega; 3) muud haigusseisundid, nagu allergiline nohu, immuunpuudulikkus, krooniline kurgumandlipõletik, viirushaigused; eriti soodustab nakkuse levikut eritise sattumine urgetesse, kui nuusatakse kõvasti ja mõlema ninapoolega korraga; 4) ravimid, eeskätt nohutilkade (dekongestantide) pikaajaline kasutamine, mis põhjustab lõpuks nina limaskesta turse; nina limaskesta ärritavad ained on ka tubakasuits, kloriidide aurud, saastatud õhk, värvid, lakid jms.
Et otsmikuurget ja sõelluurakke eraldab koljukoopast vaid õhuke luuline sein, võib nende eriti ägeda põletiku ja ebatõhusa ravi korral protsess kanduda ajju – tekivad ajukelmepõletik ehk meningiit, ajumädanik ehk ajuabstsess jt haiguskolded. Sellise tüsistuse sümptomid on tugev peavalu, oksendamine, teadvuse hägunemine. Tõuseb palavik, millega kaasneb vappekülm. Haiged vajavad vältimatut arstiabi.
Ninakõrvalurgete põletiku ravis manustatakse turset alandavat pseudoefedriini ja allergiavastase toimega tablette või kapsleid, lastele antakse spetsiaalseid siirupeid, väga turselise nina puhul võib kasutada ninatilku või -aerosoole. Valu leevendavad valuvaigistid. Mädase põletiku ravis on tähtis koht antibiootikumidel, ravi peab kestma vähemalt 10 päeva. Ninaeritisest vabanemist kergendab paksu eritise veeldamine soolalahusega ning ninaloputused. Loobutud on varem levinud elekterravist. Mädapõletiku püsimisel uuritakse urkest punktsiooni teel võetud mäda bakterioloogiliselt, et täpsustada antibakteriaalset ravi. Pikaleveninud põletiku korral tehakse põsekoopaloputus. See leevendab pingest põhjustatud valu ja samas eemaldatakse limaskestale kogunenud leukotsüütide ja bakterite laguproduktid.
Otsmikuurkepõletiku ravi on keerukas, sest ligipääs otsmikuurgetesse on ninasiseselt raske. Rakendatakse otsmikukoopa eesseina puurimist, avasse asetatakse kanüül, mille kaudu paks mäda loputatakse välja. Tänu funktsionaalse endoskoopilise ninakõrvalurgete ehk siinuskirurgia arengule on võimalik puhastada ninasiseselt juurdepääs ninakõrvalurgetesse. Tõhusate ravimite olemasolul on ninakõrvalurgete põletike tüsistused jäänud tunduvalt harvemaks. Lastel esineva veniva kuluga ninakõrvalurgete põletiku korral tuleks mõelda ninaneelumandli eemaldamisele. Levinud on ninaloputused 0,9%-lise keedusoola- või meresoolalahusega, mis peseb ja niisutab nina limaskesta, veeldab põletikulist eritist ning aitab sellest vabaneda.
Kui põletik on kestnud üle 12 nädala või on esinenud 3–4 haigestumist ühe aasta jooksul, loetakse ninakõrvalurgete põletik krooniliseks. Kroonilise ninakõrvalurgete põletiku ehk kroonilise sinuiidi ravi on kirurgiline, kui medikamentoosne ravi ei ole osutunud efektiivseks. Operatsiooni eesmärk on haigestunud ninakõrvalurke dreenimine koos ventilatsiooni taastamisega. Laialt rakendatakse endoskoopilist siinuskirurgiat. Optika (endoskoobi või mikroskoobi) kontrolli all eemaldatakse spetsiaalsete instrumentide abil polüübid, puhastatakse nina keskmised käigud, vabastatakse urgete avaused, neid vajaduse korral avardades. Alati rakendatakse kirurgilist ravi, kõrvaldamaks põletiku tekkepõhjused (nt likvideeritakse ninavaheseina kõverdus, eemaldatakse kurgumandlid või suurenenud neelumandel, vähendatakse ninakarbikuid). Tõhusad on glükokortikoidninatilgad ja -aerosoolid, mis takistavad nina limaskesta turse tekkimist ja hoiavad urgete ühendused lahti, soodustades sellega nende ventilatsiooni. Glükokortikoidide mõjul võivad väikesed ninapolüübid taandareneda, operatsiooni järel hoiavad nad ära polüüpide taastekke.

Nõuanded teemal: Perearst
Kõht pidevalt lahti
Tere
Ei suuda aru saada milles on probleem aga juba 9 kuu on kõht pidevalt lahti ja hullupööra gaase soolestikus.
Samas mingit muud viga ei ole . Kaal ei ole muutunud , spordis (maratonid ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Teie kirjeldatud sümptomid – pidev kõhulahtisus ja rohke gaaside teke juba 9 kuud – vajavad põhjalikumat hindamist, eriti kuna tavalised ravimid (Smecta, söetabletid, Mezym) ei ole aidanud ...
mida mulle teeb
Tere päevast, ma räägin teile lühidalt põhjuse, miks ma teilt abi palusin!
Kaks nädalat süda valutas, siis algas tugev valu, kus levis rindkere vahele ja põles südame piirkonnas, kestis 4 tundi, ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Teie kirjeldatud sümptomid – rindkerevalu, tahhükardia episoodid, madal vererõhk ja pulss, samuti EKG-s registreeritud südame rütmihäired (sinusarütmia ja madal voltaaž) – vajavad kindlasti ...
Lapse pidev haigestumine
Tere
Minu pea 1.5a tütar alustas jaanuarist lasteaeda kus oleme saanud käia algusest peale mõned päevad ja siis olen taga kodus mitu nädalat kuna jääb suht ruttu haigeks. Viimane kord käin 3 päeva ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Lapse korduvad haigestumised lasteaia alustamisel on väga tavaline nähtus, kuna immuunsüsteem puutub esimest korda kokku suure hulga uute viirustega.
Mida Teie kirjelduse ...
Vastus
CRP
<1
mg/L
Normivahemik: <=5 mg/L
Vitamiin D (25-OH)
24,7
nmol/L
Märkus: Ebapiisav vitamiin D tase < 50 nmol/L.

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Teie vereanalüüside põhjal saab teha järgmised järeldused:
1️⃣ Põletikunäitajad (CRP)
✅ CRP <1 mg/L – see on väga hea, viitab sellele, et kehas ei ole hetkel põletikulist ...
Valgevere libled.
Tere, mida teha täpsemalt, et väike lapsel oleks valge-vere liblesi rohkem?

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Valgeverelibled (leukotsüüdid) on immuunsüsteemi olulised rakud, mis kaitsevad organismi infektsioonide eest. Kui väikesel lapsel on leukotsüüte püsivalt vähe, sõltub edasine tegutsemine ...
Mandlipõletik bõi refluks?
Tere
Mul tekkis u. 3 nädalat tagasi valu neelamisel, oli raske kõneleda, rääkimie oli pudisev, ige läks paiste ja pärast tekkis mandlisse pigidtustunne. Sain algul ainult pereõe jutule, kes ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Teie sümptomid – pikaajaline neelamisvalu, lõuaalune turse ja torkedunnetus kurgus – võivad viidata mitmele võimalikule põhjusele. Proovin neid lahti seletada.
1️⃣ Angiini ...
Gastriit
Gastroskoopia vastus, mida see tähendab?
Kirjeldus: Patsiendil söögitoru vaba ja läbitav. Limaskest iseärasusteta. Söögitoru alaosas väike hiatuse hernia, mitõttu kardia pidevalt avatud olekus. ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Teie gastroskoopia kirjeldus viitab mitmele seedeelundkonna probleemile, mis võivad põhjustada kõrvetisi ja ebamugavustunnet. Selgitan, mida leitud muutused tähendavad:
1️⃣ ...
Hematoom säärel
Tere! Kukkusin 19.jaanuaril (siis u. 2.5 nädalat tagasi) ning lõin tugevasti enda sääre ära - tekkis suur verevalum, mis paari päeva möödudes valgus ka kannapiirkonda. See suur verevalum on nüüdseks küll ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Teie kirjeldatud seisund viitab aeglaselt imenduvale hematoomile, kus verevalum on suures osas taandunud, kuid kudede sees võib olla veel väiksem kogus verd või sidekoestumist.
Loe edasi
Ravimid
!
Olen 28-aastane imetav ema. Laps on 8-kuune.
Olen veidi mures ja tahtsin nõu küsida.
Mulle kirjutati perearsti poolt antidepressant
ESCITALOPRAMUM.
Ja ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Teie mure on igati mõistetav – imetamise ajal ravimite ohutus on oluline teema. Vaatame teie ravimeid eraldi ja koos:
🔹 Escitalopram (10–20 mg päevas)
– Kuulub SSRI ...
Süda
Tere ma olen nii palju abi otsinud ja ei oska enam kuskilt abi otsida olen käinud südame arsti juures miks jätab süda lööke vahele kisub ja kakkub vahel tellitav hirmu tuleb paanika ja ärevus sisse pannakse ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Südame vahelöögid ja ebamugavustunne võivad olla seotud mitmete teguritega, sealhulgas:
✔ Südamelihase või juhtesüsteemi häired – näiteks ekstrasüstolid, mis võivad tekkida nii ...
Vaata kõiki nõustamisi