Ninakõrvalurgete põletik Autor: Ulvi Lettermo


Viited: ninatilgad, -aerosool
Ninakõrvalurgete põletik ehk sinuiit ehk sinusiit on erineva tekkepõhjusega äge või krooniline haigus. Ninakõrvalurked on ninaõõnt ümbritsevates luudes asetsevad, õhku sisaldavad ning ripsepiteeliga vooderdatud resonantselundid. Ametlik termin on ninakõrvalurge, kuid kasutatakse ka nimetust ninakõrvalkoobas. Ninakõrvalurked külgnevad vaheseinaga poolitatud ninaõõnega. Kummalgi pool on ülalõuaurge ehk põsekoobas (avastaja nime järgi Highmore’i urge), otsmikuurge ehk otsmikukoobas, põhiluuurge ehk põhiluukoobas ja sõelluu-urked ehk sõelluurakud.

Urgete õhutamine (ventilatsioon) ja drenaaž toimuvad loomulike kitsaste avauste kaudu, mis paiknevad ninaõõnes keskmiste karbikute all keskmistes käikudes. Urgete limaskest eritab lima, mida limaskesta ripsepiteel tõukab avauste suunas, kust see satub ninaõõnde ja sealt välja. Limast ja seroosset eritist toodetakse ööpäevas umbes 1 liiter. Nina limaskesta kattev kahekihiline nn limavaip on nõrgalt happeline ja sisaldab 95% vett. Ninas uueneb limavaip iga 10–20 minuti järel, ninakõrvalurgetes 10–15 minuti järel. Ripsepiteel ja limavaip moodustavad nn kaitsevalli, kus sissehingatav õhk soojendatakse, niisutatakse, puhastatakse ja vabastatakse haigustekitajatest. Ripsepiteel on väga tundlik välismõjudele. Kõige rohkem nõrgestab ripsepiteeli tööd kuivus. Seetõttu tulebki tube tuulutada, et taastada ripsepiteelile vajalik niiskus. Sage õhutamine on eriti tähtis kütteperioodil. Õhu niisutamiseks võib siis kasutada ka õhuniisuteid. Ripsepiteelile tarvilikku niiskust hoiab ja taastab rohke viibimine värskes õhus. 

Viirusinfektsiooniga kaasnev limaskesta turse blokeerib urgete avaused. Õhutamishäire tõttu tekib ninakõrvalurgetes negatiivne rõhk ja neisse imetakse veresoontest vedelikku. Lima koguneb urgetesse, bakterite lisandumisel tekib mäda ning areneb mädane ninakõrvalurgete põletik. Haiguse peamisi tunnuseid on ninahingamise takistus, ninast tuleb paksu kollast või rohelist eritist, võib esineda pakitsus või valu põletikulise urke kohal. Ülalõuaurke- ehk põsekoopapõletikuga kaasneb valu sageli ka otsmikupiirkonnas. Iseloomulikud on palavik, nõrkustunne, jõuetus, higistamine. Põletik on tavaliselt mõlemapoolne. Mädane eritis valgub kurku. Kõige sagedamini tekib põletik põsekoopas, tihti ka otsmikuurkes. Välimist turset harilikult ei esine. Samal ajal võib haigestuda mitu ninakõrvalurget (polüsinuiit). Diagnoosimisel on abiks röntgeniülesvõte, kroonilise põletiku korral kompuutertomograafia. Sõelluurakkude põletik ehk etmoidiit on peamiselt lapseeas esinev sinuiidivorm – lapsel on sündides sõelluurakustik juba välja arenenud. Äge viiruslik sõelluurakkude põletik on tavaliselt seotud viirusliku nohuga. Bakteriaalse infektsiooni lisandumisel muutub ninaeritis mädaseks. Etmoidiidile on iseloomulik silmalaugude ja silma sidekesta (konjunktiivi) turse ning silma ettesurutud asend; silmamuna liikuvus võib olla piiratud. Haigus on enamasti ühepoolne.

Ninakõrvalurgete põletike teket soodustavad: 1) anatoomilised iseärasused, näiteks suurenenud ninaneelumandel, ninavaheseina kõverdus, ninapolüübid, kasvajad; 2) võõrkehad ninas ning traumad, sh barotrauma (nt sukeldumisel) ja hammaste kirurgilised protseduurid; hambast põhjustatud põsekoopapõletik on ühepoolne, vinava mädaeritusega; 3) muud haigusseisundid, nagu allergiline nohu, immuunpuudulikkus, krooniline kurgumandlipõletik, viirushaigused; eriti soodustab nakkuse levikut eritise sattumine urgetesse, kui nuusatakse kõvasti ja mõlema ninapoolega korraga; 4) ravimid, eeskätt nohutilkade (dekongestantide) pikaajaline kasutamine, mis põhjustab lõpuks nina limaskesta turse; nina limaskesta ärritavad ained on ka tubakasuits, kloriidide aurud, saastatud õhk, värvid, lakid jms. 

Et otsmikuurget ja sõelluurakke eraldab koljukoopast vaid õhuke luuline sein, võib nende eriti ägeda põletiku ja ebatõhusa ravi korral protsess kanduda ajju – tekivad ajukelmepõletik ehk meningiit, ajumädanik ehk ajuabstsess jt haiguskolded. Sellise tüsistuse sümptomid on tugev peavalu, oksendamine, teadvuse hägunemine. Tõuseb palavik, millega kaasneb vappekülm. Haiged vajavad vältimatut arstiabi.

Ninakõrvalurgete põletiku ravis manustatakse turset alandavat pseudoefedriini ja allergiavastase toimega tablette või kapsleid, lastele antakse spetsiaalseid siirupeid, väga turselise nina puhul võib kasutada ninatilku või -aerosoole. Valu leevendavad valuvaigistid. Mädase põletiku ravis on tähtis koht antibiootikumidel, ravi peab kestma vähemalt 10 päeva. Ninaeritisest vabanemist kergendab paksu eritise veeldamine soolalahusega ning ninaloputused. Loobutud on varem levinud elekterravist. Mädapõletiku püsimisel uuritakse urkest punktsiooni teel võetud mäda bakterioloogiliselt, et täpsustada antibakteriaalset ravi. Pikaleveninud põletiku korral tehakse põsekoopaloputus. See leevendab pingest põhjustatud valu ja samas eemaldatakse limaskestale kogunenud leukotsüütide ja bakterite laguproduktid.

Otsmikuurkepõletiku ravi on keerukas, sest ligipääs otsmikuurgetesse on ninasiseselt raske. Rakendatakse otsmikukoopa eesseina puurimist, avasse asetatakse kanüül, mille kaudu paks mäda loputatakse välja. Tänu funktsionaalse endoskoopilise ninakõrvalurgete ehk siinuskirurgia arengule on võimalik puhastada ninasiseselt juurdepääs ninakõrvalurgetesse. Tõhusate ravimite olemasolul on ninakõrvalurgete põletike tüsistused jäänud tunduvalt harvemaks. Lastel esineva veniva kuluga ninakõrvalurgete põletiku korral tuleks mõelda ninaneelumandli eemaldamisele. Levinud on ninaloputused 0,9%-lise keedusoola- või meresoolalahusega, mis peseb ja niisutab nina limaskesta, veeldab põletikulist eritist ning aitab sellest vabaneda.

Kui põletik on kestnud üle 12 nädala või on esinenud 3–4 haigestumist ühe aasta jooksul, loetakse ninakõrvalurgete põletik krooniliseks. Kroonilise ninakõrvalurgete põletiku ehk kroonilise sinuiidi ravi on kirurgiline, kui medikamentoosne ravi ei ole osutunud efektiivseks. Operatsiooni eesmärk on haigestunud ninakõrvalurke dreenimine koos ventilatsiooni taastamisega. Laialt rakendatakse endoskoopilist siinuskirurgiat. Optika (endoskoobi või mikroskoobi) kontrolli all eemaldatakse spetsiaalsete instrumentide abil polüübid, puhastatakse nina keskmised käigud, vabastatakse urgete avaused, neid vajaduse korral avardades. Alati rakendatakse kirurgilist ravi, kõrvaldamaks põletiku tekkepõhjused (nt likvideeritakse ninavaheseina kõverdus, eemaldatakse kurgumandlid või suurenenud neelumandel, vähendatakse ninakarbikuid). Tõhusad on glükokortikoidninatilgad ja -aerosoolid, mis takistavad nina limaskesta turse tekkimist ja hoiavad urgete ühendused lahti, soodustades sellega nende ventilatsiooni. Glükokortikoidide mõjul võivad väikesed ninapolüübid taandareneda, operatsiooni järel hoiavad nad ära polüüpide taastekke.


Ninakõrvalurgete põletik

Nõuanded teemal: Perearst

Koloskoopia uuringu tulemus

Tere

Käisin koloskoopia uuringul, mille käigu võeti ka proovid soolest. Täna saabusid tulemused. Väga murelikuks teeb proovi vastus rektumist. Kas tegemist on vähieelse seisundiga? Enda raviarstiga ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Low-grade tubulaarne adenoom. Maliigsuse tunnused puuduvad- nii loen Teie uuringust. Tegemist on healoomulise muutusega, vähk see ei ole. Vajalik on jälgimine ja ilmselt ka healoomulise soolevalendiku ...

Loe edasi

Imelik moodustis näpul

Nimelt mingi asi on tekkinud pöidlale ja on seal juba olnud viimased 6 kuud aga viimasel ajal see on valulikuks muutund ja kui sealt torgid siis hakkab verd tulema. Ja tundub, et näpp on väheke paistes ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Täpselt ei ole võimalik midagi diagnoosida. See võib olla nt soolatüügas või kr küünevalli põletik. Pöörduge perearsti vastuvõtule, kolleeg hindab kõike lähemalt ja koostab edasise käsitlusplaani. ...

Loe edasi

Lülisamba artroos

Tere!

Mul on 5 lülisamba artroos.Selg valutab juba aastaid ja kogu aeg. Hiljuti sain positiivse rasedustesti. Kas on midagi mida peale harjutuste tegemise sooja ja paracetamoli võtmise veel ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kahjuks on andmeid vähe, et saaksin anda sisulist ravialast nõu. Põhiline on raviharjutused, ülekoormuse ja sundasendi vältimine. Teie perearst koostab vastvalt Teie seisundile edasise ravi ...

Loe edasi

vasaku rinnas

Tere just aasta aega tagasi sain kanepist paanikahoog kus süda peksis väga kiiresti see on kōige halvem mälestus mu elus paar päeva seda hakkasin kartma ,et kui süda hakkab kiiresti lööma siis akki juhtub ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kanep võib tekitada rütmihäire hoogusid ja ka ägestada varjatult kulgevaid psüühhikahäireid.
Esimene soovitus- narkootikumile EI ! Vajate ka pikemat terviklikku ravi- psühhoteraapia, ...

Loe edasi

Probleem parema põlvega

Soovin lihtsalt teiselt arstilt nõu. Pöördusin oma murega perearstile ja käisin ka röntgenis.. Mure selles, et parema põlve mõlemale küljele, rohkem ette, tulevad suured pehmed munad. Eriti ei valuta, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere
Proovime arutada. Olete 65 aastane ja esineb II-III astme liigeskulumine. Selle süvenemise vältimiseks on oluline taastusravi, reie lihaseid tugevadavad harjutused, kehakaalu normaliseerimine. ...

Loe edasi

Imelik laik näos

Mõni päev tekkis lapsele pisike täpp mis oli natuke punane.nüüd päevade möödudes see on suuremaks läinud.arstile saame alles järgmine nädal.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kõnekas foto, tänan. Leid on omane silenaha seenhaigusele, raviks paikne seenevastane salv. Arstina olen saanud häid tulemusi salviga Travocort. Apteegis on käsimüügis ka nahaseene vastased ...

Loe edasi

Peavalud ja pearinglus

Peavalud mis on kestnud aastaid ja nüüd on nii hulluks läinud, et ei taha alluda ka valuvaigistile. Lisaks on tekkinud juurde pearinglused. Kohati kestavad peavalud nädala ja ei taha kuidagi üle minna. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Saan soovitada perearsti läbivaatust, vajadusel ka neuroloogi konsultatsiooni, uuringuid. Püsiv pearinglus ja "süda paha" vajavad täpsustamist.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

süda

Tere Tegin siis 2-3 kuus tagasi perearsti juures südamekontrolli perearst kiidis ,et mul oli hea ekg
Aga mul nyyd teist korda on öösel olnud kui pulssi katsun siis oleks nagu mingi värin pulssiga ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Saan soovitada vaid perearsti külastust, läbivaatust, vajadusel uuringuid. Enamus Teie vanuses esinevatest südamevaevustest on seotud organite kasvamisest tingitud healoomulise, mitte ravi ...

Loe edasi

puugihammustus

Tere
28.08.2021 oli jalal puuk, eemaldasin selle, aga suised jäid ikkagi pehme naha sisse. Hammustuse koht punetas, hakkas sügelema. 7.-l päeval oli punane sõõr läbimõõduga 8-9 cm, keskel hammustuse ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere
Teie haiguse kirjeldus on omane borrelioosile. Arvan, et test sai tehtud liiga vara ja antikehasid IgM ei olnud veel tekkinud. Alati ei ole vaja teha analüüse, kui haiguspilt ja eelnev puugirünne ...

Loe edasi

Valu jalas

Tere!
Kolm päeva tagasi tuli talla alla kühm/muna mis astudes teeb valu. Lisan juurde pildi. Millega võiks tegu olla?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Paistab olema kõõlustupe või liigeskapsli väljasopistus, see täitub tavaliselt sültja vedelikuga. See võib ise kaduda, kuid võib vajada ka protseduuri. Soovitan pöörduda perearsti vastuvõtule, ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi