Ninakõrvalurgete põletik Autor: Ulvi Lettermo


Viited: ninatilgad, -aerosool
Ninakõrvalurgete põletik ehk sinuiit ehk sinusiit on erineva tekkepõhjusega äge või krooniline haigus. Ninakõrvalurked on ninaõõnt ümbritsevates luudes asetsevad, õhku sisaldavad ning ripsepiteeliga vooderdatud resonantselundid. Ametlik termin on ninakõrvalurge, kuid kasutatakse ka nimetust ninakõrvalkoobas. Ninakõrvalurked külgnevad vaheseinaga poolitatud ninaõõnega. Kummalgi pool on ülalõuaurge ehk põsekoobas (avastaja nime järgi Highmore’i urge), otsmikuurge ehk otsmikukoobas, põhiluuurge ehk põhiluukoobas ja sõelluu-urked ehk sõelluurakud.

Urgete õhutamine (ventilatsioon) ja drenaaž toimuvad loomulike kitsaste avauste kaudu, mis paiknevad ninaõõnes keskmiste karbikute all keskmistes käikudes. Urgete limaskest eritab lima, mida limaskesta ripsepiteel tõukab avauste suunas, kust see satub ninaõõnde ja sealt välja. Limast ja seroosset eritist toodetakse ööpäevas umbes 1 liiter. Nina limaskesta kattev kahekihiline nn limavaip on nõrgalt happeline ja sisaldab 95% vett. Ninas uueneb limavaip iga 10–20 minuti järel, ninakõrvalurgetes 10–15 minuti järel. Ripsepiteel ja limavaip moodustavad nn kaitsevalli, kus sissehingatav õhk soojendatakse, niisutatakse, puhastatakse ja vabastatakse haigustekitajatest. Ripsepiteel on väga tundlik välismõjudele. Kõige rohkem nõrgestab ripsepiteeli tööd kuivus. Seetõttu tulebki tube tuulutada, et taastada ripsepiteelile vajalik niiskus. Sage õhutamine on eriti tähtis kütteperioodil. Õhu niisutamiseks võib siis kasutada ka õhuniisuteid. Ripsepiteelile tarvilikku niiskust hoiab ja taastab rohke viibimine värskes õhus. 

Viirusinfektsiooniga kaasnev limaskesta turse blokeerib urgete avaused. Õhutamishäire tõttu tekib ninakõrvalurgetes negatiivne rõhk ja neisse imetakse veresoontest vedelikku. Lima koguneb urgetesse, bakterite lisandumisel tekib mäda ning areneb mädane ninakõrvalurgete põletik. Haiguse peamisi tunnuseid on ninahingamise takistus, ninast tuleb paksu kollast või rohelist eritist, võib esineda pakitsus või valu põletikulise urke kohal. Ülalõuaurke- ehk põsekoopapõletikuga kaasneb valu sageli ka otsmikupiirkonnas. Iseloomulikud on palavik, nõrkustunne, jõuetus, higistamine. Põletik on tavaliselt mõlemapoolne. Mädane eritis valgub kurku. Kõige sagedamini tekib põletik põsekoopas, tihti ka otsmikuurkes. Välimist turset harilikult ei esine. Samal ajal võib haigestuda mitu ninakõrvalurget (polüsinuiit). Diagnoosimisel on abiks röntgeniülesvõte, kroonilise põletiku korral kompuutertomograafia. Sõelluurakkude põletik ehk etmoidiit on peamiselt lapseeas esinev sinuiidivorm – lapsel on sündides sõelluurakustik juba välja arenenud. Äge viiruslik sõelluurakkude põletik on tavaliselt seotud viirusliku nohuga. Bakteriaalse infektsiooni lisandumisel muutub ninaeritis mädaseks. Etmoidiidile on iseloomulik silmalaugude ja silma sidekesta (konjunktiivi) turse ning silma ettesurutud asend; silmamuna liikuvus võib olla piiratud. Haigus on enamasti ühepoolne.

Ninakõrvalurgete põletike teket soodustavad: 1) anatoomilised iseärasused, näiteks suurenenud ninaneelumandel, ninavaheseina kõverdus, ninapolüübid, kasvajad; 2) võõrkehad ninas ning traumad, sh barotrauma (nt sukeldumisel) ja hammaste kirurgilised protseduurid; hambast põhjustatud põsekoopapõletik on ühepoolne, vinava mädaeritusega; 3) muud haigusseisundid, nagu allergiline nohu, immuunpuudulikkus, krooniline kurgumandlipõletik, viirushaigused; eriti soodustab nakkuse levikut eritise sattumine urgetesse, kui nuusatakse kõvasti ja mõlema ninapoolega korraga; 4) ravimid, eeskätt nohutilkade (dekongestantide) pikaajaline kasutamine, mis põhjustab lõpuks nina limaskesta turse; nina limaskesta ärritavad ained on ka tubakasuits, kloriidide aurud, saastatud õhk, värvid, lakid jms. 

Et otsmikuurget ja sõelluurakke eraldab koljukoopast vaid õhuke luuline sein, võib nende eriti ägeda põletiku ja ebatõhusa ravi korral protsess kanduda ajju – tekivad ajukelmepõletik ehk meningiit, ajumädanik ehk ajuabstsess jt haiguskolded. Sellise tüsistuse sümptomid on tugev peavalu, oksendamine, teadvuse hägunemine. Tõuseb palavik, millega kaasneb vappekülm. Haiged vajavad vältimatut arstiabi.

Ninakõrvalurgete põletiku ravis manustatakse turset alandavat pseudoefedriini ja allergiavastase toimega tablette või kapsleid, lastele antakse spetsiaalseid siirupeid, väga turselise nina puhul võib kasutada ninatilku või -aerosoole. Valu leevendavad valuvaigistid. Mädase põletiku ravis on tähtis koht antibiootikumidel, ravi peab kestma vähemalt 10 päeva. Ninaeritisest vabanemist kergendab paksu eritise veeldamine soolalahusega ning ninaloputused. Loobutud on varem levinud elekterravist. Mädapõletiku püsimisel uuritakse urkest punktsiooni teel võetud mäda bakterioloogiliselt, et täpsustada antibakteriaalset ravi. Pikaleveninud põletiku korral tehakse põsekoopaloputus. See leevendab pingest põhjustatud valu ja samas eemaldatakse limaskestale kogunenud leukotsüütide ja bakterite laguproduktid.

Otsmikuurkepõletiku ravi on keerukas, sest ligipääs otsmikuurgetesse on ninasiseselt raske. Rakendatakse otsmikukoopa eesseina puurimist, avasse asetatakse kanüül, mille kaudu paks mäda loputatakse välja. Tänu funktsionaalse endoskoopilise ninakõrvalurgete ehk siinuskirurgia arengule on võimalik puhastada ninasiseselt juurdepääs ninakõrvalurgetesse. Tõhusate ravimite olemasolul on ninakõrvalurgete põletike tüsistused jäänud tunduvalt harvemaks. Lastel esineva veniva kuluga ninakõrvalurgete põletiku korral tuleks mõelda ninaneelumandli eemaldamisele. Levinud on ninaloputused 0,9%-lise keedusoola- või meresoolalahusega, mis peseb ja niisutab nina limaskesta, veeldab põletikulist eritist ning aitab sellest vabaneda.

Kui põletik on kestnud üle 12 nädala või on esinenud 3–4 haigestumist ühe aasta jooksul, loetakse ninakõrvalurgete põletik krooniliseks. Kroonilise ninakõrvalurgete põletiku ehk kroonilise sinuiidi ravi on kirurgiline, kui medikamentoosne ravi ei ole osutunud efektiivseks. Operatsiooni eesmärk on haigestunud ninakõrvalurke dreenimine koos ventilatsiooni taastamisega. Laialt rakendatakse endoskoopilist siinuskirurgiat. Optika (endoskoobi või mikroskoobi) kontrolli all eemaldatakse spetsiaalsete instrumentide abil polüübid, puhastatakse nina keskmised käigud, vabastatakse urgete avaused, neid vajaduse korral avardades. Alati rakendatakse kirurgilist ravi, kõrvaldamaks põletiku tekkepõhjused (nt likvideeritakse ninavaheseina kõverdus, eemaldatakse kurgumandlid või suurenenud neelumandel, vähendatakse ninakarbikuid). Tõhusad on glükokortikoidninatilgad ja -aerosoolid, mis takistavad nina limaskesta turse tekkimist ja hoiavad urgete ühendused lahti, soodustades sellega nende ventilatsiooni. Glükokortikoidide mõjul võivad väikesed ninapolüübid taandareneda, operatsiooni järel hoiavad nad ära polüüpide taastekke.


Ninakõrvalurgete põletik

Nõuanded teemal: Perearst

Vereanalüüsi lahtiselgitus

Tere,
Krooniline jalapaistetus, vasak või parem kordamööda, diagnoosi veel pole.
Palun selgitage mida näitab vereanalüüs, millele pöörata tähelepanu.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Näen seda, et põletikuproov, CRV on 120, st tõus üle 10 x ja maksaproov, ALAT on ka veidi halb. Selle taga võib olla näiteks roospõletik jalas, süvaveenide trombi ja põletikuga või veel midagi. ...

Loe edasi

Pruun täpp suus

Tere,

Avastasin suus/põses imepisikese pruuni täpi . Millega võiks olla tegu, kas see on tavapärane või on põhjust muretsemiseks . Kas / millies arsti poole peaksin pöörduma ?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kahjuks ei saa ma muud ütelda, kui seda- pöörduge oma perearti poole. Täpi taga võib olla mõni muu oluline sümptom, mis ei pruugi Teid häirida, kuid on samas oluline.

Head tervist ...

Loe edasi

Kipitutunne rinnaku keskel

Tere!
Olen 23-aastane noor neiu, kellel algas paarpäeva tagasi imelik kipitustunne rinnaku keskel. Ennem andis veidi tunda ka paremal pool. Ennem seda olnud ei ole, hea asi on see et viimasel korral ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Seostaksin seda vaevust samut nagu Teiegi- ärevuse ja stressiga. Seda nimetatakse ka globus sensation, kui googeldate nt. Sarnane vaevus esineb ka kõris. Mõni tohter nimetab seda südame närvideks. ...

Loe edasi

Suurenenud lümfisõlm kõri piirkonnas.

Tere,

Avastasin septembris 2020 kõri vasakult piirkonnast suurenenud lümfisõlme (kogemata kaela sügamisel jäi näpu alla). Heaks juhuks ootasin kuu, enne kui pöördusin perearstile. Perearst ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Saan soovitada vaid koostööd oma perearstiga. Ta teab Teie kandis kõige paremaid võimalusi sellise lümfisõlme uurimiseks, ultrahali uuring, peennõelbiopsia, kirurgiline proovitüki eemaldus ...

Loe edasi

Veri uriinis

Tere, selline küsimus mis võib tekitada verd uriini? 27 detsembri hommikul oli uriin täiesti punane, valu ja muud kaebused puuduvad, käisin Emos kontrollis tehti analüüsid, kõik proovid korras ainult uriin ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tähtis, et uuringud ei näita neerude ega kusepõie mõnda muud tõbe. Tegemist võib olla arstide keeles hemorraagilise tsüstiidiga, st veritsev kusepõiepõletik. Ravi otsustab perearst, kindlasti ...

Loe edasi

Krooniline gastriit. Atroofia.

Tere!

Juba pool aastat on mind vaevanud vahel tugevamad, vahel nõrgemad, aga pea iga päev kõhuvalud. Perearst arvas, et peaks tegema helikobakteri ravi. Selle tegin septembris, aga valud ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kirjeldus on omane kroonilisele atroofilisele gastriidile. Üsna sage seisund ja muretseda ei ole vaja. Normaalne söömine, mõjutatavate riskide ( suitsetamisest loobumine, pruunistatud või ...

Loe edasi

Kopsu röntgen

Tere. Oli paar kuud tagasi tugev köha ja nohu. Nüüd jäänud röga ja kõrisev hingamine,vahepeal kärisev hääl. Tehti röntgen. Mida teie sellest arvate?
Kirjeldus: RÖ - GRAMM KOPSUDEST: KL.ANDMED:pikka ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Leid on omane alumiste hingamisteede infektsiooni ja võimaliku kopsupõletiku järgsele seisundile. Erirai see ei vaja, läheb aega, kui kõik normaliseerub. Ega ei suitseta ?? Vahest peab Teie ...

Loe edasi

Vererõhk

Tere
Lgp Doktor,
Umbes kuu aega hakkasid mul peas imelikud peavalud kuklas ja pealael. Meenutab survetunnet ja kipitust. Selliseid peavalusid olen tundnud ka varem, viimati eelmise aasta veebruaris, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Teie peamine terviseprobleem selle kirjelduse alusel on ärevushäire, täpsemalt terviseärevus. Ükski kehaline haigus ei saa paraneda peale uuringut, Teie peavalu kadus peale kompuuteruuringut. ...

Loe edasi

Surve ja valu lõua all

Tere!

Soovin nõu lõua all oleva surve ja valu tõttu (pildil: piirkond näidatud näppudega lõua all, peamiselt vasakul pool, vahel harva paremal pool).
Surve ja valu esinenud lõua all ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Lümfisõlme suurenemine on peamiselt seotud piirkonna põletikega, Teie puhul näiteks hammaste, põskkoopa ja mandlite krooniline põletik. Analüüsid on toredad, kuid korras analüüs ei välista ...

Loe edasi

Lahisong

Tere! Arstile pöördusin raskendatud hingamine, hääle probleemid, jõuetus, öösel tugev higistamine. Tartu tegi uuringud,avastas,et on söögitoru distaalses osas 3,5cm.pikune ja 1,6cm. laiune lahisong .Paluti ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Mõistlik on teha see uuring, gastroskoopia. Alati eksisteerib võimalus, et ühele haigusele lisaks on ka teine, mis vajab hoopis erinevat ravi. Küllap song avastati kompuuteruuringul.

Loe edasi



Vaata kõiki nõustamisi