Ninakõrvalurgete põletik Autor: Ulvi Lettermo


Viited: ninatilgad, -aerosool
Ninakõrvalurgete põletik ehk sinuiit ehk sinusiit on erineva tekkepõhjusega äge või krooniline haigus. Ninakõrvalurked on ninaõõnt ümbritsevates luudes asetsevad, õhku sisaldavad ning ripsepiteeliga vooderdatud resonantselundid. Ametlik termin on ninakõrvalurge, kuid kasutatakse ka nimetust ninakõrvalkoobas. Ninakõrvalurked külgnevad vaheseinaga poolitatud ninaõõnega. Kummalgi pool on ülalõuaurge ehk põsekoobas (avastaja nime järgi Highmore’i urge), otsmikuurge ehk otsmikukoobas, põhiluuurge ehk põhiluukoobas ja sõelluu-urked ehk sõelluurakud.

Urgete õhutamine (ventilatsioon) ja drenaaž toimuvad loomulike kitsaste avauste kaudu, mis paiknevad ninaõõnes keskmiste karbikute all keskmistes käikudes. Urgete limaskest eritab lima, mida limaskesta ripsepiteel tõukab avauste suunas, kust see satub ninaõõnde ja sealt välja. Limast ja seroosset eritist toodetakse ööpäevas umbes 1 liiter. Nina limaskesta kattev kahekihiline nn limavaip on nõrgalt happeline ja sisaldab 95% vett. Ninas uueneb limavaip iga 10–20 minuti järel, ninakõrvalurgetes 10–15 minuti järel. Ripsepiteel ja limavaip moodustavad nn kaitsevalli, kus sissehingatav õhk soojendatakse, niisutatakse, puhastatakse ja vabastatakse haigustekitajatest. Ripsepiteel on väga tundlik välismõjudele. Kõige rohkem nõrgestab ripsepiteeli tööd kuivus. Seetõttu tulebki tube tuulutada, et taastada ripsepiteelile vajalik niiskus. Sage õhutamine on eriti tähtis kütteperioodil. Õhu niisutamiseks võib siis kasutada ka õhuniisuteid. Ripsepiteelile tarvilikku niiskust hoiab ja taastab rohke viibimine värskes õhus. 

Viirusinfektsiooniga kaasnev limaskesta turse blokeerib urgete avaused. Õhutamishäire tõttu tekib ninakõrvalurgetes negatiivne rõhk ja neisse imetakse veresoontest vedelikku. Lima koguneb urgetesse, bakterite lisandumisel tekib mäda ning areneb mädane ninakõrvalurgete põletik. Haiguse peamisi tunnuseid on ninahingamise takistus, ninast tuleb paksu kollast või rohelist eritist, võib esineda pakitsus või valu põletikulise urke kohal. Ülalõuaurke- ehk põsekoopapõletikuga kaasneb valu sageli ka otsmikupiirkonnas. Iseloomulikud on palavik, nõrkustunne, jõuetus, higistamine. Põletik on tavaliselt mõlemapoolne. Mädane eritis valgub kurku. Kõige sagedamini tekib põletik põsekoopas, tihti ka otsmikuurkes. Välimist turset harilikult ei esine. Samal ajal võib haigestuda mitu ninakõrvalurget (polüsinuiit). Diagnoosimisel on abiks röntgeniülesvõte, kroonilise põletiku korral kompuutertomograafia. Sõelluurakkude põletik ehk etmoidiit on peamiselt lapseeas esinev sinuiidivorm – lapsel on sündides sõelluurakustik juba välja arenenud. Äge viiruslik sõelluurakkude põletik on tavaliselt seotud viirusliku nohuga. Bakteriaalse infektsiooni lisandumisel muutub ninaeritis mädaseks. Etmoidiidile on iseloomulik silmalaugude ja silma sidekesta (konjunktiivi) turse ning silma ettesurutud asend; silmamuna liikuvus võib olla piiratud. Haigus on enamasti ühepoolne.

Ninakõrvalurgete põletike teket soodustavad: 1) anatoomilised iseärasused, näiteks suurenenud ninaneelumandel, ninavaheseina kõverdus, ninapolüübid, kasvajad; 2) võõrkehad ninas ning traumad, sh barotrauma (nt sukeldumisel) ja hammaste kirurgilised protseduurid; hambast põhjustatud põsekoopapõletik on ühepoolne, vinava mädaeritusega; 3) muud haigusseisundid, nagu allergiline nohu, immuunpuudulikkus, krooniline kurgumandlipõletik, viirushaigused; eriti soodustab nakkuse levikut eritise sattumine urgetesse, kui nuusatakse kõvasti ja mõlema ninapoolega korraga; 4) ravimid, eeskätt nohutilkade (dekongestantide) pikaajaline kasutamine, mis põhjustab lõpuks nina limaskesta turse; nina limaskesta ärritavad ained on ka tubakasuits, kloriidide aurud, saastatud õhk, värvid, lakid jms. 

Et otsmikuurget ja sõelluurakke eraldab koljukoopast vaid õhuke luuline sein, võib nende eriti ägeda põletiku ja ebatõhusa ravi korral protsess kanduda ajju – tekivad ajukelmepõletik ehk meningiit, ajumädanik ehk ajuabstsess jt haiguskolded. Sellise tüsistuse sümptomid on tugev peavalu, oksendamine, teadvuse hägunemine. Tõuseb palavik, millega kaasneb vappekülm. Haiged vajavad vältimatut arstiabi.

Ninakõrvalurgete põletiku ravis manustatakse turset alandavat pseudoefedriini ja allergiavastase toimega tablette või kapsleid, lastele antakse spetsiaalseid siirupeid, väga turselise nina puhul võib kasutada ninatilku või -aerosoole. Valu leevendavad valuvaigistid. Mädase põletiku ravis on tähtis koht antibiootikumidel, ravi peab kestma vähemalt 10 päeva. Ninaeritisest vabanemist kergendab paksu eritise veeldamine soolalahusega ning ninaloputused. Loobutud on varem levinud elekterravist. Mädapõletiku püsimisel uuritakse urkest punktsiooni teel võetud mäda bakterioloogiliselt, et täpsustada antibakteriaalset ravi. Pikaleveninud põletiku korral tehakse põsekoopaloputus. See leevendab pingest põhjustatud valu ja samas eemaldatakse limaskestale kogunenud leukotsüütide ja bakterite laguproduktid.

Otsmikuurkepõletiku ravi on keerukas, sest ligipääs otsmikuurgetesse on ninasiseselt raske. Rakendatakse otsmikukoopa eesseina puurimist, avasse asetatakse kanüül, mille kaudu paks mäda loputatakse välja. Tänu funktsionaalse endoskoopilise ninakõrvalurgete ehk siinuskirurgia arengule on võimalik puhastada ninasiseselt juurdepääs ninakõrvalurgetesse. Tõhusate ravimite olemasolul on ninakõrvalurgete põletike tüsistused jäänud tunduvalt harvemaks. Lastel esineva veniva kuluga ninakõrvalurgete põletiku korral tuleks mõelda ninaneelumandli eemaldamisele. Levinud on ninaloputused 0,9%-lise keedusoola- või meresoolalahusega, mis peseb ja niisutab nina limaskesta, veeldab põletikulist eritist ning aitab sellest vabaneda.

Kui põletik on kestnud üle 12 nädala või on esinenud 3–4 haigestumist ühe aasta jooksul, loetakse ninakõrvalurgete põletik krooniliseks. Kroonilise ninakõrvalurgete põletiku ehk kroonilise sinuiidi ravi on kirurgiline, kui medikamentoosne ravi ei ole osutunud efektiivseks. Operatsiooni eesmärk on haigestunud ninakõrvalurke dreenimine koos ventilatsiooni taastamisega. Laialt rakendatakse endoskoopilist siinuskirurgiat. Optika (endoskoobi või mikroskoobi) kontrolli all eemaldatakse spetsiaalsete instrumentide abil polüübid, puhastatakse nina keskmised käigud, vabastatakse urgete avaused, neid vajaduse korral avardades. Alati rakendatakse kirurgilist ravi, kõrvaldamaks põletiku tekkepõhjused (nt likvideeritakse ninavaheseina kõverdus, eemaldatakse kurgumandlid või suurenenud neelumandel, vähendatakse ninakarbikuid). Tõhusad on glükokortikoidninatilgad ja -aerosoolid, mis takistavad nina limaskesta turse tekkimist ja hoiavad urgete ühendused lahti, soodustades sellega nende ventilatsiooni. Glükokortikoidide mõjul võivad väikesed ninapolüübid taandareneda, operatsiooni järel hoiavad nad ära polüüpide taastekke.


Ninakõrvalurgete põletik

Nõuanded teemal: Perearst

Puugi hammustus

Tere!
Leidsin 01.09.2020 kõhu alt puugi (täpselt kõhu voldi all). Puuk sai eemaldatud ja 2 kuud ilusti jälgitud. Kõik tundus korras ja borrelioosi ja entsefaliidi proovid olid korras.
Nüüd, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kas see koht on kokkupuutes nt nikeldatud püksipandlaga ? Kui jah, siis see on omane kontaktdermatiidile allergiast nikli jm suhtes.
Perearst peaks seda laiku vaatama. Võib olla ka ...

Loe edasi

valgusravi

Minul selline küsimus. Minul oli jala peal põletikuline lööve, algul täpid, siis villid. Perearst määras antibiootikumid ja salvi. Paranes pikkamisi, kuid nüüd on veel punetus ja täpid näha. Kas võib ravida ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kui see lööve on põetud haiguse jääknäht ja olete saanud ravi, siis lööve peaks ise mööduma. Igasugune tegevus on muidugi tore, kuid kas see omab tõelist ja tõenduspõhist toimet, see on iseasi. ...

Loe edasi

Haigestumine

Tere
Momendil valutavad käte lihased ja puus. Aegajalt on ka haiglane tunne.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Saan soovitada veelkord perearsti külastust. Tuleb eristada, kas on tegemist normaalse ealise muutusega või esineb mõni eriravi vajav haigus. Lihaspõletik, artroos, Lyme tõbi jm.

Loe edasi

Silmad

Tere,millest see võib tingitud olla,et silmade ees jooksevad vahetevahel täpid

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kui muid vaevusei ei ole, siis tegemist on normaalse seisundiga. Näiteks silma sees oleva klaaskeha rakkude hõljumiga, vererõhu kõikumisega asendi muutmisel jm.
Saan soovitada ka perearsti ...

Loe edasi

suurenenud lümfisõlm lõua all

Tere

Pöördusin mõni aeg tagasi siin keskkonnas Teie poole, et küsida nõu suurenenud lümfisõlme kohta, mis asetseb lõua all (vasakul pool). Lümfisõlm tekitab igapäevaselt valu, surve- ja ebamugavustunnet. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !

Vaevuse tekkest on möödas varsti 3 kuud. Soovitan uuesti ultraheli uuringut lümfisõlmest, hinntatakse selle mõõtmeid ja muutust võrreldes varasemaga. Kui lümfisõlm püsib ja on muutunud ...

Loe edasi

Madal pulsisagedus ja valud rindkeres

Tere.
Ühesõnaga rida uuringuid on tehtud, rohte on söödud, aga vaevused püsivad. Kõige rohkem mulle teebki muret süda ja rindkere valud, mis ei lähe ka valuvaigistitega ära. Mul on pulsikell käepeal, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Uuringutel ei ole leitud tõelist, orgaanilist haigust. See on väga hea ! Esinevad arvukad talitlushäired, mis on enamus inimestel.
isiklikult arvan probleemi peapõhjuseks ärevushäire, ...

Loe edasi

soolestik

Tere,kas see on normaalne et ma olen kaks karpi espumisani ära tarbinud aga kõht koriseb ikka üsna tihti ja valjusti,kui tihti (mitme aasta tagant) peaks või võiks vereproovi andma et tervist kontrollida

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Vabandan viivituse pärast, miskipärast ei saanud kohe Teie küsimuse kohta teadet.
Kõhukorinal on kümneid erinevaid põhjuseid, nii talitlushäired kui orgaanilised haigused.
Esmalt ...

Loe edasi

Kalprotektiin

Tere. Küsiksin selle proovi kohta. Tehti mulle see siis roojast ning tulemused on järgmised:
Analüüs: kalprotektiin
Tulemus: 632
Referentsväärtus: <50
Mis see tähendama peaks? Kas ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Vabandan viivituse pärast, miskipärast ei saanud kohe Teie küsimuse kohta teadet.
Jah, välistada tuleb põletikuline soolehaigus. Analüüs on tõusnud normist 10 x. Sooleuuringul võetakse ...

Loe edasi

vahelöögid südames

Kas peaksin tegema täiendavaid uuringuid ja milliseid?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Vabandan viivituse pärast, miskipärast ei saanud kohe Teie küsimuse kohta teadet. Copy-paste Teie küsimusest.
Tere

Pöördun Teie poole südame vahelöökide probleemiga. See probleem algas ...

Loe edasi

Vererõhk ja valk uriinis

Tere Doktor,
Minu mure algas seoses peavaludega paar kuud tagasi, mis ei allunud valuvaigistitele. Nüüd siin mitmeid kordi arsti vahet käimist, selgus, et tegemist on kõrge vererõhuga. Viimane peakompuuter ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Vabandan viivituse pärast, miskipärast ei saanud kohe Teie küsimuse kohta teadet. Vererõhk on väga muutuv, see võib kõikuda normis 100/55-160/95 vahemikus. Ravi vajab püsivalt tõsunud vererõhk ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi