Ninakõrvalurgete põletik Autor: Ulvi Lettermo


Viited: ninatilgad, -aerosool
Ninakõrvalurgete põletik ehk sinuiit ehk sinusiit on erineva tekkepõhjusega äge või krooniline haigus. Ninakõrvalurked on ninaõõnt ümbritsevates luudes asetsevad, õhku sisaldavad ning ripsepiteeliga vooderdatud resonantselundid. Ametlik termin on ninakõrvalurge, kuid kasutatakse ka nimetust ninakõrvalkoobas. Ninakõrvalurked külgnevad vaheseinaga poolitatud ninaõõnega. Kummalgi pool on ülalõuaurge ehk põsekoobas (avastaja nime järgi Highmore’i urge), otsmikuurge ehk otsmikukoobas, põhiluuurge ehk põhiluukoobas ja sõelluu-urked ehk sõelluurakud.

Urgete õhutamine (ventilatsioon) ja drenaaž toimuvad loomulike kitsaste avauste kaudu, mis paiknevad ninaõõnes keskmiste karbikute all keskmistes käikudes. Urgete limaskest eritab lima, mida limaskesta ripsepiteel tõukab avauste suunas, kust see satub ninaõõnde ja sealt välja. Limast ja seroosset eritist toodetakse ööpäevas umbes 1 liiter. Nina limaskesta kattev kahekihiline nn limavaip on nõrgalt happeline ja sisaldab 95% vett. Ninas uueneb limavaip iga 10–20 minuti järel, ninakõrvalurgetes 10–15 minuti järel. Ripsepiteel ja limavaip moodustavad nn kaitsevalli, kus sissehingatav õhk soojendatakse, niisutatakse, puhastatakse ja vabastatakse haigustekitajatest. Ripsepiteel on väga tundlik välismõjudele. Kõige rohkem nõrgestab ripsepiteeli tööd kuivus. Seetõttu tulebki tube tuulutada, et taastada ripsepiteelile vajalik niiskus. Sage õhutamine on eriti tähtis kütteperioodil. Õhu niisutamiseks võib siis kasutada ka õhuniisuteid. Ripsepiteelile tarvilikku niiskust hoiab ja taastab rohke viibimine värskes õhus. 

Viirusinfektsiooniga kaasnev limaskesta turse blokeerib urgete avaused. Õhutamishäire tõttu tekib ninakõrvalurgetes negatiivne rõhk ja neisse imetakse veresoontest vedelikku. Lima koguneb urgetesse, bakterite lisandumisel tekib mäda ning areneb mädane ninakõrvalurgete põletik. Haiguse peamisi tunnuseid on ninahingamise takistus, ninast tuleb paksu kollast või rohelist eritist, võib esineda pakitsus või valu põletikulise urke kohal. Ülalõuaurke- ehk põsekoopapõletikuga kaasneb valu sageli ka otsmikupiirkonnas. Iseloomulikud on palavik, nõrkustunne, jõuetus, higistamine. Põletik on tavaliselt mõlemapoolne. Mädane eritis valgub kurku. Kõige sagedamini tekib põletik põsekoopas, tihti ka otsmikuurkes. Välimist turset harilikult ei esine. Samal ajal võib haigestuda mitu ninakõrvalurget (polüsinuiit). Diagnoosimisel on abiks röntgeniülesvõte, kroonilise põletiku korral kompuutertomograafia. Sõelluurakkude põletik ehk etmoidiit on peamiselt lapseeas esinev sinuiidivorm – lapsel on sündides sõelluurakustik juba välja arenenud. Äge viiruslik sõelluurakkude põletik on tavaliselt seotud viirusliku nohuga. Bakteriaalse infektsiooni lisandumisel muutub ninaeritis mädaseks. Etmoidiidile on iseloomulik silmalaugude ja silma sidekesta (konjunktiivi) turse ning silma ettesurutud asend; silmamuna liikuvus võib olla piiratud. Haigus on enamasti ühepoolne.

Ninakõrvalurgete põletike teket soodustavad: 1) anatoomilised iseärasused, näiteks suurenenud ninaneelumandel, ninavaheseina kõverdus, ninapolüübid, kasvajad; 2) võõrkehad ninas ning traumad, sh barotrauma (nt sukeldumisel) ja hammaste kirurgilised protseduurid; hambast põhjustatud põsekoopapõletik on ühepoolne, vinava mädaeritusega; 3) muud haigusseisundid, nagu allergiline nohu, immuunpuudulikkus, krooniline kurgumandlipõletik, viirushaigused; eriti soodustab nakkuse levikut eritise sattumine urgetesse, kui nuusatakse kõvasti ja mõlema ninapoolega korraga; 4) ravimid, eeskätt nohutilkade (dekongestantide) pikaajaline kasutamine, mis põhjustab lõpuks nina limaskesta turse; nina limaskesta ärritavad ained on ka tubakasuits, kloriidide aurud, saastatud õhk, värvid, lakid jms. 

Et otsmikuurget ja sõelluurakke eraldab koljukoopast vaid õhuke luuline sein, võib nende eriti ägeda põletiku ja ebatõhusa ravi korral protsess kanduda ajju – tekivad ajukelmepõletik ehk meningiit, ajumädanik ehk ajuabstsess jt haiguskolded. Sellise tüsistuse sümptomid on tugev peavalu, oksendamine, teadvuse hägunemine. Tõuseb palavik, millega kaasneb vappekülm. Haiged vajavad vältimatut arstiabi.

Ninakõrvalurgete põletiku ravis manustatakse turset alandavat pseudoefedriini ja allergiavastase toimega tablette või kapsleid, lastele antakse spetsiaalseid siirupeid, väga turselise nina puhul võib kasutada ninatilku või -aerosoole. Valu leevendavad valuvaigistid. Mädase põletiku ravis on tähtis koht antibiootikumidel, ravi peab kestma vähemalt 10 päeva. Ninaeritisest vabanemist kergendab paksu eritise veeldamine soolalahusega ning ninaloputused. Loobutud on varem levinud elekterravist. Mädapõletiku püsimisel uuritakse urkest punktsiooni teel võetud mäda bakterioloogiliselt, et täpsustada antibakteriaalset ravi. Pikaleveninud põletiku korral tehakse põsekoopaloputus. See leevendab pingest põhjustatud valu ja samas eemaldatakse limaskestale kogunenud leukotsüütide ja bakterite laguproduktid.

Otsmikuurkepõletiku ravi on keerukas, sest ligipääs otsmikuurgetesse on ninasiseselt raske. Rakendatakse otsmikukoopa eesseina puurimist, avasse asetatakse kanüül, mille kaudu paks mäda loputatakse välja. Tänu funktsionaalse endoskoopilise ninakõrvalurgete ehk siinuskirurgia arengule on võimalik puhastada ninasiseselt juurdepääs ninakõrvalurgetesse. Tõhusate ravimite olemasolul on ninakõrvalurgete põletike tüsistused jäänud tunduvalt harvemaks. Lastel esineva veniva kuluga ninakõrvalurgete põletiku korral tuleks mõelda ninaneelumandli eemaldamisele. Levinud on ninaloputused 0,9%-lise keedusoola- või meresoolalahusega, mis peseb ja niisutab nina limaskesta, veeldab põletikulist eritist ning aitab sellest vabaneda.

Kui põletik on kestnud üle 12 nädala või on esinenud 3–4 haigestumist ühe aasta jooksul, loetakse ninakõrvalurgete põletik krooniliseks. Kroonilise ninakõrvalurgete põletiku ehk kroonilise sinuiidi ravi on kirurgiline, kui medikamentoosne ravi ei ole osutunud efektiivseks. Operatsiooni eesmärk on haigestunud ninakõrvalurke dreenimine koos ventilatsiooni taastamisega. Laialt rakendatakse endoskoopilist siinuskirurgiat. Optika (endoskoobi või mikroskoobi) kontrolli all eemaldatakse spetsiaalsete instrumentide abil polüübid, puhastatakse nina keskmised käigud, vabastatakse urgete avaused, neid vajaduse korral avardades. Alati rakendatakse kirurgilist ravi, kõrvaldamaks põletiku tekkepõhjused (nt likvideeritakse ninavaheseina kõverdus, eemaldatakse kurgumandlid või suurenenud neelumandel, vähendatakse ninakarbikuid). Tõhusad on glükokortikoidninatilgad ja -aerosoolid, mis takistavad nina limaskesta turse tekkimist ja hoiavad urgete ühendused lahti, soodustades sellega nende ventilatsiooni. Glükokortikoidide mõjul võivad väikesed ninapolüübid taandareneda, operatsiooni järel hoiavad nad ära polüüpide taastekke.


Ninakõrvalurgete põletik

Nõuanded teemal: Perearst

refluksi vaevused ja pikaajaline ravi

Olen pikaajaliselt hädas refluksiga ja tunnen, et miski - ei toitumine ega ravi - aita
Lisaks on tekinud suur ärevus ja stress, unehäired ja pessimism

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Inimese kehas on kõik omavahel seotud, veelgi enam- seotud on ka vaimne ja kehaline tervis. Mõõdukas füüsiline vaevus võib pikapeale vaimu nii ära kurnata, et inimene ongi väga haige. Rõõm ...

Loe edasi

Mitu kuud kestnud pidev palavik

Alates aastavahetusest on olnud pidevalt madal palavik, 36,9 - 37,3. Praeguseks olen ka 2,5 kuud käinud perearsti ja teiste arstide juures (pulmonoloog, günekoloog), andnud vere- ja uriinianalüüse, kopsuröntgen ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Paljud arstid ei pea seda numbrit 36,9-37,2 palavikuks. Kui paljud arstid on Teid uurinud ja haigust ei ole leidnud, siis see on ju hästi. Kipun kahtlustama just stressist tulenevat probleemi, ...

Loe edasi

Lööve nahal

Oskate öelda millise lööbega on tegu? Lööve põhiliselt seljal , üks pöidlasuurune ka rindkerel, mujal pole täheldanud.

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Diagnostikaks oleks oluline teada, kas lööve sügeleb ja kas lähisugulastel on esinenud allergiahaigusi ? Arvestades lapse vanust ja vaadates fotot võiks arvata, et tegu on atoopilise dermatiidi ...

Loe edasi

Punnid

Tere,
Mul tekkisid kehale sellised punnid, algul oli täpp, ääred olid punased ja hiljem tekkis sinna alla mäda ja läks see veel suuremaks laiguks nagu oleks selle ära põletanud. Need tekkisid algul ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kirjelduse järgi võiks see olla näiteks püodermia ehk mädane nahapõletik. Kuid võimalusi on veelgi. Abiks oleks muidugi pilt. Kuid kõige mõistlikum on oma perearsti külastus, kes diagnoosib ...

Loe edasi

Kiire pulss

Tere!
Selline küsimus et on endal pulss tavaliselt 98 ja vahel on olnud tavaolekus ka 121 ta jääbki nii 98-121 ,kas see on kiire pulss v normaalne?
Kas peaks enda perearstiga sellest rääkima ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Täiskasvanud inimese normaalne rahuoleku südame löögisagedus on 60-80 lööki minutis. Kehalise töö ja psühhoemotsionaalse pinge puhul südame löögisagedus kiireneb. Juhul kui olete märganud, ...

Loe edasi

Päraku sügelus

Tere!

Viimased 8-9 kuud on esinenud väga tugev päraku sügelus. Ei ole vaid öösiti. Päeval, öösel, igal ajal. Olen üritanud jälgifa, ning mingeid usse- mune ei ole märganud. Teistel peres probleemi ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Kui kirjeldate, et nahk päraku piirkonnas on punetav ja valus, on diagnoosi täpsustamiseks kindlasti tarvis teha läbivaatus. Soovitan Teil kirjaldatud probleemiga pöörduda nahaarsti vastuvõtule. ...

Loe edasi

Keha sügelemine

Tere
Mitmendat kuud kogu keha, ka peanahk ja kõrvad seest, sügelevad.
Mingit löövet ega punetust nahal ei ole.
Diagnoositi veebruaris maksa kasvaja, lõikust ei ole veel toimunud.
Soestasin ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Allergia ei teki üleöö ja sellel peaks olema ka muud sümptomid, nt lööve, nina ja silmade vesitsemine jne. Kuid mõtlen murelikult Teie maksa peale. Kui maksaproovid on paigast ära annab see ...

Loe edasi

Kateeterablatsioon

Tere, mul tehti 26. märtsil kateeterablatsioon südeme rütmihäirete raviks. Sain 27. märtsil haiglast välja tulemusega, et operatsioon oli edukas ja jäid üksikud VESid. 27. märtsi õhtupoolikul oli rindkeres ...

Karmen Joller

Vastas dr Karmen Joller

Tere!

Pärast kateeterablatsiooni võib tõepoolest olla valusid - see sõltub südamelihase kahjustuse ulatusest ja veel paljudest faktoritest. Paranemine võtab aega. Ka troponiin võib olla normist ...

Loe edasi

Analüüs

Tere!
Mina käisin synlabis veranalüüsi tegemas, kuna tunnen pidevat väsimust.Hemogramm ja muud näitajad olid analüüsis korras, kuid muret teeb kreatiniin 46 umol/l normiväärtus 45-84 ja eGFR (CKD-EPI) ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Õnnitlen-Teie analüüsitulemused on SUUREPÄRASED ! Kreatiniin üks neerutalitluse näitajatest, norm on 4-584, see kehtib keskmisele inimesele. Teie neerud saavad väga hästi jääkainete eemaldamisega ...

Loe edasi

Mida loete Teie nendest andmetest välja?

Tere. Küsiksin Teie arvamust, et mida loeksite välja sellistest andmetes? Praegu lisan selliste andmetega fotod. Esialgu seletuseks niipalju, et 2 kuud tagasi oli konkreetselt kokkupuude RS-viirusega ja ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Ainult analüüside ja EKG põhjal ning patsienti nägemata ei oska konkreetset vastust anda. Soovitan Teil küll küsida analüüside ja uuringute interpretatsiooni sellelt arstilt, kes nad määras. ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi