Ninakõrvalurgete põletik Autor: Ulvi Lettermo


Viited: ninatilgad, -aerosool
Ninakõrvalurgete põletik ehk sinuiit ehk sinusiit on erineva tekkepõhjusega äge või krooniline haigus. Ninakõrvalurked on ninaõõnt ümbritsevates luudes asetsevad, õhku sisaldavad ning ripsepiteeliga vooderdatud resonantselundid. Ametlik termin on ninakõrvalurge, kuid kasutatakse ka nimetust ninakõrvalkoobas. Ninakõrvalurked külgnevad vaheseinaga poolitatud ninaõõnega. Kummalgi pool on ülalõuaurge ehk põsekoobas (avastaja nime järgi Highmore’i urge), otsmikuurge ehk otsmikukoobas, põhiluuurge ehk põhiluukoobas ja sõelluu-urked ehk sõelluurakud.

Urgete õhutamine (ventilatsioon) ja drenaaž toimuvad loomulike kitsaste avauste kaudu, mis paiknevad ninaõõnes keskmiste karbikute all keskmistes käikudes. Urgete limaskest eritab lima, mida limaskesta ripsepiteel tõukab avauste suunas, kust see satub ninaõõnde ja sealt välja. Limast ja seroosset eritist toodetakse ööpäevas umbes 1 liiter. Nina limaskesta kattev kahekihiline nn limavaip on nõrgalt happeline ja sisaldab 95% vett. Ninas uueneb limavaip iga 10–20 minuti järel, ninakõrvalurgetes 10–15 minuti järel. Ripsepiteel ja limavaip moodustavad nn kaitsevalli, kus sissehingatav õhk soojendatakse, niisutatakse, puhastatakse ja vabastatakse haigustekitajatest. Ripsepiteel on väga tundlik välismõjudele. Kõige rohkem nõrgestab ripsepiteeli tööd kuivus. Seetõttu tulebki tube tuulutada, et taastada ripsepiteelile vajalik niiskus. Sage õhutamine on eriti tähtis kütteperioodil. Õhu niisutamiseks võib siis kasutada ka õhuniisuteid. Ripsepiteelile tarvilikku niiskust hoiab ja taastab rohke viibimine värskes õhus. 

Viirusinfektsiooniga kaasnev limaskesta turse blokeerib urgete avaused. Õhutamishäire tõttu tekib ninakõrvalurgetes negatiivne rõhk ja neisse imetakse veresoontest vedelikku. Lima koguneb urgetesse, bakterite lisandumisel tekib mäda ning areneb mädane ninakõrvalurgete põletik. Haiguse peamisi tunnuseid on ninahingamise takistus, ninast tuleb paksu kollast või rohelist eritist, võib esineda pakitsus või valu põletikulise urke kohal. Ülalõuaurke- ehk põsekoopapõletikuga kaasneb valu sageli ka otsmikupiirkonnas. Iseloomulikud on palavik, nõrkustunne, jõuetus, higistamine. Põletik on tavaliselt mõlemapoolne. Mädane eritis valgub kurku. Kõige sagedamini tekib põletik põsekoopas, tihti ka otsmikuurkes. Välimist turset harilikult ei esine. Samal ajal võib haigestuda mitu ninakõrvalurget (polüsinuiit). Diagnoosimisel on abiks röntgeniülesvõte, kroonilise põletiku korral kompuutertomograafia. Sõelluurakkude põletik ehk etmoidiit on peamiselt lapseeas esinev sinuiidivorm – lapsel on sündides sõelluurakustik juba välja arenenud. Äge viiruslik sõelluurakkude põletik on tavaliselt seotud viirusliku nohuga. Bakteriaalse infektsiooni lisandumisel muutub ninaeritis mädaseks. Etmoidiidile on iseloomulik silmalaugude ja silma sidekesta (konjunktiivi) turse ning silma ettesurutud asend; silmamuna liikuvus võib olla piiratud. Haigus on enamasti ühepoolne.

Ninakõrvalurgete põletike teket soodustavad: 1) anatoomilised iseärasused, näiteks suurenenud ninaneelumandel, ninavaheseina kõverdus, ninapolüübid, kasvajad; 2) võõrkehad ninas ning traumad, sh barotrauma (nt sukeldumisel) ja hammaste kirurgilised protseduurid; hambast põhjustatud põsekoopapõletik on ühepoolne, vinava mädaeritusega; 3) muud haigusseisundid, nagu allergiline nohu, immuunpuudulikkus, krooniline kurgumandlipõletik, viirushaigused; eriti soodustab nakkuse levikut eritise sattumine urgetesse, kui nuusatakse kõvasti ja mõlema ninapoolega korraga; 4) ravimid, eeskätt nohutilkade (dekongestantide) pikaajaline kasutamine, mis põhjustab lõpuks nina limaskesta turse; nina limaskesta ärritavad ained on ka tubakasuits, kloriidide aurud, saastatud õhk, värvid, lakid jms. 

Et otsmikuurget ja sõelluurakke eraldab koljukoopast vaid õhuke luuline sein, võib nende eriti ägeda põletiku ja ebatõhusa ravi korral protsess kanduda ajju – tekivad ajukelmepõletik ehk meningiit, ajumädanik ehk ajuabstsess jt haiguskolded. Sellise tüsistuse sümptomid on tugev peavalu, oksendamine, teadvuse hägunemine. Tõuseb palavik, millega kaasneb vappekülm. Haiged vajavad vältimatut arstiabi.

Ninakõrvalurgete põletiku ravis manustatakse turset alandavat pseudoefedriini ja allergiavastase toimega tablette või kapsleid, lastele antakse spetsiaalseid siirupeid, väga turselise nina puhul võib kasutada ninatilku või -aerosoole. Valu leevendavad valuvaigistid. Mädase põletiku ravis on tähtis koht antibiootikumidel, ravi peab kestma vähemalt 10 päeva. Ninaeritisest vabanemist kergendab paksu eritise veeldamine soolalahusega ning ninaloputused. Loobutud on varem levinud elekterravist. Mädapõletiku püsimisel uuritakse urkest punktsiooni teel võetud mäda bakterioloogiliselt, et täpsustada antibakteriaalset ravi. Pikaleveninud põletiku korral tehakse põsekoopaloputus. See leevendab pingest põhjustatud valu ja samas eemaldatakse limaskestale kogunenud leukotsüütide ja bakterite laguproduktid.

Otsmikuurkepõletiku ravi on keerukas, sest ligipääs otsmikuurgetesse on ninasiseselt raske. Rakendatakse otsmikukoopa eesseina puurimist, avasse asetatakse kanüül, mille kaudu paks mäda loputatakse välja. Tänu funktsionaalse endoskoopilise ninakõrvalurgete ehk siinuskirurgia arengule on võimalik puhastada ninasiseselt juurdepääs ninakõrvalurgetesse. Tõhusate ravimite olemasolul on ninakõrvalurgete põletike tüsistused jäänud tunduvalt harvemaks. Lastel esineva veniva kuluga ninakõrvalurgete põletiku korral tuleks mõelda ninaneelumandli eemaldamisele. Levinud on ninaloputused 0,9%-lise keedusoola- või meresoolalahusega, mis peseb ja niisutab nina limaskesta, veeldab põletikulist eritist ning aitab sellest vabaneda.

Kui põletik on kestnud üle 12 nädala või on esinenud 3–4 haigestumist ühe aasta jooksul, loetakse ninakõrvalurgete põletik krooniliseks. Kroonilise ninakõrvalurgete põletiku ehk kroonilise sinuiidi ravi on kirurgiline, kui medikamentoosne ravi ei ole osutunud efektiivseks. Operatsiooni eesmärk on haigestunud ninakõrvalurke dreenimine koos ventilatsiooni taastamisega. Laialt rakendatakse endoskoopilist siinuskirurgiat. Optika (endoskoobi või mikroskoobi) kontrolli all eemaldatakse spetsiaalsete instrumentide abil polüübid, puhastatakse nina keskmised käigud, vabastatakse urgete avaused, neid vajaduse korral avardades. Alati rakendatakse kirurgilist ravi, kõrvaldamaks põletiku tekkepõhjused (nt likvideeritakse ninavaheseina kõverdus, eemaldatakse kurgumandlid või suurenenud neelumandel, vähendatakse ninakarbikuid). Tõhusad on glükokortikoidninatilgad ja -aerosoolid, mis takistavad nina limaskesta turse tekkimist ja hoiavad urgete ühendused lahti, soodustades sellega nende ventilatsiooni. Glükokortikoidide mõjul võivad väikesed ninapolüübid taandareneda, operatsiooni järel hoiavad nad ära polüüpide taastekke.


Ninakõrvalurgete põletik

Nõuanded teemal: Perearst

Jalgade valu ja turse.

Pöördusin teie poole ja sain eile põhjaliku vastuse. Aitäh! Sooviksin veel veidi täpsustada.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan tagasiside ja uue kirja eest. Proovin vastata. Liigesekulumise ehk artroosi üks ravi osa on võitlus põletiku ja valuga. Selleks on ravimid, mis kuuluvad valu ja põletikuvastaste ravimite ...

Loe edasi

Mure kõhuga

Tere, olen lugenud teie nõuandeid kliiniku lehel ,igati asjalikud sestap otsustasin ka teie käest küsida.Nimelt mure kõhuga esineb kõhu valusid millega kaasneb ka kõhu kinnitus ja vahelduv kõhu lahtisus ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Teie vaevused ja vanus on omased soole ärritussündroomile, ingliskeeles irritable bowel syndrome. Täpsem info googeldades, nt hea ülevaade siit: https://www.mayoclinic.org/diseases-conditions/irritable-bowel-syndrome/symptoms-causes/syc-20360016
Loe edasi

Jalgade valu ja turse

Jalad valutavad öösiti, valu on erinev, mõnikord valutavad põlved või sääred, või siis kihelevad altpoolt nagu oleksid sipelgapesas. Ei ole aru saanud, milline päevane tegevus on põhjuseks. Samuti on jalad ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Teie kirjelduse alusel paistab olema mitu haigust. Liigesekulumine põletikuga, kerge südamepuudulikkus tursetega, võimalik, et ka ravimi, peamiselt amlodipiini kõrvaltoime. Kahtlus ka staasdermatiidile, ...

Loe edasi

Jalg turses

Tere!
Mure on korduv. Esimene turse (paremal jalal) ilmnes jõulude paiku 2019 ja paranemine võttis aega umbes 5 kuud, uus turse (seekord vasakul jalal) ilmnes jaanipäeva paiku 2020.
Haigus ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan usalduse ja hea pildi eest. Teie vaevus ja haiguspilt on omane staasdermatiidile. Ehk mingil põhjusel on häirunud veenide ja lümfiteede talitlus. Sellest tõuseb venoosne rõhk säärtes, ...

Loe edasi

kõris poob

Tere

Paar nädalat tagasi hakkasin aeg-ajalt neelates tundma kurgus tükitunnet. Kord ühel pool, kord teisel. Süües ega juues neelamisraskusi ei esinenud. Siis kadus tükitunne ära ja nüüd tunnen ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Vaevus on sage ja vaevav nii patsiendile kui arstidele. Vaevused on, kuid kindlat leidu mitte. Teie märgitud haigused on üliharvad. Nende vaevused on hoopis teistsugused.
Kasutatakse ...

Loe edasi

punetus ja sügelus peenisel ning munanditel

Millega on tegu? Tihti nahk rebeneb munanditel kui ei niisuta. Peale masturbeerimist läheb olukord ajutiselt veel hullemaks ja nahk hakkab kiirelt kuivama ning sügelema. Punetus ja sügelus on levinud üle ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan usalduse eest. Tekivad mõned küsimused. Kas lööve on ainult selles piirkonnas või ka näiteks kubeme piirkonnas ? Lööve kätel ? Kui kaua vaevus on kestnud ? Kas on seos näiteks aluspükste ...

Loe edasi

Verega levivad nakkused

Tere,
kas ebaõnne korral on võimalik saada verega levivaid nakkusi kui tappa laes verd täis sääsk ja plekki kohe maha pestes tilgub pesuvett silma?Olen lugenud, et näiteks HIV on võimeline sääses ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Nakkuse saamine Teie kirjeldatud mehhanismiga praktiliselt ei ole võimalik.

Head tervist soovides
Madis Veskimägi

Loe edasi

Pearinglus

Oli hemoglobiin ja d vitamiin olematu(nüüd korras)Mitu nädalat pea uimane,nõrkus, kaalulangus,pulsi kiirenemine ja kuumahood (siis kui tekib pearinglus).millest see võib olla ja mida teha

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Saan piirduda vaid soovitusega pöörduda kiiresti perearsti vastuvõtule. Täisveri kordusproov, kilpnäärmetestid jt uuringud.
Head tervist soovides
Madis Veskimägi

Loe edasi

Kurgu mandlid

Tere
Pikemat aega vaevavad mind pidevad kurgu mandlipõletikud alles aprillis sain ka antibiootikumi kuuri nüüd oli paar kuud vahet ja umbes kaks nädalat olen proovinud käsimüügi ravimitega asja ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Ägeda haigusega peab saama perearsti vastuvõtule samal päeval.
Kahtlustan kroonilist mandlipõletikku. Arst peab teid vahetult uurima, vajalikud on mitmed testid- täisveri, ASO tooter, ...

Loe edasi

Refluks

Tere.

Loodan et saata aidata. Mul perearst diagnoosis refluksi ja määras ravika Gasec Omeprazolum 20mg. Nüüd olen kolm päeva võtnud iga hommikul üks kapsel päevas. Aga ma ei saa aru kuna see ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Raviefekt peaks ilmnema 4-5 päevase raviga. Kui vaevused vaatamata ravile püsivad, siis peab seda arutama oma perearstiga.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi