Ninakõrvalurgete põletik Autor: Ulvi Lettermo

Ninakõrvalurgete põletik ehk sinuiit ehk sinusiit on erineva tekkepõhjusega äge või krooniline haigus. Ninakõrvalurked on ninaõõnt ümbritsevates luudes asetsevad, õhku sisaldavad ning ripsepiteeliga vooderdatud resonantselundid. Ametlik termin on ninakõrvalurge, kuid kasutatakse ka nimetust ninakõrvalkoobas. Ninakõrvalurked külgnevad vaheseinaga poolitatud ninaõõnega. Kummalgi pool on ülalõuaurge ehk põsekoobas (avastaja nime järgi Highmore’i urge), otsmikuurge ehk otsmikukoobas, põhiluuurge ehk põhiluukoobas ja sõelluu-urked ehk sõelluurakud.

Urgete õhutamine (ventilatsioon) ja drenaaž toimuvad loomulike kitsaste avauste kaudu, mis paiknevad ninaõõnes keskmiste karbikute all keskmistes käikudes. Urgete limaskest eritab lima, mida limaskesta ripsepiteel tõukab avauste suunas, kust see satub ninaõõnde ja sealt välja. Limast ja seroosset eritist toodetakse ööpäevas umbes 1 liiter. Nina limaskesta kattev kahekihiline nn limavaip on nõrgalt happeline ja sisaldab 95% vett. Ninas uueneb limavaip iga 10–20 minuti järel, ninakõrvalurgetes 10–15 minuti järel. Ripsepiteel ja limavaip moodustavad nn kaitsevalli, kus sissehingatav õhk soojendatakse, niisutatakse, puhastatakse ja vabastatakse haigustekitajatest. Ripsepiteel on väga tundlik välismõjudele. Kõige rohkem nõrgestab ripsepiteeli tööd kuivus. Seetõttu tulebki tube tuulutada, et taastada ripsepiteelile vajalik niiskus. Sage õhutamine on eriti tähtis kütteperioodil. Õhu niisutamiseks võib siis kasutada ka õhuniisuteid. Ripsepiteelile tarvilikku niiskust hoiab ja taastab rohke viibimine värskes õhus. 

Viirusinfektsiooniga kaasnev limaskesta turse blokeerib urgete avaused. Õhutamishäire tõttu tekib ninakõrvalurgetes negatiivne rõhk ja neisse imetakse veresoontest vedelikku. Lima koguneb urgetesse, bakterite lisandumisel tekib mäda ning areneb mädane ninakõrvalurgete põletik. Haiguse peamisi tunnuseid on ninahingamise takistus, ninast tuleb paksu kollast või rohelist eritist, võib esineda pakitsus või valu põletikulise urke kohal. Ülalõuaurke- ehk põsekoopapõletikuga kaasneb valu sageli ka otsmikupiirkonnas. Iseloomulikud on palavik, nõrkustunne, jõuetus, higistamine. Põletik on tavaliselt mõlemapoolne. Mädane eritis valgub kurku. Kõige sagedamini tekib põletik põsekoopas, tihti ka otsmikuurkes. Välimist turset harilikult ei esine. Samal ajal võib haigestuda mitu ninakõrvalurget (polüsinuiit). Diagnoosimisel on abiks röntgeniülesvõte, kroonilise põletiku korral kompuutertomograafia. Sõelluurakkude põletik ehk etmoidiit on peamiselt lapseeas esinev sinuiidivorm – lapsel on sündides sõelluurakustik juba välja arenenud. Äge viiruslik sõelluurakkude põletik on tavaliselt seotud viirusliku nohuga. Bakteriaalse infektsiooni lisandumisel muutub ninaeritis mädaseks. Etmoidiidile on iseloomulik silmalaugude ja silma sidekesta (konjunktiivi) turse ning silma ettesurutud asend; silmamuna liikuvus võib olla piiratud. Haigus on enamasti ühepoolne.

Ninakõrvalurgete põletike teket soodustavad: 1) anatoomilised iseärasused, näiteks suurenenud ninaneelumandel, ninavaheseina kõverdus, ninapolüübid, kasvajad; 2) võõrkehad ninas ning traumad, sh barotrauma (nt sukeldumisel) ja hammaste kirurgilised protseduurid; hambast põhjustatud põsekoopapõletik on ühepoolne, vinava mädaeritusega; 3) muud haigusseisundid, nagu allergiline nohu, immuunpuudulikkus, krooniline kurgumandlipõletik, viirushaigused; eriti soodustab nakkuse levikut eritise sattumine urgetesse, kui nuusatakse kõvasti ja mõlema ninapoolega korraga; 4) ravimid, eeskätt nohutilkade (dekongestantide) pikaajaline kasutamine, mis põhjustab lõpuks nina limaskesta turse; nina limaskesta ärritavad ained on ka tubakasuits, kloriidide aurud, saastatud õhk, värvid, lakid jms. 

Et otsmikuurget ja sõelluurakke eraldab koljukoopast vaid õhuke luuline sein, võib nende eriti ägeda põletiku ja ebatõhusa ravi korral protsess kanduda ajju – tekivad ajukelmepõletik ehk meningiit, ajumädanik ehk ajuabstsess jt haiguskolded. Sellise tüsistuse sümptomid on tugev peavalu, oksendamine, teadvuse hägunemine. Tõuseb palavik, millega kaasneb vappekülm. Haiged vajavad vältimatut arstiabi.

Ninakõrvalurgete põletiku ravis manustatakse turset alandavat pseudoefedriini ja allergiavastase toimega tablette või kapsleid, lastele antakse spetsiaalseid siirupeid, väga turselise nina puhul võib kasutada ninatilku või -aerosoole. Valu leevendavad valuvaigistid. Mädase põletiku ravis on tähtis koht antibiootikumidel, ravi peab kestma vähemalt 10 päeva. Ninaeritisest vabanemist kergendab paksu eritise veeldamine soolalahusega ning ninaloputused. Loobutud on varem levinud elekterravist. Mädapõletiku püsimisel uuritakse urkest punktsiooni teel võetud mäda bakterioloogiliselt, et täpsustada antibakteriaalset ravi. Pikaleveninud põletiku korral tehakse põsekoopaloputus. See leevendab pingest põhjustatud valu ja samas eemaldatakse limaskestale kogunenud leukotsüütide ja bakterite laguproduktid.

Otsmikuurkepõletiku ravi on keerukas, sest ligipääs otsmikuurgetesse on ninasiseselt raske. Rakendatakse otsmikukoopa eesseina puurimist, avasse asetatakse kanüül, mille kaudu paks mäda loputatakse välja. Tänu funktsionaalse endoskoopilise ninakõrvalurgete ehk siinuskirurgia arengule on võimalik puhastada ninasiseselt juurdepääs ninakõrvalurgetesse. Tõhusate ravimite olemasolul on ninakõrvalurgete põletike tüsistused jäänud tunduvalt harvemaks. Lastel esineva veniva kuluga ninakõrvalurgete põletiku korral tuleks mõelda ninaneelumandli eemaldamisele. Levinud on ninaloputused 0,9%-lise keedusoola- või meresoolalahusega, mis peseb ja niisutab nina limaskesta, veeldab põletikulist eritist ning aitab sellest vabaneda.

Kui põletik on kestnud üle 12 nädala või on esinenud 3–4 haigestumist ühe aasta jooksul, loetakse ninakõrvalurgete põletik krooniliseks. Kroonilise ninakõrvalurgete põletiku ehk kroonilise sinuiidi ravi on kirurgiline, kui medikamentoosne ravi ei ole osutunud efektiivseks. Operatsiooni eesmärk on haigestunud ninakõrvalurke dreenimine koos ventilatsiooni taastamisega. Laialt rakendatakse endoskoopilist siinuskirurgiat. Optika (endoskoobi või mikroskoobi) kontrolli all eemaldatakse spetsiaalsete instrumentide abil polüübid, puhastatakse nina keskmised käigud, vabastatakse urgete avaused, neid vajaduse korral avardades. Alati rakendatakse kirurgilist ravi, kõrvaldamaks põletiku tekkepõhjused (nt likvideeritakse ninavaheseina kõverdus, eemaldatakse kurgumandlid või suurenenud neelumandel, vähendatakse ninakarbikuid). Tõhusad on glükokortikoidninatilgad ja -aerosoolid, mis takistavad nina limaskesta turse tekkimist ja hoiavad urgete ühendused lahti, soodustades sellega nende ventilatsiooni. Glükokortikoidide mõjul võivad väikesed ninapolüübid taandareneda, operatsiooni järel hoiavad nad ära polüüpide taastekke.

Ninakõrvalurgete põletik

Nõuanded sel teemal

lapse peaümbermõõt

Tere. Kui suur võib olla 1 a 3 k lapse maksimaalne peaümbermõõt? Hetkel on lapse peaümbermõõt 50, 5 cm, kas see on normaalne suurus või peaks seda jälgima? Tänan

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh pöördumast!
Selline pea ümbermõõt on normi piires, kuid kipub ülemise normi poole. Pea ümbermõõt üksi ei ole sisuliselt oluline näitaja. Pea ümbermõõtu tuleb vaadata koos lapse ...

Loe edasi

Lapse söömine

Tere!

Mure selles, et alates juunis pôetud ülemiste hingamisteede viirushaigust on lapse isu kehv. Enne seda sôi ilusti. Laps ise süüa ei küsi ja olen toidukordade vahed jätnud ka pikemaks ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!
Isutus on väikelastel sage probleem. Ägeda haiguse ajal on laps loomulikult isutu. Kuid ka rõõmus ja tervena tunduv laps võib olla aeg-ajalt isutu. Lapsed söövadki vahel vähem ja kipuvad ka ...

Loe edasi

Lapsel 2 nadalat väike palavik

Tere. Mure järgmine- minu 2a10k tütrel on 2 nadalat olnud nyyd palavik 37-37.2. Kui palavik oli kestnud nadala aega kaisime arstil- tuli valja paistes ja punane kurk Ja korvad ka kummis( laps polnud ise ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kõige pealt küsimus, kust kohast mõõdetuna on lapse kehatemperatuur 37,2 C. Kui näiteks pepust, siis see pole palavik. Ka võib selline veidi kõrgem kehatemperatuur olla kaenla alt mõõdetuna ...

Loe edasi

Imiku nutmine pärast igat söögikorda

Laps on 3 nädalane. Alates teisest nädalast algasid kaebused, toiduna ainult rinnapiim. Kaalus võtab hästi juurde, 2 nädalaga võttis 500g juurde. Pärast imetamist on rahulik maksimaalselt 10 minutit ja ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Gaasivalud on tavaliselt päeva teises pooles. Valude kestvus on väga erinev, tavaliselt mõned tunnid, aga mõnel lapsel kestavad need ka pikemalt. Kirjutate, et gaasivalud kestavad 10-12 ...

Loe edasi

3,5 kuuse beebi söömine

Tere
Beebi on 3,5 kuune ja kaalub 7200g (sünnikaal oli 4090g). Kuna mul endal juba alguses tuli rinnapiima vaid minimaalselt, siis on lapse põhitoit sünnist saadik olnud piimasegu. Alates 3ndast ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Tõepoolest võiks ööpäevane piimakogus jääda 1 liitri piiri. Vahel on lapsel kasvuspurdi perioodid, mil ta tahabki rohkem süüa ja seetõttu lühiaegselt võibki anda veidi rohkem. Kui aga ...

Loe edasi

mure

Tere mure on selline. Mu kaheksa kuune tüdar ei soovi roomad. kui panen kõhuli siis ei taha seal olla hakkab kohe kisama. Juhul kui ta istub siis läheb kuidagi kõhuli siis on nõus. Pöörab ainult kõhu pealt ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Soovitan Teil kindlasti pöörduda laste füsioterapeudi vastuvõtule. Muidugi on soovitav külastada ka lasteneuroloogi kui võimalik.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

GERD diagnoositud - luhike soogitoru

Kirjutan seoses oma lapsega. Ta on hetkel 3 kuune: kaalub 5,750kg ja ikkus 60,5cm. Olime Tartu haiglas Oktoobris diagnoosiga GER, GERD ja luhike soogitoru. Oleme kasutanud Ranitadine alates 2.5 nadalast ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Nende andmete alusel, mida kirjast lugeda võin on mul väga raske midagi soovitada. Mida tähendab lühike söögitoru, kui lühike see on? Seepärast ei saa ka midagi arvata operatsiooni ja ...

Loe edasi

Palavikus laps

Minu laps ja mees nakatusid viirusesse või grippi juba yle nädala tagasi. Esimestel päevadel oli palavik mõlemal yle 39 ja siis kolmandal kuni viienda päevani oli kôrgeim 38.5. Siis käisime arstil. Tehti ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Ilmselt on tegemist on viirushaigusega. Kopsupõletiku korral oleks põletikunäit 10 korda suurem.

Lugupidamisega,
Tiia Voor

Loe edasi

2,6 aastase magama jäämine

Tere.
Mure on 2,6 aastase lapse magama jäämisega. Nimelt on õhtused tegevused enne magama minemist kinnistunud juba mitu kuud (st. õhtune söömine, hammaste pesu, tuduriiete selga panemine ja raamatu ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Uinumisraskused võivad tekkida 2-3aastastel laste, kuna sel ajal toimuvad suured arengulised muutused ja laps hakkab üha enam tunnetama oma "mina" ning üheks enda kehtestamise vormiks ...

Loe edasi

Lapse gripi vastu vaktsineerimine.

Tere
Tahaksin teha lapsele kordus gripivaktsiini ( esimese sai novembri lõpus). Laps aga jäi haigeks ja tal tulid palavikukrambid ( ka teistkordselt esimest korda olid aasta alguses Jaanuaris). Käisime ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh pöördumast!
Vaktsineerida ma praegu ei soovita, sest vaktsineerimine on lapsele lisakoormus. Soovitan lapsega vältida rahvarohkeid kohti. Parim koht lapsele gripiperioodil on ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi