Ninakõrvalurgete põletik Autor: Ulvi Lettermo

Ninakõrvalurgete põletik ehk sinuiit ehk sinusiit on erineva tekkepõhjusega äge või krooniline haigus. Ninakõrvalurked on ninaõõnt ümbritsevates luudes asetsevad, õhku sisaldavad ning ripsepiteeliga vooderdatud resonantselundid. Ametlik termin on ninakõrvalurge, kuid kasutatakse ka nimetust ninakõrvalkoobas. Ninakõrvalurked külgnevad vaheseinaga poolitatud ninaõõnega. Kummalgi pool on ülalõuaurge ehk põsekoobas (avastaja nime järgi Highmore’i urge), otsmikuurge ehk otsmikukoobas, põhiluuurge ehk põhiluukoobas ja sõelluu-urked ehk sõelluurakud.

Urgete õhutamine (ventilatsioon) ja drenaaž toimuvad loomulike kitsaste avauste kaudu, mis paiknevad ninaõõnes keskmiste karbikute all keskmistes käikudes. Urgete limaskest eritab lima, mida limaskesta ripsepiteel tõukab avauste suunas, kust see satub ninaõõnde ja sealt välja. Limast ja seroosset eritist toodetakse ööpäevas umbes 1 liiter. Nina limaskesta kattev kahekihiline nn limavaip on nõrgalt happeline ja sisaldab 95% vett. Ninas uueneb limavaip iga 10–20 minuti järel, ninakõrvalurgetes 10–15 minuti järel. Ripsepiteel ja limavaip moodustavad nn kaitsevalli, kus sissehingatav õhk soojendatakse, niisutatakse, puhastatakse ja vabastatakse haigustekitajatest. Ripsepiteel on väga tundlik välismõjudele. Kõige rohkem nõrgestab ripsepiteeli tööd kuivus. Seetõttu tulebki tube tuulutada, et taastada ripsepiteelile vajalik niiskus. Sage õhutamine on eriti tähtis kütteperioodil. Õhu niisutamiseks võib siis kasutada ka õhuniisuteid. Ripsepiteelile tarvilikku niiskust hoiab ja taastab rohke viibimine värskes õhus. 

Viirusinfektsiooniga kaasnev limaskesta turse blokeerib urgete avaused. Õhutamishäire tõttu tekib ninakõrvalurgetes negatiivne rõhk ja neisse imetakse veresoontest vedelikku. Lima koguneb urgetesse, bakterite lisandumisel tekib mäda ning areneb mädane ninakõrvalurgete põletik. Haiguse peamisi tunnuseid on ninahingamise takistus, ninast tuleb paksu kollast või rohelist eritist, võib esineda pakitsus või valu põletikulise urke kohal. Ülalõuaurke- ehk põsekoopapõletikuga kaasneb valu sageli ka otsmikupiirkonnas. Iseloomulikud on palavik, nõrkustunne, jõuetus, higistamine. Põletik on tavaliselt mõlemapoolne. Mädane eritis valgub kurku. Kõige sagedamini tekib põletik põsekoopas, tihti ka otsmikuurkes. Välimist turset harilikult ei esine. Samal ajal võib haigestuda mitu ninakõrvalurget (polüsinuiit). Diagnoosimisel on abiks röntgeniülesvõte, kroonilise põletiku korral kompuutertomograafia. Sõelluurakkude põletik ehk etmoidiit on peamiselt lapseeas esinev sinuiidivorm – lapsel on sündides sõelluurakustik juba välja arenenud. Äge viiruslik sõelluurakkude põletik on tavaliselt seotud viirusliku nohuga. Bakteriaalse infektsiooni lisandumisel muutub ninaeritis mädaseks. Etmoidiidile on iseloomulik silmalaugude ja silma sidekesta (konjunktiivi) turse ning silma ettesurutud asend; silmamuna liikuvus võib olla piiratud. Haigus on enamasti ühepoolne.

Ninakõrvalurgete põletike teket soodustavad: 1) anatoomilised iseärasused, näiteks suurenenud ninaneelumandel, ninavaheseina kõverdus, ninapolüübid, kasvajad; 2) võõrkehad ninas ning traumad, sh barotrauma (nt sukeldumisel) ja hammaste kirurgilised protseduurid; hambast põhjustatud põsekoopapõletik on ühepoolne, vinava mädaeritusega; 3) muud haigusseisundid, nagu allergiline nohu, immuunpuudulikkus, krooniline kurgumandlipõletik, viirushaigused; eriti soodustab nakkuse levikut eritise sattumine urgetesse, kui nuusatakse kõvasti ja mõlema ninapoolega korraga; 4) ravimid, eeskätt nohutilkade (dekongestantide) pikaajaline kasutamine, mis põhjustab lõpuks nina limaskesta turse; nina limaskesta ärritavad ained on ka tubakasuits, kloriidide aurud, saastatud õhk, värvid, lakid jms. 

Et otsmikuurget ja sõelluurakke eraldab koljukoopast vaid õhuke luuline sein, võib nende eriti ägeda põletiku ja ebatõhusa ravi korral protsess kanduda ajju – tekivad ajukelmepõletik ehk meningiit, ajumädanik ehk ajuabstsess jt haiguskolded. Sellise tüsistuse sümptomid on tugev peavalu, oksendamine, teadvuse hägunemine. Tõuseb palavik, millega kaasneb vappekülm. Haiged vajavad vältimatut arstiabi.

Ninakõrvalurgete põletiku ravis manustatakse turset alandavat pseudoefedriini ja allergiavastase toimega tablette või kapsleid, lastele antakse spetsiaalseid siirupeid, väga turselise nina puhul võib kasutada ninatilku või -aerosoole. Valu leevendavad valuvaigistid. Mädase põletiku ravis on tähtis koht antibiootikumidel, ravi peab kestma vähemalt 10 päeva. Ninaeritisest vabanemist kergendab paksu eritise veeldamine soolalahusega ning ninaloputused. Loobutud on varem levinud elekterravist. Mädapõletiku püsimisel uuritakse urkest punktsiooni teel võetud mäda bakterioloogiliselt, et täpsustada antibakteriaalset ravi. Pikaleveninud põletiku korral tehakse põsekoopaloputus. See leevendab pingest põhjustatud valu ja samas eemaldatakse limaskestale kogunenud leukotsüütide ja bakterite laguproduktid.

Otsmikuurkepõletiku ravi on keerukas, sest ligipääs otsmikuurgetesse on ninasiseselt raske. Rakendatakse otsmikukoopa eesseina puurimist, avasse asetatakse kanüül, mille kaudu paks mäda loputatakse välja. Tänu funktsionaalse endoskoopilise ninakõrvalurgete ehk siinuskirurgia arengule on võimalik puhastada ninasiseselt juurdepääs ninakõrvalurgetesse. Tõhusate ravimite olemasolul on ninakõrvalurgete põletike tüsistused jäänud tunduvalt harvemaks. Lastel esineva veniva kuluga ninakõrvalurgete põletiku korral tuleks mõelda ninaneelumandli eemaldamisele. Levinud on ninaloputused 0,9%-lise keedusoola- või meresoolalahusega, mis peseb ja niisutab nina limaskesta, veeldab põletikulist eritist ning aitab sellest vabaneda.

Kui põletik on kestnud üle 12 nädala või on esinenud 3–4 haigestumist ühe aasta jooksul, loetakse ninakõrvalurgete põletik krooniliseks. Kroonilise ninakõrvalurgete põletiku ehk kroonilise sinuiidi ravi on kirurgiline, kui medikamentoosne ravi ei ole osutunud efektiivseks. Operatsiooni eesmärk on haigestunud ninakõrvalurke dreenimine koos ventilatsiooni taastamisega. Laialt rakendatakse endoskoopilist siinuskirurgiat. Optika (endoskoobi või mikroskoobi) kontrolli all eemaldatakse spetsiaalsete instrumentide abil polüübid, puhastatakse nina keskmised käigud, vabastatakse urgete avaused, neid vajaduse korral avardades. Alati rakendatakse kirurgilist ravi, kõrvaldamaks põletiku tekkepõhjused (nt likvideeritakse ninavaheseina kõverdus, eemaldatakse kurgumandlid või suurenenud neelumandel, vähendatakse ninakarbikuid). Tõhusad on glükokortikoidninatilgad ja -aerosoolid, mis takistavad nina limaskesta turse tekkimist ja hoiavad urgete ühendused lahti, soodustades sellega nende ventilatsiooni. Glükokortikoidide mõjul võivad väikesed ninapolüübid taandareneda, operatsiooni järel hoiavad nad ära polüüpide taastekke.

Ninakõrvalurgete põletik

Nõuanded sel teemal

Rinnast võõrutamine

Tere,

Laps saab kohe kümme kuud vanaks ja kuna ootan ka uut beebit, siis sooviks rinnast võõrutada. Meie praegune päevakava on selline:

7- tõuseme ülesse ja sööme tissi
8- ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kümnekuune laps võiks saada lisatoitu ca 300 g ja rinnapiima või piimasegu ca 700 ml. Öösel ei peaks enam 10-kuune rinda saama. Rinnapiim on lapsele parim piim kuni aastaseks saamiseni, ...

Loe edasi

Röntgeni mõju imikule

Tere,

Pöördun Teie poole kuna süda vaevab mure oma pisikese tütrekese pärast kes nüüdseks 3 kuud vana. Laps sündis enneaegsena (34 rasedusnädalal) erinevatel põhjustel tehti talle kohe alguses ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kas olete kindel, et röntgenid tehti selgroost? Võib olla ikka pildistati kopse? Erinevate uuringute käigus saab inimene erineva kiirguskoormuse. Rindkere ehk kopsuröntgeni puhul on ...

Loe edasi

Väikelapsel südame pekslemine

Tere,

aprillis neljaseks saav laps kaebab südame pekslemist. Ütleb aegajalt, et kõht valutab, süda lööb kõvasti, olen väsinud. Muidu on laps väga liikuv ja kiire tegutseja. Neil hetkedel muutub ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Laste süda lööb kiiremini kui täiskasvanutel ja 4-aastase lapse südame löögisagedus võib olla 95-140 lööki minutis- Füüsilisel koormusel lööb süda kindlasti kiiremini.
Aga lastel ...

Loe edasi

Beebi harjutamine lisatoiduga

Tere!
Beebi on 5,5 kuune ja saab piimasegu. Kaal oli 5kuuselt 8kg ja pikkus 70cm. Veidi enne 5kuuseks saamist alustasin talle lisatoidu pakkumist, siiani on saanud kartuli-kõrvitsapüreed. Nüüd soovin ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Lisatoiduga harjumine võtab aega ja seepärast ongi mõistlikum alustada lisatoidu pakkumist alates 4. elukuust. Uue maitsega harjumine võib kesta 10-15 pakkumiskorda, st kui olete paar ...

Loe edasi

Kõhuvalu 1aastasel lapsel

Kas võib 1 aastasel lapsel olla tugevad gaasivalud?algul olid ainult öösel, vahel nuttis tund aega järjest,ja kramplikult sirutas jalgu, eile andsin enne magama minekut cuplatoni ja siis vähkles terve ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kas laps nutab valu tõttu ainult öösel või ka päevasel ajal, kas ainult magades või ka ärvel olles? Kas laps nutab üldse kõhuvalu tõttu või valutab tal mingi muu koht? Ega lapsel ole ...

Loe edasi

Lastepsühholoog või psühhiaater?

Tere, minu küsimuseks oleks selline jutt, et kelle poole peaks pöörduma, kas lastepsühholoogi vöi psühhiaatri juurde.
Nimelt küsimus 12 a tüdrukust. Probleem on vööras kohas ööbimises.Vöi õigemini, ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Võite alustada raviprotsessi psühholoogi juures, sest sellise häirega oleks vaja teha käitumisteraapiat, mida teevad psühholoogid.
Kui aga kapsel on ärevushäireid, siis võiks ...

Loe edasi

Beebi toit

Tere
Beebi on 5 kuud vana ja alates 3,5 kuust alates saanud vaid piimasegu. Umbes samast vanusest peale tekkisid tal põskedele ja kätele-jalgadele punakad karedad laigud. Olen neid määrinud Eucerin'i ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Aptamil Allergy Care lapsele halvasti ei mõju, aga kuna tegemist on kalli piimaseguga ja selle näidustuseks on piimavalgu allergia, siis eelnevalt peaks olema piimaallergia kindlaks ...

Loe edasi

Vereproovi vastused

Tere,
Kuna laps on viimasel ajal väsinud olnud lasime teha tasulise vereproovi. Vereproovis ei ole kõik normi piires. Lisasin skännitud vereproovi vastuse. Palun kirjutage kas on põhjust muretseda ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Vereanalüüsis on veidi suurenenud eosinofiilide hulk, mis võib viidata allergiale, aga ka näiteks sooleparasiitidele ehk kõhuussidele.
Monotsüütide suurem arv võib olla pärast ...

Loe edasi

Imik teeb imeliku häält

Imik teeb imelike hääli justkui röhitseks aga pole päris see, justkui punnitaks aga pole ka see. Selline kurgust tulev hästi kähe hääl. Nutab ikkagi kiljuvalt aga seda kähedat häält teeb ka võrdlemisi ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Imikud võivadki imelikke hääli teha. Videos nähtud häälitsus on häälega punnitamise hääl. See ei tundu olevat midagi imelikku.

Lugupidamisega,
Tiia Voor

Loe edasi

Dvitamiini vaegus

Tere!
Pöördusime nädal tagasi perearsti juurde kaebustega, et lapsel valutavad aegajalt jalalabad. On olnud päev kui ei saanud jalale ka totuda, lisaks sellele liigesed naksuvad ja jäävad nagu kinni. ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

D-vitamiini võiks võtta 400 -1000 RÜ päevas.
Kiire kasvu spurdiga võivad tekkida liigeskaebused.
Kui aga liigesed jäävad nö kinni, eriti näiteks hommikuti pärast ärkamist ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi