Leukeemia Autor: Hele Everaus

Leukeemia ehk valgeveresus ehk verevähk on üldnimetus vereloomeelundite kasvajatele, mis arenevad peamiselt luuüdis. Leukeemia korral vohavad luuüdis ebanormaalsed (leukeemilised) rakud ja normaalsete vererakkude teke pidurdub. Vastavalt kasvajarakkude olemusele eristatakse lümfoproliferatiivseid (tunnuseks lümfotsüütide vohamine) ja müeloproliferatiivseid (tunnuseks müelotsüütide, st granulotsüütide mitteküpsete vormide vohamine) kasvajaid.

Ägedad leukeemiad võivad alata äkilise kehatemperatuuri tõusu, neelupõletiku, väsimuse ja sageli ka näiteks igemete veritsusega. Äge lümfoidleukeemia on suhteliselt harva esinev leukeemiavorm ja teda täheldatakse rohkem lastel.

Ägedat müeloidleukeemiat esineb enam täiskasvanutel pärast 50. eluaastat ja mõnevõrra sagedamini meestel. Tekkepõhjusteks võivad olla ioniseeriv kiirgus, keemilised toksilised ained, viirusinfektsioonid. Teadmised leukeemiate bioloogiast, molekulaargeneetikast ja ravimeetoditest on viimasel kümnendil jõudsalt täienenud ning teinud paljudel juhtudel võimalikuks haigusest paranemise. Haigussümptomid on seotud luuüdi kahjustusega, mille tõttu väheneb veres punaliblede, normaalsete valgeliblede ja vereliistakute hulk. Tekib väsimus, jõuetus, õhupuudus, südamepekslemine, valu südame piirkonnas. Kaasneda võivad korduvad infektsioonid ja sepsis ehk veremürgistus. Vereliistakute arvu langus põhjustab ninaverejooksu, igemete veritsust, nahale tekib punatäpiline lööve. Haigust diagnoositakse verepildi ja/või luuüdiuuringu põhjal.

Ravis kasutatakse kemoteraapiat tsütotoksiliste (kasvajarakke hävitavate) ravimitega. Samuti rakendatakse kõrgdoosis (vereloomet ja järelejäänud kasvajarakke hävitavas doosis) kemoteraapiat koos vereloome tüvirakkude siirdamisega.

Kroonilistest lümfoproliferatiivsetest protsessidest on sagedasim krooniline lümfoidleukeemia, mille põhjust ei teata. Haigus algab hiilivalt ja mõnda aega ei pruugi mingeid sümptomeid esineda. Kasvajaline rakukloon pärineb B-lümfotsüütidest. Enamasti haigestuvad vanemad kui 50–60-aastased inimesed, mehed sagedamini. Lisaks valgeliblede hulga suurenemisele luuüdis ja veres täheldatakse lümfisõlmede, maksa ja põrna suurenemist. Organismi immuunmehhanismid nõrgenevad, sest kasvajalised lümfotsüüdid pole võimelised normaalselt talitlema.

Haigus ei vaja alati kohest ravi. Ravi alustatakse haiguse süvenemisel ning haige seisundi halvenemisel. Kasutatakse tsütotoksilisi ravimeid. Haigus on krooniline, täielikku paranemist esineb harva.

Müeloproliferatiivsetest kasvajatest täheldatakse sagedamini kroonilist müeloidleukeemiat. Haigust diagnoositakse verepildi ja luuüdiuuringute põhjal. Selle haigusvormi puhul leitakse kasvajarakkudele iseloomulik nn Philadelphia kromosoom, mis tehakse kindlaks vererakkude kromosoomide analüüsil. Haigestumine on kõige sagedasem vanuses

30–60 aastat. Väga harva haigestuvad lapsed. Sümptomiteks on väsimus, õhupuudus, peavalu, palavik, kaalukaotus, öine higistamine, liigesevalud. Luuüdi on hõivatud kasvajarakkude poolt. Võib esineda põrna suurenemist, vereliistakute vähesusest tingitud verejookse. Kroonilise müeloidleukeemia korral tuleb ravi alustada kohe, kui diagnoos on selgunud, vaatamata sellele, kas enesetunnet häirivaid haigustunnuseid on või mitte.

Haiguse ravis on oluline koht tsütotoksilistel preparaatidel, oluliselt on ravi tulemused paranenud imatinibi kasutuselevõtuga. Seni on siiski ainsaks tervenemise võimaluseks kõrgdoosis kemoteraapia ja vereloome tüvirakkude siirdamine.

Vt ka tüvirakk.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Valu rinnus

Varasemalt on pea igapäevaselt ringi käinud ja vahest pikali olles peas hakkab suruma, kätes tekib surin ja süda hakkab peksma. Juba mitu kuud on unehäired ja kuskil 2nädalat tagasi tekkis vasakul rinnus ...

Karmen Joller

Vastas dr Karmen Joller

Tere!

Need on nii üldised sümptomid, et raske on ainult sümptomite alusel midagi öelda.
Rindkerevalu, mis süveneb liigutuste ja hingamisega, ei ole tavaliselt tingitud südamest. Rindkerevalu, ...

Loe edasi

Randmevalu

Tere. Mure on selles, et aasta tagasi hakkas vasaku käe ranne valutama ja liigutades on taitsa valus. Valu pole olnud küll koguaeg aga vahelduva valuga. Praegune valu on olnud ennistest kõige tugevam. ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Tegemist ortopeedilise probleemiga, mina vaid üldkirurg.
Peaksite pöörduma ortopeedile, kes on käekirurgia kallakuga, vajalik perearsti saatekiri.

Loe edasi

Närvivalu jalas

Tere. Olen ettekandja. Umbes 4 kuud tagasi hakkas tundma andma parema jala pikivõlv. Mul on kaarvõlv ja kasutan tööl olles tallatugesid. Kui neid polnud, valu ei tundnud ja töötasin edasi. Ja umbes 1 kuu ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tere

Küsimus tuleks esitada ortopeedile.

Dr. Ain Pajos
neuroloog
Neurodiagnostika

Loe edasi

Mure!

Tere!
Ma olen 16 aastane. Ning soovin küsida abi.
Mu üks rind on palju suurem kui teine ning päevad algasid 11 aastaselt. Mu rinnad ei ole valusad ega midagi vaid olen mures. Miks nad nii ...

Kristel Ehala-Aleksejev

Vastas dr Kristel Ehala-Aleksejev

Tere.

On tavapätane, et keha kasvades ja arenedes ei toimu kõik sünkroonis ja nii võib ka üks rind olla teisest erinev. Kuna vanusest lähtuvalt pole veel teismeiga möödas, siis võib vahe kahe ...

Loe edasi

Alakõhu valu kramplikud

Tere! Mul on selline küsimus, et peaksid olema see kuu juba pàevad aga pole alanud, aga mitupàeva alaköhus kramplikud valud ja vahest kui liigutad end lööb tugevam valu sisse ja voolus on nagu natukene ...

Katrin Seidelberg

Vastas dr Katrin Seidelberg

Tere!
Krampliku kõhuvalu ja tsüklihäirete põhjusi on erinevaid. Kui valud püsivad ja menstruatsioon pole alanud, pöörduge esimesel võimalusel naistearsti poole (võimalik on pöörduda erakorralisse ...

Loe edasi

Vereanalüüsi tulemused

Pöördusin endokrinoloogi poole seoses suurenenud higistamisega. Digiloos on analüüsi vastused üleval ja tunnen muret mõningate näitajate puhul. Arst võtab vastu alles kuu aja pärast seega oleksin tänulik ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Kõik Teie küsimuses ära toodud näidud on täiesti normi piires k.a. kilpnäärme hormoonanalüüs. Muretsemiseks ei ole põhjust.
Tervitades,
dr. ...

Loe edasi

pikkus

Tere olen kohe 14saav tüdruk ja tahtsin küsida et palju ma veel umkaudu kasvan praegu olen 164cm,kas on võimalus kasvada 170cm pikaks.Ema on 155cm,isa 175.Menstruatsioon algas natuke aega tagasi.

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Ma vastasin Sinu küsimusele mõned päevad tagasi, aga olgu siis veelkord. Kasvamine 170cm pikkuseks on Sinu puhul üpris vähetõenäoline. Mõned sentimeetrid aga võivad siiski veel juurde tulla. ...

Loe edasi

nina kinni raseduse ajal

Tere,

Mureks on ninakinnisus raseduse ajal, mis ei lase öösel magada. Hetkel käsil raseduse esimene trimester. Kas Apropos taruvaigu ninaspreid on ohutu raseduse ajal kasutada? Või see siiski ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 34-aastane

Esmalt konsulteerige oma perearstiga, et välistada allergia, limaskestade turse muudel põhjustel, n ravimitest jms. Siis oleks ...

Loe edasi

Küünarnukkis valu

Tere juhtus selline asi et mulle tuli üks inimene kallale ja kukkusin väga halvasti küünarnukki peale, alguses oli paar päeva päris valus, ei saanud küünarnukki liigutada õieti. Nüüd on ära paranenud aga ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Kui see Teie elu häirib, soovitan perearsti saatekirjaga pöörduda ortopeedi poole.

Loe edasi

Valu rinnus

Missuguse spetsialisti poole rinnus keskel (nibude kõrgusel) ja vasakul aastaid kestnud tuima valu korral pöörduda? Minu enda perearsti poole pöördumist ei ole mulle mõtet soovitada, kuna ei ole huvitatud ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Mõistan hästi Teie vaatenurka. Katsume koos arutada. Olete üsna noor mees ja selles vanuses on tõsised südamehaigused harvad, Teid on koormusel tehtava elektrokardiogrammiga kenasti uuritud ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi