Leukeemia Autor: Hele Everaus

Leukeemia ehk valgeveresus ehk verevähk on üldnimetus vereloomeelundite kasvajatele, mis arenevad peamiselt luuüdis. Leukeemia korral vohavad luuüdis ebanormaalsed (leukeemilised) rakud ja normaalsete vererakkude teke pidurdub. Vastavalt kasvajarakkude olemusele eristatakse lümfoproliferatiivseid (tunnuseks lümfotsüütide vohamine) ja müeloproliferatiivseid (tunnuseks müelotsüütide, st granulotsüütide mitteküpsete vormide vohamine) kasvajaid.

Ägedad leukeemiad võivad alata äkilise kehatemperatuuri tõusu, neelupõletiku, väsimuse ja sageli ka näiteks igemete veritsusega. Äge lümfoidleukeemia on suhteliselt harva esinev leukeemiavorm ja teda täheldatakse rohkem lastel.

Ägedat müeloidleukeemiat esineb enam täiskasvanutel pärast 50. eluaastat ja mõnevõrra sagedamini meestel. Tekkepõhjusteks võivad olla ioniseeriv kiirgus, keemilised toksilised ained, viirusinfektsioonid. Teadmised leukeemiate bioloogiast, molekulaargeneetikast ja ravimeetoditest on viimasel kümnendil jõudsalt täienenud ning teinud paljudel juhtudel võimalikuks haigusest paranemise. Haigussümptomid on seotud luuüdi kahjustusega, mille tõttu väheneb veres punaliblede, normaalsete valgeliblede ja vereliistakute hulk. Tekib väsimus, jõuetus, õhupuudus, südamepekslemine, valu südame piirkonnas. Kaasneda võivad korduvad infektsioonid ja sepsis ehk veremürgistus. Vereliistakute arvu langus põhjustab ninaverejooksu, igemete veritsust, nahale tekib punatäpiline lööve. Haigust diagnoositakse verepildi ja/või luuüdiuuringu põhjal.

Ravis kasutatakse kemoteraapiat tsütotoksiliste (kasvajarakke hävitavate) ravimitega. Samuti rakendatakse kõrgdoosis (vereloomet ja järelejäänud kasvajarakke hävitavas doosis) kemoteraapiat koos vereloome tüvirakkude siirdamisega.

Kroonilistest lümfoproliferatiivsetest protsessidest on sagedasim krooniline lümfoidleukeemia, mille põhjust ei teata. Haigus algab hiilivalt ja mõnda aega ei pruugi mingeid sümptomeid esineda. Kasvajaline rakukloon pärineb B-lümfotsüütidest. Enamasti haigestuvad vanemad kui 50–60-aastased inimesed, mehed sagedamini. Lisaks valgeliblede hulga suurenemisele luuüdis ja veres täheldatakse lümfisõlmede, maksa ja põrna suurenemist. Organismi immuunmehhanismid nõrgenevad, sest kasvajalised lümfotsüüdid pole võimelised normaalselt talitlema.

Haigus ei vaja alati kohest ravi. Ravi alustatakse haiguse süvenemisel ning haige seisundi halvenemisel. Kasutatakse tsütotoksilisi ravimeid. Haigus on krooniline, täielikku paranemist esineb harva.

Müeloproliferatiivsetest kasvajatest täheldatakse sagedamini kroonilist müeloidleukeemiat. Haigust diagnoositakse verepildi ja luuüdiuuringute põhjal. Selle haigusvormi puhul leitakse kasvajarakkudele iseloomulik nn Philadelphia kromosoom, mis tehakse kindlaks vererakkude kromosoomide analüüsil. Haigestumine on kõige sagedasem vanuses

30–60 aastat. Väga harva haigestuvad lapsed. Sümptomiteks on väsimus, õhupuudus, peavalu, palavik, kaalukaotus, öine higistamine, liigesevalud. Luuüdi on hõivatud kasvajarakkude poolt. Võib esineda põrna suurenemist, vereliistakute vähesusest tingitud verejookse. Kroonilise müeloidleukeemia korral tuleb ravi alustada kohe, kui diagnoos on selgunud, vaatamata sellele, kas enesetunnet häirivaid haigustunnuseid on või mitte.

Haiguse ravis on oluline koht tsütotoksilistel preparaatidel, oluliselt on ravi tulemused paranenud imatinibi kasutuselevõtuga. Seni on siiski ainsaks tervenemise võimaluseks kõrgdoosis kemoteraapia ja vereloome tüvirakkude siirdamine.

Vt ka tüvirakk.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Intersex / no medecaments anymore

Good day,

I am German and recently migrated from France to Estonia tp build up a Bio Farm in 46706 Miila.

Normaly I should have gone back in August, but the french autorities ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Dear Michelle,
In Estonia there are several endocrinologists specialized in intersex disorders, but I am not one of them. You should contact my colleague dr. Ülle Jakovlev in East Tallinn Central ...

Loe edasi

depressioon

Tere!

Olen pikka aega vaevelnud depressiooni ja ärevushäirete käes. Võiks öelda, et perioodiliste vahedega suurema osa oma elust. Olen saanud kahel korral ravi AD-dega. Esimesel korral 6 kuu ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Mis ei tapa - teeb tugevamaks. Tugevamaks muutuda aitab:
1. Üldine töö/puhkerezhiim korda, julgus puhata.
2. Aju verevarustus (õigem aju veresoonte õige toonus). Minu Palve esimene samm. ...

Loe edasi

põlve kohta

põlves kerged valud ja on õrnalt paistes vahest ka torgib kestab juba kaks nädalat nüüd avastasin et põlve tagant jalg sinine mida peaksin tegema

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Kõigepealt perearstile. Tema siis otsustab, kas probleem ortopeediline või tuleks uurida reumaaatlise haiguse suhtes.

Loe edasi

Antidepressantide loobumine

Tere!
Võtsin pea kaks kuud antidepressante nimega Alventa. Igal hommikul pidin võtma 2 tabletti peale söömist. Selle nädala esmaspäeval otsustasin päeva pealt lõpetada antidepressantide võtmise. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Iga päevaga läheb paremaks - vaja teha harjutusi.
Jalutuskäigud, kerge sportlik aktiivsus,
Õige uni. Minu Palve.
) Usurahvastel on õhtupalve - see oma olemuselt rituaal. Seda rituaali ...

Loe edasi

Ülakõhuvalu

Ülakõhuvalu, algab kolmnurgast ja mis kiirgab paremale poole roiete alla,tugevad valud õhtuti.Palavikku, oksendamist vms pole.

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Võiks olla tegu sapivoolmetega. Vajalik oleks ultraheli uuring ja gastroskoopia.

Loe edasi

Jalasäärte veenilaiendite operatsioon

Veenilaiendid mõlemal jalasäärel, ultraheliuuringu järgi 08.2017 pindmised, apteegiuuringu järgi 11.2017 vasakul jalal veeniklapid ei tööta piisavalt.
Operatsiooniaeg määratud veebruari 2018, kuid ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Haigekassa finatseerib praeguse seisuga veenioperatsioone, sõltumata meetodist. Määravaks on siin see, kas tegijal on haigekassaga leping või mitte.

Loe edasi

Silmapõletik

Lapsel tuleb silmadest rähma. Paremas silmas on mingi valge täpp, silm on punane. kas see on silmapõletikule kohane või võib olla tegemist millegi muuga? kas silmatilkadest aitab?

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Nakkuslik silmapõletik on tavaliselt kahepoolne. Kui mõlemad silmad on rähmased, siis suure tõenäosusega on tegemist infektsioonist tingitud põletikuga ja selle vastu peaks Oftan Akvakol ...

Loe edasi

Amoksiklav ja raseduse planeerimine

Tere!
Planeerime abikaasaga last. Detsembrikuu alguses haigestus abikaasa kopsupetikku ja sai raviks Amoksiklav antibiootikumi 7 päevaks, 2 tbl päevas, mida praegu ka tarvitab. Kas peaksime ravimi ...

Kalle Kurvits

Vastas dr Kalle Kurvits

Tere

Otsest ohtu kirjeldatud ei ole.
Rasestumise takistamisest ei leia ametlikku infot.
Ka siis kui seda võtab rase naine, on kirjas nii:
Amoksitsilliini/klavulaanhappe ...

Loe edasi

Kinnisidee/hirm/sundmõte

Tere, oleme oma abikaasaga siiani olnud õnnelikus abielus 15 aastat, meil on ilus kodu ja armsad 3 väikest last. Viimased kuud pole enam aga endised, perekonnas on ühise aja suurim kriis ja püüame sellele ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Arstirohi hea, võtke regulaarselt,
Praegu saadaval mitmeid potentsi-rohte - perearst kirjutab.
Abikaasale rääkida oma probleemist - vahekord ju kahepoolne ja tema poolne hoiak-toetus ju loomulik. ...

Loe edasi

Narkoos

Tere!

Küsimus seoses narkoosiga. Kevadel oli mul elus esimene operatsioon, milleks oli üldnarkoosis mandlioperatsioon, tagant järgi mõtlen sellele, et kas see tunne on normaalne või mitte, ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Inimeste reaktsioonid narkoosiravimitele võivad olla erinevad. Südamepekslemine võib olla seotud nendega, aga ka stress operatsiooniga seoses mängib siin oma osa. Midagi väga eriskummalist selles ei ole ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi