Leukeemia Autor: Hele Everaus

Leukeemia ehk valgeveresus ehk verevähk on üldnimetus vereloomeelundite kasvajatele, mis arenevad peamiselt luuüdis. Leukeemia korral vohavad luuüdis ebanormaalsed (leukeemilised) rakud ja normaalsete vererakkude teke pidurdub. Vastavalt kasvajarakkude olemusele eristatakse lümfoproliferatiivseid (tunnuseks lümfotsüütide vohamine) ja müeloproliferatiivseid (tunnuseks müelotsüütide, st granulotsüütide mitteküpsete vormide vohamine) kasvajaid.

Ägedad leukeemiad võivad alata äkilise kehatemperatuuri tõusu, neelupõletiku, väsimuse ja sageli ka näiteks igemete veritsusega. Äge lümfoidleukeemia on suhteliselt harva esinev leukeemiavorm ja teda täheldatakse rohkem lastel.

Ägedat müeloidleukeemiat esineb enam täiskasvanutel pärast 50. eluaastat ja mõnevõrra sagedamini meestel. Tekkepõhjusteks võivad olla ioniseeriv kiirgus, keemilised toksilised ained, viirusinfektsioonid. Teadmised leukeemiate bioloogiast, molekulaargeneetikast ja ravimeetoditest on viimasel kümnendil jõudsalt täienenud ning teinud paljudel juhtudel võimalikuks haigusest paranemise. Haigussümptomid on seotud luuüdi kahjustusega, mille tõttu väheneb veres punaliblede, normaalsete valgeliblede ja vereliistakute hulk. Tekib väsimus, jõuetus, õhupuudus, südamepekslemine, valu südame piirkonnas. Kaasneda võivad korduvad infektsioonid ja sepsis ehk veremürgistus. Vereliistakute arvu langus põhjustab ninaverejooksu, igemete veritsust, nahale tekib punatäpiline lööve. Haigust diagnoositakse verepildi ja/või luuüdiuuringu põhjal.

Ravis kasutatakse kemoteraapiat tsütotoksiliste (kasvajarakke hävitavate) ravimitega. Samuti rakendatakse kõrgdoosis (vereloomet ja järelejäänud kasvajarakke hävitavas doosis) kemoteraapiat koos vereloome tüvirakkude siirdamisega.

Kroonilistest lümfoproliferatiivsetest protsessidest on sagedasim krooniline lümfoidleukeemia, mille põhjust ei teata. Haigus algab hiilivalt ja mõnda aega ei pruugi mingeid sümptomeid esineda. Kasvajaline rakukloon pärineb B-lümfotsüütidest. Enamasti haigestuvad vanemad kui 50–60-aastased inimesed, mehed sagedamini. Lisaks valgeliblede hulga suurenemisele luuüdis ja veres täheldatakse lümfisõlmede, maksa ja põrna suurenemist. Organismi immuunmehhanismid nõrgenevad, sest kasvajalised lümfotsüüdid pole võimelised normaalselt talitlema.

Haigus ei vaja alati kohest ravi. Ravi alustatakse haiguse süvenemisel ning haige seisundi halvenemisel. Kasutatakse tsütotoksilisi ravimeid. Haigus on krooniline, täielikku paranemist esineb harva.

Müeloproliferatiivsetest kasvajatest täheldatakse sagedamini kroonilist müeloidleukeemiat. Haigust diagnoositakse verepildi ja luuüdiuuringute põhjal. Selle haigusvormi puhul leitakse kasvajarakkudele iseloomulik nn Philadelphia kromosoom, mis tehakse kindlaks vererakkude kromosoomide analüüsil. Haigestumine on kõige sagedasem vanuses

30–60 aastat. Väga harva haigestuvad lapsed. Sümptomiteks on väsimus, õhupuudus, peavalu, palavik, kaalukaotus, öine higistamine, liigesevalud. Luuüdi on hõivatud kasvajarakkude poolt. Võib esineda põrna suurenemist, vereliistakute vähesusest tingitud verejookse. Kroonilise müeloidleukeemia korral tuleb ravi alustada kohe, kui diagnoos on selgunud, vaatamata sellele, kas enesetunnet häirivaid haigustunnuseid on või mitte.

Haiguse ravis on oluline koht tsütotoksilistel preparaatidel, oluliselt on ravi tulemused paranenud imatinibi kasutuselevõtuga. Seni on siiski ainsaks tervenemise võimaluseks kõrgdoosis kemoteraapia ja vereloome tüvirakkude siirdamine.

Vt ka tüvirakk.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Erektsiooni häired

Erktsioon pole tugev ja kaob paari minutiga.On olnud lõikus 7-8aastat tagasi kubemesongi,mõlemalt poolt,kui elasin ja töötasin Soomes.Oli korralik lõikus teine õhtu olin kodus.Lõikuste vahe oli 1 aasta

Margus Punab

Vastas dr Margus Punab

Usun, et operatsiooniga siin erektsioonihäiret seostada pole vaja. Olulisemad on vanus ja ka pikem paus (ilmselt oli nii?) seksis. Erektsioonihäired on tänapäeval kenasti korrigeeritavad. Tulge vastuvõtule!

Loe edasi

Laik kurgumandlil

Tere ! kas selline laik kurgumandlil on normaalne ? tegelikkuses veidi punasem , mujal pole , oskate öelda äkki millega tegu ? Olen ka lapse ootel

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Kurgumandel on lümfisõlm, mis reageerib igasugusele põletikule selles regioonis ja takistab põletiku levimist kogu organismi. Mina peaksin seda põletikureaktsiooniks. Soovitan pöörduda perearstile.

Loe edasi

Must pässik ja ravimid

Tere!

Paar aastat tagasi oli minu isal müokardiinfarkt, millest tulenevalt peab ta igapäevaselt võtma erinevaid ravimeid (hjertemagnyl 75mg, betaloc zok 25mg, canocord 16mg, pantoprazole mepha ...

Kalle Kurvits

Vastas dr Kalle Kurvits

Tere

Mao kaitseks ongi nende tablettide hulgas pantoprasool.
Võiks paluda arsti vahetada see mõne teise vastu
Mustal pässikul võib paljude imeomaduste seas ka see olla, ei saa ...

Loe edasi

Depresioon

Pikemat aega olen põdenud depressiooni, olen proovinud iseseisvalt hakkama saada ja stressi vähendada aga pole õnnestunud.
Viimasel ajal pole soovi voodist tõusta ega midagi teha, aga kuna olen kolme ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kas Lähedasi on (laste Isa, teie või abikaasa vanemad...) kellega ühiselt probleemile lahendust leida.
Probleem:
a) üleväsimus, ei julge lõõgastuda, ei oska puhkehetki tekitada;
b) ...

Loe edasi

Parem pool kôhust kôva

Tere! Mure selles et Kôhu parem pool on kôvem ja lamavas asendis näha ka mügarikku vahel ka hootised torked , rasedust on 16 nädalat , on see normaane nähtus ja kas peaks muretsema ? lamavas asendis tunda ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 24-aastane

Olete rase üle 16. nädala. Kirjelduse ja pildi järgi tundub olevat normaalne (esmane?) rasedus ja muretsema ei peaks.
Loode ...

Loe edasi

Beebi tõmblused

Tere

Olen mures oma, nüüdseks 2 kuuse beebi pärast. Nimelt on tal peaaegu sünnist saadik enne kakamist kohutavad keha tõmblused. Nutma pole hakanud, kuid ebamugav tundub olevat. Eriti hull ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Raske on midagi arvata, kuna pole tõmblusi näinud.
Palun rääkige perearstiga ja võimalusel filmige neid tõmblusi, sest ilma nägemata on raske midagi otsustada.

Lugupidamisega, ...

Loe edasi

Külje valu

Paremas pooles tugev valu tihti mul on neerukivid avastatud kas see valu võib olla sellest.Isegi pikali olles on tugev valu sees.Paluks abi mida teha.

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Raske on ainult kirjelduse järgi öelda, millest valu põhjustatud on. Neerukivid on üks variant. Selle puhul soovitaks pöörduda EMO-sse - uriini analüüs selle puhul on diagnostiline.

Loe edasi

Eksostoos lapsel?

Tere! 10a ( tüdruk) Laps juhuslikult avastas enda jalal kummalise muhu moodi moodustuse umbes nädal tagasi. Läksime perearstile, kes siis suunas röntgenisse. Muhk ei valuta, ei sega, kui ei teaks - ei ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Eksostoosi tekkimine on pikaajaline protsess. 3 kuud lasteortopeedi vastuvõtule pääsemiseni pole probleem, selle ajaga kindlasti midagi hullu ei juhtu. Ega palju muid uuringuid teha saagi - radioloogiline ...

Loe edasi

Vedelikupeetus organismis

Tarvitasin veebruaris-märtsis ravimit gabapentiin neuropaatiliste valude vastu jalgades. Tekkisid tursed, peamiselt pahkluudel ja labajalgadel, ja kaalutõus 7-8 kg, ilmselt vedelikupeetuse tõttu. Gabapentiini ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
See segane lugu ei ole kirja teel lahendatav. Siin oleks küll päris mitme spetsialisti konsultatsiooni vaja. Esiteks - kui palju uriini Teil ikkagi ööpäevas välja tuleb? Seda saate tegelikult ...

Loe edasi

Testosteroon

Tere! Kas nii on testosterooni mõõtmine õige. Andsin vereproovi hommikul kell 11. Enne seda olin tööl öövahetuses, mille järel sõitsin veel 8km jalgrattaga. St olin umbes kümme tundi magamata enne vere ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Ühekordsest testosterooni määramisest me kunagi mingeid järeldusi ei tee. Määramisi peab olema vähemalt paar-kolm ja lisaks peab olema määratud ka SHBG (sidusvalk), et määrata vaba testosterooni ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi