Leukeemia Autor: Hele Everaus

Leukeemia ehk valgeveresus ehk verevähk on üldnimetus vereloomeelundite kasvajatele, mis arenevad peamiselt luuüdis. Leukeemia korral vohavad luuüdis ebanormaalsed (leukeemilised) rakud ja normaalsete vererakkude teke pidurdub. Vastavalt kasvajarakkude olemusele eristatakse lümfoproliferatiivseid (tunnuseks lümfotsüütide vohamine) ja müeloproliferatiivseid (tunnuseks müelotsüütide, st granulotsüütide mitteküpsete vormide vohamine) kasvajaid.

Ägedad leukeemiad võivad alata äkilise kehatemperatuuri tõusu, neelupõletiku, väsimuse ja sageli ka näiteks igemete veritsusega. Äge lümfoidleukeemia on suhteliselt harva esinev leukeemiavorm ja teda täheldatakse rohkem lastel.

Ägedat müeloidleukeemiat esineb enam täiskasvanutel pärast 50. eluaastat ja mõnevõrra sagedamini meestel. Tekkepõhjusteks võivad olla ioniseeriv kiirgus, keemilised toksilised ained, viirusinfektsioonid. Teadmised leukeemiate bioloogiast, molekulaargeneetikast ja ravimeetoditest on viimasel kümnendil jõudsalt täienenud ning teinud paljudel juhtudel võimalikuks haigusest paranemise. Haigussümptomid on seotud luuüdi kahjustusega, mille tõttu väheneb veres punaliblede, normaalsete valgeliblede ja vereliistakute hulk. Tekib väsimus, jõuetus, õhupuudus, südamepekslemine, valu südame piirkonnas. Kaasneda võivad korduvad infektsioonid ja sepsis ehk veremürgistus. Vereliistakute arvu langus põhjustab ninaverejooksu, igemete veritsust, nahale tekib punatäpiline lööve. Haigust diagnoositakse verepildi ja/või luuüdiuuringu põhjal.

Ravis kasutatakse kemoteraapiat tsütotoksiliste (kasvajarakke hävitavate) ravimitega. Samuti rakendatakse kõrgdoosis (vereloomet ja järelejäänud kasvajarakke hävitavas doosis) kemoteraapiat koos vereloome tüvirakkude siirdamisega.

Kroonilistest lümfoproliferatiivsetest protsessidest on sagedasim krooniline lümfoidleukeemia, mille põhjust ei teata. Haigus algab hiilivalt ja mõnda aega ei pruugi mingeid sümptomeid esineda. Kasvajaline rakukloon pärineb B-lümfotsüütidest. Enamasti haigestuvad vanemad kui 50–60-aastased inimesed, mehed sagedamini. Lisaks valgeliblede hulga suurenemisele luuüdis ja veres täheldatakse lümfisõlmede, maksa ja põrna suurenemist. Organismi immuunmehhanismid nõrgenevad, sest kasvajalised lümfotsüüdid pole võimelised normaalselt talitlema.

Haigus ei vaja alati kohest ravi. Ravi alustatakse haiguse süvenemisel ning haige seisundi halvenemisel. Kasutatakse tsütotoksilisi ravimeid. Haigus on krooniline, täielikku paranemist esineb harva.

Müeloproliferatiivsetest kasvajatest täheldatakse sagedamini kroonilist müeloidleukeemiat. Haigust diagnoositakse verepildi ja luuüdiuuringute põhjal. Selle haigusvormi puhul leitakse kasvajarakkudele iseloomulik nn Philadelphia kromosoom, mis tehakse kindlaks vererakkude kromosoomide analüüsil. Haigestumine on kõige sagedasem vanuses

30–60 aastat. Väga harva haigestuvad lapsed. Sümptomiteks on väsimus, õhupuudus, peavalu, palavik, kaalukaotus, öine higistamine, liigesevalud. Luuüdi on hõivatud kasvajarakkude poolt. Võib esineda põrna suurenemist, vereliistakute vähesusest tingitud verejookse. Kroonilise müeloidleukeemia korral tuleb ravi alustada kohe, kui diagnoos on selgunud, vaatamata sellele, kas enesetunnet häirivaid haigustunnuseid on või mitte.

Haiguse ravis on oluline koht tsütotoksilistel preparaatidel, oluliselt on ravi tulemused paranenud imatinibi kasutuselevõtuga. Seni on siiski ainsaks tervenemise võimaluseks kõrgdoosis kemoteraapia ja vereloome tüvirakkude siirdamine.

Vt ka tüvirakk.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Hemorroid

Tere
Lgp Doktor!
Minul selline mure, et umbes pool aastat tagasi tekkis päraku sügelus. Probleem tekkis 4 kuud peale sünnitust. Siis kahel korral tekkinud ka välimine hemmoroid, sellega käisin ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere
Saan soovitada perearsti külastust, läbivaatus, põhjendatud uuringud ja ravi. Kahjuks ei saa ma anda konkreetseid soovitusi diagnoosi ja ravi osas.
Head tervist soovides
Madis Veskimägi

Loe edasi

Higistavad peopesad

Tere, muret teevad higistavad peopesad. Olen märganud, et u 3-4 kuud tagasi on hakanud higistama peopesad, mitte just väga märjad, kuid küllaltki niisked. Ravimeid ei tarvita, 4 x nädalas teen trenni, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere
Tegemist võib olla noortel suhteliselt sagedase vegetatiivse närvisüsteemi tasakaaluhäirega. Saan soovitada perearsti külastust ja läbivaatust, vajadusel uuringuid.
Head tervist soovides
Loe edasi

Kõhuhädad

Tervist!

Aastaid on olnud kõhuga probleeme. Valutab, puhitus tunne, iiveldus. Nüüd viimased kuud on läinud hullemaks. Mõni öö on alakõhus paremal pool tugev valu. Hommikuti on iiveldustunne ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan usalduse eest. Kirjeldate mitme erineva organsüsteemi vaevuseid. Minul ei ole võimalik selle info põhjal midagi diagnoosida. Saan soovitada perearsti külastust, hoolikat läbivaatust, ...

Loe edasi

Õlaliiges

Mis asi on õla habituaalne luksatsioon täpsemalt? Kuidas seda ravitakse? Kui kaua see aega võtab? Kui kaua võtab see ravi aega? Mida see endast kujutab?

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Habituaalne ehk harjumuslik. Kergemal juhul saab ravida ravikehakultuuriga, raskemal juhul operatsiooniga. Operatsiooniga tegelevad ortopeedid, nende käest tuleb küsida üksikasju.

Loe edasi

vereproovide näidud

3 proovi ei ole korras,PDW-CV,Neut% ja Lymph%.Teised proovid on korras.Kuna varem oli verega probleeme,kas selliste näitajate puhul peaks eriarstiga konsulteerima.Varem oli valgeid vähe ja punaseid palju ...

Marge Kütt

Vastas dr Marge Kütt

Tere

Saan teie murest aru, kindlasti teeb selline diagnoos kõikide uuringutulemuste suhtes väga valvsaks.
PDW-SD näitab vereliistakute ehk trombotsüütide suuruse erinevust ja on arvutuslik ...

Loe edasi

Laps masturbeerib

Tüdruk 7.aastane. Alates 3.5aastast hakkas laps panema omale jalgade vahele tekki ja masturbeerima. Esimesed paar aastat see toimus harva. Aga viimased paar aastat teeb ta seda väga tihti. Ta räägib et ...

Lemme Haldre

Vastas dr Lemme Haldre

Tere
Kui laps teeb seda avalikult teiste inimeste nähes, siis pigem tuleks mõelda sellele, et lapsel on mingi ärevus. Sellega saab tegeleda psühholoog. Vahel on selle taga mingid pereprobleemid, ...

Loe edasi

Õlaliiges

Mis võib õlal katki/vigane olla või mis diagnoos võib see olla? Õlg tuleb väga tihti liigesest välja ja siis läheb ise tagasi. Isegi palliga pikka söötu on halb anda ka siis võib see juhtuda. Seda on juhtunud ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Sellist seisundit nimetatakse habituaalseks luksatsiooniks - õlaliigese sidemed on välja veninud. Peaksite pöörduma ortopeedi poole. Arvesse tuleb ka operatiivne ravi.

Loe edasi

Analüüside vastused.

Tere,

Arstile saan alles järgmine nädal, kuid mure on juba väga suur. Palun öelge kas see näit tähendab, et mul võib olla HIV

Ma lugesin internetist,et kui on alla 1-e siis ...

Marge Kütt

Vastas dr Marge Kütt

Tere

Lümfotsüütide alaklassidest on allpool referentspiiri ainult CD4/CD8 suhe, mille referentsväärtuseks loetakse erinevates laborites ka 0,9 (teil 0,88 ehk praktiliselt sama).
Selline ...

Loe edasi

jalakips

Tere,

mul oli jalas mõra ja jalg pandi täna kipsi kaheks nadalaks, sooviksin teada et kas see on normaalne et ta esimesel paeval kohe sugeleb ja millega jalga sügada? Millega tuleb kips katta ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Kipsi alt sügamine on problemaatiline - võib nahka vigastada. Sügelemise leevendamiseks võiks soovitada cutasepti ((apteegist saadav antiseptik) pritsimine kipsi alla. Pesemise ajaks tuleks kips katta ...

Loe edasi

Olen 2.diabeedi haige.Süstin, võtan korralikult täpselt ravi skeemi järgi tablette.Jalad paistetavad õhtuks, eriti labajalad.Eriti annavad tunda talla alt.

Jalad paistetavad

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Jalgade turse põhjuseks ei ole tõenäoliselt diabeet, vaid kas südamepuudulikkus, vere tagasivoolu häire jalaveenides või hüppeliigeste põletik. Kuna juba kasutate diureetikume, on südamepuudulikkus ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi