Autonoomne närvisüsteem Autor: Andres Soosaar

Autonoomne närvisüsteem ehk vegetatiivne närvisüsteem on kesk- ja piirdenärvisüsteemi osa, mille kaudu reguleeritakse eeskätt siseelundite ning veresoonkonna talitlust. Autonoomne närvisüsteem ei allu üldiselt tahtelisele kontrollile ning on oluline komponent organismi homöostaasi ehk sisemist tasakaalu tagavates protsessides. Autonoomne närvisüsteem koosneb sümpaatilisest ja parasümpaatilisest närvisüsteemist, millel on sihtrakkudele peamiselt vastandlik ehk antagonistlik toime (vt tabel). Tavapäraselt peaksid autonoomse närvisüsteemi mõlemad osad olema dünaamilises tasakaalus. Sümpaatiline närvisüsteem aktiveerub ohusituatsioonis ning füüsilise ja vaimse koormuse korral, võimaldades organismil olukorraga toimetulekuks mobiliseerida oma ressursse. Tulemuseks on organismile kasulik südamerütmi kiirenemine, pärgarterite laienemine, arteriaalse vererõhu tõus ja kiirenenud hingamine. Samaaegselt seedeelundite silelihaste toonus langeb ja peristaltika aeglustub.

Parasümpaatilise närvisüsteemi aktivatsioon on suunatud organismi ressursside taastamisele. Nii sümpaatilised kui parasümpaatilised närviteed sisaldavad kaht närvirakku, kusjuures esimene närvirakk lähtub ajutüvest või seljaajust ning teise raku kehad paiknevad autonoomsetes närvisõlmedes. Sümpaatilise närvisüsteemi teine närvirakk toimib sihtrakkudele noradrenaliini ja adrenoretseptorite vahendusel ning parasümpaatilise närvisüsteemi teine närvirakk atsetüülkoliini ja kolinoretseptorite vahendusel. Seda asjaolu kasutatakse laialdaselt tänapäeva farmakoteraapias, kus paljud ravimid toimivad vastavatele retseptoritele, muutes närvisüsteemi mõju sihtelundeile või mõjutades otseselt elundi talitlust.

Autonoomse närvisüsteemi talitlus on siiski indiviiditi varieeruv, mistõttu on võimalik ühe või teise närvisüsteemi osa püsivam talitluslik ülekaal, vastavalt sümpatotoonia või siis parasümpatotoonia. Kestev sümpaatilise närvisüsteemi kõrgtoonus on stressi tüüpilisi koostisosi ning võib olla oluliseks teguriks mitmete haiguste tekkes ja arengus. Et siseelundite parasümpaatilises närvivarustuses on väga oluline uitnärv (nervus vagus), siis sageli on just selle närvi talitluse ületoonus ehk vagotoonia parasümpatotoonia põhikomponendiks. Sümpatotoonia ja parasümpatotoonia tunnused on seotud vastava autonoomse närvisüsteemi osa põhitoimetega.

Teatud eluperioodidel (puberteet, kliimaks) võib autonoomse närvisüsteemi talitlus olla labiilne (ebapüsiv). Osal inimestest on autonoomse närvisüsteemi üks või teine pool enam aktiivne juba sünnipäraselt. Mõnikord võib kujuneda selle tahtele allumatu närvisüsteemi poolt reguleeritavate elundite või elundisüsteemide häire, mille põhjuseks ei ole nende elundite füüsiline kahjustus, vaid närvisüsteemi labiilsus. See põhjustab südamepekslemist, higistamist, punastamist, lihasevärinaid, õhupuudust, iiveldust ja seedehäireid ning kuumi ja külmi hoogusid. Sümptomitega kaasneb võimaliku orgaanilise haiguse kartus, mida on mõnikord esile kutsunud või süvendanud ekslik arstlik tegevus. Seda tüüpi kaebused on tavaliselt psühhosomaatilise häire avaldus. Varem kasutatigi psühhosomaatiliste autonoomsete talitlushäirete üldnimetusena mõistet vegetodüstoonia, kuid tänapäeval kasutatakse samade nähtude ilmnemise korral pigem hüpohondrilise sündroomi või paanikahäire (paanilise ataki) mõisteid. Mõnikord kujuneb paaniliste atakkide baasil välja püsiv paanikaseisund, mille puhul lisanduvad rahutus, närvilisus, pidev väsimus- ja kurnatustunne ning unehäired. Haiged ei talu vaimset ega füüsilist koormust ning sageli vaevavad neid pingepeavalud ja ebaselged lihase- või luuvalud. 

Autonoomse närvisüsteemi häirete ravis on oluline käitumisteraapia, st eluviisi muutmine, samuti psühhoteraapia. Ravimitest kasutatakse sageli antidepressante.

Vt ka homöostaas, hüpohondriline sündroom, iatrogeenia, paanikahäire, retseptor, stress.

Autonoomne närvisüsteem

Nõuanded teemal: Neuroloogia

Peavalu paremal pool

Eelmine nädal hakkas paremalt poolt meele kohas pea valutama,võtsin valuvaigistit. Natukene valu nagu kadus aga siis tuli uuesti tagasi. Võtsin õhtul uue valuvaigisti. Siis see valu jäi ikka alles. Mõtlesin,et ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kas olid ka punased villikesed, kas lööve laienes? Võimalik on kolmiknärvi haru kahjustus herpesviiruse poolt, mis võib kaasa tuua pikaajalise valusündroomi. Kui probleem püsib tuleks kindlasti külastada ...

Loe edasi

Käe liigesed "surevad" ära.

Teen füüsilist tööd kätega. Käed on hakanud viimasel ajal nn surema ja on suht valusad. Eriti just parem käsi. Käte suremine on nii päeval kui õhtul. Hommikul on raske sõrmi rusikasse suruda. Sõrme lülid ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Käte suremise, eriti öise, põhjuseks on tõenäoliselt nn. karpaalkanali sündroom -kitsasa randmekanal mida läbivad nii labakäe närvid kui vastavate sõrmelihaste kõõlused ja veresooned. Tuleks vältida randmete ...

Loe edasi

Tere,olen 59 aastane treener , aasta otsa valutab vasak õlg , kael,kukal,kätt ei saa tõsta kõrgele, lasin teha röntgenpildi - ostoekondroos ,perearst ütles et oled vana ja kulunud ,edasi kuhugi ei saatnud ,mida ikkagi teha+

Tere, kirjutan uuesti - aasta otsa valutab vasaku käe õlg ,valupunkt on ka õla keskel külje peal ,vasakul kaelas , kuklas, perearst tegi röntgenpildi -osteokondroos -ütles et olen vana ja kulunud ,rohkem ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Ilmselt on tegemist õlavart tõstva lihase kõõluse otsa kroonilise põletikuga. Valu kestabki kaua. Aitab hormoonisüst kõõlusesse. Vajalik on pidev võimlemine - lamades haarata terve käega haige käe randmest ...

Loe edasi

Seljavalu

Tere! Sünnitasin nädal tagasi ja kasutasin valu vaigistamiseks epiduraali. Hiljem oli vaja teha keiser, kus sain taas veeni alakeha tuimestuse. Hetkel on välja löönud imelikud närvivalud. Vasak käsi suriseb ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kui vasakus käes oli tilk, võis käenärv saada vigastatud nõelast - paranemine võtab aega. Samas alaselja ja peavalud on tõenäoliselt seoses epiduraalanesteesiaks vajaliku nõelatorkega. Soovitan esialgu ...

Loe edasi

Kolmiknärvi põletik?

Tere

Hakkan algusest pihta. Alguses hakkasid silmalauad sügelema ja õhtuti läksid silmamunad punaseks ja tekkis valu ja silmi paremale vasakule pöörates lõi imeliku tunde pähe. Paar päeva ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Hammaste närvid on ühenduses kolmiknärvi harudega, seetõttu on oluline ravida välja kõik põletikuseisundid. Valude kirjeldus viitab siiski kolmiknärvi haru ärritusseisundile, mitta klassikalisele neuralgiale. ...

Loe edasi

Narkolepsia? Katapleksia? Sünkoop?

Tere,

Mure selline, et kipun tugeva naeru ajal "minestama", kas just minestama aga terve keha kontrollimatult vajub lihtsalt ära ning peale seda esinevad peavalud. Samad sümptomid on ka Laughter-induced ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Asi meenutab narkolepsiat. Kas esinevad ka elavad unenäod, lühiajalised halvatustunded öisel ärkamisel?
Tuleks külastada neuroloogi.

Dr. Ain Pajos
6748591
Neurodiagnostika ...

Loe edasi

Minu lapselaps, 11 aastane, krõksutsb pidevalt sõrmi ja varbaid

Mure on 11 a lapselaps ega, tüdruk, pidevalt krõksutsb sõrmi, varbaid ja kaela.
Ta teeb seda pidevalt ja minu arust on seda olnud mitmel aastal.
Ise ütleb, et kui ta ei krõksuta, hakkavad ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Erinevad liigesed naksuvad kõigil ja olenevalt liigese liikuvuse ulatusest mõnel rohkem ja mõnel vähem. Tuleks siiski vältida liigset liigese naksutamist.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Alaselja (ristluu) probleem

Kas valu ristluu piirkonnas (eriti vasakul poolel), selle kiirgumine vasaku reie välimisele küljele ja vulvapiirkonna valu pika aja jooksul võiks kuuluda neuroloogi pädevusse või on see valuarsti probleem? ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tegemist on nn. kroonilise neuropaatilise valuga millega tegelevad nii neuroloogid kui valuarstid. Tuleks minna vastuvõtule.

Dr. Ain Pajos
6748591
Neurodiagnostika

Loe edasi

Neelamisel valu kaelal ja abaluu piirkonnas

Üritan võimalikult lühidalt kirjutada.
Minu probleemid algasid 16. september 2018 a.
Ärkasin hommikul ülesse peapööritusega ja tinnitusega.
Vererõhk oli ka pidevalt kõrge ja perearst ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Probleeme on palju ja ilmselt erineva põhjusega. Kui kahtlus alalõualiigese probleemile, tuleks külastada näo-lõualuu kirurgi. Muude kaebuste selgitamiseks aga neuroloogi.

Tel. 6748591
Loe edasi

Peavalud

42-aastane, ma ei suitseta, ei joo, ei tarvita narkootikume, pikkus 160cm, kaal 67kg, vererõhk on sageli veidi alla normi (110/70; 98/67). Aasta jooksul on mul sageli tugevad peavalud, see algas parempoolse ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Ravi ei saa kunagi määrata vaid pildi kirjelduse järgi. Vajalik on neuroloogi konsultatsioon.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
6748591

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi