Autonoomne närvisüsteem Autor: Andres Soosaar
Autonoomne närvisüsteem ehk vegetatiivne närvisüsteem on kesk- ja piirdenärvisüsteemi osa, mille kaudu reguleeritakse eeskätt siseelundite ning veresoonkonna talitlust. Autonoomne närvisüsteem ei allu üldiselt tahtelisele kontrollile ning on oluline komponent organismi homöostaasi ehk sisemist tasakaalu tagavates protsessides. Autonoomne närvisüsteem koosneb sümpaatilisest ja parasümpaatilisest närvisüsteemist, millel on sihtrakkudele peamiselt vastandlik ehk antagonistlik toime (vt tabel). Tavapäraselt peaksid autonoomse närvisüsteemi mõlemad osad olema dünaamilises tasakaalus. Sümpaatiline närvisüsteem aktiveerub ohusituatsioonis ning füüsilise ja vaimse koormuse korral, võimaldades organismil olukorraga toimetulekuks mobiliseerida oma ressursse. Tulemuseks on organismile kasulik südamerütmi kiirenemine, pärgarterite laienemine, arteriaalse vererõhu tõus ja kiirenenud hingamine. Samaaegselt seedeelundite silelihaste toonus langeb ja peristaltika aeglustub.
Parasümpaatilise närvisüsteemi aktivatsioon on suunatud organismi ressursside taastamisele. Nii sümpaatilised kui parasümpaatilised närviteed sisaldavad kaht närvirakku, kusjuures esimene närvirakk lähtub ajutüvest või seljaajust ning teise raku kehad paiknevad autonoomsetes närvisõlmedes. Sümpaatilise närvisüsteemi teine närvirakk toimib sihtrakkudele noradrenaliini ja adrenoretseptorite vahendusel ning parasümpaatilise närvisüsteemi teine närvirakk atsetüülkoliini ja kolinoretseptorite vahendusel. Seda asjaolu kasutatakse laialdaselt tänapäeva farmakoteraapias, kus paljud ravimid toimivad vastavatele retseptoritele, muutes närvisüsteemi mõju sihtelundeile või mõjutades otseselt elundi talitlust.
Autonoomse närvisüsteemi talitlus on siiski indiviiditi varieeruv, mistõttu on võimalik ühe või teise närvisüsteemi osa püsivam talitluslik ülekaal, vastavalt sümpatotoonia või siis parasümpatotoonia. Kestev sümpaatilise närvisüsteemi kõrgtoonus on stressi tüüpilisi koostisosi ning võib olla oluliseks teguriks mitmete haiguste tekkes ja arengus. Et siseelundite parasümpaatilises närvivarustuses on väga oluline uitnärv (nervus vagus), siis sageli on just selle närvi talitluse ületoonus ehk vagotoonia parasümpatotoonia põhikomponendiks. Sümpatotoonia ja parasümpatotoonia tunnused on seotud vastava autonoomse närvisüsteemi osa põhitoimetega.
Teatud eluperioodidel (puberteet, kliimaks) võib autonoomse närvisüsteemi talitlus olla labiilne (ebapüsiv). Osal inimestest on autonoomse närvisüsteemi üks või teine pool enam aktiivne juba sünnipäraselt. Mõnikord võib kujuneda selle tahtele allumatu närvisüsteemi poolt reguleeritavate elundite või elundisüsteemide häire, mille põhjuseks ei ole nende elundite füüsiline kahjustus, vaid närvisüsteemi labiilsus. See põhjustab südamepekslemist, higistamist, punastamist, lihasevärinaid, õhupuudust, iiveldust ja seedehäireid ning kuumi ja külmi hoogusid. Sümptomitega kaasneb võimaliku orgaanilise haiguse kartus, mida on mõnikord esile kutsunud või süvendanud ekslik arstlik tegevus. Seda tüüpi kaebused on tavaliselt psühhosomaatilise häire avaldus. Varem kasutatigi psühhosomaatiliste autonoomsete talitlushäirete üldnimetusena mõistet vegetodüstoonia, kuid tänapäeval kasutatakse samade nähtude ilmnemise korral pigem hüpohondrilise sündroomi või paanikahäire (paanilise ataki) mõisteid. Mõnikord kujuneb paaniliste atakkide baasil välja püsiv paanikaseisund, mille puhul lisanduvad rahutus, närvilisus, pidev väsimus- ja kurnatustunne ning unehäired. Haiged ei talu vaimset ega füüsilist koormust ning sageli vaevavad neid pingepeavalud ja ebaselged lihase- või luuvalud.
Autonoomse närvisüsteemi häirete ravis on oluline käitumisteraapia, st eluviisi muutmine, samuti psühhoteraapia. Ravimitest kasutatakse sageli antidepressante.
Vt ka homöostaas, hüpohondriline sündroom, iatrogeenia, paanikahäire, retseptor, stress.
![Autonoomne närvisüsteem Autonoomne närvisüsteem](/static/files/033/t225_autonoomne_narvisusteem.jpg)
Seotud teemad
Nõuanded teemal: Neuroloogia
Kas kolmiknärv?
Valutab juba veebruarist alates otsa ees, silmade vahel põhiliselt, ninaluu pealt, põskedel ja põsesarnade kohal. Esialgu olid valud rohkem paremal pool, ka lõualuu valutas. Nüüd on valud mõlemal pool. ...
![Ain Pajos](/static/files/075/ts_ain-pajos.jpg)
Vastas dr Ain Pajos
Tegemist ei ole kolmiknärvi neuralgiaga. Kui põletikuline hammas asub põskkoopa all, tuleks asja paranemiseks kaaluda selle eemaldamist.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Tuim valu ja ebamugavus ühes näopooles
Tere, nüüdseks juba aasta aega on suurenenud paremal pool lõualuu all lümfisõlm. UH mõõtis selle suuruseks 1,4cm. Aegajalt on tunda ebamugavust sama näopoole tuimust ja nn külmatunnet. Viimasel ajal on ...
![Ain Pajos](/static/files/075/ts_ain-pajos.jpg)
Vastas dr Ain Pajos
Suurenenud lümfisõlm viitab põletikuprotsessile lähipiirkonnas. Soovitan saata küsimus kõrvaarstile.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Alaseljavalu ja muhk
Tere
4kuud on olnud alaseljavalu-parem pool. Valuga oleks käinud füsio juures, tema tegi laserteraapiat ja teipis ning andis harjutused, mis justkui aitasid. Nüüd eile oli tööl suur koormus ...
![Ain Pajos](/static/files/075/ts_ain-pajos.jpg)
Vastas dr Ain Pajos
Alaseljavalu on sage nähtus seoses sundasendi ja raskuste tõstmisega. Valu ägenemisel tuleks võtta haigusleht ja olla lamamisreziimil mõni päev ja vältida valu tegevaid liigutusi. Muhku tuleks näidata ...
Loe edasiPearinglus
Tere!
Olen 32a naisterahvas,kaasuvaks haiguseks kilpnäärme alatalitlus,südame mobiz 1. ja 2.astme blokaadid (esinevad aegajalt). Minu suureks mureks on aastaid aina süvenev pearinglus,millele pole ...
![Ain Pajos](/static/files/075/ts_ain-pajos.jpg)
Vastas dr Ain Pajos
Tegemist on ilmselt kroonilise ärevushäire ja depressiooniga. Xanax ei ole antidepressant vaid kohe toimiv rahusti, mille pikaaegne kasutamine tekitab sõltuvuse ja sunnib annust tõstma. Tuleks võtta ühendust ...
Loe edasiJalad surisevad kogu öö
Mul on sellised imelikud jalasurinad tulnud. Ei ole valulikud. Kestavad tunde öösiti. Magada ei saa.Mg söönud paar kuud juba. Venitus harjutused ei aita. Kõnnin öösiti isegi trepist edasi tagasi.
![Ain Pajos](/static/files/075/ts_ain-pajos.jpg)
Vastas dr Ain Pajos
Esialgu tuleks kontrollida perearsti kaudu veremineraalide, B12 vit. ja foolhappe ja raua sisaldust analüüsides, lisaks ka veresuhkru taset. Närvikahjustusi näitab ENMG uuring millele suunab neuroloog. ...
Loe edasiLümfisõlme suurenemine ja kael paistes
Tere!
3 nädalat tagasi avastasin vasaku kõrva tagalt muhu. Esialgu see oli pehme ja liikus. Nüüdseks on see kasvanud 1cm leiamaks ning 1cm kõrgemaks. Samuti enam see ei liigu, vaid nagu oleks ...
![Ain Pajos](/static/files/075/ts_ain-pajos.jpg)
Vastas dr Ain Pajos
Tuleks pöörduda perearsti poole lümfisõlme tekkimise põhjuse selgitamiseks.
Dr. Ain Pajos
Neuroloog
Peavalu otsa ees
Tere
Millest võivad olla tingitud max. 5 sekundit peavalu otsa ees kui pea küljel. Mõni kord on ülepäeviti,mõnikord jääb mitu kuud vahet. Vahel ka imelik tunne/pigistab otsa ees.kunagi valuvaigistit ...
![Ain Pajos](/static/files/075/ts_ain-pajos.jpg)
Vastas dr Ain Pajos
Põhjuseid võib olla mitu alates migreenist kuni kuklanärvi neuralgiani. Tuleks minna neuroloogi vastuvõtule.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Tugev alaseljavalu
Tugev alaseljavalu, mis kiirgab jalga
![Ain Pajos](/static/files/075/ts_ain-pajos.jpg)
Vastas dr Ain Pajos
Seoses spondülolisteesiga võib tegemist olla nn. kitsa närvikanali sündroomiga. Ravimid siin eriti ei aita. Soovitan käimisel kanda laia tugevat nahkrihma või ka korsetti. Konsulteerida tuleks selgrookirurgiga. ...
Loe edasiParkinson, Madopari annused
Minu emal, 80a naisterahvas, väikest kasvu (kaal u. 40 kg) on diagnoositud parkinsoni tõbi u. 3 aastat tagasi. Kasutab raviks levodopat (Madopar).
Sel kevadel oli annuse skeem 700 mg päevas jaotatud ...
![Ain Pajos](/static/files/075/ts_ain-pajos.jpg)
Vastas dr Ain Pajos
Päeva esimene annus võiks olla suurem - 150 Mg. , järgmine 100 siis 150 ja seejärel 100 jne. viimane annus kl 18 paiku. Täpsema skeemi ja vajadusel lisaravimid paneb paika ravi jälgiv neuroloog.
Loe edasi
MRT-uuring vastus
Käisin MRT-uuringul. Peraarst ütles, et pilt korras, kuid terviseportaalis lugesin, et leitud mittespetsiifilised subkortikaalsed valgeainekolded F-sagarates. Mida see tähendab? Kas ma pean pöörduma eriarsti ...
![Ain Pajos](/static/files/075/ts_ain-pajos.jpg)
Vastas dr Ain Pajos
Mittespetsiifiline leid tähendab et ainult pildi alusel asja täpsustada ei saa. Tuleb pöörduda neuroloogi vastuvõtule.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Vaata kõiki nõustamisi