Autonoomne närvisüsteem Autor: Andres Soosaar

Autonoomne närvisüsteem ehk vegetatiivne närvisüsteem on kesk- ja piirdenärvisüsteemi osa, mille kaudu reguleeritakse eeskätt siseelundite ning veresoonkonna talitlust. Autonoomne närvisüsteem ei allu üldiselt tahtelisele kontrollile ning on oluline komponent organismi homöostaasi ehk sisemist tasakaalu tagavates protsessides. Autonoomne närvisüsteem koosneb sümpaatilisest ja parasümpaatilisest närvisüsteemist, millel on sihtrakkudele peamiselt vastandlik ehk antagonistlik toime (vt tabel). Tavapäraselt peaksid autonoomse närvisüsteemi mõlemad osad olema dünaamilises tasakaalus. Sümpaatiline närvisüsteem aktiveerub ohusituatsioonis ning füüsilise ja vaimse koormuse korral, võimaldades organismil olukorraga toimetulekuks mobiliseerida oma ressursse. Tulemuseks on organismile kasulik südamerütmi kiirenemine, pärgarterite laienemine, arteriaalse vererõhu tõus ja kiirenenud hingamine. Samaaegselt seedeelundite silelihaste toonus langeb ja peristaltika aeglustub.

Parasümpaatilise närvisüsteemi aktivatsioon on suunatud organismi ressursside taastamisele. Nii sümpaatilised kui parasümpaatilised närviteed sisaldavad kaht närvirakku, kusjuures esimene närvirakk lähtub ajutüvest või seljaajust ning teise raku kehad paiknevad autonoomsetes närvisõlmedes. Sümpaatilise närvisüsteemi teine närvirakk toimib sihtrakkudele noradrenaliini ja adrenoretseptorite vahendusel ning parasümpaatilise närvisüsteemi teine närvirakk atsetüülkoliini ja kolinoretseptorite vahendusel. Seda asjaolu kasutatakse laialdaselt tänapäeva farmakoteraapias, kus paljud ravimid toimivad vastavatele retseptoritele, muutes närvisüsteemi mõju sihtelundeile või mõjutades otseselt elundi talitlust.

Autonoomse närvisüsteemi talitlus on siiski indiviiditi varieeruv, mistõttu on võimalik ühe või teise närvisüsteemi osa püsivam talitluslik ülekaal, vastavalt sümpatotoonia või siis parasümpatotoonia. Kestev sümpaatilise närvisüsteemi kõrgtoonus on stressi tüüpilisi koostisosi ning võib olla oluliseks teguriks mitmete haiguste tekkes ja arengus. Et siseelundite parasümpaatilises närvivarustuses on väga oluline uitnärv (nervus vagus), siis sageli on just selle närvi talitluse ületoonus ehk vagotoonia parasümpatotoonia põhikomponendiks. Sümpatotoonia ja parasümpatotoonia tunnused on seotud vastava autonoomse närvisüsteemi osa põhitoimetega.

Teatud eluperioodidel (puberteet, kliimaks) võib autonoomse närvisüsteemi talitlus olla labiilne (ebapüsiv). Osal inimestest on autonoomse närvisüsteemi üks või teine pool enam aktiivne juba sünnipäraselt. Mõnikord võib kujuneda selle tahtele allumatu närvisüsteemi poolt reguleeritavate elundite või elundisüsteemide häire, mille põhjuseks ei ole nende elundite füüsiline kahjustus, vaid närvisüsteemi labiilsus. See põhjustab südamepekslemist, higistamist, punastamist, lihasevärinaid, õhupuudust, iiveldust ja seedehäireid ning kuumi ja külmi hoogusid. Sümptomitega kaasneb võimaliku orgaanilise haiguse kartus, mida on mõnikord esile kutsunud või süvendanud ekslik arstlik tegevus. Seda tüüpi kaebused on tavaliselt psühhosomaatilise häire avaldus. Varem kasutatigi psühhosomaatiliste autonoomsete talitlushäirete üldnimetusena mõistet vegetodüstoonia, kuid tänapäeval kasutatakse samade nähtude ilmnemise korral pigem hüpohondrilise sündroomi või paanikahäire (paanilise ataki) mõisteid. Mõnikord kujuneb paaniliste atakkide baasil välja püsiv paanikaseisund, mille puhul lisanduvad rahutus, närvilisus, pidev väsimus- ja kurnatustunne ning unehäired. Haiged ei talu vaimset ega füüsilist koormust ning sageli vaevavad neid pingepeavalud ja ebaselged lihase- või luuvalud. 

Autonoomse närvisüsteemi häirete ravis on oluline käitumisteraapia, st eluviisi muutmine, samuti psühhoteraapia. Ravimitest kasutatakse sageli antidepressante.

Vt ka homöostaas, hüpohondriline sündroom, iatrogeenia, paanikahäire, retseptor, stress.

Autonoomne närvisüsteem

Nõuanded teemal: Neuroloogia

Diski nihestus

Asun hetkel kolmandas riigis, Sri Lankal ning vajan kogenuma arsti nõu. Vigastasin paar nädalat tagasi trenni tehes selga, mistõttu läksin eile arsti juurde ning mind saadeti MRI uuringusse. Pilti tehti ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Operatsioonivajaduse määrab mitte pilt vaid spetsialisti läbivaatuse tulemus. Kiire op. on vajalik siis kui esinevad põiehäired (urineerimistakistus) ja tuimus reite ja tuharate vahel, samuti labajala ...

Loe edasi

Pearinglus, vasaku jala valupisted, vasaku pöidla tõmblused

Tere

Juuni alguses peale Covid vaktsiini algasid imelikud vaevused.
Alguses umbes 4-5 päeva vahelduva eduga pearinglus, vati sees oleku tunne ja väsimus. Nädala pärast pearinglus kadus, ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kuna viirushaigus on uus ja ka vaktsiinid on kardinaalselt uued, piirdub kogemus ja tõenduspõhine vastus nii viiruskahjustusele ajus kui ka vaktsiini kõrvalnähtudele ca. 1 aastaga. Teada on et viirusest ...

Loe edasi

Pidev uimasus, energiapuudus

Tere! Sünnitusjärgse depressiooni tõttu 14 aastat tagasi määrati andidepressandid (erinevad SSRI-d ja ka bupropiooni lühemat aega), mida võtan siiani (hetkel escitalopraam). Olles 7 aastat pidevalt AD ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tuleks konsulteerida psühhiaatriga.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Tuim valu seljas, õlas, kaelas

Tere

Minu mured seoses seljaga hakkasid ca 2 kuud tagasi, kui hakkasin tundma tuima valu, mis kiirgas külgedele. Kuna mul on skolioos 36 kraadise kaldega, siis perearst suunas mind füsioteraapiasse. ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kaebusi on palju ja kirja teel neist selgust ei saa. Tuleb minna neuroloogi vastuvõtule.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Pinge-, surve-, valutunne peas, väsimus

Umbes aasta tagasi tekkis esimest korda pealakke pinge- või survetunne, mis kadus tunni jooksul.
Sama tunne hakkas tekkima mitme kuu järel näiteks stressi- või väsimuse situatsioonis, kuid mitte ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Ainus võimalus ravimeid vältida on regulaarne ja järjekindel sportlik liikumine. Paranemine võtab aga mitu kuud.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

naha tuimus

Tere,

ca 1-2 kuud tagasi panin tähele, et parema jala suur varvas tunneb kuidagi teisiti kui vasaku jala varvas, tunneb aga tuimalt. lisaks on olnud juba tükk aega (ei tea täpset aega millal ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Varba tuimus on tavaliselt seotud jalanärvi kompressiooniga - see võib toimuda nimmelülide vahel (siis ka tavaliselt nimme ja jalavalud) või ka seoses harjumusega istuda jalg üle põlve.Paranemine võtab ...

Loe edasi

Radioloogia selgitus

Mida tähendab Paremas mastoidrakustikus on efusioon?
Millest võib olla see tingitud? Kas depresiioni tekitaja või mingi seos depressiooniga või seos muu haigusega või vaktsiini kõrvalmõju ?

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

See on vedeliku kogunemine parema kõrva juures olevasse sõelluusse - tavaliselt seoses kroonilise kõrvapõletikuga. Aju on OK.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Küfoos

Kirjeldus: Rö-gramm lülisamba torkaalosast kahes sihis- rinnaküfoos süvenenud, nurk 65 kraadi , lisaks ka kerge kaarjas kõverdus paremale, nurk 5 kraadi. Th6-10 lülikehad on eesmisel madalduinud, teised ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Lõikuse jaoks on määrav spetsialisti läbivaatus mitte ainult pilt. Külastage ortopeedi.

Dr. Ain pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

MRT vastus

Sai nüüd kiirkorras käidud MRTs, sest need elektrilised valud, käimise, seismisega raskusi, õhtul voodi minnes jalad kõrbevad, kuid katsudes normaalsed. Vasal jalg tunduvalt nõrgem, pidevad valud jne jne. ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Mrt näitab degeneratiivseid muutusi mitme nimmelülidevahelise diski osas. Kas need ka vaevuste põhjused on selgub neuroloogilise konsultatsiooni kõigus.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Loe edasi

Närvivalud ülakehas?

Umbes kuu aega tagasi algasid öösel peale esimest wc ärkamist seletamatud valud. Alguse said paremast õlast, siirdus vasakusse õlga ja küünarnukki. Nüüd on palju hullem, valud läbivad alalõua, kogu ülakeha, ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tuleks teha uuringud kaelalülidest. Lyricat võiks võtta 75 mg x2 iga päev. Vajalik on neuroloogi läbivaatus.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
6748591

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi