Autonoomne närvisüsteem Autor: Andres Soosaar

Autonoomne närvisüsteem ehk vegetatiivne närvisüsteem on kesk- ja piirdenärvisüsteemi osa, mille kaudu reguleeritakse eeskätt siseelundite ning veresoonkonna talitlust. Autonoomne närvisüsteem ei allu üldiselt tahtelisele kontrollile ning on oluline komponent organismi homöostaasi ehk sisemist tasakaalu tagavates protsessides. Autonoomne närvisüsteem koosneb sümpaatilisest ja parasümpaatilisest närvisüsteemist, millel on sihtrakkudele peamiselt vastandlik ehk antagonistlik toime (vt tabel). Tavapäraselt peaksid autonoomse närvisüsteemi mõlemad osad olema dünaamilises tasakaalus. Sümpaatiline närvisüsteem aktiveerub ohusituatsioonis ning füüsilise ja vaimse koormuse korral, võimaldades organismil olukorraga toimetulekuks mobiliseerida oma ressursse. Tulemuseks on organismile kasulik südamerütmi kiirenemine, pärgarterite laienemine, arteriaalse vererõhu tõus ja kiirenenud hingamine. Samaaegselt seedeelundite silelihaste toonus langeb ja peristaltika aeglustub.

Parasümpaatilise närvisüsteemi aktivatsioon on suunatud organismi ressursside taastamisele. Nii sümpaatilised kui parasümpaatilised närviteed sisaldavad kaht närvirakku, kusjuures esimene närvirakk lähtub ajutüvest või seljaajust ning teise raku kehad paiknevad autonoomsetes närvisõlmedes. Sümpaatilise närvisüsteemi teine närvirakk toimib sihtrakkudele noradrenaliini ja adrenoretseptorite vahendusel ning parasümpaatilise närvisüsteemi teine närvirakk atsetüülkoliini ja kolinoretseptorite vahendusel. Seda asjaolu kasutatakse laialdaselt tänapäeva farmakoteraapias, kus paljud ravimid toimivad vastavatele retseptoritele, muutes närvisüsteemi mõju sihtelundeile või mõjutades otseselt elundi talitlust.

Autonoomse närvisüsteemi talitlus on siiski indiviiditi varieeruv, mistõttu on võimalik ühe või teise närvisüsteemi osa püsivam talitluslik ülekaal, vastavalt sümpatotoonia või siis parasümpatotoonia. Kestev sümpaatilise närvisüsteemi kõrgtoonus on stressi tüüpilisi koostisosi ning võib olla oluliseks teguriks mitmete haiguste tekkes ja arengus. Et siseelundite parasümpaatilises närvivarustuses on väga oluline uitnärv (nervus vagus), siis sageli on just selle närvi talitluse ületoonus ehk vagotoonia parasümpatotoonia põhikomponendiks. Sümpatotoonia ja parasümpatotoonia tunnused on seotud vastava autonoomse närvisüsteemi osa põhitoimetega.

Teatud eluperioodidel (puberteet, kliimaks) võib autonoomse närvisüsteemi talitlus olla labiilne (ebapüsiv). Osal inimestest on autonoomse närvisüsteemi üks või teine pool enam aktiivne juba sünnipäraselt. Mõnikord võib kujuneda selle tahtele allumatu närvisüsteemi poolt reguleeritavate elundite või elundisüsteemide häire, mille põhjuseks ei ole nende elundite füüsiline kahjustus, vaid närvisüsteemi labiilsus. See põhjustab südamepekslemist, higistamist, punastamist, lihasevärinaid, õhupuudust, iiveldust ja seedehäireid ning kuumi ja külmi hoogusid. Sümptomitega kaasneb võimaliku orgaanilise haiguse kartus, mida on mõnikord esile kutsunud või süvendanud ekslik arstlik tegevus. Seda tüüpi kaebused on tavaliselt psühhosomaatilise häire avaldus. Varem kasutatigi psühhosomaatiliste autonoomsete talitlushäirete üldnimetusena mõistet vegetodüstoonia, kuid tänapäeval kasutatakse samade nähtude ilmnemise korral pigem hüpohondrilise sündroomi või paanikahäire (paanilise ataki) mõisteid. Mõnikord kujuneb paaniliste atakkide baasil välja püsiv paanikaseisund, mille puhul lisanduvad rahutus, närvilisus, pidev väsimus- ja kurnatustunne ning unehäired. Haiged ei talu vaimset ega füüsilist koormust ning sageli vaevavad neid pingepeavalud ja ebaselged lihase- või luuvalud. 

Autonoomse närvisüsteemi häirete ravis on oluline käitumisteraapia, st eluviisi muutmine, samuti psühhoteraapia. Ravimitest kasutatakse sageli antidepressante.

Vt ka homöostaas, hüpohondriline sündroom, iatrogeenia, paanikahäire, retseptor, stress.

Autonoomne närvisüsteem

Nõuanded teemal: Neuroloogia

Neurosargadoos -vasaku käe värin.

Olen saanud erinevaid ravimeid-alates 2015. detsembrist,hetkel on liskantin tabletid -1 hommikul,1 õhtul.

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Ravi tulemus sõltub õige põhjuse tuvastamisest. Vahel on vajalik mitu visiiti neuroloogi juurde. Võtke ühendust ravi määranud neuroloogiga või tulge konsultatsioonile.

Tel. 6 748 591
Dr. ...

Loe edasi

Peavalu!?

Tere!
Peavalu on minu puhul tavaline ( aastaid tagasi migreen diagnoositud ) eile aga tekkis paremale poole äkkvalu ja paremast silmast kadus nägemine tundus justkui paar minutit kestes, enne taastumist, ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Soovitan minna EMOsse uuringutele kuna tegemist võib olla tõsise probleemiga.

Dr. Ain Pajos
6 748 591

Loe edasi

Kaela, õlavarre- ja käevalu

Ma ei oska enam kusagile pöörduda. Ma ärkan peaaegu iga hommik tugevate pea-ja kaelavaludega, päeva jooksul, kui pean veel tööl olema võimendub õlavarre valu ja edasi kiirgab kätte. Nimetissõrm on tuim, ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Neuroloogi läbivaatus peaks andma vastuse kas tegemist on kaelast lähtuva närvivaluga käes, või õlaliigese-kõõluste-liigeskapsli probleemiga.

Tel. 6 748 591
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Hootine alaseljavalu ja põletik

Tere. Olen 26.aastane naine ning sünnitanud 5 aastat tagasi.
Probleem on alaseljavaludega.
Algasid need siis umbes 17.aastaselt. Valu ei olnud pidev vaid käis vahelduva eduga. Hakkas täiesti ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kuna kõik seljavalu ägenemised on seoses põletikunäitajatega veres ja uriinis soovitan pöörduda uroloogi poole.

Dr. Ain Pajos
6 748 591
Neurodiagnostika

Loe edasi

Ebamugavustunne paremas küljes

Tere!
Minul on mure parema küljega. Ligi kolm aastat on olnud ebamugavustunne, surin paremas jalas. Nüüd on see edasi liikunud paremasse kätte ning näopoolde. See pole nagu valu vaid pigem selline ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kirja teel asja ei selgita. Tuleks minna neuroloogi vastuvõtule kes võib suunata ka lisauuringutele.

Dr. Ain Pajos

Loe edasi

rinnus valu

Tere.olen 26 aastane mees .. kuskil septembri keskel tekkisid rinna keskel sellised torke valud..ei põõranud väga tähelepanu sellele ..kuskil oktoobri lõpus tõõl olles tõusin püsti ..käis selline mõnus ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Valu rinnus seoses asendiga võib olla tingitud roietevahelise närvi ärritusest muutuste tõttu lülisamba rinnaosas. Perearst võiks lasta teha rö ülesvõtted rinnalülidest. Virvendus ja surin jäsemetes ei ...

Loe edasi

Elektripistiku läheduses magamine

Kas see võib ajule mingit moodi kahjulikult mõjuda, kui pidevalt magada voodis, mis asub elektripistiku läheduses, ning pea on umbes 40 cm kaugusel pistikust?

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Selle kohta uuringud puuduvad.

Dr. Ain Pajos

Loe edasi

seljavalu

Seljavalu juba pikemat aega.Käisin ravimasaazis ja ei aidanud,seal arvati et asi muus. Tehtid rõngten pilt ja tuli selline vastus. Sinistroscoliosis lumbalis 8°.
Hüperlordoos nimmelülide osas.

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kui asi piirdub seljavaluga, on soovitav puhkus ja valude vähenemisel harjutused selja ja kõhulihastele. Kui valu kiirgub ka jalga, on asja täpsustamiseks vajalik neuroloogi konsultatsioon.

Loe edasi

Valud rinnakus, paremal pool rinna all

rinnaku keskel,kiirgab paremale roietesse,allapoole ka alumisse parempoolsesse lõualuusse ja paremasse käevarde küünarnukini,
vahete vahel ka parema rinnaku peale , ega see pole midagi eluohtlikku,

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Valud on erinevate närvide varustusalal ja ei esine tavaliselt koos eraldi haigustena, küll aga võivad olla põhjustatud üldhaigestumisest nt. viirusnakkus. Soovitan olla kodus, vajadusel võtta valuvaigisteid ...

Loe edasi

Ajuväline tsüst

Tere

Täna oli MRT- uuring peast. Kuna neuroloogi vastuvõtule on veel aega, kuid digilugu mulle nähtav, siis teeb murelikuks mind info mis seal kirjas.
Väljavõte uuringu vastusest:

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tegemist on aju ämblikuvõrkkelme aluse põiega mis veidi mõjutab ka aju. Võib olla kaasasündinud või ka hiljem tekkinud. Operatsioonivajadus sõltub kaebustest ja neuroloogilisest leiust. Peavalu aga ei ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi