Autonoomne närvisüsteem Autor: Andres Soosaar
Autonoomne närvisüsteem ehk vegetatiivne närvisüsteem on kesk- ja piirdenärvisüsteemi osa, mille kaudu reguleeritakse eeskätt siseelundite ning veresoonkonna talitlust. Autonoomne närvisüsteem ei allu üldiselt tahtelisele kontrollile ning on oluline komponent organismi homöostaasi ehk sisemist tasakaalu tagavates protsessides. Autonoomne närvisüsteem koosneb sümpaatilisest ja parasümpaatilisest närvisüsteemist, millel on sihtrakkudele peamiselt vastandlik ehk antagonistlik toime (vt tabel). Tavapäraselt peaksid autonoomse närvisüsteemi mõlemad osad olema dünaamilises tasakaalus. Sümpaatiline närvisüsteem aktiveerub ohusituatsioonis ning füüsilise ja vaimse koormuse korral, võimaldades organismil olukorraga toimetulekuks mobiliseerida oma ressursse. Tulemuseks on organismile kasulik südamerütmi kiirenemine, pärgarterite laienemine, arteriaalse vererõhu tõus ja kiirenenud hingamine. Samaaegselt seedeelundite silelihaste toonus langeb ja peristaltika aeglustub.
Parasümpaatilise närvisüsteemi aktivatsioon on suunatud organismi ressursside taastamisele. Nii sümpaatilised kui parasümpaatilised närviteed sisaldavad kaht närvirakku, kusjuures esimene närvirakk lähtub ajutüvest või seljaajust ning teise raku kehad paiknevad autonoomsetes närvisõlmedes. Sümpaatilise närvisüsteemi teine närvirakk toimib sihtrakkudele noradrenaliini ja adrenoretseptorite vahendusel ning parasümpaatilise närvisüsteemi teine närvirakk atsetüülkoliini ja kolinoretseptorite vahendusel. Seda asjaolu kasutatakse laialdaselt tänapäeva farmakoteraapias, kus paljud ravimid toimivad vastavatele retseptoritele, muutes närvisüsteemi mõju sihtelundeile või mõjutades otseselt elundi talitlust.
Autonoomse närvisüsteemi talitlus on siiski indiviiditi varieeruv, mistõttu on võimalik ühe või teise närvisüsteemi osa püsivam talitluslik ülekaal, vastavalt sümpatotoonia või siis parasümpatotoonia. Kestev sümpaatilise närvisüsteemi kõrgtoonus on stressi tüüpilisi koostisosi ning võib olla oluliseks teguriks mitmete haiguste tekkes ja arengus. Et siseelundite parasümpaatilises närvivarustuses on väga oluline uitnärv (nervus vagus), siis sageli on just selle närvi talitluse ületoonus ehk vagotoonia parasümpatotoonia põhikomponendiks. Sümpatotoonia ja parasümpatotoonia tunnused on seotud vastava autonoomse närvisüsteemi osa põhitoimetega.
Teatud eluperioodidel (puberteet, kliimaks) võib autonoomse närvisüsteemi talitlus olla labiilne (ebapüsiv). Osal inimestest on autonoomse närvisüsteemi üks või teine pool enam aktiivne juba sünnipäraselt. Mõnikord võib kujuneda selle tahtele allumatu närvisüsteemi poolt reguleeritavate elundite või elundisüsteemide häire, mille põhjuseks ei ole nende elundite füüsiline kahjustus, vaid närvisüsteemi labiilsus. See põhjustab südamepekslemist, higistamist, punastamist, lihasevärinaid, õhupuudust, iiveldust ja seedehäireid ning kuumi ja külmi hoogusid. Sümptomitega kaasneb võimaliku orgaanilise haiguse kartus, mida on mõnikord esile kutsunud või süvendanud ekslik arstlik tegevus. Seda tüüpi kaebused on tavaliselt psühhosomaatilise häire avaldus. Varem kasutatigi psühhosomaatiliste autonoomsete talitlushäirete üldnimetusena mõistet vegetodüstoonia, kuid tänapäeval kasutatakse samade nähtude ilmnemise korral pigem hüpohondrilise sündroomi või paanikahäire (paanilise ataki) mõisteid. Mõnikord kujuneb paaniliste atakkide baasil välja püsiv paanikaseisund, mille puhul lisanduvad rahutus, närvilisus, pidev väsimus- ja kurnatustunne ning unehäired. Haiged ei talu vaimset ega füüsilist koormust ning sageli vaevavad neid pingepeavalud ja ebaselged lihase- või luuvalud.
Autonoomse närvisüsteemi häirete ravis on oluline käitumisteraapia, st eluviisi muutmine, samuti psühhoteraapia. Ravimitest kasutatakse sageli antidepressante.
Vt ka homöostaas, hüpohondriline sündroom, iatrogeenia, paanikahäire, retseptor, stress.
Seotud teemad
Nõuanded teemal: Neuroloogia
Tugev seljavalu
Tere!
On olnud pikemat aega valu vasaku neeru juures, umbes aasta, valu on nii tugev, et segab juba igapäeva elu. Kõige algus oli neeruvaagnapõletik peale mida probleem tekkis. Põletikku on esinenud ...
Vastas dr Ain Pajos
Kirjelduse järgi esineb teil nn. hoburaudneer s.o. arenguhäire kus neerud on alaosas kokku kasvanud. Neerukive ega muid kõrvalekaldumisi ei leitud. Siiski võib aga see olla nii valude kui põletiku põhjustaja. ...
Loe edasinärvivalud vasakus kehapooles
Tere! Valud vasakul kehapoolel. Valu keskpunktid vasaku puusa keskkohas, reie keskkohas, sääre keskkohas ja varem ka vasaku jalalaba teise ja kolmanda varba alguspunktis. Nõrgalt annavad tunda ka vasak ...
Vastas dr Ain Pajos
Jalavalud viitavad probleemile nimmelülidevahelise diskiga. Soovitan peale rö piltide tegemist nimmelülidest pöörduda neuroloogi vastuvõtule. Õla - ja peavalud võivad olla seoses muutustega kaelalülides ...
Loe edasiäge neuroborrelioos väikelapsel
Kysin, lootmata asjalikku nõu enam saada.
Aga äkki saab.
Last hammustas puugivastne juulikuus.Ei mingit laiku ega probleeme.
Detsembris kadus tal nö jalg alt ära. Mitu päeva lihtsalt ...
Vastas dr Kaja Julge
Tere,
Need küsimused on jõudnud kahjuks valele aadressile.
On mitmed eriarstid, kes on lapse probleemidega tegelenud ja Teie kirja alusel ei saa ma paraku probleemidele lahendust pakkuda,
Loe edasi
Lülisammas
Tere,
ma ei tea, kas te oskate vastata, aga ei oska mujalt siin küsida.
Th12 lüli korpektoomia koos lülikeha asendusega - oskate öelda, kui kaua pärast seda keskmiselt haiglas ollakse ...
Vastas dr Ain Pajos
Teie küsimusele saab vastata vaid lülisambakirurg. Küsige kirurgilt kes operatsiooni plaanib.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Pikaajaline kolmiknärvipõletik
Paremal näopoolel opereeritud 1991 aastal. Sellega kõik korras.
Viisteist aastat hiljem algasid valud vasakul näopoolel. Kasutasin karbamazepiini. Kui need tabletid enam ei mõjunud, siis Pregabalin ...
Vastas dr Ain Pajos
Pregabalini võetakse ka 150 mg 2-3 x päevas. Eelistatuim ravim on siiski karbamasepiin - selle pika toimega tabletid. Helistage tel 6748591 kl. 14-16
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Riskid
Tere, käisin ennetusmeditsiini kliinikumis geenitesti tegemas, sain oma vastused kätte, hirmutasid kaks vastust mis mõlemad viitasid sellele, et on suur risk 99,5 % ajukasvaja tekkeks, tean, et kasutatakse ...
Vastas dr Ain Pajos
99,5% tundub liiga suur. küsige üle ja ka nõu ennetusmeditsiini kliinikust.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Neuroos, fibromüalgia ja pingepeavalud
Tere! Mul on krooniline pingepeavalu millest nüüd sai fübromialgia (nii ütles mulle valukabineti arst). Valud on põhimõtteliselt peas, keskel või paremal pool, selline tunne, et kõrvetab, põletab, keha ...
Vastas dr Ain Pajos
Amitriptylin võib aidata, alustage 10 mg ja tõstke annust iga 7 p järel kuni 50 mg 1x õhtul
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Paremapoolne kukla. Kõrva tagune valu mis kiirgab oimukohta
Tere
Eelmine nädal hakkas mul paremalt oimukohast valutama, eelnevalt käisin igal õhtul kõndimas, müts oli peas aga tundsin, et kael sai külma, palavikku pole, valu on kaela juurest mis läheb ...
Vastas dr Ain Pajos
Jääb mulje kaelalihaspingest tekitatud kuklanärvi ärritusele. Kui massaz ei aita, tuleks pöörduda neuroloogi vastuvõtule.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
6748591
Lihasvalud ja pinged lihastes.
Valu parema reie ülaosas ,jalga põlvest kõverdatult tõstes on valus ja ei liigu samuti kui teine jalg.Füsioterap. määras harjutused lihaste tugevdamiseks (diagn. lühendajate pinge)ja soovitas võtta masaazi ...
Vastas dr Ain Pajos
Kahtlus on puusaliigese probleemile. Tuleks teha Rö. pilt puusaliigestest ja ortopeedi konsultatsioonile.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Selja valud
seljavalu
Vastas dr Ain Pajos
Nii läbivaatuse kui ka CT uuringu tulemused viitavad L5/S1 lülidevahemiku diski kahjustusel. Kui varbad ei suuda kanda keharaskust ja paranemist ei ole on näidustus teha MRT uuring nimmelülidest ja seejärel ...
Loe edasiVaata kõiki nõustamisi