Autonoomne närvisüsteem Autor: Andres Soosaar

Autonoomne närvisüsteem ehk vegetatiivne närvisüsteem on kesk- ja piirdenärvisüsteemi osa, mille kaudu reguleeritakse eeskätt siseelundite ning veresoonkonna talitlust. Autonoomne närvisüsteem ei allu üldiselt tahtelisele kontrollile ning on oluline komponent organismi homöostaasi ehk sisemist tasakaalu tagavates protsessides. Autonoomne närvisüsteem koosneb sümpaatilisest ja parasümpaatilisest närvisüsteemist, millel on sihtrakkudele peamiselt vastandlik ehk antagonistlik toime (vt tabel). Tavapäraselt peaksid autonoomse närvisüsteemi mõlemad osad olema dünaamilises tasakaalus. Sümpaatiline närvisüsteem aktiveerub ohusituatsioonis ning füüsilise ja vaimse koormuse korral, võimaldades organismil olukorraga toimetulekuks mobiliseerida oma ressursse. Tulemuseks on organismile kasulik südamerütmi kiirenemine, pärgarterite laienemine, arteriaalse vererõhu tõus ja kiirenenud hingamine. Samaaegselt seedeelundite silelihaste toonus langeb ja peristaltika aeglustub.

Parasümpaatilise närvisüsteemi aktivatsioon on suunatud organismi ressursside taastamisele. Nii sümpaatilised kui parasümpaatilised närviteed sisaldavad kaht närvirakku, kusjuures esimene närvirakk lähtub ajutüvest või seljaajust ning teise raku kehad paiknevad autonoomsetes närvisõlmedes. Sümpaatilise närvisüsteemi teine närvirakk toimib sihtrakkudele noradrenaliini ja adrenoretseptorite vahendusel ning parasümpaatilise närvisüsteemi teine närvirakk atsetüülkoliini ja kolinoretseptorite vahendusel. Seda asjaolu kasutatakse laialdaselt tänapäeva farmakoteraapias, kus paljud ravimid toimivad vastavatele retseptoritele, muutes närvisüsteemi mõju sihtelundeile või mõjutades otseselt elundi talitlust.

Autonoomse närvisüsteemi talitlus on siiski indiviiditi varieeruv, mistõttu on võimalik ühe või teise närvisüsteemi osa püsivam talitluslik ülekaal, vastavalt sümpatotoonia või siis parasümpatotoonia. Kestev sümpaatilise närvisüsteemi kõrgtoonus on stressi tüüpilisi koostisosi ning võib olla oluliseks teguriks mitmete haiguste tekkes ja arengus. Et siseelundite parasümpaatilises närvivarustuses on väga oluline uitnärv (nervus vagus), siis sageli on just selle närvi talitluse ületoonus ehk vagotoonia parasümpatotoonia põhikomponendiks. Sümpatotoonia ja parasümpatotoonia tunnused on seotud vastava autonoomse närvisüsteemi osa põhitoimetega.

Teatud eluperioodidel (puberteet, kliimaks) võib autonoomse närvisüsteemi talitlus olla labiilne (ebapüsiv). Osal inimestest on autonoomse närvisüsteemi üks või teine pool enam aktiivne juba sünnipäraselt. Mõnikord võib kujuneda selle tahtele allumatu närvisüsteemi poolt reguleeritavate elundite või elundisüsteemide häire, mille põhjuseks ei ole nende elundite füüsiline kahjustus, vaid närvisüsteemi labiilsus. See põhjustab südamepekslemist, higistamist, punastamist, lihasevärinaid, õhupuudust, iiveldust ja seedehäireid ning kuumi ja külmi hoogusid. Sümptomitega kaasneb võimaliku orgaanilise haiguse kartus, mida on mõnikord esile kutsunud või süvendanud ekslik arstlik tegevus. Seda tüüpi kaebused on tavaliselt psühhosomaatilise häire avaldus. Varem kasutatigi psühhosomaatiliste autonoomsete talitlushäirete üldnimetusena mõistet vegetodüstoonia, kuid tänapäeval kasutatakse samade nähtude ilmnemise korral pigem hüpohondrilise sündroomi või paanikahäire (paanilise ataki) mõisteid. Mõnikord kujuneb paaniliste atakkide baasil välja püsiv paanikaseisund, mille puhul lisanduvad rahutus, närvilisus, pidev väsimus- ja kurnatustunne ning unehäired. Haiged ei talu vaimset ega füüsilist koormust ning sageli vaevavad neid pingepeavalud ja ebaselged lihase- või luuvalud. 

Autonoomse närvisüsteemi häirete ravis on oluline käitumisteraapia, st eluviisi muutmine, samuti psühhoteraapia. Ravimitest kasutatakse sageli antidepressante.

Vt ka homöostaas, hüpohondriline sündroom, iatrogeenia, paanikahäire, retseptor, stress.

Autonoomne närvisüsteem

Nõuanded teemal: Neuroloogia

Näo mõlemapoolne tuimus ja käte, jalgade surin

Tere!

Umbes 3 nädalat tagasi tundsin, et nägu on nagu tuim. Mõlemalt poolt, põskede juurest. Täpselt, nagu oleks hambaarstil käinud ja tuimestuse saanud. See kestis u 2 päeva.
Nüüd üleeile ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

See, et probleem esines korraga mõlemal pool teeb SM i vähetõenäoliseks.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Valu jalgades

Tere,

Olen 35 naisterahvas. Teen regulaarselt kodustes tingimustes sporti. Seda juba viimased 2 aastat. Treenin nädalas ca 3-4 korda. Kord teen harjutusi jalgadele, kätele, kõhulihastele jne. ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tegemist võib olla nimmelülidevahelise diski kahjustuse ja jalanärvide ärritusega. Andke seljale ja jalgadele nädal-paar puhkust ja tehke läbi perearsti rö pilt nimmelülidest. Ja siis vajadusel neuroloogi ...

Loe edasi

Halb enesetunne, mis kestab aasta aega peale üledoosi

Võtsin aasta tagasi 800mg Sulpiriidi. Ja 100mg sertaliini. Koos purgi (1000mg) palderjaniga. 3 päeva peale seda hakkas peale rasvase toidu söömist väga halb. Tuli tunne, nagu oleksin mingi väga tugeva ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tuleks läbi gastroenteroloogi teha maouuringud, ja kui kõik OK siis neuroloogi või psühhiaatri konsultatsioon.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Lihaste tuksumine

Alates eelmise aasta augustist tunnen puhkeasendis väikeseid lihase tuksumisi, tuksatused on korra- paar järjest, ei kesta nad minuteid ega tunde, nagu vahel silmalaug. Tuksumise iseloom on aga sarnane ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kroonilise ärevuse korral tekivad tihti häired lihaste ja ka südame regulatsioonis. Üks viis ise probleemiga hakkama saada on regulaarne ja järjekindel sportlik liikumine. Valida on ka ravi antidepressantidega.
Loe edasi

Kohin kõrvus, käed ja jalad surisevad/tuimad

Tere,

Eelmise aasta lõpu poole ärkasin ükskord surnud käega ülesse kuna oli halvas poosis maganud, kuid see läks üle nädalaga. SIis olin eelmise aasta lõpus haige ja palavikus 3-4 päeva (kuni ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kas on varem olnud kaelatraumasid? Tuleks teha rö. üv. kaelalülidest ja minna neuroloogi vastuvõtule.

Tel. 6748591
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Kas neuroloogiline probleem või puhas depressioon?

Märts 2020 tekkis järsku nägemishäire (vikerkaarevärvi täpid ja laigud, samal ajal valgusekartus, läksin pimeadasse tuppa pikali, nägemini läks väga ähmaseks, nägin perekonnaliikme nägu topelt mõnda aega. ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Hootine nägemishäire viitab auraga migreenile mis on pärilik seisund, seega sarnased hood võivad korduda ka tulevikus. Kas on rakendatud profülaktilist migreeni ärahoidvat ravi.? Hoogusid raskendab ja ...

Loe edasi

Alajselja valu

Tere.Kuu aega tagasi, ahju küttes üles tõustes tabas alaselga valu mis õhtuks läks juba nii hulluks, et ei saanud iseseisvalt pikali ega sealt püsti.Väiksemgi liigutus teatud asendis seal hulgas ka aevastamine ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Ilmselt on siiski tegemist L5/S1 lülivahemiku diski probleemiga mis ärritab närvijuurt. Seljal nähtav punetus aga sellest tingitud ei ole. Kas põletikunäitajad veres on korras - kui punetus püsib, tuleks ...

Loe edasi

Pidev tuim valu rinnus

Tere, on olnud pikka aega valu vasemal pool rinna all/taga(1a), valu on pidev ja tuim, vahepeal lööb ka vasakusse rinda kiskuva valu, tugev valu tekib joostes, hüpates, äkiliselt püsti tõustes ja istudes, ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tegemist võib olla roietevahelise närvi ärritusega seoses muutustega selgroos. Võiks läbi perearsti teha rö üv. selgroo rinnalülidest ja kui valu ei möödu tula konsultatsioonile.

Dr. Ain ...

Loe edasi

Peavalu

Tere

Hiljuti algasid mul veidrad peavalud. Õigemini neid ei saagi peavaludeks nimetada. Nimelt lööb vahel vasakule poole pähe selline äkk ja terav peavalu mis kaob mõne sekundiga. Algselt ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Ilmselt on tegemist vasaku kuklanärvi ärritusega seoses lihaspinge, külmetusega. Võiks proovida masseerida kaela kuklaks ülemineku piirkonda, teha kaelaharjutusi.

Dr. Ain Pajos
6748591
Loe edasi

autojuhi tervisetõend

Olen 33-aastane terve mees. Soovin uuendada autojuhi tervisetõendit, kuid perearst ei väljasta seda väitega, et ühel korral kirjutas kiirabiõde mu dokumentidesse krambihoo korral, et on epilepsiakahtlus. ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tuleks minna neuroloogi vastuvõtule kes suunab ka uuringutele.

Dr. Ain Pajos
6748591
Neurodiagnostike

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi