Autonoomne närvisüsteem Autor: Andres Soosaar

Autonoomne närvisüsteem ehk vegetatiivne närvisüsteem on kesk- ja piirdenärvisüsteemi osa, mille kaudu reguleeritakse eeskätt siseelundite ning veresoonkonna talitlust. Autonoomne närvisüsteem ei allu üldiselt tahtelisele kontrollile ning on oluline komponent organismi homöostaasi ehk sisemist tasakaalu tagavates protsessides. Autonoomne närvisüsteem koosneb sümpaatilisest ja parasümpaatilisest närvisüsteemist, millel on sihtrakkudele peamiselt vastandlik ehk antagonistlik toime (vt tabel). Tavapäraselt peaksid autonoomse närvisüsteemi mõlemad osad olema dünaamilises tasakaalus. Sümpaatiline närvisüsteem aktiveerub ohusituatsioonis ning füüsilise ja vaimse koormuse korral, võimaldades organismil olukorraga toimetulekuks mobiliseerida oma ressursse. Tulemuseks on organismile kasulik südamerütmi kiirenemine, pärgarterite laienemine, arteriaalse vererõhu tõus ja kiirenenud hingamine. Samaaegselt seedeelundite silelihaste toonus langeb ja peristaltika aeglustub.

Parasümpaatilise närvisüsteemi aktivatsioon on suunatud organismi ressursside taastamisele. Nii sümpaatilised kui parasümpaatilised närviteed sisaldavad kaht närvirakku, kusjuures esimene närvirakk lähtub ajutüvest või seljaajust ning teise raku kehad paiknevad autonoomsetes närvisõlmedes. Sümpaatilise närvisüsteemi teine närvirakk toimib sihtrakkudele noradrenaliini ja adrenoretseptorite vahendusel ning parasümpaatilise närvisüsteemi teine närvirakk atsetüülkoliini ja kolinoretseptorite vahendusel. Seda asjaolu kasutatakse laialdaselt tänapäeva farmakoteraapias, kus paljud ravimid toimivad vastavatele retseptoritele, muutes närvisüsteemi mõju sihtelundeile või mõjutades otseselt elundi talitlust.

Autonoomse närvisüsteemi talitlus on siiski indiviiditi varieeruv, mistõttu on võimalik ühe või teise närvisüsteemi osa püsivam talitluslik ülekaal, vastavalt sümpatotoonia või siis parasümpatotoonia. Kestev sümpaatilise närvisüsteemi kõrgtoonus on stressi tüüpilisi koostisosi ning võib olla oluliseks teguriks mitmete haiguste tekkes ja arengus. Et siseelundite parasümpaatilises närvivarustuses on väga oluline uitnärv (nervus vagus), siis sageli on just selle närvi talitluse ületoonus ehk vagotoonia parasümpatotoonia põhikomponendiks. Sümpatotoonia ja parasümpatotoonia tunnused on seotud vastava autonoomse närvisüsteemi osa põhitoimetega.

Teatud eluperioodidel (puberteet, kliimaks) võib autonoomse närvisüsteemi talitlus olla labiilne (ebapüsiv). Osal inimestest on autonoomse närvisüsteemi üks või teine pool enam aktiivne juba sünnipäraselt. Mõnikord võib kujuneda selle tahtele allumatu närvisüsteemi poolt reguleeritavate elundite või elundisüsteemide häire, mille põhjuseks ei ole nende elundite füüsiline kahjustus, vaid närvisüsteemi labiilsus. See põhjustab südamepekslemist, higistamist, punastamist, lihasevärinaid, õhupuudust, iiveldust ja seedehäireid ning kuumi ja külmi hoogusid. Sümptomitega kaasneb võimaliku orgaanilise haiguse kartus, mida on mõnikord esile kutsunud või süvendanud ekslik arstlik tegevus. Seda tüüpi kaebused on tavaliselt psühhosomaatilise häire avaldus. Varem kasutatigi psühhosomaatiliste autonoomsete talitlushäirete üldnimetusena mõistet vegetodüstoonia, kuid tänapäeval kasutatakse samade nähtude ilmnemise korral pigem hüpohondrilise sündroomi või paanikahäire (paanilise ataki) mõisteid. Mõnikord kujuneb paaniliste atakkide baasil välja püsiv paanikaseisund, mille puhul lisanduvad rahutus, närvilisus, pidev väsimus- ja kurnatustunne ning unehäired. Haiged ei talu vaimset ega füüsilist koormust ning sageli vaevavad neid pingepeavalud ja ebaselged lihase- või luuvalud. 

Autonoomse närvisüsteemi häirete ravis on oluline käitumisteraapia, st eluviisi muutmine, samuti psühhoteraapia. Ravimitest kasutatakse sageli antidepressante.

Vt ka homöostaas, hüpohondriline sündroom, iatrogeenia, paanikahäire, retseptor, stress.

Autonoomne närvisüsteem

Nõuanded sel teemal

Armumine ja pupillid

Tere!

Sooviks teada, et kui keegi on Sinusse armunud, siis tema pupillid suurenevad väidetavalt kuni 55%, AGA kui selle inimesega (töökaaslasest sõber, kellega on vastastikune flirt) igapäevaselt ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Armumise küsimus ei ole pupilli, südame löögisageduse jne küsimus - see on suhtlemise ja suhete küsimus ning selgub Suhtlemisega.
- Sa meeldid mulle! Kas sa minuga kinno ,jalutama, jne....tahad ...

Loe edasi

ESP

Tere
Kuidas saaksin tulla teie vastuvõtule, et siis määraksite mulle SSIR antidepressante või siis suunate mind mõne hüpnotisööri konsultatsioonile.

Arst vastas:
Vladimir Vihljajev

Vladimir Vihljajev

Vastas dr Vladimir Vihljajev

Tere! Võtke ühendus meie kliiniku registratuuriga, pange ennast kirja ja tulge vastuvõtule. Kui soovite kiiremas korras siis toimub tasuline visiit, kui nõus oodata siis võite tulla HK visiidile ...

Loe edasi

ESP

Tere
Minu mureks on ESP, ehk siis ei kesta suguakt piisavalt kaua. Olen selle leevendamiseks käinud eesnaha lõikusel, kuid sellest pole olnud väga palju abi. Viimasel ajal olen kasutanud tuimestavat ...

Vladimir Vihljajev

Vastas dr Vladimir Vihljajev

Tere! ESP on väga palju levinud! Tegelikult see ei ole haigus vaid see on normi variant ehk liiga kõrge eesnaha (suguti otsa) tundlikus. Selleks vähendamiseks kasutakse kas lokaalsed ravimeid ...

Loe edasi

Emotsioonide kontrollimatus, äkkviha.

Tere.
Ma ei suuda oma emotsioone kontrollida (öäkkviha), vahel läheb asi päris hulluks ja olen ka läinud lähedastele kallale, kes ignoreerivad mind ja minu juttu otseselt ja ei arvesta minu vajadustega.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Kui olete alkoholi (ka õlle) tarbija, siis sellele Absoluutne Ei - ei tilkagi.
OK! Olen Kaine!
2) Mis on asja juurikas e. põhjus: kodu, töö, suured laenud, tervis jne. jne. ja seda probleemi ...

Loe edasi

Skisofreenia

Tere,

Palun Teie abi ja selgitust.
Minu väga lähedasel inimesel edaspidi patsient, diagnoositi ca. 8 aastat tagasi skisofreenia. NB: Lähedaseks muutus mulle inimene suht hiljuti :D ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Koostöö oma raviarstiga.
2) Skisofreenia valdkond väga lai: seinast - seina ja seega ainult Dgn.: Skisofreenia ei anna meile piisavalt ülevaadet tervisest.
3) Oluline on Haiguskriitika ...

Loe edasi

20 aastat kestnud peavalu

Pöördun Teie poole oma tütre pärast,kelle peavalud on kestnud juba 20 aastat.Praeguseks on asi läinud nii hulluks,et need hullud migreenihood ei lase tal enam elada ja töötada,pereinimene ja 2 väikest ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Migreenivalusid ägestavad ja muudavad need sagedaseks närvisüsteemi seisund (ärevus, depressioon) ja kaelaprobleemid. Helistage tel 6 748 591

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Mure mehe tervise ees

Tere, on tekkinud hirm mehe tervise pärast. Oleme 11a koos elanud, talle on iseloomulik lühike süttenöör, ärritub kergelt ja impulsiivselt, kuid rahuneb ka kiirelt.
Nüüd paari aastaga on asi hullemaks ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Parkinsoni tõve kohta saab täpset infot neuroloogide käest.
Stressi maandamiseks sobib Enneti palve esimene samm. See harjutus aitab lõdvestada lihaseid ning parandada verevarustust. Kui aga keha ...

Loe edasi

Ärevus ja paanikahood

Tere, olen terve elu olnud hea tervisega ja nüüd pea kuu tagasi esinesid esimesed ärevuse sümptomid ja ka paar suuremat paanikahoogu on olnud. Elus justkui hästi, hea töö, palju teen trenni, aga elan üksi, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kus ma ka ei räägiks või kirjutaks, ei saa ma mööda kolme E printsiibist. Ja seekord pole tegu kolme Ennetiga.
Kolm E-d on ennistamine ehk ravi, ennetamine ehk profülaktika ja edendamine ehk treening.
Loe edasi

probleemid

Ma ei saa enda endaga hakkama enam. Ei suuda otseselt midagi otsustada, kuna kõigest oleks ükskõik. Ärritun hästi kergelt ja kiiresti. Aga ei lähe närvi, vaid hakkan nutma. Pidevad tujumuutused. Ükshetk ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Eelkõige - elu eesmärgid paika, siis tead, et kuhu suunas liikuda. Enda Õnnemägede suunal!
2) Eesmärgi suunal minek-tegutsemine - vajab töövõimet, sihikindlust. Selle mudeliks ja vahendiks on ...

Loe edasi

Unehäired

Tervist!

Olen varem ka teile kirjutanud seoses unetusega.Olin 5 kuud unehäirete ringis ja neelasin iga päev unerohtusid,et veidikenegi magada saakas ja täiesti väsinud ei oleks.Olen varem ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Päevarežiim paika, kindel ajavahemik õhtul magama minekuks.
2) Arstirohi vaid osake (1/10) ravist - muud tegemised, harjutused vajalikud.
3) Minu palve (vt otsinguga).
4) Pavlov-Enneti ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi