Autonoomne närvisüsteem Autor: Andres Soosaar

Autonoomne närvisüsteem ehk vegetatiivne närvisüsteem on kesk- ja piirdenärvisüsteemi osa, mille kaudu reguleeritakse eeskätt siseelundite ning veresoonkonna talitlust. Autonoomne närvisüsteem ei allu üldiselt tahtelisele kontrollile ning on oluline komponent organismi homöostaasi ehk sisemist tasakaalu tagavates protsessides. Autonoomne närvisüsteem koosneb sümpaatilisest ja parasümpaatilisest närvisüsteemist, millel on sihtrakkudele peamiselt vastandlik ehk antagonistlik toime (vt tabel). Tavapäraselt peaksid autonoomse närvisüsteemi mõlemad osad olema dünaamilises tasakaalus. Sümpaatiline närvisüsteem aktiveerub ohusituatsioonis ning füüsilise ja vaimse koormuse korral, võimaldades organismil olukorraga toimetulekuks mobiliseerida oma ressursse. Tulemuseks on organismile kasulik südamerütmi kiirenemine, pärgarterite laienemine, arteriaalse vererõhu tõus ja kiirenenud hingamine. Samaaegselt seedeelundite silelihaste toonus langeb ja peristaltika aeglustub.

Parasümpaatilise närvisüsteemi aktivatsioon on suunatud organismi ressursside taastamisele. Nii sümpaatilised kui parasümpaatilised närviteed sisaldavad kaht närvirakku, kusjuures esimene närvirakk lähtub ajutüvest või seljaajust ning teise raku kehad paiknevad autonoomsetes närvisõlmedes. Sümpaatilise närvisüsteemi teine närvirakk toimib sihtrakkudele noradrenaliini ja adrenoretseptorite vahendusel ning parasümpaatilise närvisüsteemi teine närvirakk atsetüülkoliini ja kolinoretseptorite vahendusel. Seda asjaolu kasutatakse laialdaselt tänapäeva farmakoteraapias, kus paljud ravimid toimivad vastavatele retseptoritele, muutes närvisüsteemi mõju sihtelundeile või mõjutades otseselt elundi talitlust.

Autonoomse närvisüsteemi talitlus on siiski indiviiditi varieeruv, mistõttu on võimalik ühe või teise närvisüsteemi osa püsivam talitluslik ülekaal, vastavalt sümpatotoonia või siis parasümpatotoonia. Kestev sümpaatilise närvisüsteemi kõrgtoonus on stressi tüüpilisi koostisosi ning võib olla oluliseks teguriks mitmete haiguste tekkes ja arengus. Et siseelundite parasümpaatilises närvivarustuses on väga oluline uitnärv (nervus vagus), siis sageli on just selle närvi talitluse ületoonus ehk vagotoonia parasümpatotoonia põhikomponendiks. Sümpatotoonia ja parasümpatotoonia tunnused on seotud vastava autonoomse närvisüsteemi osa põhitoimetega.

Teatud eluperioodidel (puberteet, kliimaks) võib autonoomse närvisüsteemi talitlus olla labiilne (ebapüsiv). Osal inimestest on autonoomse närvisüsteemi üks või teine pool enam aktiivne juba sünnipäraselt. Mõnikord võib kujuneda selle tahtele allumatu närvisüsteemi poolt reguleeritavate elundite või elundisüsteemide häire, mille põhjuseks ei ole nende elundite füüsiline kahjustus, vaid närvisüsteemi labiilsus. See põhjustab südamepekslemist, higistamist, punastamist, lihasevärinaid, õhupuudust, iiveldust ja seedehäireid ning kuumi ja külmi hoogusid. Sümptomitega kaasneb võimaliku orgaanilise haiguse kartus, mida on mõnikord esile kutsunud või süvendanud ekslik arstlik tegevus. Seda tüüpi kaebused on tavaliselt psühhosomaatilise häire avaldus. Varem kasutatigi psühhosomaatiliste autonoomsete talitlushäirete üldnimetusena mõistet vegetodüstoonia, kuid tänapäeval kasutatakse samade nähtude ilmnemise korral pigem hüpohondrilise sündroomi või paanikahäire (paanilise ataki) mõisteid. Mõnikord kujuneb paaniliste atakkide baasil välja püsiv paanikaseisund, mille puhul lisanduvad rahutus, närvilisus, pidev väsimus- ja kurnatustunne ning unehäired. Haiged ei talu vaimset ega füüsilist koormust ning sageli vaevavad neid pingepeavalud ja ebaselged lihase- või luuvalud. 

Autonoomse närvisüsteemi häirete ravis on oluline käitumisteraapia, st eluviisi muutmine, samuti psühhoteraapia. Ravimitest kasutatakse sageli antidepressante.

Vt ka homöostaas, hüpohondriline sündroom, iatrogeenia, paanikahäire, retseptor, stress.

Autonoomne närvisüsteem

Nõuanded sel teemal

Käed ja jalad surnud kogu aeg

Kaks aastat tagasi istusin juhi kõrvalistmel matkaautos. Mees oli närvis, sest tekkis vaidlus auto parkimise koha üle. Ta peatas auto ja lasi minu pea kohal oleva voodi rihmad lahti nii, et see mulle pähe ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tegemist võis ikkagi olla kaeladiski vigastusega. Kas MRT uuring kaelalülidest on tehtud?

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Ärevushood, survetunne peas, südame kloppimistunne

Tere. Lähima poole aasta jooksul on tervis muutunud täielikult. Mingitel hetkedel algasid hood, tunne rinnus nagu süda jätab lööke vahele ning lisandunud hingamisraskused ja surve rinnus - pigem isegi ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tegemist on ilmselt kroonilise ärevuse ja sellest tingitud paanikahäirega. Soovitan regulaarset sporti. kui asjast üle ei saa on raviks antidepressandid.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Ravimi mõjudest - Paroxetin 20 mg.

Tere. Küsimus selline: ravin Paroxetininga 20 mg (hommikul 1 tbl) juba vist 8 aasta läheb. Sain selle rohuga inimeseks, enne olin 15 aastat elust raisanud lootusele et ehk saan ise toime. Ei saanud. Nüüd ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Koostöö oma raviarsti-psühhiaatriga.
1) Mina vahetaksin AD, annaksin mõnda teist serotoniini ainevahetust mõjutavat rohtu.
2) Tuleb teha relaks-harjutusi, et organism ise oskaks pingetest ...

Loe edasi

Kas tõesti ärevushäire?

Tere!
Olen hädas oma tervisega. Nimelt algas kõik alakõhuvaluga paremalt poolt. Hiljem hakkas väga halb..süda oli paha, kloppis (pulss 140). Läksin emosse, kus tehti vereanalüüs jm ning kõik oli ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Psüühilised pinged kutsuvad esile kehalisi kaebusi - nn psühho-somaatilised häired. Selles ka magu, kõhuvalu, südamekaebused, hirmud, ärevus jne.
Ja ärevushäiret on ka.
Mida teha?
1) ...

Loe edasi

krooniline alaseljavalu

Kompuuteruuringu vastus:
KT nimmeosast natiivis: Kõik lülikehade vahemikud mõõdukalt kitsenenud, L4 diski osas vaakumdegeneratsiooni. L 2/3 diski mõõdukas protrusioon dorsaalsele enam vasakul mediolateraalsel. ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Pildi järgi on tegemist muutustega nimmelülides, liigestes ja diskides. Samas sarnased muutused esinevad vananedes ka inimestel, kellel ei ole seljavalusid. Kui jalavalusid ei ole ja selg on hommikuti ...

Loe edasi

Halb enesetunne

Mure selline,et enesetunne halb,südame piirkonnas on valud.Vahel on pigistustunne,kuid nüüd on tunda ka aegajalt nagu kõrvetaks.Polnud 7 a arstil käinud.Läksin,rääkisin.Tehti koormustest ja vereanalüüsid.Kõik ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kolmas 25-aastak terendab (vt passi) ja seega on vaja aktiivsemalt oma keha ja psüühika eest hoolitseda, treeninguga tugevdada - mõlemaid.
Praegused keskkonnatingimused (eelkõige sotsiaalsed) ja ...

Loe edasi

Eeg uuring

Tere

Käisin 2,8 aastase lapsega Eeg uuringul, kuna kahtlustasin epilepsiat. Eeg oli korras olnud kuid tekib küsimus, miks lapsel esineb magama jäädes pool tundi võpatused ja seda ka hommikuti. ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Võpatused uinumisel on normaalne füsiol. nähtus. Lapse võimalik arenguhäirega tuleb pöörduda lasteneuroloogi poole.

Dr. Ain Pajos

Loe edasi

Borrelioos

Tere!Abikaasal oli 5-aastat tagasi puukborrelioos mis jäi ravimata.Iga aastaga on tervis läinud halvemaks,(mälu halvenemine,kõne ja kirjutamise häired).Arst kahtlustab alzheimerit.Kas oleks mõtekas teha ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kui on küsimus Alzheimeri haigusest, tulebki kaaluda kõiki võimalikke ravitavaid ajutegevuse häirete variante, s.h. borrelioos. Võiksite teha Borrelioosi vereanalüüsid nakkushaiglas ja seejärel helistage ...

Loe edasi

Tahaks nutta

Tere,
Olen viimasel paaril aastal pidanud läbi elama suuri muutusi. Pidevalt olen sundinud ennast olema tugev, pingutama, et mitte kuskilt otsast nôrgana näida....Seis nüüd selline, kus kõik emotsioonid ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Vanasti soovitati tervisevetele minekut, aga meil ju nii mere-järverannad, veed ja jalutusvõimalused. 5...10 km oleks vägev. Tehke enesetunde järgi.
Biblioteraapia - kõigil meil ju kümmekond raamatut ...

Loe edasi

Valu alajäsemes

Tere!

Mõne aja eest tekkis vasaku alajäseme valu, mis suureneb lamades/istudes. Kõndides praktiliselt kaob. Lisaks tundub istudes labajalg kohati tuim ja suriseb, sh varbad. Valu ei ole väga ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Labajala tuimus ja surin viitavad jalanärvi kompressioonile. Soovitan tulla vastuvõtule ja teha eelnevalt rö. pildid nimmelülidest (perearst).

Tel. 6748591

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi