Autonoomne närvisüsteem Autor: Andres Soosaar

Autonoomne närvisüsteem ehk vegetatiivne närvisüsteem on kesk- ja piirdenärvisüsteemi osa, mille kaudu reguleeritakse eeskätt siseelundite ning veresoonkonna talitlust. Autonoomne närvisüsteem ei allu üldiselt tahtelisele kontrollile ning on oluline komponent organismi homöostaasi ehk sisemist tasakaalu tagavates protsessides. Autonoomne närvisüsteem koosneb sümpaatilisest ja parasümpaatilisest närvisüsteemist, millel on sihtrakkudele peamiselt vastandlik ehk antagonistlik toime (vt tabel). Tavapäraselt peaksid autonoomse närvisüsteemi mõlemad osad olema dünaamilises tasakaalus. Sümpaatiline närvisüsteem aktiveerub ohusituatsioonis ning füüsilise ja vaimse koormuse korral, võimaldades organismil olukorraga toimetulekuks mobiliseerida oma ressursse. Tulemuseks on organismile kasulik südamerütmi kiirenemine, pärgarterite laienemine, arteriaalse vererõhu tõus ja kiirenenud hingamine. Samaaegselt seedeelundite silelihaste toonus langeb ja peristaltika aeglustub.

Parasümpaatilise närvisüsteemi aktivatsioon on suunatud organismi ressursside taastamisele. Nii sümpaatilised kui parasümpaatilised närviteed sisaldavad kaht närvirakku, kusjuures esimene närvirakk lähtub ajutüvest või seljaajust ning teise raku kehad paiknevad autonoomsetes närvisõlmedes. Sümpaatilise närvisüsteemi teine närvirakk toimib sihtrakkudele noradrenaliini ja adrenoretseptorite vahendusel ning parasümpaatilise närvisüsteemi teine närvirakk atsetüülkoliini ja kolinoretseptorite vahendusel. Seda asjaolu kasutatakse laialdaselt tänapäeva farmakoteraapias, kus paljud ravimid toimivad vastavatele retseptoritele, muutes närvisüsteemi mõju sihtelundeile või mõjutades otseselt elundi talitlust.

Autonoomse närvisüsteemi talitlus on siiski indiviiditi varieeruv, mistõttu on võimalik ühe või teise närvisüsteemi osa püsivam talitluslik ülekaal, vastavalt sümpatotoonia või siis parasümpatotoonia. Kestev sümpaatilise närvisüsteemi kõrgtoonus on stressi tüüpilisi koostisosi ning võib olla oluliseks teguriks mitmete haiguste tekkes ja arengus. Et siseelundite parasümpaatilises närvivarustuses on väga oluline uitnärv (nervus vagus), siis sageli on just selle närvi talitluse ületoonus ehk vagotoonia parasümpatotoonia põhikomponendiks. Sümpatotoonia ja parasümpatotoonia tunnused on seotud vastava autonoomse närvisüsteemi osa põhitoimetega.

Teatud eluperioodidel (puberteet, kliimaks) võib autonoomse närvisüsteemi talitlus olla labiilne (ebapüsiv). Osal inimestest on autonoomse närvisüsteemi üks või teine pool enam aktiivne juba sünnipäraselt. Mõnikord võib kujuneda selle tahtele allumatu närvisüsteemi poolt reguleeritavate elundite või elundisüsteemide häire, mille põhjuseks ei ole nende elundite füüsiline kahjustus, vaid närvisüsteemi labiilsus. See põhjustab südamepekslemist, higistamist, punastamist, lihasevärinaid, õhupuudust, iiveldust ja seedehäireid ning kuumi ja külmi hoogusid. Sümptomitega kaasneb võimaliku orgaanilise haiguse kartus, mida on mõnikord esile kutsunud või süvendanud ekslik arstlik tegevus. Seda tüüpi kaebused on tavaliselt psühhosomaatilise häire avaldus. Varem kasutatigi psühhosomaatiliste autonoomsete talitlushäirete üldnimetusena mõistet vegetodüstoonia, kuid tänapäeval kasutatakse samade nähtude ilmnemise korral pigem hüpohondrilise sündroomi või paanikahäire (paanilise ataki) mõisteid. Mõnikord kujuneb paaniliste atakkide baasil välja püsiv paanikaseisund, mille puhul lisanduvad rahutus, närvilisus, pidev väsimus- ja kurnatustunne ning unehäired. Haiged ei talu vaimset ega füüsilist koormust ning sageli vaevavad neid pingepeavalud ja ebaselged lihase- või luuvalud. 

Autonoomse närvisüsteemi häirete ravis on oluline käitumisteraapia, st eluviisi muutmine, samuti psühhoteraapia. Ravimitest kasutatakse sageli antidepressante.

Vt ka homöostaas, hüpohondriline sündroom, iatrogeenia, paanikahäire, retseptor, stress.

Autonoomne närvisüsteem

Nõuanded sel teemal

valutav õlg

õlg on teinud valu juba kolm kuud, tehti magnetresonantstomograafia uuring , tulemus, kõõlustupes on veidi vedelikku, ülemises labrumis on SLAP 1 rebend, akromioklavikulaarliigeses on veidi artroosi, akromion ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tuleks konsulteerida ortopeediga.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Kas päris haigus või kujutlusvõime?

Kirjutan lühidalt oma sümptomitest, kuidas teile tundub, kas on põhjust SM kahtlustada?
- istudes või pikalt ühes asendis olles surevad käed-jalad ära.
- meeletu higistamine, eriti päeval.

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kirjeldatu alusel ei saa SM i diagnoosida. Kui guugeldate ka muid neuroloogilisi haigusi leiate palju sarnaseid vaevusi. Ilmselt tuleks kaaluda ärevuse ravi.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Valu kandades

Tere!
Nimelt on kandadele tekkinud sellised moodustised, välja näevad küll nagu oleks hõõrdunud vesivill aga seda see ei ole. Need on naha all ja astudes pressivad välja nagu herneterad, kõvad ja ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tegemist ei ole neuroloogilise haigusega. Nõu võiks pidada reumatoloogiga.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Erektsiooni häired ja testosteroon

Tere olen hädas erektsiooni häiretega ja vähene seksi isu kas see võib olla testosteroonist mul mõõdeti testosteroon 10 kas see võib olla põhjuseks? Kas 10 on liiga vähe 32 aastase mehe kohta? Ma ei suitseta ...

Vladimir Vihljajev

Vastas dr Vladimir Vihljajev

Tere! Meesterahva käitumine ja muidugi seksuaalne käitumine (sh seksi isu ja õige erektsioon) kindlasti seotud seksuaal hormooni nivooga (mitte ainult testosterooniga). Tähtis isegi mitte üldtestosterooni ...

Loe edasi

Kõõrkaelsus

Kannatan kõõrkaelsuse käes. Häbenesin nooruses väga oma kaelatõmblusi. Mida enam seda endale teadvustasin, seda hullemini tõmbles. Kui suutsin unustada, tundsin end hästi. Tavaliselt ei suutnud unustada, ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Botox i süst tekitab kõõrkaelsust põhjustava lihase ajutise (mõni kuu kestva) halvatuse ja seega pea tõmblused ajutiselt lõpevad. See on praeguseni tõhusaim kõõrkaelsust kontrolliv raviviis.

Loe edasi

alkohool

Minu mees on joodik,oli seda juba varem,kuid aeg edasi on see hullemaks läinud.Kui enne jõi ainult õhtuti 1 kange õlle suure pudeli,siis nüüd 15a.hiljem-on ta joomisega liiale läinud-ta joob kõike,kui ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Sotsiaalselt haige - vajalik elukoha järgse sotsiaaltöötajaga nõu pidada ja lahendeid otsida. Kui veel töökoht, siis töökoha ülemustega nõu pidada. Kui tal politseiga probleeme, siis ka nende nõuandeid ...

Loe edasi

Kas ärevushäire?

Tere!

Kas päriselt haige või hüpohondrikust ärevik?

Lugu siis selline, et minu kannatuste jada sai alguse, kui 6a tagasi isa enesetapu tegi (olin siis 7k rase). Peale seda hakkasid ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Isa surm, siit siis suur psühhotrauma ning sellest tulenev (kujunenud) ärevushäire e nn negatiivse toimega kujundatud tingitud refleks. Kui sisepinged tõusevad üle teatud nivoo, siis inimene reageeribki ...

Loe edasi

Laps varastab ja valetab.

Tere.Tütar mul saab suvel 10 a. Ta on hakanud varastama.Olen üksikema.Läksime lahku eksiga sügisel. Eelmine nädal sain teada, et oli poest varastanud 100.- väärtuses mänguasju.Eile, et oli külla läinud ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Soovitan alustata lastepsühhiaatri juurest.
Mida kooliõpetaja asjast arvab - temaga ka nõu pidada.
Kas Papsiga veel suhteid on? Temaga koostöö - sõbralikult-asjalikult. Papsi vanemad?! - ...

Loe edasi

Ärevus või depresioon?

Tere, selline mure, et algasid paar aastat tagasi ärevushäired ja hakkasin psühholoogi jutul käima, kes kirjutas muidugi AD ka välja, mida ma võtma ei hakanud. Käisin seal pool aastat 1x kuus ja peale ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kas kerge depressioon ja ärevus kaovad ka ilma AD võtmiseta ära.
Inimene elab keskkonnas ja suhe keskkonnaga (välis-keskkonnaga ja sise-keskkonnaga) annab kas siis rõõmu- või kurvameelsuse. Olukorda ...

Loe edasi

Kas tõesti stress?

Kas on tõesti võimalik, et tööstress võib tekitada kõhuvalusid? 2 kuud juba kõhus ebamäärane tuim/terav valu vaheldumisi. Arst arvab, et tegemist vaid ärevushäire ja stressi sümptomina. Ei teagi nüüd, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Väga paljud on kuulnud ning paljud teavad, et psüühika mõjutab kehalisi funktsioone, kehalist tervist. Siit siis see nimetus - psühho-somaatilised häired. Sooma e kaha hõlmab mitmeid valdkondi, seega ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi