Autonoomne närvisüsteem Autor: Andres Soosaar

Autonoomne närvisüsteem ehk vegetatiivne närvisüsteem on kesk- ja piirdenärvisüsteemi osa, mille kaudu reguleeritakse eeskätt siseelundite ning veresoonkonna talitlust. Autonoomne närvisüsteem ei allu üldiselt tahtelisele kontrollile ning on oluline komponent organismi homöostaasi ehk sisemist tasakaalu tagavates protsessides. Autonoomne närvisüsteem koosneb sümpaatilisest ja parasümpaatilisest närvisüsteemist, millel on sihtrakkudele peamiselt vastandlik ehk antagonistlik toime (vt tabel). Tavapäraselt peaksid autonoomse närvisüsteemi mõlemad osad olema dünaamilises tasakaalus. Sümpaatiline närvisüsteem aktiveerub ohusituatsioonis ning füüsilise ja vaimse koormuse korral, võimaldades organismil olukorraga toimetulekuks mobiliseerida oma ressursse. Tulemuseks on organismile kasulik südamerütmi kiirenemine, pärgarterite laienemine, arteriaalse vererõhu tõus ja kiirenenud hingamine. Samaaegselt seedeelundite silelihaste toonus langeb ja peristaltika aeglustub.

Parasümpaatilise närvisüsteemi aktivatsioon on suunatud organismi ressursside taastamisele. Nii sümpaatilised kui parasümpaatilised närviteed sisaldavad kaht närvirakku, kusjuures esimene närvirakk lähtub ajutüvest või seljaajust ning teise raku kehad paiknevad autonoomsetes närvisõlmedes. Sümpaatilise närvisüsteemi teine närvirakk toimib sihtrakkudele noradrenaliini ja adrenoretseptorite vahendusel ning parasümpaatilise närvisüsteemi teine närvirakk atsetüülkoliini ja kolinoretseptorite vahendusel. Seda asjaolu kasutatakse laialdaselt tänapäeva farmakoteraapias, kus paljud ravimid toimivad vastavatele retseptoritele, muutes närvisüsteemi mõju sihtelundeile või mõjutades otseselt elundi talitlust.

Autonoomse närvisüsteemi talitlus on siiski indiviiditi varieeruv, mistõttu on võimalik ühe või teise närvisüsteemi osa püsivam talitluslik ülekaal, vastavalt sümpatotoonia või siis parasümpatotoonia. Kestev sümpaatilise närvisüsteemi kõrgtoonus on stressi tüüpilisi koostisosi ning võib olla oluliseks teguriks mitmete haiguste tekkes ja arengus. Et siseelundite parasümpaatilises närvivarustuses on väga oluline uitnärv (nervus vagus), siis sageli on just selle närvi talitluse ületoonus ehk vagotoonia parasümpatotoonia põhikomponendiks. Sümpatotoonia ja parasümpatotoonia tunnused on seotud vastava autonoomse närvisüsteemi osa põhitoimetega.

Teatud eluperioodidel (puberteet, kliimaks) võib autonoomse närvisüsteemi talitlus olla labiilne (ebapüsiv). Osal inimestest on autonoomse närvisüsteemi üks või teine pool enam aktiivne juba sünnipäraselt. Mõnikord võib kujuneda selle tahtele allumatu närvisüsteemi poolt reguleeritavate elundite või elundisüsteemide häire, mille põhjuseks ei ole nende elundite füüsiline kahjustus, vaid närvisüsteemi labiilsus. See põhjustab südamepekslemist, higistamist, punastamist, lihasevärinaid, õhupuudust, iiveldust ja seedehäireid ning kuumi ja külmi hoogusid. Sümptomitega kaasneb võimaliku orgaanilise haiguse kartus, mida on mõnikord esile kutsunud või süvendanud ekslik arstlik tegevus. Seda tüüpi kaebused on tavaliselt psühhosomaatilise häire avaldus. Varem kasutatigi psühhosomaatiliste autonoomsete talitlushäirete üldnimetusena mõistet vegetodüstoonia, kuid tänapäeval kasutatakse samade nähtude ilmnemise korral pigem hüpohondrilise sündroomi või paanikahäire (paanilise ataki) mõisteid. Mõnikord kujuneb paaniliste atakkide baasil välja püsiv paanikaseisund, mille puhul lisanduvad rahutus, närvilisus, pidev väsimus- ja kurnatustunne ning unehäired. Haiged ei talu vaimset ega füüsilist koormust ning sageli vaevavad neid pingepeavalud ja ebaselged lihase- või luuvalud. 

Autonoomse närvisüsteemi häirete ravis on oluline käitumisteraapia, st eluviisi muutmine, samuti psühhoteraapia. Ravimitest kasutatakse sageli antidepressante.

Vt ka homöostaas, hüpohondriline sündroom, iatrogeenia, paanikahäire, retseptor, stress.

Autonoomne närvisüsteem

Nõuanded teemal: Neuroloogia

Närvikahjustus jalas peale kukkumist

Kukkusin jaanuar 2024 trepist üles minnes ja põlve kõrval olev sisemine sääre külg kukkus betoonist trepi serva otsa. Koheselt tekkis turse ja sinikas. Kõndida sain aga survet sääre peale ei saanud panna, ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kui sama labajalg ei ole nõrgem ja pealt tuim, siis närvikahjustust ilmselt ei ole ja valude põhjuseks näiteks luuümbrise alune verevalum mis paraneb tõesti kaua.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika ...

Loe edasi

Peavalu 8-aastasel

Tere
selline küsimus,et kas see võib midagi ohtlikku olla. Eile tuli laps koolist, kurtis peavalu, mis vahel on ja siis läheb ära ja tuleb jälle tagasi. Valu põhiliselt otsmikul.Valuvaigistit ei ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Selles eas võivad alata ka migreenipeavalud. Kui valud korduvad on soovitav konsulteerida lasteneuroloogiga.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Imelikud "asjad" kehas

Imelikud vaevused, mis kestavad ja ei taha kuidagi ära kaduda.
Valupisted erinevates kohtades. Jalalaba peal on üks koht kus aegajalt torkaks nagu keegi naela läbi. Säärekondi peal koht, mis on valulik. ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kaua kestnud õlavalu on tihti seoses õlaliigese kapsli või kõõlusteotste põletikuga seoses ülekoormusega, võimalik on aga ka kaelast lähtuv närvivalu. Visiit perearstile võib aidata selgitada millise spetsialisti ...

Loe edasi

Jalad ja käed valutavad

Tere.Mul mureks jalgade ja käte valu juba umbes aasta aega .Olen käinud perearsti juures ja vereproovid korras ,saatis reumotoloogi juurde ,kus arst välistas igassugused reuma laadsed haigused ,kirjutas ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kaebuste hulk viitab küll kroonilisele ärevushäirele aga asja võib aidata selgitada närvijuhtivuse uuring (ENMG) millele suunab peale läbivaatust neuroloog. Küsige perearstilt saatekiri neuroloogile.
Loe edasi

MRT selgitus

Tere,
Palun selgitusi minu MRT uuringule. Arsti visiit alles kuu pärast aga enesetunne kogu aeg kohutav. Justkui kogunaeg aerupaadiga tormisel mere ja reaalselt tuigun. Silma nägemine tuleb ja läheb. ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kaela MRT leid vastab ealisele normile. Aju MRT üldjoontes normis v.a. väike kahjustukolle parema ajupoolkera eesaladel mida piltuuringuga ei saa täpsustada. Kirjeldatud vaevusi põhjustavaid muutusi ajukoes ...

Loe edasi

Surin ja tõmblused

U. 3 kuud tagasi algasid surinad ja pisikesed tõmblused kätes ja jalgades, vahel ka kummaski silmas. Käed ja jalad “surid” väga kiiresti ära, vaheldumisi oli külm üks käsi või jalg, siis teisel pool sama ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

vastatud

Loe edasi

Surin ja tõmblused

U. 3 kuud tagasi algasid surinad ja pisikesed tõmblused kätes ja jalgades, vahel ka kummaski silmas. Käed ja jalad “surid” väga kiiresti ära, vaheldumisi oli külm üks käsi või jalg, siis teisel pool sama ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Surinaid põhjustavaid haigusseisundeid on palju alates kroonilisest ärevusest ja lõpetade SM iga. Kui probleem püsib, tuleks minna neuroloogi vastuvõtule.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Loe edasi

Peavalud kuklas

Tere. Mul on kukla peavalud, kõrvavalud, lõualuu valud.
Teen igapäevaselt füsioterapeudi kaela - ja õlavöötme harjutusi.
Proovisin kaelamassaaži Mustamäe Tervisekeskuses, tekkis kuklas närvivalu ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kaelamassaaz võib algul ka valusid suurendada. Koos massaazikuuriga tuleks tarvitada ka valuvaigisteid. Täpsemaid soovitusi saab anda peale läbivaatust.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Loe edasi

Pineal gland tsüst ja paremas põskkoopas tsüst kirjas ilmselt retetsioon tsüst

Mure seoses tsüstidega. Nimelt on 2019 aasta tuvastatud 0,8x0,7x1cm pineal gland tsüst kirjas beniigne ning lisaks sellele ka paremas põskkoopas 2,8x1,7x3cm kirja ilmselt retetsioon tsüst. Eelmise aasta ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Uus MRT oleks asjakohane kuna saab infot pineaaltsüsti võimaliku laienemise kohta. Põskkoopa tsüst ei ole siin ohuks.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Õla piirkonnas on tugevad valud ja käsi ei liigu

Isa Käsi valutab ja ei liigu enam ja lihased kaob ennem oli muskel nüüd ei ole enam musklid kas võib olla lihaste närbumine

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Ilmselt on tegemist õlaliigese kapsli vigastuse ja põletikuga mille korral ähvardab õla püsiv jäikus. Tuleks pöörduda ortopeedi vastuvõtule ravi määramiseks.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi