Neeruvähk Autor: Vahur Valvere

Neeruvähk areneb enamasti üle 40 aasta vanustel inimestel, esinemissagedus suureneb eaga. Mehed haigestuvad veidi sagedamini kui naised. Eestis avastati 2006. aastal meestel 154 ja naistel 107 neeruvähi esmasjuhtu. Enamasti on täiskasvanute neeruvähk neeru kooreosast arenev adenokartsinoom (ehk neerurakuline vähk ehk hüpernefroom). Neeruvähi tekke peamised riskitegurid on suitsetamine, kokkupuude mõnede tööstuslike kemikaalidega, mõningate ravimite (fenatsetiin, atseetaminofeen) pidev tarvitamine, neerukivitõbi, kõrgenenud vererõhk, rasvumine, perekondlik soodumus. Üks olulisemaid kuseteede kasvajale viitavaid tunnuseid on verikusesus. Võib esineda kõhuvalu, ka selja- või küljevalu, käega komplemisel võib kasvaja olla tuntav.

Sageli areneb neeruvähk ka hiilivalt, andes vaid üldnähte, nagu kaalukaotus, palavik, iiveldus, nõrkus. Haigusnähud võivad olla mõnikord tingitud ka kaugsiiretest kopsudes (köha, põletik), luudes (valud, luumurrud), maksas (kõhuvalu), peaajus. Nimetatud sümptomite tekkimisel tuleb kiiresti pöörduda oma perearsti poole, kes suunab haige kontrollile onkoloogi juurde. Neeruvähi õigeaegne avastamine sõltub oluliselt kasvaja esmaste haigusnähtude tundmisest (väga ohtlik tunnus on verikusesus!) ja arsti vastuvõtule minemise kiirusest. Igasugune viivitus tähendab kasvajate korral olulist ajakadu ja raskendab tervistavat ravi.

Neeruvähi diagnoosimise meetoditest on esmane ja tähtsaim sonograafia ehk ultraheliuuring. Selle abil on võimalik avastada muutusi neerudes, nagu neerukontuuride ebatasasusi või lisamassi ehk kasvajat. Uriinianalüüsis tuleb ilmsiks veresisaldus uriinis. Uriini mikroskoopilisel uurimisel on võimalik leida kasvajarakke. Kompuutertomograafial hinnatakse täpsemalt lisamassi neerus ja ümbritsevate elundite seotust sellega. Võimalike kasvajasiirete avastamiseks kopsudes tehakse röntgeniülesvõte.

Neeruvähi ravi on kirurgiline. See on kaugsiireteta haigusjuhtudel kõige tulemuslikum. Radikaalse nefrektoomia all mõistetakse operatsiooni, mille käigus eemaldatakse neer, neerupealis, neeru ümbritsev rasvkapsel ja suurem osa kusejuhast. Üksikud kaugsiirded teistes elundites eemaldatakse samuti operatiivselt. On kindlaks tehtud, et ka neeruvähi kaugele arenenud juhtudel, kui juba esinevad metastaasid teistes elundites, pikendab operatiivne kasvajamassi vähendamine haige eluiga. Kirurgiliselt eemaldamatu kasvaja või paljude siirete korral rakendatakse bioloogilist ravi (interferoon). Neeruvähi ravis on kasutusele võetud ka mitmeid uusi ravimeid, näiteks sunitiniib ja sorafeniib.

Vt ka interferoonid.