Hambad Autor: Helen Pullisaar

Hambad. Hammaste areng saab alguse juba looteeas. Raseduse 6. nädalal hakkavad lootel moodustuma piimahammaste algmed ja 3. raseduskuu lõpuks on nii üla- kui alalõualuus välja arenenud 10 piimahambaalget. Ka osa jäävhammaste algmeid moodustub juba raseduse ajal.

Piimahammaste tulek algab harilikult 5.– 6. elukuul, kuid see ajavahemik võib varieeruda

3.–4. elukuust kuni 10.–12. elukuuni. Piimahammaste lõikumine lõpeb 2,5–3 aasta vanuses.

Piimahambaid on kokku 20 ning nad jagunevad lõike-, silma- ja purihammasteks, kusjuures kummaski lõualuus on 4 lõike-, 2 silma- ja 4 purihammast. Esimesena ilmuvad suhu alumised lõikehambad, seejärel ülemised lõikehambad. Esimesed purihambad lõikuvad enne silmahambaid, viimasena tulevad suhu teised purihambad. Jäävhammaste lõikumine algab 6. eluaastal. Jäävhambaid on kokku 28–32, kummaski lõualuus on 4 lõike-,

2 silma-, 4 eespuri- ja 4–6 purihammast. Esmalt tuleb piimahammaste rea lõppu esimene jääv purihammas. Enne seda algab piimahammaste juurte resorbeerumine ehk imendumine, mistõttu piimahambad hakkavad liikuma ja tulevad ära. Esimestena tulevad ära alumised lõikehambad ning nende asemele lõikuvad 6.–7. eluaastal alumised jäävlõikehambad. Järgmisena toimub ülemiste lõikehammaste vahetumine. Esimesed eespurihambad lõikuvad 9.–10. eluaastal, silmahambad 10.–11. eluaastal, teised eespurihambad 11.–12. eluaastal ning teised tagapurihambad 12–13 aasta vanuses. Kolmandad tagapurihambad ehk tarkusehambad ilmuvad viimastena 16–25 aasta vanuses. Sageli võivad need aga jääda lõikumata või puududa täielikult. Jäävhambad erinevad piimahammastest oma suuremate mõõtmete poolest. Võrreldes piimahammaste sinakasvalge tooniga, on jäävhambad värvilt kollakamad.

Hambal eristatakse igemepealset osa, mida nimetatakse hambakrooniks, ning hambasombus ehk alveoolis paiknevat osa, mida nimetatakse hambajuureks. Vahepealne igemega kaetud osa on hambakael. Hambajuurt katab hambajuureümbris ehk parodont (hammast hambasompu kinnitavate sidemete süsteem). Peamine hambakude on hambaluu ehk dentiin. Krooniosas katab hambaluud hambaemail ehk hambavaap, mis on organismi tugevaim kude. Juurepiirkonnas hambaluud katvat kude nimetatakse juuretsemendiks. Hamba keskel paikneb hambasäsi ehk -pulp, mis sisaldab veresooni, närvilõpmeid ja sidekude. Veresooned ja närvilõpmed sisenevad hambasse juuretipu ava kaudu. Veresooned tagavad hambakudede varustamise toitainete ja hapnikuga, närvilõpmed on valuretseptorid.

Hambad Hamba ehitus. Hambad Piimahambad: 1 – lõikehambad (I – keskmine, II – külgmine), 2 – silmahambad (III), 3 – purihambad (IV – esimene, V – teine). Hambad Jäävhambad: 1 – lõikehambad (I – keskmine, II – külgmine), 2 – silmahambad, 3 – eespurihambad (I – esimene, II – teine), 4 – purihambad (I – esimene, II – teine, III – kolmas purihammas ehk tarkusehammas).

Nõuanded sel teemal

Epilepsia

Tere

Kuidas lapsel epsilepsia algab, kas seda on võimalik näha väikeste keha pingesse ajamistega, mis on seerias? Ja kui täpselt EGG näitab ära epilepsia olemust? Kas selleks peab olema mõni ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Väga palju küsimusi ja väga vähe teavet haige lapse kohta. Tuleks pöörduda lasteneuroloogi poole.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Kõhuvalu

Tere.mu laps on väga ebakindel ja emotsionaalne.ta kurdab pidevalt valusid.kord käes.siis jalas.kõhus imelik tunne.paha olla.tal on kooli väga raske minna.kuigi talle seal meeldib.nüüd ta oli kõhuviiruses.ja ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kehalise haiguse tunnuseid ei selgu. Pigem somatoformse valu avaldus. Tähelepanu vajadus, emotsionaalsus jm. Mõistli kreziim, vanemlik tähelepanu, tegelus koos lapsega, lapse julgustamine ...

Loe edasi

Laps kukkus peaga

Tere! Laps kukkus nädal tagasi uisutrennis kuklaga jäässe (tal oli paarikordne fliisriisega peapael ja enne käis pepu maha ja siis pea. Teadvusekadu polnud. Laps nuttis, kurtis peavalu ja läksime igaks ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Ei leia ohumärke mingist raskemast haigusest või kukkumise tüsistustest. Elav laps ja tundlk lapsevanem. Mõistlik reziim ja jälgimine. Kui mure püsib, siis perearst.

Head tervist ...

Loe edasi

Lapse õhtune pissimine

Tere! 10sel poisil on tekkinud viimasel poolel aastal õhtuti vaadus mitu korda vetsus käia. Vahel tuleb peale esimest pissimist ka teistel kordadel, vahel sirtsutab tilgakesi. Täna käis teist korda ära ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kuidas ka püüan, ei saa ma anda sisulist vastust diagnoosi ja ravi osas. Arvama ei hakka. Võimalikke põhjuseid on väga palju, nende loetlemine ei vii edasi. Soovitan tungivalt head koostööd ...

Loe edasi

Lapse ebanormaalsed liigutused

Tere. Laps on hakanud tegema ebanormaalseid liigutusi, silmade tugev pilgutamine, värninad, pea liigutused, peavalu, millele see võib viidata, kas närvipingest? Egas niimoodi on raske vastata, kui ise ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Keerukas probleemistik. Sellest võiks kirjutada väga pikalt, kuid see ei vii edasi. Saan soovitada vaid koostööd oma arstiga. Ainult haiget vahetult nägev ja uuriv arst saab teha sisulist ...

Loe edasi

Muhud peas ja otsaesisel

Tere!
Selline mure, et minu väike laps (poisslaps) kukkub pidevalt pea ees nii et otsaesine sinine ja suur muhk ees. Kui vana hakkab paranema on uus kohe platsis. Tunnen kuidas otsaesise naha all ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Arvan, et last on vaja uurida. See ületab nn tavalise kukkumise läve.
Esmalt perearsti vastuvõtule.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

nooruki unehäired

Tere

Palun spetsialisti hinnangut, milline pikemaajaline tagajärg on sellel, kui nooruki ööpäevane unerežiim on tööpäevadel tavapärasest eristuv (kell 03.00 - 07.00)? Nädalavahetustel kompenseeritakse ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere ja aitäh pöördumast,
unel on inimesele väga suur tähtsus. Noorel inimesel pidev unevõlg takistab kõiki ajuga seotud protsesse optimaalselt toimimast. Aju töö efektiivsus langeb, tekib oht uinumiseks ...

Loe edasi

10 kuune

Tere
Minu mure on lapsega, kellel on väga imelikud “kombed”. Nimelt uinumiseks alati raputab oma pead, käed käivad päevad läbi edasi-tagasi, lalises küll papapa ja mamama, aga nüüd ei ole ta mitte ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere ja aitäh pöördumast,
kuid kirjast jääb ebaselgeks, mida Te väikese krambi all mõistate. Kui Teil on siiski kahtlusi oma lapse suhtes, siis soovitan uuesti pöörduda neuroloogi vastuvõtule.
Loe edasi

Nutune/kisaga uni

Tere.
Laps on 11,5k vana. Rahutu beebi sünnist saadik. Küll on saanud gaaside ja koolikute kaela asja ajada, aga enam mitte. Nutnud on ta väga palju nii ärkvel kui magades. Nüüd vaikselt ärkvel olek ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere ja aitäh pöördumast!
Soovitan pöörduda Lastearsti vastuvõtule, kus Teie laps asjatundliku pilguga üle vaadatakse. Hinnatakse kaalu, kasvu, toitumist ja vajadusel määratakse analüüsid. Teie kirja ...

Loe edasi

Kiire küsimus!

Laps alates novembri lõpust saati haige.
Algas viiruhaigustega. Käisime perearstil tava vereanalüüs korras.
d vitamiini puudus, ferritin näit pole ka kõige parem, nõrkus,vasakul pool selline ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere,
soovitan siiski pöörduda perearsti poole. Tema on siiski esimene, kes otsustab vajalikud uuringud või eriarsti konsultatsiooni.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi