Nakkushaiguste tõrje Autor: Ants Jõgiste

Nakkushaiguste tõrje on sihipärane tegevus, mille eesmärgiks on ära hoida inimeste haigestumist. Tõrje lähtub teaduslikult põhjendatud soovitustest, mida rakendatakse vastavalt sotsiaal-majanduslikele võimalustele.

Soolenakkushaiguste tõrjemeetmetest on esikohal nakkusallikast lähtuva ohu kõrvaldamine haige isoleerimise teel. Kindlasti hospitaliseeritakse koolerat, kõhutüüfust ja paratüüfust põdevad haiged. Teisi soolenakkusi põdevaid inimesi hospitaliseeritakse haiguse raske kulu korral, samuti siis, kui kodused põetusvõimalused ei taga nakkuse leviku tõkestamist. Nakkusohtlik on haige roe. Nakkusohtliku roojaga saastunud käed tuleb pesta ja seejärel kasutada desinfitseerivaid vahendeid. Väljaheide tuleb enne kanalisatsiooni juhtimist desinfitseerida. Nakatumise vältimiseks on vaja tagada toidu nakkusohutus, järgides selle valmistamisel ja säilitamisel kehtivaid nõudeid. Neid nõudeid on eriti tähtis täita toitlustusasutustes, koolisööklates, lasteaedades jm. Kauplustes tuleb kinni pidada toidukauba realiseerimistähtaegadest.

Piisknakkuste korral isoleeritakse haiged kodus. Kui haiguse kulg on raske (nt difteeria), haige hospitaliseeritakse. Nakkuse piisklevikut ei ole praktiliselt võimalik tõkestada. Nende haiguste efektiivseks tõrjemeetmeks on inimeste profülaktiline immuniseerimine (vaktsineerimine ja revaktsineerimine). Eestis immuniseeritakse regulaarselt lapsi ja noorukeid (vajaduse korral ka täiskasvanuid). Tänapäeval immuniseeritakse lapsi järgmiste piisknakkuste vastu: tuberkuloos, läkaköha, difteeria, leetrid, mumps ja punetised. Võimalik on vaktsineerida ka gripi vastu.

Verekaudsete ehk transmissiivsete nakkushaiguste tõrjes on põhiliseks abinõuks haigustekitajaid siirutavate putukate hävitamine või peletamine. Tähtis profülaktikaabinõu on täitõrje, millega on otstarbekas tegelda ka siis, kui nn täitüüfused ei levi. Täid levivad pahatihti kodutute inimeste seas. Nende lülijalgsete peletamiseks, kes ründavad inimest vahetult enne vere imemist (puugid, sääsed), on soovitatav piserdada riietele müügil olevaid keemilisi putukatõrjeaineid (repellente). Puukentsefaliidi vastu võib inimene lasta end vaktsineerida. Malaaria vältimiseks tuleb ohualal viibides lisaks sääsetõrjele kasutada ka medikamente (kemoprofülaktika).

Suguhaiguste ja nahaseenhaiguste (kontaktnakkused) vältimiseks on tähtis ravida haiget kui nakkusallikat. See eeldab haige pöördumist arsti poole. Samuti tuleb arukalt korraldada seksuaalelu ning kasutada kondoome.

Marutõve (samuti kontaktnakkus) vältimiseks on õige viia peremeheta koerad ja kassid varjupaikadesse, siis vähenevad ka võimalikud loomahammustused. Koera- ja kassiomanikud peaksid kaitsepookima oma hoolealuseid marutõve vastu. Kui loom on inimest hammustanud, tuleb kohe pöörduda arsti poole nakkusohus selguse saamiseks ning haigust ennetavaks raviks.

Eriti ohtlike nakkushaiguste katku, koolera ja kollapalaviku tõrje on sätestatud rahvusvahelise kokkuleppega ning seda korraldatakse riigiasutuste järelevalve all. Kohustuslik on vaktsineerida kollapalaviku ohualale siirduvaid inimesi ning väljastada neile sellekohane tõend. Kollapalavik (ingl yellow fever) ei ole meil esinev kollatõbi ehk hepatiit, vaid palavvöötmemaades piirkonniti sääskedega leviv eluohtlik viirusnakkus.

Nõuanded sel teemal

vaktsineerimine

Tere

Minul on seoses laste vaktsineerimisega kaks muret/küsimust:

1) Esimesel lapsel tekkis peale teise kuuikvaktsiini süsti (infarix hexa) saamist tõsine kõrvalnäht-apnoehoog ...

Eda Tamm

Vastas dr Eda Tamm

Tere!

Saan aru, et teie esimesel lapsel oli peale 2 doosi kuuikvaktsiini nn hüpotoonilis-hüporesponsiivne episood, mis on suhteliselt hästi kirjeldatud harvaesinev kõrvaltoime, mis lapsele ...

Loe edasi

Beebi nutab enamuse päevast

Tere!
Olen murega pöördunud ka perearsti poole, kuid soovin ka teist arvamust.
Nimelt algas kuskil 2.elunädalast pihta, et laps enamuse päevasest ärkveloleku ajast nutab. Vahepeal ta rahuneb, ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Tavaliselt tekivad imiku koolikud ehk gaasivalud kahe-kolmenädalasel imikul ja kestavad kolmanda-neljanda kuuni, vahel harva ka kauem. Koolikute tõttu nutavad lapsed peaaegu iga päev ...

Loe edasi

Pigmendilaik 1a3k lapsel

Avastasin mõnda aega tagasi lapse tuharal umbes 1,5 cm läbimõõduga helepruuni laigu. Muidugi tormasin googlisse kohe uurima. Mure on väga suur, sest see võib tähendada rasket haigust. Näitasin ka perearstile, ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Üksiku pigmentlaiguga inimesi on päris palju ja see ei tähenda haigust. Kui helepruune ehk siis piimakohvi laike on rohkem kui kuus tükki, suunatakse laps eriarsti juurde.Kui laps kasvab ...

Loe edasi

Beebi haaramine

Tere!

Beebi sündis 3 nädalat varem, sünnitus oli kiire ja kàel oli sündides pisike sinikas, mis aja möödudes kadus. Nabanöör oli ümber kaela. Apgar 8/9.
Sünnist saadik on olnud vàga ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere ja aitäh pöördumast, kuid arvan, et Teie lapse haaramisel pole midagi viga.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

Kõhukinnisus

Tere. Oleme hädas 6 a lapse pideva kõhukinnisuse pärast. Vahel on nii et saame kõhu korda ja paari päeva pärast on jälle kinni. Kuna tal on kakamise ees ka hirm sest on valus olnud siis ütleb et tal lihtsalt ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Lastel on suhteliselt sageli probleemiks tahtlik roojamise tagasihoidmine ja kõhukinnisus valuliku roojamiskogemuse järgselt. Probleemi lahendamiseks peab kasutama sobivaid suukaudseid ...

Loe edasi

Epilepsia

Tere. Fail manuses (aint Teile). Küsimus sellinne. Kas tableti ravi oleks vajalik? Või võib poiss sellest välja kasvada? Kuna lasteaiast saadeti uuringutele 4.a.(probleem kõnega, kogelus ja vähene kõne), ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere ja aitäh küsimast!
Arvan, et kõne arengu mahajäämus ei ole tingitud vähesest lasteaias käimisest. Arvan, et võiksite siiski pakutavat ravi proovida ning tulemused peaksid siiski 6k jooksul ...

Loe edasi

Lapse urineerimine

Tere
Küsimus ei kuulu küll sellesse kategooriasse, kuid ma ei leidnud sobivamat.

Minu laps 2aastane, alustasime hiljuti potitreeninguga.
Mure selles, et laps hoiab väga kaua pissihäda ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Universaalseid soovitusi pole olemas. Laps peab lihtsalt harjuma potil käima ja seal rahulikult istuma, kuniks piss tehtud. Igaks juhuks kontrollige ka, et ega lapsel pole mingit ärritust ...

Loe edasi

Pikaleveninud köha

Tere!
Minu 5-aastane poeg põdes detsembri keskel mingit viirushaigust (nohu-köha ja väike palavik). Perearsti juures oli põletikunäitaja normis. Koroonatesti laps ei lasknud endale teha, sest kartis ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Pärast viirushaigust võib lastel köha kesta kuni 8 nädalat.
Teie lapsel on see kestnud kauem ja antibiootikum ka köha ei leevendanud ning lapsel endal ja peres on allergiat. Need ...

Loe edasi

22 kuud vana tütarlapse intiimpiirkond

Tere

Mure algas sügisest.
Laps ei luba puhastada oma intiimpiirkonda kui ntx kakaga koos on ( kannab mähkmeid ).
ajab jalad risti,vigiseb :( on märgata olnud suurte häbememokkade ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Lastel ei pea kasutama alakeha pesemiseks eraldi vahendeid, aitab ainult soojast veest.
Kui intiimpiirkonnason punetus võib sellel olla põhjuseks ärritus, nt ei sobi mähkmed, ...

Loe edasi

Lapse jalgade ristamine

Tere,
laps on viimastel päevadel hakanud oma jalgu ristama, ajab need pulgaks ja saab ise vihaseks justkui. Samuti teeb kätega palju tuuleveski harjutust. Eriti hakkab jalgu ristama enne uinuma jäâmist, ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Teil on õigus, tegemist on lapseea onanismiga.Ärge laske tal jalgu ristata, viige tähelepanu mujale.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi