Nakkushaiguste tõrje Autor: Ants Jõgiste

Nakkushaiguste tõrje on sihipärane tegevus, mille eesmärgiks on ära hoida inimeste haigestumist. Tõrje lähtub teaduslikult põhjendatud soovitustest, mida rakendatakse vastavalt sotsiaal-majanduslikele võimalustele.

Soolenakkushaiguste tõrjemeetmetest on esikohal nakkusallikast lähtuva ohu kõrvaldamine haige isoleerimise teel. Kindlasti hospitaliseeritakse koolerat, kõhutüüfust ja paratüüfust põdevad haiged. Teisi soolenakkusi põdevaid inimesi hospitaliseeritakse haiguse raske kulu korral, samuti siis, kui kodused põetusvõimalused ei taga nakkuse leviku tõkestamist. Nakkusohtlik on haige roe. Nakkusohtliku roojaga saastunud käed tuleb pesta ja seejärel kasutada desinfitseerivaid vahendeid. Väljaheide tuleb enne kanalisatsiooni juhtimist desinfitseerida. Nakatumise vältimiseks on vaja tagada toidu nakkusohutus, järgides selle valmistamisel ja säilitamisel kehtivaid nõudeid. Neid nõudeid on eriti tähtis täita toitlustusasutustes, koolisööklates, lasteaedades jm. Kauplustes tuleb kinni pidada toidukauba realiseerimistähtaegadest.

Piisknakkuste korral isoleeritakse haiged kodus. Kui haiguse kulg on raske (nt difteeria), haige hospitaliseeritakse. Nakkuse piisklevikut ei ole praktiliselt võimalik tõkestada. Nende haiguste efektiivseks tõrjemeetmeks on inimeste profülaktiline immuniseerimine (vaktsineerimine ja revaktsineerimine). Eestis immuniseeritakse regulaarselt lapsi ja noorukeid (vajaduse korral ka täiskasvanuid). Tänapäeval immuniseeritakse lapsi järgmiste piisknakkuste vastu: tuberkuloos, läkaköha, difteeria, leetrid, mumps ja punetised. Võimalik on vaktsineerida ka gripi vastu.

Verekaudsete ehk transmissiivsete nakkushaiguste tõrjes on põhiliseks abinõuks haigustekitajaid siirutavate putukate hävitamine või peletamine. Tähtis profülaktikaabinõu on täitõrje, millega on otstarbekas tegelda ka siis, kui nn täitüüfused ei levi. Täid levivad pahatihti kodutute inimeste seas. Nende lülijalgsete peletamiseks, kes ründavad inimest vahetult enne vere imemist (puugid, sääsed), on soovitatav piserdada riietele müügil olevaid keemilisi putukatõrjeaineid (repellente). Puukentsefaliidi vastu võib inimene lasta end vaktsineerida. Malaaria vältimiseks tuleb ohualal viibides lisaks sääsetõrjele kasutada ka medikamente (kemoprofülaktika).

Suguhaiguste ja nahaseenhaiguste (kontaktnakkused) vältimiseks on tähtis ravida haiget kui nakkusallikat. See eeldab haige pöördumist arsti poole. Samuti tuleb arukalt korraldada seksuaalelu ning kasutada kondoome.

Marutõve (samuti kontaktnakkus) vältimiseks on õige viia peremeheta koerad ja kassid varjupaikadesse, siis vähenevad ka võimalikud loomahammustused. Koera- ja kassiomanikud peaksid kaitsepookima oma hoolealuseid marutõve vastu. Kui loom on inimest hammustanud, tuleb kohe pöörduda arsti poole nakkusohus selguse saamiseks ning haigust ennetavaks raviks.

Eriti ohtlike nakkushaiguste katku, koolera ja kollapalaviku tõrje on sätestatud rahvusvahelise kokkuleppega ning seda korraldatakse riigiasutuste järelevalve all. Kohustuslik on vaktsineerida kollapalaviku ohualale siirduvaid inimesi ning väljastada neile sellekohane tõend. Kollapalavik (ingl yellow fever) ei ole meil esinev kollatõbi ehk hepatiit, vaid palavvöötmemaades piirkonniti sääskedega leviv eluohtlik viirusnakkus.

Nõuanded sel teemal

Laienenud ajuvatsakesed

Tere. 5 kuuselt avastati juhuslikult, et lapsel ajuvatsakesed laienenud. Oleme käinud regulaarselt aju uh tegemas ja edasi pole laienenud, kuid leid püsib. Neljas vatsake läbimõõduga 0,70cm, kolmas vatsake ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh pöördumast!
Olulisim on see, et Teie laps areneb hästi. Aju ultraheli leid ei korreleeru sageli lapse arenguga.
Kuna ajuvatsakesed püsivad oma suuruses 5k alates , siis see ...

Loe edasi

Beebi hingeldamine

Tere! Loodan, et näete seda videot..aga kirjeldan ka, et kui laps karjub hüsteeriliselt, siis pärast karjumist, kui ta sööma hakkab, siis hakkab ta imelikult neelama, mulle tundub, et nagu kramplikult..helistasime ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!!

Kahjuks ei ole videol näha last tervikuna ja nägu väga vähe. Tundub, et osaliselt tuleb nohin ninast, aga video pealt on seda raske otsustada.
Kui probleem püsib, siis pöörduge ...

Loe edasi

Väikelapse kaal.

Tere!
Olen mures oma poja kaalu pärast. Aastaselt kaalus 12,8kg ja oli 79,6cm pikk. Tänasel kaalumisel juba (1a6k) 16.45kg ja 88cm. Arst soovitas dieedile panna. Laps on pigem kehvema isuga alati ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Liigne piima joomine võib olla küll kaalutõusu põhjuseks. Laps võib juua päevas 2 klaasitäit piimatooteid (piim, jogurt, keefir jne) toidu kõrvale. Kui isu on kehv, siis liigne piimajoomine ...

Loe edasi

Seedetrakti infektsioon

Tere. Minu küsimus oleks laps on ühepäeva oksendanud ,kõht lahti, temp 38,7. Sai palaviku rohtu ja palavik alaneb. Pöördusime emosse võeti CRV 50 ja palavik 37.1 ja rooja proov. Diagnoos tuleb 2 päeva ...

Eda Tamm

Vastas dr Eda Tamm

Tere!

Tõenäoliselt jäi arstil, kes teie lapse raviga tegeles arvamus, et tegemist on bakteriaalse sooleinfektsiooniga.
Roojast võetud külvi vastus võtab aega vähemalt 48 tundi. Kuna ...

Loe edasi

2 aastane laps ei maga

Tere. Mure lapsega kes ei maga. Juba beebina magas ta kehvasti ja vastupidiselt lohutustele et küll ajaga üle läheb, on siiani läinud asjad vaid hullemaks. Lapse magama panek on väga raske. Siiani tuleb ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Unehäired on lastel sage probleem ja neid esineb 20-30 % lastest.
Magamajäämise raskused tunduvad kirja järgi olema pigem käitumuslikud, st laps ei taha magama jääda ja üksi uinuda. ...

Loe edasi

Kas laps on gripi riskirühmas?

Tere. Sooviksin teada teie arvamust selle kohta, kas minu laps on gripi suhtes riskirühmas või mitte. Praegu on ta 13-kuune, käib juba paar kuud hoidja juures ja puutub nädala jooksul kokku veel teatud ...

Eda Tamm

Vastas dr Eda Tamm

Tere!

Paljudes Euroopa Liidu riikides tõepoolest soovitatakse vaktsineerida ainult riskigruppi kuuluvaid lapsi (kroonilised haigused, immuunpudulikkus jms). Samas on juba päris palju ka neid ...

Loe edasi

Südamelöögi sagedus

Tere!11 aastasel poisil lööb süda 113 korda minutis,magades 92 korda.Vererõhk 98/76 Perearst arvab,et vererõhk on natuke madal aga südamelöögi sagedus liiga kõrge.Laps tunneb südame tagumist ja kaebab ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Laste süda töötab kiiremini kui täiskasvanutel ja 6-12aastase lapse südame löögisagedus võib olla vahemikus 80-120. Süda lööb kiiremini arsti juures käies, kehalisel koormusel, erutudes, ...

Loe edasi

Rinnapiimaga toites toidulisandi mõju

Sain 2,5 kuud tagasi emaks, see periood on olnud mulle üle ootuste raske (ärevushäired, tujutus, unetus jne), käin ka raseduskriisinõustamises. Et mitte saada imetades kangeid rohtusid, otsisin looduslikke ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Palun lõpetage toidulisandite kasutamine rinnaga toitmise ajaks. Küsimustele jään vastuse võlgu, aga arvan, et toidulisandid Teie lapsele kahju pole tekitanud, sest toidulisandites on üldiselt ...

Loe edasi

leptospiroos

Tere!

Mure selline ,et meie pere lemmikul-koeral on suure tõenäosusega leptospiroos .Loom haigestus ja viibib praegugi ravil. Kiirtest oli positiivne ja proov saadeti laborisse kinnitust ...

Eda Tamm

Vastas dr Eda Tamm

Tere!

Leptospiroosi saab testida verest antikehade määramise abil. Need muutuvad positiivseks 5-7 päeva peale haiguse algust.
Risk haigeks jääda on lapsel õnneks väike. Umbes 90% nakatunutest ...

Loe edasi

Lapse siplemine

Tere

Mure selles, et laps sipleb pidevalt käte ja jalgadega - vaid magades või väsinud olekus on laps rahulik. Sipleb tihti ka öösel kui uni veidi pinnapealsem ja teda gaasid vms segab. Kohati ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh pöördumast!
Kirjelduse järgi tundub, et tegemist on terve lapsega. Selles vanuses laps ei haaragi veel esemeid. Käige rahulikult võimlemas ja ujumas ning usaldage oma perearsti.
Loe edasi



Vaata kõiki nõustamisi