Nakkushaiguste tõrje Autor: Ants Jõgiste

Nakkushaiguste tõrje on sihipärane tegevus, mille eesmärgiks on ära hoida inimeste haigestumist. Tõrje lähtub teaduslikult põhjendatud soovitustest, mida rakendatakse vastavalt sotsiaal-majanduslikele võimalustele.

Soolenakkushaiguste tõrjemeetmetest on esikohal nakkusallikast lähtuva ohu kõrvaldamine haige isoleerimise teel. Kindlasti hospitaliseeritakse koolerat, kõhutüüfust ja paratüüfust põdevad haiged. Teisi soolenakkusi põdevaid inimesi hospitaliseeritakse haiguse raske kulu korral, samuti siis, kui kodused põetusvõimalused ei taga nakkuse leviku tõkestamist. Nakkusohtlik on haige roe. Nakkusohtliku roojaga saastunud käed tuleb pesta ja seejärel kasutada desinfitseerivaid vahendeid. Väljaheide tuleb enne kanalisatsiooni juhtimist desinfitseerida. Nakatumise vältimiseks on vaja tagada toidu nakkusohutus, järgides selle valmistamisel ja säilitamisel kehtivaid nõudeid. Neid nõudeid on eriti tähtis täita toitlustusasutustes, koolisööklates, lasteaedades jm. Kauplustes tuleb kinni pidada toidukauba realiseerimistähtaegadest.

Piisknakkuste korral isoleeritakse haiged kodus. Kui haiguse kulg on raske (nt difteeria), haige hospitaliseeritakse. Nakkuse piisklevikut ei ole praktiliselt võimalik tõkestada. Nende haiguste efektiivseks tõrjemeetmeks on inimeste profülaktiline immuniseerimine (vaktsineerimine ja revaktsineerimine). Eestis immuniseeritakse regulaarselt lapsi ja noorukeid (vajaduse korral ka täiskasvanuid). Tänapäeval immuniseeritakse lapsi järgmiste piisknakkuste vastu: tuberkuloos, läkaköha, difteeria, leetrid, mumps ja punetised. Võimalik on vaktsineerida ka gripi vastu.

Verekaudsete ehk transmissiivsete nakkushaiguste tõrjes on põhiliseks abinõuks haigustekitajaid siirutavate putukate hävitamine või peletamine. Tähtis profülaktikaabinõu on täitõrje, millega on otstarbekas tegelda ka siis, kui nn täitüüfused ei levi. Täid levivad pahatihti kodutute inimeste seas. Nende lülijalgsete peletamiseks, kes ründavad inimest vahetult enne vere imemist (puugid, sääsed), on soovitatav piserdada riietele müügil olevaid keemilisi putukatõrjeaineid (repellente). Puukentsefaliidi vastu võib inimene lasta end vaktsineerida. Malaaria vältimiseks tuleb ohualal viibides lisaks sääsetõrjele kasutada ka medikamente (kemoprofülaktika).

Suguhaiguste ja nahaseenhaiguste (kontaktnakkused) vältimiseks on tähtis ravida haiget kui nakkusallikat. See eeldab haige pöördumist arsti poole. Samuti tuleb arukalt korraldada seksuaalelu ning kasutada kondoome.

Marutõve (samuti kontaktnakkus) vältimiseks on õige viia peremeheta koerad ja kassid varjupaikadesse, siis vähenevad ka võimalikud loomahammustused. Koera- ja kassiomanikud peaksid kaitsepookima oma hoolealuseid marutõve vastu. Kui loom on inimest hammustanud, tuleb kohe pöörduda arsti poole nakkusohus selguse saamiseks ning haigust ennetavaks raviks.

Eriti ohtlike nakkushaiguste katku, koolera ja kollapalaviku tõrje on sätestatud rahvusvahelise kokkuleppega ning seda korraldatakse riigiasutuste järelevalve all. Kohustuslik on vaktsineerida kollapalaviku ohualale siirduvaid inimesi ning väljastada neile sellekohane tõend. Kollapalavik (ingl yellow fever) ei ole meil esinev kollatõbi ehk hepatiit, vaid palavvöötmemaades piirkonniti sääskedega leviv eluohtlik viirusnakkus.

Nõuanded sel teemal

Lapsel kehal punnid

Tere! Selline mure et lapsel on olnud selised punnid enne ka. Käisin pere arsti juures ja ta ütles et on allergia aga ei tea millest täpselt käskis panna briantrohelist peale. Ja panin mingi aeg läks ära ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Pildi peal olevad punnid võiksid olla niinimetatud "kommipunnid" ehk siis tavaliselt ei ole nende põhjuseks allergia vaid mingi toidu talumatus. Enamasti on sellisteks toitudeks maiustused, ...

Loe edasi

Gaasirohu mürgistus

Tere! Mu 4 kuune beebi on saanud peaaegu alates sünnist gaasirohtu Infacol igapäevaselt enne igat söögikorda. Laps saab rinnapiima.. Siiamaani pole mul eriti gaasimuresid olnud. Tundub ,et see sobis. ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Enamuse gaasirohtude (Infacol, Espumisan, Cuplaton) toimeaine on simetikoon. Simetikooni kasutamisel on väga harva teatatud allergilistest nähtudest, nagu lööbest ja nõgestõbi. Harva ...

Loe edasi

Esmane epilepsiahoog

Tere. 14 noormehel tekkis elus esimest korda krambihoog. Öösel. Kramp kestis umbes 1 minut avatud silmadega,hingamine oli häälekas,suust tuli vahtu, millele järgnes teadvusetu olek, segasus ja lühimälu ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Soovitan Teil kindlasti pöörduda neuroloogi vastuvõtule. Kuna EEG-s on kindlad epileptilised avaldused, siis oleks vaja alustada ravi.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

Lapse hingamine

Küsimus, et kas selline hingamine on normaalne, mida on just video lõpus kuulda.

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Selline üksik häälekas hingamine tundub olevat lihtsalt üks sügavam sissehingamine rõõmustamise või erutumise foonil. Kuna aga lapse nägu ja rindkere liikumist ega hingamismustrit ei ...

Loe edasi

lapse peaümbermõõt

Tere. Kui suur võib olla 1 a 3 k lapse maksimaalne peaümbermõõt? Hetkel on lapse peaümbermõõt 50, 5 cm, kas see on normaalne suurus või peaks seda jälgima? Tänan

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh pöördumast!
Selline pea ümbermõõt on normi piires, kuid kipub ülemise normi poole. Pea ümbermõõt üksi ei ole sisuliselt oluline näitaja. Pea ümbermõõtu tuleb vaadata koos lapse ...

Loe edasi

Lapsel ei kasva sõrmeküüned.

11 a. poisil ei kasva juba u. 3-4 kuud sõrmeküüned. Eelnevalt tuli nädalas korra ikka küüsi lõigata. Poiss küüsi ei näri. Küünte ümbruses on nahk lahtine ja kole.

Kristi Abram

Vastas dr Kristi Abram

Tere!
Hetkel on raske öelda, miks küüned ei kasva. Nagu ma Teie kirjelduse järgi aru saan, on küünte ümbruse nahk ketendav, kuid küüneplaadi struktuuri muutust ei ole (v.a. see, et küüs ei küüned ...

Loe edasi

Lapse söömine

Tere!

Mure selles, et alates juunis pôetud ülemiste hingamisteede viirushaigust on lapse isu kehv. Enne seda sôi ilusti. Laps ise süüa ei küsi ja olen toidukordade vahed jätnud ka pikemaks ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!
Isutus on väikelastel sage probleem. Ägeda haiguse ajal on laps loomulikult isutu. Kuid ka rõõmus ja tervena tunduv laps võib olla aeg-ajalt isutu. Lapsed söövadki vahel vähem ja kipuvad ka ...

Loe edasi

Lapsel 2 nadalat väike palavik

Tere. Mure järgmine- minu 2a10k tütrel on 2 nadalat olnud nyyd palavik 37-37.2. Kui palavik oli kestnud nadala aega kaisime arstil- tuli valja paistes ja punane kurk Ja korvad ka kummis( laps polnud ise ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kõige pealt küsimus, kust kohast mõõdetuna on lapse kehatemperatuur 37,2 C. Kui näiteks pepust, siis see pole palavik. Ka võib selline veidi kõrgem kehatemperatuur olla kaenla alt mõõdetuna ...

Loe edasi

Imiku nutmine pärast igat söögikorda

Laps on 3 nädalane. Alates teisest nädalast algasid kaebused, toiduna ainult rinnapiim. Kaalus võtab hästi juurde, 2 nädalaga võttis 500g juurde. Pärast imetamist on rahulik maksimaalselt 10 minutit ja ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Gaasivalud on tavaliselt päeva teises pooles. Valude kestvus on väga erinev, tavaliselt mõned tunnid, aga mõnel lapsel kestavad need ka pikemalt. Kirjutate, et gaasivalud kestavad 10-12 ...

Loe edasi

3,5 kuuse beebi söömine

Tere
Beebi on 3,5 kuune ja kaalub 7200g (sünnikaal oli 4090g). Kuna mul endal juba alguses tuli rinnapiima vaid minimaalselt, siis on lapse põhitoit sünnist saadik olnud piimasegu. Alates 3ndast ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Tõepoolest võiks ööpäevane piimakogus jääda 1 liitri piiri. Vahel on lapsel kasvuspurdi perioodid, mil ta tahabki rohkem süüa ja seetõttu lühiaegselt võibki anda veidi rohkem. Kui aga ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi