Nakkushaiguste tõrje Autor: Ants Jõgiste

Nakkushaiguste tõrje on sihipärane tegevus, mille eesmärgiks on ära hoida inimeste haigestumist. Tõrje lähtub teaduslikult põhjendatud soovitustest, mida rakendatakse vastavalt sotsiaal-majanduslikele võimalustele.

Soolenakkushaiguste tõrjemeetmetest on esikohal nakkusallikast lähtuva ohu kõrvaldamine haige isoleerimise teel. Kindlasti hospitaliseeritakse koolerat, kõhutüüfust ja paratüüfust põdevad haiged. Teisi soolenakkusi põdevaid inimesi hospitaliseeritakse haiguse raske kulu korral, samuti siis, kui kodused põetusvõimalused ei taga nakkuse leviku tõkestamist. Nakkusohtlik on haige roe. Nakkusohtliku roojaga saastunud käed tuleb pesta ja seejärel kasutada desinfitseerivaid vahendeid. Väljaheide tuleb enne kanalisatsiooni juhtimist desinfitseerida. Nakatumise vältimiseks on vaja tagada toidu nakkusohutus, järgides selle valmistamisel ja säilitamisel kehtivaid nõudeid. Neid nõudeid on eriti tähtis täita toitlustusasutustes, koolisööklates, lasteaedades jm. Kauplustes tuleb kinni pidada toidukauba realiseerimistähtaegadest.

Piisknakkuste korral isoleeritakse haiged kodus. Kui haiguse kulg on raske (nt difteeria), haige hospitaliseeritakse. Nakkuse piisklevikut ei ole praktiliselt võimalik tõkestada. Nende haiguste efektiivseks tõrjemeetmeks on inimeste profülaktiline immuniseerimine (vaktsineerimine ja revaktsineerimine). Eestis immuniseeritakse regulaarselt lapsi ja noorukeid (vajaduse korral ka täiskasvanuid). Tänapäeval immuniseeritakse lapsi järgmiste piisknakkuste vastu: tuberkuloos, läkaköha, difteeria, leetrid, mumps ja punetised. Võimalik on vaktsineerida ka gripi vastu.

Verekaudsete ehk transmissiivsete nakkushaiguste tõrjes on põhiliseks abinõuks haigustekitajaid siirutavate putukate hävitamine või peletamine. Tähtis profülaktikaabinõu on täitõrje, millega on otstarbekas tegelda ka siis, kui nn täitüüfused ei levi. Täid levivad pahatihti kodutute inimeste seas. Nende lülijalgsete peletamiseks, kes ründavad inimest vahetult enne vere imemist (puugid, sääsed), on soovitatav piserdada riietele müügil olevaid keemilisi putukatõrjeaineid (repellente). Puukentsefaliidi vastu võib inimene lasta end vaktsineerida. Malaaria vältimiseks tuleb ohualal viibides lisaks sääsetõrjele kasutada ka medikamente (kemoprofülaktika).

Suguhaiguste ja nahaseenhaiguste (kontaktnakkused) vältimiseks on tähtis ravida haiget kui nakkusallikat. See eeldab haige pöördumist arsti poole. Samuti tuleb arukalt korraldada seksuaalelu ning kasutada kondoome.

Marutõve (samuti kontaktnakkus) vältimiseks on õige viia peremeheta koerad ja kassid varjupaikadesse, siis vähenevad ka võimalikud loomahammustused. Koera- ja kassiomanikud peaksid kaitsepookima oma hoolealuseid marutõve vastu. Kui loom on inimest hammustanud, tuleb kohe pöörduda arsti poole nakkusohus selguse saamiseks ning haigust ennetavaks raviks.

Eriti ohtlike nakkushaiguste katku, koolera ja kollapalaviku tõrje on sätestatud rahvusvahelise kokkuleppega ning seda korraldatakse riigiasutuste järelevalve all. Kohustuslik on vaktsineerida kollapalaviku ohualale siirduvaid inimesi ning väljastada neile sellekohane tõend. Kollapalavik (ingl yellow fever) ei ole meil esinev kollatõbi ehk hepatiit, vaid palavvöötmemaades piirkonniti sääskedega leviv eluohtlik viirusnakkus.

Nõuanded sel teemal

Silmapõletik

Lapsel tuleb silmadest rähma. Paremas silmas on mingi valge täpp, silm on punane. kas see on silmapõletikule kohane või võib olla tegemist millegi muuga? kas silmatilkadest aitab?

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Nakkuslik silmapõletik on tavaliselt kahepoolne. Kui mõlemad silmad on rähmased, siis suure tõenäosusega on tegemist infektsioonist tingitud põletikuga ja selle vastu peaks Oftan Akvakol ...

Loe edasi

Unehäire 1.5 aastasel

Tere.
Meie magamata ööd algasid 7 kuud tagasi. Siis panin need kõndima õppimise ja hammaste tuleku arvele. Nüüd mitmeid kuid hiljem kui uusi hambaid pole tulnud ega arenguski väga suuri muutusi ei ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Soovitan minna lastearsti vastuvõtule.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

2-kuuse magamajäämise häire

Tere!
Meie 2-kuune ja 1-nädalane beebi enne magama jäämist nutab. Ta karjub kohe kõva häälega, ei võtta rinda ega lutti. Rahuneb ja jääb magama ainult siis, kui õnnestub talle, mingil moel, lutt ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Muretsemiseks ei näe põhjust.
Edu Teile!
Anu Sööt

Loe edasi

Lämbumistunne

Tere
Mul on selline probleem tekkinud et mul on organismis hapnikupuudus ja praegu on ka südamepiirkonnas õhupuudus. Magada ei saa, ainult püsti ja istuda saan siis ei teki lämbumistunnet. Kõik ...

Karmen Joller

Vastas dr Karmen Joller

Tere!

Teie kirjas on natuke liiga vähe andmeid, et täpselt hinnata, millest lämbummistunne võib olla tekkinud. Kui arst on teil välistanud südame- ja kopsuprobleemid, ja muud hapnikupuudusega ...

Loe edasi

Huulekida

Avastasin lapse hambaid vaadates(9kuune), et oleks nagu lapsel huulekida. Kas on tegemist huulekidaga ja kas peaks selle läbilõikama ennetades kõneprobleeme või valet hambumist?

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Selles vanuses on raske ütelda, kas tegemist on keelekidaga, sest piimahammaste lõikudes ja igemete kasvades kida kinnituskoht, kuju ja suurus muutuvad.
Kas ja mis vanuses oleks ...

Loe edasi

Suur pea lapsel

Tere! Eelmises kirjas kirjutasin Teile juba kõigest, et lapse pea on 58 cm ja kõik uuringud on tehtud. Ka dr. Heleia Nestal Zibo juures on käidud.Teie vastasite, et lapse arengu kohta teave puudus ja RMT ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh veelkord pöördumast! Neuroloog jälgib Teie lapse arengut, ning see on kindlasti vajalik. Tegemist võib olla nn. geneetiliselt määratud suure peaga ja see oleks prognostiliselt parim. ...

Loe edasi

Laps ei maga päeval lastehoius

Alustasime ca 2 kuud tagasi poisiga lastehoius käimist. Muidu on hoiuga ilusti harjunud, väga tahab minna, kuid lõuna ajal ei maga seal hästi.

Kodus üldiselt probleeme pole - magab 1-1,5h ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh küsimast! Kui võimalik, siis tooge laps koju magama, kui mitte, siis harjub ta seal magamisega ära, aga see võtab aega.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

Suur pea lapsel

Kui laps sündis, olin temaga 5 päeva sünnitusmajas, selle 5 päevaga, kasvas minu poja pea 5 cm. Me oleme käinud Tartus RMT, kompuuterdomograafias ja geneetika on ka kontrollitud. Kõik vastused on olnud ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh pöördumast! Lapse pea on tema vanuse kohta suur, kuid Te ei räägi midagi lapse arengust, käitumisest, MRT andmetest. Kui need on korras, siis ma ei näe muretsemiseks põhjust.
Lugupidamisega
Loe edasi

8-aastasel lapsel kaks kuud järjest kurguvalu, köha, kõhuvalu ja iiveldus

Tere
Lapse probleemid algasid peale streptokok angiini põdemist. Määrati 10 päevane antibiootikumikuur penitsilliiniga, mille korralikult läbi tegime ( kellaajaliselt 3 tabletti päevas). Peale ravi ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Lapsel on mitu kaebust ja kirja teel neid lahendada ei saa. Hea, et lähete kõrva-nina-kurguarsti juurde, siis on üks haiguskoht spetsialisti poolt üle vaadatud. Võimalik, et laps on ...

Loe edasi

imiku kaaluiive

Sündides kaalus laps 3550, võttis alla 2250 peale, nüüd 16-päevasena kaalub 3880. Perearst arvas, et võiksin osta beebikaalu, et imiku kaalul enne ja pärast toitmist silma peal hoida, kuna ta võiks kiiremini ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Lapsed kaotavad oma sünnikaalust pärast sündi kuni 10%. Sünnikaal taastub tavaliselt 2. elunädala lõpuks. Esimesel elukuul on kaaluiive ca 600 g, edaspidi on esimesel elupoolaastal kaaluiive ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi