Ninavaheseina kõverdus Autor: Ulvi Lettermo

Ninavaheseina kõverdus võib olla kõhrelises ja luulises osas, meenutades S-tähte. Paljudel juhtudel on muutunud ka nina väliskuju. Sagedasemaks põhjuseks on traumad. Kaasasündinud ehk kongenitaalsed ninavaheseina kõverdused tekivad loote arengu jooksul ja on nähtavad juba vastsündinul. Sünnipärased kõverdused võivad kaasneda muude arenguhäiretega, nagu nina tagasõõrmete ehk koaanide sulgus või suulaelõhe. Kasvuperioodil võib vaheseinas ebaühtlase kasvu tagajärjel tekkida kühme ja harjakesi.

Ninavaheseina kõverdumine või selle luksatsioon (nihestus) vajab ravi, kui see takistab normaalset hingamist läbi nina, põhjustab kroonilist nohu, raskendab ninakõrvalurgete tühjendamist või haistmist. Sagedaseks kaebuseks on nina vahelduv kinnisus: küliliasendis läheb kinni alumine ninapool, asendi muutmisel aga teine ninapool. Puudulik ninahingamine ja krooniline nohu soodustavad alumiste hingamisteede haigusi – astmat ning kroonilist bronhiiti. Ebaõigesti suunatud õhuvoolud ninas võivad vaakumi abil tekitada limaskesta väljasopistumisi sõelluurakustikust, mille tõttu arenevad ninapolüübid. Kõverdused kutsuvad vahel esile ninaverejookse, kui limaskest kõverduse kohal venib õhukeseks ning veresooned katkevad. Tugevasti kõverdunud vahesein võib suruda karbikutele, deformeerides neid, ja põhjustada sellega näopiirkonna valusid. 

Imikutel tuleb kaasasündinud kõverdunud ninavahesein korrigeerida esimeste elupäevade jooksul. Ninatraumade järel – kui esineb ninaluude nihkumisega murd, millega enamasti kaasneb ka ninavaheseina nihkumine – õgvendatakse ninaluud ja -vahesein üheaegselt narkoosi all hiljemalt nädala jooksul. Vajaduse korral rakendatakse mõneks päevaks ninasisest toestust tampoonidega. Vahel osutub vajalikuks ka väline plaasterfiksatsioon või ajutine kipsmask. Ninaluude murdu saab fikseerida ka plastilisest materjalist voolitud ninamaski abil. Vastavalt vajadusele rakendatakse ninavaheseina kujunduslõikust ehk septoplastikat.

Deformeerunud nina korral opereeritakse nii kõverdunud ninavaheseina kui välisnina. Operatsioon toimub narkoosi all ehk üldtuimastusega. Ninavaheseinale tehtud sisselõike kaudu korrigeeritakse vaheseina kõverdused erinevate võtetega. Levinud on ninavaheseina toestamine plastplaatide ehk splintidega, kuid võimalikud on ka teised vaheseina fikseerimise võtted (läbiõmblemine imenduva õmblusmaterjaliga jm). Veritsuse vältimiseks ja vaheseina fikseerimiseks jäetakse ninna tampoonid. Plaadid ja tampoonid eemaldab kirurg. Operatsiooni järel esineb ninaverejooksu oht. Oluline on vältida kuumaprotseduure (saun, vann) ja kehalist koormust 2–3 nädala jooksul. 

Nõuanded sel teemal

Epilepsia

Tere

Kuidas lapsel epsilepsia algab, kas seda on võimalik näha väikeste keha pingesse ajamistega, mis on seerias? Ja kui täpselt EGG näitab ära epilepsia olemust? Kas selleks peab olema mõni ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Väga palju küsimusi ja väga vähe teavet haige lapse kohta. Tuleks pöörduda lasteneuroloogi poole.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Kõhuvalu

Tere.mu laps on väga ebakindel ja emotsionaalne.ta kurdab pidevalt valusid.kord käes.siis jalas.kõhus imelik tunne.paha olla.tal on kooli väga raske minna.kuigi talle seal meeldib.nüüd ta oli kõhuviiruses.ja ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kehalise haiguse tunnuseid ei selgu. Pigem somatoformse valu avaldus. Tähelepanu vajadus, emotsionaalsus jm. Mõistli kreziim, vanemlik tähelepanu, tegelus koos lapsega, lapse julgustamine ...

Loe edasi

Laps kukkus peaga

Tere! Laps kukkus nädal tagasi uisutrennis kuklaga jäässe (tal oli paarikordne fliisriisega peapael ja enne käis pepu maha ja siis pea. Teadvusekadu polnud. Laps nuttis, kurtis peavalu ja läksime igaks ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Ei leia ohumärke mingist raskemast haigusest või kukkumise tüsistustest. Elav laps ja tundlk lapsevanem. Mõistlik reziim ja jälgimine. Kui mure püsib, siis perearst.

Head tervist ...

Loe edasi

Lapse õhtune pissimine

Tere! 10sel poisil on tekkinud viimasel poolel aastal õhtuti vaadus mitu korda vetsus käia. Vahel tuleb peale esimest pissimist ka teistel kordadel, vahel sirtsutab tilgakesi. Täna käis teist korda ära ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kuidas ka püüan, ei saa ma anda sisulist vastust diagnoosi ja ravi osas. Arvama ei hakka. Võimalikke põhjuseid on väga palju, nende loetlemine ei vii edasi. Soovitan tungivalt head koostööd ...

Loe edasi

Lapse ebanormaalsed liigutused

Tere. Laps on hakanud tegema ebanormaalseid liigutusi, silmade tugev pilgutamine, värninad, pea liigutused, peavalu, millele see võib viidata, kas närvipingest? Egas niimoodi on raske vastata, kui ise ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Keerukas probleemistik. Sellest võiks kirjutada väga pikalt, kuid see ei vii edasi. Saan soovitada vaid koostööd oma arstiga. Ainult haiget vahetult nägev ja uuriv arst saab teha sisulist ...

Loe edasi

Muhud peas ja otsaesisel

Tere!
Selline mure, et minu väike laps (poisslaps) kukkub pidevalt pea ees nii et otsaesine sinine ja suur muhk ees. Kui vana hakkab paranema on uus kohe platsis. Tunnen kuidas otsaesise naha all ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Arvan, et last on vaja uurida. See ületab nn tavalise kukkumise läve.
Esmalt perearsti vastuvõtule.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

nooruki unehäired

Tere

Palun spetsialisti hinnangut, milline pikemaajaline tagajärg on sellel, kui nooruki ööpäevane unerežiim on tööpäevadel tavapärasest eristuv (kell 03.00 - 07.00)? Nädalavahetustel kompenseeritakse ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere ja aitäh pöördumast,
unel on inimesele väga suur tähtsus. Noorel inimesel pidev unevõlg takistab kõiki ajuga seotud protsesse optimaalselt toimimast. Aju töö efektiivsus langeb, tekib oht uinumiseks ...

Loe edasi

10 kuune

Tere
Minu mure on lapsega, kellel on väga imelikud “kombed”. Nimelt uinumiseks alati raputab oma pead, käed käivad päevad läbi edasi-tagasi, lalises küll papapa ja mamama, aga nüüd ei ole ta mitte ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere ja aitäh pöördumast,
kuid kirjast jääb ebaselgeks, mida Te väikese krambi all mõistate. Kui Teil on siiski kahtlusi oma lapse suhtes, siis soovitan uuesti pöörduda neuroloogi vastuvõtule.
Loe edasi

Nutune/kisaga uni

Tere.
Laps on 11,5k vana. Rahutu beebi sünnist saadik. Küll on saanud gaaside ja koolikute kaela asja ajada, aga enam mitte. Nutnud on ta väga palju nii ärkvel kui magades. Nüüd vaikselt ärkvel olek ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere ja aitäh pöördumast!
Soovitan pöörduda Lastearsti vastuvõtule, kus Teie laps asjatundliku pilguga üle vaadatakse. Hinnatakse kaalu, kasvu, toitumist ja vajadusel määratakse analüüsid. Teie kirja ...

Loe edasi

Kiire küsimus!

Laps alates novembri lõpust saati haige.
Algas viiruhaigustega. Käisime perearstil tava vereanalüüs korras.
d vitamiini puudus, ferritin näit pole ka kõige parem, nõrkus,vasakul pool selline ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere,
soovitan siiski pöörduda perearsti poole. Tema on siiski esimene, kes otsustab vajalikud uuringud või eriarsti konsultatsiooni.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi