Emboolia Autor: Joel Starkopf

Emboolia ehk siirdtopistus on ühe või mitme veresoone topistumine verevooluga edasikanduva ühe või mitme topise ehk emboliga. Topiseks võivad osutuda näiteks verehüüve (trombemboolia), bakterikogumid, veenidesse sattunud õhumullid (õhkemboolia) ja luumurru tagajärjel luuüdist verre sattunud rasvatilgad (rasvemboolia). Emboolia põhjustab verevarustushäireid topistunud veresoone varustusalal. Sagedasem emboolia liik on trombemboolia, mis võib esineda nii vereringe venoosses kui ka arteriaalses osas.

Alajäseme, aga ka vaagnapiirkonna veenidest, st vereringe venoossest süsteemist pärit verehüübe ehk trombi edasiliikumine võib põhjustada kopsuarteri trombembooliat ja sellest tulenevalt kopsuinfarkti. Kopsuarteri trombemboolia sagedasemad sümptomid on köha, järsku alanud õhupuudus, valu sügaval hingamisel. Harvadel juhtudel kaotab inimene teadvuse ja võib saabuda äkksurm. Kopsuarteri trombemboolia riskiteguriteks on alajäseme veenilaiendid või veenipõletik, pahaloomulised kasvajad ja nendega seotud lõikused, operatsioonid alajäsemetel (nt puusa- või põlveliigese asendamine proteesiga), rasedus jt. Nimetatud operatsioonide järel kasutatakse trombide tekke ärahoidmiseks vere hüübimist takistavaid ravimeid (hepariin, varfariin, aspiriin jt). Väga oluline on ka alajäsemete lihaste funktsiooni kiire taastumine.

Vereringe arteriaalses süsteemis on trombemboolia seotud ennekõike südame vasakus kojas tekkinud trombide ja nende liikuma pääsemisega. Trombide tekke eelduseks on verevoolu muutused südameõõntes, mida põhjustavad eelkõige südame rütmihäired (kodade virvendusarütmia), aga ka südameõõnte laienemine ja/või infarktiarm südamelihases. Trombid võivad tekkida ka südame kunstklappidel. Liikuma pääsenud verehüüve võib põhjustada ajuveresoonte sulgust (ajurabandust) või verevarustuse häireid jäsemetes. Tüüpilised sümptomid on järsku tekkinud vereringehäired jalgades (kogu jala, sääre või ka ühe varba ulatuses) või kätes. Jäsemes tekib valu, kahvatus, jäse läheb külmaks ja muutub liikumisvõimetuks. Ajuarterite trombembooliale võib viidata äkki tekkinud teadvushäire, kõnehäire või halvatus. Trombide tekke ärahoidmiseks kasutatakse südameprobleemidega haigetel vere hüübimist vähendavaid ravimeid.

Nii arteriaalse kui venoosse süsteemi trombemboolia korral on vajalik kiire arstiabi, seetõttu tuleb ülalloetletud sümptomite esinemisel viivitamatult pöörduda arsti poole. Jäsemearteri trombi korral viib kiirabi haige veresoontekirurgia kliinikusse, kus eemaldatakse tekkinud ummistus ja taastatakse verevool arteris. See hoiab ära gangreeni tekkimise ja jäseme amputeerimise.

Vt ka ajurabandus, antikoagulandid, gangreen, kopsuemboolia, kopsuinfarkt, veresoonte ummistumine.

Nõuanded sel teemal

maovalud ja kõrvetised

Tere!!!
Mul on mure maovalude ja kõrvetistega…Olen neli korda käinud gastroskoopias : esimesel korral, olles 16 aastane, ei leitud midagi, mõned aastad hiljem neelates teist korda avastati Helicobacter ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Kui gastroskoopia leid on korras, Helicobacter pylori ravitud, ravi maohapet vähendavate ravimitega efektitu, siis on väga ebatõenäoline, et Teie vaevuste põhjuseks võiks olla kehaline haigus. ...

Loe edasi

Väikesed valged laigud jalgadel ja kätel.

Tere. Jalgadel ja kätel väikesed 1-3 mm suurused valged laigud. Ei ketenda ega sügele, ei ole ka kõrgemad, kuid neid on üsna palju ja tundub, et tuleb juured. Paistavad silma rohkem kui nahk on päevitunud. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Võimalusi on mitu, valge kliiketendustõbi, laigpigmenditus ehk vitiliigo jm. Millega just täpselt on tegu, ei saa ma kuidagi ütelda. Võimalik, et päikese käes haiguskolle ei päevitu nii nagu ...

Loe edasi

Sügelus päraku piirkonnas

Tere

Hilistel õhtutundidel/öösel hakkab päraku ümbrus sügelema, sama olen täheldanud vahel ka siis kui olen sporti teinud v on tagumiku piirkond higine...ilmselt pärakupiirkond ei saa nö ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Saan soovitada perearsti külastust, piirkonna vaatlust, vajadusel uuringuid ja konsultatsioone ning muidugi ravi vastavalt leiule.
Head tervist soovides
Madis Veskimägi

Loe edasi

Ferritiin

Tere,
Mis põhjusel toimub organismis raua taseme järsk langus? Ühe kuuga 61-lt ug/L 13-le
?

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Antud juhul ei piisa kindlasti enam pelgalt rauatablettide söömisest, vaid on vaja kindlaks teha rauapuuduse põhjus. Kõge sagedamini on selleks varjatud veritsus. Varjatud veritsus võib tulla ...

Loe edasi

Vedel vàljaheide

Tere!

Tànan Teid vastuse eest. Tàpsustan natuke, tervekuu ta nüüd ka vaid vesivedel pole olnud, kohati. Pigem lihtsalt vedel mitte korralik vorst. Vesivedeleaks muutus viimati laupàeval kui ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Tänan täpsustuse eest! Kui samas peres haigestuvad samal ajal mitu inimest iivelduse ja kõhulahtisusega, siis kõige tõenäolisemad diagnoosid on kõhuviirus või toidumürgitus. Kui on ka palavik, ...

Loe edasi

Rohekas vedel vàljaheide

Tere!

Kàisin aprilli alguses sapipôie eemaldamise operatsioonil. Ca nàdal peale operatsiooni tekkis kôhulahtisus, mis seni pole yle làinud. Vàljaheide on vedel ja roheline, kohati pôhim vaid ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Üle kuu püsinud vesivedel väljaheide nõuab kindlasti täpsustavaid uuringuid. Soovitan selleks pöörduda esmalt oma perearsti vastuvõtule.
lugupidamsega
Kristi Otsmaa
perearst

Loe edasi

Küüne peal auk

Ei mäleta et oleks ise küünt vigastanud, kas on võimalik et mingil põhjusel selline asi ise tekib?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kui see on ainult ühe küüne probleem, valu ei tee ja uusi ei lisandu, siis jälgiks rahulikult selle väljakasvamist. Ohumärkideks oleks paljudele küüntele selliste lohukeste teke, pruun triip ...

Loe edasi

Punased laigud kõhul

On tekkinud laigud kõhule, alguses oli ainult paar tükki, nüüd veel rohkem tekkinud. Mujal neid täheldanud pole. Millest selline asi võib tekkida? Mõni üksik mis enne oli pruun laik, läks valgeks laiguks ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Mõtlen roosale kliiketendustõvele ja pindmisele silenaha dermatofütoosile, on veel mõned võimalused. Rohkem ei saa ma midagi teha. Teid vahetult nägev arst (perearst) teostab difdiagnoosi, ...

Loe edasi

Punetavad ja ketendavad sõrmeotsad

Tere!

Avastasin lapsel punaste laikudega ja nahka ajavad sõrmeotsad. Punetava koha pealt on mulje nagu nahk oleks maha koorunud ja jäänud on õrn õhuke nahk. Näpuotstes on nahk ka krimpsus ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Tegu on tõenäoliselt käte ekseemiga. Mis on selle põhjuseks, ei ole võimalik ainult pildi alusel öelda. Soovitan pöörduda diagnoosi täpsustamiseks ja ravisoovituste saamiseks oma perearsti ...

Loe edasi

vaktsineerimine

Tere!

Minu 69-aastane mees vaktsineeris end puukentsefaliidi vastu esimest korda 2017. a mais. Mõned päevad pärast seda avaldus tal äge eesnäärmepõletik, mida raviti mitu kuud, ja mu mees ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
1. Kui patsient saab teise doosi juuni alguses 2019, tuleb kolmas vakstiinidoos manustada 9-12 kuu pärast. Vaatamata sellele, et teine doos tehakse hilinemisega, ei muuda see järgnevate dooside ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi