Kõripõletik Autor: Ulvi Lettermo


Viited: inhalaator
Kõripõletik ehk larüngiit võib kulgeda ägedal ja kroonilisel kujul. Äge kõripõletik algab tavaliselt külmetushaigusena, tekitajaks viirused. Bakteriaalne põletik lisandub sekundaarselt. Ka allergia võib soodustada ägedat kõripõletikku. Haiguse tunnusteks on häälekähedus ehk düsfoonia, kõri on valulik, samuti on valulik rääkimine ja köhimine, võib esineda väike palavik. Ravi seisukohalt on tähtis anda häälele 1–2 nädalat puhkust. Vältida tuleb köhimist, köhatamist, vilistamist ning sosistamist. Rakendatakse põletikuvastast ravi, auru sissehingamist jt võtteid.

Äge kõripealisepõletik ehk äge epiglotiit

on haigus, mis tihti tabab 2–6-aastasi lapsi, kuid esineb samuti täiskasvanutel. Haigustekitaja – bakter Haemophilus influenzae – kutsub esile kõripealise kõhre põletiku. Kõripealis tursub ja suleb õhu juurdepääsu kõrisse ning alumistesse hingamisteedesse. Haigus algab äkki, haigusnähud süvenevad väga kiiresti. Neelamine muutub raskeks ja väga valulikuks, raskenenud on sülje allaneelamine. Palavik on kõrge, hingamine häälekas, kiunuv, haiguse süvenedes muutub vaiksemaks, keel ja nahk lähevad vahel sinakaks. Süvenev turse võib lõplikult sulgeda õhu juurdepääsu kopsudesse. Oluline on säilitada rahu, olla istuvas asendis ja kutsuda kohe kiirabi. Laps peaks olema lähedase inimese süles, teda tuleks rahustada ning üritada vältida nutmist.

Ravi toimub haiglas. Oluline on lapse pidev jälgimine, et ennetada hingamispuudulikkuse – asfüksia ehk lämbuse arenemist. Hingamistakistuse korral võib osutuda vajalikuks nii intubatsioon (kõri torustus) kui ka trahheostoomia (hingetoru avamine, kõnekeeles nn hõbekõri panek). Haiguse läbipõdemine muudab lapse organismi selle haiguse suhtes immuunseks. H. influenzae vastu lapsi vaktsineeritakse.

Ebakrupp ehk pseudokrupp ehk häälepilualune kõripõletik esineb peamiselt lastel 3. elukuust kuni 5. aastani, kuid sellesse võivad haigestuda ka vanemad lapsed. Laste kõri on anatoomiliselt väike, limaskest on vere- ja lümfisoonterikas, mistõttu turse levib ning süveneb kiiresti. Ebakrupp algab tavaliselt ägeda viirushaigusena. Laps ärkab äkki öösel nutuga, hingates kähedalt ja häälekalt, köha on haukuv. Laps on hirmunud, rahutu. Haiguse süvenedes muutub hingamine raskemaks, nahk ja keel lähevad sinakaks, hingamisel osalevad abilihased. Sellisel juhul peab kohe kutsuma kiirabi. Tuleb püüda jääda rahulikuks, samuti rahustada last. Laps tuleb võtta sülle ja hoida istuvas asendis, anda talle sooja jooki, rinnalast võiks proovida imetada.

Toa õhk tuleks võimalikult niiskeks muuta, see kergendab hingamist. Ägeda ataki korral tuleb minna lapsega vannituppa ja lasta kraanist maksimaalse tugevusega joosta kuuma vett, niimoodi muutub sissehingatav õhk kiiresti niiskeks. Hoogu leevendab ka jahe õhk, mida laps võiks hingata avatud akna all. Hoogude vältimiseks võib arst eelnevalt välja kirjutada glükokortikosteroide, mida tuleb lapsele anda haigusnähtude ilmnemisel, limaskesta turse alandamiseks sobivad antihistamiinikumid. Tõhusad on aerosoolidena kasutatavad sissehingatavad rohud. Kui kodus on olemas inhalaator, tuleks seda ravimite sissehingamiseks kasutada. Haigus võib kesta kuni nädala, kuid esimesed kaks ööd on kõige raskemad. Kui lapse seisund koduse raviga ei parane, on vajalik haiglaravi. Püsiva hingamisteede turse tõttu võib olla näidustatud intubatsioon. Haiguse ennetamiseks tuleb püüda vältida haigestumist ägedatesse viirushaigustesse. Raskeid haigusvorme aitab ära hoida lapse õigeaegne vaktsineerimine. Enne vaktsineerimise ja antibiootikumide kasutuselevõttu põhjustas surmajuhte difteeriatekkeline kõripõletik (krupp).

Kroonilist kõripõletikku soodustavad sageli esinev ravimata äge kõripõletik, põletikuliste häälepaelte ülepingutamine rääkimisel, krooniline nohu, ninakõrvalurgete põletikud, alumiste hingamisteede kroonilised põletikud, pikaajaline tugev köha ja söögitoru reflukshaigus. Ohu allikaks on ka ebaterve eluviis (suitsetamine ning sage alkoholi tarvitamine), kahjustavad töötingimused (tolm, keemilised ühendid, aurud, värvid), liialt kuiv õhk ruumides, hääle ülepingutamine (lauljad, näitlejad). Häälehäireid põhjustavad samuti hormonaalsed muutused (eriti menopausi ajal). Kergesti võib tekkida häälepaelte paksendeid, polüüpe, sõlmekesi, kasvajaid, mis samuti moonutavad häält. Sageli esineb düsfoonia (häälepuue), näiteks häälekähedus, harvem täheldatakse valu ja hingamisvaevusi. Kuiva limaskesta tõttu on sitket lima raske välja köhida.

Sobivad ravimeetodid on auru sissehingamine, hingamine soolakambris, rohke vedeliku tarbimine, ruumide niisutamine, ravimid sitke röga vedeldamiseks, köhaärritust leevendavad ravimteed ja mikstuurid. Kui on tegemist hääle vale moodustamisega, siis on vajalik foniaatriline (häälduspuude) ravi. Häälepaelte healoomulised kasvajad eemaldatakse mikrokirurgiliselt. Lastel kaovad sõlmekesed tavaliselt puberteedieas iseenesest.

Vt ka hingamisteede avamine, äge kurgumandlipõletik.


Nõuanded teemal: Perearst

Puugi hammustus

Tere!
Leidsin 01.09.2020 kõhu alt puugi (täpselt kõhu voldi all). Puuk sai eemaldatud ja 2 kuud ilusti jälgitud. Kõik tundus korras ja borrelioosi ja entsefaliidi proovid olid korras.
Nüüd, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kas see koht on kokkupuutes nt nikeldatud püksipandlaga ? Kui jah, siis see on omane kontaktdermatiidile allergiast nikli jm suhtes.
Perearst peaks seda laiku vaatama. Võib olla ka ...

Loe edasi

valgusravi

Minul selline küsimus. Minul oli jala peal põletikuline lööve, algul täpid, siis villid. Perearst määras antibiootikumid ja salvi. Paranes pikkamisi, kuid nüüd on veel punetus ja täpid näha. Kas võib ravida ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kui see lööve on põetud haiguse jääknäht ja olete saanud ravi, siis lööve peaks ise mööduma. Igasugune tegevus on muidugi tore, kuid kas see omab tõelist ja tõenduspõhist toimet, see on iseasi. ...

Loe edasi

Haigestumine

Tere
Momendil valutavad käte lihased ja puus. Aegajalt on ka haiglane tunne.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Saan soovitada veelkord perearsti külastust. Tuleb eristada, kas on tegemist normaalse ealise muutusega või esineb mõni eriravi vajav haigus. Lihaspõletik, artroos, Lyme tõbi jm.

Loe edasi

Silmad

Tere,millest see võib tingitud olla,et silmade ees jooksevad vahetevahel täpid

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kui muid vaevusei ei ole, siis tegemist on normaalse seisundiga. Näiteks silma sees oleva klaaskeha rakkude hõljumiga, vererõhu kõikumisega asendi muutmisel jm.
Saan soovitada ka perearsti ...

Loe edasi

suurenenud lümfisõlm lõua all

Tere

Pöördusin mõni aeg tagasi siin keskkonnas Teie poole, et küsida nõu suurenenud lümfisõlme kohta, mis asetseb lõua all (vasakul pool). Lümfisõlm tekitab igapäevaselt valu, surve- ja ebamugavustunnet. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !

Vaevuse tekkest on möödas varsti 3 kuud. Soovitan uuesti ultraheli uuringut lümfisõlmest, hinntatakse selle mõõtmeid ja muutust võrreldes varasemaga. Kui lümfisõlm püsib ja on muutunud ...

Loe edasi

Madal pulsisagedus ja valud rindkeres

Tere.
Ühesõnaga rida uuringuid on tehtud, rohte on söödud, aga vaevused püsivad. Kõige rohkem mulle teebki muret süda ja rindkere valud, mis ei lähe ka valuvaigistitega ära. Mul on pulsikell käepeal, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Uuringutel ei ole leitud tõelist, orgaanilist haigust. See on väga hea ! Esinevad arvukad talitlushäired, mis on enamus inimestel.
isiklikult arvan probleemi peapõhjuseks ärevushäire, ...

Loe edasi

soolestik

Tere,kas see on normaalne et ma olen kaks karpi espumisani ära tarbinud aga kõht koriseb ikka üsna tihti ja valjusti,kui tihti (mitme aasta tagant) peaks või võiks vereproovi andma et tervist kontrollida

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Vabandan viivituse pärast, miskipärast ei saanud kohe Teie küsimuse kohta teadet.
Kõhukorinal on kümneid erinevaid põhjuseid, nii talitlushäired kui orgaanilised haigused.
Esmalt ...

Loe edasi

Kalprotektiin

Tere. Küsiksin selle proovi kohta. Tehti mulle see siis roojast ning tulemused on järgmised:
Analüüs: kalprotektiin
Tulemus: 632
Referentsväärtus: <50
Mis see tähendama peaks? Kas ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Vabandan viivituse pärast, miskipärast ei saanud kohe Teie küsimuse kohta teadet.
Jah, välistada tuleb põletikuline soolehaigus. Analüüs on tõusnud normist 10 x. Sooleuuringul võetakse ...

Loe edasi

vahelöögid südames

Kas peaksin tegema täiendavaid uuringuid ja milliseid?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Vabandan viivituse pärast, miskipärast ei saanud kohe Teie küsimuse kohta teadet. Copy-paste Teie küsimusest.
Tere

Pöördun Teie poole südame vahelöökide probleemiga. See probleem algas ...

Loe edasi

Vererõhk ja valk uriinis

Tere Doktor,
Minu mure algas seoses peavaludega paar kuud tagasi, mis ei allunud valuvaigistitele. Nüüd siin mitmeid kordi arsti vahet käimist, selgus, et tegemist on kõrge vererõhuga. Viimane peakompuuter ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Vabandan viivituse pärast, miskipärast ei saanud kohe Teie küsimuse kohta teadet. Vererõhk on väga muutuv, see võib kõikuda normis 100/55-160/95 vahemikus. Ravi vajab püsivalt tõsunud vererõhk ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi