- Allergoloogia (605)
- Endokrinoloogia (4 906)
- Füsioteraapia (1 021)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 536)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 026)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 207)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 659)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 666)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 406)
- Psühhiaatria (8 588)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 275)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 096)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 018)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (310)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “kas võib mõjuda kahjulikult?” leiti 59 132 vastet
Alternatiivmeditsiin
Alternatiivmeditsiin. Piir teadussaavutustel põhineva ehk tõenduspõhise arstliku tegevuse (mida nimetatud akadeemiliseks või koolimeditsiiniks) ning alternatiivse ja täiendava meditsiini vahel ei ole ...
Nahatestid
Nahatestid. Nahatestidega tehakse kindlaks, kas organism on ülitundlik ehk sensibiliseerunud teatud ainete (allergeenide) suhtes. Kasutatakse nahatorketeste ja epikutaanteste.
Nahatorketeste tehakse ...
Võõrkeha hingamisteedes
Võõrkeha hingamisteedes. Võõrkehad satuvad hingamisteedesse sagedamini lastel, vanematel ja nõrkadel ning alkoholijoobes inimestel. Hingamisteid sulgevateks võõrkehadeks on enamasti halvasti läbimälutud ...
Atoopia
Atoopia ei ole haigus, vaid organismi omapära – eelsoodumus allergia kujunemiseks. Umbes kolmandikul inimestest on sünnipärane kalduvus allergiahaiguste tekkeks, kuid see ei tarvitse alati haiguseks kujuneda. ...
Kromosoomid
Kromosoomid. Termini võttis kasutusele saksa anatoom Heinrich Wilhelm Gottfried Waldeyer (1888), tähistamaks niidikujulisi, hästi värvuvaid struktuure rakutuumas (kr chroma värv, soma keha). Kromosoomide ...
Puusaliigese kaasasündinud nihestus
Puusaliigese kaasasündinud nihestus on puusaliigese arenguhäire tõttu tekkinud seisund, kus reieluupea asub kas ajutiselt või püsivalt puusanapast väljaspool. Esineb ühel juhul 75 sündinud lapse kohta ...
Reesusfaktor
Reesusfaktor ehk Rh-faktor on punaliblede aglutinatsiooni (kokkukleepumist) põhjustav antigeen, mida leidub reesusmakaagi ja enamiku inimeste punalibledes. Antigeeni nimetus viitabki reesusahvidele, kellel ...
Vibratsioontõbi
Vibratsioontõbi on tugeva, tervishoiunorme ületava vibratsiooni pikaajalisel toimel tekkiv kutsehaigus. Mitmesuguste seadmete või tööriistade tekitatava vibratsiooni mõju inimorganismile sõltub eeskätt ...
Allergiahaigused
Allergiahaigused on astma, allergiline nohu, allergiline alveoliit, atoopiline dermatiit, nõgestõbi, anafülaksia. Eri vanuses inimestele on iseloomulik teatud allergiahaiguste esinemine. Esimestel eluaastatel ...
Alzheimeri tõbi
Alzheimeri tõbi. Kõigist dementsuse ehk nõdrameelsuse sümptomitega inimestest on ligi pooltel selle põhjuseks Alzheimeri tõbi. Vaid 10–25%-l juhtudest kujuneb dementsus ajuveresoonkonna haiguste tagajärjel. ...
Higistamine
Viited: antiperspirandidHigistamine on higieritus nahas paiknevatest higinäärmetest. Higinäärmeid on kaht liiki: ekriinsed, mis katavad enamiku kehast, avanevad otse keha pinnale ja talitlevad juba sünnist ...
Immuniseerimiskava
Immuniseerimiskava on riigis kehtiv kava, milles määratakse riigi kulul tehtavad vaktsineerimised, samuti vaktsineeritavate vanuserühmad ja vaktsineerimiste ajavahemik. Immuniseerimiskava koostamise aluseks ...
Nägemine
Nägemine on inimese viiest meelest tähtsaim, selle kaudu tunnetatakse 80% välismaailmas toimuvast. Nägemiselund koosneb kolmest osast: silmamuna koos abistruktuuridega, nägemisnärv ja juhteteed ajus ning ...
Dieet
Dieet on laiemas tähenduses toitumisviis üldse, kitsamas mõttes aga ravitoitumine, mille eesmärgiks on mingi haiguse ravimine, kontrolli all hoidmine või ennetamine. Dieetravi kasutatakse mao- ja soolepõletike, ...
Emakaväline rasedus
Emakaväline rasedus ehk ektoopiline rasedus tähendab seisundit, kus viljastatud munarakk on kinnitunud ja kasvab väljaspool emakaõõnt. Kõige sagedamini on emakaväline rasedus munajuhas (98%) ning väga ...
Munasarjavähk
Munasarjavähk. Haigestumus munasarjavähki on lääne tööstusriikides suur. Eestis haigestus 2006. aastal munasarjavähki 189 naist, mis moodustab umbes 5% kõikidest pahaloomulistest kasvajatest naistel. ...
Prillid
Prillid on optilised abivahendid, mis aitavad pupilli ehk silmatera kaudu silma sattuvaid valguskiiri õigesti võrkkestale koondada ja sellega parandada nägemist. Prilliklaasid on vastavalt vajadusele ...
Retseptor
Retseptor üldises mõttes tähistab signaali (informatsiooni) vahetult vastuvõtvat struktuuri bioloogilistes süsteemides. Siiski kasutatakse retseptori mõistet meeleelundite talitluse ja rakkudevahelise ...
Skisofreenia
Skisofreenia on psüühikahäire, mille üle on psühhiaatrid kogu eelmise sajandi vaielnud. Tõenäoliselt on tegemist koguni iselaadse häirete rühmaga, mida teadlased on aastakümnete vältel üritanud kõikvõimalikul ...
Emakakehavähk
Emakakehavähk on emakakeha pahaloomuline kasvaja, mida esineb nii viljakas eas kui menopausiealistel naistel. Keskmine vanus haigestumisel on 61 aastat. Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositi Eestis ...