Skisofreenia Autor: Anti Liiv

Skisofreenia on psüühikahäire, mille üle on psühhiaatrid kogu eelmise sajandi vaielnud. Tõenäoliselt on tegemist koguni iselaadse häirete rühmaga, mida teadlased on aastakümnete vältel üritanud kõikvõimalikul viisil liigitada. Skisofreenia piiride ülemäärane teoreetiline laiendamine on põhjustanud vaidlusi haiguse diagnoosimisel, seda enam, et mittespetsialistil (nt pereliikmel) on sageli üpris raske isegi kahtlustada, et tegemist võiks olla psühhootilise häirega.

Eestis esineb seda enamasti nooruki- või varases täiskasvanueas algavat ja aastaid kestvat häiret 0,6%-l elanikkonnast. Skisofreeniale on iseloomulikud mõtlemise ja tajumise ning tundeelu sügavad häired. Arukus ja loomingulisus ei kao, mida tõendab kas või seegi, et paljud maailma silmapaistvad kunstnikud, heliloojad, kirjanikud, teadlased ja maletajad on olnud skisofreeniahaiged, kuid sellest hoolimata saavutanud oma alal väga suurt edu.

Ravivõimalused olid veel 20. sajandi esimesel poolel kesised (tulemuslikemad neist insuliinravi ja elektrišokkravi), mistõttu selle häire korral veedeti aastaid psühhiaatriahaiglates ja varjupaikades. Murrang saabus, kui 1950. aastate teisel poolel hakati ka Eestis kasutama uusi sünteesitud psühhofarmakone, mis võimaldas raviaega lühendada. Tulemused olid nii head, et 1960. aastate lõpul otsustati üle minna põhiliselt ambulatoorsele ravile ning vähendada voodikohti psühhiaatriahaiglates. Selline suundumus on kestnud seniajani.

Vaatamata oluliselt edukamale ravile, moodustavad selle häirega isikud ka praegu märkimisväärse osa psühhiaatriliste hooldekodude asukatest, samuti psüühikahäire tõttu ajutiselt või püsivalt töövõimetutest inimestest. Riigipoolne kompensatsioon selle häirega isikutele vajalike ravimite ostmiseks ja elatusrahaks on püsiva puude tõttu märkimisväärne.

Nõuanded sel teemal

Peatrauma järgsed muutused haistmises

Tere!
Mul oli suvel (30. juuni) ränk trauma hulgiluumurdudega, sh ka koljupõhimiku murd ja ajuverevalumid. Traumajärgselt olid tundlikkuse häired vasakul kehapoolel (need on nüüdseks taandunud), ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Koljupõhimiku trauma korral võivad saada kahjustatud peenikesed närvikiud mis lähtuvad nina haistmisorganist ja lähevad läbi sõelluu ajju - tagajärjeks tavaliselt haistmistunde kadumine kas ajutiselt või ...

Loe edasi

Autismi diagnoosimine lapsel

Elan välismaal, minu mees pole eestlane ja meil on 3-aastane poeg, kes räägib pudikeelt ja suunati lasteaia kaudu erialaspetsialisti juurde. Tegemist on arstiga, kes tegeleb eelkooliealiste neuroloogilise ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Mitmekeelsus võib oma mõju veidi avaldada,
armukadedus uue pereliikme ilmumisel on paljudel lastel.
Millised on lasteaias suhted kasvatajate ja teiste lastega? Ka sealt tuleb probleeme kaasa. ...

Loe edasi

Närvivalu paremal pool

Närvivalu paremal pool sääres, põlves, reies, puusas. Ka mõnikord alaseljas.

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tegemist ei ole ilmselt närvi vaid lihaste ja sidekoeliste liigeskapslite valudega. Kas perearst tegi ka vereanalüüse? Võiks korrata ka Covid testi. Ega puugiprobleemi ei ole olnud?

Dr. Ain ...

Loe edasi

Depressioon, toitumishäired

Tere, kirjutan oma murest. Nimelt on mul toitumushaigused, 2 aastat tagasi nàljutasin ja vòtsin 30 kg alla ja nùùd olen seepàrast vàga stressis ja mul on depressioon ja àrevushàired. Tahaksin vòtta kaalust ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Söö kolm-neli korda päevas,
kogused olgu veidi väiksemad,
magusat ja suhkrurikast - praktiliselt ei,
taimtoidu osa suurendada,
mäluda igat suutäit kaks-kolm korda tavalisest ...

Loe edasi

miks ma asju põletan

ma nagu panan kogu aeg asju põlema nagu tseke ja pabereid nagu mulle meeldib see see pakkub mulle münu aga mul öeldakse et mul on midagi viga nii et ma mõtlesin et ma küsin.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kui sul kodus kamin või ahi on, siis selles võid - vanemate loal ja juuresolekul - asju põletada.
Räägi oma probleemist vanematele - üheskoos leiate lahendi.
Kui ahju ei ole, siis võid koos ...

Loe edasi

Ajutöö justkui häiritud

Tere!

Nimelt olen aastaid vaevelnud unetuse käes. Vahel läks olukord paremaks, aga üldiselt vähklen iga öö tunde enne kui uni tuleb. Ma arvan mu mure on sellega seotud, aga vōib-olla mitte. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Depressioon viib mälutegevuse halvemaks, kestev väsimus alandab mäluvõimeid, psüühilist tegevust, enesetunnet. Mõned otsustamata olukorrad vaevavad ja vähendavad ajutegevuse võimekust.
Depressioooni ...

Loe edasi

Pea ringlus igapäev.

Tere!
Minu sümptomid algasid 2019 aasta aprillis, algasid need järsult Türgi reisi ajal ja pole tänaseni möödunud.
Sümptomid:
Päevläbi on pea ringlus
Süda paha ei ole
Aju ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

llmselt tuleks konsulteerida teise neuroloogiga.

Dr. Ain Pajos
tel. 6748591
Neurodiagnostika

Loe edasi

Pea meelekohtades pinge sees

Tere

Viimasel ajal on meelekohtades, pealabas ning kõrvade taga külgedel pinge hakanud tekkima. Pole kindel, kas mõnikord tundub, et pea käiks ringi. Lisaks on viimasel ajal tekkima hakanud ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Krooniline ärevus tekitab närvisüsteemi regulatsioonihäireid mis väljenduvad erinevate aistingute ja tunnetena. Selguse saab neuroloogi vastuvõtul.

Dr. Ain Pajos
6748591
Neurodiagnostika

Loe edasi

seljavalu

Tere. Alaseljavalu juba pikemat aega, esimesed kaks nädalat nõrgad, talutavad (käisin igapäevaselt jooksmas , kolm korda nädalas ujumas), siis valutugevus muutus tugevamaks, lõpetasi treeningud. Olen võtnud ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Võimalik on diskiprobleem alaseljas. Tuleks läbi perearsti teha rö. ülesvõtted nimmelülidest ja tulla läbivaatusele neuroloogile.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
6748591

Loe edasi

Parkinsoni tõbi ja probleemid pissimisega.

Häirib igapäevaelu ja uneaega. Mitu korda öö jooksul tunne, et vaja minna WC-sse, kuid enamikul juhtudel vähe väljatulekut, kuid samas ka on kordi, et iseeneslik urineerimine algab mõni samm peale voodist ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Amantadin võib suurendada nii uriinipeetust kui ka uriinipidamatust. Kuna diagnoose ja ravimeid on palju, on õigem pidada nõu uroloogi või ka günekoloogiga.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi