Antibiootikumid Autor: Lembit Allikmets

Antibiootikumid on mikroobide, seente, loomsete ja taimsete organismide poolt toodetavad ained, millel on tugev antibakteriaalne (baktereid surmav või nende paljunemist takistav) või ka rakkude paljunemist pärssiv (kasvajavastane, st raku kaheks tütarrakuks jagunemist pidurdav) toime. Antibioos (kahe või enama organismi omavaheline suhe, mis on ühele kahjulik) on looduses laialt levinud, olelusvõitluses väljakujunenud liigi (mikroorganismide) keemilise kaitse ehk tõrje süsteem. Antibiootikumid on keemiliselt struktuurilt, antibakteriaalselt toimelt ja füüsikalis-keemiliste omaduste poolest väga erinevad. Tänapäeval kasutatakse meditsiinis nii looduslikke (bensüülpenitsilliin, erütromütsiin, streptomütsiin jt) kui ka paljusid sünteetilisi, looduslikele ühenditele lähedasi keemilisi aineid. Nende hulka võib arvata ka mitmed puhtsünteetilised antibakteriaalse toimega ainete rühmad, näiteks sulfaniilamiidid, fluorokinoloonid jt. 

Meditsiinis ja veterinaarias kasutatakse antibiootikume põhiliselt patogeensete (tõvestavate) mikroorganismide, sh seente poolt esilekutsutud haiguste raviks. Mõnel määral on nad leidnud rakendust kasvajatevastases ravis. Viirushaigustevastast toimet praegu kasutusel olevatel antibiootikumidel ei ole.

Antibiootikumid toimivad organismis kas bakteritsiidselt (mikroobe hävitavalt), nagu penitsilliinid, tsefalosporiinid jt, või bakteriostaatiliselt (mikroobide paljunemist pärssivalt), nagu tetratsükliinid, erütromütsiin jt. Bakteritsiidselt toimivate ainete puhul võimendab annuse suurendamine antibiootikumi efektiivsust. Bakteriostaatiliselt toimivate antibiootikumide puhul ei paranda tavaannuse suurendamine toimivust, vaid üksnes suurendab toksilisust. Nende kasutamisel toimub nõrgestatud elutegevusega mikroobide lõplik hävitamine organismi immuunsüsteemi vahendusel. Mikroobidevastase toime järgi jaotatakse antibiootikumid rühmadesse: a) põhiliselt grampositiivsele mikrofloorale toimivad, b) põhiliselt gramnegatiivsele mikrofloorale toimivad, c) nii grampositiivsele kui gramnegatiivsele mikrofloorale toimivad, d) põhiliselt seentele toimivad jt antibiootikumid. Mida laiema toimespektriga on antibiootikum, seda enam häirib ta organis normaalselt elutsevate mikroobide elutegevust, muutes ka mikroobidevahelist tasakaalu. Tekkinud seisundit nimetatakse düsbakterioosiks ja selle korral võivad vohama hakata Candidaperekonna patogeensed seened. Antibiootikumide tarvitamisel on eriti oluline täpselt kinni pidada arsti poolt ettekirjutatud ravimi kasutusskeemist, mis tagab organismis püsiva antibakteriaalse kontsentratsiooni.

Antibiootikumide ebaõige kasutamise korral võivad mikroobid muutuda nende suhtes vastupanuvõimeliseks ehk resistentseks. Mikroobitüvede antibiootikumiresistentsus on pärilik ja muudab keerulisemaks seni antibiootikumi(de)le tundlike mikroobide põhjustatud nakkuste ravi. Sellisel juhul tuleb ravimiannust suurendada, vahetada preparaati või kasutada kombineeritud ravi. Antibiootikumid võivad tekitada organismi ülitundlikkust, allergiat. Antibiootikume tohib tarvitada ainult arsti ettekirjutuse järgi.

Esimene tõeline tugeva antibakteriaalse toimega ja vähetoksiline (vähemürgine) antibiootikum oli penitsilliin, rohelise hallitusseene

Penicillium notatum’i (ka P. c r ust osum’i, P. chrysogenum’i) elutegevuse produkt, mille laialdane kasutamine algas II maailmasõja ajal. Penitsilliinidest on biosünteetilised süstitav bensüülpenitsilliin (G-penitsilliin) ja suukaudne fenoksümetüülpenitsilliin (V-penitsilliin). Neid nimetatakse esimese põlvkonna penitsilliinideks. Põhiline kasutusala on grampositiivse mikrofloora poolt põhjustatud nakkuste (angiin, kopsupõletik, gonorröa jt) ravi. Bensüülpenitsilliin on senini kõige efektiivsem antibiootikum süüfilise ravimisel. Teise, kolmanda ja neljanda põlvkonna penitsilliinid on kõik sünteetilised. Teise põlvkonna penitsilliinide hulka kuuluvad resistentsete stafülokokitüvede vastased ühendid metitsilliin, oksatsilliin jt. Nende antimikroobne toime on kitsas, nad ei toimi suguhaiguste tekitajatesse. Samuti kuuluvad teise põlvkonda nn aminopenitsilliinid ampitsilliin, amoksitsilliin jt. Kõiki teise põlvkonna penitsilliine on võimalik nii süstida kui ka manustada suu kaudu. Kolmanda põlvkonna penitsilliinid (piperatsilliin jt) on valikulisema toimega mõnede gramnegatiivsete mikroorganismide suhtes (kolibakterid, enterokokid jt), kuid ei mõju stafülo- ja streptokokkidele ning süüfilise tekitajatele. Neljanda põlvkonna penitsilliinid (imipeneem jt) on juba oluliselt muudetud struktuuriga. Nende nakkusvastane toimespekter on suhteliselt lai – mõjuvad nii grampositiivsele kui gramnegatiivsele mikrofloorale – ning neid süstitakse lihasesse. Kõigi penitsilliinide lõpptoime on bakteritsiidne, st mikroobe surmav. Nad kahjustavad mikroobiseina, mistõttu mikroorganismid lüüsuvad, st lõhustuvad ja lahustuvad.

Penitsilliinid väljuvad organismist kiiresti, juba 3–5 tunni jooksul, mistõttu esimese ja teise põlvkonna ühendeid tuleb süstida iga 4 tunni järel. On ka depoopenitsilliine, mis mõjuvad suspensioonina lihasesse süstituna terve ööpäeva. Bitsilliin-1 on bensüülpenitsilliini komplekssool, mis vabastab toimeaine lihasesse süstituna 2–3 nädala jooksul. Penitsilliinid on vähemürgised ühendid, ainult väga suurte ravimiannuste veeni süstimine võib kahjustada neere. Allergilisi nähte aga põhjustavad nad küllalt sageli.

Streptomütsiin oli esimene (kasutusel 1944. aastast) tõhus tuberkuloosivastane antibiootikum. Ta kuulub keemiliselt aminoglükosiidide rühma. Selle rühma antibiootikume produtseerivad mitmed kiirikseente ja batsillide tüved. Süstitakse lihasesse, harva veeni. Lisaks tuberkuloositekitajale pärsib ta paljude grampositiivsete ja gramnegatiivsete mikroobide elutegevust, kahjustades nende rakumembraani ja pärssides valgu sünteesi. Streptomütsiini kasutatakse ka brutselloosi, siberi katku, tüüfuse jt infektsioonide korral. Koos penitsilliiniga toimivad nad hävitavalt suurele osale nakkusi tekitavatele mikroorganismidele. Streptomütsiin on mürgine sisekõrvale, võib põhjustada kuulmis- ja tasakaaluelundi kahjustuse.

Antibiootikumid Penicillium notatum

Nõuanded teemal: Ravimid

hemorroidid raseduse viimasel nädalal

Tere,
olen viimast nädalat lapseootel ning hädas hemorroidiga.

Kalle Kurvits

Vastas dr Kalle Kurvits

Tere

Otsest keeldu Proctosedylil lühiajalise kasutamise korral rasedal pole, on kirjas:
Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ...

Loe edasi

Reuma, kopsud

Soovin konsulteerida proviisor Kalle Kurvitsaga.
Küsimus selline, et kas ravimile IMURAN on ka asendajat ja mille vastu ma seda täpsemalt võtma pean? Mul on läheduses nii Koonga kui Pärnu-Jaagupi ...

Kalle Kurvits

Vastas dr Kalle Kurvits

Tere

Imurani kasutamise üks näidustusi on reuma tõesti. Täpsemalt saab selgitada arst
Kogu info on kirjas lisatud eestikeelses kasutusjuhendis.
Odavam koopia on olemas, selle ...

Loe edasi

Verehüübimist pärssivad ravimid (antikoagulant) koostoimes piimhappebakteritega?

Millistele ohtudele võib viidata piimhappebaktereid ja C-vitamiini sisaldava toidulisandi pakendil järgmine hoiatus : "Konsulteerige arstiga juhul kui võtate verehüübimist pärssivaid ravimeid"? Kas ravim ...

Kalle Kurvits

Vastas dr Kalle Kurvits

Tere

Herz-ass on tõesti verehüübimist pärssiv ravim.
Herz-Ass-i kirjeldusest viiteid piimhappabakterite, C-vitamiini ja Herz-ASSi koosmõjule ei leia.
Kahjuks te ei täpsusta millisel ...

Loe edasi

Viviscal Maximum Strength tabletid

Tere!

Uurin toidulisandi Viviscal Maximum Strength kohta. Lisan kindluse mõttes koostisosad fotoga kaasa. Internetiavarustest jääb mulje, et tegu on usaldusväärse ja hea tootega. Samas, kui ...

Kalle Kurvits

Vastas dr Kalle Kurvits

Tere

toidulisandid ei ole kahjuks teema mida valdan piisavalt ja nendele küsimustele vastamist pole ka lubanud.

Kalle Kurvits

Loe edasi

Alkoholism

Disulfiram + naltrexon
Inimesele on teostatud alkoholi blokeeriva depoopreparaadi ( disulfirami ) süst. 1 aastaks . Vaatamata teadmisele alkoholi ja disulfirami koosmõjust, ikka "kisub" inimest ...

Kalle Kurvits

Vastas dr Kalle Kurvits

Tere

Muidugi võib kui arst nii määrab.
See on näidustatud toetava ravina alkoholi sõltuvusega patsientidele hoidmaks abstinentsi (teadlik
hoidumine).

Kalle Kurvits

Loe edasi

Amoksiklav ja raseduse planeerimine

Tere!
Planeerime abikaasaga last. Detsembrikuu alguses haigestus abikaasa kopsupetikku ja sai raviks Amoksiklav antibiootikumi 7 päevaks, 2 tbl päevas, mida praegu ka tarvitab. Kas peaksime ravimi ...

Kalle Kurvits

Vastas dr Kalle Kurvits

Tere

Otsest ohtu kirjeldatud ei ole.
Rasestumise takistamisest ei leia ametlikku infot.
Ka siis kui seda võtab rase naine, on kirjas nii:
Amoksitsilliini/klavulaanhappe ...

Loe edasi

Nexium maokaitseks

Tere,
Palun vastake, kui patsient saab keemiaravi (paclitaxel ja carboplatin) ja talle on välja kirjutatud võtta maokaitseks Nexium 20 mg tablette 1 kord päevas. Kui pikka aega peab võtma Nexiumi? ...

Kalle Kurvits

Vastas dr Kalle Kurvits

Tere

Nexium on mõeldud maovaevuste (keemiaravi toimel suurenenud soolhappe eritumisest põhjustatud) vähendamiseks.
Selle ärajätmine teie ravi puhul võib halvendada enesetunnet esmalt ...

Loe edasi

Medrol, medrol-süst, Ibumetin ja imetamine

Tere!

Olen 29-aastane naine, sünnitasin kuu aega tagasi enda teise lapse. Enne teise lapse ootust tekkis mul liigespõletik, mida ravisin 1000mg Ibumetini, 4mg Medroli ja Salazopyriniga. Rasedana ...

Kalle Kurvits

Vastas dr Kalle Kurvits

Tere

Minu arvamus ei saa olla olulisem kui arsti oma või teie enda hirmud ja need on põhjendatud.
Medroli puhul ei ole otsest keeldu imetamisest loobumiseks, aga tohib kasutada ainult ...

Loe edasi

Ravimi asendamine

Millega asendada ravimit NoSpa kui on diagnoositud laktoositalumatus. Kuskilt lugesin, et on samatoimeline ravim, mida laktoositalumatusega kasutada. Ravimit on vaja 17-aastasele noormehele.

Kalle Kurvits

Vastas dr Kalle Kurvits

Tere

Sarnase toimega on Duspatalin, toimeaine mebeveriin.
Laktoosi sisaldust ei mainita.
Väljastatakse retseptiga.

Kalle Kurvits

Loe edasi

Prolong-tablett

Tere. Olen pikalt kasutanud sellist ravimit kui DHC-continus 60mg. Algselt oli hommikul 1 ja õhtul teine st. iga 12 tundi. Nüüd kevadest siis juba 2x1,5tbl (lisaks vajadusel max 2x paraceta500/codeine30mg)

Kalle Kurvits

Vastas dr Kalle Kurvits

Tere

Kui on poolitusjoon siis võib ka poolitada. Sõltuvusse jäämise oht sellest ei suurene ega vähene.
Mõnel ravimil on poolitamine neelamise hõlbustamiseks ja pole tagatud võrdsed annused ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi