Higistamine Autor: Andres Soosaar

Higistamine on higieritus nahas paiknevatest higinäärmetest. Higinäärmeid on kaht liiki: ekriinsed, mis katavad enamiku kehast, avanevad otse keha pinnale ja talitlevad juba sünnist alates, ning apokriinsed, mis arenevad välja puberteedieas, paiknevad kaenlaaugus, pea piirkonnas ja kubemes ning mille toodetud higi on viskoossem. Toatemperatuuril ja tavaolukorras eritavad täiskasvanud inimese higinäärmed ligikaudu 0,5 liitrit higi ööpäevas. See kogus võib aga kuumas keskkonnas ja seoses kestva tugeva füüsilise pingutusega suureneda 10–12 liitrini ööpäevas, mis omakorda mõjutab oluliselt organismi veesisaldust. Higis on 98–99% vett ning väikestes kogustes elektrolüüte, lämmastikuühendeid, lenduvaid rasvhappeid jt aineid. Higierituse peamine ülesanne on termoregulatsioon, mis kaitseb organismi ülekuumenemise eest. Higistamist saab organism üsna piiratud ulatuses kasutada ka teatud ainete eritamiseks. Higistamine hoiab naha puhta ja elastsena. Normaalsest tugevamat higistamist esineb mitmete haiguste puhul, nagu kilpnäärme liigtalitlus, tuberkuloos, reuma, gripp, seenemürgistus, alkoholism jt, samuti naistel klimakteeriumi ajal. Äsja eritunud higi on ilma lõhnata vedelik. Ebameeldiv lõhn tekib, kui naha pinnal elunevad bakterid hakkavad eelkõige apokriinsete higinäärmete toodetud higis sisalduvaid aineid lagundama. 

Ebaloomulikult suurt higieritust nimetatakse liighigistuseks ehk hüperhidroosiks, mille all kannatab umbes 1–3% inimestest, ning vähenenud higieritust hüpohidroosiks. Mõlemad võivad anda märku närvisüsteemi talitluse häiretest. Sageli on hüperhidroosi põhjuseks pidev hirm või muretsemine selle pärast, et teised võivad tunda higilõhna või et nägu leemendab, mis omakorda suurendab higistamist. Selliste emotsioonidega aitavad toime tulla psühhoteraapiaseansid asjatundja juhendamisel ning autogeenne treening (lõdvestusharjutused, emotsioonide üle kontrolli saavutamine).

Liighigistajad saavad mõningast abi lihtsatest võtetest, näiteks naha veresoonte “gümnastikast”, st dušši võttes tuleks vaheldada külma ja sooja vett, sest külm vesi pidurdab higi teket. Higistajad peaksid kandma õhku läbilaskvaid naturaalsetest kangastest (puuvill, vill, siid) rõivaid ja sokke ning nahkjalatseid. Jalatseid tuleks vahetada iga päev, et anda läbihigistatud jalanõudele aega kuivada, sageli peaks käima paljajalu. Vähendada tuleks kohvi, alkoholi ja vürtside tarvitamist või neist üldse loobuda. 

Tänapäeval on liighigistuse ravimiseks mitmeid meetodeid, eelkõige antiperspirantravi. Antiperspirandid sisaldavad metallide sooli, kõige sagedamini alumiiniumkloriidi heksahüdraati, mis koos higiga moodustab higinäärmete juhadesse korgi, nii et higi ei pääse nahapinnale. Antiperspirandid sobivad hästi kaenlaaluste, labakäte ja pöidade liighigistamise korral. Otse näole ei soovitata neid määrida, sest nad võivad ärritada näonahka. Kreem või geel kantakse liighigistavale piirkonnale õhukese kihina õhtul, raskematel juhtudel ka hommikul. Antiperspirantravi ebaefektiivsuse korral on häid tulemusi saadud botuliintoksiini süstimisest, mis blokeerib närviimpulsside ülekande higinäärmetele. Higistamine peatub 6–8 kuuks ning abi on peamiselt käte ja kaenlaaluste liighigistuse korral. Üks võimalik liighigistuse ravimeetod on iontoforees. See on veeprotseduur, mille ajal juhitakse nahka nõrk elektrivool, see tõkestab higi pääsu näärmejuhast nahapinnale. Iontoforeesi ei tohi teha rasedatele, samuti inimestele, kes põevad epilepsiat või südamehaigusi, kellel on südamerütmur või liiges(t)e endoprotees(id).

Tugeva ja inimest pidevalt häiriva liighigistuse ravis on viimastel aastatel kasutusele võetud endoskoopiline rindkere sümpatektoomia, mille käigus lõigatakse läbi higinäärmete tööd reguleerivad närvid. Operatsioon tehakse üldnarkoosi all ja tavaliselt on tulemus püsiv. Teine võimalik üldnarkoosi all läbiviidav kirurgiline ravimeetod on pindmine liposuktsioon: väikeste nahalõigete kaudu eemaldatakse nahaalust kude koos suurenenud higinäärmetega. Kasutatakse kaenlaaluste liighigistuse korral, mis pole allunud konservatiivsetele ravimeetoditele, sealhulgas botuliintoksiini süstetele.

Häiriva, elukvaliteeti halvendava liighigistuse korral tuleks ravivalikute tegemisel alati konsulteerida närviarsti või endokrinoloogiga, et valida igale inimesele sobivaim meetod või nende kombinatsioon.

Vt ka autonoomne närvisüsteem, termoregulatsioon.

Nõuanded sel teemal

Suurenenud sõlm kilpnäärmes

Tere,

8.6.2017 tehti UH. Kirjas, et vasakus sagaras isoehhogeenne sõlm – 3,3 cm. 25.7.2017 tehti uus UH, ja seal kirjas, et vasakus sagaras 2,3x1,8x3,7 cm sõlm. Pildiliselt hüpoehhogeenne, ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Kõigepealt - ma ei usu, et sõlm Teie kilpnäärmes kahe ultraheliuuringu vahepeal kasvas. Lihtsalt üks radioloog andis sõlmest ainult ühe läbimõõdu, teine oli hoolsam ja andis kolm. Vahe 3,3 ...

Loe edasi

Veritsus menopausis

Tere!

Olen juba 2 aastat menopausis.Tekkis kerge sügelus ja kipitus,mis vaevas just öösiti.
Panin ööseks piimhappe küünla ja hommikul kerge veritsus peale pissimist.

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 50-aastane

Iga veritsus postmenopausis vajab tähelepanu ja uuringuid emaka limaskesta e endomeetriumi vähi välistamiseks. Kui pahaloomulisus ...

Loe edasi

Kilpnäärme ületalitus?

Tere!
Juba paar aastat tunnen ennast hooti vaga halvasti (tavaliselt 2 nädalat aga viimane episood ei taha kuidagi lõppeda algas juuni lõpus): pulss kõrge, vererõhk samuti, pea käib ringi (ja on ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Synlabis tehtud analüüside alusel Teil kilpnäärme ületalitlust ei ole - talitlus on korras. Ei oska arvata, miks laborist endokrinoloogi poole pöörduda soovitati (tõenäoliselt väljastab Synlabis ...

Loe edasi

Kilpnäärme ületalitlus

Tere!

Avastati uuringute tulemusel kilpnäärme ületalitlus.Endokrinoloogi vastuvõtul võeti süstlaproov millest tuvastati sõlmelisus ja vastus oli healoomuline.Ületalitluse vastu kirjutati Tiotill ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Radiojoodravi tehakse toksilise hulgisõlmelise struuma puhul eelkõige talitluse normaliseerimiseks. Ka sõlmed kilpnäärmes lähevad enamasti väiksemaks, kuid ei kao. Selle ületalitluse vormi ...

Loe edasi

Vaskspiraal

Tere.Soovin vaskspiraali lasta eemaldada,
Kas seda peab tegema sama arst kes spiraali paigaldas?
Aitäh.

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 37-aastane

Kindlasti mitte, spiraali võib eemaldada iga arst, ämmaemand või õde.
Teame juhtumist, kus ka partner eemaldas spiraali. ...

Loe edasi

Rinna nibud.

Tere.
Kui normaalne ja millele võivad viidata, koguaeg kikkis ja kõvad olevad rinna nibud?

Ülle Kadastik

Vastas dr Ülle Kadastik

Arva et see on normaalne, kui see ei põhjusta teile probleemi. Dr kadastik

Loe edasi

Sünnitus

TERE! 1 aasta ja 6kuud tagasi sünnitasin esimese lapse. Kui laps sai 1 aastaseks soovisime saada endale teist last aga siiani pole õnnestunud. Kas probleem võib olla esimeses lapses kes rinda võtab veel ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 26-aastane

Teil on õigus: "Kas üldse saan rasestuda kui imestan last või pean ootama kuna laps võttab mõistuse pähe ja hakkab muud sööma. ...

Loe edasi

Toksoplasmoosi analüüsi vastus

Tere
Olen 31 nädalat rase ja lasin teha Toxoplasma gondii igG ja igM analüüsid. Kas olen varasemalt toksoplasmoosi põdenud ?

Tulemus ...

Marge Kütt

Vastas dr Marge Kütt

Tere

Kahjuks on uuringut teostav labor jätnud oma tulemuse interpreteerimata ja vastus Toxoplasma gondii IgG kohta on jäetud ebamääraseks.
Kindlasti ei ole teil ägedat toksoplasmoosi ...

Loe edasi

Ebareguläärsed päevadeli peale 3. raseduse katkemist

Tere

Mul on olnud eelnevalt juba 3 raseduse katkemist ,kui 2. korral on peale kuuaegset pausi ilusti päevad hakanud ja regulaarsed.Nüüd peale kolmandat raseduse katkemist algasid päevad 34 ...

Ülle Kadastik

Vastas dr Ülle Kadastik

Tere, võimalik, et tekkinud tsüklihäire, kuna rasedusi mitu, mis katkesid. Sel juhul Primolut hea. Igaks juhul ikkagi oleks hea, kui saaks günekoloog Ultraheliga üle vaadata. Võimalik et seal on hoopis ...

Loe edasi

Isiksusehäire diagnoosimine

Tere! Olen endal juba mõnda aega kahtlustanud vältivat isiksusehäiret, kuna sotsiaalfoobia mul kindlasti olla ei saa ning sümptomid tunduvad kattuvat. Kuhugi pöörduda ma sellega ei julge, kuna olen vaid ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Diagnoose paneb peale uuringut ikka psühhiaater.
Mina käisin Ülikoolis ja siis ka üliõpilased ühte või teist haigust õppides arvasime, et ka minul selliseid sümptoome, ilmselt ka see või teine haigus. ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi