Higistamine Autor: Andres Soosaar


Viited: antiperspirandid
Higistamine on higieritus nahas paiknevatest higinäärmetest. Higinäärmeid on kaht liiki: ekriinsed, mis katavad enamiku kehast, avanevad otse keha pinnale ja talitlevad juba sünnist alates, ning apokriinsed, mis arenevad välja puberteedieas, paiknevad kaenlaaugus, pea piirkonnas ja kubemes ning mille toodetud higi on viskoossem. Toatemperatuuril ja tavaolukorras eritavad täiskasvanud inimese higinäärmed ligikaudu 0,5 liitrit higi ööpäevas. See kogus võib aga kuumas keskkonnas ja seoses kestva tugeva füüsilise pingutusega suureneda 10–12 liitrini ööpäevas, mis omakorda mõjutab oluliselt organismi veesisaldust. Higis on 98–99% vett ning väikestes kogustes elektrolüüte, lämmastikuühendeid, lenduvaid rasvhappeid jt aineid. Higierituse peamine ülesanne on termoregulatsioon, mis kaitseb organismi ülekuumenemise eest. Higistamist saab organism üsna piiratud ulatuses kasutada ka teatud ainete eritamiseks. Higistamine hoiab naha puhta ja elastsena. Normaalsest tugevamat higistamist esineb mitmete haiguste puhul, nagu kilpnäärme liigtalitlus, tuberkuloos, reuma, gripp, seenemürgistus, alkoholism jt, samuti naistel klimakteeriumi ajal. Äsja eritunud higi on ilma lõhnata vedelik. Ebameeldiv lõhn tekib, kui naha pinnal elunevad bakterid hakkavad eelkõige apokriinsete higinäärmete toodetud higis sisalduvaid aineid lagundama. 

Ebaloomulikult suurt higieritust nimetatakse liighigistuseks ehk hüperhidroosiks, mille all kannatab umbes 1–3% inimestest, ning vähenenud higieritust hüpohidroosiks. Mõlemad võivad anda märku närvisüsteemi talitluse häiretest. Sageli on hüperhidroosi põhjuseks pidev hirm või muretsemine selle pärast, et teised võivad tunda higilõhna või et nägu leemendab, mis omakorda suurendab higistamist. Selliste emotsioonidega aitavad toime tulla psühhoteraapiaseansid asjatundja juhendamisel ning autogeenne treening (lõdvestusharjutused, emotsioonide üle kontrolli saavutamine).

Liighigistajad saavad mõningast abi lihtsatest võtetest, näiteks naha veresoonte “gümnastikast”, st dušši võttes tuleks vaheldada külma ja sooja vett, sest külm vesi pidurdab higi teket. Higistajad peaksid kandma õhku läbilaskvaid naturaalsetest kangastest (puuvill, vill, siid) rõivaid ja sokke ning nahkjalatseid. Jalatseid tuleks vahetada iga päev, et anda läbihigistatud jalanõudele aega kuivada, sageli peaks käima paljajalu. Vähendada tuleks kohvi, alkoholi ja vürtside tarvitamist või neist üldse loobuda. 

Tänapäeval on liighigistuse ravimiseks mitmeid meetodeid, eelkõige antiperspirantravi. Antiperspirandid sisaldavad metallide sooli, kõige sagedamini alumiiniumkloriidi heksahüdraati, mis koos higiga moodustab higinäärmete juhadesse korgi, nii et higi ei pääse nahapinnale. Antiperspirandid sobivad hästi kaenlaaluste, labakäte ja pöidade liighigistamise korral. Otse näole ei soovitata neid määrida, sest nad võivad ärritada näonahka. Kreem või geel kantakse liighigistavale piirkonnale õhukese kihina õhtul, raskematel juhtudel ka hommikul. Antiperspirantravi ebaefektiivsuse korral on häid tulemusi saadud botuliintoksiini süstimisest, mis blokeerib närviimpulsside ülekande higinäärmetele. Higistamine peatub 6–8 kuuks ning abi on peamiselt käte ja kaenlaaluste liighigistuse korral. Üks võimalik liighigistuse ravimeetod on iontoforees. See on veeprotseduur, mille ajal juhitakse nahka nõrk elektrivool, see tõkestab higi pääsu näärmejuhast nahapinnale. Iontoforeesi ei tohi teha rasedatele, samuti inimestele, kes põevad epilepsiat või südamehaigusi, kellel on südamerütmur või liiges(t)e endoprotees(id).

Tugeva ja inimest pidevalt häiriva liighigistuse ravis on viimastel aastatel kasutusele võetud endoskoopiline rindkere sümpatektoomia, mille käigus lõigatakse läbi higinäärmete tööd reguleerivad närvid. Operatsioon tehakse üldnarkoosi all ja tavaliselt on tulemus püsiv. Teine võimalik üldnarkoosi all läbiviidav kirurgiline ravimeetod on pindmine liposuktsioon: väikeste nahalõigete kaudu eemaldatakse nahaalust kude koos suurenenud higinäärmetega. Kasutatakse kaenlaaluste liighigistuse korral, mis pole allunud konservatiivsetele ravimeetoditele, sealhulgas botuliintoksiini süstetele.

Häiriva, elukvaliteeti halvendava liighigistuse korral tuleks ravivalikute tegemisel alati konsulteerida närviarsti või endokrinoloogiga, et valida igale inimesele sobivaim meetod või nende kombinatsioon.

Vt ka autonoomne närvisüsteem, termoregulatsioon.


Nõuanded sel teemal

Tsüstid

Tere!
Kilpnäärmes avastati tsüstid ja tükid. Kas on vaja täiendavaid uuringuid või on need ohutud?

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Kahjuks ei saa Teie küsimusele midagi asjalikku vastata. Tsüstid on healoomulised vedelikukogumikud, aga mis asjad on "tükid"? Kui tegemist on sõlmeliste muutustega kilpnäärmes, oleneb kõik ...

Loe edasi

Gravesi tõbi ja katkenud rasedus

Tere
2020 aasta oktoobris sünnitasin oma kolmanda lapse. Juunis 2021 hakkasin end väga kehvasti tundma ja juulis 2021 sain Gravesi tõve diagnoosi. Algselt perearstile antud analüüsitulemused olid ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Kõigepealt ütlen kohe, et ma endokrinoloogina ei tegele igapäevaselt rasedate jälgimise ega ravimisega. Eestis tegelevad sellega dr. Anne Kirss Tartus ja dr. Ülle Jakovlev ja dr. Mari Verrev ...

Loe edasi

insuliiniresistentsus

Tere,

2017. aastal diagnoositi mul 2 haigust. Esimene neist on kilpnäärme alatalitlus, teine ​​insuliiniresistentsus. Tehti ka insuliiniresistentsuse test.
GTT 4,89 ... x ... 6,04 ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Insuliinresistentsus ei ole haigus, vaid pärilikult edasi antav eeldus, mis suurendab mõningate haiguste (näiteks 2. tüüpi diabeedi) riski. Teie noort iga arvestades arvan, et metformiini määrati ...

Loe edasi

Rauaravi

Kas rauaravi määramine on õigustatud? Mul on Ferritiini tase veres 94 ja hemoglobiini tase 89. Raviarst määras hetkel rauapreparaadid ja lisaks tahab ta mulle seda manustada ka veeni kaudu. Kas see on ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Rauavaegusaneemia ei ole endokriinhaigus, paremat nõu võiks Teile anda sisehaiguste arst või hematoloog (verehaiguste spetsialist). Hemoglobiini tase 89g/l on kindlasti liiga madal ja nõuab ...

Loe edasi

pikkus

Tere, ma olen 14a ja ma olen olnud juba aasta aega sama pikk ehk 159cm. Mida ma tegema peaks et veel edasi pikemaks kasvada?

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Ega väga palju teha saa, eriti kui Sul menstruatsioonid on juba alanud. Oluline on piisav uni, jõukohane liikumine ja sport, piisavalt valgurikas toit ja rõõmus meel. Kui vanemad on suhteliselt ...

Loe edasi

gastroskoopia

Tere,

Märtsi kuust alates on mind vaevanud surve/ebamugavus tunne kõris, mis alati tuleb koos ülaselja valuga.Samuti esineb röhitsusi.Kõik need tunnused võimenduvadki eelkõige pärast söömist ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Inimese tervisevaevus, valu, ebamugavus võib olla tingitud kas kehalisest haigusest, psüühhikast somatoformse häirena või kombinatsioon mõlemast. Teid on kenasti uuritud ja ei ole leitud konkreetset ...

Loe edasi

Lapse nahal lööve

Tere,

Minu lapsel oli hiljuti palavik 38/39.
Kui terveks sai käis koolis ujumis trennis.
Tema kintsudel on tekkinud lööve, kuid ma ei tea kas haiguse tagajärjel või ujulast.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Löövet ja last nägemata kohe kindlasti ei oska öelda. Põhjuseid on kümneid. Pöörduge lapsega oma perearsti vastuvõtule.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Rinna karvad!

Tere!Niisugune küsimus!Endal rinnal karvad ei kasva,kas on mingeid variante et panna kasvama need?Või peab leppima sellega mis on?

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Kui meestüüpi karvakasvu kehal ei ole s.t. puuduvatele rinnakarvadele lisaks puudub ka habemekasv ja karvad jalgadel ja kubeme piirkonnas, tuleks teha hormoonanalüüsid. Selleks võib pöörduda ...

Loe edasi

Veri väljaheites

Tere!
Täna hommikul märkasin tualetis käies paberil väikest punast vereklompi (väljaheide ise oli normaalset värvi). Kuna mul on ärritunud soole sündroom, siis on mul eri kaebuste tõttu tehtud koloskoopiad ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Ühekordne veri väljaheitel on seotud päraku limaskesta või veenikomu vigastusega. Ei muretseks. Kui probleem püsib, siis perearst.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Valu

Tere ,kilpäärme vereananlüüs tehtud,oli korras
Mis võiks tekitada kõrisõlmes vahel torkevalusi ,imelikku ebamugaust ja kahe rinna vahel igapäevast valu,vahel sissehingates nagu käiks piiks.vahel ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Ei tea. Kilpnääre see igatahes ei ole. Soovitan arutada neid vaevusi perearstiga, kes Teid ka näha ja katsuda saab. Endokriinhaigusega siin igal juhul tegemist ei ole.
Tervitades,
Loe edasi



Vaata kõiki nõustamisi