Higistamine Autor: Andres Soosaar


Viited: antiperspirandid
Higistamine on higieritus nahas paiknevatest higinäärmetest. Higinäärmeid on kaht liiki: ekriinsed, mis katavad enamiku kehast, avanevad otse keha pinnale ja talitlevad juba sünnist alates, ning apokriinsed, mis arenevad välja puberteedieas, paiknevad kaenlaaugus, pea piirkonnas ja kubemes ning mille toodetud higi on viskoossem. Toatemperatuuril ja tavaolukorras eritavad täiskasvanud inimese higinäärmed ligikaudu 0,5 liitrit higi ööpäevas. See kogus võib aga kuumas keskkonnas ja seoses kestva tugeva füüsilise pingutusega suureneda 10–12 liitrini ööpäevas, mis omakorda mõjutab oluliselt organismi veesisaldust. Higis on 98–99% vett ning väikestes kogustes elektrolüüte, lämmastikuühendeid, lenduvaid rasvhappeid jt aineid. Higierituse peamine ülesanne on termoregulatsioon, mis kaitseb organismi ülekuumenemise eest. Higistamist saab organism üsna piiratud ulatuses kasutada ka teatud ainete eritamiseks. Higistamine hoiab naha puhta ja elastsena. Normaalsest tugevamat higistamist esineb mitmete haiguste puhul, nagu kilpnäärme liigtalitlus, tuberkuloos, reuma, gripp, seenemürgistus, alkoholism jt, samuti naistel klimakteeriumi ajal. Äsja eritunud higi on ilma lõhnata vedelik. Ebameeldiv lõhn tekib, kui naha pinnal elunevad bakterid hakkavad eelkõige apokriinsete higinäärmete toodetud higis sisalduvaid aineid lagundama. 

Ebaloomulikult suurt higieritust nimetatakse liighigistuseks ehk hüperhidroosiks, mille all kannatab umbes 1–3% inimestest, ning vähenenud higieritust hüpohidroosiks. Mõlemad võivad anda märku närvisüsteemi talitluse häiretest. Sageli on hüperhidroosi põhjuseks pidev hirm või muretsemine selle pärast, et teised võivad tunda higilõhna või et nägu leemendab, mis omakorda suurendab higistamist. Selliste emotsioonidega aitavad toime tulla psühhoteraapiaseansid asjatundja juhendamisel ning autogeenne treening (lõdvestusharjutused, emotsioonide üle kontrolli saavutamine).

Liighigistajad saavad mõningast abi lihtsatest võtetest, näiteks naha veresoonte “gümnastikast”, st dušši võttes tuleks vaheldada külma ja sooja vett, sest külm vesi pidurdab higi teket. Higistajad peaksid kandma õhku läbilaskvaid naturaalsetest kangastest (puuvill, vill, siid) rõivaid ja sokke ning nahkjalatseid. Jalatseid tuleks vahetada iga päev, et anda läbihigistatud jalanõudele aega kuivada, sageli peaks käima paljajalu. Vähendada tuleks kohvi, alkoholi ja vürtside tarvitamist või neist üldse loobuda. 

Tänapäeval on liighigistuse ravimiseks mitmeid meetodeid, eelkõige antiperspirantravi. Antiperspirandid sisaldavad metallide sooli, kõige sagedamini alumiiniumkloriidi heksahüdraati, mis koos higiga moodustab higinäärmete juhadesse korgi, nii et higi ei pääse nahapinnale. Antiperspirandid sobivad hästi kaenlaaluste, labakäte ja pöidade liighigistamise korral. Otse näole ei soovitata neid määrida, sest nad võivad ärritada näonahka. Kreem või geel kantakse liighigistavale piirkonnale õhukese kihina õhtul, raskematel juhtudel ka hommikul. Antiperspirantravi ebaefektiivsuse korral on häid tulemusi saadud botuliintoksiini süstimisest, mis blokeerib närviimpulsside ülekande higinäärmetele. Higistamine peatub 6–8 kuuks ning abi on peamiselt käte ja kaenlaaluste liighigistuse korral. Üks võimalik liighigistuse ravimeetod on iontoforees. See on veeprotseduur, mille ajal juhitakse nahka nõrk elektrivool, see tõkestab higi pääsu näärmejuhast nahapinnale. Iontoforeesi ei tohi teha rasedatele, samuti inimestele, kes põevad epilepsiat või südamehaigusi, kellel on südamerütmur või liiges(t)e endoprotees(id).

Tugeva ja inimest pidevalt häiriva liighigistuse ravis on viimastel aastatel kasutusele võetud endoskoopiline rindkere sümpatektoomia, mille käigus lõigatakse läbi higinäärmete tööd reguleerivad närvid. Operatsioon tehakse üldnarkoosi all ja tavaliselt on tulemus püsiv. Teine võimalik üldnarkoosi all läbiviidav kirurgiline ravimeetod on pindmine liposuktsioon: väikeste nahalõigete kaudu eemaldatakse nahaalust kude koos suurenenud higinäärmetega. Kasutatakse kaenlaaluste liighigistuse korral, mis pole allunud konservatiivsetele ravimeetoditele, sealhulgas botuliintoksiini süstetele.

Häiriva, elukvaliteeti halvendava liighigistuse korral tuleks ravivalikute tegemisel alati konsulteerida närviarsti või endokrinoloogiga, et valida igale inimesele sobivaim meetod või nende kombinatsioon.

Vt ka autonoomne närvisüsteem, termoregulatsioon.


Nõuanded sel teemal

Sügelus

Tere. Nädala aega juba olnud sellinne sügelus kaelal ja küünarvartel. Vahel ka seljal. Tagasi pole tõmbunud. Mõni päev on asi hullem mõni päev parem. Alguse said need kaelast. Oskate öelda mille tegu?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Vaevuste esinemise aeg on lühike. Kahtlustan ülitundlikust mõne pesupulbri või pesuaine suhtes. Puudub lööve, see oleks juba viide teistele haigustele. Julgen soovitada prooviraviks käsimüügi ...

Loe edasi

Kurgus tükitunne aga mitte alati

Mul algas selline tunne pihta see kuu, eelmisel nädalal. Ei ole pidevalt, vahel selline tunne, et see kadus ära eriti siis kui pööran tähelepanu muule. Aga mingi hetk jälle tunnen seda. Neelamisega pole ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
"Tükitunne" kurgus on kõige sagedamini seotud ärevushäirega ja taandub siis, kui ärevus väheneb. Mõnikord esineb taolisi vaevusi reflukshaigusega patsientidel. Igaks juhuks võib muidugi ka ...

Loe edasi

Tere

Tere.

Sain ilmselt toidu mürgituse ( Tais ). Kas oskate soovitada mis peaksin ostma et kiirelt tervis tagasi tuleks.
Kõhu probleem ja nõrkus ja ilmselt ka üle 40 palavik.
Apteegis ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Aasiasse reisides on suur tõenäosus saada reisijate kõhulahtisus . Tavaliselt on haigus iseparanev ja möödub 4-6 päeva jooksul. Haigust võivad põhjustada nii bakterid, viirused kui ka parasiidid. ...

Loe edasi

TSH ja parathormooni seos

Kas pikaajaline kilpnääre raviga TSH 0,7 tasemest allpool hoidmine võib tekitada parathormooni ja kaltsiumi tõsu veres?
3.aastat tagasi kui TSH 0,1 tekkis tugev vaskuliidi sarnane urtikaaria, mis ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
TSH tavapäraselt kõrvalkilpnäärme tööd ei mõjuta. Kilpnäärme ületalitluse tingimustes võib mõnikord esineda tagasihoidlik kaltsiumi taseme tõus ja sellega seotud parathormooni mõningane langus, ...

Loe edasi

Karvakasv

Tere, mul on mure nimelt sellega, et teistel minu ealistel on kätel ja jalgadel tumedad ja pikemad karvad, minul on aga jalgadel heledad ja väga väikesed karvad. Sama on ka näokarvadega, teistel on juba ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Meestele (nagu naistelegi) on karvakasvu osas iseloomulikud suured pärilikud erinevused. Kui muidu oled füüsiliselt igati hästi arenenud, suguorganid eakohased ja pikkust piisavalt, pole karvakasvu ...

Loe edasi

Kilpnäärme ületalitus

Olen käinud endokrinoloogi juures ja seal määrati mulle raviks 3 tabletti thyrozoli. Kaks nädalat oli mul täitsa hea olla. Ainult väsimus oli. Nüüd ühel õhtul jälle oksendasin ja tõusis palavik 39,5. Hommikul ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Ei tea. Suure tõenäosusega viirusinfektsioon. Igaks juhuks võiks lasta perearsti juures teha kliinilise vere ja maksafunktsiooni näitajad.
Tervitades,
dr. ...

Loe edasi

Närviline põis

Tere. Ei tea kas pöörduda tuleks teie juurde või kuskile mujale aga kirjutan siiski siia oma loo ära.
Olen 26-aastane naine. Nimelt juba mitmeid aastaid tagasi algasid mul põie hädad. Kui kuskile ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Saan Teie kirjast aru, et viimastest uuringutest on möödas juba aastaid. Seetõttu soovitaksin pöörduda oma perearstile ja teatud uuringud korrata, et välistada kuseteede infektsioonid, diabeet, ...

Loe edasi

Närviline põis

Tere. Ei tea kas pöörduda tuleks teie juurde või kuskile mujale aga kirjutan siiski siia oma loo ära.
Olen 26-aastane naine. Nimelt juba mitmeid aastaid tagasi algasid mul põie hädad. Kui kuskile ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan usalduse eest. Olen kindel, et Teil puudub tõsine orgaaniline ehk kehaline haigus. Vaevused sobivad Teie märgitud närvilise põie ehk siis stress-inkontinentsile. See on sage probleem, ...

Loe edasi

Raske hingata

Tere! Mul on ca kuud olnud raske hingata. Otseselt ma ei hingelda, vererõhk on normis, SaO2 on 96-98%. Kuid midagi justkui rõhuks rinnus ja seljas abaluude vahel. EKG on tehtud korduvalt, võetid kõiksugu ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Teile on tehtud kõik uuringud, et selgitada välja hingelduse põhjust kehalistest haigustest. Need on korras, see on väga hea, raske kehalise haiguse võimalus on välistatud. On olemas aga suur ...

Loe edasi

rasedus ja tuulerõuged

Tere.Olen 6 nädalat rase, ning minu vanemal pojal tulid tuulerõuged. Antud hetkel ei tea/ ei mäleta, kas olen ise tuulerõugeid põdenud. Kuidas peaksin edasi käituma. Kui raseduse algul peaksin ise jääma ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Tuulerõuged on piisknakkusena leviv väga nakkav viirushaigus. Kuna Eestis tuulerõugete vastu riikliku immuniseerimiskava raames ei vaktsineerita, haigestub enamik inimesi lapsepõlves. Teatud ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi