Higistamine Autor: Andres Soosaar


Viited: antiperspirandid
Higistamine on higieritus nahas paiknevatest higinäärmetest. Higinäärmeid on kaht liiki: ekriinsed, mis katavad enamiku kehast, avanevad otse keha pinnale ja talitlevad juba sünnist alates, ning apokriinsed, mis arenevad välja puberteedieas, paiknevad kaenlaaugus, pea piirkonnas ja kubemes ning mille toodetud higi on viskoossem. Toatemperatuuril ja tavaolukorras eritavad täiskasvanud inimese higinäärmed ligikaudu 0,5 liitrit higi ööpäevas. See kogus võib aga kuumas keskkonnas ja seoses kestva tugeva füüsilise pingutusega suureneda 10–12 liitrini ööpäevas, mis omakorda mõjutab oluliselt organismi veesisaldust. Higis on 98–99% vett ning väikestes kogustes elektrolüüte, lämmastikuühendeid, lenduvaid rasvhappeid jt aineid. Higierituse peamine ülesanne on termoregulatsioon, mis kaitseb organismi ülekuumenemise eest. Higistamist saab organism üsna piiratud ulatuses kasutada ka teatud ainete eritamiseks. Higistamine hoiab naha puhta ja elastsena. Normaalsest tugevamat higistamist esineb mitmete haiguste puhul, nagu kilpnäärme liigtalitlus, tuberkuloos, reuma, gripp, seenemürgistus, alkoholism jt, samuti naistel klimakteeriumi ajal. Äsja eritunud higi on ilma lõhnata vedelik. Ebameeldiv lõhn tekib, kui naha pinnal elunevad bakterid hakkavad eelkõige apokriinsete higinäärmete toodetud higis sisalduvaid aineid lagundama. 

Ebaloomulikult suurt higieritust nimetatakse liighigistuseks ehk hüperhidroosiks, mille all kannatab umbes 1–3% inimestest, ning vähenenud higieritust hüpohidroosiks. Mõlemad võivad anda märku närvisüsteemi talitluse häiretest. Sageli on hüperhidroosi põhjuseks pidev hirm või muretsemine selle pärast, et teised võivad tunda higilõhna või et nägu leemendab, mis omakorda suurendab higistamist. Selliste emotsioonidega aitavad toime tulla psühhoteraapiaseansid asjatundja juhendamisel ning autogeenne treening (lõdvestusharjutused, emotsioonide üle kontrolli saavutamine).

Liighigistajad saavad mõningast abi lihtsatest võtetest, näiteks naha veresoonte “gümnastikast”, st dušši võttes tuleks vaheldada külma ja sooja vett, sest külm vesi pidurdab higi teket. Higistajad peaksid kandma õhku läbilaskvaid naturaalsetest kangastest (puuvill, vill, siid) rõivaid ja sokke ning nahkjalatseid. Jalatseid tuleks vahetada iga päev, et anda läbihigistatud jalanõudele aega kuivada, sageli peaks käima paljajalu. Vähendada tuleks kohvi, alkoholi ja vürtside tarvitamist või neist üldse loobuda. 

Tänapäeval on liighigistuse ravimiseks mitmeid meetodeid, eelkõige antiperspirantravi. Antiperspirandid sisaldavad metallide sooli, kõige sagedamini alumiiniumkloriidi heksahüdraati, mis koos higiga moodustab higinäärmete juhadesse korgi, nii et higi ei pääse nahapinnale. Antiperspirandid sobivad hästi kaenlaaluste, labakäte ja pöidade liighigistamise korral. Otse näole ei soovitata neid määrida, sest nad võivad ärritada näonahka. Kreem või geel kantakse liighigistavale piirkonnale õhukese kihina õhtul, raskematel juhtudel ka hommikul. Antiperspirantravi ebaefektiivsuse korral on häid tulemusi saadud botuliintoksiini süstimisest, mis blokeerib närviimpulsside ülekande higinäärmetele. Higistamine peatub 6–8 kuuks ning abi on peamiselt käte ja kaenlaaluste liighigistuse korral. Üks võimalik liighigistuse ravimeetod on iontoforees. See on veeprotseduur, mille ajal juhitakse nahka nõrk elektrivool, see tõkestab higi pääsu näärmejuhast nahapinnale. Iontoforeesi ei tohi teha rasedatele, samuti inimestele, kes põevad epilepsiat või südamehaigusi, kellel on südamerütmur või liiges(t)e endoprotees(id).

Tugeva ja inimest pidevalt häiriva liighigistuse ravis on viimastel aastatel kasutusele võetud endoskoopiline rindkere sümpatektoomia, mille käigus lõigatakse läbi higinäärmete tööd reguleerivad närvid. Operatsioon tehakse üldnarkoosi all ja tavaliselt on tulemus püsiv. Teine võimalik üldnarkoosi all läbiviidav kirurgiline ravimeetod on pindmine liposuktsioon: väikeste nahalõigete kaudu eemaldatakse nahaalust kude koos suurenenud higinäärmetega. Kasutatakse kaenlaaluste liighigistuse korral, mis pole allunud konservatiivsetele ravimeetoditele, sealhulgas botuliintoksiini süstetele.

Häiriva, elukvaliteeti halvendava liighigistuse korral tuleks ravivalikute tegemisel alati konsulteerida närviarsti või endokrinoloogiga, et valida igale inimesele sobivaim meetod või nende kombinatsioon.

Vt ka autonoomne närvisüsteem, termoregulatsioon.


Nõuanded sel teemal

Kopsuröntgen

Tere!

Pöördusin perearsti poole köhaga, mis on vahelduva tugevusega kestnud juba jaanuarikuust alates. Tehti erinevad analüüsid, mis kõik olid korras (välja arvatud raud, mida oli ainult 3,8). ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Transparentsuse tõus- kopsupiirkond laseb rohkem röntgenikiiri läbi. See võib olla normi variant, kuid ka haiguslik, kui suureneb kopsukoe õhusisaldus mingil põhjusel. Fibroos aga on olukord, ...

Loe edasi

Kopsuklamüüdia

Tere

Köhin aastaid, eriti tugevalt viimane pool aastat. Analüüsi vastus: Chlamydophila pneumoniae IgG QN 78. Kas see on piisav, et alustada ravi antibiootikumidega?
Tänan.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Ravi valikul arvestab arst ennekõike vaevuste, läbivaatuse leiu, haiguse kestuse, erinevate uuringute ja analüüside tulemustega. Soovin ütelda seda, et kõik on oluline, mitte ainult analüüsinumber.
Loe edasi

Imelik laik kõrvataga

Tervist,
Nädal aega tagasi leidsin kõrvatagant imeliku punase ringja laigu.
Laik ei sügele ega pole mingeid sümptomeid kus mis asjaga võib tegemist olla?
Olen hetkel kasutanud nädal aega ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Kuna võimalikke variante on mitu, ei saa patsienti nägemata ja täpsemat anamneesi teadmata kindlat diagnoosi panna. Soovitan pöörduda oma perearsti või dermatoloogi poole.
lugupidamisega
Loe edasi

Kaelal lahtine sünnimärgi taoline asi

Tere , Mure selles et mis see võib olla ? järsku märkasin ja on nagu sünnimärk aga varre otsas nagu oleks , või on tegemist puugiga ? nokkisin ja nüüd valus

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!
Kirjelduse järgi paistab olema pigmenteerunud nahanäsake, arstikeele akrohordon või fibroepitelioom. Kui see saab viga või ärritust, võib järgneda kerge põletik. Andke rahu, ärge näppige, põletikuvastane ...

Loe edasi

Cushing

1) Kui pikalt peavad Cushingu tõvega patsiendid jääma arsti kontrolli alla? Kogu elu?

2) 2.aastat tagasi eemaldati ajuripatsist healoomuline kasvaja (cushing). Paranemine toimub, ent minu ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Cushingi tõvega patsient jääb endokrinoloogi kontrolli alla niikauaks kui endokrinoloog peab vajalikuks. Enamasti kogu eluks, sest ka edukalt ravitud haigus võib retsidiveeruda. Menstruaaltsükli ...

Loe edasi

Kilpnääre näitajad on üle normi - kas tohib vaktsineerimist teha /ning kuidas onkool.kahtluse korral kontrolloda?

Tere päevast, Anu,
umbes 1-1,5 kuud tagasi olin väga haige; vist oli "krooniline faringiit?"; kuid olen teinud ka kilpnäärele vereanalüüsid; mõned näitajad on hetkel üle normi. Kas on lubatud teha ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
See, mis Teil kurgus valutab, ei ole kindlasti kilpnääre. Valuaistingut annab kilpnääre haruharva. Et kilpnäärmehaiguse olemasolu või puudumise üle diskuteerida, on mul vaja teada, millised ...

Loe edasi

Süda ja pulss

Tete! Tahaksin teada kas randmelt pulsikkella.pulssi mõõtev ning teisel juhul kui pulsivööga mõõtev kellal pulsiil on erinevused.Küsin sellepärast,et randmelt pulss on kõrgem kui pulsivöölt võetud pulss

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Pulsivööga mõõdetav tulemus on täpsem. Randmel töötav seade võib püüda kinni erinevaid häireid, mida ta registreerib pulsiks. Isiklikult soovitan juhinduda koormuse ajal enesetundest, kui ...

Loe edasi

uriinis põletik

Tere!
Mul eemaldati 3 kuud tagasi halvaloomuline neerukasvaja. Sellest ajast saati esineb aga uriinis põletikunäit, külvist ei kasva midagi ja nii ka midagi ei tehta. On see normaane? Esineb nii ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Usaldage oma arste. Kui nemad ei näe muretsemiseks põhjust, siis on kõik hästi. Palun küsige oma arstidelt üle, mida nad järeldavad ultraheliuuringust. Arstid vastavad rõõmuga küsimustele, ...

Loe edasi

Jalg natuke ülevaltpolt pahkluud kergelt paistes, astudes painutada valus, katsuda valus

Tere.
Paar päeva tagasi tundsin et sääreluu nagu pealt valutab- just enne jalalaba algust (no seal kus säär läheb pahkluuks üle). Varbad on mul haiged, artroosi muutused, suur varvas ei paindu. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Esmalt rahustan- ei ole kohanud inimest, kellel oleks selle koha peal Teie kardetud haigus. Saan aru, et labajala liigestes on diagnoositud artroosi ehk liigeste kulumist. Hüppeliiges, ehk ...

Loe edasi

Jala väänamine

Väänasin 10 päeva tagasi jala välja. Läks väga paiste ja valutas meeletult. Siis tekkis suur verevalum, nis on nüüdseks sinakas-kollane. Paistetus on väiksemaks jäänud, aga nüüdseks pahkluu ikka veel ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Arvatakse, et väänamised polegi vigastus ja ainult kukkudes tekivad luumurrud. Väänamine, ehk sidemete vigastus vajab ka ravi, vastasel korral riskitakse eluaegse liigese ebastabiilsusega. ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi