Murdeiga Autor: Mai Maser

Murdeiga ehk puberteet on ajajärk inimese elus, mille jooksul lapsest kujuneb täiskasvanu. Tüdrukute murdeiga kestab tavaliselt 10.–16. eluaastani, poistel 12.–18. eluaastani. Toimuvad muutused on tingitud hormoonidest. Hormoonid on keemilised ained, mida toodavad sisenõrenäärmed – ajuripats, neerupealised, sugunäärmed jt. Hormoonid kantakse verega kehas laiali ja neil on keha erinevatele kudedele oma kindel toime. Hormoonide mõjul toimuvad järk-järgult muutused kasvus ja kehakujus, muutub naha talitlus ja areneb iseloomulik karvakasv. Selles eas hakkab noor inimene oma kehasse uut moodi suhtuma, teiseneb ka tema suhe kaaslaste ning täiskasvanutega.

Murdeiga jaotatakse kolmeks perioodiks. Murdeiga ettevalmistav periood ehk eelpuberteet jääb tavaliselt 10.–13. eluaasta vahele. Sugunäärmete talitlus muutub aktiivsemaks ja hakkavad kujunema vastavalt nais ja meessoole iseloomulikud välistunnused. Muutused algavad tüdrukutel tavapäraselt umbes kaks aastat enne esimest menstruatsiooni – menarhet.

Teine periood on suguküpseks saamise periood ehk puberteet, mis hõlmab vanust 14.–17. eluaastani. Aktiveerub gonadotropiine vabastava hormooni pulseeriv eritus hüpotalamuses ning kujuneb ajuripatsi eessagara gonadotropiinide (folliikuleid stimuleeriva hormooni ja luteiniseeriva hormooni) normaalne nõristusrütm. Gonadotropiinid stimuleerivad munasarja folliikulites (nääpsudes) naissuguhormooni östradiooli produktsiooni, mille toimel algab rinnanäärmete ja välissuguelundite areng, tekivad muutused tupelimaskestas, algab emaka kasv ja emakalimaskesta (endomeetriumi) paksenemine ehk proliferatsioon. Kui emakalimaskest kasvab liiga paksuks, siis see irdub ja toimub esimene menstruatsioon. Tavaliselt on menstruatsioonitsükkel algul anovulatoorne (munaraku vabanemist ei toimu) ning ebaregulaarne. Regulaarse ovulatoorse menstruatsioonitsükli väljakujunemine võib võtta 1–3 aastat. Poistel arenevad meessuguhormoonide toimel samuti sekundaarsed sugutunnused (tekib karvkate näole ja kehale, kasv intensiivistub, õlad laienevad, puusad jäävad õlgadest kitsamaks jt) ning tekib iseeneslik seemnevoolus ehk pollutsioon. Kuigi puberteediga kaasnevate muutuste aeg võib varieeruda, tuleks arstiga nõu pidada siis, kui sekundaarsete sugutunnuste areng pole alanud 13. (14.) eluaastaks või puberteedi tunnused on tekkinud enne 8. eluaastat.

Kolmas periood on organismi funktsionaalse täiustumise ajajärk, mis lõpeb 20.–21. eluaastaks organismi lõpliku väljakujunemisega.

Nagu eespool öeldud, juhivad kasvu ja kehakuju muutust sugu- ja kasvuhormoonid. Tüdrukutel algab kasvamine varem ja ka lõpeb varem. Tütarlastel intensiivistub kasv umbes 10.–11. eluaastal, poistel 13.–15. eluaastal. Kiire kasvuperioodi algul väheneb tüdrukutel rasvkude, eriti kätelt-jalgadelt, jäsemete luud kasvavad intensiivselt. 16–17aastaselt on tüdrukud oma pikkuse täis kasvanud, poisid saavutavad selle aga alles 18.–19. eluaastaks. Lisaks pikkuskasvule hakkab puusadele, reitele, kõhule ja rindadele kogunema nahaalust rasvkude ning tüdrukud omandavad naiselikud kehavormid.

Murdeea saabumise üks esimesi tundemärke on karvakasv kaenlaalustesse ja kõhu alaossa, häbemekingule. Need karvad on juuste värvist tumedamad. Suguhormoonide toimel aktiveeruvad lisaks sündimisest saadik talitlenud näärmetele higinäärmed, mille nõre on iseloomuliku tugeva lõhnaga. Et seda lõhna vältida, peaks vähemalt kord päevas pesema kõige enam higistavaid kehaosi: nägu, kaenlaaluseid, suguelundeid ja jalgu. Lisaks higinäärmetele aktiveeruvad ka rasunäärmed ning nahale võivad ilmuda tumeda peaga rasukorgid (komedoonid), mis põletiku lisandumisel kujunevad akneks ehk vinnideks. Kõige sagedamini tekivad vinnid näole – otsaette, nina ümber ja lõuale.

Rindade areng on üks murdeea saabumise märke. 9–11-aastaselt muutuvad rinnad hellaks ja valulikuks, seda ka poistel. Tütarlastel tõmbuvad rinnanibud veidi tumedamaks, nibu ümbritsev nibuväli kummub ettepoole ja moodustub rinnamügarik. Sageli on kasvamise ajal üks rind teisest suurem. Rindade areng lõpeb tavaliselt 17. eluaastaks. Tupevoolus ehk valgevoolus, mis võib suureneda enne kuupuhastuste algust (menarhet), on tütarlastel tupe limaskesta ja emakakaela näärmetest nõristuv eritis. Sellel on teatud kaitsefunktsioon – hoolitseda tupe niiskuse ja happelise keskkonna eest.

Sugunäärmete tegevuse aktiveerumine põhjustab ka kesknärvisüsteemis suuri muutusi. Need avalduvad eelkõige kiirete meeleolu muutustena, vahelduvas nukruses ja rõõmsameelsuses, ebapüsivuses otsuste tegemisel, soovis olla täiskasvanu. See toob kaasa ohutunde puudumise ja soovi matkida kedagi, leida iidoleid. Sugulise küpsemise vältel suureneb huvi vastassoo vastu, arenevad kiindumustunded. Tekib soov näidata ennast positiivsest küljest, riietuda korrektselt, pesta hoolikalt, lõhnastada. Sageli püütakse hästi õppida või leida meelepärane harrastus – sport, muusika, arvutitöö jm. Tihti ilmneb ka soov millegi poolest silma paista (nt riietuda punkariks) ning toimida vastavalt nähtud-kuuldud eeskujudele, olgu siis tegemist juhilubadeta kihutamise, alkoholi pruukimise või narkootikumi proovimisega.

Vt ka menstruatsioonitsükkel, pollutsioon, vinnid.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

lapse peaümbermõõt

Tere. Kui suur võib olla 1 a 3 k lapse maksimaalne peaümbermõõt? Hetkel on lapse peaümbermõõt 50, 5 cm, kas see on normaalne suurus või peaks seda jälgima? Tänan

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh pöördumast!
Selline pea ümbermõõt on normi piires, kuid kipub ülemise normi poole. Pea ümbermõõt üksi ei ole sisuliselt oluline näitaja. Pea ümbermõõtu tuleb vaadata koos lapse ...

Loe edasi

Lapse söömine

Tere!

Mure selles, et alates juunis pôetud ülemiste hingamisteede viirushaigust on lapse isu kehv. Enne seda sôi ilusti. Laps ise süüa ei küsi ja olen toidukordade vahed jätnud ka pikemaks ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!
Isutus on väikelastel sage probleem. Ägeda haiguse ajal on laps loomulikult isutu. Kuid ka rõõmus ja tervena tunduv laps võib olla aeg-ajalt isutu. Lapsed söövadki vahel vähem ja kipuvad ka ...

Loe edasi

Lapsel 2 nadalat väike palavik

Tere. Mure järgmine- minu 2a10k tütrel on 2 nadalat olnud nyyd palavik 37-37.2. Kui palavik oli kestnud nadala aega kaisime arstil- tuli valja paistes ja punane kurk Ja korvad ka kummis( laps polnud ise ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kõige pealt küsimus, kust kohast mõõdetuna on lapse kehatemperatuur 37,2 C. Kui näiteks pepust, siis see pole palavik. Ka võib selline veidi kõrgem kehatemperatuur olla kaenla alt mõõdetuna ...

Loe edasi

Imiku nutmine pärast igat söögikorda

Laps on 3 nädalane. Alates teisest nädalast algasid kaebused, toiduna ainult rinnapiim. Kaalus võtab hästi juurde, 2 nädalaga võttis 500g juurde. Pärast imetamist on rahulik maksimaalselt 10 minutit ja ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Gaasivalud on tavaliselt päeva teises pooles. Valude kestvus on väga erinev, tavaliselt mõned tunnid, aga mõnel lapsel kestavad need ka pikemalt. Kirjutate, et gaasivalud kestavad 10-12 ...

Loe edasi

3,5 kuuse beebi söömine

Tere
Beebi on 3,5 kuune ja kaalub 7200g (sünnikaal oli 4090g). Kuna mul endal juba alguses tuli rinnapiima vaid minimaalselt, siis on lapse põhitoit sünnist saadik olnud piimasegu. Alates 3ndast ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Tõepoolest võiks ööpäevane piimakogus jääda 1 liitri piiri. Vahel on lapsel kasvuspurdi perioodid, mil ta tahabki rohkem süüa ja seetõttu lühiaegselt võibki anda veidi rohkem. Kui aga ...

Loe edasi

mure

Tere mure on selline. Mu kaheksa kuune tüdar ei soovi roomad. kui panen kõhuli siis ei taha seal olla hakkab kohe kisama. Juhul kui ta istub siis läheb kuidagi kõhuli siis on nõus. Pöörab ainult kõhu pealt ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Soovitan Teil kindlasti pöörduda laste füsioterapeudi vastuvõtule. Muidugi on soovitav külastada ka lasteneuroloogi kui võimalik.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

GERD diagnoositud - luhike soogitoru

Kirjutan seoses oma lapsega. Ta on hetkel 3 kuune: kaalub 5,750kg ja ikkus 60,5cm. Olime Tartu haiglas Oktoobris diagnoosiga GER, GERD ja luhike soogitoru. Oleme kasutanud Ranitadine alates 2.5 nadalast ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Nende andmete alusel, mida kirjast lugeda võin on mul väga raske midagi soovitada. Mida tähendab lühike söögitoru, kui lühike see on? Seepärast ei saa ka midagi arvata operatsiooni ja ...

Loe edasi

Palavikus laps

Minu laps ja mees nakatusid viirusesse või grippi juba yle nädala tagasi. Esimestel päevadel oli palavik mõlemal yle 39 ja siis kolmandal kuni viienda päevani oli kôrgeim 38.5. Siis käisime arstil. Tehti ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Ilmselt on tegemist on viirushaigusega. Kopsupõletiku korral oleks põletikunäit 10 korda suurem.

Lugupidamisega,
Tiia Voor

Loe edasi

2,6 aastase magama jäämine

Tere.
Mure on 2,6 aastase lapse magama jäämisega. Nimelt on õhtused tegevused enne magama minemist kinnistunud juba mitu kuud (st. õhtune söömine, hammaste pesu, tuduriiete selga panemine ja raamatu ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Uinumisraskused võivad tekkida 2-3aastastel laste, kuna sel ajal toimuvad suured arengulised muutused ja laps hakkab üha enam tunnetama oma "mina" ning üheks enda kehtestamise vormiks ...

Loe edasi

Lapse gripi vastu vaktsineerimine.

Tere
Tahaksin teha lapsele kordus gripivaktsiini ( esimese sai novembri lõpus). Laps aga jäi haigeks ja tal tulid palavikukrambid ( ka teistkordselt esimest korda olid aasta alguses Jaanuaris). Käisime ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh pöördumast!
Vaktsineerida ma praegu ei soovita, sest vaktsineerimine on lapsele lisakoormus. Soovitan lapsega vältida rahvarohkeid kohti. Parim koht lapsele gripiperioodil on ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi