Murdeiga Autor: Mai Maser

Murdeiga ehk puberteet on ajajärk inimese elus, mille jooksul lapsest kujuneb täiskasvanu. Tüdrukute murdeiga kestab tavaliselt 10.–16. eluaastani, poistel 12.–18. eluaastani. Toimuvad muutused on tingitud hormoonidest. Hormoonid on keemilised ained, mida toodavad sisenõrenäärmed – ajuripats, neerupealised, sugunäärmed jt. Hormoonid kantakse verega kehas laiali ja neil on keha erinevatele kudedele oma kindel toime. Hormoonide mõjul toimuvad järk-järgult muutused kasvus ja kehakujus, muutub naha talitlus ja areneb iseloomulik karvakasv. Selles eas hakkab noor inimene oma kehasse uut moodi suhtuma, teiseneb ka tema suhe kaaslaste ning täiskasvanutega.

Murdeiga jaotatakse kolmeks perioodiks. Murdeiga ettevalmistav periood ehk eelpuberteet jääb tavaliselt 10.–13. eluaasta vahele. Sugunäärmete talitlus muutub aktiivsemaks ja hakkavad kujunema vastavalt nais ja meessoole iseloomulikud välistunnused. Muutused algavad tüdrukutel tavapäraselt umbes kaks aastat enne esimest menstruatsiooni – menarhet.

Teine periood on suguküpseks saamise periood ehk puberteet, mis hõlmab vanust 14.–17. eluaastani. Aktiveerub gonadotropiine vabastava hormooni pulseeriv eritus hüpotalamuses ning kujuneb ajuripatsi eessagara gonadotropiinide (folliikuleid stimuleeriva hormooni ja luteiniseeriva hormooni) normaalne nõristusrütm. Gonadotropiinid stimuleerivad munasarja folliikulites (nääpsudes) naissuguhormooni östradiooli produktsiooni, mille toimel algab rinnanäärmete ja välissuguelundite areng, tekivad muutused tupelimaskestas, algab emaka kasv ja emakalimaskesta (endomeetriumi) paksenemine ehk proliferatsioon. Kui emakalimaskest kasvab liiga paksuks, siis see irdub ja toimub esimene menstruatsioon. Tavaliselt on menstruatsioonitsükkel algul anovulatoorne (munaraku vabanemist ei toimu) ning ebaregulaarne. Regulaarse ovulatoorse menstruatsioonitsükli väljakujunemine võib võtta 1–3 aastat. Poistel arenevad meessuguhormoonide toimel samuti sekundaarsed sugutunnused (tekib karvkate näole ja kehale, kasv intensiivistub, õlad laienevad, puusad jäävad õlgadest kitsamaks jt) ning tekib iseeneslik seemnevoolus ehk pollutsioon. Kuigi puberteediga kaasnevate muutuste aeg võib varieeruda, tuleks arstiga nõu pidada siis, kui sekundaarsete sugutunnuste areng pole alanud 13. (14.) eluaastaks või puberteedi tunnused on tekkinud enne 8. eluaastat.

Kolmas periood on organismi funktsionaalse täiustumise ajajärk, mis lõpeb 20.–21. eluaastaks organismi lõpliku väljakujunemisega.

Nagu eespool öeldud, juhivad kasvu ja kehakuju muutust sugu- ja kasvuhormoonid. Tüdrukutel algab kasvamine varem ja ka lõpeb varem. Tütarlastel intensiivistub kasv umbes 10.–11. eluaastal, poistel 13.–15. eluaastal. Kiire kasvuperioodi algul väheneb tüdrukutel rasvkude, eriti kätelt-jalgadelt, jäsemete luud kasvavad intensiivselt. 16–17aastaselt on tüdrukud oma pikkuse täis kasvanud, poisid saavutavad selle aga alles 18.–19. eluaastaks. Lisaks pikkuskasvule hakkab puusadele, reitele, kõhule ja rindadele kogunema nahaalust rasvkude ning tüdrukud omandavad naiselikud kehavormid.

Murdeea saabumise üks esimesi tundemärke on karvakasv kaenlaalustesse ja kõhu alaossa, häbemekingule. Need karvad on juuste värvist tumedamad. Suguhormoonide toimel aktiveeruvad lisaks sündimisest saadik talitlenud näärmetele higinäärmed, mille nõre on iseloomuliku tugeva lõhnaga. Et seda lõhna vältida, peaks vähemalt kord päevas pesema kõige enam higistavaid kehaosi: nägu, kaenlaaluseid, suguelundeid ja jalgu. Lisaks higinäärmetele aktiveeruvad ka rasunäärmed ning nahale võivad ilmuda tumeda peaga rasukorgid (komedoonid), mis põletiku lisandumisel kujunevad akneks ehk vinnideks. Kõige sagedamini tekivad vinnid näole – otsaette, nina ümber ja lõuale.

Rindade areng on üks murdeea saabumise märke. 9–11-aastaselt muutuvad rinnad hellaks ja valulikuks, seda ka poistel. Tütarlastel tõmbuvad rinnanibud veidi tumedamaks, nibu ümbritsev nibuväli kummub ettepoole ja moodustub rinnamügarik. Sageli on kasvamise ajal üks rind teisest suurem. Rindade areng lõpeb tavaliselt 17. eluaastaks. Tupevoolus ehk valgevoolus, mis võib suureneda enne kuupuhastuste algust (menarhet), on tütarlastel tupe limaskesta ja emakakaela näärmetest nõristuv eritis. Sellel on teatud kaitsefunktsioon – hoolitseda tupe niiskuse ja happelise keskkonna eest.

Sugunäärmete tegevuse aktiveerumine põhjustab ka kesknärvisüsteemis suuri muutusi. Need avalduvad eelkõige kiirete meeleolu muutustena, vahelduvas nukruses ja rõõmsameelsuses, ebapüsivuses otsuste tegemisel, soovis olla täiskasvanu. See toob kaasa ohutunde puudumise ja soovi matkida kedagi, leida iidoleid. Sugulise küpsemise vältel suureneb huvi vastassoo vastu, arenevad kiindumustunded. Tekib soov näidata ennast positiivsest küljest, riietuda korrektselt, pesta hoolikalt, lõhnastada. Sageli püütakse hästi õppida või leida meelepärane harrastus – sport, muusika, arvutitöö jm. Tihti ilmneb ka soov millegi poolest silma paista (nt riietuda punkariks) ning toimida vastavalt nähtud-kuuldud eeskujudele, olgu siis tegemist juhilubadeta kihutamise, alkoholi pruukimise või narkootikumi proovimisega.

Vt ka menstruatsioonitsükkel, pollutsioon, vinnid.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Rinnast võõrutamine

Tere,

Laps saab kohe kümme kuud vanaks ja kuna ootan ka uut beebit, siis sooviks rinnast võõrutada. Meie praegune päevakava on selline:

7- tõuseme ülesse ja sööme tissi
8- ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kümnekuune laps võiks saada lisatoitu ca 300 g ja rinnapiima või piimasegu ca 700 ml. Öösel ei peaks enam 10-kuune rinda saama. Rinnapiim on lapsele parim piim kuni aastaseks saamiseni, ...

Loe edasi

Röntgeni mõju imikule

Tere,

Pöördun Teie poole kuna süda vaevab mure oma pisikese tütrekese pärast kes nüüdseks 3 kuud vana. Laps sündis enneaegsena (34 rasedusnädalal) erinevatel põhjustel tehti talle kohe alguses ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kas olete kindel, et röntgenid tehti selgroost? Võib olla ikka pildistati kopse? Erinevate uuringute käigus saab inimene erineva kiirguskoormuse. Rindkere ehk kopsuröntgeni puhul on ...

Loe edasi

Väikelapsel südame pekslemine

Tere,

aprillis neljaseks saav laps kaebab südame pekslemist. Ütleb aegajalt, et kõht valutab, süda lööb kõvasti, olen väsinud. Muidu on laps väga liikuv ja kiire tegutseja. Neil hetkedel muutub ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Laste süda lööb kiiremini kui täiskasvanutel ja 4-aastase lapse südame löögisagedus võib olla 95-140 lööki minutis- Füüsilisel koormusel lööb süda kindlasti kiiremini.
Aga lastel ...

Loe edasi

Beebi harjutamine lisatoiduga

Tere!
Beebi on 5,5 kuune ja saab piimasegu. Kaal oli 5kuuselt 8kg ja pikkus 70cm. Veidi enne 5kuuseks saamist alustasin talle lisatoidu pakkumist, siiani on saanud kartuli-kõrvitsapüreed. Nüüd soovin ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Lisatoiduga harjumine võtab aega ja seepärast ongi mõistlikum alustada lisatoidu pakkumist alates 4. elukuust. Uue maitsega harjumine võib kesta 10-15 pakkumiskorda, st kui olete paar ...

Loe edasi

Kõhuvalu 1aastasel lapsel

Kas võib 1 aastasel lapsel olla tugevad gaasivalud?algul olid ainult öösel, vahel nuttis tund aega järjest,ja kramplikult sirutas jalgu, eile andsin enne magama minekut cuplatoni ja siis vähkles terve ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kas laps nutab valu tõttu ainult öösel või ka päevasel ajal, kas ainult magades või ka ärvel olles? Kas laps nutab üldse kõhuvalu tõttu või valutab tal mingi muu koht? Ega lapsel ole ...

Loe edasi

Lastepsühholoog või psühhiaater?

Tere, minu küsimuseks oleks selline jutt, et kelle poole peaks pöörduma, kas lastepsühholoogi vöi psühhiaatri juurde.
Nimelt küsimus 12 a tüdrukust. Probleem on vööras kohas ööbimises.Vöi õigemini, ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Võite alustada raviprotsessi psühholoogi juures, sest sellise häirega oleks vaja teha käitumisteraapiat, mida teevad psühholoogid.
Kui aga kapsel on ärevushäireid, siis võiks ...

Loe edasi

Beebi toit

Tere
Beebi on 5 kuud vana ja alates 3,5 kuust alates saanud vaid piimasegu. Umbes samast vanusest peale tekkisid tal põskedele ja kätele-jalgadele punakad karedad laigud. Olen neid määrinud Eucerin'i ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Aptamil Allergy Care lapsele halvasti ei mõju, aga kuna tegemist on kalli piimaseguga ja selle näidustuseks on piimavalgu allergia, siis eelnevalt peaks olema piimaallergia kindlaks ...

Loe edasi

Vereproovi vastused

Tere,
Kuna laps on viimasel ajal väsinud olnud lasime teha tasulise vereproovi. Vereproovis ei ole kõik normi piires. Lisasin skännitud vereproovi vastuse. Palun kirjutage kas on põhjust muretseda ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Vereanalüüsis on veidi suurenenud eosinofiilide hulk, mis võib viidata allergiale, aga ka näiteks sooleparasiitidele ehk kõhuussidele.
Monotsüütide suurem arv võib olla pärast ...

Loe edasi

Imik teeb imeliku häält

Imik teeb imelike hääli justkui röhitseks aga pole päris see, justkui punnitaks aga pole ka see. Selline kurgust tulev hästi kähe hääl. Nutab ikkagi kiljuvalt aga seda kähedat häält teeb ka võrdlemisi ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Imikud võivadki imelikke hääli teha. Videos nähtud häälitsus on häälega punnitamise hääl. See ei tundu olevat midagi imelikku.

Lugupidamisega,
Tiia Voor

Loe edasi

Dvitamiini vaegus

Tere!
Pöördusime nädal tagasi perearsti juurde kaebustega, et lapsel valutavad aegajalt jalalabad. On olnud päev kui ei saanud jalale ka totuda, lisaks sellele liigesed naksuvad ja jäävad nagu kinni. ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

D-vitamiini võiks võtta 400 -1000 RÜ päevas.
Kiire kasvu spurdiga võivad tekkida liigeskaebused.
Kui aga liigesed jäävad nö kinni, eriti näiteks hommikuti pärast ärkamist ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi