Murdeiga Autor: Mai Maser

Murdeiga ehk puberteet on ajajärk inimese elus, mille jooksul lapsest kujuneb täiskasvanu. Tüdrukute murdeiga kestab tavaliselt 10.–16. eluaastani, poistel 12.–18. eluaastani. Toimuvad muutused on tingitud hormoonidest. Hormoonid on keemilised ained, mida toodavad sisenõrenäärmed – ajuripats, neerupealised, sugunäärmed jt. Hormoonid kantakse verega kehas laiali ja neil on keha erinevatele kudedele oma kindel toime. Hormoonide mõjul toimuvad järk-järgult muutused kasvus ja kehakujus, muutub naha talitlus ja areneb iseloomulik karvakasv. Selles eas hakkab noor inimene oma kehasse uut moodi suhtuma, teiseneb ka tema suhe kaaslaste ning täiskasvanutega.

Murdeiga jaotatakse kolmeks perioodiks. Murdeiga ettevalmistav periood ehk eelpuberteet jääb tavaliselt 10.–13. eluaasta vahele. Sugunäärmete talitlus muutub aktiivsemaks ja hakkavad kujunema vastavalt nais ja meessoole iseloomulikud välistunnused. Muutused algavad tüdrukutel tavapäraselt umbes kaks aastat enne esimest menstruatsiooni – menarhet.

Teine periood on suguküpseks saamise periood ehk puberteet, mis hõlmab vanust 14.–17. eluaastani. Aktiveerub gonadotropiine vabastava hormooni pulseeriv eritus hüpotalamuses ning kujuneb ajuripatsi eessagara gonadotropiinide (folliikuleid stimuleeriva hormooni ja luteiniseeriva hormooni) normaalne nõristusrütm. Gonadotropiinid stimuleerivad munasarja folliikulites (nääpsudes) naissuguhormooni östradiooli produktsiooni, mille toimel algab rinnanäärmete ja välissuguelundite areng, tekivad muutused tupelimaskestas, algab emaka kasv ja emakalimaskesta (endomeetriumi) paksenemine ehk proliferatsioon. Kui emakalimaskest kasvab liiga paksuks, siis see irdub ja toimub esimene menstruatsioon. Tavaliselt on menstruatsioonitsükkel algul anovulatoorne (munaraku vabanemist ei toimu) ning ebaregulaarne. Regulaarse ovulatoorse menstruatsioonitsükli väljakujunemine võib võtta 1–3 aastat. Poistel arenevad meessuguhormoonide toimel samuti sekundaarsed sugutunnused (tekib karvkate näole ja kehale, kasv intensiivistub, õlad laienevad, puusad jäävad õlgadest kitsamaks jt) ning tekib iseeneslik seemnevoolus ehk pollutsioon. Kuigi puberteediga kaasnevate muutuste aeg võib varieeruda, tuleks arstiga nõu pidada siis, kui sekundaarsete sugutunnuste areng pole alanud 13. (14.) eluaastaks või puberteedi tunnused on tekkinud enne 8. eluaastat.

Kolmas periood on organismi funktsionaalse täiustumise ajajärk, mis lõpeb 20.–21. eluaastaks organismi lõpliku väljakujunemisega.

Nagu eespool öeldud, juhivad kasvu ja kehakuju muutust sugu- ja kasvuhormoonid. Tüdrukutel algab kasvamine varem ja ka lõpeb varem. Tütarlastel intensiivistub kasv umbes 10.–11. eluaastal, poistel 13.–15. eluaastal. Kiire kasvuperioodi algul väheneb tüdrukutel rasvkude, eriti kätelt-jalgadelt, jäsemete luud kasvavad intensiivselt. 16–17aastaselt on tüdrukud oma pikkuse täis kasvanud, poisid saavutavad selle aga alles 18.–19. eluaastaks. Lisaks pikkuskasvule hakkab puusadele, reitele, kõhule ja rindadele kogunema nahaalust rasvkude ning tüdrukud omandavad naiselikud kehavormid.

Murdeea saabumise üks esimesi tundemärke on karvakasv kaenlaalustesse ja kõhu alaossa, häbemekingule. Need karvad on juuste värvist tumedamad. Suguhormoonide toimel aktiveeruvad lisaks sündimisest saadik talitlenud näärmetele higinäärmed, mille nõre on iseloomuliku tugeva lõhnaga. Et seda lõhna vältida, peaks vähemalt kord päevas pesema kõige enam higistavaid kehaosi: nägu, kaenlaaluseid, suguelundeid ja jalgu. Lisaks higinäärmetele aktiveeruvad ka rasunäärmed ning nahale võivad ilmuda tumeda peaga rasukorgid (komedoonid), mis põletiku lisandumisel kujunevad akneks ehk vinnideks. Kõige sagedamini tekivad vinnid näole – otsaette, nina ümber ja lõuale.

Rindade areng on üks murdeea saabumise märke. 9–11-aastaselt muutuvad rinnad hellaks ja valulikuks, seda ka poistel. Tütarlastel tõmbuvad rinnanibud veidi tumedamaks, nibu ümbritsev nibuväli kummub ettepoole ja moodustub rinnamügarik. Sageli on kasvamise ajal üks rind teisest suurem. Rindade areng lõpeb tavaliselt 17. eluaastaks. Tupevoolus ehk valgevoolus, mis võib suureneda enne kuupuhastuste algust (menarhet), on tütarlastel tupe limaskesta ja emakakaela näärmetest nõristuv eritis. Sellel on teatud kaitsefunktsioon – hoolitseda tupe niiskuse ja happelise keskkonna eest.

Sugunäärmete tegevuse aktiveerumine põhjustab ka kesknärvisüsteemis suuri muutusi. Need avalduvad eelkõige kiirete meeleolu muutustena, vahelduvas nukruses ja rõõmsameelsuses, ebapüsivuses otsuste tegemisel, soovis olla täiskasvanu. See toob kaasa ohutunde puudumise ja soovi matkida kedagi, leida iidoleid. Sugulise küpsemise vältel suureneb huvi vastassoo vastu, arenevad kiindumustunded. Tekib soov näidata ennast positiivsest küljest, riietuda korrektselt, pesta hoolikalt, lõhnastada. Sageli püütakse hästi õppida või leida meelepärane harrastus – sport, muusika, arvutitöö jm. Tihti ilmneb ka soov millegi poolest silma paista (nt riietuda punkariks) ning toimida vastavalt nähtud-kuuldud eeskujudele, olgu siis tegemist juhilubadeta kihutamise, alkoholi pruukimise või narkootikumi proovimisega.

Vt ka menstruatsioonitsükkel, pollutsioon, vinnid.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Endokrinoloogia

Kilpnääre

Tere, ligi aasta tagasi sain autoimmuunse kilpnäärme põletiku diagnoosi koos alatalitlusega TSH oli 100, lisaks oli kolesterool ohtlikult kõrge 10.6 ning prediabeet. Raviga sain lõpuks näidud korda ja ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Jah, kaltsitoniin on kilpnäärme medulaarse vähi marker. Väärtus 30+ on tõepoolest kõrgevõitu ja sellesse tuleb suhtuda tõsiselt. Siiski on veidi ebatavaline, et kaltsitoniini tõus tekib väljendunud ...

Loe edasi

Iiveldus peale magusa söömist

Tere!

Umbes poole aasta jooksul on tekkinud umbes 5 minutit peale magusate asjade (kook, komm, šokolaad, müsli jne) söömis iiveldus ja kõhuvalu.
Mul on aastatd tagasi diagnoositid ka ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Pöörduda võiks pigem gastroenteroloogi (mao-soolearsti) poole. Iiveldus ja kõhuvalu ei seostu diabeediga, vaid ikka pigem sooletalitlushäirega - koogid, kommid ja šokolaad pole kõige kergemini ...

Loe edasi

Kas ravi vajaks muutmist ?

Tere
II tüübi diabeedi diagnoos sai kinnitust juba 18 aastat tagasi.(Teie enda kinnitatud diagnoos)
Peale seda ma eriarsti juurde pole pääsenud, raviga on tegelenud perearst. Ravi iseenesest ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Metformiin ja forxiga on diabeedi ravimiseks igati head rohud, kuid glükeeritud hemoglobiin (HbA1c) võiks siiski olla pigem vahemikus 6,5-7,2%. Suure tõenäosusega võiks kaaluda kolmanda suukaudse ...

Loe edasi

Paraneoplastiline sündroom

Mul avastati paraneoplastiline sündroom, mõned neuronaalsed antikehad on positiivsed. Kasvajat (veel) ei ole. Aga mul on ka prolaktiin olnud viimastel aastatel üle normi. Kas prolaktiin võib olla kõrge ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Prolaktiin on mõnevõrra stresshormoon. Sageli esineb prolaktiini mõõdukas tõus erinevate ravimite (uinutid, valuvaigistid, antidepressandid, krambivastased ained, rasestuimisvastased vahendid ...

Loe edasi

TPo IgG 110,5

7a lapselapsel ärevus, juuste laiguline väljalangemine

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Kas soovite teada, mida tähendab TPO IgG normist kõrgem tiiter? Tegemist on päriliku kilpnäärme riskiseisundiga - kroonilise autoimmuunse türeoidiidiga. Inimesed, kellel TPO IgG on normist ...

Loe edasi

Vereproovid ja analüüsid

Tere

Paluksin teie arvamust minu haigusloole.

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Esitatud andmete alusel on raske midagi asjalikku soovitada. Vaevuste osas tõuseb esile koormustaluvuse langus ja südamepekslemine. Endokriinhaigus, mis võiks selliseid vaevusi põhjustada on ...

Loe edasi

Kilpnäärme suurenemine

Käsin kilpnäärme ultrahelis, kuna 2015 aastal tuvastati kerge suurenemine (23 cc3).

Seekord selline vastus: Kilpnäärme struktuur ühtlane, sõlmi esile ei tule. Parem sagar mõõtmetega 2,2x1,9x6,2 ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Ega Te ise palju ära teha saa. Kilpnääre on viimase 8 aastaga mõõdukalt suurenenud, kuid sõlmelisi muutusi seal ei ole. Kilpnäärme talitlus on korras - TSH on ideaalses normis.
Kui kilpnäärme ...

Loe edasi

Pikkus

Tere, olen 13 aasta vanune poiss, kuid mu pikkus on ainult 140 kas see on väga halb? Isa mul on umbes 174 ja ema 162 (pole täiesti täpsed mõõdud)

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
140cm on 13-aastase noormehe kohta tõepoolest veidi liiga vähe. Tõepoolest, ka Su vanemad on pigem lühikasvulised ja kiire kasvamise periood e. nn kasvuspurt on Sul veel ees. Siiski soovitaksin ...

Loe edasi

Kilpnäärme alatalitus ja öeldud, et ravi see ei vaja. Lisan siia failina 3 läbivaatuse tulemused.

Mul on diagnoositud kilpnäärme alatalitus ja öeldud, et ravi see ei vaja. Lisan siia failina 3 läbivaatuse tulemused. Küsimus: Kas siis on nii nende näitajate põhjal, et ravi pole vajalik? Ette tänades ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Tõenäoliselt on tegemist kilpnäärme autoimmuunse haigusega - autoimmuunse türeoidiidiga. Ultraheliuuringul on kilpnääre normist veidi suurem, nähtud on väiksemaid kuni 1cm sõlmekesi, mis vähiohtlikud ...

Loe edasi

Hormoonravi Transsoolisele

Tere!
Kuhu minna, et alustada protsessi hormoonravi testosterooniga? Ei leia palju infot internetist ning ka endokrinoloogi info lehtedel ei ole sellest kirjas. Olen nii-ja-naa silma peal hoidnud ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Tallinnas tegeleb soovahetuse ja selleks vajaliku hormoonraviga dr. Pille Pärnakivi Lääne-Tallinna Keskhaiglas. Ka Tartu Ülikooli Kliinikumis peaks olema endokrinoloog, kes sellist ravi kureerib. ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi