Murdeiga Autor: Mai Maser

Murdeiga ehk puberteet on ajajärk inimese elus, mille jooksul lapsest kujuneb täiskasvanu. Tüdrukute murdeiga kestab tavaliselt 10.–16. eluaastani, poistel 12.–18. eluaastani. Toimuvad muutused on tingitud hormoonidest. Hormoonid on keemilised ained, mida toodavad sisenõrenäärmed – ajuripats, neerupealised, sugunäärmed jt. Hormoonid kantakse verega kehas laiali ja neil on keha erinevatele kudedele oma kindel toime. Hormoonide mõjul toimuvad järk-järgult muutused kasvus ja kehakujus, muutub naha talitlus ja areneb iseloomulik karvakasv. Selles eas hakkab noor inimene oma kehasse uut moodi suhtuma, teiseneb ka tema suhe kaaslaste ning täiskasvanutega.

Murdeiga jaotatakse kolmeks perioodiks. Murdeiga ettevalmistav periood ehk eelpuberteet jääb tavaliselt 10.–13. eluaasta vahele. Sugunäärmete talitlus muutub aktiivsemaks ja hakkavad kujunema vastavalt nais ja meessoole iseloomulikud välistunnused. Muutused algavad tüdrukutel tavapäraselt umbes kaks aastat enne esimest menstruatsiooni – menarhet.

Teine periood on suguküpseks saamise periood ehk puberteet, mis hõlmab vanust 14.–17. eluaastani. Aktiveerub gonadotropiine vabastava hormooni pulseeriv eritus hüpotalamuses ning kujuneb ajuripatsi eessagara gonadotropiinide (folliikuleid stimuleeriva hormooni ja luteiniseeriva hormooni) normaalne nõristusrütm. Gonadotropiinid stimuleerivad munasarja folliikulites (nääpsudes) naissuguhormooni östradiooli produktsiooni, mille toimel algab rinnanäärmete ja välissuguelundite areng, tekivad muutused tupelimaskestas, algab emaka kasv ja emakalimaskesta (endomeetriumi) paksenemine ehk proliferatsioon. Kui emakalimaskest kasvab liiga paksuks, siis see irdub ja toimub esimene menstruatsioon. Tavaliselt on menstruatsioonitsükkel algul anovulatoorne (munaraku vabanemist ei toimu) ning ebaregulaarne. Regulaarse ovulatoorse menstruatsioonitsükli väljakujunemine võib võtta 1–3 aastat. Poistel arenevad meessuguhormoonide toimel samuti sekundaarsed sugutunnused (tekib karvkate näole ja kehale, kasv intensiivistub, õlad laienevad, puusad jäävad õlgadest kitsamaks jt) ning tekib iseeneslik seemnevoolus ehk pollutsioon. Kuigi puberteediga kaasnevate muutuste aeg võib varieeruda, tuleks arstiga nõu pidada siis, kui sekundaarsete sugutunnuste areng pole alanud 13. (14.) eluaastaks või puberteedi tunnused on tekkinud enne 8. eluaastat.

Kolmas periood on organismi funktsionaalse täiustumise ajajärk, mis lõpeb 20.–21. eluaastaks organismi lõpliku väljakujunemisega.

Nagu eespool öeldud, juhivad kasvu ja kehakuju muutust sugu- ja kasvuhormoonid. Tüdrukutel algab kasvamine varem ja ka lõpeb varem. Tütarlastel intensiivistub kasv umbes 10.–11. eluaastal, poistel 13.–15. eluaastal. Kiire kasvuperioodi algul väheneb tüdrukutel rasvkude, eriti kätelt-jalgadelt, jäsemete luud kasvavad intensiivselt. 16–17aastaselt on tüdrukud oma pikkuse täis kasvanud, poisid saavutavad selle aga alles 18.–19. eluaastaks. Lisaks pikkuskasvule hakkab puusadele, reitele, kõhule ja rindadele kogunema nahaalust rasvkude ning tüdrukud omandavad naiselikud kehavormid.

Murdeea saabumise üks esimesi tundemärke on karvakasv kaenlaalustesse ja kõhu alaossa, häbemekingule. Need karvad on juuste värvist tumedamad. Suguhormoonide toimel aktiveeruvad lisaks sündimisest saadik talitlenud näärmetele higinäärmed, mille nõre on iseloomuliku tugeva lõhnaga. Et seda lõhna vältida, peaks vähemalt kord päevas pesema kõige enam higistavaid kehaosi: nägu, kaenlaaluseid, suguelundeid ja jalgu. Lisaks higinäärmetele aktiveeruvad ka rasunäärmed ning nahale võivad ilmuda tumeda peaga rasukorgid (komedoonid), mis põletiku lisandumisel kujunevad akneks ehk vinnideks. Kõige sagedamini tekivad vinnid näole – otsaette, nina ümber ja lõuale.

Rindade areng on üks murdeea saabumise märke. 9–11-aastaselt muutuvad rinnad hellaks ja valulikuks, seda ka poistel. Tütarlastel tõmbuvad rinnanibud veidi tumedamaks, nibu ümbritsev nibuväli kummub ettepoole ja moodustub rinnamügarik. Sageli on kasvamise ajal üks rind teisest suurem. Rindade areng lõpeb tavaliselt 17. eluaastaks. Tupevoolus ehk valgevoolus, mis võib suureneda enne kuupuhastuste algust (menarhet), on tütarlastel tupe limaskesta ja emakakaela näärmetest nõristuv eritis. Sellel on teatud kaitsefunktsioon – hoolitseda tupe niiskuse ja happelise keskkonna eest.

Sugunäärmete tegevuse aktiveerumine põhjustab ka kesknärvisüsteemis suuri muutusi. Need avalduvad eelkõige kiirete meeleolu muutustena, vahelduvas nukruses ja rõõmsameelsuses, ebapüsivuses otsuste tegemisel, soovis olla täiskasvanu. See toob kaasa ohutunde puudumise ja soovi matkida kedagi, leida iidoleid. Sugulise küpsemise vältel suureneb huvi vastassoo vastu, arenevad kiindumustunded. Tekib soov näidata ennast positiivsest küljest, riietuda korrektselt, pesta hoolikalt, lõhnastada. Sageli püütakse hästi õppida või leida meelepärane harrastus – sport, muusika, arvutitöö jm. Tihti ilmneb ka soov millegi poolest silma paista (nt riietuda punkariks) ning toimida vastavalt nähtud-kuuldud eeskujudele, olgu siis tegemist juhilubadeta kihutamise, alkoholi pruukimise või narkootikumi proovimisega.

Vt ka menstruatsioonitsükkel, pollutsioon, vinnid.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

7-kuuse toitumine ja magamine

Tere dr. Voor

Küsin infot lapse (7-kuune) toitumise ja magamise kohta. Põhiline probleem on tegelikult öine magamine. Kuni 5,5 kuud magas hästi (ärkas 1-3 korda öösel, söötsin ja jäi kohe ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Imikutel tuleb ikka ette perioode, kus ööuni on rahutum ja laps magab lühikesi unekesi. See võib olla tingitud näiteks hammaste lõikumisest, mis algab tavaliselt 6 kuu vanusest. Rahutu ...

Loe edasi

Lapsel lümfisõlm

Tere.7 aastasel lapsel kaelal ehk küljepeal kõrvast allpool lümfisõlm mis katsude oa suurune,liikuv,mitte valus.Kaks pool nädalat tagasi oli laps haige,kolm päeva 39 palavik,kolmapäeva õhtul hakkas ja ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kuni 8.-10. eluaastani on peaagu kõikidel lastel kaelal olema katsutavad lümfisõlmed. Kuna lapse immuunsüsteem areneb ja lümfisõlmed on üks immuunsüsteemi osa, siis need on lastel suuremad ...

Loe edasi

Koljusisene verevalum

Tere,
Mul kùsimus jàrgmine. Nimelt oli vaakumsùnnitus ning siis avastati beebil koljusisene verevalum. Kùsimus, kuidas see mòjutab tema edasist elu ? Kuidas mòjutab tema arengut ? Kas verevalum vòib ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh küsimast! Koljusisese verevalumi puhul on oluline selle suurus ja piirkond, kus see asub. Tõenäoliselt on siiski tegemist koljuvälise verevalumiga, mis esineb tihti vaakumsünnituse puhul ...

Loe edasi

Laps hõõrub nägu

Tere,

Küsimus oma 11 kuu vanuse lapse kohta. Umbes 3 kuud tagasi hakkas laps pidevalt silmi ja nina hõõruma. Tol hetkel oli väike nohu ja kuna laps harjutas juba pusti seismist siis oli ka ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Ilmselt on see silmade ja nina hõõrumine harjumuslik käitumine. Laps avastab oma keha. Nina ja silmade sügelust võib põhjustada ka allergia, aga sel korral kaasneb ka nohu/ ninakinnisus ...

Loe edasi

Uni

Tere!
Pärast lõunaund on 5 aastase poisi tavapärane küsimus iga päev: "kas ma magasin?" Ehk siis laps ei saa aru kas ta magas või mitte.
Unega on algusest peale olnud probleeme. Umbes 1,5 ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Soovitan nende probleemidega pöörduda lastearsti vastuvõtule.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

Väikelapse ebasoovitav käitumine

Olen mures oma tütre käitumise pärast. Tal on halb komme ennast istudes justkui krampi tõmmata. Lisaksin youtube video lingi, et olukorda selgitada - meie laps käitub väga sarnaselt: https://www.youtube.com/watch?v=1yiRMT5g5Bc&ab_channel=ChristinaCollier

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kui sellist käitumist on võimalik tähelepanu hajutamisega lõpetada ja selline liikumine on seotud ainult toolide või diivaniga, siis suure tõenäosusega on tegemist harjumusliku käitumisega. ...

Loe edasi

Lapsel ebatavaline käitumine

Tere!

Olen täheldanud viimastel paaril nädalatel oma 9 kuusel poisil nö ebatavalist käitumist. Esiteks hakkas poeg väga kehvasti magama, ärkab öösel 5-10 korda. Ärkamine on alati koos lohutamatu ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh pöördumast! Kukkumisega seoses võis tekkida kolju põrutus, mis sümptomeid ei anna ning sellega võib seostada häirunud und, kuid samas võib lapse und häirida hammaste tulek. Uusi liigutusi ...

Loe edasi

Song/kõhukinnisus

Imikul raske kakada, punnitab nii kõvasti, et näost läheb punaseks. Gaasid väljuvad, kuid kakamine on raske. Kakab üle päeviti ja kaka on paksema pudru taoline. Alates esimest elukuust märkasin naba suurenemist, ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Piimasegu saava lapse kaka ongi tihkem kui rinnapiimatoidul oleva lapse oma ja piimasegu saav laps kakab harvemini. Kõhukinnisuse korral, kui laps rinnapiima ei saa, võib proovida spetsiaalseid ...

Loe edasi

Lapse hingamine

Tere, laps jäi kohe haiglast koju tulles nohusse, saime nohust lahti aga nohisema jäi ta ikka, vahest siis kui sügavalt hingas ja oli rahutu. Magades oli vaikus. Teisel arstivisiidil, kui laps oli 1 kuune, ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kui selline häälekas hingamine on lapsel püsivalt nii magades kui üleval olles, siis võiksite ikkagi esimesena minna perearsti juurde, kes kuulab lapse kopsud üle. Oluline oleks ka teada, ...

Loe edasi

Tundlik nahk? Psühholoogiline mure?

Tere,

Mure on seoses varsti 5 seks saava lapsega, kellel on probleemid riietumisega. Ei kannata riideid, vahet pole missugused on ja kas on ise poes need valinud või mitte. Ühel hetkel ütleb ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh pöördumast! Kas olete lapsega pöördunud laste psühhiaatri vastuvõtule? Soovitan seda teha.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi