Murdeiga Autor: Mai Maser

Murdeiga ehk puberteet on ajajärk inimese elus, mille jooksul lapsest kujuneb täiskasvanu. Tüdrukute murdeiga kestab tavaliselt 10.–16. eluaastani, poistel 12.–18. eluaastani. Toimuvad muutused on tingitud hormoonidest. Hormoonid on keemilised ained, mida toodavad sisenõrenäärmed – ajuripats, neerupealised, sugunäärmed jt. Hormoonid kantakse verega kehas laiali ja neil on keha erinevatele kudedele oma kindel toime. Hormoonide mõjul toimuvad järk-järgult muutused kasvus ja kehakujus, muutub naha talitlus ja areneb iseloomulik karvakasv. Selles eas hakkab noor inimene oma kehasse uut moodi suhtuma, teiseneb ka tema suhe kaaslaste ning täiskasvanutega.

Murdeiga jaotatakse kolmeks perioodiks. Murdeiga ettevalmistav periood ehk eelpuberteet jääb tavaliselt 10.–13. eluaasta vahele. Sugunäärmete talitlus muutub aktiivsemaks ja hakkavad kujunema vastavalt nais ja meessoole iseloomulikud välistunnused. Muutused algavad tüdrukutel tavapäraselt umbes kaks aastat enne esimest menstruatsiooni – menarhet.

Teine periood on suguküpseks saamise periood ehk puberteet, mis hõlmab vanust 14.–17. eluaastani. Aktiveerub gonadotropiine vabastava hormooni pulseeriv eritus hüpotalamuses ning kujuneb ajuripatsi eessagara gonadotropiinide (folliikuleid stimuleeriva hormooni ja luteiniseeriva hormooni) normaalne nõristusrütm. Gonadotropiinid stimuleerivad munasarja folliikulites (nääpsudes) naissuguhormooni östradiooli produktsiooni, mille toimel algab rinnanäärmete ja välissuguelundite areng, tekivad muutused tupelimaskestas, algab emaka kasv ja emakalimaskesta (endomeetriumi) paksenemine ehk proliferatsioon. Kui emakalimaskest kasvab liiga paksuks, siis see irdub ja toimub esimene menstruatsioon. Tavaliselt on menstruatsioonitsükkel algul anovulatoorne (munaraku vabanemist ei toimu) ning ebaregulaarne. Regulaarse ovulatoorse menstruatsioonitsükli väljakujunemine võib võtta 1–3 aastat. Poistel arenevad meessuguhormoonide toimel samuti sekundaarsed sugutunnused (tekib karvkate näole ja kehale, kasv intensiivistub, õlad laienevad, puusad jäävad õlgadest kitsamaks jt) ning tekib iseeneslik seemnevoolus ehk pollutsioon. Kuigi puberteediga kaasnevate muutuste aeg võib varieeruda, tuleks arstiga nõu pidada siis, kui sekundaarsete sugutunnuste areng pole alanud 13. (14.) eluaastaks või puberteedi tunnused on tekkinud enne 8. eluaastat.

Kolmas periood on organismi funktsionaalse täiustumise ajajärk, mis lõpeb 20.–21. eluaastaks organismi lõpliku väljakujunemisega.

Nagu eespool öeldud, juhivad kasvu ja kehakuju muutust sugu- ja kasvuhormoonid. Tüdrukutel algab kasvamine varem ja ka lõpeb varem. Tütarlastel intensiivistub kasv umbes 10.–11. eluaastal, poistel 13.–15. eluaastal. Kiire kasvuperioodi algul väheneb tüdrukutel rasvkude, eriti kätelt-jalgadelt, jäsemete luud kasvavad intensiivselt. 16–17aastaselt on tüdrukud oma pikkuse täis kasvanud, poisid saavutavad selle aga alles 18.–19. eluaastaks. Lisaks pikkuskasvule hakkab puusadele, reitele, kõhule ja rindadele kogunema nahaalust rasvkude ning tüdrukud omandavad naiselikud kehavormid.

Murdeea saabumise üks esimesi tundemärke on karvakasv kaenlaalustesse ja kõhu alaossa, häbemekingule. Need karvad on juuste värvist tumedamad. Suguhormoonide toimel aktiveeruvad lisaks sündimisest saadik talitlenud näärmetele higinäärmed, mille nõre on iseloomuliku tugeva lõhnaga. Et seda lõhna vältida, peaks vähemalt kord päevas pesema kõige enam higistavaid kehaosi: nägu, kaenlaaluseid, suguelundeid ja jalgu. Lisaks higinäärmetele aktiveeruvad ka rasunäärmed ning nahale võivad ilmuda tumeda peaga rasukorgid (komedoonid), mis põletiku lisandumisel kujunevad akneks ehk vinnideks. Kõige sagedamini tekivad vinnid näole – otsaette, nina ümber ja lõuale.

Rindade areng on üks murdeea saabumise märke. 9–11-aastaselt muutuvad rinnad hellaks ja valulikuks, seda ka poistel. Tütarlastel tõmbuvad rinnanibud veidi tumedamaks, nibu ümbritsev nibuväli kummub ettepoole ja moodustub rinnamügarik. Sageli on kasvamise ajal üks rind teisest suurem. Rindade areng lõpeb tavaliselt 17. eluaastaks. Tupevoolus ehk valgevoolus, mis võib suureneda enne kuupuhastuste algust (menarhet), on tütarlastel tupe limaskesta ja emakakaela näärmetest nõristuv eritis. Sellel on teatud kaitsefunktsioon – hoolitseda tupe niiskuse ja happelise keskkonna eest.

Sugunäärmete tegevuse aktiveerumine põhjustab ka kesknärvisüsteemis suuri muutusi. Need avalduvad eelkõige kiirete meeleolu muutustena, vahelduvas nukruses ja rõõmsameelsuses, ebapüsivuses otsuste tegemisel, soovis olla täiskasvanu. See toob kaasa ohutunde puudumise ja soovi matkida kedagi, leida iidoleid. Sugulise küpsemise vältel suureneb huvi vastassoo vastu, arenevad kiindumustunded. Tekib soov näidata ennast positiivsest küljest, riietuda korrektselt, pesta hoolikalt, lõhnastada. Sageli püütakse hästi õppida või leida meelepärane harrastus – sport, muusika, arvutitöö jm. Tihti ilmneb ka soov millegi poolest silma paista (nt riietuda punkariks) ning toimida vastavalt nähtud-kuuldud eeskujudele, olgu siis tegemist juhilubadeta kihutamise, alkoholi pruukimise või narkootikumi proovimisega.

Vt ka menstruatsioonitsükkel, pollutsioon, vinnid.