Reesusfaktor Autor: Hele Everaus

Reesusfaktor ehk Rh-faktor on punaliblede aglutinatsiooni (kokkukleepumist) põhjustav antigeen, mida leidub reesusmakaagi ja enamiku inimeste punalibledes. Antigeeni nimetus viitabki reesusahvidele, kellel see faktor algselt kindlaks tehti. Valgulist reesusantigeeni ehk D-antigeeni leitakse 85%-l inimestest ja ta on väga immunogeenne (immuunreaktsioone vallandava toimega). Nimetused reesuspositiivne ja reesusnegatiivne märgistavadki seda, kas erütrotsüütidel on D-antigeeni või mitte. Reesusnegatiivsele inimesele kantakse alati üle reesusnegatiivset verd, et vältida reesusnegatiivses organismis reesusantigeenivastaste antikehade (anti-D-antikehade) teket. Viimane toob kaasa spetsiifilise antigeenantikeha reaktsiooni, mille tagajärjel erütrotsüüdid lõhustuvad.

Reesusantigeenivastaste antikehade teke ühenduses rasedusega on märkimisväärselt langenud pärast seda, kui profülaktiliselt hakati kasutama anti-D-immunoglobuliini. Seda manustatakse reesusnegatiivsele naisele, kui on oht, et mingi protseduuri ajal (nt varasem abort) võisid loote reesuspositiivsed punalibled sattuda ema vereringesse ja põhjustada seal antikehade tekke.

Reesuskonflikt on potentsiaalselt eluohtlik seisund, mis areneb, kui reesusnegatiivsel emal on reesuspositiivne loode. Kui reesuspositiivne veri seguneb reesusnegatiivse verega, tekivad ema reesusnegatiivses veres antikehad loote punaliblede Rh-faktori vastu ja need anti-D-antikehad ründavad loote punaliblesid. Loote punalibled lõhustuvad (hemolüüsuvad), millel on tõsised tagajärjed. Reesuskonflikti tõttu tekkinud hemolüütilise haiguse korral tehakse vastsündinutel vahetusvereülekanne. Täisvere kõrval leiab enam kasutamist punaliblede suspensiooni ülekandmine.