Immuniseerimiskava Autor: Marje Oona

Immuniseerimiskava on riigis kehtiv kava, milles määratakse riigi kulul tehtavad vaktsineerimised, samuti vaktsineeritavate vanuserühmad ja vaktsineerimiste ajavahemik. Immuniseerimiskava koostamise aluseks on teadusuuringute tulemused ning põhimõte, et igal lapsel on õigus saada riigi kulul kaitse ohtlike nakkushaiguste vastu. Immuniseerimiskava täiendatakse ning muudetakse vastavalt vajadusele ja riigi võimalustele. Vaktsineerimine on vabatahtlik. Eestis vaktsineeritakse lapsi immuniseerimiskava alusel kokku 11 nakkushaiguse vastu. Need haigused on tuberkuloos, B-viirushepatiit, rotaviirusnakkus, difteeria, teetanus, läkaköha, lastehalvatus, hemofiilusnakkus, leetrid, mumps ja punetised. Lisaks võimaldatakse täiskasvanutele riigi kulul difteeria ja teetanuse vastaseid kordusvaktsineerimisi ning vajaduse korral vaktsineeritakse marutõve vastu. 

Vaktsineerimisega alustatakse noorimast vanuserühmast, mille kohta on teada, et vaktsineerimine on tõhus ja ohutu. Süstidevahelised intervallid ei tohi olla lühemad minimaalsetest lubatavatest ajavahemikest. Samas kui need on mingil põhjusel pikemad immuniseerimiskavas ettenähtutest, ei tee see eelmiste vaktsiinisüstide toimet olematuks, kuid jätab lapse vahepealsel ajal optimaalsest kaitsest ilma. Tänapäeval on kasutusel mitmed kombineeritud vaktsiinid, mille eeliseks on võimalus saada kaitse nakkushaiguste vastu vähemate süstetorgetega, kuid sama tõhusalt kui ühekaupa manustades. Kombineeritud vaktsiinid ei koorma immuunsüsteemi.

Tänapäevastes kombineeritud vaktsiinides on palju vähem antigeene kui nakkust tekitavates mikroobides või varem kasutusel olnud vaktsiinides. Näiteks difteeria, teetanuse, läkaköha, hemofiilusnakkuse ja lastehalvatuse eest kaitsvas kombineeritud vaktsiinis on kokku vähem kui 25 antigeeni, samas oli rõugevaktsiinis ligikaudu 200 antigeeni ning läkaköha tekitavas bakteris on umbes 3000 antigeeni.

Vaktsineerimine algab tuberkuloosi- ja B-viirushepatiidi vastaste kaitsesüstidega. Tuberkuloosi vastu süstitakse 1–5 päeva vanustele lastele BCG-vaktsiini vasakusse õlavarde nahasisesi. Mõne nädala möödudes võib süstekohale tekkida sõlmeke, millest eritub mäda. Süstekohta on vaja siis puhastada, muud ravi see ei vaja. Tuberkuloosivaktsiin kaitseb väikelapsi raskete tuberkuloosivormide eest, kuid ei anna siiski eluaegset kaitset. BCG-vaktsiini korduv manustamine nakkuskaitset ei tõhusta ja seetõttu seda ka ei tehta. 

B-viirushepatiidi vastane vaktsineerimine koosneb kokku kolmest süstist. Esmakordselt manustatakse B-hepatiidi vaktsiini esimese 12 elutunni jooksul, nii kaitseb see ka võimaliku emalt saadava nakkuse eest. Teine ja kolmas B-hepatiidi vaktsiini süst tehakse vastavalt 1 kuu ja 6 kuud pärast esimest süsti. B-hepatiidi vaktsiin annab väga pikaajalise tõvekindluse, seetõttu ei vaja imikueas vaktsineeritud lapsed 12-aastasena B-hepatiidi vaktsiini kordussüste. 12-aastasena vaktsineeritakse neid lapsi, keda imikueas pole vaktsineeritud.

Rotaviirusnakkuse vastu hakatakse vaktsineerima alates 2 kuu vanusest ning seda vaktsiini manustatakse suu kaudu.

3 kuu vanuses alustatakse vaktsineerimist viie haiguse – difteeria, teetanuse, läkaköha, lastehalvatuse ja hemofiilusnakkuse vastu. Nende haiguste vastase immuunsuse kujundamiseks on vaja vaktsiini lapseeas korduvalt manustada. Alates 2008. aastast on Eestis kasutusel oluliselt vähem kõrvaltoimeid põhjustav kombineeritud vaktsiin, mis sisaldab atsellulaarset ehk rakutut läkaköhavaktsiini ning süstitavat lastehalvatusevaktsiini. Difteeria- ja teetanusevaktsiini süsti soovitatakse korrata ka täiskasvanueas iga 10 aasta järel. Läkaköhavaktsiin ei kujunda eluaegset immuunsust, samuti ei tee seda ka läkaköha läbipõdemine. Läkaköha on kõige ohtlikum imikueas, kuid on tõsine haigus ka täiskasvanutel, kes haigust põdedes võivad omakorda nakatada lapsi. Seetõttu kaalutakse võimalust rakendada läkaköha suhtes samasugust immuniseerimiskava nagu teetanuse ja difteeria puhul. 

Leetrite, mumpsi ja punetiste vastu vaktsineeritakse 1 aasta vanuselt ning kordussüst tehakse 13 aasta vanuselt. Selleks et kõige tõhusamalt ära hoida leetreid, mumpsi ja punetisi ning nende tüsistusi, on vaja vaktsineerimisega alustada väikelapseeas, sest üksnes nooruki- ja täiskasvanueas tehtava vaktsineerimisega ei õnnestu küllaldaselt vähendada ei kaasasündinud punetistega laste sündi ega mumpsist tingitud viljatust.



Vt ka immuniseerimine.    

Immuniseerimiskava * Tehakse kuni aastani 2015 varem vaktsineerimata lastele.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Laps mängis võõra süstlaga

Tere!
Meie perel on suur mure. Oleme puhkusereisil (Eilatis) ja mu 4 aastane poeg leidis üüritud apartmendist süstla, millega mängis. Käisime korteri läbi kui siia jõudsime, see oli ka korralikult ...

Eda Tamm

Vastas dr Eda Tamm

Lugupeetud lapsevanem!

Kui lapsel puuduvad peopesas verised torkehaavad, siis ei ole riski nakatuda. Läbi terve naha nakatumist ei toimu.
Vajadusel võite puhkuse järgselt pöörduda ka ...

Loe edasi

Pea ùmbermòòt

Tere ! Sooviksin teada, kas minu 4 kuusel lapsel ok pü, see on hetkel 46cm, sùndides oli 38 cm. Areng eakohane ning kosub hàsti, kaalub u 7300 .
Ette tànades

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh küsimast! Teie lapse pea ümbermõõt on täiesti ok. Lisan, et pea ümbermõõt on ainult üks parameeter, mida lapse arengu juures hinnatakse.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

Atoopiline dermatiit

Tere!

Mul on mõned küsimused atoopilise dermatiidi kohta. 21-kuune poiss saab endiselt päris palju rinnapiima, mistõttu on ilmselt sümptomid leebemad ja midagi väga hullu pole siiani olnud. ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Toidutalumatustesti kohta ei oska ma informatsiooni anda, sest seda haiglates ei kasutata. Toidutalumatuse testides määratakse immuunoglobuliin G, mis näitab kokkupuudet toiduga. Allergiatestides ...

Loe edasi

Imikul hääl ära

4 kuusel tüdrukul mitmendat korda hääl ära. 1. Korda oli detsembris, peale pikka karjumist autosõidul. Arvasin, et tegi häälepaeltele liiga. Paar nädalat hiljem tekkis lapsel nohu ja peale seda rögaköha.. ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Hääle kadumise põhjust ei oska ütelda, selleks on vaja Kõrva-nina-kurguarsti konsultatsiooni. Viirustega ja karjumisega võib ikka hääl ära minna, sees on tavapärane. Kui aga hääl kaob ...

Loe edasi

11,5 kuuse magama õpetamine ja rinnast võõrutamine

Tere,

11,5 kuune sai öösiti rinda (umbes 8-10 korda) ja magas ema kaisus. Otsustasin lapse oma voodisse panna ja oma tuppa ning korraga võõrutada öisest söömisest. Praegu paneb last magama ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Rinnast loobumise ja iseseisvalt magama jäämise õppimine ongi keeruline aeg nii lapsevanematele kui ka lapsele. Sellega harjumine võib võtta aega mitu nädalat, enne kui laps õpib magama ...

Loe edasi

Imiku peaümbermõõt

Tere. Laps sündides 3,330 51cm ja pü 35cm.
1. kuu visiidil oli pea 39 täpselt ei mäleta. Arst küsis lapse otsmiku kohta kuna see pidi ettepoole olema.
Nüüd laps kohe kahe kuune ja pü 41 ~ ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh pöördumast! Esimesel elukuul on lapse pea kasv olnud kiire, teisel elukuul tavapärane.Soovitan siiski pöörduda laste neuroloogi vastuvõtule, et teha ultraheli uuring läbi lõgeme, mis ...

Loe edasi

Rota vaktsiin

Tere,

Mure 3-kuuse lapse pärast. Nimelt 4 päeva peale teise rota vaktsiini saamist hakkas laps päevapealt kakama 8-10 korda. Enne kakas 1-3 korda päevas. Laps saab rinnapiima ja Aptamili veidi ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Pärast rotaviirusvaktsiini võib tekkida sagedasem kakamine, aga võimalik, et laps sai samal ajal ka mingi muu seedetrakti viirushaiguse, mis kulgeb kõhulahtisusega. Ega Te pole oma menüüs ...

Loe edasi

Neeruliiv 6-aastasel

Tere!
Elame välismaal hetkel ning laps käib siin koolis. Kuna ta viimase kuu-paari jooksul on hakanud kurtma küll valusid kätes-jalgades ning ka kõhuvalu, siis pöördusime siin arstikontrolli. Arst ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Uriinianalüüsis võib leida amorfseid fosfaate ilma haiguseta. Amorfsed fosfaate (Ca, Mg põhiliselt) leitakse neutraalses ja happelises uriinis – normleid. Kui uriin on olnud külmkapis ...

Loe edasi

Ebaühtlane südametegevus

Mõõtes lapsel vererõhku näitas vererõhuaparaat südamemärki, mis näitab, et on probleemid südamega,nii on aparaadi kasutusjuhendis kirjas. Ja tõesti aparaadi peal südame löögid olid väga segased, oli pikk ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Südametöö ebaregulaarsuse üle saab otsustada vaid südame kuulamise või EKG alusel. Esmalt võiksite minna perearsti juurde, kes kuulab lapse südant. Lastel võib südame löögisagedus võibki ...

Loe edasi

Söömine, uni

Tere !

Mure on tütre pärast. Sünnitus oli raske 36 h, sündides neelas loote vedelikku ning pandi 1 h hingamis aparaadi alla. Peale seda algasid söömis probleemid. Käisin temaga imetamis nõustamises. ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kuna lapsel on väga palju probleeme, siis soovitan lastearsti konsultatsiooni.
Rinnapiim on lapsele parim piim ja seda andke edasi. Kui aga tundub, et rinnapiimast jääb väheks, ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi