Immuniseerimiskava Autor: Marje Oona

Immuniseerimiskava on riigis kehtiv kava, milles määratakse riigi kulul tehtavad vaktsineerimised, samuti vaktsineeritavate vanuserühmad ja vaktsineerimiste ajavahemik. Immuniseerimiskava koostamise aluseks on teadusuuringute tulemused ning põhimõte, et igal lapsel on õigus saada riigi kulul kaitse ohtlike nakkushaiguste vastu. Immuniseerimiskava täiendatakse ning muudetakse vastavalt vajadusele ja riigi võimalustele. Vaktsineerimine on vabatahtlik. Eestis vaktsineeritakse lapsi immuniseerimiskava alusel kokku 11 nakkushaiguse vastu. Need haigused on tuberkuloos, B-viirushepatiit, rotaviirusnakkus, difteeria, teetanus, läkaköha, lastehalvatus, hemofiilusnakkus, leetrid, mumps ja punetised. Lisaks võimaldatakse täiskasvanutele riigi kulul difteeria ja teetanuse vastaseid kordusvaktsineerimisi ning vajaduse korral vaktsineeritakse marutõve vastu. 

Vaktsineerimisega alustatakse noorimast vanuserühmast, mille kohta on teada, et vaktsineerimine on tõhus ja ohutu. Süstidevahelised intervallid ei tohi olla lühemad minimaalsetest lubatavatest ajavahemikest. Samas kui need on mingil põhjusel pikemad immuniseerimiskavas ettenähtutest, ei tee see eelmiste vaktsiinisüstide toimet olematuks, kuid jätab lapse vahepealsel ajal optimaalsest kaitsest ilma. Tänapäeval on kasutusel mitmed kombineeritud vaktsiinid, mille eeliseks on võimalus saada kaitse nakkushaiguste vastu vähemate süstetorgetega, kuid sama tõhusalt kui ühekaupa manustades. Kombineeritud vaktsiinid ei koorma immuunsüsteemi.

Tänapäevastes kombineeritud vaktsiinides on palju vähem antigeene kui nakkust tekitavates mikroobides või varem kasutusel olnud vaktsiinides. Näiteks difteeria, teetanuse, läkaköha, hemofiilusnakkuse ja lastehalvatuse eest kaitsvas kombineeritud vaktsiinis on kokku vähem kui 25 antigeeni, samas oli rõugevaktsiinis ligikaudu 200 antigeeni ning läkaköha tekitavas bakteris on umbes 3000 antigeeni.

Vaktsineerimine algab tuberkuloosi- ja B-viirushepatiidi vastaste kaitsesüstidega. Tuberkuloosi vastu süstitakse 1–5 päeva vanustele lastele BCG-vaktsiini vasakusse õlavarde nahasisesi. Mõne nädala möödudes võib süstekohale tekkida sõlmeke, millest eritub mäda. Süstekohta on vaja siis puhastada, muud ravi see ei vaja. Tuberkuloosivaktsiin kaitseb väikelapsi raskete tuberkuloosivormide eest, kuid ei anna siiski eluaegset kaitset. BCG-vaktsiini korduv manustamine nakkuskaitset ei tõhusta ja seetõttu seda ka ei tehta. 

B-viirushepatiidi vastane vaktsineerimine koosneb kokku kolmest süstist. Esmakordselt manustatakse B-hepatiidi vaktsiini esimese 12 elutunni jooksul, nii kaitseb see ka võimaliku emalt saadava nakkuse eest. Teine ja kolmas B-hepatiidi vaktsiini süst tehakse vastavalt 1 kuu ja 6 kuud pärast esimest süsti. B-hepatiidi vaktsiin annab väga pikaajalise tõvekindluse, seetõttu ei vaja imikueas vaktsineeritud lapsed 12-aastasena B-hepatiidi vaktsiini kordussüste. 12-aastasena vaktsineeritakse neid lapsi, keda imikueas pole vaktsineeritud.

Rotaviirusnakkuse vastu hakatakse vaktsineerima alates 2 kuu vanusest ning seda vaktsiini manustatakse suu kaudu.

3 kuu vanuses alustatakse vaktsineerimist viie haiguse – difteeria, teetanuse, läkaköha, lastehalvatuse ja hemofiilusnakkuse vastu. Nende haiguste vastase immuunsuse kujundamiseks on vaja vaktsiini lapseeas korduvalt manustada. Alates 2008. aastast on Eestis kasutusel oluliselt vähem kõrvaltoimeid põhjustav kombineeritud vaktsiin, mis sisaldab atsellulaarset ehk rakutut läkaköhavaktsiini ning süstitavat lastehalvatusevaktsiini. Difteeria- ja teetanusevaktsiini süsti soovitatakse korrata ka täiskasvanueas iga 10 aasta järel. Läkaköhavaktsiin ei kujunda eluaegset immuunsust, samuti ei tee seda ka läkaköha läbipõdemine. Läkaköha on kõige ohtlikum imikueas, kuid on tõsine haigus ka täiskasvanutel, kes haigust põdedes võivad omakorda nakatada lapsi. Seetõttu kaalutakse võimalust rakendada läkaköha suhtes samasugust immuniseerimiskava nagu teetanuse ja difteeria puhul. 

Leetrite, mumpsi ja punetiste vastu vaktsineeritakse 1 aasta vanuselt ning kordussüst tehakse 13 aasta vanuselt. Selleks et kõige tõhusamalt ära hoida leetreid, mumpsi ja punetisi ning nende tüsistusi, on vaja vaktsineerimisega alustada väikelapseeas, sest üksnes nooruki- ja täiskasvanueas tehtava vaktsineerimisega ei õnnestu küllaldaselt vähendada ei kaasasündinud punetistega laste sündi ega mumpsist tingitud viljatust.



Vt ka immuniseerimine.    

Immuniseerimiskava * Tehakse kuni aastani 2015 varem vaktsineerimata lastele.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Kõhukinnisus

Tere. Oleme hädas 6 a lapse pideva kõhukinnisuse pärast. Vahel on nii et saame kõhu korda ja paari päeva pärast on jälle kinni. Kuna tal on kakamise ees ka hirm sest on valus olnud siis ütleb et tal lihtsalt ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Lastel on suhteliselt sageli probleemiks tahtlik roojamise tagasihoidmine ja kõhukinnisus valuliku roojamiskogemuse järgselt. Probleemi lahendamiseks peab kasutama sobivaid suukaudseid ...

Loe edasi

Epilepsia

Tere. Fail manuses (aint Teile). Küsimus sellinne. Kas tableti ravi oleks vajalik? Või võib poiss sellest välja kasvada? Kuna lasteaiast saadeti uuringutele 4.a.(probleem kõnega, kogelus ja vähene kõne), ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere ja aitäh küsimast!
Arvan, et kõne arengu mahajäämus ei ole tingitud vähesest lasteaias käimisest. Arvan, et võiksite siiski pakutavat ravi proovida ning tulemused peaksid siiski 6k jooksul ...

Loe edasi

Lapse urineerimine

Tere
Küsimus ei kuulu küll sellesse kategooriasse, kuid ma ei leidnud sobivamat.

Minu laps 2aastane, alustasime hiljuti potitreeninguga.
Mure selles, et laps hoiab väga kaua pissihäda ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Universaalseid soovitusi pole olemas. Laps peab lihtsalt harjuma potil käima ja seal rahulikult istuma, kuniks piss tehtud. Igaks juhuks kontrollige ka, et ega lapsel pole mingit ärritust ...

Loe edasi

Pikaleveninud köha

Tere!
Minu 5-aastane poeg põdes detsembri keskel mingit viirushaigust (nohu-köha ja väike palavik). Perearsti juures oli põletikunäitaja normis. Koroonatesti laps ei lasknud endale teha, sest kartis ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Pärast viirushaigust võib lastel köha kesta kuni 8 nädalat.
Teie lapsel on see kestnud kauem ja antibiootikum ka köha ei leevendanud ning lapsel endal ja peres on allergiat. Need ...

Loe edasi

22 kuud vana tütarlapse intiimpiirkond

Tere

Mure algas sügisest.
Laps ei luba puhastada oma intiimpiirkonda kui ntx kakaga koos on ( kannab mähkmeid ).
ajab jalad risti,vigiseb :( on märgata olnud suurte häbememokkade ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Lastel ei pea kasutama alakeha pesemiseks eraldi vahendeid, aitab ainult soojast veest.
Kui intiimpiirkonnason punetus võib sellel olla põhjuseks ärritus, nt ei sobi mähkmed, ...

Loe edasi

Lapse jalgade ristamine

Tere,
laps on viimastel päevadel hakanud oma jalgu ristama, ajab need pulgaks ja saab ise vihaseks justkui. Samuti teeb kätega palju tuuleveski harjutust. Eriti hakkab jalgu ristama enne uinuma jäâmist, ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Teil on õigus, tegemist on lapseea onanismiga.Ärge laske tal jalgu ristata, viige tähelepanu mujale.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

Gaasid ja kõhukinnisus 7kuusel tüdrukul

Tere! Pöördun Teie poole murega, mis vaevab last alates sellest, kui oli 1 kuu vanune. Meeletud gaasid. Toitu on saanud segamini rinnapiima ja Aptamil comforti, tundus, et sobib kõige paremini, aga mitte ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Hea on see, et Teie lapse kaaluiive on korras, st laps saab kõik vajaliku oma toidust kätte vaatamata gaaside kõhulahtisuse ja toidutagasiheitele.
Kuna aga seedimisega on muresid ...

Loe edasi

Neonatoloog

Tere.

Miks saadetakse vastsündinud laps neonatoloogi vastuvõtule ?

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Neonatoloog on lastearst, kes ravib vastsündinuid ja väikseid imikuid. Neonatoloogile saatmise põhjuseid on väga palju, st ükskõik milline tervisemure lapse esimesel elukuul.

Loe edasi

Aastase väike pea ümbermõõt ja madal D-vit tase

Tere

Kas on põhjust muretsemiseks lapse pea suuruse pärast? 1aastane poiss peaümbermõõt 44,5cm. 10k mõõdeti 44cm ning 11k 44,2cm (kodus mõõtes oli ka see 44,5cm). Peaümbermõõt tundub poisi ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere ja aitäh pöördumast!
Pea ümbermõõtu tuleb kindlasti jälgida. Vitamiin D tase on ainult veidi madal, kuid D vitamiini annust võiks tõsta. Kui laps areneb hästi, pole muretsemiseks põhjust.
Loe edasi

Pisikesed punnid näos

Tere! Selline mure,et lapsel tekkisid punnid 5 päeva tagasi ninale ja silma ümbrusesse.Alguses olid punnid päbipaistvad ,nüüd juba punakad.Hetkel perearsti kätte ei saa ja arusaamatu mis see olla võiks.Hetkel ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kahjuks ei saa diagnoosi pildi alusel ütelda. Oleks vaja oluliselt rohkem infot: kas lööve sügeleb, kas lapsel on olnud varem löövet, kas lapsel on palavikku jne.

Lugupidamisega, ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi