Immuniseerimiskava Autor: Marje Oona

Immuniseerimiskava on riigis kehtiv kava, milles määratakse riigi kulul tehtavad vaktsineerimised, samuti vaktsineeritavate vanuserühmad ja vaktsineerimiste ajavahemik. Immuniseerimiskava koostamise aluseks on teadusuuringute tulemused ning põhimõte, et igal lapsel on õigus saada riigi kulul kaitse ohtlike nakkushaiguste vastu. Immuniseerimiskava täiendatakse ning muudetakse vastavalt vajadusele ja riigi võimalustele. Vaktsineerimine on vabatahtlik. Eestis vaktsineeritakse lapsi immuniseerimiskava alusel kokku 11 nakkushaiguse vastu. Need haigused on tuberkuloos, B-viirushepatiit, rotaviirusnakkus, difteeria, teetanus, läkaköha, lastehalvatus, hemofiilusnakkus, leetrid, mumps ja punetised. Lisaks võimaldatakse täiskasvanutele riigi kulul difteeria ja teetanuse vastaseid kordusvaktsineerimisi ning vajaduse korral vaktsineeritakse marutõve vastu. 

Vaktsineerimisega alustatakse noorimast vanuserühmast, mille kohta on teada, et vaktsineerimine on tõhus ja ohutu. Süstidevahelised intervallid ei tohi olla lühemad minimaalsetest lubatavatest ajavahemikest. Samas kui need on mingil põhjusel pikemad immuniseerimiskavas ettenähtutest, ei tee see eelmiste vaktsiinisüstide toimet olematuks, kuid jätab lapse vahepealsel ajal optimaalsest kaitsest ilma. Tänapäeval on kasutusel mitmed kombineeritud vaktsiinid, mille eeliseks on võimalus saada kaitse nakkushaiguste vastu vähemate süstetorgetega, kuid sama tõhusalt kui ühekaupa manustades. Kombineeritud vaktsiinid ei koorma immuunsüsteemi.

Tänapäevastes kombineeritud vaktsiinides on palju vähem antigeene kui nakkust tekitavates mikroobides või varem kasutusel olnud vaktsiinides. Näiteks difteeria, teetanuse, läkaköha, hemofiilusnakkuse ja lastehalvatuse eest kaitsvas kombineeritud vaktsiinis on kokku vähem kui 25 antigeeni, samas oli rõugevaktsiinis ligikaudu 200 antigeeni ning läkaköha tekitavas bakteris on umbes 3000 antigeeni.

Vaktsineerimine algab tuberkuloosi- ja B-viirushepatiidi vastaste kaitsesüstidega. Tuberkuloosi vastu süstitakse 1–5 päeva vanustele lastele BCG-vaktsiini vasakusse õlavarde nahasisesi. Mõne nädala möödudes võib süstekohale tekkida sõlmeke, millest eritub mäda. Süstekohta on vaja siis puhastada, muud ravi see ei vaja. Tuberkuloosivaktsiin kaitseb väikelapsi raskete tuberkuloosivormide eest, kuid ei anna siiski eluaegset kaitset. BCG-vaktsiini korduv manustamine nakkuskaitset ei tõhusta ja seetõttu seda ka ei tehta. 

B-viirushepatiidi vastane vaktsineerimine koosneb kokku kolmest süstist. Esmakordselt manustatakse B-hepatiidi vaktsiini esimese 12 elutunni jooksul, nii kaitseb see ka võimaliku emalt saadava nakkuse eest. Teine ja kolmas B-hepatiidi vaktsiini süst tehakse vastavalt 1 kuu ja 6 kuud pärast esimest süsti. B-hepatiidi vaktsiin annab väga pikaajalise tõvekindluse, seetõttu ei vaja imikueas vaktsineeritud lapsed 12-aastasena B-hepatiidi vaktsiini kordussüste. 12-aastasena vaktsineeritakse neid lapsi, keda imikueas pole vaktsineeritud.

Rotaviirusnakkuse vastu hakatakse vaktsineerima alates 2 kuu vanusest ning seda vaktsiini manustatakse suu kaudu.

3 kuu vanuses alustatakse vaktsineerimist viie haiguse – difteeria, teetanuse, läkaköha, lastehalvatuse ja hemofiilusnakkuse vastu. Nende haiguste vastase immuunsuse kujundamiseks on vaja vaktsiini lapseeas korduvalt manustada. Alates 2008. aastast on Eestis kasutusel oluliselt vähem kõrvaltoimeid põhjustav kombineeritud vaktsiin, mis sisaldab atsellulaarset ehk rakutut läkaköhavaktsiini ning süstitavat lastehalvatusevaktsiini. Difteeria- ja teetanusevaktsiini süsti soovitatakse korrata ka täiskasvanueas iga 10 aasta järel. Läkaköhavaktsiin ei kujunda eluaegset immuunsust, samuti ei tee seda ka läkaköha läbipõdemine. Läkaköha on kõige ohtlikum imikueas, kuid on tõsine haigus ka täiskasvanutel, kes haigust põdedes võivad omakorda nakatada lapsi. Seetõttu kaalutakse võimalust rakendada läkaköha suhtes samasugust immuniseerimiskava nagu teetanuse ja difteeria puhul. 

Leetrite, mumpsi ja punetiste vastu vaktsineeritakse 1 aasta vanuselt ning kordussüst tehakse 13 aasta vanuselt. Selleks et kõige tõhusamalt ära hoida leetreid, mumpsi ja punetisi ning nende tüsistusi, on vaja vaktsineerimisega alustada väikelapseeas, sest üksnes nooruki- ja täiskasvanueas tehtava vaktsineerimisega ei õnnestu küllaldaselt vähendada ei kaasasündinud punetistega laste sündi ega mumpsist tingitud viljatust.



Vt ka immuniseerimine.    

Immuniseerimiskava * Tehakse kuni aastani 2015 varem vaktsineerimata lastele.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Beebi hingamine unes

Selline mure, et laps öösel mingil hetkel ei hinganud. Võtsin kohe sülle ja keerasin kõhu allapoole ja masseerisin selga ning natuke koputasin kopsude peale. Keha oli üleni kange ning nägu oli muutunud ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Vastsündinud ja esimese elukuu lapsed võivad teha kuni 10 sekundilisi hingamise pause. Kui aga paus kestab kauem ja seda tekib korduvalt ning pausi ajal muutub lapse jume siniseks, ...

Loe edasi

Astma

Tere,
Mu poeg on Teie patsient. Temal diagnoositud mitteallergiline astma (nahatestid midagi ei näidanud). Sellist diagnoosi sai kuna sügisest 2015 (kui Eestisse kolisime) temal esines kuiv köha ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Astma ägenemise (köha või hingamisraskus või vilinad rinnus) korral saab leevendust Ventolinist, mis on bronhilõõgasti ja ka rögalahtistava toimega. Ventolini võib astma ägenemise korral ...

Loe edasi

C-hepatiit

Oli tehtud vereanalüüs (probleemiks on pidev ja eriti öine higistamine) ja selgus esmasel analüüsil, et mul on c-hepatiit, lisaks siis massilise D-vitamiini puudusele (tase oli vist 16), järgneval uurimisel ...

Aino Rõõm

Vastas dr Aino Rõõm

Tere!
Kui teie organismis enam viiruskandlust ei ole, teie uuringul oli RNA HCV negatiivne, siis te ei ole teistele nakkusohtlik ja oma partnerile, ega ka teistel inimestele viirust üle kanda ...

Loe edasi

Kasvuhormoon.

Tütarlapsel kasv 135cm ja kaal 45kg.Toitub tervislikult,magusat ei tarbi.
Vitamiinid mineraalid korras.Sündides 3,250kg ja 49cm pikk. Kuni viienda eluaastani kõik korras,siis hakkas kaal tõusma ja ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Ühekordsete kaalu- ja kasvuandmete põhjal ei saa järeldusi teha, oluline on kaalu ja kasvu dünaamika. Praegused kaalu- ja kasvu numbrid jäävad normi piiresse, kuid tõepoolest on laps ...

Loe edasi

Aastase lapse vaktsineerimine pärast haigust

Tere!

Pereõde ütles, et aastase lapse korralise vaktsineerimise võib läbi
viia ka kõige hiljem alles 1,5-aastaselt. Kui pikk võiks olla selle
vaktsineerimise aeg pärast seda, ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh küsimast! Arvan, et 3 kuud on täiesti piisav aeg. Aeg sõltub aga kindlasti lapse enesetundest, tema käitumisest peale meningiidist tervenemist.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

6kuune ei joo vett.

Tere,
Laps on 6k12p, sööb rpa ja lisatoitu.
Kuni 4,5k oli rinnalaps ja jõi kenasti vett/tilli/kummeliteed pudelost. Kui läksime rpa peale - laps keeldub juua vett ja teed pudelist. võtab lonksu ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Ega ühtki head nippi vee joomise harjutamiseks ei olegi. Tuleb lihtsalt harjutada ja harjutada. Öösel ei peaks enam 6-kuune laps sööma, öösel võiks olla toidukordade vahe 6 tundi. Ma ...

Loe edasi

E. Coli bakter 1-aastasel

Tere!
Lapsel avastati suuremas koguses E. Coli bakterit uriinis. Vanus on 1 aasta ja 1 kuud. E. Coli bakteri kontsentratsioon on olnud kõrge juba pool aastat. Perearst tahab teha antibiootikumiravi. ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Probiootikumid ei aita E.colit uriinis vähendada. Millegi tõttu tehti ju lapsele uriinianalüüs, kus leiti suuremas koguses E. colit. Kas lapsel on olnud kuseteedes põletikke? Kui jah, ...

Loe edasi

arnold chiari malformation 1 tüüpi

Tere! Minu lapsel avastati arnold chiari malformation 1 tüüp,tal on tihti peavalud ja küsiksin kas see esimene tüüp võib minna üle 2 tüüpi arnod chiari ja kui ohtlik on see haigus?

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!!
Aitäh pöördumast!
Arnold Chiari I tüüp ei lähe üle II tüübiks.
Kaasuda võivad peavalud.
Lugupidamisega
Anu Söötl

Loe edasi

Rinnast võõrutamine

Tere!
Püüan võõrutada oma 13 kuust last rinnast. Öösiti ta ei söö alates 5ndast elukuust. Hetkel on alles jäänud ainult õhtune une-eelne söötmine.
Soovin teada kui palju peaks selles vanuses ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Üle aastane laps võiks saada piima, sealhulgas rinnapiima, ööpäevas kuni 400 - 500 ml. Piimatoodete hulka võib arvestada ka muud piimatooted, st jogurt, kohupiim, juust jne. Piima peaks ...

Loe edasi

Lapse areng

Tere!
Mu laps kohe 12 kuud,aga ei kõnni.
Tugede najal hakkas käima juba detsembris.
Samuti ei ei seisa ta n-ö iseseisvalt ilma toeta,laseb kohe pepuli.
Perearst ütles,et tema probleemi ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Selles vanuses laps ei peagi veel kõndima. Toe najal väga varakult kõndimine ei arenda väga hästi koordinatsiooni, mis areneb käputades. Võiksite last siiski neuroloogile näidata.
Lugupidamisega
Loe edasi



Vaata kõiki nõustamisi