Immuniseerimiskava Autor: Marje Oona

Immuniseerimiskava on riigis kehtiv kava, milles määratakse riigi kulul tehtavad vaktsineerimised, samuti vaktsineeritavate vanuserühmad ja vaktsineerimiste ajavahemik. Immuniseerimiskava koostamise aluseks on teadusuuringute tulemused ning põhimõte, et igal lapsel on õigus saada riigi kulul kaitse ohtlike nakkushaiguste vastu. Immuniseerimiskava täiendatakse ning muudetakse vastavalt vajadusele ja riigi võimalustele. Vaktsineerimine on vabatahtlik. Eestis vaktsineeritakse lapsi immuniseerimiskava alusel kokku 11 nakkushaiguse vastu. Need haigused on tuberkuloos, B-viirushepatiit, rotaviirusnakkus, difteeria, teetanus, läkaköha, lastehalvatus, hemofiilusnakkus, leetrid, mumps ja punetised. Lisaks võimaldatakse täiskasvanutele riigi kulul difteeria ja teetanuse vastaseid kordusvaktsineerimisi ning vajaduse korral vaktsineeritakse marutõve vastu. 

Vaktsineerimisega alustatakse noorimast vanuserühmast, mille kohta on teada, et vaktsineerimine on tõhus ja ohutu. Süstidevahelised intervallid ei tohi olla lühemad minimaalsetest lubatavatest ajavahemikest. Samas kui need on mingil põhjusel pikemad immuniseerimiskavas ettenähtutest, ei tee see eelmiste vaktsiinisüstide toimet olematuks, kuid jätab lapse vahepealsel ajal optimaalsest kaitsest ilma. Tänapäeval on kasutusel mitmed kombineeritud vaktsiinid, mille eeliseks on võimalus saada kaitse nakkushaiguste vastu vähemate süstetorgetega, kuid sama tõhusalt kui ühekaupa manustades. Kombineeritud vaktsiinid ei koorma immuunsüsteemi.

Tänapäevastes kombineeritud vaktsiinides on palju vähem antigeene kui nakkust tekitavates mikroobides või varem kasutusel olnud vaktsiinides. Näiteks difteeria, teetanuse, läkaköha, hemofiilusnakkuse ja lastehalvatuse eest kaitsvas kombineeritud vaktsiinis on kokku vähem kui 25 antigeeni, samas oli rõugevaktsiinis ligikaudu 200 antigeeni ning läkaköha tekitavas bakteris on umbes 3000 antigeeni.

Vaktsineerimine algab tuberkuloosi- ja B-viirushepatiidi vastaste kaitsesüstidega. Tuberkuloosi vastu süstitakse 1–5 päeva vanustele lastele BCG-vaktsiini vasakusse õlavarde nahasisesi. Mõne nädala möödudes võib süstekohale tekkida sõlmeke, millest eritub mäda. Süstekohta on vaja siis puhastada, muud ravi see ei vaja. Tuberkuloosivaktsiin kaitseb väikelapsi raskete tuberkuloosivormide eest, kuid ei anna siiski eluaegset kaitset. BCG-vaktsiini korduv manustamine nakkuskaitset ei tõhusta ja seetõttu seda ka ei tehta. 

B-viirushepatiidi vastane vaktsineerimine koosneb kokku kolmest süstist. Esmakordselt manustatakse B-hepatiidi vaktsiini esimese 12 elutunni jooksul, nii kaitseb see ka võimaliku emalt saadava nakkuse eest. Teine ja kolmas B-hepatiidi vaktsiini süst tehakse vastavalt 1 kuu ja 6 kuud pärast esimest süsti. B-hepatiidi vaktsiin annab väga pikaajalise tõvekindluse, seetõttu ei vaja imikueas vaktsineeritud lapsed 12-aastasena B-hepatiidi vaktsiini kordussüste. 12-aastasena vaktsineeritakse neid lapsi, keda imikueas pole vaktsineeritud.

Rotaviirusnakkuse vastu hakatakse vaktsineerima alates 2 kuu vanusest ning seda vaktsiini manustatakse suu kaudu.

3 kuu vanuses alustatakse vaktsineerimist viie haiguse – difteeria, teetanuse, läkaköha, lastehalvatuse ja hemofiilusnakkuse vastu. Nende haiguste vastase immuunsuse kujundamiseks on vaja vaktsiini lapseeas korduvalt manustada. Alates 2008. aastast on Eestis kasutusel oluliselt vähem kõrvaltoimeid põhjustav kombineeritud vaktsiin, mis sisaldab atsellulaarset ehk rakutut läkaköhavaktsiini ning süstitavat lastehalvatusevaktsiini. Difteeria- ja teetanusevaktsiini süsti soovitatakse korrata ka täiskasvanueas iga 10 aasta järel. Läkaköhavaktsiin ei kujunda eluaegset immuunsust, samuti ei tee seda ka läkaköha läbipõdemine. Läkaköha on kõige ohtlikum imikueas, kuid on tõsine haigus ka täiskasvanutel, kes haigust põdedes võivad omakorda nakatada lapsi. Seetõttu kaalutakse võimalust rakendada läkaköha suhtes samasugust immuniseerimiskava nagu teetanuse ja difteeria puhul. 

Leetrite, mumpsi ja punetiste vastu vaktsineeritakse 1 aasta vanuselt ning kordussüst tehakse 13 aasta vanuselt. Selleks et kõige tõhusamalt ära hoida leetreid, mumpsi ja punetisi ning nende tüsistusi, on vaja vaktsineerimisega alustada väikelapseeas, sest üksnes nooruki- ja täiskasvanueas tehtava vaktsineerimisega ei õnnestu küllaldaselt vähendada ei kaasasündinud punetistega laste sündi ega mumpsist tingitud viljatust.



Vt ka immuniseerimine.    

Immuniseerimiskava * Tehakse kuni aastani 2015 varem vaktsineerimata lastele.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Laigud lapse keelel

Tere 2aastat ja9 kuud vanal lapsel on läinud keel laiguliseks ja tundub et peal ka mingid villid et mida peaksin tegema. Laigud on tekkinud paari päeva jooksul

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Foto pealt mina lapse keelel ville ei näe.
Laigulise keele põhjusi on mitu:
* Kui lisaks laikudele on ka villid, siis võib olla tegemist mingi viirushaigusega, mis tekitab ...

Loe edasi

Öised ärkamised

Laps oli haige ( kõrge palavik neli päeva, aftid keelel, silmapõletik, kõrvad punases, nina turses), antibiootikumi ei vajanud, organism sai ise hakkama. Peale palaviku langust ja tervenemise ajal tõuseb ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Haigus võib tekitada lapsel unehäireid ja rahutu uni võib tekkida pärast mingisugust sündmust - haigus, hammaste lõikumine, reis jne. Öist ärkamist võib väikelastel aeg-ajalt ette tulla ...

Loe edasi

Nahalööve

Tere. Mõned päevad tagasi märkasin, et bikiinipiirkonnas imelikud punased laigud. Mõtlesin, et sissekasvanud karvadest ja üritasin pinsettidega mõnda välja tõmmata. Nüüdseks aga kõik põletikku löönud ja ...

Karmen Joller

Vastas dr Karmen Joller

Tere!

Teie kirjelduse järgi on tegu tõesti follikuliidiga. Ma arvan, et Braunovidoni ehk ei olegi sinna vaja, see peaks ise ära paranema, tuleb lihtsalt jooksva vee all seebiga pesta ja puhastada. ...

Loe edasi

Lapse kõne

Tere!

Mure 1a ja 10k tüdruku kõne pärast. Selgeid sõnu on tal kuskil viis, ülejäänud on ainult silbid või tema enda väljamõeldud sõnad. Sõnu ta järgi ei ütle, küll aga tunneb tähestikust pooli ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Soovitan kõigepealt pöörduda logopeedi poole.Nii neuroloogi kui ka logopeedi konsultatsiooni vajaduse otsustab perearst.
Edu Teile!
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

Lisatoitu saava lapse vedelikuvajadus

Tere!

Küsimuse sisu on lühidalt järgmine: kas kaheksakuune, rinnapiima ja (lihaga) lisatoitu sööv laps peab tingimata lisaks jooma ka vett või täidab rinnapiim lapse vedelikuvajaduse?

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kui laps saab rinnapiima vastavalt tema vajadusele, siis ei pea tingimata vett juurde andma. Kui aga on väga palavad ilmad, nagu see on preagu, võib laps vajada lisaks rinnapiimale ka ...

Loe edasi

Rahutu uni

Mure 1 aastase lapse une pärast. Viimasel
ajal iga ōhtu läheb laps magama suure nutuga ja ärkab hiljem iga 1-2 h tagant nutuga. Kas peaksin muretsema vōi on see asi mööduv. Rahutud uned on kestnud ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh küsimast! Rahutu uni võib olla mitmel põhjusel. Palavus, hammaste tulek. Juua tuleks anda ainult vett ja tassist, siis tuleb ka ärkamisi vähem.
Tegemist on ajutise probleemiga.
Loe edasi

Kukkumine

Tere. Laps kukkus 72 cm voodilt otse peaga laudpõrandale. Laps nuttis valust tükk aega. Kiirabi käis kohal ja ei näinud midagi muret tekitavat. Paluti jälgida. Sel päeval oli ta väga viril, tahtis rohkem ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Arvan, et peaksite lapsele aega andma. Muretsemiseks ei näe põhjust.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

Imiku peapõrutus

Tere.
Mul selline mure, et eile õhtul juhtus minu 1k ja 10 päevase lapsega kogemata õnnetus. Hakkasin last lamamistoolist tõstma ja klaaslaud oli seal kõrval. Kuidagi olin lapse halvasti käte peale ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh pöördumast ja vabandan hilinenud vastuse pärast.
Soovituslik käitumine sellisel puhul on lapse jälgimine. Alati on soovitav kahtluste korral pöörduda arsti vastuvõtule, sest ainult ...

Loe edasi

Lapse peakuju ja lõge

Tere! Minu mure seisneb selles, et käisin beebiga 3 kuu kontrollis, kus arst mainis, et mu lapsel teistsugune peakuju. Küsisin et mis see tähendab, ta vastas, et mitte midagi, et inimesed ongi erinevad ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere ja aitäh pöördumast!
Teie ja perearsti vahelise vestluse refereerimise alusel arvan, et muretsemiseks ei ole põhjust.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

3-aastase lapse kõnehäire

Tere!
Ma ei tea, kas pöördun hetkel õige eriala arsti poole, aga nina-kõrva-kurguarsti kahjuks valikus ei olnud. Mure on mul 3a5k poja kõne pärast, see vastab paremal juhul 2-aastase tasemele - ta ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere ja aitäh pöördumast!
Soovitan pöörduda lasteneuroloogi vastuvõtule ning ülesanne on eelkõige lapse arengu hindamine. Samuti tuleks konsulteerida psühholoogi ja logopeediga. Loodan, et nad siiski ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi