Immuniseerimiskava Autor: Marje Oona

Immuniseerimiskava on riigis kehtiv kava, milles määratakse riigi kulul tehtavad vaktsineerimised, samuti vaktsineeritavate vanuserühmad ja vaktsineerimiste ajavahemik. Immuniseerimiskava koostamise aluseks on teadusuuringute tulemused ning põhimõte, et igal lapsel on õigus saada riigi kulul kaitse ohtlike nakkushaiguste vastu. Immuniseerimiskava täiendatakse ning muudetakse vastavalt vajadusele ja riigi võimalustele. Vaktsineerimine on vabatahtlik. Eestis vaktsineeritakse lapsi immuniseerimiskava alusel kokku 11 nakkushaiguse vastu. Need haigused on tuberkuloos, B-viirushepatiit, rotaviirusnakkus, difteeria, teetanus, läkaköha, lastehalvatus, hemofiilusnakkus, leetrid, mumps ja punetised. Lisaks võimaldatakse täiskasvanutele riigi kulul difteeria ja teetanuse vastaseid kordusvaktsineerimisi ning vajaduse korral vaktsineeritakse marutõve vastu. 

Vaktsineerimisega alustatakse noorimast vanuserühmast, mille kohta on teada, et vaktsineerimine on tõhus ja ohutu. Süstidevahelised intervallid ei tohi olla lühemad minimaalsetest lubatavatest ajavahemikest. Samas kui need on mingil põhjusel pikemad immuniseerimiskavas ettenähtutest, ei tee see eelmiste vaktsiinisüstide toimet olematuks, kuid jätab lapse vahepealsel ajal optimaalsest kaitsest ilma. Tänapäeval on kasutusel mitmed kombineeritud vaktsiinid, mille eeliseks on võimalus saada kaitse nakkushaiguste vastu vähemate süstetorgetega, kuid sama tõhusalt kui ühekaupa manustades. Kombineeritud vaktsiinid ei koorma immuunsüsteemi.

Tänapäevastes kombineeritud vaktsiinides on palju vähem antigeene kui nakkust tekitavates mikroobides või varem kasutusel olnud vaktsiinides. Näiteks difteeria, teetanuse, läkaköha, hemofiilusnakkuse ja lastehalvatuse eest kaitsvas kombineeritud vaktsiinis on kokku vähem kui 25 antigeeni, samas oli rõugevaktsiinis ligikaudu 200 antigeeni ning läkaköha tekitavas bakteris on umbes 3000 antigeeni.

Vaktsineerimine algab tuberkuloosi- ja B-viirushepatiidi vastaste kaitsesüstidega. Tuberkuloosi vastu süstitakse 1–5 päeva vanustele lastele BCG-vaktsiini vasakusse õlavarde nahasisesi. Mõne nädala möödudes võib süstekohale tekkida sõlmeke, millest eritub mäda. Süstekohta on vaja siis puhastada, muud ravi see ei vaja. Tuberkuloosivaktsiin kaitseb väikelapsi raskete tuberkuloosivormide eest, kuid ei anna siiski eluaegset kaitset. BCG-vaktsiini korduv manustamine nakkuskaitset ei tõhusta ja seetõttu seda ka ei tehta. 

B-viirushepatiidi vastane vaktsineerimine koosneb kokku kolmest süstist. Esmakordselt manustatakse B-hepatiidi vaktsiini esimese 12 elutunni jooksul, nii kaitseb see ka võimaliku emalt saadava nakkuse eest. Teine ja kolmas B-hepatiidi vaktsiini süst tehakse vastavalt 1 kuu ja 6 kuud pärast esimest süsti. B-hepatiidi vaktsiin annab väga pikaajalise tõvekindluse, seetõttu ei vaja imikueas vaktsineeritud lapsed 12-aastasena B-hepatiidi vaktsiini kordussüste. 12-aastasena vaktsineeritakse neid lapsi, keda imikueas pole vaktsineeritud.

Rotaviirusnakkuse vastu hakatakse vaktsineerima alates 2 kuu vanusest ning seda vaktsiini manustatakse suu kaudu.

3 kuu vanuses alustatakse vaktsineerimist viie haiguse – difteeria, teetanuse, läkaköha, lastehalvatuse ja hemofiilusnakkuse vastu. Nende haiguste vastase immuunsuse kujundamiseks on vaja vaktsiini lapseeas korduvalt manustada. Alates 2008. aastast on Eestis kasutusel oluliselt vähem kõrvaltoimeid põhjustav kombineeritud vaktsiin, mis sisaldab atsellulaarset ehk rakutut läkaköhavaktsiini ning süstitavat lastehalvatusevaktsiini. Difteeria- ja teetanusevaktsiini süsti soovitatakse korrata ka täiskasvanueas iga 10 aasta järel. Läkaköhavaktsiin ei kujunda eluaegset immuunsust, samuti ei tee seda ka läkaköha läbipõdemine. Läkaköha on kõige ohtlikum imikueas, kuid on tõsine haigus ka täiskasvanutel, kes haigust põdedes võivad omakorda nakatada lapsi. Seetõttu kaalutakse võimalust rakendada läkaköha suhtes samasugust immuniseerimiskava nagu teetanuse ja difteeria puhul. 

Leetrite, mumpsi ja punetiste vastu vaktsineeritakse 1 aasta vanuselt ning kordussüst tehakse 13 aasta vanuselt. Selleks et kõige tõhusamalt ära hoida leetreid, mumpsi ja punetisi ning nende tüsistusi, on vaja vaktsineerimisega alustada väikelapseeas, sest üksnes nooruki- ja täiskasvanueas tehtava vaktsineerimisega ei õnnestu küllaldaselt vähendada ei kaasasündinud punetistega laste sündi ega mumpsist tingitud viljatust.



Vt ka immuniseerimine.    

Immuniseerimiskava * Tehakse kuni aastani 2015 varem vaktsineerimata lastele.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

köha

Kas oskate tõlgendada vastuseid ,hirmu tekitab sõna kolle mis see täpsemalt on ja kas vaja ka uusi uuringuid
Saateinfo: Kuu aega ärritav köha, köhavahendiga veidi lahtisem. Veri, SpO2, ausk. N. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
2 mm tihke kolle on tõesti tibatilluke, see võib olla ka uuringu tehniline lisavari. Selliseid koldeid on vajalik teatud aja tagant uuesti uurida, seda korraldab kopsuarst, perearstilt aga ...

Loe edasi

Punane rant säärel

Tere,
Vasakul jalal on tekkinud allapoole põlve täisringis (ebasümmetriliselt) selline punane rant. Ei ole valulik, kuid on kestnud sellisena ca. nädal. Kas ja kui, siis kelle poole tuleks selle ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Diagnoosi ja ravi määrata arvutiteel ei saa. Saan soovitada pöördumist perearsti vastuvõtule, vaatlus, analüüsid, nt Lyme tõve testid ja ravi.

Head tervist soovides,
Madis ...

Loe edasi

Beebi vaktsineerimise edasilükkamine

Tere!
Kas ja milliseid vaktsineerimiskava vaktsiine oleks beebil okei edasi lükata ja kui pikalt?

Eda Tamm

Vastas dr Eda Tamm

Tere!

Vaktsineerimise eesmärk on kaitsta last tõsise haiguse eest. Mida noorem on laps, seda raskem võib olla haiguse kulg võrreldes vanemate lastega - seega tuleks last vaktsineerida järgides ...

Loe edasi

Tuulerõugete vaktsiin

Tere!
Väiksem laps on haigestunud tuulerõugetega. Mina ja vanem laps (19.a) teadaolevalt ei olnud haiged. Vanem laps koolis vanaema juurde, aga kokkupuude teise haigestunud lapsega siiski oli. Nooremal ...

Eda Tamm

Vastas dr Eda Tamm

Tere!

Kui teil ja teie19-aastasel lapsel olid tuulerõugete vastased antikehad positiivsed, siis ei ole vajalik vaktsineerida.

Loe edasi

Mmr vaktsiin

Tere

Küsiks mmr-vaktsiini kohta, olen aru saanud et eestis on kasutusel 2 erinevat mmr vaktsiini, mis võib olla nende erinevus? Kui kaua on kasutatud neid vaktsiine? Kui kaua võib mmr vaktsiin ...

Eda Tamm

Vastas dr Eda Tamm

Tere!

Eesti vaktsineeritakse lapsi sõltuvalt milline vaktsiin on Terviseameti poolt hangitud - kas vaktsiiniga Priorix või MM-RVaxPro. Tegemist on juba aastaid kasutusel olnud vaktsiinidega. ...

Loe edasi

Kas antud punnid võivad olla seotud nüüdseks juba mitme kuu lümfisõlmede ägeda põletiku põhjuseks?

Umbes 3a tagasi oli sise reiel, kubeme kõrgusel ebasümmeetriline laik. Tegin siia keskkonda postituse pildiga ja arvati, et tegu haudumusega ja soovitati travocorti, aga meenutas just kui ringwormi(ringussi ...

Margus Punab

Vastas dr Margus Punab

Kahjuks ei oska ma sellele murele lahendust pakkuda. Soovitan EMO asemel oma perearstiga nõu pidada, kes siis vajadusel kaasab teiste erialade spetsialiste. Kõik põletikukolded kehas (ka päraku piirkonnas) ...

Loe edasi

kopsuklamüüdiaga seoses

Olin pikalt haige (1,5 kuud) ja nüüd justkui peaaegu lõpusirgel Algas halva enesetunde ja külmavärinatega, lisandusid köha, nohu. Kasutasin tavapäraseid leevendavaid preparaate. Mõne päeva pärast tundus, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Klamüüdia ja mükoplasma on arstide keeles atüüpiliste ehk ebatavaliste hingamisteede põletike tekitajad. Inimene on nagu haige, kuid siis nagu paraneks ja sagel tekivad sümptomid uuesti. Diagnostika, ...

Loe edasi

Kopsuklamüüdia raseduse ajal

Tere!

Olen 25 nädalat rase. Esimene kauaoodatud laps. Kaks nädalat tagasi tööl olles hakkasin järsku kurk kraapima (külma pole kindlalt saanud), iga päevaga nii tugevalt et kadus hääl. Tekkis ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kirjelduse järgi on Teie perearst lihtsalt suurepärane. Kiire diagnoos, ravi. Kahjuks on haigus ja pisikud need, mis ei kao pool tundi peale ravi algust, vaid nädalatega. Kui juhtiv on köha ...

Loe edasi

laigud kätel ja jalgadel

Millega võiks olla tegu?
Millise arsti poole peaks veel minema?

Kaja Julge

Vastas dr Kaja Julge

Tere,

Kõige suurema tõenäosusega on lööve seotud ikkagi viirusinfektsiooniga. Selle puhul on veres põletikunäitajad korras.
Viiruse kasuks räägiksid asjaolud, et on kehatemperatuuri ...

Loe edasi

kopsuklamüüdia

Tere!
Eelmise aasta alguses hakkasid mul küünarnukid, põlved ja näpud valutama. Suvel käidud ortopeedi juures, kes saatsi perearsti juurde, et ta teeks klamüüdia analüüsid.
IgA 160,5 IgG ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Ägedat, ravivajavat haigust näitavad IgM klassi antikehad, need korras. Oletada ei saa, soovitan koostööd oma perearsti jt spetsialistidega- reumatoloog, ortopeed, nakkusarst jt.

Loe edasi



Vaata kõiki nõustamisi