Immuniseerimiskava Autor: Marje Oona

Immuniseerimiskava on riigis kehtiv kava, milles määratakse riigi kulul tehtavad vaktsineerimised, samuti vaktsineeritavate vanuserühmad ja vaktsineerimiste ajavahemik. Immuniseerimiskava koostamise aluseks on teadusuuringute tulemused ning põhimõte, et igal lapsel on õigus saada riigi kulul kaitse ohtlike nakkushaiguste vastu. Immuniseerimiskava täiendatakse ning muudetakse vastavalt vajadusele ja riigi võimalustele. Vaktsineerimine on vabatahtlik. Eestis vaktsineeritakse lapsi immuniseerimiskava alusel kokku 11 nakkushaiguse vastu. Need haigused on tuberkuloos, B-viirushepatiit, rotaviirusnakkus, difteeria, teetanus, läkaköha, lastehalvatus, hemofiilusnakkus, leetrid, mumps ja punetised. Lisaks võimaldatakse täiskasvanutele riigi kulul difteeria ja teetanuse vastaseid kordusvaktsineerimisi ning vajaduse korral vaktsineeritakse marutõve vastu. 

Vaktsineerimisega alustatakse noorimast vanuserühmast, mille kohta on teada, et vaktsineerimine on tõhus ja ohutu. Süstidevahelised intervallid ei tohi olla lühemad minimaalsetest lubatavatest ajavahemikest. Samas kui need on mingil põhjusel pikemad immuniseerimiskavas ettenähtutest, ei tee see eelmiste vaktsiinisüstide toimet olematuks, kuid jätab lapse vahepealsel ajal optimaalsest kaitsest ilma. Tänapäeval on kasutusel mitmed kombineeritud vaktsiinid, mille eeliseks on võimalus saada kaitse nakkushaiguste vastu vähemate süstetorgetega, kuid sama tõhusalt kui ühekaupa manustades. Kombineeritud vaktsiinid ei koorma immuunsüsteemi.

Tänapäevastes kombineeritud vaktsiinides on palju vähem antigeene kui nakkust tekitavates mikroobides või varem kasutusel olnud vaktsiinides. Näiteks difteeria, teetanuse, läkaköha, hemofiilusnakkuse ja lastehalvatuse eest kaitsvas kombineeritud vaktsiinis on kokku vähem kui 25 antigeeni, samas oli rõugevaktsiinis ligikaudu 200 antigeeni ning läkaköha tekitavas bakteris on umbes 3000 antigeeni.

Vaktsineerimine algab tuberkuloosi- ja B-viirushepatiidi vastaste kaitsesüstidega. Tuberkuloosi vastu süstitakse 1–5 päeva vanustele lastele BCG-vaktsiini vasakusse õlavarde nahasisesi. Mõne nädala möödudes võib süstekohale tekkida sõlmeke, millest eritub mäda. Süstekohta on vaja siis puhastada, muud ravi see ei vaja. Tuberkuloosivaktsiin kaitseb väikelapsi raskete tuberkuloosivormide eest, kuid ei anna siiski eluaegset kaitset. BCG-vaktsiini korduv manustamine nakkuskaitset ei tõhusta ja seetõttu seda ka ei tehta. 

B-viirushepatiidi vastane vaktsineerimine koosneb kokku kolmest süstist. Esmakordselt manustatakse B-hepatiidi vaktsiini esimese 12 elutunni jooksul, nii kaitseb see ka võimaliku emalt saadava nakkuse eest. Teine ja kolmas B-hepatiidi vaktsiini süst tehakse vastavalt 1 kuu ja 6 kuud pärast esimest süsti. B-hepatiidi vaktsiin annab väga pikaajalise tõvekindluse, seetõttu ei vaja imikueas vaktsineeritud lapsed 12-aastasena B-hepatiidi vaktsiini kordussüste. 12-aastasena vaktsineeritakse neid lapsi, keda imikueas pole vaktsineeritud.

Rotaviirusnakkuse vastu hakatakse vaktsineerima alates 2 kuu vanusest ning seda vaktsiini manustatakse suu kaudu.

3 kuu vanuses alustatakse vaktsineerimist viie haiguse – difteeria, teetanuse, läkaköha, lastehalvatuse ja hemofiilusnakkuse vastu. Nende haiguste vastase immuunsuse kujundamiseks on vaja vaktsiini lapseeas korduvalt manustada. Alates 2008. aastast on Eestis kasutusel oluliselt vähem kõrvaltoimeid põhjustav kombineeritud vaktsiin, mis sisaldab atsellulaarset ehk rakutut läkaköhavaktsiini ning süstitavat lastehalvatusevaktsiini. Difteeria- ja teetanusevaktsiini süsti soovitatakse korrata ka täiskasvanueas iga 10 aasta järel. Läkaköhavaktsiin ei kujunda eluaegset immuunsust, samuti ei tee seda ka läkaköha läbipõdemine. Läkaköha on kõige ohtlikum imikueas, kuid on tõsine haigus ka täiskasvanutel, kes haigust põdedes võivad omakorda nakatada lapsi. Seetõttu kaalutakse võimalust rakendada läkaköha suhtes samasugust immuniseerimiskava nagu teetanuse ja difteeria puhul. 

Leetrite, mumpsi ja punetiste vastu vaktsineeritakse 1 aasta vanuselt ning kordussüst tehakse 13 aasta vanuselt. Selleks et kõige tõhusamalt ära hoida leetreid, mumpsi ja punetisi ning nende tüsistusi, on vaja vaktsineerimisega alustada väikelapseeas, sest üksnes nooruki- ja täiskasvanueas tehtava vaktsineerimisega ei õnnestu küllaldaselt vähendada ei kaasasündinud punetistega laste sündi ega mumpsist tingitud viljatust.



Vt ka immuniseerimine.    

Immuniseerimiskava * Tehakse kuni aastani 2015 varem vaktsineerimata lastele.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Lapse hingamine

Küsimus, et kas selline hingamine on normaalne, mida on just video lõpus kuulda.

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Selline üksik häälekas hingamine tundub olevat lihtsalt üks sügavam sissehingamine rõõmustamise või erutumise foonil. Kuna aga lapse nägu ja rindkere liikumist ega hingamismustrit ei ...

Loe edasi

lapse peaümbermõõt

Tere. Kui suur võib olla 1 a 3 k lapse maksimaalne peaümbermõõt? Hetkel on lapse peaümbermõõt 50, 5 cm, kas see on normaalne suurus või peaks seda jälgima? Tänan

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh pöördumast!
Selline pea ümbermõõt on normi piires, kuid kipub ülemise normi poole. Pea ümbermõõt üksi ei ole sisuliselt oluline näitaja. Pea ümbermõõtu tuleb vaadata koos lapse ...

Loe edasi

Lapse söömine

Tere!

Mure selles, et alates juunis pôetud ülemiste hingamisteede viirushaigust on lapse isu kehv. Enne seda sôi ilusti. Laps ise süüa ei küsi ja olen toidukordade vahed jätnud ka pikemaks ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!
Isutus on väikelastel sage probleem. Ägeda haiguse ajal on laps loomulikult isutu. Kuid ka rõõmus ja tervena tunduv laps võib olla aeg-ajalt isutu. Lapsed söövadki vahel vähem ja kipuvad ka ...

Loe edasi

Lapsel 2 nadalat väike palavik

Tere. Mure järgmine- minu 2a10k tütrel on 2 nadalat olnud nyyd palavik 37-37.2. Kui palavik oli kestnud nadala aega kaisime arstil- tuli valja paistes ja punane kurk Ja korvad ka kummis( laps polnud ise ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kõige pealt küsimus, kust kohast mõõdetuna on lapse kehatemperatuur 37,2 C. Kui näiteks pepust, siis see pole palavik. Ka võib selline veidi kõrgem kehatemperatuur olla kaenla alt mõõdetuna ...

Loe edasi

Imiku nutmine pärast igat söögikorda

Laps on 3 nädalane. Alates teisest nädalast algasid kaebused, toiduna ainult rinnapiim. Kaalus võtab hästi juurde, 2 nädalaga võttis 500g juurde. Pärast imetamist on rahulik maksimaalselt 10 minutit ja ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Gaasivalud on tavaliselt päeva teises pooles. Valude kestvus on väga erinev, tavaliselt mõned tunnid, aga mõnel lapsel kestavad need ka pikemalt. Kirjutate, et gaasivalud kestavad 10-12 ...

Loe edasi

3,5 kuuse beebi söömine

Tere
Beebi on 3,5 kuune ja kaalub 7200g (sünnikaal oli 4090g). Kuna mul endal juba alguses tuli rinnapiima vaid minimaalselt, siis on lapse põhitoit sünnist saadik olnud piimasegu. Alates 3ndast ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Tõepoolest võiks ööpäevane piimakogus jääda 1 liitri piiri. Vahel on lapsel kasvuspurdi perioodid, mil ta tahabki rohkem süüa ja seetõttu lühiaegselt võibki anda veidi rohkem. Kui aga ...

Loe edasi

mure

Tere mure on selline. Mu kaheksa kuune tüdar ei soovi roomad. kui panen kõhuli siis ei taha seal olla hakkab kohe kisama. Juhul kui ta istub siis läheb kuidagi kõhuli siis on nõus. Pöörab ainult kõhu pealt ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Soovitan Teil kindlasti pöörduda laste füsioterapeudi vastuvõtule. Muidugi on soovitav külastada ka lasteneuroloogi kui võimalik.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

GERD diagnoositud - luhike soogitoru

Kirjutan seoses oma lapsega. Ta on hetkel 3 kuune: kaalub 5,750kg ja ikkus 60,5cm. Olime Tartu haiglas Oktoobris diagnoosiga GER, GERD ja luhike soogitoru. Oleme kasutanud Ranitadine alates 2.5 nadalast ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Nende andmete alusel, mida kirjast lugeda võin on mul väga raske midagi soovitada. Mida tähendab lühike söögitoru, kui lühike see on? Seepärast ei saa ka midagi arvata operatsiooni ja ...

Loe edasi

Palavikus laps

Minu laps ja mees nakatusid viirusesse või grippi juba yle nädala tagasi. Esimestel päevadel oli palavik mõlemal yle 39 ja siis kolmandal kuni viienda päevani oli kôrgeim 38.5. Siis käisime arstil. Tehti ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Ilmselt on tegemist on viirushaigusega. Kopsupõletiku korral oleks põletikunäit 10 korda suurem.

Lugupidamisega,
Tiia Voor

Loe edasi

2,6 aastase magama jäämine

Tere.
Mure on 2,6 aastase lapse magama jäämisega. Nimelt on õhtused tegevused enne magama minemist kinnistunud juba mitu kuud (st. õhtune söömine, hammaste pesu, tuduriiete selga panemine ja raamatu ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Uinumisraskused võivad tekkida 2-3aastastel laste, kuna sel ajal toimuvad suured arengulised muutused ja laps hakkab üha enam tunnetama oma "mina" ning üheks enda kehtestamise vormiks ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi