Immuniseerimiskava Autor: Marje Oona

Immuniseerimiskava on riigis kehtiv kava, milles määratakse riigi kulul tehtavad vaktsineerimised, samuti vaktsineeritavate vanuserühmad ja vaktsineerimiste ajavahemik. Immuniseerimiskava koostamise aluseks on teadusuuringute tulemused ning põhimõte, et igal lapsel on õigus saada riigi kulul kaitse ohtlike nakkushaiguste vastu. Immuniseerimiskava täiendatakse ning muudetakse vastavalt vajadusele ja riigi võimalustele. Vaktsineerimine on vabatahtlik. Eestis vaktsineeritakse lapsi immuniseerimiskava alusel kokku 11 nakkushaiguse vastu. Need haigused on tuberkuloos, B-viirushepatiit, rotaviirusnakkus, difteeria, teetanus, läkaköha, lastehalvatus, hemofiilusnakkus, leetrid, mumps ja punetised. Lisaks võimaldatakse täiskasvanutele riigi kulul difteeria ja teetanuse vastaseid kordusvaktsineerimisi ning vajaduse korral vaktsineeritakse marutõve vastu. 

Vaktsineerimisega alustatakse noorimast vanuserühmast, mille kohta on teada, et vaktsineerimine on tõhus ja ohutu. Süstidevahelised intervallid ei tohi olla lühemad minimaalsetest lubatavatest ajavahemikest. Samas kui need on mingil põhjusel pikemad immuniseerimiskavas ettenähtutest, ei tee see eelmiste vaktsiinisüstide toimet olematuks, kuid jätab lapse vahepealsel ajal optimaalsest kaitsest ilma. Tänapäeval on kasutusel mitmed kombineeritud vaktsiinid, mille eeliseks on võimalus saada kaitse nakkushaiguste vastu vähemate süstetorgetega, kuid sama tõhusalt kui ühekaupa manustades. Kombineeritud vaktsiinid ei koorma immuunsüsteemi.

Tänapäevastes kombineeritud vaktsiinides on palju vähem antigeene kui nakkust tekitavates mikroobides või varem kasutusel olnud vaktsiinides. Näiteks difteeria, teetanuse, läkaköha, hemofiilusnakkuse ja lastehalvatuse eest kaitsvas kombineeritud vaktsiinis on kokku vähem kui 25 antigeeni, samas oli rõugevaktsiinis ligikaudu 200 antigeeni ning läkaköha tekitavas bakteris on umbes 3000 antigeeni.

Vaktsineerimine algab tuberkuloosi- ja B-viirushepatiidi vastaste kaitsesüstidega. Tuberkuloosi vastu süstitakse 1–5 päeva vanustele lastele BCG-vaktsiini vasakusse õlavarde nahasisesi. Mõne nädala möödudes võib süstekohale tekkida sõlmeke, millest eritub mäda. Süstekohta on vaja siis puhastada, muud ravi see ei vaja. Tuberkuloosivaktsiin kaitseb väikelapsi raskete tuberkuloosivormide eest, kuid ei anna siiski eluaegset kaitset. BCG-vaktsiini korduv manustamine nakkuskaitset ei tõhusta ja seetõttu seda ka ei tehta. 

B-viirushepatiidi vastane vaktsineerimine koosneb kokku kolmest süstist. Esmakordselt manustatakse B-hepatiidi vaktsiini esimese 12 elutunni jooksul, nii kaitseb see ka võimaliku emalt saadava nakkuse eest. Teine ja kolmas B-hepatiidi vaktsiini süst tehakse vastavalt 1 kuu ja 6 kuud pärast esimest süsti. B-hepatiidi vaktsiin annab väga pikaajalise tõvekindluse, seetõttu ei vaja imikueas vaktsineeritud lapsed 12-aastasena B-hepatiidi vaktsiini kordussüste. 12-aastasena vaktsineeritakse neid lapsi, keda imikueas pole vaktsineeritud.

Rotaviirusnakkuse vastu hakatakse vaktsineerima alates 2 kuu vanusest ning seda vaktsiini manustatakse suu kaudu.

3 kuu vanuses alustatakse vaktsineerimist viie haiguse – difteeria, teetanuse, läkaköha, lastehalvatuse ja hemofiilusnakkuse vastu. Nende haiguste vastase immuunsuse kujundamiseks on vaja vaktsiini lapseeas korduvalt manustada. Alates 2008. aastast on Eestis kasutusel oluliselt vähem kõrvaltoimeid põhjustav kombineeritud vaktsiin, mis sisaldab atsellulaarset ehk rakutut läkaköhavaktsiini ning süstitavat lastehalvatusevaktsiini. Difteeria- ja teetanusevaktsiini süsti soovitatakse korrata ka täiskasvanueas iga 10 aasta järel. Läkaköhavaktsiin ei kujunda eluaegset immuunsust, samuti ei tee seda ka läkaköha läbipõdemine. Läkaköha on kõige ohtlikum imikueas, kuid on tõsine haigus ka täiskasvanutel, kes haigust põdedes võivad omakorda nakatada lapsi. Seetõttu kaalutakse võimalust rakendada läkaköha suhtes samasugust immuniseerimiskava nagu teetanuse ja difteeria puhul. 

Leetrite, mumpsi ja punetiste vastu vaktsineeritakse 1 aasta vanuselt ning kordussüst tehakse 13 aasta vanuselt. Selleks et kõige tõhusamalt ära hoida leetreid, mumpsi ja punetisi ning nende tüsistusi, on vaja vaktsineerimisega alustada väikelapseeas, sest üksnes nooruki- ja täiskasvanueas tehtava vaktsineerimisega ei õnnestu küllaldaselt vähendada ei kaasasündinud punetistega laste sündi ega mumpsist tingitud viljatust.



Vt ka immuniseerimine.    

Immuniseerimiskava * Tehakse kuni aastani 2015 varem vaktsineerimata lastele.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Lööve säärtel

Tere, mu jalgadele on tekkinud sügelev põletikuline lööve. Sügades tuleb mingi vedelik nahale. alguses oli vaid ühel jalal , nüüd on mõlemal jalal ja pea täpselt ühesuguse kujuga ja samas ulatuses. Minu ...

Karmen Joller

Vastas dr Karmen Joller

Tere!

Sellise sümptomaatika puhul on oluline teada ka teie üldist tervislikku seisundit. Pikkus, kaal, kroonilised haigused, kasutatavad ravimid. Atoopilist dermatiiti see mulle ei meenuta. ...

Loe edasi

Tõrked rinnas

Tere,

Lõpetasin beebiillide võtmise mai kuus ning pärast seda on rinnas/kaenlaall sellised nõelatorkele sarnased asjad , vahel on ka kergelt niisama valulik . Mammograafi juurde aja saan ...

Karmen Joller

Vastas dr Karmen Joller

Tere!
Hormonaalse tasakaalu stabiliseerumiseks kulubki umbes 3 kuud, vahel ka rohkem.
Kas ma saan õigesti aru, et need "nõelatorkele sarnased asjad" on aisting? Kui jah, siis võib põhjuseks ...

Loe edasi

Laps ehmatab

Tere, laps on 4 kuu vanune, ehmub nii paljude asjade peale. Läbi une hakkab isegi nutma, teeääres kõndides ja laps on süles ning kui auto mööda sõidab, ehmub nii et tõmbab end nii kronksu ja poeb kaissu. ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh küsimast! See on tõenäoliselt elavnenud Moro refleks. Kuid alati tuleb küsida ka seda, miks ta on nii elav. Soovitan lasteneuroloogi konsultatsiooni.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

Ebaloomulik keele välimus

Tere. Millele viitab justkui põletusega ning kollaka katuga keel?

Karmen Joller

Vastas dr Karmen Joller

Tere!

Oleks vaja teada, kui kaua on teie keel selline olnud, kas teil on muid vaevusi ja kas katt on eemaldatav.
Kõige sagedamini on värvilise keele põhjuseks düsbakterioos - mingil ...

Loe edasi

Beebi tõmblused

Tere

Olen mures oma, nüüdseks 2 kuuse beebi pärast. Nimelt on tal peaaegu sünnist saadik enne kakamist kohutavad keha tõmblused. Nutma pole hakanud, kuid ebamugav tundub olevat. Eriti hull ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Raske on midagi arvata, kuna pole tõmblusi näinud.
Palun rääkige perearstiga ja võimalusel filmige neid tõmblusi, sest ilma nägemata on raske midagi otsustada.

Lugupidamisega, ...

Loe edasi

Rahutu/ülitundlik laps

Tere!

Olen nõutu oma kohe 1a7k saava poja osas. Nimelt on ta sünnist saati olnud rahutu ja õrna unega. Probleemiks on see, et laps on pidevalt rahutu. Ta tahab kogu aeg olla tegevuses, üksi ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere ja aitäh pöördumast!
Lapse käitumises leidub autistlikke jooni, kuid kindlasti pole tegemist autismiga. Oluline on ise jääda rahulikuks, suhelda lapsega, arvestada tema iseärasusi. Tegevusterapeut ...

Loe edasi

Kahin vasakus küljes

Tere. Juba selle aasta talvest olen kimpus tiheda , lahtise köhaga. Perearst on pidanud seda infektsiooniks ja kirjutanud mulle antibiootikume. Kuulates kuuleb ta kahinaid vasakus küljes täpselt rinnahoidja ...

Karmen Joller

Vastas dr Karmen Joller

Tere!
Pikaajaliseks köhaks loetakse köha, mis on järjest kestnud kauem kui 4 nädalat. Ja selle köha puhul on käsitlus hoopis teistsugune. Kindlasti on vaja teha lisauuringud: vereanalüüsid võimaliku ...

Loe edasi

7 kuune beebi tõmbleb uinudes

Tere!

Mul on mure seoses oma 7 kuuse tütrega. Nimelt on ta viimase nädala jooksul hakanud enne uinumist kummaliselt tõmblema. Lisan ka video, kus need tõmblused näha on. Sellise käitumisega ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh küsimast! Arvan, et pole tegemist mingi haigusliku nähtusega, kuid video kahjuks minuni pole jõudnud.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

Kõhulahtisus

Aastaid olen hädas kõhulahtisusega. Nüüd tegime kaevuvee proovi ja kolibakteri näit oli 200. Kas peaks perearsti poole pöörduma, et tehtaks kakaproov. Lugesin, et antibiootikumid ei aitavatki.

Karmen Joller

Vastas dr Karmen Joller

Tere!

Teie küsimusest ei selgu, kas teie kõhulahtisust on varem uuritud. Samuti ei sõltu sealt, milline E. coli joogivees esines. Sellest sõltuvalt saab arst ka otsustada, kas väljaheite analüüsi ...

Loe edasi

Analüüsid

Tere

Olen mures Transferriini küllastus plasma languse pärast. Sama moodi on langenud ka kreatiini tase. Miks see nii on ja milliseid uuringui peaks sellisel puhul veel tegema . Tihti esineb ...

Karmen Joller

Vastas dr Karmen Joller

Tere!

Te ilmselt peate silmas kreatiniini, mitte kreatiini?
Ja pühkimisel on verd kus, pärasooles? Tupes?

Te esitate küsimusi isoleeritud analüüsitulemuste kohta. Sel ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi