Immuniseerimiskava Autor: Marje Oona

Immuniseerimiskava on riigis kehtiv kava, milles määratakse riigi kulul tehtavad vaktsineerimised, samuti vaktsineeritavate vanuserühmad ja vaktsineerimiste ajavahemik. Immuniseerimiskava koostamise aluseks on teadusuuringute tulemused ning põhimõte, et igal lapsel on õigus saada riigi kulul kaitse ohtlike nakkushaiguste vastu. Immuniseerimiskava täiendatakse ning muudetakse vastavalt vajadusele ja riigi võimalustele. Vaktsineerimine on vabatahtlik. Eestis vaktsineeritakse lapsi immuniseerimiskava alusel kokku 11 nakkushaiguse vastu. Need haigused on tuberkuloos, B-viirushepatiit, rotaviirusnakkus, difteeria, teetanus, läkaköha, lastehalvatus, hemofiilusnakkus, leetrid, mumps ja punetised. Lisaks võimaldatakse täiskasvanutele riigi kulul difteeria ja teetanuse vastaseid kordusvaktsineerimisi ning vajaduse korral vaktsineeritakse marutõve vastu. 

Vaktsineerimisega alustatakse noorimast vanuserühmast, mille kohta on teada, et vaktsineerimine on tõhus ja ohutu. Süstidevahelised intervallid ei tohi olla lühemad minimaalsetest lubatavatest ajavahemikest. Samas kui need on mingil põhjusel pikemad immuniseerimiskavas ettenähtutest, ei tee see eelmiste vaktsiinisüstide toimet olematuks, kuid jätab lapse vahepealsel ajal optimaalsest kaitsest ilma. Tänapäeval on kasutusel mitmed kombineeritud vaktsiinid, mille eeliseks on võimalus saada kaitse nakkushaiguste vastu vähemate süstetorgetega, kuid sama tõhusalt kui ühekaupa manustades. Kombineeritud vaktsiinid ei koorma immuunsüsteemi.

Tänapäevastes kombineeritud vaktsiinides on palju vähem antigeene kui nakkust tekitavates mikroobides või varem kasutusel olnud vaktsiinides. Näiteks difteeria, teetanuse, läkaköha, hemofiilusnakkuse ja lastehalvatuse eest kaitsvas kombineeritud vaktsiinis on kokku vähem kui 25 antigeeni, samas oli rõugevaktsiinis ligikaudu 200 antigeeni ning läkaköha tekitavas bakteris on umbes 3000 antigeeni.

Vaktsineerimine algab tuberkuloosi- ja B-viirushepatiidi vastaste kaitsesüstidega. Tuberkuloosi vastu süstitakse 1–5 päeva vanustele lastele BCG-vaktsiini vasakusse õlavarde nahasisesi. Mõne nädala möödudes võib süstekohale tekkida sõlmeke, millest eritub mäda. Süstekohta on vaja siis puhastada, muud ravi see ei vaja. Tuberkuloosivaktsiin kaitseb väikelapsi raskete tuberkuloosivormide eest, kuid ei anna siiski eluaegset kaitset. BCG-vaktsiini korduv manustamine nakkuskaitset ei tõhusta ja seetõttu seda ka ei tehta. 

B-viirushepatiidi vastane vaktsineerimine koosneb kokku kolmest süstist. Esmakordselt manustatakse B-hepatiidi vaktsiini esimese 12 elutunni jooksul, nii kaitseb see ka võimaliku emalt saadava nakkuse eest. Teine ja kolmas B-hepatiidi vaktsiini süst tehakse vastavalt 1 kuu ja 6 kuud pärast esimest süsti. B-hepatiidi vaktsiin annab väga pikaajalise tõvekindluse, seetõttu ei vaja imikueas vaktsineeritud lapsed 12-aastasena B-hepatiidi vaktsiini kordussüste. 12-aastasena vaktsineeritakse neid lapsi, keda imikueas pole vaktsineeritud.

Rotaviirusnakkuse vastu hakatakse vaktsineerima alates 2 kuu vanusest ning seda vaktsiini manustatakse suu kaudu.

3 kuu vanuses alustatakse vaktsineerimist viie haiguse – difteeria, teetanuse, läkaköha, lastehalvatuse ja hemofiilusnakkuse vastu. Nende haiguste vastase immuunsuse kujundamiseks on vaja vaktsiini lapseeas korduvalt manustada. Alates 2008. aastast on Eestis kasutusel oluliselt vähem kõrvaltoimeid põhjustav kombineeritud vaktsiin, mis sisaldab atsellulaarset ehk rakutut läkaköhavaktsiini ning süstitavat lastehalvatusevaktsiini. Difteeria- ja teetanusevaktsiini süsti soovitatakse korrata ka täiskasvanueas iga 10 aasta järel. Läkaköhavaktsiin ei kujunda eluaegset immuunsust, samuti ei tee seda ka läkaköha läbipõdemine. Läkaköha on kõige ohtlikum imikueas, kuid on tõsine haigus ka täiskasvanutel, kes haigust põdedes võivad omakorda nakatada lapsi. Seetõttu kaalutakse võimalust rakendada läkaköha suhtes samasugust immuniseerimiskava nagu teetanuse ja difteeria puhul. 

Leetrite, mumpsi ja punetiste vastu vaktsineeritakse 1 aasta vanuselt ning kordussüst tehakse 13 aasta vanuselt. Selleks et kõige tõhusamalt ära hoida leetreid, mumpsi ja punetisi ning nende tüsistusi, on vaja vaktsineerimisega alustada väikelapseeas, sest üksnes nooruki- ja täiskasvanueas tehtava vaktsineerimisega ei õnnestu küllaldaselt vähendada ei kaasasündinud punetistega laste sündi ega mumpsist tingitud viljatust.



Vt ka immuniseerimine.    

Immuniseerimiskava * Tehakse kuni aastani 2015 varem vaktsineerimata lastele.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Lapsel kõhuviirus ja kurguviirus

Tere. Aasta ja 9kuusel poisil juba nädal aega köha, nohu ja paistes/tulipunane kurk, lisaks oksendab samuti juba nädal (paar kolm korda päevas), kõht ka mõne korra päevas lahti (mitte hulllusti aga siiski). ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Tegemist on mingi infektsiooniga, kas selle põhjustajaks on bakter või viirus, on kirja põhjal raske otsustada. Kui ühekorraga on nii kõhu- kui kurguhäda koos köha ja nohuga, siis kahtlustaksin ...

Loe edasi

Täppverevalumid?

Tere,
Olen mures oma 10 aastase tütre pärast. Jaanuari kuus märkasime põlve kohas sisekülgedel justkui täppverevalumeid. Mõne aja pärast ilmusid samasugused ka kaenlaalustesse, käe sisekülgedele, ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Pildi pealt on raske aru saada, millega on tegemist.
Palun näidake löövet perearstile.

Lugupidamisega,
Tiia Voor

Loe edasi

Lihastoonus

Tere, beebi 3 kuune ja kõhuli olles vajus ühele küljele pikali (mitte igakord) ja tekkis magades poole eelistus ja perearst saatis neuroloogi juurede. Seal öeldi et lihastoonus ja igaksjuhuks lasevad ajuuuringu ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh küsimast!
Tõenäoliselt tehakse aju ultraheli uuring, mis toimub suure lõgeme kohalt, ega ole lapsele valulik ega ohtlik. Ultraheli uuringut ei ole vaja sugugi igale beebile teha, ...

Loe edasi

Vererõhk

Tere kui suur võib olla.
1.aasta lapse vererõhk.laps on 1.a kalub 8,900kg pikkus on 73.cm

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!
Süstoolse rõhu väärtus võib olla vahemikus 85-111 mmHg ja diastoolse ehk alumise rõhu väärtus võiks olla 40-66 mmHg.

Lugupidamisega,
Tiia Voor

Loe edasi

Liigesevalu peale sünnitust

Tere

Olen 34-aastane ja 3,5-kuuse lapse ema. Peale sünnitust kodus olles hakkasid umbes teisel kuul mu liigesed valutama - randmed, põlved, hüppeliigesed, samuti tunnen valu jalataldade all. ...

Karmen Joller

Vastas dr Karmen Joller

Tere!

Enne sünnitust muutub naise sidekude tavapärasest elastsemaks - see on vajalik selleks, et lapsel kergem sündida oleks. Seetõttu muutuvad liigesed ka liikuvamaks (painduvamaks) ja lihastel ...

Loe edasi

Söögitoru põletus

Laps sai 30% äädikaga kõrvetada. Oleme juba haiglasts kodus. Kahe nädala pärast uuesti kontrolli, kas on mingeid suuremaid kahjustusi. Tundub et väga palju ta alla ei neelanud, sest neel on küll valulik, ...

Karmen Joller

Vastas dr Karmen Joller

Tere!

Õnneks on limaskestad suhteliselt kiiresti paranev kude. Kui teie lapsel isegi kattu ei tekkinud, siis usun, et ta paraneb ruttu ilma igasuguse täiendava abita. Lapsed on paranemiste ...

Loe edasi

1,5 Kuuse imiku uneprooblemid.

Olen 1,5 kuise poisslapse Isa, kellel on suuremat sorti magamise probleemid. Olen lugenud, et imik peaks magama ööpäevast kuskil 20 tundi, meil paraku on see number pigem 10-12 lähedal(oleme isegi reaalselt ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Koolikud on tavaliselt ühel kelleajal ja enamasti pärastlõunal või õhtul. Teie kirjast saan aga aru, et laps on rahutu sõltumata kellaajast.
Küll aga on kõikidel lastel aeg-ajalt ...

Loe edasi

Puukentsefaliidivastane kordusvaktsineerimine

Kui eelmisest kolme süstiga puukentsefaliidivastasest vaktsineerimisest on möödunud 11 aastat, siis mitu süsti on vaja teha nüüd, et saavutada uuesti immuunsus?

Karmen Joller

Vastas dr Karmen Joller

Tere!

Piisab ühest süstist, aga seda tuleks teha iga 3 aasta järel.

Tervitades
Karmen Joller

Loe edasi

Imiku Magamisasend

Tere,
Minu küsimus lastearstile.
Kodus on 2.5 kuune imik. Alates teisest elukuust on imik maganud selili asendis, siiani on see meile sobinud, kuid tuttavate sõnul ja foorumeid lugedes selgub, ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Praegune soovitus on panna laps magama selili.
Imiku äkksurma sündroomi esineb üle maailma kõigis riikides, kuid see on üliharv. Riskiteguriks peetakse magamist kõhuli ja tubasuitsuga ...

Loe edasi

Laps ei keera

Tere.mul 1.2 aastane laps,kes ei keera seljalt kõhule.varem ta keeras.nüüd umbes 3 kuud ei ole keeranud.kui panen selili maha ja näiteks lähen teise tuppa,et laps järgi tuleks,siis laps hoopis nutab aga ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh küsimast! Kahjuks ei saa Teie kirjale vastata kuna Te ei kirjelda ühtegi asja, mida ta teeb. Eeldades, et ta käputab ja kõnnib tugede najal või iseseisvalt, ei peaks muretsema.
Lugupidamisega
Loe edasi



Vaata kõiki nõustamisi