Immuniseerimiskava Autor: Marje Oona

Immuniseerimiskava on riigis kehtiv kava, milles määratakse riigi kulul tehtavad vaktsineerimised, samuti vaktsineeritavate vanuserühmad ja vaktsineerimiste ajavahemik. Immuniseerimiskava koostamise aluseks on teadusuuringute tulemused ning põhimõte, et igal lapsel on õigus saada riigi kulul kaitse ohtlike nakkushaiguste vastu. Immuniseerimiskava täiendatakse ning muudetakse vastavalt vajadusele ja riigi võimalustele. Vaktsineerimine on vabatahtlik. Eestis vaktsineeritakse lapsi immuniseerimiskava alusel kokku 11 nakkushaiguse vastu. Need haigused on tuberkuloos, B-viirushepatiit, rotaviirusnakkus, difteeria, teetanus, läkaköha, lastehalvatus, hemofiilusnakkus, leetrid, mumps ja punetised. Lisaks võimaldatakse täiskasvanutele riigi kulul difteeria ja teetanuse vastaseid kordusvaktsineerimisi ning vajaduse korral vaktsineeritakse marutõve vastu. 

Vaktsineerimisega alustatakse noorimast vanuserühmast, mille kohta on teada, et vaktsineerimine on tõhus ja ohutu. Süstidevahelised intervallid ei tohi olla lühemad minimaalsetest lubatavatest ajavahemikest. Samas kui need on mingil põhjusel pikemad immuniseerimiskavas ettenähtutest, ei tee see eelmiste vaktsiinisüstide toimet olematuks, kuid jätab lapse vahepealsel ajal optimaalsest kaitsest ilma. Tänapäeval on kasutusel mitmed kombineeritud vaktsiinid, mille eeliseks on võimalus saada kaitse nakkushaiguste vastu vähemate süstetorgetega, kuid sama tõhusalt kui ühekaupa manustades. Kombineeritud vaktsiinid ei koorma immuunsüsteemi.

Tänapäevastes kombineeritud vaktsiinides on palju vähem antigeene kui nakkust tekitavates mikroobides või varem kasutusel olnud vaktsiinides. Näiteks difteeria, teetanuse, läkaköha, hemofiilusnakkuse ja lastehalvatuse eest kaitsvas kombineeritud vaktsiinis on kokku vähem kui 25 antigeeni, samas oli rõugevaktsiinis ligikaudu 200 antigeeni ning läkaköha tekitavas bakteris on umbes 3000 antigeeni.

Vaktsineerimine algab tuberkuloosi- ja B-viirushepatiidi vastaste kaitsesüstidega. Tuberkuloosi vastu süstitakse 1–5 päeva vanustele lastele BCG-vaktsiini vasakusse õlavarde nahasisesi. Mõne nädala möödudes võib süstekohale tekkida sõlmeke, millest eritub mäda. Süstekohta on vaja siis puhastada, muud ravi see ei vaja. Tuberkuloosivaktsiin kaitseb väikelapsi raskete tuberkuloosivormide eest, kuid ei anna siiski eluaegset kaitset. BCG-vaktsiini korduv manustamine nakkuskaitset ei tõhusta ja seetõttu seda ka ei tehta. 

B-viirushepatiidi vastane vaktsineerimine koosneb kokku kolmest süstist. Esmakordselt manustatakse B-hepatiidi vaktsiini esimese 12 elutunni jooksul, nii kaitseb see ka võimaliku emalt saadava nakkuse eest. Teine ja kolmas B-hepatiidi vaktsiini süst tehakse vastavalt 1 kuu ja 6 kuud pärast esimest süsti. B-hepatiidi vaktsiin annab väga pikaajalise tõvekindluse, seetõttu ei vaja imikueas vaktsineeritud lapsed 12-aastasena B-hepatiidi vaktsiini kordussüste. 12-aastasena vaktsineeritakse neid lapsi, keda imikueas pole vaktsineeritud.

Rotaviirusnakkuse vastu hakatakse vaktsineerima alates 2 kuu vanusest ning seda vaktsiini manustatakse suu kaudu.

3 kuu vanuses alustatakse vaktsineerimist viie haiguse – difteeria, teetanuse, läkaköha, lastehalvatuse ja hemofiilusnakkuse vastu. Nende haiguste vastase immuunsuse kujundamiseks on vaja vaktsiini lapseeas korduvalt manustada. Alates 2008. aastast on Eestis kasutusel oluliselt vähem kõrvaltoimeid põhjustav kombineeritud vaktsiin, mis sisaldab atsellulaarset ehk rakutut läkaköhavaktsiini ning süstitavat lastehalvatusevaktsiini. Difteeria- ja teetanusevaktsiini süsti soovitatakse korrata ka täiskasvanueas iga 10 aasta järel. Läkaköhavaktsiin ei kujunda eluaegset immuunsust, samuti ei tee seda ka läkaköha läbipõdemine. Läkaköha on kõige ohtlikum imikueas, kuid on tõsine haigus ka täiskasvanutel, kes haigust põdedes võivad omakorda nakatada lapsi. Seetõttu kaalutakse võimalust rakendada läkaköha suhtes samasugust immuniseerimiskava nagu teetanuse ja difteeria puhul. 

Leetrite, mumpsi ja punetiste vastu vaktsineeritakse 1 aasta vanuselt ning kordussüst tehakse 13 aasta vanuselt. Selleks et kõige tõhusamalt ära hoida leetreid, mumpsi ja punetisi ning nende tüsistusi, on vaja vaktsineerimisega alustada väikelapseeas, sest üksnes nooruki- ja täiskasvanueas tehtava vaktsineerimisega ei õnnestu küllaldaselt vähendada ei kaasasündinud punetistega laste sündi ega mumpsist tingitud viljatust.



Vt ka immuniseerimine.    

Immuniseerimiskava * Tehakse kuni aastani 2015 varem vaktsineerimata lastele.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Dvitamiini vaegus

Tere!
Pöördusime nädal tagasi perearsti juurde kaebustega, et lapsel valutavad aegajalt jalalabad. On olnud päev kui ei saanud jalale ka totuda, lisaks sellele liigesed naksuvad ja jäävad nagu kinni. ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

D-vitamiini võiks võtta 400 -1000 RÜ päevas.
Kiire kasvu spurdiga võivad tekkida liigeskaebused.
Kui aga liigesed jäävad nö kinni, eriti näiteks hommikuti pärast ärkamist ...

Loe edasi

Unehäired

Tere!

Mul on mure seoses minu 10 kuuse poja une häiremisega. Hommikused ja lõunauned on võimatuks läinud. Keskmine unepikkus nii hommikul kui ka lõunal on 2-3 tundi. Laps magab hetkel vaid ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh pöördumast!
Kui laps on ärkvel olles rõõmsameelne ja areneb hästi, siis ei ole vaja katkendliku une pärast muretseda. Tegemist on kindlasti ajutise probleemiga, millest laps "kasvab ...

Loe edasi

Mure lapsega

Tere
Mul laps jäi haigeks 6veebrualil. Oli palavik ,nohu ja köha . Ja hakkas sees ragisema suhtlesin arstiga siis arst kirjutas rohud ja tegin ka auru. Reedel oli õhtul viimati palavik 37,4 ja nädala ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kui lapsel pole enam palavikku, siis võib lapsega ikka õues käia. Pärast viiruse põdemist võib köha kesta kuni 4 nädalat ja ainult köha pärast ei pea toas olema. Külm õhk võib küll korraks ...

Loe edasi

Lapsel on tikid

Tere! Poiss on 7a. Eelmisel kevadel lapsel tekkisid tikid- silmapilgutamine. Asi läks hullemaks suvel, kus mõlemad silmad hakkasid pilgutama korda mööda. Käisime neuroloogi vastuvõtul. Sain konsultatsiooni ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere !
Aitäh pöördumast!
Tikid võivad sageli kesta puberteedini, võivad lõppeda ka varem ja väikesel protsendil jäävad ka täiskasvanuikka. Väga sageli esinevad nad kuni kümnenda eluaastani. ...

Loe edasi

Lapse närvisüsteemi häired

Olen 6 aastase poisi vanaema. Meil on väga suur mure ja palume Teie abi. Laps läheb sageli närvi, tühiste asjade pärast või mõne õpetussõna pärast. Aga probleem on selles, et last pole enam võimalik maha ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh pöördumast!
Soovitan siiski pöörduda psühhiaatri vastuvõtule, sest selline mure ei kuulu neuroloogi pädevusse.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

Kas põhjust muretseda?

Tere!

Annan endale aru, et olen hüpohondrikusele kalduv ema, kes pidevalt oma lapsi kontrollib ja nende pärast muretseb. Perearst on minu muredesse juba ammu kerge skepsisega suhtunud, aga ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh pöördumast!
Teie kirjelduse alusel on väga raske midagi kindlat öelda. Arvan et tema arengu pärast muretseda pole vaja.
Ussiproove on võimalik korduvalt teha, et see probleem ...

Loe edasi

lapsel pidev köhatamine

tere,selline mure ,laps köhatab pidevalt peale jooksmist või rahmeldamist ,selline mure on kestnud nii poolteist aastat,algul perearst arvas,et ju lihtsalt miskit häirib kurku ,sai tehtud allergia test ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Montelukasti toime üle ei saa enne otsustada, kui ravimit on võetud kaks kuud. Kui köha ikka püsib kahe kuu möödumisel, siis pidage uuesti perearstiga nõu, kas oleks vaja minna uuesti ...

Loe edasi

Menigiiti tekitav streptokokk

Tere,
Minu lapsel leiti streptokokk,mis põhjustas ajukelmepõletikku.Tekkis sepsis,sokk ja seejärel surm.
Öelge palun,kuidas saab üks bakter nii kiiresti põhjustada sellist asja.Kas immuunsus ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Minu südamlik kaastunne lapse kaotuse pärast.
Streptokokke on palju erinevaid serotüüpe ligikaudu 100. On olemas liik streptokokid, st nagu on olemas inimesed, serotüüp tähendab ...

Loe edasi

tasakaaluhäired ja nägemishäire

Pojal on vahel pearinglused,tasakaaluhäired.Esineb neid peale keerutamisi,kukerpalle jms.Tantsutrenn jäi pooleli,kui peale keerutamisi tasakaal kadus ja kukkus.Tegeleb spordiga,kuid trennis treeneri sõnul ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh pöördumast! Tuleks pöörduda laste neuroloogi vastuvõtule , kes määrab uuringud, et selgitada probleemi olemus.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

Lapse vereanalüüs

Tere. Olen Mures Oma 2a11k tütre pärast. Nimelt on tal nyydseks olnud palavik 5 nadalat. Otsa eest moodetuna kuni 38.3, Aga kaenla alt kuni 37.3. Enne oli lapse Kesmine temperatuur otsa eest kuni 37.7 ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Vereanalüüs on korras.
Palavikku peaks mõõtma kaenla alt ja palavikuks peetakse kaenla alt mõõdetuna üle 38 kraadi. Pikaajaliseks palavikuks loetakse üle 38 kraadist kehatemperatuuri ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi