Immuniseerimiskava Autor: Marje Oona

Immuniseerimiskava on riigis kehtiv kava, milles määratakse riigi kulul tehtavad vaktsineerimised, samuti vaktsineeritavate vanuserühmad ja vaktsineerimiste ajavahemik. Immuniseerimiskava koostamise aluseks on teadusuuringute tulemused ning põhimõte, et igal lapsel on õigus saada riigi kulul kaitse ohtlike nakkushaiguste vastu. Immuniseerimiskava täiendatakse ning muudetakse vastavalt vajadusele ja riigi võimalustele. Vaktsineerimine on vabatahtlik. Eestis vaktsineeritakse lapsi immuniseerimiskava alusel kokku 11 nakkushaiguse vastu. Need haigused on tuberkuloos, B-viirushepatiit, rotaviirusnakkus, difteeria, teetanus, läkaköha, lastehalvatus, hemofiilusnakkus, leetrid, mumps ja punetised. Lisaks võimaldatakse täiskasvanutele riigi kulul difteeria ja teetanuse vastaseid kordusvaktsineerimisi ning vajaduse korral vaktsineeritakse marutõve vastu. 

Vaktsineerimisega alustatakse noorimast vanuserühmast, mille kohta on teada, et vaktsineerimine on tõhus ja ohutu. Süstidevahelised intervallid ei tohi olla lühemad minimaalsetest lubatavatest ajavahemikest. Samas kui need on mingil põhjusel pikemad immuniseerimiskavas ettenähtutest, ei tee see eelmiste vaktsiinisüstide toimet olematuks, kuid jätab lapse vahepealsel ajal optimaalsest kaitsest ilma. Tänapäeval on kasutusel mitmed kombineeritud vaktsiinid, mille eeliseks on võimalus saada kaitse nakkushaiguste vastu vähemate süstetorgetega, kuid sama tõhusalt kui ühekaupa manustades. Kombineeritud vaktsiinid ei koorma immuunsüsteemi.

Tänapäevastes kombineeritud vaktsiinides on palju vähem antigeene kui nakkust tekitavates mikroobides või varem kasutusel olnud vaktsiinides. Näiteks difteeria, teetanuse, läkaköha, hemofiilusnakkuse ja lastehalvatuse eest kaitsvas kombineeritud vaktsiinis on kokku vähem kui 25 antigeeni, samas oli rõugevaktsiinis ligikaudu 200 antigeeni ning läkaköha tekitavas bakteris on umbes 3000 antigeeni.

Vaktsineerimine algab tuberkuloosi- ja B-viirushepatiidi vastaste kaitsesüstidega. Tuberkuloosi vastu süstitakse 1–5 päeva vanustele lastele BCG-vaktsiini vasakusse õlavarde nahasisesi. Mõne nädala möödudes võib süstekohale tekkida sõlmeke, millest eritub mäda. Süstekohta on vaja siis puhastada, muud ravi see ei vaja. Tuberkuloosivaktsiin kaitseb väikelapsi raskete tuberkuloosivormide eest, kuid ei anna siiski eluaegset kaitset. BCG-vaktsiini korduv manustamine nakkuskaitset ei tõhusta ja seetõttu seda ka ei tehta. 

B-viirushepatiidi vastane vaktsineerimine koosneb kokku kolmest süstist. Esmakordselt manustatakse B-hepatiidi vaktsiini esimese 12 elutunni jooksul, nii kaitseb see ka võimaliku emalt saadava nakkuse eest. Teine ja kolmas B-hepatiidi vaktsiini süst tehakse vastavalt 1 kuu ja 6 kuud pärast esimest süsti. B-hepatiidi vaktsiin annab väga pikaajalise tõvekindluse, seetõttu ei vaja imikueas vaktsineeritud lapsed 12-aastasena B-hepatiidi vaktsiini kordussüste. 12-aastasena vaktsineeritakse neid lapsi, keda imikueas pole vaktsineeritud.

Rotaviirusnakkuse vastu hakatakse vaktsineerima alates 2 kuu vanusest ning seda vaktsiini manustatakse suu kaudu.

3 kuu vanuses alustatakse vaktsineerimist viie haiguse – difteeria, teetanuse, läkaköha, lastehalvatuse ja hemofiilusnakkuse vastu. Nende haiguste vastase immuunsuse kujundamiseks on vaja vaktsiini lapseeas korduvalt manustada. Alates 2008. aastast on Eestis kasutusel oluliselt vähem kõrvaltoimeid põhjustav kombineeritud vaktsiin, mis sisaldab atsellulaarset ehk rakutut läkaköhavaktsiini ning süstitavat lastehalvatusevaktsiini. Difteeria- ja teetanusevaktsiini süsti soovitatakse korrata ka täiskasvanueas iga 10 aasta järel. Läkaköhavaktsiin ei kujunda eluaegset immuunsust, samuti ei tee seda ka läkaköha läbipõdemine. Läkaköha on kõige ohtlikum imikueas, kuid on tõsine haigus ka täiskasvanutel, kes haigust põdedes võivad omakorda nakatada lapsi. Seetõttu kaalutakse võimalust rakendada läkaköha suhtes samasugust immuniseerimiskava nagu teetanuse ja difteeria puhul. 

Leetrite, mumpsi ja punetiste vastu vaktsineeritakse 1 aasta vanuselt ning kordussüst tehakse 13 aasta vanuselt. Selleks et kõige tõhusamalt ära hoida leetreid, mumpsi ja punetisi ning nende tüsistusi, on vaja vaktsineerimisega alustada väikelapseeas, sest üksnes nooruki- ja täiskasvanueas tehtava vaktsineerimisega ei õnnestu küllaldaselt vähendada ei kaasasündinud punetistega laste sündi ega mumpsist tingitud viljatust.



Vt ka immuniseerimine.    

Immuniseerimiskava * Tehakse kuni aastani 2015 varem vaktsineerimata lastele.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

AFP näit

Tere. Sooviks täpsustada mis näitaja õigupoolest on AFP? Tehtud analüüs ja tulemus AFP 6.38 kU/L <=5.8. Kas see seotud B-hepatiidi antikehadega, kuna tulemus kõrgem kui ref väärtusest?

Marge Kütt

Vastas dr Marge Kütt

Tere

AFP on marker, mis on kasutusel nii kasvajamarkerina, abiks raseduse jälgimisel ja maksahaiguste ravi jälgimisel. Seega sõltub tema tähendus haigusest.
Kui teie puhul on see seotud ...

Loe edasi

Pigmendilaigud

Tere, küsimus pigmendilaikude kohta beebil, lisasin pildi, selliseid laike on 2 .Üks käel, teine jalal. Tekkisid umbes 1kuu vanuselt. Kas see on midagi mille üle muretseda ?

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere ja aitäh küsimast!
Antud ajamomendil ei näe põhjust arsti poole pöördumiseks.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

Laps ei söö mitte midagi

Tere,
Probleem selline, et minu 1a5k laps ei söö mitte midagi. Ei neela alla ka. Pole seda teinud lisatoidu alustamisest saati. Väiksemana sõi veel püreesid või vedelat toitu, aga nüüd keeldub ka ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Soovitan pöörduda lastekliinikusse dr. Oivi Uibo vastuvõtule, kes tegeleb söömisprobleemidega lastega. Lastekliinikus tegeleb selliste lastega ka psühholoog Külli Muug.
Kui areng ...

Loe edasi

Puukborrelioos

Tere! Küsin oma isa (75a) analüüside ja vôimaliku ravi kohta. Tegin isale analüüsid. Kui borrelioosi analüüside vastused on- IgM negatiivne ja IgG positiivne 179,2 ning IgG kinnitav ka positiivne, kas ...

Karmen Joller

Vastas dr Karmen Joller

Tere!

Synlabi vastuses on selgelt öeldud, et võib olla nii üks kui teine.
Arst ei tee raviotsuseid kunagi 1-2 analüüsi põhjal, vaadata tuleb suurt pilti. Lisaks hindab arst, kumb on ...

Loe edasi

Nutmine

Tere selline küsimus,et laps saab mai.kuus 3a.
Nüüd viimased päevad kui utleb,et peab minema tuttu. Hakkab
Kohe nutma vaga kovasti ja tulevad ka pissard. Ka öösel ka nuttab midu ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kas lapsel on olnud mingi stress-situatsioon seoses magamisega või magama minemisega? Millal laps magades nutab, kas kohe pärast uinumist või hommiku poole ööd. Kas laps on rahustatav ...

Loe edasi

4,5k vanuse lapse vereanalüüs.

Tere.
Laps sündis 37+0 nädalal, tekkis grupikonflikt, 3-epäevitamise lainega. Olime haiglas kokku 8 päeva. Soovitati last jälgida aneemia võimaliku tekkimise pärast. Nüüd tehti vereanalüüs, kuna ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Vereanalüüs on korras.
Kui Teid häirib Lymph% 74.7 % 15 - 45 ehk siis lümfotsüütide protsent, siis olulisem on number on lümfotsüütide absoluutarv Lymph 8.43 E9/L 4.9 - 13.5 ...

Loe edasi

Imikul sünnimärk

Tere
Muret teeb imuku jalatallal olev punane ebamäärane laik. Kas tegemist on sünnimärgiga? Kas see kujutab endast mingit ohtu ja vajab jälgimist? Mujal kehal selliseid laike ei ole. Lapse vanus ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kuna ma pole ise seda laiku näinud ja pilti kirjaga kaasas ei ole, siis ei saa ma ütelda, kas tegemist võiks olla sünnimärgiga või on see väikeste veresoonte, kapillaaridest tingitud ...

Loe edasi

Valu rinnus

Kuskil nädalaega tunnen vasakus pool rinnus valu, harva ka paremal pool kuid enamasti vasakul. Valu kestab alla minuti ja tunnen 3-4 korda paevas või rohkem. Vahest tunnen ka vasakul õlas kerget valu ja ...

Karmen Joller

Vastas dr Karmen Joller

Tere!

Minge ikka oma perearsti vastuvõtule ja las ta vaatab teid läbi.
Kirjelduse järgi ei tundu ohtlik, aga ilma teid täpsemalt ära kuulamata ja läbi vaatamata ei saa seda kindlalt ...

Loe edasi

Naha moodustis/lööve

Tere!
Minu lapsel on sünnist saati olnud parema käe randmel justkui punn. See on ümbert veidi punetav ja keskmine osa on kõvem ja nahapinnast veidi kõrgem. Vahel paistab see nagu valkjam/heledam. ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Ilma moodustist nägemata on raske arvata, millega tegemist võik olla. Kui moodustis suureneb, siis võiks ehk teha ultraheliuuringu, mis võiks aidata aru saada, millega on tegemist ja ...

Loe edasi

Imiku lisauuringud

Lugupeetud dr. Voor,
Alates lapse sünnist tema arengut jälgib meie perearst ja tema sõnade järgi minu beebil on suurepärane tervise seisund. Ütleb, et lapsel on väga tugev lihaste toonus, kaal ja ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Imiku arengut, kaalu ja kasvu jälgib perearst ja pole ette nähtud ühtki nö kohustuslikku uuringut/eriarsti konsultatsiooni ega analüüsi. Kui perearst leiab mingisuguse kõrvalekalde lapse ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi