Immuniseerimiskava Autor: Marje Oona

Immuniseerimiskava on riigis kehtiv kava, milles määratakse riigi kulul tehtavad vaktsineerimised, samuti vaktsineeritavate vanuserühmad ja vaktsineerimiste ajavahemik. Immuniseerimiskava koostamise aluseks on teadusuuringute tulemused ning põhimõte, et igal lapsel on õigus saada riigi kulul kaitse ohtlike nakkushaiguste vastu. Immuniseerimiskava täiendatakse ning muudetakse vastavalt vajadusele ja riigi võimalustele. Vaktsineerimine on vabatahtlik. Eestis vaktsineeritakse lapsi immuniseerimiskava alusel kokku 11 nakkushaiguse vastu. Need haigused on tuberkuloos, B-viirushepatiit, rotaviirusnakkus, difteeria, teetanus, läkaköha, lastehalvatus, hemofiilusnakkus, leetrid, mumps ja punetised. Lisaks võimaldatakse täiskasvanutele riigi kulul difteeria ja teetanuse vastaseid kordusvaktsineerimisi ning vajaduse korral vaktsineeritakse marutõve vastu. 

Vaktsineerimisega alustatakse noorimast vanuserühmast, mille kohta on teada, et vaktsineerimine on tõhus ja ohutu. Süstidevahelised intervallid ei tohi olla lühemad minimaalsetest lubatavatest ajavahemikest. Samas kui need on mingil põhjusel pikemad immuniseerimiskavas ettenähtutest, ei tee see eelmiste vaktsiinisüstide toimet olematuks, kuid jätab lapse vahepealsel ajal optimaalsest kaitsest ilma. Tänapäeval on kasutusel mitmed kombineeritud vaktsiinid, mille eeliseks on võimalus saada kaitse nakkushaiguste vastu vähemate süstetorgetega, kuid sama tõhusalt kui ühekaupa manustades. Kombineeritud vaktsiinid ei koorma immuunsüsteemi.

Tänapäevastes kombineeritud vaktsiinides on palju vähem antigeene kui nakkust tekitavates mikroobides või varem kasutusel olnud vaktsiinides. Näiteks difteeria, teetanuse, läkaköha, hemofiilusnakkuse ja lastehalvatuse eest kaitsvas kombineeritud vaktsiinis on kokku vähem kui 25 antigeeni, samas oli rõugevaktsiinis ligikaudu 200 antigeeni ning läkaköha tekitavas bakteris on umbes 3000 antigeeni.

Vaktsineerimine algab tuberkuloosi- ja B-viirushepatiidi vastaste kaitsesüstidega. Tuberkuloosi vastu süstitakse 1–5 päeva vanustele lastele BCG-vaktsiini vasakusse õlavarde nahasisesi. Mõne nädala möödudes võib süstekohale tekkida sõlmeke, millest eritub mäda. Süstekohta on vaja siis puhastada, muud ravi see ei vaja. Tuberkuloosivaktsiin kaitseb väikelapsi raskete tuberkuloosivormide eest, kuid ei anna siiski eluaegset kaitset. BCG-vaktsiini korduv manustamine nakkuskaitset ei tõhusta ja seetõttu seda ka ei tehta. 

B-viirushepatiidi vastane vaktsineerimine koosneb kokku kolmest süstist. Esmakordselt manustatakse B-hepatiidi vaktsiini esimese 12 elutunni jooksul, nii kaitseb see ka võimaliku emalt saadava nakkuse eest. Teine ja kolmas B-hepatiidi vaktsiini süst tehakse vastavalt 1 kuu ja 6 kuud pärast esimest süsti. B-hepatiidi vaktsiin annab väga pikaajalise tõvekindluse, seetõttu ei vaja imikueas vaktsineeritud lapsed 12-aastasena B-hepatiidi vaktsiini kordussüste. 12-aastasena vaktsineeritakse neid lapsi, keda imikueas pole vaktsineeritud.

Rotaviirusnakkuse vastu hakatakse vaktsineerima alates 2 kuu vanusest ning seda vaktsiini manustatakse suu kaudu.

3 kuu vanuses alustatakse vaktsineerimist viie haiguse – difteeria, teetanuse, läkaköha, lastehalvatuse ja hemofiilusnakkuse vastu. Nende haiguste vastase immuunsuse kujundamiseks on vaja vaktsiini lapseeas korduvalt manustada. Alates 2008. aastast on Eestis kasutusel oluliselt vähem kõrvaltoimeid põhjustav kombineeritud vaktsiin, mis sisaldab atsellulaarset ehk rakutut läkaköhavaktsiini ning süstitavat lastehalvatusevaktsiini. Difteeria- ja teetanusevaktsiini süsti soovitatakse korrata ka täiskasvanueas iga 10 aasta järel. Läkaköhavaktsiin ei kujunda eluaegset immuunsust, samuti ei tee seda ka läkaköha läbipõdemine. Läkaköha on kõige ohtlikum imikueas, kuid on tõsine haigus ka täiskasvanutel, kes haigust põdedes võivad omakorda nakatada lapsi. Seetõttu kaalutakse võimalust rakendada läkaköha suhtes samasugust immuniseerimiskava nagu teetanuse ja difteeria puhul. 

Leetrite, mumpsi ja punetiste vastu vaktsineeritakse 1 aasta vanuselt ning kordussüst tehakse 13 aasta vanuselt. Selleks et kõige tõhusamalt ära hoida leetreid, mumpsi ja punetisi ning nende tüsistusi, on vaja vaktsineerimisega alustada väikelapseeas, sest üksnes nooruki- ja täiskasvanueas tehtava vaktsineerimisega ei õnnestu küllaldaselt vähendada ei kaasasündinud punetistega laste sündi ega mumpsist tingitud viljatust.



Vt ka immuniseerimine.    

Immuniseerimiskava * Tehakse kuni aastani 2015 varem vaktsineerimata lastele.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Varvastel kõndimine

Tere!

Laps on hakanud varvastel kõndima. Kas oleks vaja mingisuguseid harjutusi teha, missuguseid jalatseid kasutada?

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kui kaebus on tekkinud paar nädalat tagasi, siis esialgu vaja lihtsalt jälgida, sest varvastel kõnd võib olla vaid teatud arenguetapi läbimine. Kui varvasetel kõndimine püsib kauem, ...

Loe edasi

Lapse palavik

Tere!
Laps on 1.7 aastane , 2 nädalat tagasi oli palavik 37.8-38.5 ,mis kestis umbes nädal . Arst vaatas lapse üle ning ütles, et lapsel kõrvas põletik ja kurk punane , võtke põletiku rohtu . 3 ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Tavaliselt on põletiku korral uriinianalüüsis leukotsüüte ja vahel ka lisaks erütrotsüüte. Bakterite olemasolu viitab ka põletikule. Uriinianalüüsi juures on väga oluline, et selle võtmine ...

Loe edasi

Lapse nahal laigud

2,5-aastasel lapsel tekkisid umbes 10 päeva tagasi nahale laigud (pildid on tehtud nüüd, kui juba 10 päeva möödas). Alguses olid pigem lihtsalt kuivad ja värvitud, aga ajapikku läinud natuke roosakamaks. ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kahjuks ei piltidelt piisavalt hästi näha, milline see lööve täpselt on, aga võiks arvata, et tegemist on dermatiidiga. Selle põhjus jääbki sageli ebaselgeks. Dermatiidi raviks on eelkõige ...

Loe edasi

Puukentsefaliidi vaktsiini toimest

Märtsi algul sain esimese kaitsevaktsiini süsti puukentsefaliidi vastu. Järgmise pidin saama mõned päevad tagasi, aga eriolukorra tõttu on kõik broneeritud arsti ajad tühistatud. Mida see tähendab minu ...

Eda Tamm

Vastas dr Eda Tamm

Tere!

Kui puukentsefaliidi kahe esimese süsti vahe läheb ettenähtust pikemaks, siis sellest ei juhtu midagi halba.
Teine süst tuleb teha esimesel võimalusel.

Loe edasi

Lapsel suulaes suur "vill"

Tere,

Kolm päeva tagasi avastasime 10-kuusel lapsel suulaest suure läbipaistva "villi" sarnase moodustise. Näpuga katsudes on moodustis väga kõva. Lapsel hetkel ka esimesed hambad lõikumas. ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kajjuks ei ole pildilt aru saada, millega täpselt tergemist on. Kui laps keeldub söömisest,/joomisest ja lapse pissimine muutub harvaks, peaks pöörduma erakorralist lastearsti vastuvõtule.
Loe edasi

Lapse kõhuvalu

Tere,
Lapse kohta küsimus algas see kuskil nädal või paar tagasi kurdab kõhuvalusid pidevalt ükspäev on teine päev mitte, kõht käib halvasti läbi ei taha süüa ka eriti.
Nii eile pühapäeval ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kõhuvalud on lastel sage mure ja suuremas osas on tegemist funktsionaalse kõhuvaluga, mis tähendab, et tegelikult puudub kõhuvalu korral haigus. Sel puhul on kõhuvalu ainult päevasel ...

Loe edasi

Trombotsüüdid kõrged

Tere

Lapsel oli eelmise aasta oktoobris ja novembris järjest mitu haigestumist ( larüngiit, 2 x kõrvapõletik) olime oktoobris ka haiglas ravil.
Novembri alguses tekkis uus kõrvapõletik, ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Lastel on trombotsüütide kõrge arvu põhjuseks enamasti haiguste põdemine. Vahel on põhjuseks kehveresus kas raua või vitamiin B12 või folaadi puudusest või põletik organismis. Teie ...

Loe edasi

8-kuuse areng

Lgp Anu Sööt

Laps sündis kerge hapniku puudusega, 3' hingas ilma lisa hapnikuta. Lapsel on ka kerge lihastoonus, süles olles või istudes hoiab käsi üleval enda ees või kõrval. Oleme käinud ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere ja aitäh pöördumast!
Vabandan, et vastan hilja, aga Teie kiri ei jõudnud minuni varem.
Arvan, et Te ei peaks muretsema, aga kui mure püsib, siis pöörduge uuesti neuroloogi vastuvõtule.
Loe edasi

Tere

Tere, küsimus selline, et laps 116cm pikk ja kaal 19.7,kas see normaal? Laps ise saamas 6aastaseks kohe. Sööb ka söömise ajal vähe

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kohe kuueaastaseks saava poisi kaal võib olla vahemikus 17,5-29 kg ja pikkus 109-124 cm. Seega on poiss keskmist kasvu ja kaalgi on normis.

Lugupidamisega,
Tiia ...

Loe edasi

Punn rinnal

Tere.
Lapsel tekkis vasakule poole rinnale algselt selline villilaadne punn, mis oli verd täis. Pesus läks see katki ja veri jooksis välja, kuid ööga täitus see uuesti verega ja rohkem me seda ei ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kahjuks ei oska ilma punni nägemata mingit arvamust avaldada.

Lugupidamisega,
Tiia Voor

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi