Immuniseerimiskava Autor: Marje Oona

Immuniseerimiskava on riigis kehtiv kava, milles määratakse riigi kulul tehtavad vaktsineerimised, samuti vaktsineeritavate vanuserühmad ja vaktsineerimiste ajavahemik. Immuniseerimiskava koostamise aluseks on teadusuuringute tulemused ning põhimõte, et igal lapsel on õigus saada riigi kulul kaitse ohtlike nakkushaiguste vastu. Immuniseerimiskava täiendatakse ning muudetakse vastavalt vajadusele ja riigi võimalustele. Vaktsineerimine on vabatahtlik. Eestis vaktsineeritakse lapsi immuniseerimiskava alusel kokku 11 nakkushaiguse vastu. Need haigused on tuberkuloos, B-viirushepatiit, rotaviirusnakkus, difteeria, teetanus, läkaköha, lastehalvatus, hemofiilusnakkus, leetrid, mumps ja punetised. Lisaks võimaldatakse täiskasvanutele riigi kulul difteeria ja teetanuse vastaseid kordusvaktsineerimisi ning vajaduse korral vaktsineeritakse marutõve vastu. 

Vaktsineerimisega alustatakse noorimast vanuserühmast, mille kohta on teada, et vaktsineerimine on tõhus ja ohutu. Süstidevahelised intervallid ei tohi olla lühemad minimaalsetest lubatavatest ajavahemikest. Samas kui need on mingil põhjusel pikemad immuniseerimiskavas ettenähtutest, ei tee see eelmiste vaktsiinisüstide toimet olematuks, kuid jätab lapse vahepealsel ajal optimaalsest kaitsest ilma. Tänapäeval on kasutusel mitmed kombineeritud vaktsiinid, mille eeliseks on võimalus saada kaitse nakkushaiguste vastu vähemate süstetorgetega, kuid sama tõhusalt kui ühekaupa manustades. Kombineeritud vaktsiinid ei koorma immuunsüsteemi.

Tänapäevastes kombineeritud vaktsiinides on palju vähem antigeene kui nakkust tekitavates mikroobides või varem kasutusel olnud vaktsiinides. Näiteks difteeria, teetanuse, läkaköha, hemofiilusnakkuse ja lastehalvatuse eest kaitsvas kombineeritud vaktsiinis on kokku vähem kui 25 antigeeni, samas oli rõugevaktsiinis ligikaudu 200 antigeeni ning läkaköha tekitavas bakteris on umbes 3000 antigeeni.

Vaktsineerimine algab tuberkuloosi- ja B-viirushepatiidi vastaste kaitsesüstidega. Tuberkuloosi vastu süstitakse 1–5 päeva vanustele lastele BCG-vaktsiini vasakusse õlavarde nahasisesi. Mõne nädala möödudes võib süstekohale tekkida sõlmeke, millest eritub mäda. Süstekohta on vaja siis puhastada, muud ravi see ei vaja. Tuberkuloosivaktsiin kaitseb väikelapsi raskete tuberkuloosivormide eest, kuid ei anna siiski eluaegset kaitset. BCG-vaktsiini korduv manustamine nakkuskaitset ei tõhusta ja seetõttu seda ka ei tehta. 

B-viirushepatiidi vastane vaktsineerimine koosneb kokku kolmest süstist. Esmakordselt manustatakse B-hepatiidi vaktsiini esimese 12 elutunni jooksul, nii kaitseb see ka võimaliku emalt saadava nakkuse eest. Teine ja kolmas B-hepatiidi vaktsiini süst tehakse vastavalt 1 kuu ja 6 kuud pärast esimest süsti. B-hepatiidi vaktsiin annab väga pikaajalise tõvekindluse, seetõttu ei vaja imikueas vaktsineeritud lapsed 12-aastasena B-hepatiidi vaktsiini kordussüste. 12-aastasena vaktsineeritakse neid lapsi, keda imikueas pole vaktsineeritud.

Rotaviirusnakkuse vastu hakatakse vaktsineerima alates 2 kuu vanusest ning seda vaktsiini manustatakse suu kaudu.

3 kuu vanuses alustatakse vaktsineerimist viie haiguse – difteeria, teetanuse, läkaköha, lastehalvatuse ja hemofiilusnakkuse vastu. Nende haiguste vastase immuunsuse kujundamiseks on vaja vaktsiini lapseeas korduvalt manustada. Alates 2008. aastast on Eestis kasutusel oluliselt vähem kõrvaltoimeid põhjustav kombineeritud vaktsiin, mis sisaldab atsellulaarset ehk rakutut läkaköhavaktsiini ning süstitavat lastehalvatusevaktsiini. Difteeria- ja teetanusevaktsiini süsti soovitatakse korrata ka täiskasvanueas iga 10 aasta järel. Läkaköhavaktsiin ei kujunda eluaegset immuunsust, samuti ei tee seda ka läkaköha läbipõdemine. Läkaköha on kõige ohtlikum imikueas, kuid on tõsine haigus ka täiskasvanutel, kes haigust põdedes võivad omakorda nakatada lapsi. Seetõttu kaalutakse võimalust rakendada läkaköha suhtes samasugust immuniseerimiskava nagu teetanuse ja difteeria puhul. 

Leetrite, mumpsi ja punetiste vastu vaktsineeritakse 1 aasta vanuselt ning kordussüst tehakse 13 aasta vanuselt. Selleks et kõige tõhusamalt ära hoida leetreid, mumpsi ja punetisi ning nende tüsistusi, on vaja vaktsineerimisega alustada väikelapseeas, sest üksnes nooruki- ja täiskasvanueas tehtava vaktsineerimisega ei õnnestu küllaldaselt vähendada ei kaasasündinud punetistega laste sündi ega mumpsist tingitud viljatust.



Vt ka immuniseerimine.    

Immuniseerimiskava * Tehakse kuni aastani 2015 varem vaktsineerimata lastele.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

2,5 a poisi nokul valged muhud

Tere! Tunnen huvi, kas 2,5 aastasel poisil peaks noku naha all olema valged tasapinnast kõrgemad laigud (pilt manuses)? Käisime seda ka perearstile näitamas, kuid tema ütles, et kui muid vaevusi ei kaane, ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Tegemist võib olla smegma ehk suguorganitel paiknevate rasunäärmete toodetav sekreedi ehk nõre kogumikuga. Kui see lapsele vaevusi ei tekita ja enam suuremaks ei muutu, siis pole vaja ...

Loe edasi

Lapsel sellised punnid.käe peal on niipalju.kaela peal ja kôju ning aelja peal on vähe

Palun abi nende punnidega seaoses kas see võib olla mingi alergia või midagi muud

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kahjuks on pilt väga udune ja ei saa ütelda, kas on see allergia või midagi muud. See võib olla allergia, aga võib ka olla putukahammustus või viirushaigus või mingi mu nahahaigus.
Loe edasi

Aastase lapse toitumine

Tere!
Laps saab kohe aastaseks ning seoses sellega tekkisid tema toitumise kohta mõningad küsimused.
Siiamaani on lapse nö lemmiktoit piimasegu, mida ta jooks ilmselt kõvasti rohkem, kui ma ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Aastane laps võib ju ise rohkem oma tahke toidu koguseid valida. Mõni laps eelistabki aastaselt süüa rohkem nö lisatoitu ja juua vähem piimasegu. Seega võite tahke toidu kogust suurendada ...

Loe edasi

Lapse igemed

Lapsel näpp suus viimased paar päeva. Mõtlesin, et midagi hamba vahele kinni jäänud, aga hoopis põse siseseinal on valge kõva "moodustis". harjates näha ei olnud.

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Võimalik, et tegemist on trauma (nt. põske hammustamine) järgse suu limakesta kahjustusega või stomatiidiga (suu limakesta põletik). Pildi järgi on raske diagnoosi panna. Kui "moodustis" ...

Loe edasi

Lapsel uriin pissimise alguses hägune

Tere,

Lapsel (4 a) on nüüd juba pikemat aega ette tulnud, et pissimise alguses on uriin silmnähtavalt hägune. Peale esimest osa on uriini värv normaale. Kui vahel ette tuleb, et ta pissib ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Soovitan korrata uriiniproovi hägusast pissist.
Vahel on hägusa pissi põhjuseks kitsas eesnahk, mistõttu koguneb eesnaha alla sekreete ja pissimise alguses võib olla uriin hägune. ...

Loe edasi

Lapsel ebameeldiv higihais

Tere,
lapsel (6 aastat) tuleb sel suvel sageli ette, et kaenla all on halb higilõhn (nagu täiskasvanul). Ebameeldiv aroom on ainult ühe kaenla alt, aga ei ole nii meelde jäänud, kas alati ainult ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Tavapäraselt hakkab tõepoolest higi lõhnama puberteedi saabudes (alates 8-9 aasta vanuses) , kuid mõnikord võib higilõhn tekkida ka varem. Higi ise on lõhnatu, kuid nahal olevad mikroobid ...

Loe edasi

2a 11k vanal lapsel valu naba piirkonnas

Tere!
2 a 11 kuud vana poeg kurdab pikemat aega valusid naba piirkonnas (vajutab nabast ülesse poole), tekivad need ootamatult, kas söömise ajal või siis, kui kõht on tühi. Hommikuti esineb ka köhatamist, ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kahjuks ei saa ilma last uurimata valude, oksendamise ja köhatamise põhjust ütelda. Palun pöörduge perearsti poole, kes suunab vajadusel lapse eriarsti juurde.

Lugupidamisega, ...

Loe edasi

HIVi nakatumise tõenäosus

Tere!
Minul on küsimus seoses HIVi nakatumise tõenäosusega.
Kui ma olin kaitsmata vahekorras ühe korra ( kui seda saab nii nimetada ) aga seemnepurset ei toimunud, siiis kui suur on tõenäosus, ...

Aino Rõõm

Vastas dr Aino Rõõm

Tere!
Palun minge ja tehke HIV analüüs ja on koheselt selge kas te nakatusite või mitte. Praegu kasutusel olevad testid on väga usaldusväärsed ja saate kiire ja õige vastuse
Parimat soovides
Loe edasi

12-aastasel ootamatult tekkivad nõrkushood

Tere!

Tegemist on 12-aastase poisiga, kellel pikkust 158 cm ja kaalu 36 kg. Laps on alati olnud keskmisest natuke pikem, viimase pooleteist aasta jooksul on toimunud kasvuspurt, mil pikkust ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kiire kasvu perioodil võib ette tulla nõrkushooge. Sel ajal on väga oluline lapse regulaarsed toidukorrad, piisav uni ja piisav füüsiline koormus. Sel perioodil võib ette tulla minestamist ...

Loe edasi

Acinetobakter

Kas inimesel kuse ja suguelundkonnas vähemalt üle aasta väljaravimata olnud acinetobakter võib inimorganismis sügavamale kudedesse või organitesse edasi migreeruda? Kas acinetobakteri poolt võivad olla ...

Aino Rõõm

Vastas dr Aino Rõõm

Tere!
Acinetobacterist tingitud infektsioonide diagnoos tuleneb mikrobioloogiliste külvi vastusest, põletikunäitajate tõusust verest ja haiguse kliinilisest pildist. Arst, kes määrab mikrobioloogilised ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi