Immuniseerimiskava Autor: Marje Oona

Immuniseerimiskava on riigis kehtiv kava, milles määratakse riigi kulul tehtavad vaktsineerimised, samuti vaktsineeritavate vanuserühmad ja vaktsineerimiste ajavahemik. Immuniseerimiskava koostamise aluseks on teadusuuringute tulemused ning põhimõte, et igal lapsel on õigus saada riigi kulul kaitse ohtlike nakkushaiguste vastu. Immuniseerimiskava täiendatakse ning muudetakse vastavalt vajadusele ja riigi võimalustele. Vaktsineerimine on vabatahtlik. Eestis vaktsineeritakse lapsi immuniseerimiskava alusel kokku 11 nakkushaiguse vastu. Need haigused on tuberkuloos, B-viirushepatiit, rotaviirusnakkus, difteeria, teetanus, läkaköha, lastehalvatus, hemofiilusnakkus, leetrid, mumps ja punetised. Lisaks võimaldatakse täiskasvanutele riigi kulul difteeria ja teetanuse vastaseid kordusvaktsineerimisi ning vajaduse korral vaktsineeritakse marutõve vastu. 

Vaktsineerimisega alustatakse noorimast vanuserühmast, mille kohta on teada, et vaktsineerimine on tõhus ja ohutu. Süstidevahelised intervallid ei tohi olla lühemad minimaalsetest lubatavatest ajavahemikest. Samas kui need on mingil põhjusel pikemad immuniseerimiskavas ettenähtutest, ei tee see eelmiste vaktsiinisüstide toimet olematuks, kuid jätab lapse vahepealsel ajal optimaalsest kaitsest ilma. Tänapäeval on kasutusel mitmed kombineeritud vaktsiinid, mille eeliseks on võimalus saada kaitse nakkushaiguste vastu vähemate süstetorgetega, kuid sama tõhusalt kui ühekaupa manustades. Kombineeritud vaktsiinid ei koorma immuunsüsteemi.

Tänapäevastes kombineeritud vaktsiinides on palju vähem antigeene kui nakkust tekitavates mikroobides või varem kasutusel olnud vaktsiinides. Näiteks difteeria, teetanuse, läkaköha, hemofiilusnakkuse ja lastehalvatuse eest kaitsvas kombineeritud vaktsiinis on kokku vähem kui 25 antigeeni, samas oli rõugevaktsiinis ligikaudu 200 antigeeni ning läkaköha tekitavas bakteris on umbes 3000 antigeeni.

Vaktsineerimine algab tuberkuloosi- ja B-viirushepatiidi vastaste kaitsesüstidega. Tuberkuloosi vastu süstitakse 1–5 päeva vanustele lastele BCG-vaktsiini vasakusse õlavarde nahasisesi. Mõne nädala möödudes võib süstekohale tekkida sõlmeke, millest eritub mäda. Süstekohta on vaja siis puhastada, muud ravi see ei vaja. Tuberkuloosivaktsiin kaitseb väikelapsi raskete tuberkuloosivormide eest, kuid ei anna siiski eluaegset kaitset. BCG-vaktsiini korduv manustamine nakkuskaitset ei tõhusta ja seetõttu seda ka ei tehta. 

B-viirushepatiidi vastane vaktsineerimine koosneb kokku kolmest süstist. Esmakordselt manustatakse B-hepatiidi vaktsiini esimese 12 elutunni jooksul, nii kaitseb see ka võimaliku emalt saadava nakkuse eest. Teine ja kolmas B-hepatiidi vaktsiini süst tehakse vastavalt 1 kuu ja 6 kuud pärast esimest süsti. B-hepatiidi vaktsiin annab väga pikaajalise tõvekindluse, seetõttu ei vaja imikueas vaktsineeritud lapsed 12-aastasena B-hepatiidi vaktsiini kordussüste. 12-aastasena vaktsineeritakse neid lapsi, keda imikueas pole vaktsineeritud.

Rotaviirusnakkuse vastu hakatakse vaktsineerima alates 2 kuu vanusest ning seda vaktsiini manustatakse suu kaudu.

3 kuu vanuses alustatakse vaktsineerimist viie haiguse – difteeria, teetanuse, läkaköha, lastehalvatuse ja hemofiilusnakkuse vastu. Nende haiguste vastase immuunsuse kujundamiseks on vaja vaktsiini lapseeas korduvalt manustada. Alates 2008. aastast on Eestis kasutusel oluliselt vähem kõrvaltoimeid põhjustav kombineeritud vaktsiin, mis sisaldab atsellulaarset ehk rakutut läkaköhavaktsiini ning süstitavat lastehalvatusevaktsiini. Difteeria- ja teetanusevaktsiini süsti soovitatakse korrata ka täiskasvanueas iga 10 aasta järel. Läkaköhavaktsiin ei kujunda eluaegset immuunsust, samuti ei tee seda ka läkaköha läbipõdemine. Läkaköha on kõige ohtlikum imikueas, kuid on tõsine haigus ka täiskasvanutel, kes haigust põdedes võivad omakorda nakatada lapsi. Seetõttu kaalutakse võimalust rakendada läkaköha suhtes samasugust immuniseerimiskava nagu teetanuse ja difteeria puhul. 

Leetrite, mumpsi ja punetiste vastu vaktsineeritakse 1 aasta vanuselt ning kordussüst tehakse 13 aasta vanuselt. Selleks et kõige tõhusamalt ära hoida leetreid, mumpsi ja punetisi ning nende tüsistusi, on vaja vaktsineerimisega alustada väikelapseeas, sest üksnes nooruki- ja täiskasvanueas tehtava vaktsineerimisega ei õnnestu küllaldaselt vähendada ei kaasasündinud punetistega laste sündi ega mumpsist tingitud viljatust.



Vt ka immuniseerimine.    

Immuniseerimiskava * Tehakse kuni aastani 2015 varem vaktsineerimata lastele.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Venitusarmid

Tere, ei tea kas on õige koht, kust küsida kuid mure seisneb kõhupiirkonna punetuses kus on venitusarmid. Sügelevad hullusti. Sünnitasin keisrilõikega 4 nädalat tagasi.

Urve Pappa

Vastas dr Urve Pappa

Tere

Pildi ja kaebuste järgi tundub, et tegemist on kas allergilise reaktsiooni või dermatiidiga. Sobib apteegi käsimüügist Bepanthen Plus ja sage niisutavate kreemide (nt Bioderma) kasutamine. ...

Loe edasi

Epilepsia

Tere

Kuidas lapsel epsilepsia algab, kas seda on võimalik näha väikeste keha pingesse ajamistega, mis on seerias? Ja kui täpselt EGG näitab ära epilepsia olemust? Kas selleks peab olema mõni ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Väga palju küsimusi ja väga vähe teavet haige lapse kohta. Tuleks pöörduda lasteneuroloogi poole.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Неприятный запах с уретры

Сексом занимаюсь в презервативе. Орального секса не было. Был 1 раз куннилингус.
Случайно обратил внимание на необычный запах из уретры пол. органа. Запах напоминает консервированную рыбу.
Если ...

Margus Punab

Vastas dr Margus Punab

Miski põletik teil seal kusitis on. Lõhna muutus viitab mikroobide koosluse muutusele. Pildi alusel kahjuks targemaks ei saa.
Kui on mure, siis soovitan tulla meestekliinikusse uuringutele. Võtke ...

Loe edasi

Kõhuvalu

Tere.mu laps on väga ebakindel ja emotsionaalne.ta kurdab pidevalt valusid.kord käes.siis jalas.kõhus imelik tunne.paha olla.tal on kooli väga raske minna.kuigi talle seal meeldib.nüüd ta oli kõhuviiruses.ja ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kehalise haiguse tunnuseid ei selgu. Pigem somatoformse valu avaldus. Tähelepanu vajadus, emotsionaalsus jm. Mõistli kreziim, vanemlik tähelepanu, tegelus koos lapsega, lapse julgustamine ...

Loe edasi

Laps kukkus peaga

Tere! Laps kukkus nädal tagasi uisutrennis kuklaga jäässe (tal oli paarikordne fliisriisega peapael ja enne käis pepu maha ja siis pea. Teadvusekadu polnud. Laps nuttis, kurtis peavalu ja läksime igaks ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Ei leia ohumärke mingist raskemast haigusest või kukkumise tüsistustest. Elav laps ja tundlk lapsevanem. Mõistlik reziim ja jälgimine. Kui mure püsib, siis perearst.

Head tervist ...

Loe edasi

Lapse õhtune pissimine

Tere! 10sel poisil on tekkinud viimasel poolel aastal õhtuti vaadus mitu korda vetsus käia. Vahel tuleb peale esimest pissimist ka teistel kordadel, vahel sirtsutab tilgakesi. Täna käis teist korda ära ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kuidas ka püüan, ei saa ma anda sisulist vastust diagnoosi ja ravi osas. Arvama ei hakka. Võimalikke põhjuseid on väga palju, nende loetlemine ei vii edasi. Soovitan tungivalt head koostööd ...

Loe edasi

Hepatiit

Tere
Sattusin haiglasse 26 det 2022 viirushepatiidiga,haiglaravil oli 7päeva,nüüd kodusel ravil.
Võtan ainult maksa vitamiine,muid ravimeid ei võt
a.
Vereproovid tehtud 9 jaanuar,maksanäitajad ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Seda küsimust ja uuringut juba nägin ja vastasin väga hoolikalt.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Hepatiit

Tere
Sattusin haiglasse 26 det 2022 viirushepatiidiga,haiglaravil oli 7päeva,nüüd kodusel ravil.
Võtan ainult maksa vitamiine,muid ravimeid ei võt
a.
Vereproovid tehtud 9 jaanuar,maksanäitajad ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Mis viirushepatiit, A, B, C ?
Maksaproovid normaliseeruvad aeglaselt, hetkel kulg soodus.
Kirjeldatud maksasõlm on healoomuline, ei vaja ravi.

Soovitan analüüse ...

Loe edasi

Lapse ebanormaalsed liigutused

Tere. Laps on hakanud tegema ebanormaalseid liigutusi, silmade tugev pilgutamine, värninad, pea liigutused, peavalu, millele see võib viidata, kas närvipingest? Egas niimoodi on raske vastata, kui ise ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Keerukas probleemistik. Sellest võiks kirjutada väga pikalt, kuid see ei vii edasi. Saan soovitada vaid koostööd oma arstiga. Ainult haiget vahetult nägev ja uuriv arst saab teha sisulist ...

Loe edasi

Muhud peas ja otsaesisel

Tere!
Selline mure, et minu väike laps (poisslaps) kukkub pidevalt pea ees nii et otsaesine sinine ja suur muhk ees. Kui vana hakkab paranema on uus kohe platsis. Tunnen kuidas otsaesise naha all ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Arvan, et last on vaja uurida. See ületab nn tavalise kukkumise läve.
Esmalt perearsti vastuvõtule.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi