Immuniseerimiskava Autor: Marje Oona

Immuniseerimiskava on riigis kehtiv kava, milles määratakse riigi kulul tehtavad vaktsineerimised, samuti vaktsineeritavate vanuserühmad ja vaktsineerimiste ajavahemik. Immuniseerimiskava koostamise aluseks on teadusuuringute tulemused ning põhimõte, et igal lapsel on õigus saada riigi kulul kaitse ohtlike nakkushaiguste vastu. Immuniseerimiskava täiendatakse ning muudetakse vastavalt vajadusele ja riigi võimalustele. Vaktsineerimine on vabatahtlik. Eestis vaktsineeritakse lapsi immuniseerimiskava alusel kokku 11 nakkushaiguse vastu. Need haigused on tuberkuloos, B-viirushepatiit, rotaviirusnakkus, difteeria, teetanus, läkaköha, lastehalvatus, hemofiilusnakkus, leetrid, mumps ja punetised. Lisaks võimaldatakse täiskasvanutele riigi kulul difteeria ja teetanuse vastaseid kordusvaktsineerimisi ning vajaduse korral vaktsineeritakse marutõve vastu. 

Vaktsineerimisega alustatakse noorimast vanuserühmast, mille kohta on teada, et vaktsineerimine on tõhus ja ohutu. Süstidevahelised intervallid ei tohi olla lühemad minimaalsetest lubatavatest ajavahemikest. Samas kui need on mingil põhjusel pikemad immuniseerimiskavas ettenähtutest, ei tee see eelmiste vaktsiinisüstide toimet olematuks, kuid jätab lapse vahepealsel ajal optimaalsest kaitsest ilma. Tänapäeval on kasutusel mitmed kombineeritud vaktsiinid, mille eeliseks on võimalus saada kaitse nakkushaiguste vastu vähemate süstetorgetega, kuid sama tõhusalt kui ühekaupa manustades. Kombineeritud vaktsiinid ei koorma immuunsüsteemi.

Tänapäevastes kombineeritud vaktsiinides on palju vähem antigeene kui nakkust tekitavates mikroobides või varem kasutusel olnud vaktsiinides. Näiteks difteeria, teetanuse, läkaköha, hemofiilusnakkuse ja lastehalvatuse eest kaitsvas kombineeritud vaktsiinis on kokku vähem kui 25 antigeeni, samas oli rõugevaktsiinis ligikaudu 200 antigeeni ning läkaköha tekitavas bakteris on umbes 3000 antigeeni.

Vaktsineerimine algab tuberkuloosi- ja B-viirushepatiidi vastaste kaitsesüstidega. Tuberkuloosi vastu süstitakse 1–5 päeva vanustele lastele BCG-vaktsiini vasakusse õlavarde nahasisesi. Mõne nädala möödudes võib süstekohale tekkida sõlmeke, millest eritub mäda. Süstekohta on vaja siis puhastada, muud ravi see ei vaja. Tuberkuloosivaktsiin kaitseb väikelapsi raskete tuberkuloosivormide eest, kuid ei anna siiski eluaegset kaitset. BCG-vaktsiini korduv manustamine nakkuskaitset ei tõhusta ja seetõttu seda ka ei tehta. 

B-viirushepatiidi vastane vaktsineerimine koosneb kokku kolmest süstist. Esmakordselt manustatakse B-hepatiidi vaktsiini esimese 12 elutunni jooksul, nii kaitseb see ka võimaliku emalt saadava nakkuse eest. Teine ja kolmas B-hepatiidi vaktsiini süst tehakse vastavalt 1 kuu ja 6 kuud pärast esimest süsti. B-hepatiidi vaktsiin annab väga pikaajalise tõvekindluse, seetõttu ei vaja imikueas vaktsineeritud lapsed 12-aastasena B-hepatiidi vaktsiini kordussüste. 12-aastasena vaktsineeritakse neid lapsi, keda imikueas pole vaktsineeritud.

Rotaviirusnakkuse vastu hakatakse vaktsineerima alates 2 kuu vanusest ning seda vaktsiini manustatakse suu kaudu.

3 kuu vanuses alustatakse vaktsineerimist viie haiguse – difteeria, teetanuse, läkaköha, lastehalvatuse ja hemofiilusnakkuse vastu. Nende haiguste vastase immuunsuse kujundamiseks on vaja vaktsiini lapseeas korduvalt manustada. Alates 2008. aastast on Eestis kasutusel oluliselt vähem kõrvaltoimeid põhjustav kombineeritud vaktsiin, mis sisaldab atsellulaarset ehk rakutut läkaköhavaktsiini ning süstitavat lastehalvatusevaktsiini. Difteeria- ja teetanusevaktsiini süsti soovitatakse korrata ka täiskasvanueas iga 10 aasta järel. Läkaköhavaktsiin ei kujunda eluaegset immuunsust, samuti ei tee seda ka läkaköha läbipõdemine. Läkaköha on kõige ohtlikum imikueas, kuid on tõsine haigus ka täiskasvanutel, kes haigust põdedes võivad omakorda nakatada lapsi. Seetõttu kaalutakse võimalust rakendada läkaköha suhtes samasugust immuniseerimiskava nagu teetanuse ja difteeria puhul. 

Leetrite, mumpsi ja punetiste vastu vaktsineeritakse 1 aasta vanuselt ning kordussüst tehakse 13 aasta vanuselt. Selleks et kõige tõhusamalt ära hoida leetreid, mumpsi ja punetisi ning nende tüsistusi, on vaja vaktsineerimisega alustada väikelapseeas, sest üksnes nooruki- ja täiskasvanueas tehtava vaktsineerimisega ei õnnestu küllaldaselt vähendada ei kaasasündinud punetistega laste sündi ega mumpsist tingitud viljatust.



Vt ka immuniseerimine.    

Immuniseerimiskava * Tehakse kuni aastani 2015 varem vaktsineerimata lastele.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Viiaastase poisi vihahood

Tere! Olen mures oma tütre ja tema 5-aastase poja pärast. Tütar jäi kaht poega üksi kasvatama,üks 8,teine 5-aastane.Ta on tulbi ema,kuid suur mure on viieaastase pärast,kel aeg-ajalt tulevad raevuhood,mis ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere ja aitäh pöördumast!
Soovitan pöörduda perepsühholoogi poole.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

Beebi kael

Tere
Minu 5 kuune laps hoiab mõned päevad pead paremale viltu. Sai käidud perearstil murega, et hääl ära, mõned päevad tagasi, siis veel nii ei hoidnud. Analüüsid olid kõik korras, veri põletikku ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh pöördumast! Vabandan, aga selle info põhjal järeldusi pole võimalik teha.
Tervitades
Anu

Loe edasi

Lapsel kaka roheline

Tere.
Nimelt lapsel on juba 3 päeva kaka roheline ja vedela võitu (vabandan panin pildi juurde) ja ta on ka vähe virilam just öösiti. Oksendab ka toitu natukene rohkem välja kui tavaliselt. Mingeid ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Piimasegu vahetus võis põhjustada kaka värvi muutust.
Nagu ma kirjast aru saan ei ole kakamise sagedus suurenenud, seega pole ohtu vedelikupuuduse tekkeks. Kui aga kakamine muutub ...

Loe edasi

Iiveldus

Tere
Selline mure, et hommikuti iiveldab, mis peale söömist kaob. On juhtunud ka, et peale söömist iiveldus püsib ja olen ka oksendanud. Päeva peale iiveldus kaob ja kui tekib vahel uuesti iiveldus, ...

Karmen Joller

Vastas dr Karmen Joller

Tere!

Nii vähese info põhjal on küll võimatu midagi öelda. Iiveldus võib olla absoluutselt ükskõik mis haiguse sümptomiks. Kui iiveldus teile muret teeb, pöörduge ikka uuesti oma perearsti ...

Loe edasi

Lapse suur kaaluiive

Tere

Minu laps oli sündides suure kaaluga 5140 g, 56cm ja pü 38cm. Teiseks elukuuks on on mõõdud juba järgmised 8240 g, 66 cm ja pü 43. Perearst ei öelnud kaaluiive kohta midagi, et oleks ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere ja aitäh küsimast!
Mõõdud on tõesti suured, aga ainult nendele toetudes ei saa olulisi järeldusi teha.Pea hoiu pärast selles vanuses ei ole vaja muretseda.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

B12 näit beebil

Tere!

Mu 2-kuusel beebil mōōdeti B12 vitamiini näitu vereprooviga näpust, tulemus 175 pmol/L.

Perearsti sōnul on näit normis, lastearsti sōnul madal ja soovitas osta käsimüügist ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere ja aitäh küsimast!
B12 vitamiini näit on täpselt piiripealne. Sööge ise kala, liha ja mune ning võite lisaks võtta ka B12 vitamiini, siis jõuab see Teie lapseni.
Lugupidamisega
Anu ...

Loe edasi

laps kukkus

Tere! Ninelt kukkus mul 5kuune beebi eile diivanilt maha ca 60cm kõrguselt parkett põrandale lüües pea vastu maad ära, nutt peale seda oli lohutamatu kuid peapõrutusele viitavad sümptomid puudusid. Täna ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh küsimast! Arvan, et muretsemiseks ei ole põhjust.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

Harjumine lasteaiaga

Tere,

Meil on laps , kes on olnud vastsündinust peale veidi nõudlikum kui vb tavapärane laps . Täpsustan mida ma silmas pean .... Ta ei ole saanud rinnapiima , esimese kuu sai 50 / 50 mõlemat ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere ja aitäh pöördumast!
Kui Teil ei ole lasteaeda panekuga kiiret, siis võiks laps veel aasta kodus kasvada. Laste reaktsioonid kollektiivi minekule on erinevad ning 1a9k laps on liiga väike, et ...

Loe edasi

Peanaha tundlikus

Tere, mure selles, et peanahk nii tundlik et patsi pähe ei saa teha. Peanahk valulik ja kohati õhetab. See on olnud 2 kuud nii. Sai käidud nahaarstil, kes ütles et õrn punetus ja kirjutas Diprosalic lahust. ...

Karmen Joller

Vastas dr Karmen Joller

Tere!

Pöörduge uuesti sama või ka muu nahaarsti poole, küllap tal on "arsenalis" veel mõni ravimeetod.

Tervitades
Karmen

Loe edasi

Kalprotektiin roojas

Tere!

Käisin oma kõhuvalude pärast taaskord Synlabis väljaheite proovi tegemas. Lasin võtta näidu peitverele ja kalprotektiinile. Peitveri oli negatiivne, kuid kalprotektiini näit oli 83, ...

Karmen Joller

Vastas dr Karmen Joller

Tere!

Kõik teie jaoks vajalikud analüüsid tasub teie eest Haigekassa, kui teil on ravikindlustus olemas. Kui te ise analüüse juurde ostate, siis enamasti raiskate vaid raha ja vastutasuks ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi