Immuniseerimiskava Autor: Marje Oona

Immuniseerimiskava on riigis kehtiv kava, milles määratakse riigi kulul tehtavad vaktsineerimised, samuti vaktsineeritavate vanuserühmad ja vaktsineerimiste ajavahemik. Immuniseerimiskava koostamise aluseks on teadusuuringute tulemused ning põhimõte, et igal lapsel on õigus saada riigi kulul kaitse ohtlike nakkushaiguste vastu. Immuniseerimiskava täiendatakse ning muudetakse vastavalt vajadusele ja riigi võimalustele. Vaktsineerimine on vabatahtlik. Eestis vaktsineeritakse lapsi immuniseerimiskava alusel kokku 11 nakkushaiguse vastu. Need haigused on tuberkuloos, B-viirushepatiit, rotaviirusnakkus, difteeria, teetanus, läkaköha, lastehalvatus, hemofiilusnakkus, leetrid, mumps ja punetised. Lisaks võimaldatakse täiskasvanutele riigi kulul difteeria ja teetanuse vastaseid kordusvaktsineerimisi ning vajaduse korral vaktsineeritakse marutõve vastu. 

Vaktsineerimisega alustatakse noorimast vanuserühmast, mille kohta on teada, et vaktsineerimine on tõhus ja ohutu. Süstidevahelised intervallid ei tohi olla lühemad minimaalsetest lubatavatest ajavahemikest. Samas kui need on mingil põhjusel pikemad immuniseerimiskavas ettenähtutest, ei tee see eelmiste vaktsiinisüstide toimet olematuks, kuid jätab lapse vahepealsel ajal optimaalsest kaitsest ilma. Tänapäeval on kasutusel mitmed kombineeritud vaktsiinid, mille eeliseks on võimalus saada kaitse nakkushaiguste vastu vähemate süstetorgetega, kuid sama tõhusalt kui ühekaupa manustades. Kombineeritud vaktsiinid ei koorma immuunsüsteemi.

Tänapäevastes kombineeritud vaktsiinides on palju vähem antigeene kui nakkust tekitavates mikroobides või varem kasutusel olnud vaktsiinides. Näiteks difteeria, teetanuse, läkaköha, hemofiilusnakkuse ja lastehalvatuse eest kaitsvas kombineeritud vaktsiinis on kokku vähem kui 25 antigeeni, samas oli rõugevaktsiinis ligikaudu 200 antigeeni ning läkaköha tekitavas bakteris on umbes 3000 antigeeni.

Vaktsineerimine algab tuberkuloosi- ja B-viirushepatiidi vastaste kaitsesüstidega. Tuberkuloosi vastu süstitakse 1–5 päeva vanustele lastele BCG-vaktsiini vasakusse õlavarde nahasisesi. Mõne nädala möödudes võib süstekohale tekkida sõlmeke, millest eritub mäda. Süstekohta on vaja siis puhastada, muud ravi see ei vaja. Tuberkuloosivaktsiin kaitseb väikelapsi raskete tuberkuloosivormide eest, kuid ei anna siiski eluaegset kaitset. BCG-vaktsiini korduv manustamine nakkuskaitset ei tõhusta ja seetõttu seda ka ei tehta. 

B-viirushepatiidi vastane vaktsineerimine koosneb kokku kolmest süstist. Esmakordselt manustatakse B-hepatiidi vaktsiini esimese 12 elutunni jooksul, nii kaitseb see ka võimaliku emalt saadava nakkuse eest. Teine ja kolmas B-hepatiidi vaktsiini süst tehakse vastavalt 1 kuu ja 6 kuud pärast esimest süsti. B-hepatiidi vaktsiin annab väga pikaajalise tõvekindluse, seetõttu ei vaja imikueas vaktsineeritud lapsed 12-aastasena B-hepatiidi vaktsiini kordussüste. 12-aastasena vaktsineeritakse neid lapsi, keda imikueas pole vaktsineeritud.

Rotaviirusnakkuse vastu hakatakse vaktsineerima alates 2 kuu vanusest ning seda vaktsiini manustatakse suu kaudu.

3 kuu vanuses alustatakse vaktsineerimist viie haiguse – difteeria, teetanuse, läkaköha, lastehalvatuse ja hemofiilusnakkuse vastu. Nende haiguste vastase immuunsuse kujundamiseks on vaja vaktsiini lapseeas korduvalt manustada. Alates 2008. aastast on Eestis kasutusel oluliselt vähem kõrvaltoimeid põhjustav kombineeritud vaktsiin, mis sisaldab atsellulaarset ehk rakutut läkaköhavaktsiini ning süstitavat lastehalvatusevaktsiini. Difteeria- ja teetanusevaktsiini süsti soovitatakse korrata ka täiskasvanueas iga 10 aasta järel. Läkaköhavaktsiin ei kujunda eluaegset immuunsust, samuti ei tee seda ka läkaköha läbipõdemine. Läkaköha on kõige ohtlikum imikueas, kuid on tõsine haigus ka täiskasvanutel, kes haigust põdedes võivad omakorda nakatada lapsi. Seetõttu kaalutakse võimalust rakendada läkaköha suhtes samasugust immuniseerimiskava nagu teetanuse ja difteeria puhul. 

Leetrite, mumpsi ja punetiste vastu vaktsineeritakse 1 aasta vanuselt ning kordussüst tehakse 13 aasta vanuselt. Selleks et kõige tõhusamalt ära hoida leetreid, mumpsi ja punetisi ning nende tüsistusi, on vaja vaktsineerimisega alustada väikelapseeas, sest üksnes nooruki- ja täiskasvanueas tehtava vaktsineerimisega ei õnnestu küllaldaselt vähendada ei kaasasündinud punetistega laste sündi ega mumpsist tingitud viljatust.



Vt ka immuniseerimine.    

Immuniseerimiskava * Tehakse kuni aastani 2015 varem vaktsineerimata lastele.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Rotaviiruse vaktsiin enneaegse lapsele

Tere!

Soovin küsida nõu.

Laps sundis 33+2
Apgar 8/9
Nüüd siis saab varsti kahe kuuseks ja vaatasin, et vaktsineerimis kalendris kirjas rota vaktsiin.
Kuna ...

Kaja Julge

Vastas dr Kaja Julge

Tere,

Kindlasti peab last enne kontrollima ja seejärel saab teha otsuse vaktsineerimise osas.

Parimat, Kjulge

Loe edasi

Analüüsi vastused

Tere!

Vaatasin analüüside vastuseid.
Chlamydophila pneumoniae IgA QN

Üle normi
72,8

kU/L

Normivahemik: 22 Positiivne

Chlamydophila ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Teie toodud vereanalüüsi vastused viitavad Chlamydophila pneumoniae vastaste antikehade olemasolule. See bakter võib põhjustada ülemiste hingamisteede nakkusi (köha, neelupõletik) ja ...

Loe edasi

Millega võiks tegu olla?

Tere.
Millega võiks tegu olla?
Kestnud on see probleem juba natuke üle nädala ja näha on tuleb aina juurde.
Tekivad vesivillid mis lähevad katki ning siis hakkavad umberringi laienema. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Kirjeldatud sümptomite põhjal — vesivillid, mis katki minnes levivad edasi, tugev sügelus ja fucidin/cefzil ravi vähene mõju — on täiesti põhjendatud kahtlus, et tegu võib olla mõne ...

Loe edasi

Toksoplasmoos raseduse ajal

Tere!

Kirjutan ühe murega. Nimelt võis mul 34+5 rasedusnädal olla kokkupuude toksoplasmoosi tekitajaga. Koristasin vanaema juures lillepoti kõrval maha läinud mulda, milles avastasin kassi ...

Eda Tamm

Vastas dr Eda Tamm

Tere!

Kirjelduse kohaselt on teie nakatumise tõenäosus minimaalne.
Kui teil tekivad haigussümptomid, tuleks pöörduda infektsioonhaiguste eriarsti konsultatsioonile, kes vajadusel nõustab ...

Loe edasi

Laigud nahal

Tere pärast esimest sünnitust 7 aastat tagasi hakkasid kehale tekkima punetavad laigud.
Vahepeal taandusid oli väga vähesel määral nüüd telkivad juba üle keha peale pesu löövad eriti pinaselt välja. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Aitäh kirjelduse eest. Kirjelduse põhjal tundub, et tegu võib olla päriliku nahahaigusega, mis aktiveerub hormonaalsete muutuste ja nahaärrituse korral (nt sünnitus, pesemine, higistamine).
Loe edasi

Kassihaigus?

Tere,

Ca kuu tagasi tekkis säärele rõngjas punane laik, üle keha pisemaid mitte-rõngjaid laike ca 5-10tk. Ei sügele ega ketenda, lihtsalt punetab. Mida teha?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!
Tänan selge kirjelduse eest — väga hea, et olete juba perearsti poole pöördunud.

Kirjelduse ja tüüpilise käigu põhjal on tõenäoline, et tegemist võib olla dermatofüütia ehk naha ...

Loe edasi

Huule põletik või vähk

Huule vähk ja selle ravi.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Teie kirjelduse põhjal on olukord tõsine ja vajab kindlasti eriarsti järelvalvet ning edasist uurimist.

🩺 Kokkuvõtlikult:
Kaebus algas septembris 2024 ja on kestnud ...

Loe edasi

Hiv

Tere!

Töötan tervishoiu asutuses ja mul on kysimus. Nimelt torkasin endale sõrme nõellaga, millega tehti patsiendile tuimestus, torkasin sõrme nõela teise poolega, ehk see mis oli süstlas, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Teil on igati põhjendatud mure, sest tervishoiutöötaja nõelatorkevigastus on bioloogiline tööõnnetus, mille korral tuleb tegutseda kiiresti ja süsteemselt.

🧪 Kas võisite ...

Loe edasi

Hääl ära ja mandlid aukudega

Tere.

Põdesin novembris häälepaelte põletikku ja sain AB ravi. Nüüd on jälle kõrge palavik ja häält pole. Saan ainult sosistada. Kas peaksin jälle laskma AB määrata või läheb see ka ise üle? ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Teie kirjeldatud kaebused – hääle kadumine, kõrge palavik, augud mandlites – viitavad tõenäoliselt taas kord neelupõletikule või tonsilliidile, mille võib põhjustada nii viirus kui ka ...

Loe edasi

Sublinguar gland (?)

Tere, mul tekkis eile keele alla selline kahtlane asi ja ma proovisin googeldada. Sain vastuseks selle, et see on sublinguar gland. Mul täna hakkas ka kurk valutama.
Mis see olla võiks?

Kaja Julge

Vastas dr Kaja Julge

Tere,

Ainult sellest pildist ei piisa diagnoosi panekuks ja nõustamiseks.
Kjulge

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi