Immuniseerimiskava Autor: Marje Oona

Immuniseerimiskava on riigis kehtiv kava, milles määratakse riigi kulul tehtavad vaktsineerimised, samuti vaktsineeritavate vanuserühmad ja vaktsineerimiste ajavahemik. Immuniseerimiskava koostamise aluseks on teadusuuringute tulemused ning põhimõte, et igal lapsel on õigus saada riigi kulul kaitse ohtlike nakkushaiguste vastu. Immuniseerimiskava täiendatakse ning muudetakse vastavalt vajadusele ja riigi võimalustele. Vaktsineerimine on vabatahtlik. Eestis vaktsineeritakse lapsi immuniseerimiskava alusel kokku 11 nakkushaiguse vastu. Need haigused on tuberkuloos, B-viirushepatiit, rotaviirusnakkus, difteeria, teetanus, läkaköha, lastehalvatus, hemofiilusnakkus, leetrid, mumps ja punetised. Lisaks võimaldatakse täiskasvanutele riigi kulul difteeria ja teetanuse vastaseid kordusvaktsineerimisi ning vajaduse korral vaktsineeritakse marutõve vastu. 

Vaktsineerimisega alustatakse noorimast vanuserühmast, mille kohta on teada, et vaktsineerimine on tõhus ja ohutu. Süstidevahelised intervallid ei tohi olla lühemad minimaalsetest lubatavatest ajavahemikest. Samas kui need on mingil põhjusel pikemad immuniseerimiskavas ettenähtutest, ei tee see eelmiste vaktsiinisüstide toimet olematuks, kuid jätab lapse vahepealsel ajal optimaalsest kaitsest ilma. Tänapäeval on kasutusel mitmed kombineeritud vaktsiinid, mille eeliseks on võimalus saada kaitse nakkushaiguste vastu vähemate süstetorgetega, kuid sama tõhusalt kui ühekaupa manustades. Kombineeritud vaktsiinid ei koorma immuunsüsteemi.

Tänapäevastes kombineeritud vaktsiinides on palju vähem antigeene kui nakkust tekitavates mikroobides või varem kasutusel olnud vaktsiinides. Näiteks difteeria, teetanuse, läkaköha, hemofiilusnakkuse ja lastehalvatuse eest kaitsvas kombineeritud vaktsiinis on kokku vähem kui 25 antigeeni, samas oli rõugevaktsiinis ligikaudu 200 antigeeni ning läkaköha tekitavas bakteris on umbes 3000 antigeeni.

Vaktsineerimine algab tuberkuloosi- ja B-viirushepatiidi vastaste kaitsesüstidega. Tuberkuloosi vastu süstitakse 1–5 päeva vanustele lastele BCG-vaktsiini vasakusse õlavarde nahasisesi. Mõne nädala möödudes võib süstekohale tekkida sõlmeke, millest eritub mäda. Süstekohta on vaja siis puhastada, muud ravi see ei vaja. Tuberkuloosivaktsiin kaitseb väikelapsi raskete tuberkuloosivormide eest, kuid ei anna siiski eluaegset kaitset. BCG-vaktsiini korduv manustamine nakkuskaitset ei tõhusta ja seetõttu seda ka ei tehta. 

B-viirushepatiidi vastane vaktsineerimine koosneb kokku kolmest süstist. Esmakordselt manustatakse B-hepatiidi vaktsiini esimese 12 elutunni jooksul, nii kaitseb see ka võimaliku emalt saadava nakkuse eest. Teine ja kolmas B-hepatiidi vaktsiini süst tehakse vastavalt 1 kuu ja 6 kuud pärast esimest süsti. B-hepatiidi vaktsiin annab väga pikaajalise tõvekindluse, seetõttu ei vaja imikueas vaktsineeritud lapsed 12-aastasena B-hepatiidi vaktsiini kordussüste. 12-aastasena vaktsineeritakse neid lapsi, keda imikueas pole vaktsineeritud.

Rotaviirusnakkuse vastu hakatakse vaktsineerima alates 2 kuu vanusest ning seda vaktsiini manustatakse suu kaudu.

3 kuu vanuses alustatakse vaktsineerimist viie haiguse – difteeria, teetanuse, läkaköha, lastehalvatuse ja hemofiilusnakkuse vastu. Nende haiguste vastase immuunsuse kujundamiseks on vaja vaktsiini lapseeas korduvalt manustada. Alates 2008. aastast on Eestis kasutusel oluliselt vähem kõrvaltoimeid põhjustav kombineeritud vaktsiin, mis sisaldab atsellulaarset ehk rakutut läkaköhavaktsiini ning süstitavat lastehalvatusevaktsiini. Difteeria- ja teetanusevaktsiini süsti soovitatakse korrata ka täiskasvanueas iga 10 aasta järel. Läkaköhavaktsiin ei kujunda eluaegset immuunsust, samuti ei tee seda ka läkaköha läbipõdemine. Läkaköha on kõige ohtlikum imikueas, kuid on tõsine haigus ka täiskasvanutel, kes haigust põdedes võivad omakorda nakatada lapsi. Seetõttu kaalutakse võimalust rakendada läkaköha suhtes samasugust immuniseerimiskava nagu teetanuse ja difteeria puhul. 

Leetrite, mumpsi ja punetiste vastu vaktsineeritakse 1 aasta vanuselt ning kordussüst tehakse 13 aasta vanuselt. Selleks et kõige tõhusamalt ära hoida leetreid, mumpsi ja punetisi ning nende tüsistusi, on vaja vaktsineerimisega alustada väikelapseeas, sest üksnes nooruki- ja täiskasvanueas tehtava vaktsineerimisega ei õnnestu küllaldaselt vähendada ei kaasasündinud punetistega laste sündi ega mumpsist tingitud viljatust.



Vt ka immuniseerimine.    

Immuniseerimiskava * Tehakse kuni aastani 2015 varem vaktsineerimata lastele.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

8,5 kuuse lapse kaal ja toitumine

Tere!

Palun Teie seisukohta 8,5 kuuse tüdruku kaalu ja kasvu kohta ning vastavat toitumissoovitust.

Tütar kaalub 6.7 kg ning on 65cm pikk, peaümbermõõt 42,5cm. Näitajad olid ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Ühekordsete kaalu- ja kasvuandmete järgi ei saa korralikku arvamust anda. Oluline on vaadata lapse kaalu ja kasvu igakuiselt. Sünnikaalu järgi on laps olnud ka sünnil väiksemat kaalu ...

Loe edasi

1,5 - aastasel mure gaasidega.

Tere!

Minu lapsel on ikka veel mure gaasidega kõhus. Kõht mullitab ja koriseb kogu aeg. Kõige hullem on öösiti, laps sipleb ja vääksub unes ning tõmbab jalgu kõhu alla. Kuulen, kuidas kõht ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Gaasirohtudest on tavaliselt vähe abi, neid võib proovida, aga kui toimet ei ole, siis pole ka mõtet anda. Probiootikume üle 2-4 nädala pole ka mõtet anda või peab neid siis vahetama.
Loe edasi

Lööve nahal

Tere. Olen juba nõutu. Lapsel oli neljapäevast pühapäevani kõrge palavik. Alates kolmapäevast tekkisid mingid punased laigud rindkerele. Neljapäeval käis kiirabi, arvas et tegu kontaktdermatiidiga, soovitas ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

On olemas selline lastehaigus nagu "kolme päeva palavik", meditsiini keeles exanthema subitum. Sel juhul on lapsel kolm päeva kõrge palavik ja palaviku langedes tekib nahale punetav ...

Loe edasi

B-viirushepatiidi vastu revaktsineerimine täiskasvanuna

Tere!

Nimelt kuna olen asumas haiglasse tööle, pidin läbima töötervishoiuarsti juures läbivaatuse. Vereproovist võeti b-hepatiidi antikehad (tulemus: HBs Ab QN 52.1 (>10.0 Positiivne U/L) ...

Aino Rõõm

Vastas dr Aino Rõõm

Tere!
Teil on immuunvastus B-hepatiidi viiruse vastu olemas ja lisadoosi te ei vaja. Kui teil toimub kokkupuude B-hepatiidi viirusega, siis aktiveeruvad mälurakud ja viirus toimib booster doosina ...

Loe edasi

Tugevad gaasid ja rahutu laps

Laps on 3 kuune,esimene kuu sai ainult rinnapiima,iga kord sõi umbes 40minutit-1tund ja nuttis ka peale söömist.Andsin Aptamil1 ja rinnapiima,2 nädala pärast märkasin,et lapsel põsed on punased ja jalad-käed ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kuna lapsel on nii mitu probleemi - rahutus, gaasivalud ja nahalööve, siis soovitan uuesti pöörduda lastearsti vastuvõtule, kirja teel on raske aidata.
Kui tal on diagnoositud ...

Loe edasi

pidev pissil käimine

Tere!

Laps oli 2a 9k vanune kui hakkas lasteaias käima. Mähkme panen ainult ööseks (sinna pissib öö jooksul korduvalt). Mõne aja pärast hakkas kodus kogu aeg käib pissil käima. Ma ei valeta, ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Lastel võib esineda sagedasemat pissimist ehk siis nö ärritatud põie sündroomi ilma näilise põhjusteta, see võib tekkida seoses mingi elumuutusega, näiteks lasteaias käimisega. Sel juhul ...

Loe edasi

Laps palju higistab

Tere. Minu poeg higistab väga palju,ösel pea nii märg nagu oleks pesemas käinud. Ja keha on külma higiga kaetud. Isegi siis kui magab ilma tekita on higine. Kasutan küll selliseid tekke mis hingavad aga ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Liighigistamise taga ei ole sageli vaja haigust otsida, vaid see on lapse omapära. Tihti on peres veel mõni inimene, kes higistab palju. Kui higistamine on kestnud ca aasta aega, aga ...

Loe edasi

Põskkoopa põletik

Laps hakkas pühapäeva õhtul köhima ,pärast köhimist hakkab ta nutma kuna tal on valus . Nohu tal siis ei olnud ,palavikku ka mitte . Teisipäeva hommikul oli tal palavik 37,5 ,silmad punased ja natukene ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Üheksakuusel lapsel ei saa olla põskkoopapõletikku, kuna selles vanuses pole veel põskkoopad välja arenenud. Võib-olla ütles arst, et ta kahtlustab keskkõrvapõletikku, sest üks kuulmekile ...

Loe edasi

Lõputud uroinfektsioonid

Olen põdenud pea aasta iga kuu uroinfektsioone: valu kõhus,küljes ja seljas, pakitsus peale urineerimist. Kord näitab külv enterokokki, kord colibakterit, kord segafloorat, vahel ka puudub mikroobide ...

Aino Rõõm

Vastas dr Aino Rõõm

Tere!
Tõenäoliselt peab teie korduvate infektsioonidega tegelema mitu spetsialisti ja võimalik, et vajate täiendavaid uuringuid, miks teil krooniline põletik püsib. Praegu ei ole mul ülevaadet kogu ...

Loe edasi

Kubemesong imikul

Tere,

Minu poeg on praeguseks peaaegu 2-kuune (sündinud rasedusnädalal 38+6). Probleemilks on pidevad gaasivalud, mistõttu annan Espumisani 5-7 tilka enne iga toidukorda (saab ainult rinnapiima). ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kui lapsel on kaks songa, siis peaks minema lastekirurgi konsultatsioonile, kus täpsemalt öeldakse, millal on õige aeg songaoperatsioonid teha. Nabasongaga plaasterdamine ei anna olulist ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi