Alzheimeri tõbi Autor: Ain-Elmar Kaasik
Alzheimeri tõbi. Kõigist dementsuse ehk nõdrameelsuse sümptomitega inimestest on ligi pooltel selle põhjuseks Alzheimeri tõbi. Vaid 10–25%-l juhtudest kujuneb dementsus ajuveresoonkonna haiguste tagajärjel. Dementsus on eelkõige kõrge elueaga kaasnev haigusseisund, kuid Alzheimeri tõve esmassümptomid võivad ilmneda juba enne 60. eluaastat, viidates sel juhul tavaliselt haiguse kiirele progresseerumisele, erinevalt hilisema algusega juhtudest, mis võivad süveneda aeglaselt – koguni 20 aasta vältel.
Mäluhäirete üle kaebavad tihti ka terved vanemaealised inimesed. Kognitiivse (tunnetusliku) võimekuse vähenemine tervetel eakatel võib sarnaneda muutustega, mis iseloomustavad dementsuse algstaadiumi. Normaalse vananemise puhul on siiski tegemist vaimsete protsesside aeglustumise ja kergete mäluhäiretega, kuid teatud vaimne taandareng ei häiri igapäevaelu ja enesega toimetulekut. Tavaliselt ei mõjuta see ka teisi kognitiivseid funktsioone: arusaamist, järelduste tegemist, hinnangute andmist. Arvestada tuleb ka võimaliku depressiooniga: ligikaudu 5% haigusjuhtude puhul on hoopiski tegu nn pseudodementsusega, st depressioonist põhjustatud vaimse tegevuse tulemuslikkuse vähenemisega.
Alzheimeri tõbi on suhteliselt kiirelt progresseeruv neurodegeneratiivne haigus, mille areng on seotud närvirakkude (neuronite) hulga vähenemisega suurajukoores. Neuronite kaoga kaasnevad ka närvisüsteemis impulsse vahendavate virgatsainete tasakaalu nihked. Kõige rohkem häirub suurajukoores närviimpulsse vahendava atsetüülkoliini süntees, kuid väheneb ka teiste virgatsainete aktiivsus. Alzheimeri tõve tekkes on oma osa geneetilistel teguritel, kuid pigem on siin tegemist nn vastuvõtlikkuse ehk riskigeenidega, mis võivad Alzheimeri tõbe põhjustavatele muutustele närvirakkudes kaasa aidata.
Alzheimeri tõbe diagnoositakse kliinilistele andmetele ja haiguse kulule tuginedes, kusjuures oluline on välja lülitada peaaju muud haigused, mis tekitavad nn sekundaarset dementsust (ajukasvajad, mõnikord ka kilpnäärme alatalitlus ning B 1 - ja B -vitamiini vaegus). Ajuvereringehäiretest põhjustatud nn vaskulaarsele dementsusele viitavad haiguse järsk algus, järkjärguline halvenemine, laineline kulg ja vastavate riskitegurite, näiteks ajurabanduse esinemine. Sekundaarset dementsust põhjustavaid haigusi aitab välistada piltdiagnostika, kuid Alzheimeri tõve esinemist need uuringud otseselt ei kinnita ega eita.
Alzheimeri tõve korral tekivad mälu- ja orientatsioonihäired, kusjuures esmalt kaob lühimälu, seejärel ka pikaajaline mälu. Inimese mõttemaailm vaesub, taiplikkus väheneb, kõne häirub. Haiguse süvenedes ei suuda haige enam leida õigeid mõisteid, eksib lihtsates asjades, mistõttu toimetulek muutub järjest raskemaks. Lõpuks ei tunne ta ära oma lähedasi, ei hooli hügieenist, ei orienteeru isegi oma kodus. Uuringud on tõestanud, et mida aktiivsemalt inimene oma vaimseid võimeid kasutab, seda väiksem on risk haigestuda.
Haiguse varajases staadiumis kasutatakse ravimeid, mis pärsivad suurajukoores atsetüülkoliini lagundava ensüüm koliinesteraasi aktiivsust. Neist mitmed, nagu donepesiil ja rivastigmiin, on ka Eestis registreeritud. Kahjuks toimivad need ravimid mõnevõrra vaid haiguse algstaadiumis, suutmata pidurdada neurodegeneratiivse protsessi kulgu. Väljakujunenud haiguse korral, kui patsient unustab ka hiljutised sündmused ja kokkulepped ega oska enam kasutada meeldetuletussedeleid, neist ravimeist kasu ei ole. Mälu ja mõtlemisvõimet parandavad vahendid (nootroopikumid) ei ole Alzheimeri tõve ega ka teiste dementsussündroomide korral efektiivseteks osutunud. Vt ka dementsus.
Seotud teemad
Nõuanded teemal: Neuroloogia
Selja valu
Selja kompuutri vastus ,oskate lahti seletada.KT-uuring lülisamba nimmeosast Kliinilised andmed: seljavalud, paremal S1 Lülide nihet ega destruktsioone ei ole, Th12 ja L1 lülidel on eesmised osteofüüdid. ...
Vastas dr Ain Pajos
Uuringu kirjelduse järgi esineb kahe alumise nimmelülidevahelise diski väljakummumine millest võivad olla tingitud ka seljavalud. Asja paneb paika neuroloogiline läbivaatus.
Dr. Ain Pajos
Loe edasi
Peavalud ja Dejavù
Tere, mure selline et olen kogenud mitu aastat periooditi peavalu ühes ja samas kohas peas(vasakul taga). Nüüd natuke üle kuu aja on peavalu tagasi ja igapäevane. Sellega on aga kaasa tulnud üks väga veider ...
Vastas dr Ain Pajos
Piltuuringud väga sageli võimalikku epilepsiat ei tuvasta. Vajalik on neuroloogi vastuvõtt ja EEG (elektroentsefalograafia) uuring.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Tel. 6748591
kas on vajalik neuroloogi vastuvõtt või mis arstile peab minema
Tere. Mul on sellised minu igapäevaelu häirivad mured. 1. mul on tekkinud arusaam et ma ei saa teha mingeid õngitsemis- küünitamisliigutusi ei käte , ei jalgade ei peaga. tekib imelik nõrkus, kus juures ...
Vastas dr Ain Pajos
Soovitan neuroloogi vastuvõttu põhjuse selgitamiseks.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Tel. 6748591
Sõrmed tuimad
Viimased nädalad on vasaku käe kaks sõrme tuimad. Kätt kuni küünarnukini katsudes tundub ka tuimem.
Valu ei ole.
Mõnel ööl olen käel maganud ja see nö ära surnud.
Vastas dr Ain Pajos
Sageli on põhjuseks kitsas närvikanal kas küünarliigese või randmeliigese piirkonnas mille korral eriti magades kõverdatud liigesega tekib pikast närvikompressioonist käenärvi vigastus. Võimalik on aga ...
Loe edasiPuusavalu
Tere!
Mul on olnud valu puusapiirkonnas nelja aasta jooksul. Mõnikord kiirgub valu kubemesse, aga mitte jalgadesse. Kolm aastat tagasi tehtud röntgenpilt olevat arsti sõnul korras. Liikuvus on hea ...
Vastas dr Ain Pajos
Kui puusavalud korduvad, tuleks korrata rö pilti puusaliigesest ja teha pildid ka nimmelülidest kuna närvivalu võin puusa kiirguda seljast. Oluline on seejärel spetsialisti (ortopeed) läbivaatus.
Loe edasi
Jala kramp
Tere
Istutes diivanis
Mul lõi põlve liigese valu,mis edasi lõi surina kogu jalga. See järel tõmbas jalg krampi ja lõi tuimaks. Astutes jalga ei tundnud.
Pikkali heites,kadus ära.
Vastas dr Ain Pajos
Istudes jalg üle põlve võib ärritada ja ka vigastada jalanärvi mis kulgeb põlveõndla alt - tuleks sellist asendit püüda vältida.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Pearinglus ja pistitus meekekohas.
Tere! Mure selles , et 3 kuud tagasi põdesin koroonat ja peale seda on mul meelekohtades pitsitus tunne, kõrvad ei ole lukus, aga nagu kinnine tunne ja ei “krõpsu “ kui suu lahti teen liigutan, tavaliselt ...
Vastas dr Ain Pajos
Tegemist võib olla nn. pika covidiga kus haiglane seisund ja erinevad vaevused võivad püsida kuid ja vahel ka aastaid.
Kui soovite tulla vastuvõtule, helistage tel. 6748591 tööp. kl. 14-16
MRT
Isegi ei tea,kus alustada.
Olen käinud
reumatoloogi juures...ütles ei ole reuma.
Neuroloogi juures...kes toksis haamriga ja torkis nõelaga ja ütleb, et närvid korras, sa terve.
Kui ...
Vastas dr Ain Pajos
Liigesevaluga tegeleb ortopeed, kelle läbivaatusest tihti piisab õige ravi või ka lisauuringute määramiseks.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Tugevad tasakaalu häired
Hiljuti pöördusin oma probleemiga teie poole. Küsiks veel Kas on põhjendatud Teie vastuvõtule tulek .Olen hädas tugevate tasakaalu häiretega. Tugevad tasakaalu häired teevad vaeva alates 2023 aasta algusest, ...
Ajab öökima
Tere.
Mind ajab tihti peale öökima.
Tunnen ennast normaalselt ja järsku mine tea miks.. Ajab öökima. Ma ei oska küll öelda kui kaua see öökimine kestab. Peale seda on mul väga halb olla. ...
Vastas dr Ain Pajos
Algul tuleks siiski rääkida perearstiga ja käija gastroenteroloogi uuringutel. Kui nemad põhjust ei leia, on võimalik ka ärevusest tingitud regulatsioonihäire - neuroloog määrab ravi.
Dr. ...
Vaata kõiki nõustamisi