Alzheimeri tõbi Autor: Ain-Elmar Kaasik

Alzheimeri tõbi. Kõigist dementsuse ehk nõdrameelsuse sümptomitega inimestest on ligi pooltel selle põhjuseks Alzheimeri tõbi. Vaid 10–25%-l juhtudest kujuneb dementsus ajuveresoonkonna haiguste tagajärjel. Dementsus on eelkõige kõrge elueaga kaasnev haigusseisund, kuid Alzheimeri tõve esmassümptomid võivad ilmneda juba enne 60. eluaastat, viidates sel juhul tavaliselt haiguse kiirele progresseerumisele, erinevalt hilisema algusega juhtudest, mis võivad süveneda aeglaselt – koguni 20 aasta vältel.

Mäluhäirete üle kaebavad tihti ka terved vanemaealised inimesed. Kognitiivse (tunnetusliku) võimekuse vähenemine tervetel eakatel võib sarnaneda muutustega, mis iseloomustavad dementsuse algstaadiumi. Normaalse vananemise puhul on siiski tegemist vaimsete protsesside aeglustumise ja kergete mäluhäiretega, kuid teatud vaimne taandareng ei häiri igapäevaelu ja enesega toimetulekut. Tavaliselt ei mõjuta see ka teisi kognitiivseid funktsioone: arusaamist, järelduste tegemist, hinnangute andmist. Arvestada tuleb ka võimaliku depressiooniga: ligikaudu 5% haigusjuhtude puhul on hoopiski tegu nn pseudodementsusega, st depressioonist põhjustatud vaimse tegevuse tulemuslikkuse vähenemisega.

Alzheimeri tõbi on suhteliselt kiirelt progresseeruv neurodegeneratiivne haigus, mille areng on seotud närvirakkude (neuronite) hulga vähenemisega suurajukoores. Neuronite kaoga kaasnevad ka närvisüsteemis impulsse vahendavate virgatsainete tasakaalu nihked. Kõige rohkem häirub suurajukoores närviimpulsse vahendava atsetüülkoliini süntees, kuid väheneb ka teiste virgatsainete aktiivsus. Alzheimeri tõve tekkes on oma osa geneetilistel teguritel, kuid pigem on siin tegemist nn vastuvõtlikkuse ehk riskigeenidega, mis võivad Alzheimeri tõbe põhjustavatele muutustele närvirakkudes kaasa aidata. 

Alzheimeri tõbe diagnoositakse kliinilistele andmetele ja haiguse kulule tuginedes, kusjuures oluline on välja lülitada peaaju muud haigused, mis tekitavad nn sekundaarset dementsust (ajukasvajad, mõnikord ka kilpnäärme alatalitlus ning B 1 - ja B -vitamiini vaegus). Ajuvereringehäiretest põhjustatud nn vaskulaarsele dementsusele viitavad haiguse järsk algus, järkjärguline halvenemine, laineline kulg ja vastavate riskitegurite, näiteks ajurabanduse esinemine. Sekundaarset dementsust põhjustavaid haigusi aitab välistada piltdiagnostika, kuid Alzheimeri tõve esinemist need uuringud otseselt ei kinnita ega eita. 

Alzheimeri tõve korral tekivad mälu- ja orientatsioonihäired, kusjuures esmalt kaob lühimälu, seejärel ka pikaajaline mälu. Inimese mõttemaailm vaesub, taiplikkus väheneb, kõne häirub. Haiguse süvenedes ei suuda haige enam leida õigeid mõisteid, eksib lihtsates asjades, mistõttu toimetulek muutub järjest raskemaks. Lõpuks ei tunne ta ära oma lähedasi, ei hooli hügieenist, ei orienteeru isegi oma kodus. Uuringud on tõestanud, et mida aktiivsemalt inimene oma vaimseid võimeid kasutab, seda väiksem on risk haigestuda.

Haiguse varajases staadiumis kasutatakse ravimeid, mis pärsivad suurajukoores atsetüülkoliini lagundava ensüüm koliinesteraasi aktiivsust. Neist mitmed, nagu donepesiil ja rivastigmiin, on ka Eestis registreeritud. Kahjuks toimivad need ravimid mõnevõrra vaid haiguse algstaadiumis, suutmata pidurdada neurodegeneratiivse protsessi kulgu. Väljakujunenud haiguse korral, kui patsient unustab ka hiljutised sündmused ja kokkulepped ega oska enam kasutada meeldetuletussedeleid, neist ravimeist kasu ei ole. Mälu ja mõtlemisvõimet parandavad vahendid (nootroopikumid) ei ole Alzheimeri tõve ega ka teiste dementsussündroomide korral efektiivseteks osutunud. Vt ka dementsus.

Alzheimeri tõbi Tervel inimesel vahendavad keemilised virgatsained ajukoores paiknevatelt närvirakkudelt impulsse teistesse kehaosadesse. Alzheimeri tõbi Alzheimeri tõve korral ajukude piirkonniti kahjustub või hävib, virgatsainete süntees aeglustub ning impulsid ei kandu edasi.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Neuroloogia

Veresete

Tere!
Aprillis algasid peas kahtlased kergelt kõrvetavad, torkavad valud, meelekohast veidi tahapoole. Pöördusin perearstile, ütles et tegu kolmiknärvi valuga kuna hiljuti oli eemaldatud tarkusehammas, ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Veresette kiiruse tõus viitab põletikuprotsessile organismis. Rääkige sellest perearstiga, kes saab asja täpsustada või suunab uuringutele.

Dr. Ain Pajos

Loe edasi

Lihase- või närvivalud

Töötan sundasendis arvuti taga. Pühapäeval maal muruniidukiga niites külmetasin selga. Niitsin T-särgi väel (vest oli peal), kuid tuul oli kohati tugev. Pühapäeva õhtul algasid parema käe (õlalihasest ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Närvivalu käes saab tuleneda vaid kaelaprobleemidest. Võimalik valu põhjus õlas on ka kõõluseotsa põletik. Õigeks raviks on oluline selgitada põhjus. Kui kaela liigutamine annab valu kätte tuleks teha ...

Loe edasi

Peavalu.

Aeg-ajalt tuim peavalu pealae ja kukla vahelisel alal (lisatud pildil noolega tähistatud punktis) ca nädalaste perioodidena. Katsudes selles kohas veidi valus lohuke või punkt 25x25mm. Valuperioodide vahe ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Põhjus võib olla kaelalihaspingest tingitud kuklanärvi ärrituses. Proovige vahel masseerida samapoolset kukla ja kaela ühenduskohta. Kui valu ei möödu tuleb tulla neuroloogi vastuvõtule.

Dr. ...

Loe edasi

Alaseljavalu

Tere,

Olen 33.aastane naisterahvas, keskmise füüsilise aktiivsusega ning üldiselt pean end terveks inimeseks. 08ndal septembril 2018 algasid järsku alaseljavalud, kui seostasin neid kuupuhastusega ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tuleks teha rö pildid nimmelülidest läbi perearsti ja siis neuroloogi vastuvõtule.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
tel. 6 748 591

Loe edasi

Surin vasakus käes

Tere!

Selle aasta jaanuaris märkasin, et vasak käsi suriseb vahepeal, tihti olid ka veresooned sellel käel rohkem nähtavad ning mõnikord oli käsi ka sinakamat tooni kui parem käsi. Talveperioodist ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Surina põhjus selgub vaid visiidil neuroloogi juurde - põhjuseid võib olla mitu. Kui valu ei kaasne ei ole asi kiire.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Tel. 6 748 591

Loe edasi

L5 S1 ja sipelgad jalas

Tere Doktor. Mul on L5 S1 vaheline ketas väga madal, teised lumbaarkettad on normaalse kõrgusega. Röntgen näitab lihtsalt et on madal, aga MRT pole tehtud. Kuni 2016 aasta suveni see eriti tunda ei andnud ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Sipelgad jalas on närvijuure ärrituse tunnus - tõenäoliselt kõhretüki poolt mida nihutas taha ja küljele kummardus ette. Lumbaalpunktsiooni korral peaks nõelavigastus, mis võib ka närvijuurt kahjustada, ...

Loe edasi

Lõualuud

Tere! Mul on mure lõualuudega. Eile õhtul tekkis mul lõualuudes kramp, selline, et ma ei saanud suud kinni panna u 30sek ja rääkimine oli raskendatud. Valu tõttu hakkas mul ka paha, heitsin pikali ja kõik ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tegemist võis olla nn partsiaalse ehk osalise Ep hooga. Kas viimasel ajal EEGsid on tehtud. Helistage.

Tel. 6 748 591
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Jalgade paistetus

Ratastoolis liikuval meesterahval on mõlemad jalad paistes (vt pilti).

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Närvihaigus see kindlasti ei ole. Roosipõletik on võimalik - kutsuge perearst koju.

Dr. Ain Pajos

Loe edasi

Pea käib ringi , süda paha ja kael väsib

Tere. Pöördun Teie poole enda jaoks suure murega. Mul nimelt käib pea tugevasti ringi ja süda on paha. Samuti on pea nagu pomm kaela otsas.Päeva lõpuks hakkab pea isegi valutama. Eriti paremal pool silma ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kirja teel seda probleemi ei lahenda. Tuleks tulla vastuvõtule.
Tel. 6 748 591
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Rahutute jalgade sündroom

Olen saanud rahutute jalgade vastu Mirapexini 0,08 mg, Ropinirooli 4mg ja Oprymea 0,7 mg aga kõikide mõju on nõrgaks jäänud. Neuroloogile raske numbrit saada ja paremal juhul saab numbri 2 kuu pärast. ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Võiks proovida Rivotrili 2 mg 1/4 tab õhtul

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi