Alzheimeri tõbi Autor: Ain-Elmar Kaasik

Alzheimeri tõbi. Kõigist dementsuse ehk nõdrameelsuse sümptomitega inimestest on ligi pooltel selle põhjuseks Alzheimeri tõbi. Vaid 10–25%-l juhtudest kujuneb dementsus ajuveresoonkonna haiguste tagajärjel. Dementsus on eelkõige kõrge elueaga kaasnev haigusseisund, kuid Alzheimeri tõve esmassümptomid võivad ilmneda juba enne 60. eluaastat, viidates sel juhul tavaliselt haiguse kiirele progresseerumisele, erinevalt hilisema algusega juhtudest, mis võivad süveneda aeglaselt – koguni 20 aasta vältel.

Mäluhäirete üle kaebavad tihti ka terved vanemaealised inimesed. Kognitiivse (tunnetusliku) võimekuse vähenemine tervetel eakatel võib sarnaneda muutustega, mis iseloomustavad dementsuse algstaadiumi. Normaalse vananemise puhul on siiski tegemist vaimsete protsesside aeglustumise ja kergete mäluhäiretega, kuid teatud vaimne taandareng ei häiri igapäevaelu ja enesega toimetulekut. Tavaliselt ei mõjuta see ka teisi kognitiivseid funktsioone: arusaamist, järelduste tegemist, hinnangute andmist. Arvestada tuleb ka võimaliku depressiooniga: ligikaudu 5% haigusjuhtude puhul on hoopiski tegu nn pseudodementsusega, st depressioonist põhjustatud vaimse tegevuse tulemuslikkuse vähenemisega.

Alzheimeri tõbi on suhteliselt kiirelt progresseeruv neurodegeneratiivne haigus, mille areng on seotud närvirakkude (neuronite) hulga vähenemisega suurajukoores. Neuronite kaoga kaasnevad ka närvisüsteemis impulsse vahendavate virgatsainete tasakaalu nihked. Kõige rohkem häirub suurajukoores närviimpulsse vahendava atsetüülkoliini süntees, kuid väheneb ka teiste virgatsainete aktiivsus. Alzheimeri tõve tekkes on oma osa geneetilistel teguritel, kuid pigem on siin tegemist nn vastuvõtlikkuse ehk riskigeenidega, mis võivad Alzheimeri tõbe põhjustavatele muutustele närvirakkudes kaasa aidata. 

Alzheimeri tõbe diagnoositakse kliinilistele andmetele ja haiguse kulule tuginedes, kusjuures oluline on välja lülitada peaaju muud haigused, mis tekitavad nn sekundaarset dementsust (ajukasvajad, mõnikord ka kilpnäärme alatalitlus ning B 1 - ja B -vitamiini vaegus). Ajuvereringehäiretest põhjustatud nn vaskulaarsele dementsusele viitavad haiguse järsk algus, järkjärguline halvenemine, laineline kulg ja vastavate riskitegurite, näiteks ajurabanduse esinemine. Sekundaarset dementsust põhjustavaid haigusi aitab välistada piltdiagnostika, kuid Alzheimeri tõve esinemist need uuringud otseselt ei kinnita ega eita. 

Alzheimeri tõve korral tekivad mälu- ja orientatsioonihäired, kusjuures esmalt kaob lühimälu, seejärel ka pikaajaline mälu. Inimese mõttemaailm vaesub, taiplikkus väheneb, kõne häirub. Haiguse süvenedes ei suuda haige enam leida õigeid mõisteid, eksib lihtsates asjades, mistõttu toimetulek muutub järjest raskemaks. Lõpuks ei tunne ta ära oma lähedasi, ei hooli hügieenist, ei orienteeru isegi oma kodus. Uuringud on tõestanud, et mida aktiivsemalt inimene oma vaimseid võimeid kasutab, seda väiksem on risk haigestuda.

Haiguse varajases staadiumis kasutatakse ravimeid, mis pärsivad suurajukoores atsetüülkoliini lagundava ensüüm koliinesteraasi aktiivsust. Neist mitmed, nagu donepesiil ja rivastigmiin, on ka Eestis registreeritud. Kahjuks toimivad need ravimid mõnevõrra vaid haiguse algstaadiumis, suutmata pidurdada neurodegeneratiivse protsessi kulgu. Väljakujunenud haiguse korral, kui patsient unustab ka hiljutised sündmused ja kokkulepped ega oska enam kasutada meeldetuletussedeleid, neist ravimeist kasu ei ole. Mälu ja mõtlemisvõimet parandavad vahendid (nootroopikumid) ei ole Alzheimeri tõve ega ka teiste dementsussündroomide korral efektiivseteks osutunud. Vt ka dementsus.

Alzheimeri tõbi Tervel inimesel vahendavad keemilised virgatsained ajukoores paiknevatelt närvirakkudelt impulsse teistesse kehaosadesse. Alzheimeri tõbi Alzheimeri tõve korral ajukude piirkonniti kahjustub või hävib, virgatsainete süntees aeglustub ning impulsid ei kandu edasi.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Neuroloogia

Peatrauma

Tere! 2 nädalat tagasi olles puhkusel, juhtus trauma. Nimelt lükates kiigele hoogu ning seejärel sellele peale hüpates lõin nina ja näo vastu kiiku, ninast veri väljas. Mäletan hästi eelnenut ning jupiti ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tuleks teha pilt ninaluudest ja konsulteerida LOR arstiga.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Kas vaja pöörduda neuroloogi vastuvõtule?

Migreeni esimesed korrad

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tõenäoliselt tegu migreenihooga. Kui hood sagedased, määrab ravi neuroloog.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
6 748 591

Loe edasi

Probleemne kätevärisemine ja kukkumishirm

Tere!

Mul on juba aastaid olnud probleem sellega, et käed värisevad. Mõnel päeval vähem, mõnel rohkem. Tänasel päeval enam see nii häiriv ei olegi, kuid lisandunud on järgmised probleemid. ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Probleemile on lahendus - tuleb läbida ravikuur mille määrab neuroloog peale läbivaatust ja ilmselt muuta ka elustiili.

Dr. Ain Pajos

Loe edasi

Pearaksud

Umbes 3 kuud tagasi hakkas mul peas tunda andma imelik raksumine. Samal ajal muutus mul ülitundlikuks ka parem kõrv. Kahtlustasin, et liiga vali muusika on äkki kuulmisele kahju teinud. Kõrvaarst ütles, ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tõenäoliselt on tegemist muutustega kolju ja esimese kaelalüli vahelises liigeses paremal, sealt lähtub ka parem kuklanärv mis annab valu kõrva ja lagipähe. Tuleks teha funktsionaalsed (maksimaalse pea ...

Loe edasi

Nõelterav valu paremas tuharas.

Lp.doktor! Olen küll kõbus vanem naisterahva, kuid julgen siiski pöörduda Teie poole, olles lugenud nõuannet radiolopaatiast.
Asi sai alguse jalgrattasõidust aasta tagasi, mil hakkasin tundma nõelteravat ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kui valu ja sipelgate jooksmise tunne on mõlemas jalas, on oht ka põiehäiretele. Soovitav on teha MRT uuring nimmelülidest mis tõenäoliselt selgitab olukorra. Suunata saab neuroloog.

Dr. Ain ...

Loe edasi

Seljavalud

Tere, olen selja valudega kimpus olnud päris mitmeid aastaid, nimelt mõned aastad tagasi rasket füüsilist tööd tehes algasid seljas valud, liikuda ei saanud, valu lõi jalga, kätesse. Käisin emos, tehti ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Alaseljavalu kogeb korduvalt elu jooksul pea iga teine inimene. Põhjuseks sageli probleemid nimmelülidevaheliste kõhrketastega. Valud siiski sageli mööduvad iseparanemise kaudu - vajalik on vältida valutegevaid ...

Loe edasi

Vasakul pool peas on koht mis on valulik nagu oleks ära löödud aga seda ei ole juhtunud

Vasakul pool peas on üks valulik koht nagu oleks ära löödud ,aga seda juhtunud ei ole.kunagi umbes kaks pool aastat tagasi oli peatrauma

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Võimalik on kuklanärvi ärritusest tingitud lokaalne lihaskramp. Kui perearst ei suuda aidata, tulge vastuvõtule

Dr. Ain Pajos

Neurodiagnostika
6 748 591

Loe edasi

valu reite sisekülgedlel

käimisel tekib valu reite sisekülgedel,eriti pikemate sammude puhul,rahuolukorras ei valuta.kompimisel ka valulikud. alaselg aeg--ajalt valutab,määrimisega on taandunud.

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Valu reite sisekülgedel ja veel mõlemapoolselt ei ole iseloomulik selgroo nimmepiirkonna muutustest tingitud närvivalule. Põhjuseks võivad olla puusaliigeste kulumine või probleemid väikeses vaagnas (eesnääre). ...

Loe edasi

Kaela kangus ja valu

Palun selgitage MRT uuringu vastust, mida see tähendab, kas seda on võimalik ravida? Neuroloog määras ravik SKUDEXA 75mg. MRT Seljaaju ii. C3 lülikehas vasemal rasvsupressiooniga rexhiimis kogu lülikeha ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Ebaselge kahjustuskolle 3 kaelalülis. Täpsemalt saab vastata vaid raviarst.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Biresonantsteraapia

79 a naine, kel on kõrge vererõhk (võtab betablokaatoreid, mis hoiavad vererõhu normis), veebruaris oli insult (ajuinfarkt ja hemoraagia), pärast insulti tuvastati kodade virvendusarütmia (mis ilmselt ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Nagu kõigi alternatiivsete ravivõtete puhul ei ole bioresonantsravi tõhususe ja võimalike vastunäidudtuste tõenduspõhiseks selgitamiseks korraldatud vajalikul hulgal kliinilisi uuringuid. Seega poolt ega ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi