Alzheimeri tõbi Autor: Ain-Elmar Kaasik

Alzheimeri tõbi. Kõigist dementsuse ehk nõdrameelsuse sümptomitega inimestest on ligi pooltel selle põhjuseks Alzheimeri tõbi. Vaid 10–25%-l juhtudest kujuneb dementsus ajuveresoonkonna haiguste tagajärjel. Dementsus on eelkõige kõrge elueaga kaasnev haigusseisund, kuid Alzheimeri tõve esmassümptomid võivad ilmneda juba enne 60. eluaastat, viidates sel juhul tavaliselt haiguse kiirele progresseerumisele, erinevalt hilisema algusega juhtudest, mis võivad süveneda aeglaselt – koguni 20 aasta vältel.

Mäluhäirete üle kaebavad tihti ka terved vanemaealised inimesed. Kognitiivse (tunnetusliku) võimekuse vähenemine tervetel eakatel võib sarnaneda muutustega, mis iseloomustavad dementsuse algstaadiumi. Normaalse vananemise puhul on siiski tegemist vaimsete protsesside aeglustumise ja kergete mäluhäiretega, kuid teatud vaimne taandareng ei häiri igapäevaelu ja enesega toimetulekut. Tavaliselt ei mõjuta see ka teisi kognitiivseid funktsioone: arusaamist, järelduste tegemist, hinnangute andmist. Arvestada tuleb ka võimaliku depressiooniga: ligikaudu 5% haigusjuhtude puhul on hoopiski tegu nn pseudodementsusega, st depressioonist põhjustatud vaimse tegevuse tulemuslikkuse vähenemisega.

Alzheimeri tõbi on suhteliselt kiirelt progresseeruv neurodegeneratiivne haigus, mille areng on seotud närvirakkude (neuronite) hulga vähenemisega suurajukoores. Neuronite kaoga kaasnevad ka närvisüsteemis impulsse vahendavate virgatsainete tasakaalu nihked. Kõige rohkem häirub suurajukoores närviimpulsse vahendava atsetüülkoliini süntees, kuid väheneb ka teiste virgatsainete aktiivsus. Alzheimeri tõve tekkes on oma osa geneetilistel teguritel, kuid pigem on siin tegemist nn vastuvõtlikkuse ehk riskigeenidega, mis võivad Alzheimeri tõbe põhjustavatele muutustele närvirakkudes kaasa aidata. 

Alzheimeri tõbe diagnoositakse kliinilistele andmetele ja haiguse kulule tuginedes, kusjuures oluline on välja lülitada peaaju muud haigused, mis tekitavad nn sekundaarset dementsust (ajukasvajad, mõnikord ka kilpnäärme alatalitlus ning B 1 - ja B -vitamiini vaegus). Ajuvereringehäiretest põhjustatud nn vaskulaarsele dementsusele viitavad haiguse järsk algus, järkjärguline halvenemine, laineline kulg ja vastavate riskitegurite, näiteks ajurabanduse esinemine. Sekundaarset dementsust põhjustavaid haigusi aitab välistada piltdiagnostika, kuid Alzheimeri tõve esinemist need uuringud otseselt ei kinnita ega eita. 

Alzheimeri tõve korral tekivad mälu- ja orientatsioonihäired, kusjuures esmalt kaob lühimälu, seejärel ka pikaajaline mälu. Inimese mõttemaailm vaesub, taiplikkus väheneb, kõne häirub. Haiguse süvenedes ei suuda haige enam leida õigeid mõisteid, eksib lihtsates asjades, mistõttu toimetulek muutub järjest raskemaks. Lõpuks ei tunne ta ära oma lähedasi, ei hooli hügieenist, ei orienteeru isegi oma kodus. Uuringud on tõestanud, et mida aktiivsemalt inimene oma vaimseid võimeid kasutab, seda väiksem on risk haigestuda.

Haiguse varajases staadiumis kasutatakse ravimeid, mis pärsivad suurajukoores atsetüülkoliini lagundava ensüüm koliinesteraasi aktiivsust. Neist mitmed, nagu donepesiil ja rivastigmiin, on ka Eestis registreeritud. Kahjuks toimivad need ravimid mõnevõrra vaid haiguse algstaadiumis, suutmata pidurdada neurodegeneratiivse protsessi kulgu. Väljakujunenud haiguse korral, kui patsient unustab ka hiljutised sündmused ja kokkulepped ega oska enam kasutada meeldetuletussedeleid, neist ravimeist kasu ei ole. Mälu ja mõtlemisvõimet parandavad vahendid (nootroopikumid) ei ole Alzheimeri tõve ega ka teiste dementsussündroomide korral efektiivseteks osutunud. Vt ka dementsus.

Alzheimeri tõbi Tervel inimesel vahendavad keemilised virgatsained ajukoores paiknevatelt närvirakkudelt impulsse teistesse kehaosadesse. Alzheimeri tõbi Alzheimeri tõve korral ajukude piirkonniti kahjustub või hävib, virgatsainete süntees aeglustub ning impulsid ei kandu edasi.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Pearinglus

Tere.Mure järgmine,et pea kipub ringi käimaja tunne selline nagu oleks just karussellilt maha astunud.Tekkis järsku hommikul ärgates,voodist tõustes võttis hetkeks nagu järsul asendi muutusel pea ringi ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tõenäoline ongi häire sisekõrvas olevas tasakaaluorganis mis kuulub ka nagu kõrvaarsti kompetentsi. Kui aga selget vastust sealt ei saa, tulge vastuvõtule.

Tel. 6 748 591
Dr. Ain Pajos
Loe edasi

Kontrastaine

Tere. Kas neerupealise uuringut on võimalik teostada ka ilma kontrastaineta. Üks kord uuring tehtud kompuutertomograafias kuid kontrastaine taluvus väga halb.

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Jah, midagi on võimalik näha ka kontrastainet kasutamata. Igal konkreetsel juhul tuleb raviarstil radioloogiga nõu pidada ja optimaalne uuringute plaan koostada. Kui patsiendil on kontrastaine ...

Loe edasi

3a lapse pissimine

Kirjutas seoses oma 3-aastase pojaga.
Ta oli 1,5-aastane kui tal päeval mähkme ära võtsin ja suht kiirelt hakkas ilusti potil käima. Öösel oli mähe all. Kui oli miskit üle kahe aasta vana ja öösiti ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere,
aitäh pöördumast! Meditsiini seisukohast lähtudes peaks poisslaps "kuivaks" jääma hiljemalt 6a vanuses.Nooremas vanuses une ajal nvoodi märgamist ei peeta patoloogiaks ning sellepärast Teid ...

Loe edasi

IVF, mitu korda aastas saab teha

Tere,

mul on selja taga 5 ebaõnnestunud protokolli alates sept.2015. üks neist oli pikk, teised lühikesed. üks kord oli HcG veretesti tulemuseks 8, teised aga täiesti negatiivsed. külma ei ...

Aivar Ehrenberg

Vastas dr Aivar Ehrenberg

Tervist,
kliiniku vahetamise küsimusele on keeruline vastata. Kui tunnete, et Teie juhtu suhtutakse täie tõsidusega, pole põhjust kliinikut vahetada.
IVF protseduure võib teha iga üle kuu ...

Loe edasi

Kõhuparasiitide kahtlus

Tere! Mul on juba vähemalt 6-7 aastat esinenud väljaheidetes erinevate suurusega (2-10mm) valkjaid tükke. Ka kuju on olnud varieeruv, kuid pigem ebamäärase ruudu moodi. Samas leian tihti ka toidujääke. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan usalduse eest. Päris kindel pole, kuid üks linaluu uss ehk enterobiaasi parasiit näeb veidi teistmoodi välja. Siin on geegle päring https://www.google.ee/search?q=enterobiasis&espv=2&site=webhp&source=lnms&tbm=isch&sa=X&sqi=2&ved=0ahUKEwi7vb_co7vTAhXkPZoKHcblBCkQ_AUIBigB&biw=1689&bih=1299
Loe edasi

rasedus ja testid

Tere! Olen 8 nädalat rase ja minu vereanalüüsi vastused olid digiloos järgmised:

tsütoloogile uuring:
erotrotsüüdid -vähe
kokid-vähe
lameepiteel-palju
leukotsüüdid-palju

Katrin Seidelberg

Vastas dr Katrin Seidelberg

Tere!
Rasedusega arvele minnes tehakse erinevaid analüüse. Lisaks vere ja uriini analüüsidele võetakse emakakaelast PAP analüüs ( tsütoloogia) ning selle kirjeldus on korras, s.t. on normaalsed ...

Loe edasi

Platsenta pole kinnitunud

Tere!
Mul on rasedust 12+5. Käisin eile (12+4) ultraheli uuringul, kus selgus, et platsenta pole veel kinnitunud (kuigi ma saan aru, et selleks ajaks juba peaks olema). Lapsega oli muidu kõik korras ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 34-aastane

Tähtsaim on see, kas teil on mingeid kaebusi? Kas kahtlustati mingit probleemi?
Ultraheliuuringuga ei ole võimalik kinnitada ...

Loe edasi

Punased sügelevad laigud kaelal

Mul on tekkinud kaelale suured punased karedad ja väga sügelevad laigud.Mujal keha piirkonnas löövet ei esine ja varem pole allergilisi probleeme olnud.

Kaja Julge

Vastas dr Kaja Julge

Tere,

Kui kusagil mujal löövet ei ole ja ka varem ei ole lööbeid esinenud, tuleks kõige enam mõelda kontaktreaktsioonile ja pilt viitab ka sellele. Millega on nahk kokku puutunud - kõigepealt ...

Loe edasi

istudes vasakul pool tervav valu ja parem jalg suriseb!

Olen käinud uroloogi juures ja teinud igasugu uuringuid aga sealt poolt kõik näidud olid korras ja siis soovitati teie poole pöörduda, nimelt istudes vahepeal vasakul pool alakõhus terav valu ja parem ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tegemist võib olla nt. kubemesongaga mis istudes pressib reienärvile, arvesse tuleb ka kivi kusejuha allosas ja mitmed muud haigused. Kirja teel siin täpselt vastata ei saa.

Tel. 6 748 591
Loe edasi

Kas ärevushood?

Mul on viimasel ajal tekkinud suur mure. Süda puperdab tihti, käed muutuvad higiseks, süda jätab ka vahepeal lööke vahele. Tekib selline hirmutunne, et kohe kohe jääb süda seisma ja ongi kõik. On olnud ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kui kehaliste haiguste uuringud on korras, siis on üks suur murede valdkond välistatud. Loodan, et on tehtud kilpnäärme analüüsid, ööpäevane elektrokardiograafia, koormustest. Ilmselt tuleks ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi