Alzheimeri tõbi Autor: Ain-Elmar Kaasik

Alzheimeri tõbi. Kõigist dementsuse ehk nõdrameelsuse sümptomitega inimestest on ligi pooltel selle põhjuseks Alzheimeri tõbi. Vaid 10–25%-l juhtudest kujuneb dementsus ajuveresoonkonna haiguste tagajärjel. Dementsus on eelkõige kõrge elueaga kaasnev haigusseisund, kuid Alzheimeri tõve esmassümptomid võivad ilmneda juba enne 60. eluaastat, viidates sel juhul tavaliselt haiguse kiirele progresseerumisele, erinevalt hilisema algusega juhtudest, mis võivad süveneda aeglaselt – koguni 20 aasta vältel.

Mäluhäirete üle kaebavad tihti ka terved vanemaealised inimesed. Kognitiivse (tunnetusliku) võimekuse vähenemine tervetel eakatel võib sarnaneda muutustega, mis iseloomustavad dementsuse algstaadiumi. Normaalse vananemise puhul on siiski tegemist vaimsete protsesside aeglustumise ja kergete mäluhäiretega, kuid teatud vaimne taandareng ei häiri igapäevaelu ja enesega toimetulekut. Tavaliselt ei mõjuta see ka teisi kognitiivseid funktsioone: arusaamist, järelduste tegemist, hinnangute andmist. Arvestada tuleb ka võimaliku depressiooniga: ligikaudu 5% haigusjuhtude puhul on hoopiski tegu nn pseudodementsusega, st depressioonist põhjustatud vaimse tegevuse tulemuslikkuse vähenemisega.

Alzheimeri tõbi on suhteliselt kiirelt progresseeruv neurodegeneratiivne haigus, mille areng on seotud närvirakkude (neuronite) hulga vähenemisega suurajukoores. Neuronite kaoga kaasnevad ka närvisüsteemis impulsse vahendavate virgatsainete tasakaalu nihked. Kõige rohkem häirub suurajukoores närviimpulsse vahendava atsetüülkoliini süntees, kuid väheneb ka teiste virgatsainete aktiivsus. Alzheimeri tõve tekkes on oma osa geneetilistel teguritel, kuid pigem on siin tegemist nn vastuvõtlikkuse ehk riskigeenidega, mis võivad Alzheimeri tõbe põhjustavatele muutustele närvirakkudes kaasa aidata. 

Alzheimeri tõbe diagnoositakse kliinilistele andmetele ja haiguse kulule tuginedes, kusjuures oluline on välja lülitada peaaju muud haigused, mis tekitavad nn sekundaarset dementsust (ajukasvajad, mõnikord ka kilpnäärme alatalitlus ning B 1 - ja B -vitamiini vaegus). Ajuvereringehäiretest põhjustatud nn vaskulaarsele dementsusele viitavad haiguse järsk algus, järkjärguline halvenemine, laineline kulg ja vastavate riskitegurite, näiteks ajurabanduse esinemine. Sekundaarset dementsust põhjustavaid haigusi aitab välistada piltdiagnostika, kuid Alzheimeri tõve esinemist need uuringud otseselt ei kinnita ega eita. 

Alzheimeri tõve korral tekivad mälu- ja orientatsioonihäired, kusjuures esmalt kaob lühimälu, seejärel ka pikaajaline mälu. Inimese mõttemaailm vaesub, taiplikkus väheneb, kõne häirub. Haiguse süvenedes ei suuda haige enam leida õigeid mõisteid, eksib lihtsates asjades, mistõttu toimetulek muutub järjest raskemaks. Lõpuks ei tunne ta ära oma lähedasi, ei hooli hügieenist, ei orienteeru isegi oma kodus. Uuringud on tõestanud, et mida aktiivsemalt inimene oma vaimseid võimeid kasutab, seda väiksem on risk haigestuda.

Haiguse varajases staadiumis kasutatakse ravimeid, mis pärsivad suurajukoores atsetüülkoliini lagundava ensüüm koliinesteraasi aktiivsust. Neist mitmed, nagu donepesiil ja rivastigmiin, on ka Eestis registreeritud. Kahjuks toimivad need ravimid mõnevõrra vaid haiguse algstaadiumis, suutmata pidurdada neurodegeneratiivse protsessi kulgu. Väljakujunenud haiguse korral, kui patsient unustab ka hiljutised sündmused ja kokkulepped ega oska enam kasutada meeldetuletussedeleid, neist ravimeist kasu ei ole. Mälu ja mõtlemisvõimet parandavad vahendid (nootroopikumid) ei ole Alzheimeri tõve ega ka teiste dementsussündroomide korral efektiivseteks osutunud. Vt ka dementsus.

Alzheimeri tõbi Tervel inimesel vahendavad keemilised virgatsained ajukoores paiknevatelt närvirakkudelt impulsse teistesse kehaosadesse. Alzheimeri tõbi Alzheimeri tõve korral ajukude piirkonniti kahjustub või hävib, virgatsainete süntees aeglustub ning impulsid ei kandu edasi.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Doxycycline Vitabalance 100mg ja eksootilise vilja "mangosteeni" koostoime

Mangosteen on eksootiline vili, mille kohta leidsin infot, et teda ei ole soovitav tarbida koos diabeediravimite vms verd vedeldavate ravimitega, kuna mangosteen mistahes kujul sissesüües ise vedeldab ...

Kalle Kurvits

Vastas dr Kalle Kurvits

Tere

Doksütsükliin on antibiootikum mida tarvitatakse kasutusjuhendi ja arsti soovituste kohaselt.
Kasutusjuhendis konkreetselt mainimata koostoimeid/vastunäidustusi/kõrvaltoimeid ei ...

Loe edasi

Seksisoovi puudumine

Tere! Oleme olnud abielus 22 aastat ja nüüd väidab naine,et igasugune seksisoov on jäädavalt kadunud - põhjuseks üleminekuaastad (abikaasa vanus 52 a.)Kas see ongi lõplik tõde või on veel võimalik midagi ...

Lemme Haldre

Vastas dr Lemme Haldre

Tere
Üleminekuaastaid tajub iga naine erinevalt. Kui teie partneril on tugevad kuumahood, higistamine, depressioon või meeleolu kõikumised, siis mõjutab see ka seksisoovi. Nimetatud nähtude puhul ...

Loe edasi

Ravimid

Tere, küsimus on seoses sõbraga, kes on 27-aastane. Ta läks arsti juurde ning kirjutati välja antidepressant Coaxil. Algul ta võttis kolm korda päevas, kuid paar päeva hiljem võttis kolm tükki korraga. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Täiskasvanutele on soovitatavaks annuseks üks tablett (12,5 mg) 3 korda ööpäevas (hommikul, lõunal ja õhtul) enne sööki või selle ajal.
Olenevalt inimesest (kehakaal, probleemi olemus, tundlikkus ...

Loe edasi

Kas 3 kuuline AD kuur võib olla piisav?

Kas alati peab AD kuur olema just min 6 kuud? Millest see oleneb? Minu jaoks tähendab see, et aju saab liiga kaua aseainet ja saab sellest liiga sõltuvaks? Kui min 6 kuud aitab, siis miks inimesed ikka ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

vt eelnevatest otsinguga minu ristkülik diagonaaliga raviprintsiip, s.o. arstirohu tähtsus ajateljel väheneb (üks ristküliku see tekkiv kolmnurk ju väheneb) kui harjutuste osakaal suureneb ja saavutab ...

Loe edasi

Närvilisus.

Tere,


Olen 42 a.naine.Kasvatan üksi 13 aastast poega.Umbes viimased 2 aastat olen väga närviline.Toon mõned näited,kui keegi tuleb mulle liiga lähedale,söömise hääled.Lahkusin isegi ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Tegelege Lapsega - suur rõõm mõlemale.
Tehke koos pojaga ja ka üksi minu Palve esimest sammu (vt otsinguga eelnevast).
Võtke tööl asja Mänguliselt - nende roll Näitemängus on olla Luristaja, ...

Loe edasi

sterilisatsiooni taastamine

Tere olen 40 ja tegin 4,5 aastat tagasi sterilisatsiooni arvates et rohkem lapsi ei soovi aga nüüd on ikkagi see soov tagasi,olen uurinud et munajugasi annab taastada ,minul on joad läbilõigatud laproskoopi ...

Aivar Ehrenberg

Vastas dr Aivar Ehrenberg

Palun võtke minuga ühendust aivar.ehrenberg@kliinikum.ee, arutame.
terv,
AE

Loe edasi

Alkoholism

Olen suures mures oma täiskasvanud poja alkoholilembuse pärast.Ta ei suuda enam aastaid kaine olla üle 1-2 päeva.Palga mis ta mõnest töökohast saab vahetab kõik viinavastu.Tal on ka elukaaslane ja 5 aastane ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Inimese tahtest olenematut ravi saab taotleda perearst või/ja psühhiaater
- kui on tõsine oht tema enda või lähedaste julgeolekule, tervisele või elule.
Kolmandik alkoholihaigeid soovib ise ...

Loe edasi

Tere kas tegu on hemorroidiga?

3 päeva tagasi tekkis päraku juurde moodustis.Mis valutab ja on ebamugav.Veritsust väga ei esine vaid siis kui paberiga tupsutada on paberil näha mõningaid vere täppe.Lisasin pildi ka.

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Tegemist võiks olla hemorroidaaltromboosiga. Soovitan pöörduda perearstile. Ka apteegist võib abi küsida.

Loe edasi

Paremas käes valu

Tere. Olen paar korda kõvasti rusikas käega vastu lauda löönud ja nüüd on käsi kohati vägagi valus. Mis võib probleemiks olla kui parema käes väikese- ja nimetasõrme osas on valu? Lisasin kaasa ka pildi ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Pilti kahjuks ei näe. Põhjuseks on trauma, võimalikud ka luulised vigastused. Kindlasti aga pehme koe muljumine/lömastus. Kõigepealt tuleks rahu anda. Kui sellega vaevused ei kao, siis pöörduda ortopeedi ...

Loe edasi

Lapse hingamine

Küsimus, et kas selline hingamine on normaalne, mida on just video lõpus kuulda.

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Selline üksik häälekas hingamine tundub olevat lihtsalt üks sügavam sissehingamine rõõmustamise või erutumise foonil. Kuna aga lapse nägu ja rindkere liikumist ega hingamismustrit ei ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi