Alzheimeri tõbi Autor: Ain-Elmar Kaasik

Alzheimeri tõbi. Kõigist dementsuse ehk nõdrameelsuse sümptomitega inimestest on ligi pooltel selle põhjuseks Alzheimeri tõbi. Vaid 10–25%-l juhtudest kujuneb dementsus ajuveresoonkonna haiguste tagajärjel. Dementsus on eelkõige kõrge elueaga kaasnev haigusseisund, kuid Alzheimeri tõve esmassümptomid võivad ilmneda juba enne 60. eluaastat, viidates sel juhul tavaliselt haiguse kiirele progresseerumisele, erinevalt hilisema algusega juhtudest, mis võivad süveneda aeglaselt – koguni 20 aasta vältel.

Mäluhäirete üle kaebavad tihti ka terved vanemaealised inimesed. Kognitiivse (tunnetusliku) võimekuse vähenemine tervetel eakatel võib sarnaneda muutustega, mis iseloomustavad dementsuse algstaadiumi. Normaalse vananemise puhul on siiski tegemist vaimsete protsesside aeglustumise ja kergete mäluhäiretega, kuid teatud vaimne taandareng ei häiri igapäevaelu ja enesega toimetulekut. Tavaliselt ei mõjuta see ka teisi kognitiivseid funktsioone: arusaamist, järelduste tegemist, hinnangute andmist. Arvestada tuleb ka võimaliku depressiooniga: ligikaudu 5% haigusjuhtude puhul on hoopiski tegu nn pseudodementsusega, st depressioonist põhjustatud vaimse tegevuse tulemuslikkuse vähenemisega.

Alzheimeri tõbi on suhteliselt kiirelt progresseeruv neurodegeneratiivne haigus, mille areng on seotud närvirakkude (neuronite) hulga vähenemisega suurajukoores. Neuronite kaoga kaasnevad ka närvisüsteemis impulsse vahendavate virgatsainete tasakaalu nihked. Kõige rohkem häirub suurajukoores närviimpulsse vahendava atsetüülkoliini süntees, kuid väheneb ka teiste virgatsainete aktiivsus. Alzheimeri tõve tekkes on oma osa geneetilistel teguritel, kuid pigem on siin tegemist nn vastuvõtlikkuse ehk riskigeenidega, mis võivad Alzheimeri tõbe põhjustavatele muutustele närvirakkudes kaasa aidata. 

Alzheimeri tõbe diagnoositakse kliinilistele andmetele ja haiguse kulule tuginedes, kusjuures oluline on välja lülitada peaaju muud haigused, mis tekitavad nn sekundaarset dementsust (ajukasvajad, mõnikord ka kilpnäärme alatalitlus ning B 1 - ja B -vitamiini vaegus). Ajuvereringehäiretest põhjustatud nn vaskulaarsele dementsusele viitavad haiguse järsk algus, järkjärguline halvenemine, laineline kulg ja vastavate riskitegurite, näiteks ajurabanduse esinemine. Sekundaarset dementsust põhjustavaid haigusi aitab välistada piltdiagnostika, kuid Alzheimeri tõve esinemist need uuringud otseselt ei kinnita ega eita. 

Alzheimeri tõve korral tekivad mälu- ja orientatsioonihäired, kusjuures esmalt kaob lühimälu, seejärel ka pikaajaline mälu. Inimese mõttemaailm vaesub, taiplikkus väheneb, kõne häirub. Haiguse süvenedes ei suuda haige enam leida õigeid mõisteid, eksib lihtsates asjades, mistõttu toimetulek muutub järjest raskemaks. Lõpuks ei tunne ta ära oma lähedasi, ei hooli hügieenist, ei orienteeru isegi oma kodus. Uuringud on tõestanud, et mida aktiivsemalt inimene oma vaimseid võimeid kasutab, seda väiksem on risk haigestuda.

Haiguse varajases staadiumis kasutatakse ravimeid, mis pärsivad suurajukoores atsetüülkoliini lagundava ensüüm koliinesteraasi aktiivsust. Neist mitmed, nagu donepesiil ja rivastigmiin, on ka Eestis registreeritud. Kahjuks toimivad need ravimid mõnevõrra vaid haiguse algstaadiumis, suutmata pidurdada neurodegeneratiivse protsessi kulgu. Väljakujunenud haiguse korral, kui patsient unustab ka hiljutised sündmused ja kokkulepped ega oska enam kasutada meeldetuletussedeleid, neist ravimeist kasu ei ole. Mälu ja mõtlemisvõimet parandavad vahendid (nootroopikumid) ei ole Alzheimeri tõve ega ka teiste dementsussündroomide korral efektiivseteks osutunud. Vt ka dementsus.

Alzheimeri tõbi Tervel inimesel vahendavad keemilised virgatsained ajukoores paiknevatelt närvirakkudelt impulsse teistesse kehaosadesse. Alzheimeri tõbi Alzheimeri tõve korral ajukude piirkonniti kahjustub või hävib, virgatsainete süntees aeglustub ning impulsid ei kandu edasi.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Neuroloogia

MRT uuringu ûks lause.

Käisin aju MRT uuringul. Uuringu vastusel on ûks lause, mille kohta sooviksin rohkem teada saada, et mida see tähendab? Kas mul on muretsemiseks põhjust? Lause on järgnev: Ajukoes haiguslikku koldemuutust ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Igal täpsemal uuringul võib ilmsiks tulla mõni kõrvalekalle (aju arenguhäire või sünnitrauma) millega olete elanud kogu elu ja mis ei oma kliinilist tähendust. Täpsemaks vastuseks tuleb tutvuda uuringu ...

Loe edasi

Peavalu paremal pool

Eelmine nädal hakkas paremalt poolt meele kohas pea valutama,võtsin valuvaigistit. Natukene valu nagu kadus aga siis tuli uuesti tagasi. Võtsin õhtul uue valuvaigisti. Siis see valu jäi ikka alles. Mõtlesin,et ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kas olid ka punased villikesed, kas lööve laienes? Võimalik on kolmiknärvi haru kahjustus herpesviiruse poolt, mis võib kaasa tuua pikaajalise valusündroomi. Kui probleem püsib tuleks kindlasti külastada ...

Loe edasi

Käe liigesed "surevad" ära.

Teen füüsilist tööd kätega. Käed on hakanud viimasel ajal nn surema ja on suht valusad. Eriti just parem käsi. Käte suremine on nii päeval kui õhtul. Hommikul on raske sõrmi rusikasse suruda. Sõrme lülid ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Käte suremise, eriti öise, põhjuseks on tõenäoliselt nn. karpaalkanali sündroom -kitsasa randmekanal mida läbivad nii labakäe närvid kui vastavate sõrmelihaste kõõlused ja veresooned. Tuleks vältida randmete ...

Loe edasi

Tere,olen 59 aastane treener , aasta otsa valutab vasak õlg , kael,kukal,kätt ei saa tõsta kõrgele, lasin teha röntgenpildi - ostoekondroos ,perearst ütles et oled vana ja kulunud ,edasi kuhugi ei saatnud ,mida ikkagi teha+

Tere, kirjutan uuesti - aasta otsa valutab vasaku käe õlg ,valupunkt on ka õla keskel külje peal ,vasakul kaelas , kuklas, perearst tegi röntgenpildi -osteokondroos -ütles et olen vana ja kulunud ,rohkem ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Ilmselt on tegemist õlavart tõstva lihase kõõluse otsa kroonilise põletikuga. Valu kestabki kaua. Aitab hormoonisüst kõõlusesse. Vajalik on pidev võimlemine - lamades haarata terve käega haige käe randmest ...

Loe edasi

Seljavalu

Tere! Sünnitasin nädal tagasi ja kasutasin valu vaigistamiseks epiduraali. Hiljem oli vaja teha keiser, kus sain taas veeni alakeha tuimestuse. Hetkel on välja löönud imelikud närvivalud. Vasak käsi suriseb ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kui vasakus käes oli tilk, võis käenärv saada vigastatud nõelast - paranemine võtab aega. Samas alaselja ja peavalud on tõenäoliselt seoses epiduraalanesteesiaks vajaliku nõelatorkega. Soovitan esialgu ...

Loe edasi

Kolmiknärvi põletik?

Tere

Hakkan algusest pihta. Alguses hakkasid silmalauad sügelema ja õhtuti läksid silmamunad punaseks ja tekkis valu ja silmi paremale vasakule pöörates lõi imeliku tunde pähe. Paar päeva ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Hammaste närvid on ühenduses kolmiknärvi harudega, seetõttu on oluline ravida välja kõik põletikuseisundid. Valude kirjeldus viitab siiski kolmiknärvi haru ärritusseisundile, mitta klassikalisele neuralgiale. ...

Loe edasi

Narkolepsia? Katapleksia? Sünkoop?

Tere,

Mure selline, et kipun tugeva naeru ajal "minestama", kas just minestama aga terve keha kontrollimatult vajub lihtsalt ära ning peale seda esinevad peavalud. Samad sümptomid on ka Laughter-induced ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Asi meenutab narkolepsiat. Kas esinevad ka elavad unenäod, lühiajalised halvatustunded öisel ärkamisel?
Tuleks külastada neuroloogi.

Dr. Ain Pajos
6748591
Neurodiagnostika ...

Loe edasi

Minu lapselaps, 11 aastane, krõksutsb pidevalt sõrmi ja varbaid

Mure on 11 a lapselaps ega, tüdruk, pidevalt krõksutsb sõrmi, varbaid ja kaela.
Ta teeb seda pidevalt ja minu arust on seda olnud mitmel aastal.
Ise ütleb, et kui ta ei krõksuta, hakkavad ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Erinevad liigesed naksuvad kõigil ja olenevalt liigese liikuvuse ulatusest mõnel rohkem ja mõnel vähem. Tuleks siiski vältida liigset liigese naksutamist.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Alaselja (ristluu) probleem

Kas valu ristluu piirkonnas (eriti vasakul poolel), selle kiirgumine vasaku reie välimisele küljele ja vulvapiirkonna valu pika aja jooksul võiks kuuluda neuroloogi pädevusse või on see valuarsti probleem? ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tegemist on nn. kroonilise neuropaatilise valuga millega tegelevad nii neuroloogid kui valuarstid. Tuleks minna vastuvõtule.

Dr. Ain Pajos
6748591
Neurodiagnostika

Loe edasi

Neelamisel valu kaelal ja abaluu piirkonnas

Üritan võimalikult lühidalt kirjutada.
Minu probleemid algasid 16. september 2018 a.
Ärkasin hommikul ülesse peapööritusega ja tinnitusega.
Vererõhk oli ka pidevalt kõrge ja perearst ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Probleeme on palju ja ilmselt erineva põhjusega. Kui kahtlus alalõualiigese probleemile, tuleks külastada näo-lõualuu kirurgi. Muude kaebuste selgitamiseks aga neuroloogi.

Tel. 6748591
Loe edasi



Vaata kõiki nõustamisi