Alzheimeri tõbi Autor: Ain-Elmar Kaasik

Alzheimeri tõbi. Kõigist dementsuse ehk nõdrameelsuse sümptomitega inimestest on ligi pooltel selle põhjuseks Alzheimeri tõbi. Vaid 10–25%-l juhtudest kujuneb dementsus ajuveresoonkonna haiguste tagajärjel. Dementsus on eelkõige kõrge elueaga kaasnev haigusseisund, kuid Alzheimeri tõve esmassümptomid võivad ilmneda juba enne 60. eluaastat, viidates sel juhul tavaliselt haiguse kiirele progresseerumisele, erinevalt hilisema algusega juhtudest, mis võivad süveneda aeglaselt – koguni 20 aasta vältel.

Mäluhäirete üle kaebavad tihti ka terved vanemaealised inimesed. Kognitiivse (tunnetusliku) võimekuse vähenemine tervetel eakatel võib sarnaneda muutustega, mis iseloomustavad dementsuse algstaadiumi. Normaalse vananemise puhul on siiski tegemist vaimsete protsesside aeglustumise ja kergete mäluhäiretega, kuid teatud vaimne taandareng ei häiri igapäevaelu ja enesega toimetulekut. Tavaliselt ei mõjuta see ka teisi kognitiivseid funktsioone: arusaamist, järelduste tegemist, hinnangute andmist. Arvestada tuleb ka võimaliku depressiooniga: ligikaudu 5% haigusjuhtude puhul on hoopiski tegu nn pseudodementsusega, st depressioonist põhjustatud vaimse tegevuse tulemuslikkuse vähenemisega.

Alzheimeri tõbi on suhteliselt kiirelt progresseeruv neurodegeneratiivne haigus, mille areng on seotud närvirakkude (neuronite) hulga vähenemisega suurajukoores. Neuronite kaoga kaasnevad ka närvisüsteemis impulsse vahendavate virgatsainete tasakaalu nihked. Kõige rohkem häirub suurajukoores närviimpulsse vahendava atsetüülkoliini süntees, kuid väheneb ka teiste virgatsainete aktiivsus. Alzheimeri tõve tekkes on oma osa geneetilistel teguritel, kuid pigem on siin tegemist nn vastuvõtlikkuse ehk riskigeenidega, mis võivad Alzheimeri tõbe põhjustavatele muutustele närvirakkudes kaasa aidata. 

Alzheimeri tõbe diagnoositakse kliinilistele andmetele ja haiguse kulule tuginedes, kusjuures oluline on välja lülitada peaaju muud haigused, mis tekitavad nn sekundaarset dementsust (ajukasvajad, mõnikord ka kilpnäärme alatalitlus ning B 1 - ja B -vitamiini vaegus). Ajuvereringehäiretest põhjustatud nn vaskulaarsele dementsusele viitavad haiguse järsk algus, järkjärguline halvenemine, laineline kulg ja vastavate riskitegurite, näiteks ajurabanduse esinemine. Sekundaarset dementsust põhjustavaid haigusi aitab välistada piltdiagnostika, kuid Alzheimeri tõve esinemist need uuringud otseselt ei kinnita ega eita. 

Alzheimeri tõve korral tekivad mälu- ja orientatsioonihäired, kusjuures esmalt kaob lühimälu, seejärel ka pikaajaline mälu. Inimese mõttemaailm vaesub, taiplikkus väheneb, kõne häirub. Haiguse süvenedes ei suuda haige enam leida õigeid mõisteid, eksib lihtsates asjades, mistõttu toimetulek muutub järjest raskemaks. Lõpuks ei tunne ta ära oma lähedasi, ei hooli hügieenist, ei orienteeru isegi oma kodus. Uuringud on tõestanud, et mida aktiivsemalt inimene oma vaimseid võimeid kasutab, seda väiksem on risk haigestuda.

Haiguse varajases staadiumis kasutatakse ravimeid, mis pärsivad suurajukoores atsetüülkoliini lagundava ensüüm koliinesteraasi aktiivsust. Neist mitmed, nagu donepesiil ja rivastigmiin, on ka Eestis registreeritud. Kahjuks toimivad need ravimid mõnevõrra vaid haiguse algstaadiumis, suutmata pidurdada neurodegeneratiivse protsessi kulgu. Väljakujunenud haiguse korral, kui patsient unustab ka hiljutised sündmused ja kokkulepped ega oska enam kasutada meeldetuletussedeleid, neist ravimeist kasu ei ole. Mälu ja mõtlemisvõimet parandavad vahendid (nootroopikumid) ei ole Alzheimeri tõve ega ka teiste dementsussündroomide korral efektiivseteks osutunud. Vt ka dementsus.

Alzheimeri tõbi Tervel inimesel vahendavad keemilised virgatsained ajukoores paiknevatelt närvirakkudelt impulsse teistesse kehaosadesse. Alzheimeri tõbi Alzheimeri tõve korral ajukude piirkonniti kahjustub või hävib, virgatsainete süntees aeglustub ning impulsid ei kandu edasi.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

sapipõie operatsiooni tüsistused

mul lõigati 4,5kuud tagasi sapipõis ära, arstide sõnul läks operatsioon hästi ja spetsiaalset toitumist vaja pole samuti ei tohiks ka valusid olla. Tegelikkuses olid väga tugevad valud, et ma ei suutnud ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Sisemised õmblused võib panna nii sulavast niidist kui ka mitteresorbeeruvast materjalist. Sulava niidi puhul on oht songa tekkeks suurem, mitteresorbeeruva puhul aga infektsiooni korral tekib ligatuurfistul. ...

Loe edasi

Turse peale luumurdu

21. juunil (kuu aega tagasi) kukkusin parema käe peale ja EMOsse pöördudes selgus peale röntgeni tegemist, et tegemist on luumurruga, täpsemalt: parema labakäe V MC luu diafüüsi proksimaalse 1/3 olulise ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Kui kätt näinud ortopeed väidab, et see on normaalne, ei ole minul põhjust midagi muud arvata. Trauma paranemine läheb noortel kiiremini kui vanematel, mistõttu Teil lootus kiiremale paranemisele pärineb ...

Loe edasi

Veri roojamisel ja põletikulise lõhnaga eritis potil käiies

Sünnitasin 1,5a tagasi, juba raseduse lõpus tekkis kerge verega paberi määrimine . Peale sünnitust vahest harva sama lugu aga umbes 1a pärast sünnitust läks asi hullemaks. Verd tuli üsnagi palju, kõhukinnisuse ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Kõigile Teie küsimustele vastamiseks tuleks teha koloskopia, vaatamata et Te ei ole riskigrupis. peale kasvaja võivad olla ka põletikulised soolehaigused, mida Teie vanus ei välista.

Loe edasi

Beeta-karoteeni tase liiga kõrge

Tere!

Lasin teha vitamiinide ja mikroelementide vereanalüüsid ning vastustest selgus, et minu beeta-karoteeni tase veres on kõvasti üle normi. Referentsväärtused on 176-758 mikrogrammi liitri ...

Liisa Kuhi

Vastas dr Liisa Kuhi

Tere!

Tänan küsimuse eest! Beeta-karoteen on bioloogiliselt aktiivse A-vitamiini eellane - beeta-karoteen lõhustub organismis A-vitamiiniks vastavalt vajadustele. Beeta-karoteeni suurenenud ...

Loe edasi

Kaaluprobleem

Tere! Mul on mure oma väikse õe kohta. Ta on neljateist aastane ning kaalub 115+ kg. Ta sööb meeletus koguses toitu sisse endale , toon näite ta sööb sooja sööki suure portsjoni ning peale seda sööb veel ...

Kristel Ehala-Aleksejev

Vastas dr Kristel Ehala-Aleksejev

Tere.
Kui õde sööb tõepoolest pigem palju, aga kaalu ei lisandu, tuleb pöörduda perearsti poole, kes saab teha esmased uuringud ja vajadusel saata siis juba mõne spetsialisti juurde. Haiglaslikult ...

Loe edasi

Kõhuvalu

Valu paremal pool alakõhus.
Öösel valu polnud.Püeval vahelduv valu.Kas on tegu algava menstruatsiooniga või võib olla muu tervisehäire?

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Parema alakõhu valu võib olla ka apenditsiit. Kui tõuseb palavik ja liigutamisel on valus, siis soovitan pöörduda erakorralise meditsiini osakonda lähimas haiglas.

Loe edasi

krooniline alaseljavalu

Kompuuteruuringu vastus:
KT nimmeosast natiivis: Kõik lülikehade vahemikud mõõdukalt kitsenenud, L4 diski osas vaakumdegeneratsiooni. L 2/3 diski mõõdukas protrusioon dorsaalsele enam vasakul mediolateraalsel. ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Pildi järgi on tegemist muutustega nimmelülides, liigestes ja diskides. Samas sarnased muutused esinevad vananedes ka inimestel, kellel ei ole seljavalusid. Kui jalavalusid ei ole ja selg on hommikuti ...

Loe edasi

HAR

Tere

Kuu aega tagasi alustasin taas Kliogestiga peale 4-aastast poole nõrgema östrogeenisisldusega tablettide võtmist. Nüüd on kolm päeva olnud nõrka vereeritust "määrimist" ja mõned õhtused ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 56-aastane

Kõikide ravimitega võib esineda kõrvaltoimeid, nii ka HAR ja ka Kliogestiga, eriti (uuesti) alustamisel, sest saate ju naissuguhormooniga ...

Loe edasi

Valulik lümfisõlm kaenla all

Tere!

Olen 29-aastane, ootan oma esimest last (33. nädal). Rasedus on kulgenud siiani probleemideta. Hommikul avastasin, et parema kaenla all on lümfisõlm valulikuks muutunud, samuti on mul ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Paar päeva valulik lümfisõlm või vähemalt valulik piirkond kaenla all viitab põletikule. See võib paikneda pigem higi või rasunäärmes, karvanääpsus. Esimese ravivõttena soovitan piirkonnale ...

Loe edasi

Eeg uuring

Tere

Käisin 2,8 aastase lapsega Eeg uuringul, kuna kahtlustasin epilepsiat. Eeg oli korras olnud kuid tekib küsimus, miks lapsel esineb magama jäädes pool tundi võpatused ja seda ka hommikuti. ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Võpatused uinumisel on normaalne füsiol. nähtus. Lapse võimalik arenguhäirega tuleb pöörduda lasteneuroloogi poole.

Dr. Ain Pajos

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi