Alzheimeri tõbi Autor: Ain-Elmar Kaasik

Alzheimeri tõbi. Kõigist dementsuse ehk nõdrameelsuse sümptomitega inimestest on ligi pooltel selle põhjuseks Alzheimeri tõbi. Vaid 10–25%-l juhtudest kujuneb dementsus ajuveresoonkonna haiguste tagajärjel. Dementsus on eelkõige kõrge elueaga kaasnev haigusseisund, kuid Alzheimeri tõve esmassümptomid võivad ilmneda juba enne 60. eluaastat, viidates sel juhul tavaliselt haiguse kiirele progresseerumisele, erinevalt hilisema algusega juhtudest, mis võivad süveneda aeglaselt – koguni 20 aasta vältel.

Mäluhäirete üle kaebavad tihti ka terved vanemaealised inimesed. Kognitiivse (tunnetusliku) võimekuse vähenemine tervetel eakatel võib sarnaneda muutustega, mis iseloomustavad dementsuse algstaadiumi. Normaalse vananemise puhul on siiski tegemist vaimsete protsesside aeglustumise ja kergete mäluhäiretega, kuid teatud vaimne taandareng ei häiri igapäevaelu ja enesega toimetulekut. Tavaliselt ei mõjuta see ka teisi kognitiivseid funktsioone: arusaamist, järelduste tegemist, hinnangute andmist. Arvestada tuleb ka võimaliku depressiooniga: ligikaudu 5% haigusjuhtude puhul on hoopiski tegu nn pseudodementsusega, st depressioonist põhjustatud vaimse tegevuse tulemuslikkuse vähenemisega.

Alzheimeri tõbi on suhteliselt kiirelt progresseeruv neurodegeneratiivne haigus, mille areng on seotud närvirakkude (neuronite) hulga vähenemisega suurajukoores. Neuronite kaoga kaasnevad ka närvisüsteemis impulsse vahendavate virgatsainete tasakaalu nihked. Kõige rohkem häirub suurajukoores närviimpulsse vahendava atsetüülkoliini süntees, kuid väheneb ka teiste virgatsainete aktiivsus. Alzheimeri tõve tekkes on oma osa geneetilistel teguritel, kuid pigem on siin tegemist nn vastuvõtlikkuse ehk riskigeenidega, mis võivad Alzheimeri tõbe põhjustavatele muutustele närvirakkudes kaasa aidata. 

Alzheimeri tõbe diagnoositakse kliinilistele andmetele ja haiguse kulule tuginedes, kusjuures oluline on välja lülitada peaaju muud haigused, mis tekitavad nn sekundaarset dementsust (ajukasvajad, mõnikord ka kilpnäärme alatalitlus ning B 1 - ja B -vitamiini vaegus). Ajuvereringehäiretest põhjustatud nn vaskulaarsele dementsusele viitavad haiguse järsk algus, järkjärguline halvenemine, laineline kulg ja vastavate riskitegurite, näiteks ajurabanduse esinemine. Sekundaarset dementsust põhjustavaid haigusi aitab välistada piltdiagnostika, kuid Alzheimeri tõve esinemist need uuringud otseselt ei kinnita ega eita. 

Alzheimeri tõve korral tekivad mälu- ja orientatsioonihäired, kusjuures esmalt kaob lühimälu, seejärel ka pikaajaline mälu. Inimese mõttemaailm vaesub, taiplikkus väheneb, kõne häirub. Haiguse süvenedes ei suuda haige enam leida õigeid mõisteid, eksib lihtsates asjades, mistõttu toimetulek muutub järjest raskemaks. Lõpuks ei tunne ta ära oma lähedasi, ei hooli hügieenist, ei orienteeru isegi oma kodus. Uuringud on tõestanud, et mida aktiivsemalt inimene oma vaimseid võimeid kasutab, seda väiksem on risk haigestuda.

Haiguse varajases staadiumis kasutatakse ravimeid, mis pärsivad suurajukoores atsetüülkoliini lagundava ensüüm koliinesteraasi aktiivsust. Neist mitmed, nagu donepesiil ja rivastigmiin, on ka Eestis registreeritud. Kahjuks toimivad need ravimid mõnevõrra vaid haiguse algstaadiumis, suutmata pidurdada neurodegeneratiivse protsessi kulgu. Väljakujunenud haiguse korral, kui patsient unustab ka hiljutised sündmused ja kokkulepped ega oska enam kasutada meeldetuletussedeleid, neist ravimeist kasu ei ole. Mälu ja mõtlemisvõimet parandavad vahendid (nootroopikumid) ei ole Alzheimeri tõve ega ka teiste dementsussündroomide korral efektiivseteks osutunud. Vt ka dementsus.

Alzheimeri tõbi Tervel inimesel vahendavad keemilised virgatsained ajukoores paiknevatelt närvirakkudelt impulsse teistesse kehaosadesse. Alzheimeri tõbi Alzheimeri tõve korral ajukude piirkonniti kahjustub või hävib, virgatsainete süntees aeglustub ning impulsid ei kandu edasi.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Neuroloogia

Nõrkus jalgades ja pidev kukkumine.

Tere.
Mul on mure enda ema pärast.
Tal on pikemat aega olnud probleem jalgadega. Nüüd juba väga tihti lihtsalt kukub ja ei saa enam ise püsti.
Ta on käinud neuroloogi juures kuid peale ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Ilma läbivaatust tegemata ei saa soovitusi anda.

6748591
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

kas saab veel teha mingeid uuringuid?

tere. Kas selliste uuringute tulemuste põhjal võib diagnoosida midagi, mis annaks tihedad atakid, mis algavad tavaliselt istuvas asendis, töötades arvutis või vaadates prillidega arvutiekraanile (suhtlus ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Ajuveresoonteuuringud põhjust atakkideks ei näita. Selguse saamiseks tuleks tulla neuroloogi vastuvõtule.

Dr. Ain Pajos
6748591
Neurodiagnostika

Loe edasi

Aju MRT uuringu tulemus

Tere!

5 nädalat tagasi tundsin vasakul pealael põletavat valusat kohta, mis püsis kaks päeva. Pea ei valutanud, katsudes oli koht väga valus. Siis tekkis pealaele ja kuklapoole selline tuim ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tsüst on vedelikupõis vasakul põskkoopas, kolded võivad olla tingitud vereringehäiretest millede põhjused tuleb veel leida. Peavalu need ei põhjusta.

Dr. Ain Pajos
6748591
Neurodiagnostika

Loe edasi

Kaelavalu jne vastus

*Tere aasta tagasi algasid peavalud tehti mrt jne kõik korras nüüd proovisin abi saada nõelravist ja massaažist sinna minnes öeldi et mul midagi kaelal et tuleks teha röntgen tegime siis selle vastus järgmine ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Nõelravi ja massaazi võib jätkata. Kui abi ei ole tuleb minna neuroloogi vastuvõtule.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Erinevad sümptomid, kogu aeg halb olla

Tere
Mul on mitmeid etinevaid sümptomeid, aga siiamaani ei ole arst mingit diagnoosi pannud.
Vereanalüüsid on korras, parasiite ja heliko baketrit ei ole, kõhu uh tehtud ja korras.

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Alustada tuleks uuringutest perearsti juures.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Abaluu valu, mis kiirgab kätte

Tere

kuu aega on kestnud pidev valu paremal abaluu piirkonnas, kiirgamisega õlaliigesesse, õlavarde ja küünarnukki (küünarnukis eriti tugev valu viimasel ajal). Alguses ei olnud valu väga ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kahjuks ei saa konkreetsetele küsimustele vastata ilma läbivaatus teostamata ja uuringu tulemustega tutvumata. Soovitan helistada uuringule suunanud neuroloogile.

Tel. 6748591
Dr. Ain ...

Loe edasi

Rasedus ja Absaan epilepsia

Sellinne mure, et mul on lapsest saati olnud absaan epilepsia, kindlat neoroloogi pole ja olen enda kodukandist alati käinud Tartus, neoroloogid alati vahetunud, ning öelnud, et ma pean lihtsalt leppima ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kui epilepsiahoogusid siiski esineb, ei tohi ravimi annust vähendada. Kindlasti tuleb kogu raseduse aja tarvitada foolhapet 3-4 mg/päevas - saab apteegist ilma retseptita - see aitab vähendada võimalikku ...

Loe edasi

Peavalu ja lihastõmblused

Tere peale sünnitust algasid tugevad peavalud tehti mrt Kirjeldus: TUGEVA VÄLJATUGEVUSEGA MRT-UURING PEAAJUST: LEID: Aju külgvatsakeste osas esineb vähene asümmeetria tagasarvede osas - vasakul see anatoomilise ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

MRT uuringul muutusi mis põhjustaks vaevusi ei ole. Tõmblused viitavad ärevushäirele. Kasuks tuleks regulaarne liikumine ja sport.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Selja- jalavalu.

Tere!
Olen pikemat aega,üle kolme nädala hädas meeletult terava jalavaluga, mis algas kolmandal päeval pärast seljavalu ravi alustamist Arkoksiaga.
Valu algas tuharalihasest ja levis piki ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Ravi saab määrata vaid siis kui põhjus on selgitatud. Alustage rö. pildist nimmelülidest millele saab suunata ka perearst ja helistage.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
6748591

Loe edasi

Surve- ja külmatunne peas

Tere!
Olen 32.a naisterahvas ja kimpus olnud erinevate tervisehädadega - nii vaimsete, kui füüsilistega. Põen ka kroonilist põskkoopapõletikku, mida aastas 1-2 korda ravitakse antibiootikumidega.

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Vasaku põskkoopa põletik probleeme paremas näopooles ega kõrvas ei põhjusta. Kaebuste püsimisel tuleb külastada neuroloogi.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
6748591

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi