Emakakehavähk Autor: Vahur Valvere

Emakakehavähk on emakakeha pahaloomuline kasvaja, mida esineb nii viljakas eas kui menopausiealistel naistel. Keskmine vanus haigestumisel on 61 aastat. Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositi Eestis 2006. aastal 200 emakakehavähi esmasjuhtu. Vähiriski suurendab hiline menopaus (pärast 52. eluaastat), rasvumine, sünnituste puudumine. Nimetatud tegurid tõstavad riski 5 korda, võrreldes saledate sünnitanud naistega, kellel menopaus on alanud varasemas eas. Noorematel naistel on haiguse sagedasemad sümptomid menstruatsioonivälised veritsused ja määrimised, vanemaealistel aga samad sümptomid postmenopausis. Üks haiguse ilminguid on ka pikka aega kestnud ja ravile allumatu valgevoolus tupest. Kliiniliste nähtude ilmnemisel tehakse vaginaalse anduriga ultraheliuuring, mille käigus mõõdetakse emaka limaskesta paksust. Kui limaskesta paksus ületab 5 mm, on näidustatud emaka limaskesta biopsia (koeproovi võtmine). Emakakehavähi diagnoos leiab kinnitust koeproovi histoloogilisel (st rakkude) uuringul. Lisauuringuna kasutatakse rindkere röntgenoloogilist uuringut võimalike vähisiirete leidmiseks kopsudest.

Emakakehavähi ravi on kompleksne. Kõigepealt eemaldatakse emakas koos munasarjadega ja tupe ülemise kolmandikuga, vajaduse korral lisaks lümfikoestik suurte veresoonte ümbrusest. Kui on tegemist ulatusliku kasvajaga, mida ei saa kohe opereerida, alustatakse keemiaraviga, hiljem lisandub kiiritusravi ja alles siis järgneb kirurgiline ravi. Pindmise levikuga vähi korral on näidustatud tänapäevane moodne laparoskoopiline kirurgia (nn lukuaugukirurgia). Selle operatsiooni korral vabastatakse emakas läbi kõhuseina sisestatud instrumentidega. Sellele järgneb emaka eemaldamine tupe kaudu, vajaduse korral eemaldatakse ka vaagna lümfikoestik. Selline opereerimise viis on haigele vähem traumeeriv ja valutum, ka on võimalik kiiremini pöörduda igapäevaste tegemiste juurde. Vähisiirete tungimisel teistesse elunditesse (eelkõige kopsu) on näidustatud keemiaravi koos hormoonraviga.

Et emakakehavähi korral eemaldatakse koos emakaga ka munasarjad, tingib see noortel naistel enneaegse menopausi saabumise, millele iseloomulikud vaevused ilmnevad tavapärasest tugevamini. Seetõttu kerkib üles küsimus hormoonasendusravist – kas seda lubada või mitte. Kui noorel naisel esinevad pärast operatsiooni tugevad kuumahood, mis segavad tema igapäevast elu, siis on näidustatud lühiajaline hormoonasendusravi. Kuid selle otsuse teeb haige koos oma raviarstiga, st teda opereerinud onkogünekoloogiga.

Vt ka mammograafia.