Retseptor Autor: Andres Soosaar

Retseptor üldises mõttes tähistab signaali (informatsiooni) vahetult vastuvõtvat struktuuri bioloogilistes süsteemides. Siiski kasutatakse retseptori mõistet meeleelundite talitluse ja rakkudevahelise signalisatsiooni kirjeldamisel mõneti erinevates tähendustes.

Meeleelundite füsioloogias tähendab retseptor ehk sensor meeleelundi koosseisu kuuluvat rakku, mis võtab vastu meelt aktiveeriva stiimuli ehk ärrituse ja algatab signaali töötluse. Nii on nägemismeeles sensoriteks silma võrkkestas paiknevad kolvikesed ja kepikesed ning kuulmismeeles – täpsemalt Corti elundis – leiduvad karvarakud. Sensorid on eriti tundlikud (st neil on madal lävi) just mingit üht tüüpi stiimulitele, mida kutsutakse adekvaatseteks stiimuliteks. Meeleretseptoreid jaotatakse stiimuli päritolu alusel eksteroretseptoriteks (stiimul pärineb väliskeskkonnast) ja interoretseptoriteks (stiimul pärineb sisekeskkonnast). Stiimuli laadi põhjal liigitatakse sensoreid fotosensoriteks (stiimuliks valgus), mehhanosensoriteks (stiimuliks mehaaniline mõju), kemosensoriteks (stiimuliks keemilised ained) ning termosensoriteks (stiimuliks kas madal või kõrge temperatuur). Erutuse teke ja ka levimine sensoris põhineb rakumembraanide elektriliste potentsiaalide muutumisel, mis omakorda sõltub sellele mõjuva stiimuli tugevusest ja kestusest.

Rakkudevahelise signalisatsiooni kontekstis on retseptoriks raku välismembraanis või sisemuses olev valguline kompleks, mis on võimeline ära tundma ja enda külge siduma talle spetsiifilise signaalaine ehk virgatsaine (nimetatud ka mediaatoriks, transmitteriks või ligandiks). Retseptori ja virgatsaine kompleks kutsub esile muutuse rakus toimuvates protsessides, mille tulemusena muutub raku talitlus. Organismis eksisteerivad sajad erinevad retseptorid ja nendele toimivad virgatsained. Rakusignalisatsioon on seega väga oluline organismi talitluste regulatsioonis. Enamik nüüdisaegseid ravimeid toimib spetsiifiliselt teatud rakuretseptoritele, muutes rakkude talitlust, mille kaudu realiseerub aine raviefekt, kuid paraku ka ebasoovitavad kõrvaltoimed.

Vt ka organismi talitluste regulatsioon.