Puukentsefaliit Autor: Tiiu Aug


Viited: pinsetid
Puukentsefaliit on viiruslik nakkushaigus, millesse nakatutakse puugihammustuse kaudu. Puugid ise saavad viirust paljudelt loomadelt, eelkõige aga väikestelt närilistelt, kelle verd nad imevad. Puugid on suhteliselt paiksed, kuid lindude ja loomade vahendusel võivad nakkust kandvad puugid levida paljudesse piirkondadesse. Eesti puugiliikidest on ohtlikud võsapuuk, kes elab tiheda alusmetsaga hõredates sega- ja lehtmetsades, samuti puisniitudel, ning laanepuuk, kes elutseb sagedamini põlislaantes. Viirust leitakse nakatunud puugi süljes ja eritistes. Puugi arengus on kolm staadiumi: vastne, nümf ja valmik. Et jõuda uude arengustaadiumi, peab puuk ühe korra toituma, kusjuures talle piisab vaid paarist tilgast verest. Puuk annab nakkust edasi oma järglastele ja võib igas arengustaadiumis eritada viirust – täiskasvanud emane puuk rohkesti, nümf vähem, vastne minimaalselt.

Eestis on puukentsefaliiti diagnoositud 1950. aastast alates. Alguses ei ületanud see 10 haigusjuhtu aastas, kuid näiteks 1997. aastal diagnoositi juba 404 juhtu. Haigestumist esineb aprillist novembrini, sest puukide aktiivseks elutegevuseks peab ööpäevane keskmine temperatuur olema vähemalt +5 kuni +7 °C. Aktiivne puuk varitseb sageli oma saaki mõnel rohukõrrel umbes paarikümne sentimeetri kõrgusel maapinnast. Puugihammustust harilikult ei tunta, sest puuk eritab oma süljega ka veidi tuimastavat ainet, samuti vere hüübimist takistavat ainet. Viirusega võib nakatuda ka sõrmedel olevate pisikriimustuste kaudu, kui puuki sõrmede vahel katki vajutada. Nakatuda võib haigete kitsede piima või sellest piimast valmistatud toodete tarvitamisel.

Peiteperiood kestab 2–28 päeva (harilikult 7–14 päeva). Mida lühem on peiteperiood, seda raskem on üldjuhul haiguse kulg. Haigus kulgeb tihti kahefaasiliselt. Algus võib olla tagasihoidlik – esineb kerge palavik, halb enesetunne, peavalu, lihasevalud, iiveldus, isutus, seedehäired, ülemiste hingamisteede katarri nähud. Nädala jooksul need kaebused kaovad, haige paraneb. Ühel kolmandikul nakatunutest tekib 2–8 päeva jooksul, vahel ka kuni 20 päeva hiljem, uus kehatemperatuuri tõus, kaasneb tugev peavalu, iiveldus, oksendamine, valguskartus, kuklakangestus, uimasus ja üldine halb enesetunne, kujuneb välja peaaju- ja ajukelmepõletik.

Enamasti haiged paranevad. Järelnähtudena võivad ilmneda varasemast kiirem väsimine, töövõime langus, üldine närvilisus ja pingepeavalud. Sageli võib vanematel inimestel püsiva närvisüsteemikahjustusena jääda jäsemete halvatus, mälu- ja koordinatsioonihäired. Haiglaravi on vajalik, et täpsustada diagnoosi, kergendada haige vaevusi ja määrata neuroloogilise kahjustuse ulatus. Ravi on sümptomaatiline, puukentsefaliidi viiruse vastane ravim puudub. Sõltuvalt haiguse staadiumist on voodirežiim vajalik 1–2 nädala vältel.

Haiguse läbipõdemine annab eluaegse kaitse, haigestutakse ainult kord elus. Et haigestumist vältida, tuleb lasta end vaktsineerida – kolmest süstist kaks esimest tehakse 1–3-kuulise vaheajaga, kolmas aga aasta pärast. Lisaannus vaktsiini süstitakse iga kolme aasta tagant, et kaitset säilitada. Süstekoht on tavaliselt natuke aega hell ja tõusta võib väike palavik.

Puugihammustuste vältimiseks on soovitatav kanda metsas ja puisniitudel liikudes pika varrukaga riideid, soovitatavalt heledaid, et puuki märgata juba enne, kui ta jõuab hammustada. Püksisääred toppida sokkide sisse. Puugiohtlikust piirkonnast väljudes tuleb kogu keha hoolega üle vaadata, lastel kindlasti kontrollida kõrvataguseid.

Puugi eemaldamiseks nahast kasutatakse lamedaotsalisi pintsette, millega haaratakse puuki võimalikult pea poolt ja nahale nii lähedalt, kui võimalik. Puuk tõmmatakse nahast välja otsesuunas. Seejärel pestakse haava vee ja seebiga või mõne desinfitseeriva vahendiga. Kui puugi hammustuskohale tekib ringjas nahapunetus või esineb muid häirivaid sümptomeid, tuleb kohe pöörduda arsti poole.

Vt ka putukaallergia.


Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Silmad värisevad!

Tere! Mul on tekkinud silmade värisemine küljelt küljele. Juhtub see pool sekundit umbes kui vaatan kaugelt lähedale, vastupidi ei ole täheldanud. Tegemist on väga häiriva värinaga, mida ma ei saa kontrollida. ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Algul tuleks konsulteerida silmaarstiga, ja kui põhjus jääb ebaselgeks - neuroloogiga.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
6 748 591

Loe edasi

Epilepsia tagasituleku tõenäosus

Tere.
Mul selline lugu et 2009 aasta aprilli kuus esines epileptiline hoog. Hoo kulg oli selline et sõitsin rattaga päikeselisel ajal nii et puude varjust sõites virvendas koguaeg kuni ühel hetkel ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Valguse sähvimise mõjul tekkiv epilepsiahoog viitab pärilikkusele - seega hoovõimalus siiski püsib. Diagnoosi saab kinnitada spetsiaalse uuringuga. Helistage tel. 6 748 591

Dr. Ain Pajos
Loe edasi

Vasaku kehapoole ja käte nõrkus

Tere!

Olen viimased 2.5 aastat kimpus vasaku kehapoole nõrkusega, mis tuleb hooti ja kestab tavaliselt maksimaalselt pool tundi. Mõnikord käib nädalas korra-paar, viimasel ajal peaaegu iga ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Mööduv ühepoolsete jäsemete nõrkus viitab võimalikele mööduvatele aju vereringehäiretele. Selle täpsustamiseks on vajalikud mitmed lisauuringud - soovitan nõrkushoo alguses koheselt pöörduda EMOsse.
Loe edasi

Peavalud

3 kuud tagasi umbes tekkisid paanikahired, selline ebamugavus tunne pea pooritused.
Sudame pekslemine.
Vaikselt olen nendest voitu saanud ja ilma rohtudeta. Alles on aga jaanud sellised surinad ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kui probleem püsib, tuleks pöörduda neuroloogi või psühhiaatri vastuvõtule.

Dr. Ain Pajos

Loe edasi

Kaela tursetunne segab hingamist

Tere, mure selline, augustis 2018 olin tõbine, näis olevat tüüpiline viiruslik haigus mis ikka vahest kimbutab, kuid sealt algas erinevate probleemide kulg. Ma ise ei oska neid seostada, kuid kirjutan ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tükitunne kurgus ja hootine õhupuudus, eriti kui uuringud korras, on tüüpilised kroonilisele ärevusseisundile. Sageli kaasub ka hulgaliselt muid kaebusi, mis seoses närvisüsteemi üldiste regulatsioonihäiretega. ...

Loe edasi

Kontrollimatu värin kätes ja näos

Tere!
Mul diagnoositi 2018 kevadel sarkoidoos (kopusd, põrn - muud ei uuritud). Esmaseks sümptomiks aga oli hoopis pidev silma tõmblemine. Silmaarst arvas, et tegu on tikiga ja soovitas toitumist ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Ilmselt ei ole nende tõmbluste põhjuseks sarkoidoos, vaid üldine ärevus ja stress.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Peavalu, kaelakangus-migreen?

Olen hädas juba pool aastat peavaludega. Juulis hakkas järsku tugev pulseeriv, torkiv peavalu, mis esines vasakul peapoolel. Valule lisandus tugev survetunne pea, mis häirib tohutult siiani. Mõni päev ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Herpesviirus kahjustab närvi mis on sageli põhjuseks kroonilisele valule peas ja kaelas ka aastaid peale sündmust. Kui neurontin aitab, tuleks seda jätkata.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Lamictal ja rasestumisvastased preparaadid

Tere
Kahjuks pole mul õnnestunud saada kontakti oma neuroloogiga, seega uurin Teilt.
Tarvitan juba aastaid ravimit Lamictal krambihoogude tõttu, mida arsti sõnul ilmselt kutsus esile väike ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kõik epilepsiahoogude vastased vahendid vähendavad rasedusvastaste ravimite toimet. Parima meetodi peaks leidma koostöös günekoloogiga.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika.

Loe edasi

tasakaaluhäire - tasakaalutus käimisel

Vähesel määral tasakaaluhäiret kõndides tunnen juba mitu aastat - ,,joodiku,, moodi kõnd... Praegu tasakaalutus igal sammul- kõikumine, astudes mõne sammu pean peatuma, samas kael-kukal väga pinges. Kuu ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Ilmselt ei ole tegemist häirega sisekõrvas - siit ka Betaserci toime puudumine. Tasakaaluhäiretel on sageli mitu põhjust ja tõde selgub vaid neuroloogilise läbivaatuse järel.

Dr. Ain Pajos
Loe edasi

karpaalkanali sündroom

Kas karpaalkanali sündroomi korral on võimalik, et käelaba ja sõrmede värvus muutub? Aasta tagasi neuroloogi vastuvõtul käies (mul on SM) kurtsin, et käsi "sureb" öösiti ära. Sain vastuseks, et see on ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kitsa randmekanali korral võib lisaks närvile kannatada ka verevarustus - siit värvuse muutused. Kas olete kandnud tööl ja öösiti randmeortoosi - see võib aidata.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi