Puukentsefaliit Autor: Tiiu Aug


Viited: pinsetid
Puukentsefaliit on viiruslik nakkushaigus, millesse nakatutakse puugihammustuse kaudu. Puugid ise saavad viirust paljudelt loomadelt, eelkõige aga väikestelt närilistelt, kelle verd nad imevad. Puugid on suhteliselt paiksed, kuid lindude ja loomade vahendusel võivad nakkust kandvad puugid levida paljudesse piirkondadesse. Eesti puugiliikidest on ohtlikud võsapuuk, kes elab tiheda alusmetsaga hõredates sega- ja lehtmetsades, samuti puisniitudel, ning laanepuuk, kes elutseb sagedamini põlislaantes. Viirust leitakse nakatunud puugi süljes ja eritistes. Puugi arengus on kolm staadiumi: vastne, nümf ja valmik. Et jõuda uude arengustaadiumi, peab puuk ühe korra toituma, kusjuures talle piisab vaid paarist tilgast verest. Puuk annab nakkust edasi oma järglastele ja võib igas arengustaadiumis eritada viirust – täiskasvanud emane puuk rohkesti, nümf vähem, vastne minimaalselt.

Eestis on puukentsefaliiti diagnoositud 1950. aastast alates. Alguses ei ületanud see 10 haigusjuhtu aastas, kuid näiteks 1997. aastal diagnoositi juba 404 juhtu. Haigestumist esineb aprillist novembrini, sest puukide aktiivseks elutegevuseks peab ööpäevane keskmine temperatuur olema vähemalt +5 kuni +7 °C. Aktiivne puuk varitseb sageli oma saaki mõnel rohukõrrel umbes paarikümne sentimeetri kõrgusel maapinnast. Puugihammustust harilikult ei tunta, sest puuk eritab oma süljega ka veidi tuimastavat ainet, samuti vere hüübimist takistavat ainet. Viirusega võib nakatuda ka sõrmedel olevate pisikriimustuste kaudu, kui puuki sõrmede vahel katki vajutada. Nakatuda võib haigete kitsede piima või sellest piimast valmistatud toodete tarvitamisel.

Peiteperiood kestab 2–28 päeva (harilikult 7–14 päeva). Mida lühem on peiteperiood, seda raskem on üldjuhul haiguse kulg. Haigus kulgeb tihti kahefaasiliselt. Algus võib olla tagasihoidlik – esineb kerge palavik, halb enesetunne, peavalu, lihasevalud, iiveldus, isutus, seedehäired, ülemiste hingamisteede katarri nähud. Nädala jooksul need kaebused kaovad, haige paraneb. Ühel kolmandikul nakatunutest tekib 2–8 päeva jooksul, vahel ka kuni 20 päeva hiljem, uus kehatemperatuuri tõus, kaasneb tugev peavalu, iiveldus, oksendamine, valguskartus, kuklakangestus, uimasus ja üldine halb enesetunne, kujuneb välja peaaju- ja ajukelmepõletik.

Enamasti haiged paranevad. Järelnähtudena võivad ilmneda varasemast kiirem väsimine, töövõime langus, üldine närvilisus ja pingepeavalud. Sageli võib vanematel inimestel püsiva närvisüsteemikahjustusena jääda jäsemete halvatus, mälu- ja koordinatsioonihäired. Haiglaravi on vajalik, et täpsustada diagnoosi, kergendada haige vaevusi ja määrata neuroloogilise kahjustuse ulatus. Ravi on sümptomaatiline, puukentsefaliidi viiruse vastane ravim puudub. Sõltuvalt haiguse staadiumist on voodirežiim vajalik 1–2 nädala vältel.

Haiguse läbipõdemine annab eluaegse kaitse, haigestutakse ainult kord elus. Et haigestumist vältida, tuleb lasta end vaktsineerida – kolmest süstist kaks esimest tehakse 1–3-kuulise vaheajaga, kolmas aga aasta pärast. Lisaannus vaktsiini süstitakse iga kolme aasta tagant, et kaitset säilitada. Süstekoht on tavaliselt natuke aega hell ja tõusta võib väike palavik.

Puugihammustuste vältimiseks on soovitatav kanda metsas ja puisniitudel liikudes pika varrukaga riideid, soovitatavalt heledaid, et puuki märgata juba enne, kui ta jõuab hammustada. Püksisääred toppida sokkide sisse. Puugiohtlikust piirkonnast väljudes tuleb kogu keha hoolega üle vaadata, lastel kindlasti kontrollida kõrvataguseid.

Puugi eemaldamiseks nahast kasutatakse lamedaotsalisi pintsette, millega haaratakse puuki võimalikult pea poolt ja nahale nii lähedalt, kui võimalik. Puuk tõmmatakse nahast välja otsesuunas. Seejärel pestakse haava vee ja seebiga või mõne desinfitseeriva vahendiga. Kui puugi hammustuskohale tekib ringjas nahapunetus või esineb muid häirivaid sümptomeid, tuleb kohe pöörduda arsti poole.

Vt ka putukaallergia.


Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Valulikud ja kanged jalad

Tere! Viimased paar kuud jalad surisevad, valutavad ja on kanged. Igakord, kui istun või hommikul tõusen siis on jalad kanged ja lonkan, kui liikuma saan, siis läheb paremaks. Treppidest käies ja kükitades ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kaebused viitavad probleemidele liigestega, mitte närvidega. Võimalikud on seisundid, kus organismi oma immuunsüsteem ründab liigeseid , kõõluseid ja liigeste sidekoelisi kapsleid mille iseloomulikuks ...

Loe edasi

Kas ärevushäire?

Umbes 6 kuud tagasi hakkasid sellised sümptomid. Kiire pulss, valud südame piirkonnas, seedehäired, isutus, õrnad peavalud pea erinevates piirkondades, köhatamine, kuuma külmatunne, käte- ja sisemine ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Krooniline ärevus tingib aju regulatsioonihäirete väljakujunemist mis põhjustavad massiliselt erinevaid tundeid ja kaebusi kogu organismi toimimise häirena. Kilpnäärme ületalitus soodustab ja põhjustab ...

Loe edasi

Närvikahjustus

Tere.
Kas oleks mingit ravi? Kas jalg saab korda?

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Millised on kaebused, neuroloogiline leid?


55578695
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Periferaalne neuropaatia?

Tere, kevadel tundsin aegajalt parema näopoole närvi "surisemist". See kadus ise ära peale paari päeva. Samuti pikemat aega olnud natuke tundetum suurte varvaste välimised osad. Augustis muutusid vasaku ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Enamik vajalikke uuringuid on tehtud. Tegemist võib olla kroonilise ärevushäirega. Ravi määrab neuroloog.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
6748591

Loe edasi

Pidev pearinglus

Tere, Lp. Dr. Ain Palos.

Kirjutan, et uurida, kas minu tervisemurede taga võib mingi neuroloogiline probleem olla. Nimelt kõik perearsti poolt võetud vereproovid on korras. Aga viimased kaks ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Alustada võiks neuroloogi läbivaatusega - selle järgselt võib vajadusel planeerida lisauuringuid ja ka määrata vajaliku ravi.

Tel. 6748591
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Kolmiknärvi neuralgia

Kas on kolmiknärvi neuralgia?Alguses tekkis hooti lagipähe kõrvetus tunne .Nädal hiljem hakkas vasakule poole näo piirkonda (ülahuule vasakpoolsest nurgast põse ja oimu ,vahel ka silmas,kõrva juures)samasugune ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tegemist ilmselt ei ole kolmiknärvi neuralgiaga, mille raviks carbalex, põletustunne, eriti püsiv viitab närvi osalisele kahjustusele. Kas esines ka lööve, punased villikesed samal peapoolel?

Loe edasi

Cisterna magna

Tere

Septembris 2017 tehti mul kompuutertomograafia pea piirkonnast, kuna mul valutas pea (kuklapiirkond) juba peaaegu kuu aega. Tarvitasin selle aja sees Ibumaxi igapäevaselt, aga sellega ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Cisterna magna - suur ruum - ajuvedelikuga täidetud ajukelmetevaheline ruum väikeaju all ajutüve ja väikeaju ühinemiskohal. Ruum võib olla erineva suurusega. Ilmselt tegemist muutusega mis kliinilist tähendust ...

Loe edasi

Ühepoolne puusaliigese valu

Palun nõuannet seoses püsiva valuga puusaliigese piirkonnas. Valu tekkis kolm aastat tagasi raske füüsilise tööga välitingimustes (raskuste tõstmine ja kandmine), oli alguses n-ö näriv ja raske oli hommikul ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tuleks kindlasti minna ortopeedi vastuvõtule kes ilmselt saadab täiendavatele uuringutele ja määrab ka ravi.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

pea ja käte värin

Tere,olen 19 aastase pois ema ja olen mures ta pärast.Tal oli koolis keeruliised ajad.Poisid tõrjusid ja ei suhelnud temaga.Esialgu polnud nii hull aga hiljem otsustati et temaga enam ei suhelda.Nii kannatas ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kas peres esineb ka teistel (vanematel inimestel) käte või pea värinaid?
Kui kompuuter on tehtud, helistage tel 6748591

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Püsiv nimmevalu

Tere!
Pöördun taas Teie poole, et nõu saada. Mul on tugev nimmevalu kestnud juba peaaegu 4 kuud. Valu on kiirgunud kogu selle aja jooksul vasakusse jalga, tuharasse ja sääre tagakülge - istuda ei ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kuna valu pikaajaliselt kiirgub jalgadesse, on ka võimalikud põiehäired ja uuringud näitavad närvijuurekanalite ahenemist tuleks kindlasti konsulteerida neurokirurgiga (PERH või TÜ Kliinikum) võimaliku ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi