Puukentsefaliit Autor: Tiiu Aug


Viited: pinsetid
Puukentsefaliit on viiruslik nakkushaigus, millesse nakatutakse puugihammustuse kaudu. Puugid ise saavad viirust paljudelt loomadelt, eelkõige aga väikestelt närilistelt, kelle verd nad imevad. Puugid on suhteliselt paiksed, kuid lindude ja loomade vahendusel võivad nakkust kandvad puugid levida paljudesse piirkondadesse. Eesti puugiliikidest on ohtlikud võsapuuk, kes elab tiheda alusmetsaga hõredates sega- ja lehtmetsades, samuti puisniitudel, ning laanepuuk, kes elutseb sagedamini põlislaantes. Viirust leitakse nakatunud puugi süljes ja eritistes. Puugi arengus on kolm staadiumi: vastne, nümf ja valmik. Et jõuda uude arengustaadiumi, peab puuk ühe korra toituma, kusjuures talle piisab vaid paarist tilgast verest. Puuk annab nakkust edasi oma järglastele ja võib igas arengustaadiumis eritada viirust – täiskasvanud emane puuk rohkesti, nümf vähem, vastne minimaalselt.

Eestis on puukentsefaliiti diagnoositud 1950. aastast alates. Alguses ei ületanud see 10 haigusjuhtu aastas, kuid näiteks 1997. aastal diagnoositi juba 404 juhtu. Haigestumist esineb aprillist novembrini, sest puukide aktiivseks elutegevuseks peab ööpäevane keskmine temperatuur olema vähemalt +5 kuni +7 °C. Aktiivne puuk varitseb sageli oma saaki mõnel rohukõrrel umbes paarikümne sentimeetri kõrgusel maapinnast. Puugihammustust harilikult ei tunta, sest puuk eritab oma süljega ka veidi tuimastavat ainet, samuti vere hüübimist takistavat ainet. Viirusega võib nakatuda ka sõrmedel olevate pisikriimustuste kaudu, kui puuki sõrmede vahel katki vajutada. Nakatuda võib haigete kitsede piima või sellest piimast valmistatud toodete tarvitamisel.

Peiteperiood kestab 2–28 päeva (harilikult 7–14 päeva). Mida lühem on peiteperiood, seda raskem on üldjuhul haiguse kulg. Haigus kulgeb tihti kahefaasiliselt. Algus võib olla tagasihoidlik – esineb kerge palavik, halb enesetunne, peavalu, lihasevalud, iiveldus, isutus, seedehäired, ülemiste hingamisteede katarri nähud. Nädala jooksul need kaebused kaovad, haige paraneb. Ühel kolmandikul nakatunutest tekib 2–8 päeva jooksul, vahel ka kuni 20 päeva hiljem, uus kehatemperatuuri tõus, kaasneb tugev peavalu, iiveldus, oksendamine, valguskartus, kuklakangestus, uimasus ja üldine halb enesetunne, kujuneb välja peaaju- ja ajukelmepõletik.

Enamasti haiged paranevad. Järelnähtudena võivad ilmneda varasemast kiirem väsimine, töövõime langus, üldine närvilisus ja pingepeavalud. Sageli võib vanematel inimestel püsiva närvisüsteemikahjustusena jääda jäsemete halvatus, mälu- ja koordinatsioonihäired. Haiglaravi on vajalik, et täpsustada diagnoosi, kergendada haige vaevusi ja määrata neuroloogilise kahjustuse ulatus. Ravi on sümptomaatiline, puukentsefaliidi viiruse vastane ravim puudub. Sõltuvalt haiguse staadiumist on voodirežiim vajalik 1–2 nädala vältel.

Haiguse läbipõdemine annab eluaegse kaitse, haigestutakse ainult kord elus. Et haigestumist vältida, tuleb lasta end vaktsineerida – kolmest süstist kaks esimest tehakse 1–3-kuulise vaheajaga, kolmas aga aasta pärast. Lisaannus vaktsiini süstitakse iga kolme aasta tagant, et kaitset säilitada. Süstekoht on tavaliselt natuke aega hell ja tõusta võib väike palavik.

Puugihammustuste vältimiseks on soovitatav kanda metsas ja puisniitudel liikudes pika varrukaga riideid, soovitatavalt heledaid, et puuki märgata juba enne, kui ta jõuab hammustada. Püksisääred toppida sokkide sisse. Puugiohtlikust piirkonnast väljudes tuleb kogu keha hoolega üle vaadata, lastel kindlasti kontrollida kõrvataguseid.

Puugi eemaldamiseks nahast kasutatakse lamedaotsalisi pintsette, millega haaratakse puuki võimalikult pea poolt ja nahale nii lähedalt, kui võimalik. Puuk tõmmatakse nahast välja otsesuunas. Seejärel pestakse haava vee ja seebiga või mõne desinfitseeriva vahendiga. Kui puugi hammustuskohale tekib ringjas nahapunetus või esineb muid häirivaid sümptomeid, tuleb kohe pöörduda arsti poole.

Vt ka putukaallergia.


Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Biresonantsteraapia

79 a naine, kel on kõrge vererõhk (võtab betablokaatoreid, mis hoiavad vererõhu normis), veebruaris oli insult (ajuinfarkt ja hemoraagia), pärast insulti tuvastati kodade virvendusarütmia (mis ilmselt ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Nagu kõigi alternatiivsete ravivõtete puhul ei ole bioresonantsravi tõhususe ja võimalike vastunäidudtuste tõenduspõhiseks selgitamiseks korraldatud vajalikul hulgal kliinilisi uuringuid. Seega poolt ega ...

Loe edasi

neoroloogi konsultatsiooni paluks

Saateinfo: valu seljas rinnaosas,abaluude vahe,kiirgub roietese MRT-uuring lülisamba rinnaosast. T1, T2, T2FS kujutised + müelogramm. Kaelalordoos on nimmeküfoos on tavapärased. Th7/8 kõrgusel visualiseerub ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Diskiprotrusioon võib ärritada selgroost lähtuvaid roietevaheliset närvide juuri põhjustades valu kiirgumist külgedesse. Tuleks vältida kummargil istumist, raskuste tõstmist ja regulaarselt tegeleda kõhu ...

Loe edasi

insult

insuldi tekkepõhjused
minu elukaaslased oli raske insult 2a tagasi tahaksin teada kas võib olla seos:
nimelt peksis mees teda 8 aastat igale poole ka pähe kui ta 3päeva tagasi ütles et viskas ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Traumad tavaliselt insulti ei põhjusta. Riskifaktoriteks on kõrge vererõhk ja kolesterool, südamehaigused ja diabeet.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
6748591

Loe edasi

Peavalu

Tere.

Juba 1.5 kuud on mul igapàevaselt pea otsaeest valutanud ja valu vaheldub survetundega otsaees ja kuklas. Survetunne on peaaegu koguaeg. Telekat vaadates vôi suheldes tahab see minna ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tõenäoliselt on tegemist pingepeavaluga, põhjuseks kaelalihaste pingest tingitud kuklanärvide ärritus. Sageli peitub selle taga aga krooniline ärevus v. depressioon. Kui massaazikuur kaelale ei aita, tuleks ...

Loe edasi

jala tuimus

Mul mure vasaku jalaga. Algas see juba aastaid tagasi,kuid segama on elu hakanud nüüd lähiajal. Nimelt ei saa normaalselt käia , isegi paar sammu ei saa enam normaalselt teha ,kuna lonkan. Põlvest allpool ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kui närvikahjustus on seoses traumaga on paranemine iseeneslik kuid pikk- kestab kuid ja aastaid. Kui kahjustuse nähud ilmnevad aeglaselt ja progresseeruvalt, tuleb pöörduda neuroloogile lisauuringuteks.
Loe edasi

auraga migreen

Tere.
Sattusin auraga migreeniga haiglasse,kuna aura ei tahtnud üle minna,kestis juba 4 tundi,kõnevõime kadus ja hakkasin panema segast,nagu mulle pärast kõik väitsid.
Tavaliselt on mul see ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kõõlusepõletikust tingitud õlavalu kestab kaua, võib põhjustada ärevust ja ajutist vererõhu tõusu. See kõik aga ei ole seoses aurade sagenemisega. Kas aurad on alati samasugused, kas järgneb ka peavalu. ...

Loe edasi

jala tuimus

Mul mure vasaku jalaga. Algas see juba aastaid tagasi,kuid segama on elu hakanud nüüd lähiajal. Nimelt ei saa normaalselt käia , isegi paar sammu ei saa enam normaalselt teha ,kuna lonkan. Põlvest allpool ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kas ka labajalg on nõrk, ei saa labajalga tõsta? Põhjuseks võib olla jalanärvi kahjustus põlve välisküljel - tekib tihti seosese sagedase istumisega jalg üle terve jala põlve.

Tel. 6 748 591
Loe edasi

Radikuliidi ennetus ja talisuplus

Juba aastaid on ema mulle rääkinud sellest, kuidas tema emal ning ka temal on olnud radikuliit rannetes ning kuidas see on pärilik.
Natuke olen leidnud infot selle kohta, et mingi kerge soodumus ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Randmetes radikuliit ei ole võimalik - seal puuduvad närvijuured. Küll on sage aga karpaalkanali sündroom (käenärvi kompressioon randmekanalis). Võimalik on ka kroonilisest liigesepõletikust tingitud randmevalu.
Loe edasi

seljavalud

Tere! Mul on seljavalud alates 23.aprillist.Perearst soovitas võtta ibumetini ja paratsetamoli ja määrida,teha venitus harjutusi,ei aita.Valu on vasakul pool alaseljas ja on 1 punkt mis teeb valu.Valu ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tõenäoliselt valu tsüstiga seotud ei ole. Ilmselt olete vale liigutuse või tõstmisega põhjustanud seljadiski nihke. Valu vähehaaval möödub, aga aeglaselt - mitu nädalat. Ei tohiks võtta asendeid ega teha ...

Loe edasi

Tervisemure

Paar nädalat on kestnud lühiajalised valuhood põhiliselt jalgades, üksikutel kordadel ka kätes või mujal kehas, seljas. Selg ei valuta. Jalad paistes pole, väliselt pole midagi näha. Käega katsudes valusaid ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tuleks minna neuroloogi vastuvõtule.

Dr. Ain Pajos

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi