Puukentsefaliit Autor: Tiiu Aug


Viited: pinsetid
Puukentsefaliit on viiruslik nakkushaigus, millesse nakatutakse puugihammustuse kaudu. Puugid ise saavad viirust paljudelt loomadelt, eelkõige aga väikestelt närilistelt, kelle verd nad imevad. Puugid on suhteliselt paiksed, kuid lindude ja loomade vahendusel võivad nakkust kandvad puugid levida paljudesse piirkondadesse. Eesti puugiliikidest on ohtlikud võsapuuk, kes elab tiheda alusmetsaga hõredates sega- ja lehtmetsades, samuti puisniitudel, ning laanepuuk, kes elutseb sagedamini põlislaantes. Viirust leitakse nakatunud puugi süljes ja eritistes. Puugi arengus on kolm staadiumi: vastne, nümf ja valmik. Et jõuda uude arengustaadiumi, peab puuk ühe korra toituma, kusjuures talle piisab vaid paarist tilgast verest. Puuk annab nakkust edasi oma järglastele ja võib igas arengustaadiumis eritada viirust – täiskasvanud emane puuk rohkesti, nümf vähem, vastne minimaalselt.

Eestis on puukentsefaliiti diagnoositud 1950. aastast alates. Alguses ei ületanud see 10 haigusjuhtu aastas, kuid näiteks 1997. aastal diagnoositi juba 404 juhtu. Haigestumist esineb aprillist novembrini, sest puukide aktiivseks elutegevuseks peab ööpäevane keskmine temperatuur olema vähemalt +5 kuni +7 °C. Aktiivne puuk varitseb sageli oma saaki mõnel rohukõrrel umbes paarikümne sentimeetri kõrgusel maapinnast. Puugihammustust harilikult ei tunta, sest puuk eritab oma süljega ka veidi tuimastavat ainet, samuti vere hüübimist takistavat ainet. Viirusega võib nakatuda ka sõrmedel olevate pisikriimustuste kaudu, kui puuki sõrmede vahel katki vajutada. Nakatuda võib haigete kitsede piima või sellest piimast valmistatud toodete tarvitamisel.

Peiteperiood kestab 2–28 päeva (harilikult 7–14 päeva). Mida lühem on peiteperiood, seda raskem on üldjuhul haiguse kulg. Haigus kulgeb tihti kahefaasiliselt. Algus võib olla tagasihoidlik – esineb kerge palavik, halb enesetunne, peavalu, lihasevalud, iiveldus, isutus, seedehäired, ülemiste hingamisteede katarri nähud. Nädala jooksul need kaebused kaovad, haige paraneb. Ühel kolmandikul nakatunutest tekib 2–8 päeva jooksul, vahel ka kuni 20 päeva hiljem, uus kehatemperatuuri tõus, kaasneb tugev peavalu, iiveldus, oksendamine, valguskartus, kuklakangestus, uimasus ja üldine halb enesetunne, kujuneb välja peaaju- ja ajukelmepõletik.

Enamasti haiged paranevad. Järelnähtudena võivad ilmneda varasemast kiirem väsimine, töövõime langus, üldine närvilisus ja pingepeavalud. Sageli võib vanematel inimestel püsiva närvisüsteemikahjustusena jääda jäsemete halvatus, mälu- ja koordinatsioonihäired. Haiglaravi on vajalik, et täpsustada diagnoosi, kergendada haige vaevusi ja määrata neuroloogilise kahjustuse ulatus. Ravi on sümptomaatiline, puukentsefaliidi viiruse vastane ravim puudub. Sõltuvalt haiguse staadiumist on voodirežiim vajalik 1–2 nädala vältel.

Haiguse läbipõdemine annab eluaegse kaitse, haigestutakse ainult kord elus. Et haigestumist vältida, tuleb lasta end vaktsineerida – kolmest süstist kaks esimest tehakse 1–3-kuulise vaheajaga, kolmas aga aasta pärast. Lisaannus vaktsiini süstitakse iga kolme aasta tagant, et kaitset säilitada. Süstekoht on tavaliselt natuke aega hell ja tõusta võib väike palavik.

Puugihammustuste vältimiseks on soovitatav kanda metsas ja puisniitudel liikudes pika varrukaga riideid, soovitatavalt heledaid, et puuki märgata juba enne, kui ta jõuab hammustada. Püksisääred toppida sokkide sisse. Puugiohtlikust piirkonnast väljudes tuleb kogu keha hoolega üle vaadata, lastel kindlasti kontrollida kõrvataguseid.

Puugi eemaldamiseks nahast kasutatakse lamedaotsalisi pintsette, millega haaratakse puuki võimalikult pea poolt ja nahale nii lähedalt, kui võimalik. Puuk tõmmatakse nahast välja otsesuunas. Seejärel pestakse haava vee ja seebiga või mõne desinfitseeriva vahendiga. Kui puugi hammustuskohale tekib ringjas nahapunetus või esineb muid häirivaid sümptomeid, tuleb kohe pöörduda arsti poole.

Vt ka putukaallergia.


Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

valu parema jala reies ja puusas

Tere! Kaks nädalat tagasi tekkis hommikul äkki valu parema jala puusas ja reies. Kestis umbes nädala ja oli tugevam reie siseosas ja põlve kõrval siseküljel, samuti oli tugeva valu punkt reie peal põlve ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tegemist võib olla reienärvi ärritusest põhjustatud valuga. Põhjustav faktor ei pruugi olla seljas vaid ka kõhukoopas väikeses vaagnas. Seega on väga oluline ultraheli tulemus ja neuroloogil käik mis tuvastab ...

Loe edasi

Parem jalg ei liigu, teist ähvardab sama saatus.

Tere, minu emal ei liigu parem jalg, valu tunneb ja puudutusi tunneb, kuid jalg on hästi raske, nagu "pomm". Algas sellest, et algul ei liikunud varvas, siis labajalg oli nõrk, liigutustele ei allunud ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Lülidevahelise kõhrketta väljasopistus võib vigastada jalanärvi - tulemuseks labajala tuimus ja nõrkus. Kui pressingu all on ka teise jala närv ähvardavad põiehäired (põis kinni) ja tuimus jalgade vahel. ...

Loe edasi

Kuidas käituda antud olukorras ja mis võib olla viga?

Olen 21. aastane neiu ning alaselja vaevused on mul olnud juba lapsest peale. Nii 6-7 aastasena olid need valud tunda pigem harvem ja aasta jooksul andis tunda valu nii 2-3x aastas ca nädalase kestvusega. ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Nimmediski prolaps ühe kehapoole halvatust ei põhjusta. Küll võib nimmediski probleem põhjustada valu ja nõrkust jalas, kaeladiski prolaps aga käes. Mõlema diagnoosimiseks piisab ülesvõtetest kaela ja ...

Loe edasi

Näo osaline halvatus, mis möödub 10-30 minutiga

Peale tugevamat nuuskamist (nina vaheseina deformatsioon) märkasin, et aegajalt vasak pool näost muutub tuimaks (ülahuul ja vasakpoolne põskkoopa piirkonda kuni vasakpoolse silma launi) ning suhu tekib ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tegemist on neuroloogilise probleemiga ja vajab lisauuringuid. Pöörduge EMOsse kui kordub.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Kas hulgiskleroos võib olla seotud liigeste valuga

Tere.
Olen 74 aastane. Elan Tartus.

2005 aastal diagnoositi mul progresseeruv hulgiskleroos (PPMS).
Praegu ilma abivahendita enam ei kõnni (tasakaal, seljanõrkus).
Põhiliselt ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Ilmselt on põhjus ortopeediline - vähene liikumine ja võimlemine. Tegemist võib olla liigeskapsli või sidemete valuga.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Surin kaelas

Tere. Mure siis selline, et nädal tagasi tundsin käes nagu närvisurinat vms(sarnane tunne kui nagu küünarnuki ära lüües saad nö selle närvika). Ja nüüdseks on siis nii, et see surin on ka sama poole jalga ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kas on esinenud kaelatraumat? Tuleks alustada rö. võtetest kaelalülidest 2s suunas (perearst). Tegemist võib olla kaeladiski rebendiga.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
6 748 591

Loe edasi

Tõmblused ja valu säärtes

Tere,

2 nädalat tagasi algasid mõnesekundilised tõmblused vasaku sääre välisküljes. 4 päeva tagasi algasid ka säärevalud, mis on konstantsed. Täna õhtul on tõmblused juba mõlemas jalas nii ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Perearst võiks teha analüüsid (K, Na, Ca, Mg, + kilpnäärme näitajad). Muutused nendes võivad asja selgitada.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Õõnes tunne rinnakus, valus vasakus peas(otsmik, kukal) ja vahest käes

Tere!
Olen põdenud läbi paanikahäired vähemalt nii mulle öeldi, et just sellega oli tegemist!
Olen läbinud EKGd, koormustesti, ultraheli südamele, samuti käinud magnetuuringus kus jälgitakse ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Valu võib lähtuda seljast või kaelast, olla ka seoses ärevusega. Vajalik on neuroloogi läbivaatus.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
6 748 591

Loe edasi

Keha krabid/värinad enne uinumist

Tere

Eile enne uinumist kogesin taas olukord, kuidas vahetult enne magama jäämist algasid kehas värinad/krambid. Olen varasemalt ka neid kogenud, kui keha läheb krampi ning peale nö jõuga ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Võimalikke põhjuseid on mitu. Et asja selgitada, on ilmselt vajalikud neuroloogi konsultatsioon ja EEG uuring.

Tel. 6 748 591
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Neurofibroom

Tere!

Teismeeas tekkis mul seljale nahamoodustis (nüüdseks tean, et see on neurofibroom). Päris pikka aega oli see mul ainuke, kuid aja jooksul on mul neid juurde tekkinud. Hetkel on mul neid ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Neurofibromatoosi diagnoosiks on vajalikud teiste spetsialistide (silma, nahaarst, neuroloog) konsultatsioonid ja vajadusel lisauuringud (Rö., MRT). Neurofibroomid on tavaliselt healoomulised kasvajad ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi