Puukentsefaliit Autor: Tiiu Aug


Viited: pinsetid
Puukentsefaliit on viiruslik nakkushaigus, millesse nakatutakse puugihammustuse kaudu. Puugid ise saavad viirust paljudelt loomadelt, eelkõige aga väikestelt närilistelt, kelle verd nad imevad. Puugid on suhteliselt paiksed, kuid lindude ja loomade vahendusel võivad nakkust kandvad puugid levida paljudesse piirkondadesse. Eesti puugiliikidest on ohtlikud võsapuuk, kes elab tiheda alusmetsaga hõredates sega- ja lehtmetsades, samuti puisniitudel, ning laanepuuk, kes elutseb sagedamini põlislaantes. Viirust leitakse nakatunud puugi süljes ja eritistes. Puugi arengus on kolm staadiumi: vastne, nümf ja valmik. Et jõuda uude arengustaadiumi, peab puuk ühe korra toituma, kusjuures talle piisab vaid paarist tilgast verest. Puuk annab nakkust edasi oma järglastele ja võib igas arengustaadiumis eritada viirust – täiskasvanud emane puuk rohkesti, nümf vähem, vastne minimaalselt.

Eestis on puukentsefaliiti diagnoositud 1950. aastast alates. Alguses ei ületanud see 10 haigusjuhtu aastas, kuid näiteks 1997. aastal diagnoositi juba 404 juhtu. Haigestumist esineb aprillist novembrini, sest puukide aktiivseks elutegevuseks peab ööpäevane keskmine temperatuur olema vähemalt +5 kuni +7 °C. Aktiivne puuk varitseb sageli oma saaki mõnel rohukõrrel umbes paarikümne sentimeetri kõrgusel maapinnast. Puugihammustust harilikult ei tunta, sest puuk eritab oma süljega ka veidi tuimastavat ainet, samuti vere hüübimist takistavat ainet. Viirusega võib nakatuda ka sõrmedel olevate pisikriimustuste kaudu, kui puuki sõrmede vahel katki vajutada. Nakatuda võib haigete kitsede piima või sellest piimast valmistatud toodete tarvitamisel.

Peiteperiood kestab 2–28 päeva (harilikult 7–14 päeva). Mida lühem on peiteperiood, seda raskem on üldjuhul haiguse kulg. Haigus kulgeb tihti kahefaasiliselt. Algus võib olla tagasihoidlik – esineb kerge palavik, halb enesetunne, peavalu, lihasevalud, iiveldus, isutus, seedehäired, ülemiste hingamisteede katarri nähud. Nädala jooksul need kaebused kaovad, haige paraneb. Ühel kolmandikul nakatunutest tekib 2–8 päeva jooksul, vahel ka kuni 20 päeva hiljem, uus kehatemperatuuri tõus, kaasneb tugev peavalu, iiveldus, oksendamine, valguskartus, kuklakangestus, uimasus ja üldine halb enesetunne, kujuneb välja peaaju- ja ajukelmepõletik.

Enamasti haiged paranevad. Järelnähtudena võivad ilmneda varasemast kiirem väsimine, töövõime langus, üldine närvilisus ja pingepeavalud. Sageli võib vanematel inimestel püsiva närvisüsteemikahjustusena jääda jäsemete halvatus, mälu- ja koordinatsioonihäired. Haiglaravi on vajalik, et täpsustada diagnoosi, kergendada haige vaevusi ja määrata neuroloogilise kahjustuse ulatus. Ravi on sümptomaatiline, puukentsefaliidi viiruse vastane ravim puudub. Sõltuvalt haiguse staadiumist on voodirežiim vajalik 1–2 nädala vältel.

Haiguse läbipõdemine annab eluaegse kaitse, haigestutakse ainult kord elus. Et haigestumist vältida, tuleb lasta end vaktsineerida – kolmest süstist kaks esimest tehakse 1–3-kuulise vaheajaga, kolmas aga aasta pärast. Lisaannus vaktsiini süstitakse iga kolme aasta tagant, et kaitset säilitada. Süstekoht on tavaliselt natuke aega hell ja tõusta võib väike palavik.

Puugihammustuste vältimiseks on soovitatav kanda metsas ja puisniitudel liikudes pika varrukaga riideid, soovitatavalt heledaid, et puuki märgata juba enne, kui ta jõuab hammustada. Püksisääred toppida sokkide sisse. Puugiohtlikust piirkonnast väljudes tuleb kogu keha hoolega üle vaadata, lastel kindlasti kontrollida kõrvataguseid.

Puugi eemaldamiseks nahast kasutatakse lamedaotsalisi pintsette, millega haaratakse puuki võimalikult pea poolt ja nahale nii lähedalt, kui võimalik. Puuk tõmmatakse nahast välja otsesuunas. Seejärel pestakse haava vee ja seebiga või mõne desinfitseeriva vahendiga. Kui puugi hammustuskohale tekib ringjas nahapunetus või esineb muid häirivaid sümptomeid, tuleb kohe pöörduda arsti poole.

Vt ka putukaallergia.


Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Migreen

Viimane visiit arsti juurde:
24.04.2023 Pöördunud sagedaste migreenide pärast. Vimase 6 kuu jooksul migreene sagedamini, iganädalaselt mitmed peavalupäevad, migreend sagedasti just kolmapäevased. ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Migreeni välja ravida ei ole võimalik ühegi valuvaigistiga. Hoogude kestuse ja sageduse vähendamiseks on oluline taastada närvisüsteemi tasakaal, s.o. regulaarne ja küllaldane sport eluviisina, sageli ...

Loe edasi

mälu nõrgenemine

Tere, avastasin neti avarustest "neurovizr"!! Mul on nõrgad mälu puudused, mis ikkagi hiljem meenuvad, aga nad on tihedamini korduma hakanud, et neid ja veel hullemat ära hoida, kas on sellest aparaadist ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Selle ravimeetodi tõhususe kohta minul andmed puuduvad.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Vöötohatis

Tere!

Kirjutan Teile enda ema eest (75 a), kellel juuni lõpus diagnoositi vöötohatis.Nimelt tekkis tal üleöö lööve kolmes kohas: seljal, rinnal ja parema kaenla all, villid paranesid ära aga ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Vöötohatise järgne nn. neuropaatiline valu kestab tavaliselt aastaid ja ravi korrigeerib siin valuarst või ka neuroloog.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Hüpofüüsi microadenoom 0,3 mm

Üle 10 aastat elan prolaktinoomiga.Pean kogueg kas Bromocriptini või Dostinexi võtma.Nendest mõlemast mul kõrvaltoimed:nina kinnisus,peavalu,unetus ja üldiselt tunnen ennast halvasti.Olen 33 aastat vana ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Seda tuleks küsida neurokirurgi käest, kuna minuni need andmed ei jõua.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Tuimad jalalabad

Jalatald ja eriti varbad on puuduliku tunnetusega’ Probleem on kestnud pikemat aega, aga viimasel ajal süvenenud. On tehtud erinevaid analüüse mis on kõik enam-vähem normi piires. Ka veresuhkur. On probleeme ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Labajalgade tundehäired tekivad tihti seoses jalanärvide kahjustusega suhkruhaiguse korral, aga ka seoses muutustega nimmelülides nn. kitsa kanali sündroomi korral. Asja täpsustaks jalanärvide ja lihaste ...

Loe edasi

Hell nahk

Tere

Millest võib olla tingitud see, et nahk muutus mõned päevad tagasi hellaks/valusaks katsudes. Libistades käega üle, on selline väga hell tunne nagu vahel kõrgepalavikuga. See tunne on ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Nahatundlikkuse muutus võib tekkida seoses pea-või seljaaju kahjustusega, aga ka piirdenärvide vigastuse või ärrituse korral. Asja selgitamiseks tuleks minna arsti vastuvõtule.

Dr. Ain Pajos
Loe edasi

Seljavalu

Seljavalu vasakus ülaseljas(selgroost veits vasakule poole).

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tegemist võib olla lülidevahelise liigese või diski nihkumisega mis ärritab roietevahelise närvi juurt. Abi võib saada füsioterapeudilt kes tunneb ka manuaalteraapiat.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Valud vasakul pool rindkeres.

Kas peaksin spetsiaalseid herpesviiruse ravimeid hakkama võtma?

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Viirusevastased vahendid on hiljaks jäänud. Reeglina siiski olukord vähehaaval paraneb. Tähtis on säilitada puhtust lööbe piirkonnas. Oht on siiski valude pikaajalises kordumises ja ka tugevnemises. Kui ...

Loe edasi

suu piirkonna tuimus

Tere!
Suu piirkond on tuim, paar kuud tagasi hakkasid valutama nii alumised kui ülemised hambad ning lõualuu oli katsudes valus..Hammaste osas on pigem tundlikumad keskmised hambad.
Seejärel ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Õigem oleks alustada visiidist näolõualuu kirurgi juurde.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Sarnaluu kompleksmurd

Tere.Kuu tagasi kukkudes-sarnaluu nihkega (4-8 mm)kompleksmurd(sh. temporaalluu ja ülalõualuu).Näo-lõualuu kirurgile vastuvõtt jaanuaris.Näol kukkumisest alates tuimus,surinad,valutab kergelt ja külamkartlikus ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Õigem oleks mitte ärritada kolmiknärvi haru ja oodata turse vähenemist ja spetsialisti läbivaatust.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi