Puukentsefaliit Autor: Tiiu Aug


Viited: pinsetid
Puukentsefaliit on viiruslik nakkushaigus, millesse nakatutakse puugihammustuse kaudu. Puugid ise saavad viirust paljudelt loomadelt, eelkõige aga väikestelt närilistelt, kelle verd nad imevad. Puugid on suhteliselt paiksed, kuid lindude ja loomade vahendusel võivad nakkust kandvad puugid levida paljudesse piirkondadesse. Eesti puugiliikidest on ohtlikud võsapuuk, kes elab tiheda alusmetsaga hõredates sega- ja lehtmetsades, samuti puisniitudel, ning laanepuuk, kes elutseb sagedamini põlislaantes. Viirust leitakse nakatunud puugi süljes ja eritistes. Puugi arengus on kolm staadiumi: vastne, nümf ja valmik. Et jõuda uude arengustaadiumi, peab puuk ühe korra toituma, kusjuures talle piisab vaid paarist tilgast verest. Puuk annab nakkust edasi oma järglastele ja võib igas arengustaadiumis eritada viirust – täiskasvanud emane puuk rohkesti, nümf vähem, vastne minimaalselt.

Eestis on puukentsefaliiti diagnoositud 1950. aastast alates. Alguses ei ületanud see 10 haigusjuhtu aastas, kuid näiteks 1997. aastal diagnoositi juba 404 juhtu. Haigestumist esineb aprillist novembrini, sest puukide aktiivseks elutegevuseks peab ööpäevane keskmine temperatuur olema vähemalt +5 kuni +7 °C. Aktiivne puuk varitseb sageli oma saaki mõnel rohukõrrel umbes paarikümne sentimeetri kõrgusel maapinnast. Puugihammustust harilikult ei tunta, sest puuk eritab oma süljega ka veidi tuimastavat ainet, samuti vere hüübimist takistavat ainet. Viirusega võib nakatuda ka sõrmedel olevate pisikriimustuste kaudu, kui puuki sõrmede vahel katki vajutada. Nakatuda võib haigete kitsede piima või sellest piimast valmistatud toodete tarvitamisel.

Peiteperiood kestab 2–28 päeva (harilikult 7–14 päeva). Mida lühem on peiteperiood, seda raskem on üldjuhul haiguse kulg. Haigus kulgeb tihti kahefaasiliselt. Algus võib olla tagasihoidlik – esineb kerge palavik, halb enesetunne, peavalu, lihasevalud, iiveldus, isutus, seedehäired, ülemiste hingamisteede katarri nähud. Nädala jooksul need kaebused kaovad, haige paraneb. Ühel kolmandikul nakatunutest tekib 2–8 päeva jooksul, vahel ka kuni 20 päeva hiljem, uus kehatemperatuuri tõus, kaasneb tugev peavalu, iiveldus, oksendamine, valguskartus, kuklakangestus, uimasus ja üldine halb enesetunne, kujuneb välja peaaju- ja ajukelmepõletik.

Enamasti haiged paranevad. Järelnähtudena võivad ilmneda varasemast kiirem väsimine, töövõime langus, üldine närvilisus ja pingepeavalud. Sageli võib vanematel inimestel püsiva närvisüsteemikahjustusena jääda jäsemete halvatus, mälu- ja koordinatsioonihäired. Haiglaravi on vajalik, et täpsustada diagnoosi, kergendada haige vaevusi ja määrata neuroloogilise kahjustuse ulatus. Ravi on sümptomaatiline, puukentsefaliidi viiruse vastane ravim puudub. Sõltuvalt haiguse staadiumist on voodirežiim vajalik 1–2 nädala vältel.

Haiguse läbipõdemine annab eluaegse kaitse, haigestutakse ainult kord elus. Et haigestumist vältida, tuleb lasta end vaktsineerida – kolmest süstist kaks esimest tehakse 1–3-kuulise vaheajaga, kolmas aga aasta pärast. Lisaannus vaktsiini süstitakse iga kolme aasta tagant, et kaitset säilitada. Süstekoht on tavaliselt natuke aega hell ja tõusta võib väike palavik.

Puugihammustuste vältimiseks on soovitatav kanda metsas ja puisniitudel liikudes pika varrukaga riideid, soovitatavalt heledaid, et puuki märgata juba enne, kui ta jõuab hammustada. Püksisääred toppida sokkide sisse. Puugiohtlikust piirkonnast väljudes tuleb kogu keha hoolega üle vaadata, lastel kindlasti kontrollida kõrvataguseid.

Puugi eemaldamiseks nahast kasutatakse lamedaotsalisi pintsette, millega haaratakse puuki võimalikult pea poolt ja nahale nii lähedalt, kui võimalik. Puuk tõmmatakse nahast välja otsesuunas. Seejärel pestakse haava vee ja seebiga või mõne desinfitseeriva vahendiga. Kui puugi hammustuskohale tekib ringjas nahapunetus või esineb muid häirivaid sümptomeid, tuleb kohe pöörduda arsti poole.

Vt ka putukaallergia.


Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Ravi kõrvaltoime

Tere,

Olen 59 aastane naine. Sügisel diagnoositi mul munasarja kasvaja, tehti ulatuslik operatsioon, millele järgnes 6 seanssi keemiaravi. Veebruaris oli viimane raviseanss ja õnneks on ravitulemus ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Et kõigile küsimustele vastata tuleks tulla läbivaatusele.

Tel. 6 748 591
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

jalad

Jalad valusad ja väsinud juba neli kuud, ei saa aru milles asi. Öösel magades ei puhka välja ning hommikul on juba jalad
valusad enne püsti tõusmist (nagu oleks maraotoni jooksnud). Liikudes valu ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

KIrjelduse järgi jääb rohkem mulje lihasprobleemidest seoses põletikuliste või ainevahetuslike häiretega selgitada aitavad rohked vereanalüüsid millele suunab reumatoloog. Kui väsivad ka näo ja silmade ...

Loe edasi

MRT uuringu tõlgendamine

Palun abi MRT uuringust arusaamiseks. Tehti ajust ja lülisamba kaelaosast. 1. Ajust: III vatsake on 0,8 cm laiune. Mõlemal pool peaajus valdavalt frontaalses subkortikaalses valgeaines on T2 FLAiR hüperintensiivseid ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Paajus on mõlemapoolselt väikeseid kahjustuskoldeid mis ei pruugi olla kliiniliselt olulised, võivad aga viidata nt südame rütmihäiretest tingitud mikroembolitele. Kui esineb südame rütmihäireid, vererõhu ...

Loe edasi

EEG-VMT tõlgendamine

Tere! Palun abi EEG-VTMi tõlgendamisel. Une pindmistes faasides põhirütm ebaühtlasem, esineb madalavoltaažilise aktiivsusega lõike, milles vahelduvalt difuusseid teetasegeduslikke laineid: vertekslaineid. ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

EEG kirjeldus sõltub väga kirjeldaja kogemusest ja hindamisoskusest. Toodud kirjeldus tundub olevat normileid.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
6 748 591

Loe edasi

Käed ja sõrmed surisevad

Tere.
Käed ja sõrmed surisevad,ebameeldiv tunne.
Tegelen motokrossiga,sõduajal hakkavad surisema.
Milles asi?

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Ilmselt on põhjuseks käenärvi kompressioon kitsas randmekanalis seoses kestva randmeliigese painutusasendiga. Võib esineda nii seoses tööga/spordiga kui sageli ka unes magades käed kõveras enda all.
Loe edasi

Erinevad valud

Tere,
minul on mure selja-, jala- ja kätevaluga. Algas see natuke enam kui kuu tagasi vasaku jala valuga. Valu oli pigem liikuv, mitte ühes kindlas punktis või kiirguv (st valutas kas reis või altpoolt ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kui vereproov näitas põletikku, on kindlast vajalik selgitada põhjus. Peaks määrama borrelioosi näitajad veres ja tegema ka reumaanalüüsid. Suunata saab perearst.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Alaselja ja jalavalud

Tere,
Juba mitu aastat on vaevanud jala- ja alaselja valud. Alguses valutasid jalasääred, selline tuim närvi- või luuvalu. Siis lisandus ka alaseljavalu. Nüüdseks valutavad juba ka jalatallad ja ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Ilmselt oleks õige teha magnetuuring nimmelülidest võimaliku diskikahjustuse selgitamiseks (saab suunata neuroloog) kuna valud on kestnud kaua ja on mõlemas jalas (oht ka põietegevusele). Uuring võimaldaks ...

Loe edasi

Pea kuumab

Tere. Mure selline. Juba 5päeva magada ei saa. Öösel pea nagu kuumab otsas ja nii ebameeldiv kuum tunne on. Kui teki alt välja tulen siis on külmavärinad. Ja terve öö on peas see kuuma tunne. Pea surub ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Surve ja kuumatunne peas on tihti seoses kroonilise ärevusega. Siiski võiks külastada perearsti et teha vereanalüüsid.

Dr. Ain Pajos
6748591
Neurodiagnostika

Loe edasi

Peavalud

Esinevad teravad peavalud meelekoha ja kõrva ümbruse piirkonnas mõlemil pea poolel erinevatel aegadel, juhtub umbes paar korda nädalas ning kestvus on 30sek kuni minut, viimasel ajal pikenenud. Valud on ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tegemist võib olla kaelalihaspingest johtuva kuklanärvide ärritusega. Proovige lasta masseerida kaela ülaosa, mis on tõenäoliselt üsna valulik. Kui asi ei parane, tuleb tulla neuroloogi vastuvõtule.
Loe edasi

Peapõrutused

Tere. Alates aastast 1989 on olnud mitmeid pea traumasid, mis on viiel korral lõppenud peaaju vapustusega ja väga paljudel kordadel peapõrutusega. Nüüd on nii, et iga kukkumisega saan peapõrutuse, kui ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tõenäoliselt ei ole. Kukkumisi tuleks püüda vältida.

Dr. Ain Pajos

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi