Puukentsefaliit Autor: Tiiu Aug


Viited: pinsetid
Puukentsefaliit on viiruslik nakkushaigus, millesse nakatutakse puugihammustuse kaudu. Puugid ise saavad viirust paljudelt loomadelt, eelkõige aga väikestelt närilistelt, kelle verd nad imevad. Puugid on suhteliselt paiksed, kuid lindude ja loomade vahendusel võivad nakkust kandvad puugid levida paljudesse piirkondadesse. Eesti puugiliikidest on ohtlikud võsapuuk, kes elab tiheda alusmetsaga hõredates sega- ja lehtmetsades, samuti puisniitudel, ning laanepuuk, kes elutseb sagedamini põlislaantes. Viirust leitakse nakatunud puugi süljes ja eritistes. Puugi arengus on kolm staadiumi: vastne, nümf ja valmik. Et jõuda uude arengustaadiumi, peab puuk ühe korra toituma, kusjuures talle piisab vaid paarist tilgast verest. Puuk annab nakkust edasi oma järglastele ja võib igas arengustaadiumis eritada viirust – täiskasvanud emane puuk rohkesti, nümf vähem, vastne minimaalselt.

Eestis on puukentsefaliiti diagnoositud 1950. aastast alates. Alguses ei ületanud see 10 haigusjuhtu aastas, kuid näiteks 1997. aastal diagnoositi juba 404 juhtu. Haigestumist esineb aprillist novembrini, sest puukide aktiivseks elutegevuseks peab ööpäevane keskmine temperatuur olema vähemalt +5 kuni +7 °C. Aktiivne puuk varitseb sageli oma saaki mõnel rohukõrrel umbes paarikümne sentimeetri kõrgusel maapinnast. Puugihammustust harilikult ei tunta, sest puuk eritab oma süljega ka veidi tuimastavat ainet, samuti vere hüübimist takistavat ainet. Viirusega võib nakatuda ka sõrmedel olevate pisikriimustuste kaudu, kui puuki sõrmede vahel katki vajutada. Nakatuda võib haigete kitsede piima või sellest piimast valmistatud toodete tarvitamisel.

Peiteperiood kestab 2–28 päeva (harilikult 7–14 päeva). Mida lühem on peiteperiood, seda raskem on üldjuhul haiguse kulg. Haigus kulgeb tihti kahefaasiliselt. Algus võib olla tagasihoidlik – esineb kerge palavik, halb enesetunne, peavalu, lihasevalud, iiveldus, isutus, seedehäired, ülemiste hingamisteede katarri nähud. Nädala jooksul need kaebused kaovad, haige paraneb. Ühel kolmandikul nakatunutest tekib 2–8 päeva jooksul, vahel ka kuni 20 päeva hiljem, uus kehatemperatuuri tõus, kaasneb tugev peavalu, iiveldus, oksendamine, valguskartus, kuklakangestus, uimasus ja üldine halb enesetunne, kujuneb välja peaaju- ja ajukelmepõletik.

Enamasti haiged paranevad. Järelnähtudena võivad ilmneda varasemast kiirem väsimine, töövõime langus, üldine närvilisus ja pingepeavalud. Sageli võib vanematel inimestel püsiva närvisüsteemikahjustusena jääda jäsemete halvatus, mälu- ja koordinatsioonihäired. Haiglaravi on vajalik, et täpsustada diagnoosi, kergendada haige vaevusi ja määrata neuroloogilise kahjustuse ulatus. Ravi on sümptomaatiline, puukentsefaliidi viiruse vastane ravim puudub. Sõltuvalt haiguse staadiumist on voodirežiim vajalik 1–2 nädala vältel.

Haiguse läbipõdemine annab eluaegse kaitse, haigestutakse ainult kord elus. Et haigestumist vältida, tuleb lasta end vaktsineerida – kolmest süstist kaks esimest tehakse 1–3-kuulise vaheajaga, kolmas aga aasta pärast. Lisaannus vaktsiini süstitakse iga kolme aasta tagant, et kaitset säilitada. Süstekoht on tavaliselt natuke aega hell ja tõusta võib väike palavik.

Puugihammustuste vältimiseks on soovitatav kanda metsas ja puisniitudel liikudes pika varrukaga riideid, soovitatavalt heledaid, et puuki märgata juba enne, kui ta jõuab hammustada. Püksisääred toppida sokkide sisse. Puugiohtlikust piirkonnast väljudes tuleb kogu keha hoolega üle vaadata, lastel kindlasti kontrollida kõrvataguseid.

Puugi eemaldamiseks nahast kasutatakse lamedaotsalisi pintsette, millega haaratakse puuki võimalikult pea poolt ja nahale nii lähedalt, kui võimalik. Puuk tõmmatakse nahast välja otsesuunas. Seejärel pestakse haava vee ja seebiga või mõne desinfitseeriva vahendiga. Kui puugi hammustuskohale tekib ringjas nahapunetus või esineb muid häirivaid sümptomeid, tuleb kohe pöörduda arsti poole.

Vt ka putukaallergia.


Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Spondülolistees

Tere, mul olid tugevad seljavalud mis kiirgus vasakusse jalga ja jalg oli ka tuim, diagnoositi spondülolistees , alaseljas, umbes 3 kuud tagasi, lüli oli väljas 1cm. Mingit muud juttu oli ka seal
diskidest ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Õige oleks siiski minna PERHi või Ülikooli kliinikumi EMOsse et uuesti teha vajalikud uuringud ja kus konsulteerib ka neurokirurg. Täpselt teadmata selja seisundit ei saa edasist prognoosida.

Loe edasi

Peapõrutus

Tere!

Oletan, et kukkusin laupäeva öösel, ei mäleta, kuidas, millal, miks. See, miks ma oletan kukkumist, on see, et peas oli muhk ja kuidas see veel sinna saama peaks. Ja hommikul üles ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Antud juhul tuleks kohe pöörduda suurhaigla EMOsse. Selgitamist vajavad öise kukkumise põhjus (epilepsiahoog?) ja võimalikud peatrauma tagajärjed (CT uuring ajust). Perearst asja selgitada ei saa.
Loe edasi

rõhuv tunne peas

Septembri lõpus hakkas valutama pea võtsin ibumetin 400mg kummalisel kombel valu ära ei kadunud kui siis ainult kergelt ning 6. tundi hiljem võtsin uuesti seejärel kadus valu. Kuskil kaks nädalat oli okei ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tegemist tõenäoliselt migreeniseisunditega, millede sagedust ja kestvust oluliselt mõjutab närvisüsteemi seisund. Ilmselt tuleks konsulteerida neuroloogiga.

Dr. Ain Pajos
6 748 591
Loe edasi

valu paremas jalalabas

Algus umbes pool aastat tagasi. Kevadel kukkusin libedaga paremale polvele.Esines pearinglus.Arstile sai mindud septembris.Diagnoositi polve trauma.Halb on ka labajala varvaste liikuvus.Kas see haigus ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Põlve trauma korral võib viga saada jalanärv, samas on võimalik ka seljast lähtuv närvikahjustus. Tuleks minna neuroloogi vastuvõtule.

Dr. Ain Pajos
6748591
Neurodiagnostika

Loe edasi

Hüpofüüsil tsüst

Tere.

Kas hüpofüüsil olev tsüst võib mõjutada meeleolu ja muid kehalisi sümptomeid (kaalulangus, kahvtus, jne)? 2018 a alguses käidud endokrinoloogi juures, siis oli prolaktiini tase kõrge, ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Uuringu kirjelduse järgi on tegemist healoomulise põiekesega, mis ei ole suurenemistendentsiga. Küll võib see põhjustada hormonaalseid häireid ja vaatevälja muutusi. Samas võib see aga ka mitte vaevusi ...

Loe edasi

Jalgades surinad ja peas uimane tunne.

Tere.
Muret teeb peas olev joobes tunne ,nagu kõrvad oleks lukus ,aga ei ole ja mõlemas jalas , varvastest põlvedeni, surin ja jalad oleks nagu pehmed või purjus,ei oskagi seletada.See algas umbes ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Selle probleemiga tuleks algul pöörduda perearsti poole (vererõhk, süda, üldanalüüsid).

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Valu

Uuriks millest võib olla tingitud tuikav valu paremal pool tuharapiirkonnas, mis kiirgab edasi säärde ja valu esineb ainult puhkeasendis olles ja on selline tuikav ?Liikudes ja igapäevaseid toimetusi tehes ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kui valu kiirgub säärde võib olla tegemist alumiste nimmelülidevahelise ketta probleemiga. Valu sõltub asendist. Tuleks algul teha Rö pildid nimmelülidest. Rääkige perearstiga.

Dr. Ain Pajos
Loe edasi

Auraga migreen

Lp dr Ain Pajos

Olen 33 aastane. Muret teeb auraga migreen ja sellega kaasnev. Kui õigesti mäletan, siis diagnoosi sain 2011 aasta.
See aasta on mul olnud 2 väga rasket auraga migreeni. ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tegemist on tõenäoliselt komplitseeritud migreeniseisundiga nn. Status Migrainosus. Seisund kestab mitmeid päevi ja isegi nädalaid. Hoog arvatakse olevat neurovaskulaarne häire, mille algfaasis muutub ...

Loe edasi

Lihaste spasmid

Tere! Olen naine, 26. 5 päeva tagasi algasid tugevad spasmid eelkõige jalgades, mõlemas, terves ulatuses (reied vähem, sääred rohkem). Spasmid kestavad iga päev terve päeva, öösel saan magada. Spasmid ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tegemist võib siiski olla kilpnäärme alatalitusest tingitud lihaskahjustusega (müopaatia). Pidage nõu endokrinoloogiga.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
6748591

Loe edasi

vagus nerve

Tere, pöördun teie poole ühe väga selektiivse probleemiga. Maadlen üle aasta igapäevaselt ektoopiliste südamelöökidega (ventricular premature ectopic beats). Häirivad tunduvalt igapäeva elu, tekitavad ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Südame vahelöögid ehk ekstrasüstolid on vajalikud südame normaalseks tööks - neid võib käsitleda kui nutiseadme restarte. Südame, nagu kogu organismi tööd kontrollib aju läbi uitnärvi saades sealtkaudu ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi