Allergiahaigused Autor: Kaja Julge

Allergiahaigused on astma, allergiline nohu, allergiline alveoliit, atoopiline dermatiit, nõgestõbi, anafülaksia. Eri vanuses inimestele on iseloomulik teatud allergiahaiguste esinemine. Esimestel eluaastatel on kõige sagedamini atoopilist dermatiiti, mille üheks põhjuseks võib olla ülitundlikkus toiduainete suhtes. Eestis on atoopilist dermatiiti 10–15%-l väikelastest. Selles vanuses ilmneb hingamisteede infektsioonide foonil juba ka astmale iseloomulikke sümptomeid – bronhide ahenemisest tingitud raskendatud hingamist ja pikaleveninud köha. Kui varases eas kaasnevad astmasümptomitega teised allergianähud, nagu nahalööbed ja nohu, ning testid tõestavad allergia olemasolu, jäävad astmanähud suure tõenäosusega püsima ka hilisemas eas. Neist lastest, kes põevad esimesel kolmel eluaastal obstruktsiooniga (raskendatud hingamisega) kulgevaid bronhiite, on astmat hiljem kahel kolmandikul. Väikelapseeas on astmat rohkem poistel, hiljem esineb seda poistel ja tüdrukutel enam-vähem võrdselt. Toidust tingitud nõgeslööve on iseloomulik lapseeale, täiskasvanutel on enam kroonilist nõgestõbe ehk urtikaariat, mille põhjus väga sageli ei selgugi. Allergiavastast ravi tuleb ikkagi teha pikka aega, nähud mööduvad tavaliselt alles 1–2 aasta jooksul. Aastaringse nohu põhjustajateks on enamasti tolmulestad või koduloomadelt pärinevad allergeenid. Sellisele nohule on iseloomulik ka nina limaskesta tursest tingitud ninahingamise takistus. Õietolmuallergiast põhjustatud nohu puhul on tüüpilised sümptomid aevastamine, ninasügelus ja vesine eritis ninast; enamasti ilmnevad samal ajal ka silmapõletiku nähud (silmade punetus ja turse, pisaravool).

Allergiahaiguse diagnoos pannakse haige kaebuste ja lisauuringute põhjal, millega hinnatakse näiteks haige bronhide läbitavust ja selle muutumist astmaravimite toimel (bronhide dilatatsioonitest), allergilise põletiku olemasolu hingamisteedes ning selle taandumist ravi foonil (väljahingatava õhu lämmastikoksiidi sisalduse põhjal). 

Allergiahaige ravi on tulemuslikum, kui õnnestub kindlaks teha põhjusallergeen ja seda vältida. Nahatorketeste peetakse allergia diagnoosimisel valikmeetodiks, kuid sageli kasutatakse ka verest IgE-tüüpi allergeenivastaste antikehade sisalduse määramist. Nii kontaktallergia kui toiduallergia diagnostikas on kasutusel epikutaantestid ehk lapitestid, mille puhul allergeen aplitseeritakse naha pinnale. Alati ei selgu põhjusallergeen ning sageli ei olegi atoopilise dermatiidi puhul tegemist otseselt allergilise reaktsiooniga ega astmasümptomid tingitud kindlast allergeenist.

Allergiahaiguste ravis on esmatähtis vältida kokkupuudet allergeeniga. Lisaks kasutatakse allergilise reaktsiooni mahasurumiseks antihistamiinikume, põletiku raviks glükokortikoide (astma puhul aerosooli või pulbrina, nahapõletiku korral salvi ja kreemina). Uusimad astmaravimid on antileukotrieenid ning dermatiidiravimid kaltsineuriini inhibiitorid (pärssijad). Need arstimid on küll nõrgema toimega kui glükokortikoidid, kuid nad ei tekita kõrvalnähte.

Allergiahaigusi osatakse praegu juba edukalt ravida, kuid vältida veel mitte. Piisab väga vähesest allergeenikogusest, et kujuneks ülitundlikkus, ja seda on võimatu ära hoida. Pigem liiguvad uuringud selles suunas, mil viisil tekitada taluvust, et kujuneksid tasakaalustatud immuunreaktsioonid. Otsitakse ka võimalusi, kuidas vaktsineerida allergia vastu.

Teadlased soovitavad rasedatel vältida aktiivset ja passiivset suitsetamist ning rangeid dieete. Süüa tuleb täisväärtuslikku toitu. Rinnaga tuleks last toita vähemalt 6 kuud, loobudes sellel perioodil lisatoidu andmisest. Kui lapsel ei ole allergianähte, ei pea ema rinnaga toitmise perioodil dieeti pidama. Samas on põhjust olla ettevaatlik kakao, tsitruseliste, kiivide, viinamarjade ja tomatite, aga ka värv-, maitse- ja säilitusaineid sisaldavate toodete tarbimisega. Kui allergia on kindlaks tehtud, tuleks vältida/piirata allergeene nii ema kui lapse toidus. Lemmikloomadega kokkupuutest hoidumine ei hoia ülitundlikkuse teket ära, seetõttu ei pea neid profülaktika eesmärgil kodust ära viima. Uuringud on näidanud probiootikumide kasulikku toimet atoopilise dermatiidi vältimisel ja ravis. Liigne kodukeemia kasutamine on halb mitmes mõttes. Aerosoolid võivad ärritada hingamisteid, antimikroobsed vahendid muudavad keskkonna steriilseks. Samas on teada, et inimest ümbritsevatel ja tema seedekulglas olevatel mikroobidel on täita oluline osa normaalsete tasakaalustatud immuunreaktsioonide tekkes.

Vt ka allergeen, allergia, nahatestid, probiootikumid.

Nõuanded sel teemal

EEG UURING

Mida Teie sellisest vastusest järeldate? Ning kuidas edasi käituda?

TEOSTATUD UURINGUD RN1002 x 1 EEG ärkvel+uni KIRJELDUS EEG kirjeldus Ärkvel Põhifoonil 7-8 hz teeta-alfa segaaktiivsus, ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Oma arvamuse korrektseks avaldamiseks vajan täpset krambihoo kirjeldust(millal? mis asendist algas? mis eelnes? kuidas lõppes?jne9, hea oleks ka laps üle vaadata. Kui vajate ainult EEG kommentaari, ...

Loe edasi

2,5 a poisi nokul valged muhud

Tere! Tunnen huvi, kas 2,5 aastasel poisil peaks noku naha all olema valged tasapinnast kõrgemad laigud (pilt manuses)? Käisime seda ka perearstile näitamas, kuid tema ütles, et kui muid vaevusi ei kaane, ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Tegemist võib olla smegma ehk suguorganitel paiknevate rasunäärmete toodetav sekreedi ehk nõre kogumikuga. Kui see lapsele vaevusi ei tekita ja enam suuremaks ei muutu, siis pole vaja ...

Loe edasi

Lapsel sellised punnid.käe peal on niipalju.kaela peal ja kôju ning aelja peal on vähe

Palun abi nende punnidega seaoses kas see võib olla mingi alergia või midagi muud

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kahjuks on pilt väga udune ja ei saa ütelda, kas on see allergia või midagi muud. See võib olla allergia, aga võib ka olla putukahammustus või viirushaigus või mingi mu nahahaigus.
Loe edasi

Aastase lapse toitumine

Tere!
Laps saab kohe aastaseks ning seoses sellega tekkisid tema toitumise kohta mõningad küsimused.
Siiamaani on lapse nö lemmiktoit piimasegu, mida ta jooks ilmselt kõvasti rohkem, kui ma ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Aastane laps võib ju ise rohkem oma tahke toidu koguseid valida. Mõni laps eelistabki aastaselt süüa rohkem nö lisatoitu ja juua vähem piimasegu. Seega võite tahke toidu kogust suurendada ...

Loe edasi

Lapse igemed

Lapsel näpp suus viimased paar päeva. Mõtlesin, et midagi hamba vahele kinni jäänud, aga hoopis põse siseseinal on valge kõva "moodustis". harjates näha ei olnud.

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Võimalik, et tegemist on trauma (nt. põske hammustamine) järgse suu limakesta kahjustusega või stomatiidiga (suu limakesta põletik). Pildi järgi on raske diagnoosi panna. Kui "moodustis" ...

Loe edasi

Lapsel uriin pissimise alguses hägune

Tere,

Lapsel (4 a) on nüüd juba pikemat aega ette tulnud, et pissimise alguses on uriin silmnähtavalt hägune. Peale esimest osa on uriini värv normaale. Kui vahel ette tuleb, et ta pissib ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Soovitan korrata uriiniproovi hägusast pissist.
Vahel on hägusa pissi põhjuseks kitsas eesnahk, mistõttu koguneb eesnaha alla sekreete ja pissimise alguses võib olla uriin hägune. ...

Loe edasi

Lapsel ebameeldiv higihais

Tere,
lapsel (6 aastat) tuleb sel suvel sageli ette, et kaenla all on halb higilõhn (nagu täiskasvanul). Ebameeldiv aroom on ainult ühe kaenla alt, aga ei ole nii meelde jäänud, kas alati ainult ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Tavapäraselt hakkab tõepoolest higi lõhnama puberteedi saabudes (alates 8-9 aasta vanuses) , kuid mõnikord võib higilõhn tekkida ka varem. Higi ise on lõhnatu, kuid nahal olevad mikroobid ...

Loe edasi

2a 11k vanal lapsel valu naba piirkonnas

Tere!
2 a 11 kuud vana poeg kurdab pikemat aega valusid naba piirkonnas (vajutab nabast ülesse poole), tekivad need ootamatult, kas söömise ajal või siis, kui kõht on tühi. Hommikuti esineb ka köhatamist, ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kahjuks ei saa ilma last uurimata valude, oksendamise ja köhatamise põhjust ütelda. Palun pöörduge perearsti poole, kes suunab vajadusel lapse eriarsti juurde.

Lugupidamisega, ...

Loe edasi

12-aastasel ootamatult tekkivad nõrkushood

Tere!

Tegemist on 12-aastase poisiga, kellel pikkust 158 cm ja kaalu 36 kg. Laps on alati olnud keskmisest natuke pikem, viimase pooleteist aasta jooksul on toimunud kasvuspurt, mil pikkust ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kiire kasvu perioodil võib ette tulla nõrkushooge. Sel ajal on väga oluline lapse regulaarsed toidukorrad, piisav uni ja piisav füüsiline koormus. Sel perioodil võib ette tulla minestamist ...

Loe edasi

Raputamine või mitte?

Tere!

Mure järgmine. Kuu vanune laps nutab öösiti gaasivalude tõttu, ühel õhtul venis nutt pikemaks. Laps oli minu vastas, toetasin pead ilusti. Kuna ei osanud midagi teha läksin paratamatult ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere,
aitäh pöördumast! Ärge muretsege, raputamine on tõesti midagi hoopis jõhkramat. Katsuge siiski rahulikuks jääda ja teha sujuvaid liigutusi. Aitab paremini.
Edu Teile!
Lugupidamisega
Loe edasi



Vaata kõiki nõustamisi