Allergiahaigused Autor: Kaja Julge

Allergiahaigused on astma, allergiline nohu, allergiline alveoliit, atoopiline dermatiit, nõgestõbi, anafülaksia. Eri vanuses inimestele on iseloomulik teatud allergiahaiguste esinemine. Esimestel eluaastatel on kõige sagedamini atoopilist dermatiiti, mille üheks põhjuseks võib olla ülitundlikkus toiduainete suhtes. Eestis on atoopilist dermatiiti 10–15%-l väikelastest. Selles vanuses ilmneb hingamisteede infektsioonide foonil juba ka astmale iseloomulikke sümptomeid – bronhide ahenemisest tingitud raskendatud hingamist ja pikaleveninud köha. Kui varases eas kaasnevad astmasümptomitega teised allergianähud, nagu nahalööbed ja nohu, ning testid tõestavad allergia olemasolu, jäävad astmanähud suure tõenäosusega püsima ka hilisemas eas. Neist lastest, kes põevad esimesel kolmel eluaastal obstruktsiooniga (raskendatud hingamisega) kulgevaid bronhiite, on astmat hiljem kahel kolmandikul. Väikelapseeas on astmat rohkem poistel, hiljem esineb seda poistel ja tüdrukutel enam-vähem võrdselt. Toidust tingitud nõgeslööve on iseloomulik lapseeale, täiskasvanutel on enam kroonilist nõgestõbe ehk urtikaariat, mille põhjus väga sageli ei selgugi. Allergiavastast ravi tuleb ikkagi teha pikka aega, nähud mööduvad tavaliselt alles 1–2 aasta jooksul. Aastaringse nohu põhjustajateks on enamasti tolmulestad või koduloomadelt pärinevad allergeenid. Sellisele nohule on iseloomulik ka nina limaskesta tursest tingitud ninahingamise takistus. Õietolmuallergiast põhjustatud nohu puhul on tüüpilised sümptomid aevastamine, ninasügelus ja vesine eritis ninast; enamasti ilmnevad samal ajal ka silmapõletiku nähud (silmade punetus ja turse, pisaravool).

Allergiahaiguse diagnoos pannakse haige kaebuste ja lisauuringute põhjal, millega hinnatakse näiteks haige bronhide läbitavust ja selle muutumist astmaravimite toimel (bronhide dilatatsioonitest), allergilise põletiku olemasolu hingamisteedes ning selle taandumist ravi foonil (väljahingatava õhu lämmastikoksiidi sisalduse põhjal). 

Allergiahaige ravi on tulemuslikum, kui õnnestub kindlaks teha põhjusallergeen ja seda vältida. Nahatorketeste peetakse allergia diagnoosimisel valikmeetodiks, kuid sageli kasutatakse ka verest IgE-tüüpi allergeenivastaste antikehade sisalduse määramist. Nii kontaktallergia kui toiduallergia diagnostikas on kasutusel epikutaantestid ehk lapitestid, mille puhul allergeen aplitseeritakse naha pinnale. Alati ei selgu põhjusallergeen ning sageli ei olegi atoopilise dermatiidi puhul tegemist otseselt allergilise reaktsiooniga ega astmasümptomid tingitud kindlast allergeenist.

Allergiahaiguste ravis on esmatähtis vältida kokkupuudet allergeeniga. Lisaks kasutatakse allergilise reaktsiooni mahasurumiseks antihistamiinikume, põletiku raviks glükokortikoide (astma puhul aerosooli või pulbrina, nahapõletiku korral salvi ja kreemina). Uusimad astmaravimid on antileukotrieenid ning dermatiidiravimid kaltsineuriini inhibiitorid (pärssijad). Need arstimid on küll nõrgema toimega kui glükokortikoidid, kuid nad ei tekita kõrvalnähte.

Allergiahaigusi osatakse praegu juba edukalt ravida, kuid vältida veel mitte. Piisab väga vähesest allergeenikogusest, et kujuneks ülitundlikkus, ja seda on võimatu ära hoida. Pigem liiguvad uuringud selles suunas, mil viisil tekitada taluvust, et kujuneksid tasakaalustatud immuunreaktsioonid. Otsitakse ka võimalusi, kuidas vaktsineerida allergia vastu.

Teadlased soovitavad rasedatel vältida aktiivset ja passiivset suitsetamist ning rangeid dieete. Süüa tuleb täisväärtuslikku toitu. Rinnaga tuleks last toita vähemalt 6 kuud, loobudes sellel perioodil lisatoidu andmisest. Kui lapsel ei ole allergianähte, ei pea ema rinnaga toitmise perioodil dieeti pidama. Samas on põhjust olla ettevaatlik kakao, tsitruseliste, kiivide, viinamarjade ja tomatite, aga ka värv-, maitse- ja säilitusaineid sisaldavate toodete tarbimisega. Kui allergia on kindlaks tehtud, tuleks vältida/piirata allergeene nii ema kui lapse toidus. Lemmikloomadega kokkupuutest hoidumine ei hoia ülitundlikkuse teket ära, seetõttu ei pea neid profülaktika eesmärgil kodust ära viima. Uuringud on näidanud probiootikumide kasulikku toimet atoopilise dermatiidi vältimisel ja ravis. Liigne kodukeemia kasutamine on halb mitmes mõttes. Aerosoolid võivad ärritada hingamisteid, antimikroobsed vahendid muudavad keskkonna steriilseks. Samas on teada, et inimest ümbritsevatel ja tema seedekulglas olevatel mikroobidel on täita oluline osa normaalsete tasakaalustatud immuunreaktsioonide tekkes.

Vt ka allergeen, allergia, nahatestid, probiootikumid.

Nõuanded sel teemal

Laigud lapse keelel

Tere 2aastat ja9 kuud vanal lapsel on läinud keel laiguliseks ja tundub et peal ka mingid villid et mida peaksin tegema. Laigud on tekkinud paari päeva jooksul

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Foto pealt mina lapse keelel ville ei näe.
Laigulise keele põhjusi on mitu:
* Kui lisaks laikudele on ka villid, siis võib olla tegemist mingi viirushaigusega, mis tekitab ...

Loe edasi

Öised ärkamised

Laps oli haige ( kõrge palavik neli päeva, aftid keelel, silmapõletik, kõrvad punases, nina turses), antibiootikumi ei vajanud, organism sai ise hakkama. Peale palaviku langust ja tervenemise ajal tõuseb ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Haigus võib tekitada lapsel unehäireid ja rahutu uni võib tekkida pärast mingisugust sündmust - haigus, hammaste lõikumine, reis jne. Öist ärkamist võib väikelastel aeg-ajalt ette tulla ...

Loe edasi

Lapse kõne

Tere!

Mure 1a ja 10k tüdruku kõne pärast. Selgeid sõnu on tal kuskil viis, ülejäänud on ainult silbid või tema enda väljamõeldud sõnad. Sõnu ta järgi ei ütle, küll aga tunneb tähestikust pooli ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Soovitan kõigepealt pöörduda logopeedi poole.Nii neuroloogi kui ka logopeedi konsultatsiooni vajaduse otsustab perearst.
Edu Teile!
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

Lisatoitu saava lapse vedelikuvajadus

Tere!

Küsimuse sisu on lühidalt järgmine: kas kaheksakuune, rinnapiima ja (lihaga) lisatoitu sööv laps peab tingimata lisaks jooma ka vett või täidab rinnapiim lapse vedelikuvajaduse?

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kui laps saab rinnapiima vastavalt tema vajadusele, siis ei pea tingimata vett juurde andma. Kui aga on väga palavad ilmad, nagu see on preagu, võib laps vajada lisaks rinnapiimale ka ...

Loe edasi

Rahutu uni

Mure 1 aastase lapse une pärast. Viimasel
ajal iga ōhtu läheb laps magama suure nutuga ja ärkab hiljem iga 1-2 h tagant nutuga. Kas peaksin muretsema vōi on see asi mööduv. Rahutud uned on kestnud ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh küsimast! Rahutu uni võib olla mitmel põhjusel. Palavus, hammaste tulek. Juua tuleks anda ainult vett ja tassist, siis tuleb ka ärkamisi vähem.
Tegemist on ajutise probleemiga.
Loe edasi

Kukkumine

Tere. Laps kukkus 72 cm voodilt otse peaga laudpõrandale. Laps nuttis valust tükk aega. Kiirabi käis kohal ja ei näinud midagi muret tekitavat. Paluti jälgida. Sel päeval oli ta väga viril, tahtis rohkem ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Arvan, et peaksite lapsele aega andma. Muretsemiseks ei näe põhjust.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

Imiku toitumine

Küsimus toitumise kohta. Perearst soovitas lapsele lisaks anda juba teisel nädalal 70ml 5 korda päevas lisatoitu, kuna laps ei võtnud juurde. Sis hakkas laps juurde võtma ning vähendasin oma aru järgi ...

Kaja Julge

Vastas dr Kaja Julge

Tere,

Rinnapiima saava lapse kaka võib olla vedelam ja kakamise sagedus on väga varieeruv. Kui laps saab lisaks rinnapiimale piimasegu, siis see muudab ka kakat ning see ei ole enam tavapärase ...

Loe edasi

Imiku peapõrutus

Tere.
Mul selline mure, et eile õhtul juhtus minu 1k ja 10 päevase lapsega kogemata õnnetus. Hakkasin last lamamistoolist tõstma ja klaaslaud oli seal kõrval. Kuidagi olin lapse halvasti käte peale ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh pöördumast ja vabandan hilinenud vastuse pärast.
Soovituslik käitumine sellisel puhul on lapse jälgimine. Alati on soovitav kahtluste korral pöörduda arsti vastuvõtule, sest ainult ...

Loe edasi

Lapse peakuju ja lõge

Tere! Minu mure seisneb selles, et käisin beebiga 3 kuu kontrollis, kus arst mainis, et mu lapsel teistsugune peakuju. Küsisin et mis see tähendab, ta vastas, et mitte midagi, et inimesed ongi erinevad ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere ja aitäh pöördumast!
Teie ja perearsti vahelise vestluse refereerimise alusel arvan, et muretsemiseks ei ole põhjust.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

3-aastase lapse kõnehäire

Tere!
Ma ei tea, kas pöördun hetkel õige eriala arsti poole, aga nina-kõrva-kurguarsti kahjuks valikus ei olnud. Mure on mul 3a5k poja kõne pärast, see vastab paremal juhul 2-aastase tasemele - ta ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere ja aitäh pöördumast!
Soovitan pöörduda lasteneuroloogi vastuvõtule ning ülesanne on eelkõige lapse arengu hindamine. Samuti tuleks konsulteerida psühholoogi ja logopeediga. Loodan, et nad siiski ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi