Allergiahaigused Autor: Kaja Julge

Allergiahaigused on astma, allergiline nohu, allergiline alveoliit, atoopiline dermatiit, nõgestõbi, anafülaksia. Eri vanuses inimestele on iseloomulik teatud allergiahaiguste esinemine. Esimestel eluaastatel on kõige sagedamini atoopilist dermatiiti, mille üheks põhjuseks võib olla ülitundlikkus toiduainete suhtes. Eestis on atoopilist dermatiiti 10–15%-l väikelastest. Selles vanuses ilmneb hingamisteede infektsioonide foonil juba ka astmale iseloomulikke sümptomeid – bronhide ahenemisest tingitud raskendatud hingamist ja pikaleveninud köha. Kui varases eas kaasnevad astmasümptomitega teised allergianähud, nagu nahalööbed ja nohu, ning testid tõestavad allergia olemasolu, jäävad astmanähud suure tõenäosusega püsima ka hilisemas eas. Neist lastest, kes põevad esimesel kolmel eluaastal obstruktsiooniga (raskendatud hingamisega) kulgevaid bronhiite, on astmat hiljem kahel kolmandikul. Väikelapseeas on astmat rohkem poistel, hiljem esineb seda poistel ja tüdrukutel enam-vähem võrdselt. Toidust tingitud nõgeslööve on iseloomulik lapseeale, täiskasvanutel on enam kroonilist nõgestõbe ehk urtikaariat, mille põhjus väga sageli ei selgugi. Allergiavastast ravi tuleb ikkagi teha pikka aega, nähud mööduvad tavaliselt alles 1–2 aasta jooksul. Aastaringse nohu põhjustajateks on enamasti tolmulestad või koduloomadelt pärinevad allergeenid. Sellisele nohule on iseloomulik ka nina limaskesta tursest tingitud ninahingamise takistus. Õietolmuallergiast põhjustatud nohu puhul on tüüpilised sümptomid aevastamine, ninasügelus ja vesine eritis ninast; enamasti ilmnevad samal ajal ka silmapõletiku nähud (silmade punetus ja turse, pisaravool).

Allergiahaiguse diagnoos pannakse haige kaebuste ja lisauuringute põhjal, millega hinnatakse näiteks haige bronhide läbitavust ja selle muutumist astmaravimite toimel (bronhide dilatatsioonitest), allergilise põletiku olemasolu hingamisteedes ning selle taandumist ravi foonil (väljahingatava õhu lämmastikoksiidi sisalduse põhjal). 

Allergiahaige ravi on tulemuslikum, kui õnnestub kindlaks teha põhjusallergeen ja seda vältida. Nahatorketeste peetakse allergia diagnoosimisel valikmeetodiks, kuid sageli kasutatakse ka verest IgE-tüüpi allergeenivastaste antikehade sisalduse määramist. Nii kontaktallergia kui toiduallergia diagnostikas on kasutusel epikutaantestid ehk lapitestid, mille puhul allergeen aplitseeritakse naha pinnale. Alati ei selgu põhjusallergeen ning sageli ei olegi atoopilise dermatiidi puhul tegemist otseselt allergilise reaktsiooniga ega astmasümptomid tingitud kindlast allergeenist.

Allergiahaiguste ravis on esmatähtis vältida kokkupuudet allergeeniga. Lisaks kasutatakse allergilise reaktsiooni mahasurumiseks antihistamiinikume, põletiku raviks glükokortikoide (astma puhul aerosooli või pulbrina, nahapõletiku korral salvi ja kreemina). Uusimad astmaravimid on antileukotrieenid ning dermatiidiravimid kaltsineuriini inhibiitorid (pärssijad). Need arstimid on küll nõrgema toimega kui glükokortikoidid, kuid nad ei tekita kõrvalnähte.

Allergiahaigusi osatakse praegu juba edukalt ravida, kuid vältida veel mitte. Piisab väga vähesest allergeenikogusest, et kujuneks ülitundlikkus, ja seda on võimatu ära hoida. Pigem liiguvad uuringud selles suunas, mil viisil tekitada taluvust, et kujuneksid tasakaalustatud immuunreaktsioonid. Otsitakse ka võimalusi, kuidas vaktsineerida allergia vastu.

Teadlased soovitavad rasedatel vältida aktiivset ja passiivset suitsetamist ning rangeid dieete. Süüa tuleb täisväärtuslikku toitu. Rinnaga tuleks last toita vähemalt 6 kuud, loobudes sellel perioodil lisatoidu andmisest. Kui lapsel ei ole allergianähte, ei pea ema rinnaga toitmise perioodil dieeti pidama. Samas on põhjust olla ettevaatlik kakao, tsitruseliste, kiivide, viinamarjade ja tomatite, aga ka värv-, maitse- ja säilitusaineid sisaldavate toodete tarbimisega. Kui allergia on kindlaks tehtud, tuleks vältida/piirata allergeene nii ema kui lapse toidus. Lemmikloomadega kokkupuutest hoidumine ei hoia ülitundlikkuse teket ära, seetõttu ei pea neid profülaktika eesmärgil kodust ära viima. Uuringud on näidanud probiootikumide kasulikku toimet atoopilise dermatiidi vältimisel ja ravis. Liigne kodukeemia kasutamine on halb mitmes mõttes. Aerosoolid võivad ärritada hingamisteid, antimikroobsed vahendid muudavad keskkonna steriilseks. Samas on teada, et inimest ümbritsevatel ja tema seedekulglas olevatel mikroobidel on täita oluline osa normaalsete tasakaalustatud immuunreaktsioonide tekkes.

Vt ka allergeen, allergia, nahatestid, probiootikumid.

Nõuanded sel teemal

Probleem unega 1.9 aastasel

Mu poeg on alates 3.elukuust olnud kehva magaja. Nutab öösiti palju, rahuneb raskelt. Rinda sai 4 elukuud, siis jäin teise lapse ootele ja läks edasi segu peale. Mina ei täheldanud sellest talle mingit ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Lastel on sageli unehäireid ja nende vallandajaks on tavaliselt haigused, elumuutused (lapse sünd, kolimine). Väga head ja lühikest soovitust on raske anda. Olete juba teinud mitut olulist ...

Loe edasi

8.kuune kissitab

Tere,

Minu 8.kuune laps hakkas kissitama silmi. Alguses tundus naljakas, kuid vahepeal teeb seda täiesti suvaliselt. Teeb mitu korda päeva jooksul. Kas see võib viidata millelegi tõsisemale ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Tõenäolielt on mööduv, aga võiksite ikka vastuvõtule tulla. Tehke kissitamisest video.
Lugupidanisefa
Anu Sööt

Loe edasi

Gaasivalud või kõhuvalu?!

Tere!

Üritan siis pika jutu võimalikult lühidalt ja selgelt kirja panna

Meie beebit on esimestest elunädalatest saati vaevanud gaasivalud. Lähenedes 3ndale elukuule tundus, et ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Tavaliselt tekivad gaasivalud ehk koolikud kahe-kolmenädalasel imikul ja kestavad kolmanda-neljanda kuuni, vahel aga kauem kuni esimese elupoolaasta lõpuni. Koolikuid esineb kuni kolmandikul ...

Loe edasi

Allergia

Tere. Minu 4 aastasel lapsel on mingid karedad laigud jalapaeal. Löövet esineb ainult ühel jalal ning kuni pōlveni. Millega vōiks tegu olla? Lisatud ka pildid. Aitäh!

Kaja Julge

Vastas dr Kaja Julge

Tere,
Selle pildi järgi ei ole kahjuks võimalik nõu anda, millega tegemist ja kuidas ravida.
Nahka oleks vaja näha kogu keha ulatuses ning küsida lisaks päris palju...

Kõigepealt ...

Loe edasi

Väikelapse toit

Tere!

Kuidas on õige anda toidu kõrvale vedelikku 1 aasta 3 kuusele lapsele? Kas vahetult enne, pärast sööki või toidukorra ajal? Missuguse peenestusastmega peaks lapsele antav (liha)toit ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kahvliga purustatud toit peaks olema sobilik ja kui juba on lõikunud esimesed purihambad võib hakata andma ka tükilisemat toitu.
Toidu kordade vahele sobib joogiks vaid vesi. ...

Loe edasi

Punased laigud

Millest võiks olla tingitud selline lööve.
Nahk on kuiv ja kare, last pestud 2-3 päeva tagant

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Punaste laikude nimi võiks olla dermatiit. See tähendab nahapõletikku, mille põhjusi võib olla väga mitu - ärritus, allergia, kuiv õhk, kuivatavad pesuvahendid, hõõrdumine jne.
Loe edasi

Lapse kõhulahtisus

Tere,
Sooviksin küsida nöu, kuna olen natuke mures lapse pärast.
Laps on 1,5a 11 jaanuar tekkis palavik mis kestis 5 päeva (38-39kraadi)
14 jaanuar läks lapsel ka köht lahti ja oli nohune, ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

ilmselt põdes laps viiruse poolt põhjustatud kõhulahtisust, mis võibki kesta paar nädalat. Vereanalüüs on korras ja kakamise sagedus ka vähenemas, loodame, et laps lähiajal paraneb. ...

Loe edasi

lapse vereanalüüs ja köha

Lapsel tekkis suve lõpul köha ning siiamaani. Köhib tihedalt, prooviks nagu kurku puhtaks saada. Kõhib umbes 15min jooksul 10x, aga mitte järjest hooti, vaid mingi minut ja kaks on vahet. Ütleb, et vahel ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

nende vereproovide alusel ei saa ütelda, mis on lapse köha põhjuseks ega ka seda, kas lapsel võiks olla klamüüdia või mükoplasma. Monotsüüte võib olla vereanlüüsis rohkem põletiku korral. ...

Loe edasi

Imiku söötmine pudelist

Tere, meie 6 kuune beebi keeldub söömast rpad lutipudelist, kui seda annab keegi teine peale ema. Hakkab hüsteeriliselt nutma, kuigi ise on näljane.. Beebi toitub rpa-st mitmendat kuud ja varasemalt ei ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Laps kasvab ja areneb ning tal tekivad oma soovid, mida saab näiteks keeldumisega väljendada. See ei tähenda, et ta seda keeldumist teadlikult teeks, aga ilmselt seostab ta piima emaga ...

Loe edasi

Lapse roe

Tere

Laps käib roojamas üks kord 3 päeva jooksul , vahepeal kord kahe päeva jooksul. Tunneb ennast hästi, mängib, tal on hea tuju, ei kurda. Kui tekib soov roojada, siis kakab ainult seistes, ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kolmeaastane laps võiks kakada iga päev, kui aga kakamine kaebusi ei tekita on normaalne ka üle päeva roojamine. Miks laps ei ole nõus potile istuma, on raske ütelda. Võimalik, et potil ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi