Allergiahaigused Autor: Kaja Julge

Allergiahaigused on astma, allergiline nohu, allergiline alveoliit, atoopiline dermatiit, nõgestõbi, anafülaksia. Eri vanuses inimestele on iseloomulik teatud allergiahaiguste esinemine. Esimestel eluaastatel on kõige sagedamini atoopilist dermatiiti, mille üheks põhjuseks võib olla ülitundlikkus toiduainete suhtes. Eestis on atoopilist dermatiiti 10–15%-l väikelastest. Selles vanuses ilmneb hingamisteede infektsioonide foonil juba ka astmale iseloomulikke sümptomeid – bronhide ahenemisest tingitud raskendatud hingamist ja pikaleveninud köha. Kui varases eas kaasnevad astmasümptomitega teised allergianähud, nagu nahalööbed ja nohu, ning testid tõestavad allergia olemasolu, jäävad astmanähud suure tõenäosusega püsima ka hilisemas eas. Neist lastest, kes põevad esimesel kolmel eluaastal obstruktsiooniga (raskendatud hingamisega) kulgevaid bronhiite, on astmat hiljem kahel kolmandikul. Väikelapseeas on astmat rohkem poistel, hiljem esineb seda poistel ja tüdrukutel enam-vähem võrdselt. Toidust tingitud nõgeslööve on iseloomulik lapseeale, täiskasvanutel on enam kroonilist nõgestõbe ehk urtikaariat, mille põhjus väga sageli ei selgugi. Allergiavastast ravi tuleb ikkagi teha pikka aega, nähud mööduvad tavaliselt alles 1–2 aasta jooksul. Aastaringse nohu põhjustajateks on enamasti tolmulestad või koduloomadelt pärinevad allergeenid. Sellisele nohule on iseloomulik ka nina limaskesta tursest tingitud ninahingamise takistus. Õietolmuallergiast põhjustatud nohu puhul on tüüpilised sümptomid aevastamine, ninasügelus ja vesine eritis ninast; enamasti ilmnevad samal ajal ka silmapõletiku nähud (silmade punetus ja turse, pisaravool).

Allergiahaiguse diagnoos pannakse haige kaebuste ja lisauuringute põhjal, millega hinnatakse näiteks haige bronhide läbitavust ja selle muutumist astmaravimite toimel (bronhide dilatatsioonitest), allergilise põletiku olemasolu hingamisteedes ning selle taandumist ravi foonil (väljahingatava õhu lämmastikoksiidi sisalduse põhjal). 

Allergiahaige ravi on tulemuslikum, kui õnnestub kindlaks teha põhjusallergeen ja seda vältida. Nahatorketeste peetakse allergia diagnoosimisel valikmeetodiks, kuid sageli kasutatakse ka verest IgE-tüüpi allergeenivastaste antikehade sisalduse määramist. Nii kontaktallergia kui toiduallergia diagnostikas on kasutusel epikutaantestid ehk lapitestid, mille puhul allergeen aplitseeritakse naha pinnale. Alati ei selgu põhjusallergeen ning sageli ei olegi atoopilise dermatiidi puhul tegemist otseselt allergilise reaktsiooniga ega astmasümptomid tingitud kindlast allergeenist.

Allergiahaiguste ravis on esmatähtis vältida kokkupuudet allergeeniga. Lisaks kasutatakse allergilise reaktsiooni mahasurumiseks antihistamiinikume, põletiku raviks glükokortikoide (astma puhul aerosooli või pulbrina, nahapõletiku korral salvi ja kreemina). Uusimad astmaravimid on antileukotrieenid ning dermatiidiravimid kaltsineuriini inhibiitorid (pärssijad). Need arstimid on küll nõrgema toimega kui glükokortikoidid, kuid nad ei tekita kõrvalnähte.

Allergiahaigusi osatakse praegu juba edukalt ravida, kuid vältida veel mitte. Piisab väga vähesest allergeenikogusest, et kujuneks ülitundlikkus, ja seda on võimatu ära hoida. Pigem liiguvad uuringud selles suunas, mil viisil tekitada taluvust, et kujuneksid tasakaalustatud immuunreaktsioonid. Otsitakse ka võimalusi, kuidas vaktsineerida allergia vastu.

Teadlased soovitavad rasedatel vältida aktiivset ja passiivset suitsetamist ning rangeid dieete. Süüa tuleb täisväärtuslikku toitu. Rinnaga tuleks last toita vähemalt 6 kuud, loobudes sellel perioodil lisatoidu andmisest. Kui lapsel ei ole allergianähte, ei pea ema rinnaga toitmise perioodil dieeti pidama. Samas on põhjust olla ettevaatlik kakao, tsitruseliste, kiivide, viinamarjade ja tomatite, aga ka värv-, maitse- ja säilitusaineid sisaldavate toodete tarbimisega. Kui allergia on kindlaks tehtud, tuleks vältida/piirata allergeene nii ema kui lapse toidus. Lemmikloomadega kokkupuutest hoidumine ei hoia ülitundlikkuse teket ära, seetõttu ei pea neid profülaktika eesmärgil kodust ära viima. Uuringud on näidanud probiootikumide kasulikku toimet atoopilise dermatiidi vältimisel ja ravis. Liigne kodukeemia kasutamine on halb mitmes mõttes. Aerosoolid võivad ärritada hingamisteid, antimikroobsed vahendid muudavad keskkonna steriilseks. Samas on teada, et inimest ümbritsevatel ja tema seedekulglas olevatel mikroobidel on täita oluline osa normaalsete tasakaalustatud immuunreaktsioonide tekkes.

Vt ka allergeen, allergia, nahatestid, probiootikumid.

Nõuanded sel teemal

Käeline tegevus

Tere.

Märkasin oma pojal kuskil 6 kuu vanusena, et kui parema käe sõrmega tahab midagi puudutada siis kasutab nimetissõrme aga kui vasaku käega siis kasutab puudutamiseks pöialt ja ülejäänud ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh pöördumast! Igal inimesel on oma iseärasused. Midagi haiguslikku sellest ei järeldaks.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

Kassiallergia

Tere,
Lapsel avastati kassiallergia. Meil endal kodus kasse pole, küll aga vanaema juures on. Ta küll saab korra 2 nädala jooksul sinna viidud max tunniks, aga terve keha läheb kohe punaseks ja ...

Kaja Julge

Vastas dr Kaja Julge

Tere,

Kassiallergia on küllalt sage ja lapsel IgE antikehade sisaldus veres 14 kU/l on kõrge sensibiliseerumise ehk ülitundlikkuse näitaja. Kassiallergia võib väljenduda nii allergilise nohu, ...

Loe edasi

Imik hoiab pead kuklas

Tere!

3-kuune laps ei suuda süles pead hoida. Nii pikali kui süles olles ajab ta oma pea kuklasse, nö vibu asendisse. Enamasti on ta süles näoga minu poole. Olen hoidnud teda ka seljaga vastu ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh pöördumast!
Kõhuli tuleks selles vanuses last panna umbes 4-5 korda päevas ning tema rindkere alla võiks asetada rulli keeratud käterätiku, et vähem oleks pead kuklas asendit. Lapse ...

Loe edasi

Soolane nahk beebil - kas võib viidata haigusele?

Lugesin sellise haiguse kohta nagu tsüstiline fibroos. Sünnitusmajast kaasa antud lehe peal ei ole ristikest selle haiguse skriiningu kasti sees, mis tähendab, et teda selle haiguse suhtes sünnitusmajas ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Tsüstilise fibroosi suhtes Eestis vastsündinutele skriining testi ei tehta.
Higi on iseenesest veidi soolakas. Kui Teile tundub, et Teie lapse higi on väga soolane, siis rääkige ...

Loe edasi

Borrelioos ja imetamine

Mul tekkis põlveõndlasse punane laik ja nüüd sain vastuse et mul on borrelioos. Imetan oma 8kuust beebit. Kas katema võis nakkuse mult saada? Kas on antibiootikume mida võib ka imetamise ajal võtta?

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Teie ei saa lapsele nakkust anda, rinnapiima kaudu nakkus ei levi.
Amoxicillin võiks sobida imetamise ajal borrelioosi raviks.
Kas on täiesti kindel, et Teil on borrelioos.? ...

Loe edasi

14-aastase tüdruku erinevad valud

Tere

14-aastasel tüdrukul on juba kuu aega valud rindkeres. Peamiselt on see tuim valu, mis üldjuhul on püsi, aegajalt kaob ära ja aegajalt muutub tugevamaks. Valud on peamiselt rindkere keskel ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh küsimast! Kindlasti võib tegemist olla psühhogeensete valudega, aga enne tuleb siiski orgaanilised haigused välja lülitada. Psühhogeensete valude korral on vajalik tegelda eeskätt lapse ...

Loe edasi

Süljenäärme pôletik?

Tere, lapsel on ühe aastaselt diagnoositud süljenäärmepôletik. Sai antibiootikumi ravi. Peale seda on iga väiksemagi nohuga jälle süljenäärmed turses ja valulikud. Süüa on ka lapsel valus. Perearst arvas, ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Ultraheliuuringuga saaks vaadata, kas turses on süljenäärmed või lümfisõlmed.
Kui lapsel on äge hingamisteede haigus, siis kaela piirkonna lümfisõlmed muutuvad suuremaks, sest ...

Loe edasi

Nõgestõbi

Kas see on urtikaaria?

Kaja Julge

Vastas dr Kaja Julge

Tere,

Mõne päeva jooksul olnud nõgeslööbe pärast ei pea kohe perearsti vastuvõtule sõitma. Püüdke mõelda, mida olete teisiti teinud - pesuvahendid, riietus, toit, ravimid, külm, kuum vms, ...

Loe edasi

Lapse jalal on moodustis, mis ära ei kao.

Tere


Lapse jalale tekkis umbes pool aastat tagasi kummaline punn/moodustis. Moodustis on siiani jalal ja on selle aja jooksul muutunud. Päris alguses meenutaski justkui tavalist punni ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Pildi järgi on võimatu diagnoosi panna.
Palun minge uuesti perearsti juurde ja näidake seda punnikest talle.
Kui perearst ei saa aidata, siis soovitan nahaarsti konsultatsiooni, ...

Loe edasi

Laps kaka

Tere, lapse kaka on paar päeva olnud selline nagu pildil. Laps pidevalt punnitab ja tundub olevat gaase kõhus. Kaka oli muidu alati kollane tükikestega. Nüüd paar päeva on selline rohekas. Last toidan ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Võib-olla olete ise söönud mingit uut toitu, mille tõttu on lapse kaka muutunud. Kui laps sai rotaviiruse vastase vaktsiini, siis ka see võib muuta kaka värvi ja konsistentsi. Gaasivalude ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi