Allergiahaigused Autor: Kaja Julge

Allergiahaigused on astma, allergiline nohu, allergiline alveoliit, atoopiline dermatiit, nõgestõbi, anafülaksia. Eri vanuses inimestele on iseloomulik teatud allergiahaiguste esinemine. Esimestel eluaastatel on kõige sagedamini atoopilist dermatiiti, mille üheks põhjuseks võib olla ülitundlikkus toiduainete suhtes. Eestis on atoopilist dermatiiti 10–15%-l väikelastest. Selles vanuses ilmneb hingamisteede infektsioonide foonil juba ka astmale iseloomulikke sümptomeid – bronhide ahenemisest tingitud raskendatud hingamist ja pikaleveninud köha. Kui varases eas kaasnevad astmasümptomitega teised allergianähud, nagu nahalööbed ja nohu, ning testid tõestavad allergia olemasolu, jäävad astmanähud suure tõenäosusega püsima ka hilisemas eas. Neist lastest, kes põevad esimesel kolmel eluaastal obstruktsiooniga (raskendatud hingamisega) kulgevaid bronhiite, on astmat hiljem kahel kolmandikul. Väikelapseeas on astmat rohkem poistel, hiljem esineb seda poistel ja tüdrukutel enam-vähem võrdselt. Toidust tingitud nõgeslööve on iseloomulik lapseeale, täiskasvanutel on enam kroonilist nõgestõbe ehk urtikaariat, mille põhjus väga sageli ei selgugi. Allergiavastast ravi tuleb ikkagi teha pikka aega, nähud mööduvad tavaliselt alles 1–2 aasta jooksul. Aastaringse nohu põhjustajateks on enamasti tolmulestad või koduloomadelt pärinevad allergeenid. Sellisele nohule on iseloomulik ka nina limaskesta tursest tingitud ninahingamise takistus. Õietolmuallergiast põhjustatud nohu puhul on tüüpilised sümptomid aevastamine, ninasügelus ja vesine eritis ninast; enamasti ilmnevad samal ajal ka silmapõletiku nähud (silmade punetus ja turse, pisaravool).

Allergiahaiguse diagnoos pannakse haige kaebuste ja lisauuringute põhjal, millega hinnatakse näiteks haige bronhide läbitavust ja selle muutumist astmaravimite toimel (bronhide dilatatsioonitest), allergilise põletiku olemasolu hingamisteedes ning selle taandumist ravi foonil (väljahingatava õhu lämmastikoksiidi sisalduse põhjal). 

Allergiahaige ravi on tulemuslikum, kui õnnestub kindlaks teha põhjusallergeen ja seda vältida. Nahatorketeste peetakse allergia diagnoosimisel valikmeetodiks, kuid sageli kasutatakse ka verest IgE-tüüpi allergeenivastaste antikehade sisalduse määramist. Nii kontaktallergia kui toiduallergia diagnostikas on kasutusel epikutaantestid ehk lapitestid, mille puhul allergeen aplitseeritakse naha pinnale. Alati ei selgu põhjusallergeen ning sageli ei olegi atoopilise dermatiidi puhul tegemist otseselt allergilise reaktsiooniga ega astmasümptomid tingitud kindlast allergeenist.

Allergiahaiguste ravis on esmatähtis vältida kokkupuudet allergeeniga. Lisaks kasutatakse allergilise reaktsiooni mahasurumiseks antihistamiinikume, põletiku raviks glükokortikoide (astma puhul aerosooli või pulbrina, nahapõletiku korral salvi ja kreemina). Uusimad astmaravimid on antileukotrieenid ning dermatiidiravimid kaltsineuriini inhibiitorid (pärssijad). Need arstimid on küll nõrgema toimega kui glükokortikoidid, kuid nad ei tekita kõrvalnähte.

Allergiahaigusi osatakse praegu juba edukalt ravida, kuid vältida veel mitte. Piisab väga vähesest allergeenikogusest, et kujuneks ülitundlikkus, ja seda on võimatu ära hoida. Pigem liiguvad uuringud selles suunas, mil viisil tekitada taluvust, et kujuneksid tasakaalustatud immuunreaktsioonid. Otsitakse ka võimalusi, kuidas vaktsineerida allergia vastu.

Teadlased soovitavad rasedatel vältida aktiivset ja passiivset suitsetamist ning rangeid dieete. Süüa tuleb täisväärtuslikku toitu. Rinnaga tuleks last toita vähemalt 6 kuud, loobudes sellel perioodil lisatoidu andmisest. Kui lapsel ei ole allergianähte, ei pea ema rinnaga toitmise perioodil dieeti pidama. Samas on põhjust olla ettevaatlik kakao, tsitruseliste, kiivide, viinamarjade ja tomatite, aga ka värv-, maitse- ja säilitusaineid sisaldavate toodete tarbimisega. Kui allergia on kindlaks tehtud, tuleks vältida/piirata allergeene nii ema kui lapse toidus. Lemmikloomadega kokkupuutest hoidumine ei hoia ülitundlikkuse teket ära, seetõttu ei pea neid profülaktika eesmärgil kodust ära viima. Uuringud on näidanud probiootikumide kasulikku toimet atoopilise dermatiidi vältimisel ja ravis. Liigne kodukeemia kasutamine on halb mitmes mõttes. Aerosoolid võivad ärritada hingamisteid, antimikroobsed vahendid muudavad keskkonna steriilseks. Samas on teada, et inimest ümbritsevatel ja tema seedekulglas olevatel mikroobidel on täita oluline osa normaalsete tasakaalustatud immuunreaktsioonide tekkes.

Vt ka allergeen, allergia, nahatestid, probiootikumid.

Nõuanded sel teemal

Aastane laps imeb oma huult

Tere!
Minu aasta ja 6-kuune laps on hakanud oma alahuult imema. Alguses täheldasin seda siis, kui ta mulle sülle tuli ja ta nö mõnules (umbes poolteist kuud tagasi). Siis hakkas õhtuti enne magamajäämist ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Ilmselt on huule imemine harjumus, nagu ka pöidlaimemine. Ega väga head lahendust sellise harjumuse lõpetamiseks pole. Kui tähelepanu juhtida, võib harjumus isegi süveneda. Pigem pakkuda ...

Loe edasi

Lapse uni

Meie 2,5 aastasel tütrel on unega väga keerulised lood. Alates sellest kui ta sai 6 kuuseks, siis oli teda väga raske magama saada ja hakkas öösiti tihedalt ärkama. 1 aastaselt panime ta oma tuppa, siis ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere ja aitäh pöördumast!
Pigem vajaksite siiski laste psühholoogi nõuandeid.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

Lapsel verevalum

Tere, laps alergik ja astmaatik.Kasutab Flixotiidi 100 mg päevas.Lapsele tekkis tervele lõua piirkonda verevalum.Ütleb ,et ära löönud ei ole.Seespool alahuules veresooned tumedamad.Lapsele diagnoositud ...

Kaja Julge

Vastas dr Kaja Julge

Tere,

Ei pea kohe pöörduma kui esmaspäeval aeg broneeritud vastuvõtule, siis saab täpsemalt selgust,

Heade soovidega,

Kjulge

Loe edasi

Ühekuuse lapse silmad

Mure selline, et ca nädal tagasi hakkasime tähele panema, et viie nädalane beebi teeb oma silmadega meie jaoks imelikke liigutusi. Kui ta on täiesti lamavas asendis ning keegi asetseb tema jalgade pool, ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kahjuks ei ole videolt päris täpselt aru saada, milliseid liigutusi lapse silmad teevad. Näitasin videot ka lasteneuroloogile ja tema arvamus oli, et kui imelik silmade liikumine püsib, ...

Loe edasi

Beebi vaimne areng

Tere. Küsimus 7 kuuse piiga vaimse arengu ja oskuste kohta. Esiteks on mure et piiga on väga vaikne. Suuremosa ajast häält teeb siis nutt või nutujorin. Ei ole ta väga kooganud ega lalisenud. Kui mängib ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere ja aitäh pöördumast!
Tundub, et muretsete liigselt, aga perearstiga vestelda asjadest, mis Teile muret teevad, võiksite küll.
Edu Teile!
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

Kakamine

Laps 4,5 aastane. Mähkmetest vaba alates 2 eluaastast. Sellest ajast peale laps pole kordagi potil kakal käinud. Pissil käib. Kakab püksi. Aeg ajalt hoiab ka kakat kinni mille tulemusena siis kōht kinni ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kõhukinnisus on lastel sage probleem, mille lahenduseks väga häid nippe polegi. Kui kordki on olnud kõhukinnisuse tõttu valus kakada, võivad hakata lapsed kakamist vältima. Menüüs võiksid ...

Loe edasi

Beebi peakuju

Tere! Olen mures om beebi peakuju pärast. Sündides oli lapsel paremal pool hemotoom ja nyyd on pea kuju väga lopergune/lame, paremalt kõrgem ja casakult rohkem väljaulatuv. Viimase kuu jooksul olen märganud ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Lapse pea kasvab ja muutub üsna suuresti esimese eluaasta jooksul. Peakuju võib oleneda näiteks sellest, millisel küljel eelistab laps olla, Perearst peab lapse pea kasvamist jälgima ...

Loe edasi

Hüsteeriline nutt öösiti

Tere,

Meil on viimased 2 nädalat selline mure, et laps nutab öösiti hüsteeriliselt. Varem pole meie majas nuttu praktiliselt üldse olnud. Laps on kasvanud rinnapiimal, saab seda tänaseni. ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

lastel on unehäired üsna sagedane probleem ja väga sageli on selle tekitajaks mingi haigus, hammaste lõikumine. Nagu kirjutate oli lapsel unehäire tekkimisel nohu. Unehäired mööduvad ...

Loe edasi

Lümfisõlmed

Lapsel tekkisid kõrva taha kaks lümfisõlme , lisaks kaelal javka kuklas üks - märkasime neid 17,09. Nähtavat haigust pole olnud viimastel nädalatel. 10.09 sai ühe aastase vaktsiini . Augusti lõpus oli ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Mina analüüside faili ei näe.
Lastel võivad olla lümfisõlmed suuremad ja vahel lausa silmaga nähtavad. On täiesti normaalne, kui lapsel on kaelal, kuklas, kõrvatagusi, kaenla ...

Loe edasi

Imiku peaümbermõõt

Tere

Meie tütreke sündis 10.08 ja sünnitusmajas saime mõõtudeks 3275g, pikkus 52cm ja rinnaümbermõõt 33cm, peaümbermõõt 33cm.

1-kuu mõõtmised toimusid 16.09, kus siis saadi mõõtudeks ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere ja aitäh pöördumast!
Selliste sünniparameetritega lastel on pea ümbermõõt sünnil tavaliselt, 35 v36cm. Arvan, et mõõtmisviga juhtus sünnitusmajas.Aga seda tõestada pole võimalik.
Arvan, ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi