Allergiahaigused Autor: Kaja Julge

Allergiahaigused on astma, allergiline nohu, allergiline alveoliit, atoopiline dermatiit, nõgestõbi, anafülaksia. Eri vanuses inimestele on iseloomulik teatud allergiahaiguste esinemine. Esimestel eluaastatel on kõige sagedamini atoopilist dermatiiti, mille üheks põhjuseks võib olla ülitundlikkus toiduainete suhtes. Eestis on atoopilist dermatiiti 10–15%-l väikelastest. Selles vanuses ilmneb hingamisteede infektsioonide foonil juba ka astmale iseloomulikke sümptomeid – bronhide ahenemisest tingitud raskendatud hingamist ja pikaleveninud köha. Kui varases eas kaasnevad astmasümptomitega teised allergianähud, nagu nahalööbed ja nohu, ning testid tõestavad allergia olemasolu, jäävad astmanähud suure tõenäosusega püsima ka hilisemas eas. Neist lastest, kes põevad esimesel kolmel eluaastal obstruktsiooniga (raskendatud hingamisega) kulgevaid bronhiite, on astmat hiljem kahel kolmandikul. Väikelapseeas on astmat rohkem poistel, hiljem esineb seda poistel ja tüdrukutel enam-vähem võrdselt. Toidust tingitud nõgeslööve on iseloomulik lapseeale, täiskasvanutel on enam kroonilist nõgestõbe ehk urtikaariat, mille põhjus väga sageli ei selgugi. Allergiavastast ravi tuleb ikkagi teha pikka aega, nähud mööduvad tavaliselt alles 1–2 aasta jooksul. Aastaringse nohu põhjustajateks on enamasti tolmulestad või koduloomadelt pärinevad allergeenid. Sellisele nohule on iseloomulik ka nina limaskesta tursest tingitud ninahingamise takistus. Õietolmuallergiast põhjustatud nohu puhul on tüüpilised sümptomid aevastamine, ninasügelus ja vesine eritis ninast; enamasti ilmnevad samal ajal ka silmapõletiku nähud (silmade punetus ja turse, pisaravool).

Allergiahaiguse diagnoos pannakse haige kaebuste ja lisauuringute põhjal, millega hinnatakse näiteks haige bronhide läbitavust ja selle muutumist astmaravimite toimel (bronhide dilatatsioonitest), allergilise põletiku olemasolu hingamisteedes ning selle taandumist ravi foonil (väljahingatava õhu lämmastikoksiidi sisalduse põhjal). 

Allergiahaige ravi on tulemuslikum, kui õnnestub kindlaks teha põhjusallergeen ja seda vältida. Nahatorketeste peetakse allergia diagnoosimisel valikmeetodiks, kuid sageli kasutatakse ka verest IgE-tüüpi allergeenivastaste antikehade sisalduse määramist. Nii kontaktallergia kui toiduallergia diagnostikas on kasutusel epikutaantestid ehk lapitestid, mille puhul allergeen aplitseeritakse naha pinnale. Alati ei selgu põhjusallergeen ning sageli ei olegi atoopilise dermatiidi puhul tegemist otseselt allergilise reaktsiooniga ega astmasümptomid tingitud kindlast allergeenist.

Allergiahaiguste ravis on esmatähtis vältida kokkupuudet allergeeniga. Lisaks kasutatakse allergilise reaktsiooni mahasurumiseks antihistamiinikume, põletiku raviks glükokortikoide (astma puhul aerosooli või pulbrina, nahapõletiku korral salvi ja kreemina). Uusimad astmaravimid on antileukotrieenid ning dermatiidiravimid kaltsineuriini inhibiitorid (pärssijad). Need arstimid on küll nõrgema toimega kui glükokortikoidid, kuid nad ei tekita kõrvalnähte.

Allergiahaigusi osatakse praegu juba edukalt ravida, kuid vältida veel mitte. Piisab väga vähesest allergeenikogusest, et kujuneks ülitundlikkus, ja seda on võimatu ära hoida. Pigem liiguvad uuringud selles suunas, mil viisil tekitada taluvust, et kujuneksid tasakaalustatud immuunreaktsioonid. Otsitakse ka võimalusi, kuidas vaktsineerida allergia vastu.

Teadlased soovitavad rasedatel vältida aktiivset ja passiivset suitsetamist ning rangeid dieete. Süüa tuleb täisväärtuslikku toitu. Rinnaga tuleks last toita vähemalt 6 kuud, loobudes sellel perioodil lisatoidu andmisest. Kui lapsel ei ole allergianähte, ei pea ema rinnaga toitmise perioodil dieeti pidama. Samas on põhjust olla ettevaatlik kakao, tsitruseliste, kiivide, viinamarjade ja tomatite, aga ka värv-, maitse- ja säilitusaineid sisaldavate toodete tarbimisega. Kui allergia on kindlaks tehtud, tuleks vältida/piirata allergeene nii ema kui lapse toidus. Lemmikloomadega kokkupuutest hoidumine ei hoia ülitundlikkuse teket ära, seetõttu ei pea neid profülaktika eesmärgil kodust ära viima. Uuringud on näidanud probiootikumide kasulikku toimet atoopilise dermatiidi vältimisel ja ravis. Liigne kodukeemia kasutamine on halb mitmes mõttes. Aerosoolid võivad ärritada hingamisteid, antimikroobsed vahendid muudavad keskkonna steriilseks. Samas on teada, et inimest ümbritsevatel ja tema seedekulglas olevatel mikroobidel on täita oluline osa normaalsete tasakaalustatud immuunreaktsioonide tekkes.

Vt ka allergeen, allergia, nahatestid, probiootikumid.

Nõuanded sel teemal

2 aastane laps ei maga

Tere. Mure lapsega kes ei maga. Juba beebina magas ta kehvasti ja vastupidiselt lohutustele et küll ajaga üle läheb, on siiani läinud asjad vaid hullemaks. Lapse magama panek on väga raske. Siiani tuleb ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Unehäired on lastel sage probleem ja neid esineb 20-30 % lastest.
Magamajäämise raskused tunduvad kirja järgi olema pigem käitumuslikud, st laps ei taha magama jääda ja üksi uinuda. ...

Loe edasi

Südamelöögi sagedus

Tere!11 aastasel poisil lööb süda 113 korda minutis,magades 92 korda.Vererõhk 98/76 Perearst arvab,et vererõhk on natuke madal aga südamelöögi sagedus liiga kõrge.Laps tunneb südame tagumist ja kaebab ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Laste süda töötab kiiremini kui täiskasvanutel ja 6-12aastase lapse südame löögisagedus võib olla vahemikus 80-120. Süda lööb kiiremini arsti juures käies, kehalisel koormusel, erutudes, ...

Loe edasi

Rinnapiimaga toites toidulisandi mõju

Sain 2,5 kuud tagasi emaks, see periood on olnud mulle üle ootuste raske (ärevushäired, tujutus, unetus jne), käin ka raseduskriisinõustamises. Et mitte saada imetades kangeid rohtusid, otsisin looduslikke ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Palun lõpetage toidulisandite kasutamine rinnaga toitmise ajaks. Küsimustele jään vastuse võlgu, aga arvan, et toidulisandid Teie lapsele kahju pole tekitanud, sest toidulisandites on üldiselt ...

Loe edasi

Lapse siplemine

Tere

Mure selles, et laps sipleb pidevalt käte ja jalgadega - vaid magades või väsinud olekus on laps rahulik. Sipleb tihti ka öösel kui uni veidi pinnapealsem ja teda gaasid vms segab. Kohati ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh pöördumast!
Kirjelduse järgi tundub, et tegemist on terve lapsega. Selles vanuses laps ei haaragi veel esemeid. Käige rahulikult võimlemas ja ujumas ning usaldage oma perearsti.
Loe edasi

Laps

Tere mu laps on 1.5a. Kui läheb magama siis ta paneb põlved kronksu kõhu
Alla ja nuttab siis

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Kirjast ei selgu midagi lapse üldise seisundi, käitumise kohta.
Laps võib nii teha kui kõht valutab või ka siis kui ta magama minna ei taha ja selle asemel Teie tähelepanu soovib.
Loe edasi

Epilepsia

Palun analüüsige, kas kahe tehtud eeg uuringu puhul on märgata muutust, paremaks või halvemaks. Laps võtab raviks igapäevaselt depakine 1tbl õhtuti.

2017 jaanuar,ärkveloleku eeg. peale esmast ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh pöördumast, aga neid küsimusi on siiski õigem küsida oma raviarstilt. Kõige olulisem ravi efektiivsuse hindamisel on kliiniline hoogude esinemine. Kirjast järeldan, et neid pole. Palute ...

Loe edasi

Imikul nina kinni.

Tere! Minul on selline mure, et minu 4.5 kuusel pojal on sünnist saadik olnud raskusi nina kaudu hingamisega. Nüüd on mure läinud juba nii suureks, et laps ei saa korralikult magada.
Peale sündi ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kui ninakinnisus segab und ja ninatilgad ei ole aidanud, siis peaksite uuesti pidama nõu perearstiga ja võib-olla peaks konsulteerima kõrva-nina-kurguarstiga.

Lugupidamisega, ...

Loe edasi

Kuiv laik

Tere! Sooviks teada mis asi see on ja kuidas ravida?

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

kahjuks ei saa pildi alusel diagnoosi panna ja ravi määrata. Oleks vaja vaadata üle keha nahka, teada täpselt kui kaua lööve on olnud jne, jne. Võite proovida apteegis muudavat Bepanthen ...

Loe edasi

2,5a lapse kakamine

Tere,küsimus selline,kui tihti peaks 2,5a laps kakama? Kas on loogiline,et keha lihtsalt tarbib nii palju ära,et jääke ei jäägi igapäevaseks suureks kakaks? Millal oleks puhkust muretsemiseks või kõhukinnisuse ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kui kakamine kaebusi ei valmista, siis pole muretsemiseks põhjust. Ideaalis võiks laps kakada iga päev, aga kakamise sagedus sõltub toidust ja lapse isikupärast. Kõhukinnisust on alust ...

Loe edasi

Laps oksendab

Tere. Mure on 3,5 aastase poisiga. Nimelt lasteaias olles laps tihti oksendab, seda just ärevates olukordades, peale nutmist või isegi peale toidukorda. Mainin ära, et lasteaias talle käia eriti ei meeldi, ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kui oksendamine tekib ainult ärevates olukordades, siis tasuks konsulteerida psühholoogiga. Kui aga oksendamist tuleb ette ka ilma pingelise, äreva olukorrata, siis rääkige perearstiga, ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi