Allergiahaigused Autor: Kaja Julge

Allergiahaigused on astma, allergiline nohu, allergiline alveoliit, atoopiline dermatiit, nõgestõbi, anafülaksia. Eri vanuses inimestele on iseloomulik teatud allergiahaiguste esinemine. Esimestel eluaastatel on kõige sagedamini atoopilist dermatiiti, mille üheks põhjuseks võib olla ülitundlikkus toiduainete suhtes. Eestis on atoopilist dermatiiti 10–15%-l väikelastest. Selles vanuses ilmneb hingamisteede infektsioonide foonil juba ka astmale iseloomulikke sümptomeid – bronhide ahenemisest tingitud raskendatud hingamist ja pikaleveninud köha. Kui varases eas kaasnevad astmasümptomitega teised allergianähud, nagu nahalööbed ja nohu, ning testid tõestavad allergia olemasolu, jäävad astmanähud suure tõenäosusega püsima ka hilisemas eas. Neist lastest, kes põevad esimesel kolmel eluaastal obstruktsiooniga (raskendatud hingamisega) kulgevaid bronhiite, on astmat hiljem kahel kolmandikul. Väikelapseeas on astmat rohkem poistel, hiljem esineb seda poistel ja tüdrukutel enam-vähem võrdselt. Toidust tingitud nõgeslööve on iseloomulik lapseeale, täiskasvanutel on enam kroonilist nõgestõbe ehk urtikaariat, mille põhjus väga sageli ei selgugi. Allergiavastast ravi tuleb ikkagi teha pikka aega, nähud mööduvad tavaliselt alles 1–2 aasta jooksul. Aastaringse nohu põhjustajateks on enamasti tolmulestad või koduloomadelt pärinevad allergeenid. Sellisele nohule on iseloomulik ka nina limaskesta tursest tingitud ninahingamise takistus. Õietolmuallergiast põhjustatud nohu puhul on tüüpilised sümptomid aevastamine, ninasügelus ja vesine eritis ninast; enamasti ilmnevad samal ajal ka silmapõletiku nähud (silmade punetus ja turse, pisaravool).

Allergiahaiguse diagnoos pannakse haige kaebuste ja lisauuringute põhjal, millega hinnatakse näiteks haige bronhide läbitavust ja selle muutumist astmaravimite toimel (bronhide dilatatsioonitest), allergilise põletiku olemasolu hingamisteedes ning selle taandumist ravi foonil (väljahingatava õhu lämmastikoksiidi sisalduse põhjal). 

Allergiahaige ravi on tulemuslikum, kui õnnestub kindlaks teha põhjusallergeen ja seda vältida. Nahatorketeste peetakse allergia diagnoosimisel valikmeetodiks, kuid sageli kasutatakse ka verest IgE-tüüpi allergeenivastaste antikehade sisalduse määramist. Nii kontaktallergia kui toiduallergia diagnostikas on kasutusel epikutaantestid ehk lapitestid, mille puhul allergeen aplitseeritakse naha pinnale. Alati ei selgu põhjusallergeen ning sageli ei olegi atoopilise dermatiidi puhul tegemist otseselt allergilise reaktsiooniga ega astmasümptomid tingitud kindlast allergeenist.

Allergiahaiguste ravis on esmatähtis vältida kokkupuudet allergeeniga. Lisaks kasutatakse allergilise reaktsiooni mahasurumiseks antihistamiinikume, põletiku raviks glükokortikoide (astma puhul aerosooli või pulbrina, nahapõletiku korral salvi ja kreemina). Uusimad astmaravimid on antileukotrieenid ning dermatiidiravimid kaltsineuriini inhibiitorid (pärssijad). Need arstimid on küll nõrgema toimega kui glükokortikoidid, kuid nad ei tekita kõrvalnähte.

Allergiahaigusi osatakse praegu juba edukalt ravida, kuid vältida veel mitte. Piisab väga vähesest allergeenikogusest, et kujuneks ülitundlikkus, ja seda on võimatu ära hoida. Pigem liiguvad uuringud selles suunas, mil viisil tekitada taluvust, et kujuneksid tasakaalustatud immuunreaktsioonid. Otsitakse ka võimalusi, kuidas vaktsineerida allergia vastu.

Teadlased soovitavad rasedatel vältida aktiivset ja passiivset suitsetamist ning rangeid dieete. Süüa tuleb täisväärtuslikku toitu. Rinnaga tuleks last toita vähemalt 6 kuud, loobudes sellel perioodil lisatoidu andmisest. Kui lapsel ei ole allergianähte, ei pea ema rinnaga toitmise perioodil dieeti pidama. Samas on põhjust olla ettevaatlik kakao, tsitruseliste, kiivide, viinamarjade ja tomatite, aga ka värv-, maitse- ja säilitusaineid sisaldavate toodete tarbimisega. Kui allergia on kindlaks tehtud, tuleks vältida/piirata allergeene nii ema kui lapse toidus. Lemmikloomadega kokkupuutest hoidumine ei hoia ülitundlikkuse teket ära, seetõttu ei pea neid profülaktika eesmärgil kodust ära viima. Uuringud on näidanud probiootikumide kasulikku toimet atoopilise dermatiidi vältimisel ja ravis. Liigne kodukeemia kasutamine on halb mitmes mõttes. Aerosoolid võivad ärritada hingamisteid, antimikroobsed vahendid muudavad keskkonna steriilseks. Samas on teada, et inimest ümbritsevatel ja tema seedekulglas olevatel mikroobidel on täita oluline osa normaalsete tasakaalustatud immuunreaktsioonide tekkes.

Vt ka allergeen, allergia, nahatestid, probiootikumid.

Nõuanded sel teemal

jalgade "suremine", jalakrambid lapsel

Tere! Mul on mure oma kuueaastase poja pärast, kes kurdab viimasel ajal tihti, et tal jalad "surevad" ära või (minu hinnangul) on tal kergemat sorti jalakrambid labajalgades, ennekõike varvastes. Vahel ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere ja aitäh pöördumast!
Jalgade "ärasuremise" tunne võib tõesti olla seotud kasvamisega. D-vitamiiniga seda seostada poleks õige. Soovitaksin jalgu rohkem liigutada; käia toas edasi-tagasi tavaliselt, ...

Loe edasi

Vereanalüüs

Tere! Perearst tegi meie 5 kuusele beebile veretesti. Testis märkasin, et Eo% oli 7% ning Eo 0.42 E9/L <=1.1. Kas see võib viidata mõnele allergiale? Beebil on ka kerge dermatiit.

Kaja Julge

Vastas dr Kaja Julge

Tere,

Põhjuseks võib olla allergia.
Eriarsti konsultatsioonile saatmise, lisauuringute vajaduse saab otsustada perearst lapse haigusnähtude alusel.

Kjulge

Loe edasi

Beebi seedimine

Mure selline, et 2-kuune beebi kakab väga harva. Sündis 16.11.21 ja kuni 26.12.21 polnud probleemi. Kakas peale igat söögikorda. Peale 26ndat jäi 3 päeva vahele, siis edasi juba 5 päeva. Ja nii kuni tänaseni. ...

Kaja Julge

Vastas dr Kaja Julge

Tere,

Kui probleem on ainult kakamise sageduses, samas laps kasvab hästi, ei nuta põhjuseta, saab gaaside väljutamisega hakkama, roe on üsna tavapärane, ei ole muretsemiseks põhjust. Probiootikumide ...

Loe edasi

Vereproov

Tere!
Minu lapsel (10k poiss) on detsembrist paigast ära olnud veres näitajad neutrofiilid ja eosinofiilid. Mõlemad näitajad on tõusnud kui ajaga veidi. Kuhu peaksin antud murega pöörduma ning milles ...

Kaja Julge

Vastas dr Kaja Julge

Tere,

Eosinofiilide arvu suurenemise põhjuseks võivad olla allergia ja/või parasiidid. Selleks, et planeerida edasisi uuringuid, peaks olema ka mingid kaebused. Perearst saab haigusnähtude ...

Loe edasi

Probleem kakamisega

Tere, 5ndat kuud on 3-aastasel tüdrukul probleeme kakamisega. Algas kõik sügis 2021 kui paar korda oli kõht kinni ja valus kakada (ennem seda polnud selliseid probleeme ja potil hakkas ilusti käima). Kasutasime ...

Kaja Julge

Vastas dr Kaja Julge

Tere,

Pikalt ja põhjalikult on väikeste laste kõhukinnisuse kohta kirjutatud Tartu Ülikooli Kliinikumi kodulehel www.kliinikum.ee patsiendi teabe portaalis. Seal on lisaks dieedi soovitustele ...

Loe edasi

Lapseareng

Tere!

Laps on hetkel 1,5 vanune ja ei räägi ega näita näpuga, vahest käib kikivarvul. Mõni sõna on tal nagu “ema”, “isa”, leliseb oma keeles, aga ei korda sõnu. Ei vehi käega kui ütleme head ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Arvan, et Teie lapsega on kõik hästi.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

8 kuuseks saanud beebi liigutused

Tere!
Küsisin alles sama liigutuse kohta, et beebi teeb käte rusikatega kinni-lahti ja sirutab jalgu pulkadeks ja nüüd ka ringitab jalalabadega lisaks. Lisasin siia parema video. Kuna ta on seda ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere ja aitäh pöördumast!
Beebi liigutused on täiesti normaalsed. Ka kõne-eelne areng on täiesti eakohane.
Edu Teile!
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

Lapse ige tumepunane, limaskestal punnid, suunurk katki

Tere.

Pojal hakkas laupäeval pea valutama. Võttis pool Ibustar 400mg, magas ja peavalu möödus.
Pühapäeval algas väikese palavikuga.
Palavik on igapäevaselt olnud kuni 38°, enamast ...

Kaja Julge

Vastas dr Kaja Julge

Tere,

Kirjelduse järgi sobib leid viirusinfektsioonile. Oluline oli teha Covid-19 ja see on negatiivne.
Varem selliseid kaebusi ei ole olnud ja allergia võimalusega ei arvesta.
Kui ...

Loe edasi

Beebi kaka tumeroheline

Tere! Minu ühe aastase beebi kaka on tume tume roheline. Vahel rohkem tume, vahem vähem aga rohelisust alati näha. samuti on väljaheites vahel eristatav normaalses kollakas-pruunikas tooniga osa, siis ...

Kaja Julge

Vastas dr Kaja Julge

Tere, kaka värvuse pärast muretseda ei ole vaja kui laps rõõmus ja kasvab hästi. Piima ei ole vaja vältida,. See sõltub lapse toidust nii nagu ka konsistents. Hea oleks listoidu kogust suurendada. Heade ...

Loe edasi

Beebi näos lööve

Tere,

4-kuuse beebi näkku (kõrva ja silma vahelisele alale, mõlemale poole) tekkisid nädalat tagasi punetavad laigud. Algul olid väiksemad ja kahtlustasin, et mütsi serv ehk hõõrunud. Sai ...

Kaja Julge

Vastas dr Kaja Julge

Tere,

See võib küll olla esimene atoopilise dermatiidi avaldus. Nii väikesed lapsed tavaliselt löövet sügada ei oska. Enamasti ei süga lapsed näo prk löövet ja saan kirjast aru, et praegu ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi