Allergiahaigused Autor: Kaja Julge

Allergiahaigused on astma, allergiline nohu, allergiline alveoliit, atoopiline dermatiit, nõgestõbi, anafülaksia. Eri vanuses inimestele on iseloomulik teatud allergiahaiguste esinemine. Esimestel eluaastatel on kõige sagedamini atoopilist dermatiiti, mille üheks põhjuseks võib olla ülitundlikkus toiduainete suhtes. Eestis on atoopilist dermatiiti 10–15%-l väikelastest. Selles vanuses ilmneb hingamisteede infektsioonide foonil juba ka astmale iseloomulikke sümptomeid – bronhide ahenemisest tingitud raskendatud hingamist ja pikaleveninud köha. Kui varases eas kaasnevad astmasümptomitega teised allergianähud, nagu nahalööbed ja nohu, ning testid tõestavad allergia olemasolu, jäävad astmanähud suure tõenäosusega püsima ka hilisemas eas. Neist lastest, kes põevad esimesel kolmel eluaastal obstruktsiooniga (raskendatud hingamisega) kulgevaid bronhiite, on astmat hiljem kahel kolmandikul. Väikelapseeas on astmat rohkem poistel, hiljem esineb seda poistel ja tüdrukutel enam-vähem võrdselt. Toidust tingitud nõgeslööve on iseloomulik lapseeale, täiskasvanutel on enam kroonilist nõgestõbe ehk urtikaariat, mille põhjus väga sageli ei selgugi. Allergiavastast ravi tuleb ikkagi teha pikka aega, nähud mööduvad tavaliselt alles 1–2 aasta jooksul. Aastaringse nohu põhjustajateks on enamasti tolmulestad või koduloomadelt pärinevad allergeenid. Sellisele nohule on iseloomulik ka nina limaskesta tursest tingitud ninahingamise takistus. Õietolmuallergiast põhjustatud nohu puhul on tüüpilised sümptomid aevastamine, ninasügelus ja vesine eritis ninast; enamasti ilmnevad samal ajal ka silmapõletiku nähud (silmade punetus ja turse, pisaravool).

Allergiahaiguse diagnoos pannakse haige kaebuste ja lisauuringute põhjal, millega hinnatakse näiteks haige bronhide läbitavust ja selle muutumist astmaravimite toimel (bronhide dilatatsioonitest), allergilise põletiku olemasolu hingamisteedes ning selle taandumist ravi foonil (väljahingatava õhu lämmastikoksiidi sisalduse põhjal). 

Allergiahaige ravi on tulemuslikum, kui õnnestub kindlaks teha põhjusallergeen ja seda vältida. Nahatorketeste peetakse allergia diagnoosimisel valikmeetodiks, kuid sageli kasutatakse ka verest IgE-tüüpi allergeenivastaste antikehade sisalduse määramist. Nii kontaktallergia kui toiduallergia diagnostikas on kasutusel epikutaantestid ehk lapitestid, mille puhul allergeen aplitseeritakse naha pinnale. Alati ei selgu põhjusallergeen ning sageli ei olegi atoopilise dermatiidi puhul tegemist otseselt allergilise reaktsiooniga ega astmasümptomid tingitud kindlast allergeenist.

Allergiahaiguste ravis on esmatähtis vältida kokkupuudet allergeeniga. Lisaks kasutatakse allergilise reaktsiooni mahasurumiseks antihistamiinikume, põletiku raviks glükokortikoide (astma puhul aerosooli või pulbrina, nahapõletiku korral salvi ja kreemina). Uusimad astmaravimid on antileukotrieenid ning dermatiidiravimid kaltsineuriini inhibiitorid (pärssijad). Need arstimid on küll nõrgema toimega kui glükokortikoidid, kuid nad ei tekita kõrvalnähte.

Allergiahaigusi osatakse praegu juba edukalt ravida, kuid vältida veel mitte. Piisab väga vähesest allergeenikogusest, et kujuneks ülitundlikkus, ja seda on võimatu ära hoida. Pigem liiguvad uuringud selles suunas, mil viisil tekitada taluvust, et kujuneksid tasakaalustatud immuunreaktsioonid. Otsitakse ka võimalusi, kuidas vaktsineerida allergia vastu.

Teadlased soovitavad rasedatel vältida aktiivset ja passiivset suitsetamist ning rangeid dieete. Süüa tuleb täisväärtuslikku toitu. Rinnaga tuleks last toita vähemalt 6 kuud, loobudes sellel perioodil lisatoidu andmisest. Kui lapsel ei ole allergianähte, ei pea ema rinnaga toitmise perioodil dieeti pidama. Samas on põhjust olla ettevaatlik kakao, tsitruseliste, kiivide, viinamarjade ja tomatite, aga ka värv-, maitse- ja säilitusaineid sisaldavate toodete tarbimisega. Kui allergia on kindlaks tehtud, tuleks vältida/piirata allergeene nii ema kui lapse toidus. Lemmikloomadega kokkupuutest hoidumine ei hoia ülitundlikkuse teket ära, seetõttu ei pea neid profülaktika eesmärgil kodust ära viima. Uuringud on näidanud probiootikumide kasulikku toimet atoopilise dermatiidi vältimisel ja ravis. Liigne kodukeemia kasutamine on halb mitmes mõttes. Aerosoolid võivad ärritada hingamisteid, antimikroobsed vahendid muudavad keskkonna steriilseks. Samas on teada, et inimest ümbritsevatel ja tema seedekulglas olevatel mikroobidel on täita oluline osa normaalsete tasakaalustatud immuunreaktsioonide tekkes.

Vt ka allergeen, allergia, nahatestid, probiootikumid.

Nõuanded sel teemal

Tere,mul selline mure

Tere,mul selline mure,et lapsel on kahtlased punnid.testid on tehtud alergijad pole.punnid tulevad ja lähevad.lisan pilti ka

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Pilt on väga ähmane ja selle alusel ei saa midagi diagnoosida. Et oskaks ütelda, millega võiks tegu olla, peaks nägema kogu keha, st kas punnid on ainult jäsemetel või ka mujal kehal. ...

Loe edasi

beebil allergia?

Tere! Pisikesel 1 kuu ja 2 nädalasel beebil on tekkinud imepisikesed punnid üle näo, pähe ja natukene ka kaelale. Küsisin perearstilt, kas on tegu allergiaga või on see normaalne. Arsti arust oli see normaalne. ...

Kaja Julge

Vastas dr Kaja Julge

Tere,

See lööve ei ole iseloomulik allergilisele lööbele
ja suure tõenäosusega möödub ravimata.
Kui löövet tuleb oluliselt juurde, oleks hea näidata nahaarstile.
Ainult ...

Loe edasi

Paistetus

Kirjutasin teile lapse silma paistetusega seoses kuid silm rähma ei aja ega puneta lihtsalt hommikul laug paistes

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Ikkagi soovitan pöörduda perearsti vastuvõtule.

Lugupidamisega,
Tiia Voor

Loe edasi

Paistetus

Tere! Lapsel silmalaug hommikul ärgates paistes päeva peale paistetus kaob ja seda esmaspäevast alates milles võib asi olla mure suur

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Pildilt ei ole hästi aru saada, kas koos paistetusega on silmas ka rähma, kas on silmalaug punetav.
Kuna pildi järgi ei saa diagnoosi panna, soovitan pöörduda perearsti poole. ...

Loe edasi

1,5 aastane laps pikutab tihti

Tere,

olen jälginud oma 1,5 aastast last kuskil 1,5 kuud. Põhjus siis tema pikutamine. Hommikul ärkab alati heas tujus, siis toimetame ja sööme ning natuke mängime, aga siis ikka vaikselt ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

võimalik, et selline pikutamine on mööduv nähtus lapse arengus, kuna teeb seda ainult kodus. Kui laps oleks väsinud, siis pikutaks ta ka muudes kohtades (külas, õues). Kas muidu magab ...

Loe edasi

Püelonefriidi järgne beebi vaktsineerimine

Tere,

Lapsel avastati 2-e nädalaselt kolibakterist põhjustatud neeruvaagna põletik ja vaagnad natuke laienenud. 10 päeva sai haiglas antibiootikume ja profülaktikaks anname iga õhtu 1ml Bactrimi. ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Vaktsineerimise vastunäidustuseks on äge palavikuga kulgev haigus, oodatakse kuni laps saab haigusest terveks ja siis on vaktsiinisüst lubatud. Saan Teie kirjast aru, et laps on olnud ...

Loe edasi

lapsel pikemat aega lööve

6 aastasel poisi/ allergia kassile,tolmule + astma/ teie patsient, tekkisid märtsi lõpus kehale punased punnid.algselt saime perearstilt telefoni teel nõu, vältida mõningad toidud ja määrida punne sudokreemiga.punnid ...

Kaja Julge

Vastas dr Kaja Julge

Tere,

Vastan küsimusele, mille otseselt mulle esitate - koeraallergiast see lööve kindlasti ei ole. Ainult selle pildi alusel ma ravisoovitusi anda ei oska. Kindlasti peaks last nägema ja ...

Loe edasi

Lapse areng

2aasta ja 7kuune poisslaps ei räägi. Käidud selle aasta jaanuaris kõrvaarstil, kuulmine väidetavalt korras. Eelmise aasta detsembri alguses eemaldatud adenoid. Samuti käidud ka logopeedi ja eripedagoogi ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Soovitan pöörduda TÜK Lastekliiniku neuroloogi vastuvõtule, kus on võimalik määrata lapsele vajalikud uuringud ja anda soovitused raviks.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

Kukkumine

Tere! Laps kukkus esmaspäev diivanilt põrandale selili u 35 cm kõrguselt, tänaseks kolmas päev möödas sellest ja lapse olekus muutusi pole on endiselt rõõmus ja mängib. kas on põhjust muretseda?

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh pöördumast! Muretsemiseks ei ole põhjust.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

Beebikäitumine

Tere!

5,5 kuune beebitüdruk roomab, jutustab, naerab ja on eakohaselt arenenud, kuid mure sellepärast, et laps toitmise ajal (RP ja RPA saab) vehib meeleheitlikult oma käte ja jalgadega, ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kasvades muutubki laps aktiivsemaks, liigutab rohkem, õpib oma ja kõrvalolijate keha tundma. Tavaliselt kestavad sellised aktiivsemad perioodid mõnda aega, seejärel tuleb rahulikum aeg. ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi