Allergiahaigused Autor: Kaja Julge

Allergiahaigused on astma, allergiline nohu, allergiline alveoliit, atoopiline dermatiit, nõgestõbi, anafülaksia. Eri vanuses inimestele on iseloomulik teatud allergiahaiguste esinemine. Esimestel eluaastatel on kõige sagedamini atoopilist dermatiiti, mille üheks põhjuseks võib olla ülitundlikkus toiduainete suhtes. Eestis on atoopilist dermatiiti 10–15%-l väikelastest. Selles vanuses ilmneb hingamisteede infektsioonide foonil juba ka astmale iseloomulikke sümptomeid – bronhide ahenemisest tingitud raskendatud hingamist ja pikaleveninud köha. Kui varases eas kaasnevad astmasümptomitega teised allergianähud, nagu nahalööbed ja nohu, ning testid tõestavad allergia olemasolu, jäävad astmanähud suure tõenäosusega püsima ka hilisemas eas. Neist lastest, kes põevad esimesel kolmel eluaastal obstruktsiooniga (raskendatud hingamisega) kulgevaid bronhiite, on astmat hiljem kahel kolmandikul. Väikelapseeas on astmat rohkem poistel, hiljem esineb seda poistel ja tüdrukutel enam-vähem võrdselt. Toidust tingitud nõgeslööve on iseloomulik lapseeale, täiskasvanutel on enam kroonilist nõgestõbe ehk urtikaariat, mille põhjus väga sageli ei selgugi. Allergiavastast ravi tuleb ikkagi teha pikka aega, nähud mööduvad tavaliselt alles 1–2 aasta jooksul. Aastaringse nohu põhjustajateks on enamasti tolmulestad või koduloomadelt pärinevad allergeenid. Sellisele nohule on iseloomulik ka nina limaskesta tursest tingitud ninahingamise takistus. Õietolmuallergiast põhjustatud nohu puhul on tüüpilised sümptomid aevastamine, ninasügelus ja vesine eritis ninast; enamasti ilmnevad samal ajal ka silmapõletiku nähud (silmade punetus ja turse, pisaravool).

Allergiahaiguse diagnoos pannakse haige kaebuste ja lisauuringute põhjal, millega hinnatakse näiteks haige bronhide läbitavust ja selle muutumist astmaravimite toimel (bronhide dilatatsioonitest), allergilise põletiku olemasolu hingamisteedes ning selle taandumist ravi foonil (väljahingatava õhu lämmastikoksiidi sisalduse põhjal). 

Allergiahaige ravi on tulemuslikum, kui õnnestub kindlaks teha põhjusallergeen ja seda vältida. Nahatorketeste peetakse allergia diagnoosimisel valikmeetodiks, kuid sageli kasutatakse ka verest IgE-tüüpi allergeenivastaste antikehade sisalduse määramist. Nii kontaktallergia kui toiduallergia diagnostikas on kasutusel epikutaantestid ehk lapitestid, mille puhul allergeen aplitseeritakse naha pinnale. Alati ei selgu põhjusallergeen ning sageli ei olegi atoopilise dermatiidi puhul tegemist otseselt allergilise reaktsiooniga ega astmasümptomid tingitud kindlast allergeenist.

Allergiahaiguste ravis on esmatähtis vältida kokkupuudet allergeeniga. Lisaks kasutatakse allergilise reaktsiooni mahasurumiseks antihistamiinikume, põletiku raviks glükokortikoide (astma puhul aerosooli või pulbrina, nahapõletiku korral salvi ja kreemina). Uusimad astmaravimid on antileukotrieenid ning dermatiidiravimid kaltsineuriini inhibiitorid (pärssijad). Need arstimid on küll nõrgema toimega kui glükokortikoidid, kuid nad ei tekita kõrvalnähte.

Allergiahaigusi osatakse praegu juba edukalt ravida, kuid vältida veel mitte. Piisab väga vähesest allergeenikogusest, et kujuneks ülitundlikkus, ja seda on võimatu ära hoida. Pigem liiguvad uuringud selles suunas, mil viisil tekitada taluvust, et kujuneksid tasakaalustatud immuunreaktsioonid. Otsitakse ka võimalusi, kuidas vaktsineerida allergia vastu.

Teadlased soovitavad rasedatel vältida aktiivset ja passiivset suitsetamist ning rangeid dieete. Süüa tuleb täisväärtuslikku toitu. Rinnaga tuleks last toita vähemalt 6 kuud, loobudes sellel perioodil lisatoidu andmisest. Kui lapsel ei ole allergianähte, ei pea ema rinnaga toitmise perioodil dieeti pidama. Samas on põhjust olla ettevaatlik kakao, tsitruseliste, kiivide, viinamarjade ja tomatite, aga ka värv-, maitse- ja säilitusaineid sisaldavate toodete tarbimisega. Kui allergia on kindlaks tehtud, tuleks vältida/piirata allergeene nii ema kui lapse toidus. Lemmikloomadega kokkupuutest hoidumine ei hoia ülitundlikkuse teket ära, seetõttu ei pea neid profülaktika eesmärgil kodust ära viima. Uuringud on näidanud probiootikumide kasulikku toimet atoopilise dermatiidi vältimisel ja ravis. Liigne kodukeemia kasutamine on halb mitmes mõttes. Aerosoolid võivad ärritada hingamisteid, antimikroobsed vahendid muudavad keskkonna steriilseks. Samas on teada, et inimest ümbritsevatel ja tema seedekulglas olevatel mikroobidel on täita oluline osa normaalsete tasakaalustatud immuunreaktsioonide tekkes.

Vt ka allergeen, allergia, nahatestid, probiootikumid.

Nõuanded sel teemal

Epilepsia

Tere

Kuidas lapsel epsilepsia algab, kas seda on võimalik näha väikeste keha pingesse ajamistega, mis on seerias? Ja kui täpselt EGG näitab ära epilepsia olemust? Kas selleks peab olema mõni ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Väga palju küsimusi ja väga vähe teavet haige lapse kohta. Tuleks pöörduda lasteneuroloogi poole.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Piima allergia või laktoositalumatus.

Tere!
Minu laps on 1a1k. Terve imiku aja ta kakas 7-8x päevas, pereõde arvas et see on normaalne ,et mõni kakabki palju.
Internerist uurides oli vastus, et imikutel ei saa olla piima talumatust. ...

Kaja Julge

Vastas dr Kaja Julge

Tere,

Kui laps kasvab hästi, siis ei pea sagedase kakamise pärast iseenesest muretsema. Laktaasitalumatust on väikestel lastel küllalt harva. Kui laps ei taha piimasegu, siis proovige laktoosivaba ...

Loe edasi

Punnid

Tere

esitan küsimuse oma 11 a poja kohta. Tal on üle terve keha (ka näos ka silmalaugudel jne) väiksed mitte sügelevad punnid. Perearsrilw näidatud, ei öelnud midagi selle kohta.
Nahaarstile ...

Kaja Julge

Vastas dr Kaja Julge

Tere,

Löövet nägemata on äärmiselt keeruline öelda, millega tegemist.
Kui need punnid ei sügele ja nii kaua püsinud, siis vähetõenäoline, et tegemist allergiaga.
Vaadake netist ...

Loe edasi

Kõhuvalu

Tere.mu laps on väga ebakindel ja emotsionaalne.ta kurdab pidevalt valusid.kord käes.siis jalas.kõhus imelik tunne.paha olla.tal on kooli väga raske minna.kuigi talle seal meeldib.nüüd ta oli kõhuviiruses.ja ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kehalise haiguse tunnuseid ei selgu. Pigem somatoformse valu avaldus. Tähelepanu vajadus, emotsionaalsus jm. Mõistli kreziim, vanemlik tähelepanu, tegelus koos lapsega, lapse julgustamine ...

Loe edasi

Laps kukkus peaga

Tere! Laps kukkus nädal tagasi uisutrennis kuklaga jäässe (tal oli paarikordne fliisriisega peapael ja enne käis pepu maha ja siis pea. Teadvusekadu polnud. Laps nuttis, kurtis peavalu ja läksime igaks ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Ei leia ohumärke mingist raskemast haigusest või kukkumise tüsistustest. Elav laps ja tundlk lapsevanem. Mõistlik reziim ja jälgimine. Kui mure püsib, siis perearst.

Head tervist ...

Loe edasi

Lapse õhtune pissimine

Tere! 10sel poisil on tekkinud viimasel poolel aastal õhtuti vaadus mitu korda vetsus käia. Vahel tuleb peale esimest pissimist ka teistel kordadel, vahel sirtsutab tilgakesi. Täna käis teist korda ära ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kuidas ka püüan, ei saa ma anda sisulist vastust diagnoosi ja ravi osas. Arvama ei hakka. Võimalikke põhjuseid on väga palju, nende loetlemine ei vii edasi. Soovitan tungivalt head koostööd ...

Loe edasi

Võtti Eriku allergiatest

Tere

Olen üritanud teiega kontakti saada telefoni teel,see pole mul õnnestunud (7319594) Meil jäi kunagi kokkulepe,et tuleme E-ga uusi allergia teste tegema.Paraku põdesime mitmeid kordi koronat ...

Kaja Julge

Vastas dr Kaja Julge

Tere,

Kui nahatestide tegemise eelsel nädalal võtta antihistamiini, siis ei saa tulemusi adekvaatselt hinnata - need võivad jääda valenegatiivseks. Kui antihistamiini võtmist ei ole võimalik ...

Loe edasi

Selektiivne mutism

Tere! Selline mure, et kahe ja poole aastane laps käib lasteaias ja ei lausu seal peale üksikute sõnade mitte midagi. Kodus ja muudes lähitutvusringkondades räägib väga palju ja pikki lauseid. Tekkis kahtlus ...

Kaja Julge

Vastas dr Kaja Julge

Tere,

Seda kutsutakse valikuliseks mutismiks ja tegemist on psühholoogilise probleemiga ning nõuandeid tuleks otsida spetsialistilt, kellel sellega vastavad kogemused.

Heade soovidega,
Loe edasi

Lapse ebanormaalsed liigutused

Tere. Laps on hakanud tegema ebanormaalseid liigutusi, silmade tugev pilgutamine, värninad, pea liigutused, peavalu, millele see võib viidata, kas närvipingest? Egas niimoodi on raske vastata, kui ise ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Keerukas probleemistik. Sellest võiks kirjutada väga pikalt, kuid see ei vii edasi. Saan soovitada vaid koostööd oma arstiga. Ainult haiget vahetult nägev ja uuriv arst saab teha sisulist ...

Loe edasi

Muhud peas ja otsaesisel

Tere!
Selline mure, et minu väike laps (poisslaps) kukkub pidevalt pea ees nii et otsaesine sinine ja suur muhk ees. Kui vana hakkab paranema on uus kohe platsis. Tunnen kuidas otsaesise naha all ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Arvan, et last on vaja uurida. See ületab nn tavalise kukkumise läve.
Esmalt perearsti vastuvõtule.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi