Nahatestid Autor: Kaja Julge

Nahatestid. Nahatestidega tehakse kindlaks, kas organism on ülitundlik ehk sensibiliseerunud teatud ainete (allergeenide) suhtes. Kasutatakse nahatorketeste ja epikutaanteste.

Nahatorketeste tehakse kas tehases valmistatud või naturaalsete allergeenilahustega. Käsivarre sisepinnale kantakse allergeenilahuse tilk ja läbi selle torgatakse nahka erilise lantsetiga nii õrnalt, et vigastatakse vaid marrasknahka. Et toiduallergeenid ei ole piisavalt püsivad, kasutatakse toiduallergia kindlakstegemiseks naturaalseid toiduaineid. Selleks torgatakse lantsett kõigepealt toiduainesse ja seejärel nahasse (ingl prickprick test). Iga torge tehakse uue nõelaga. Kui inimene on mõne allergeeni suhtes tundlik, tekib torkekohta veerand tunni jooksul väike sügelev kubel, mille ümber on punetav ala. Mida suurem on kubla läbimõõt, seda suurema tõenäosusega tekitab selle allergeeniga kokkupuude allergilise reaktsiooni. Allergiavastased ravimid (antihistamiinikumid) vähendavad torkekohal tekkivat reaktsiooni ja seepärast peaks nende tarvitamise lõpetama vähemalt 1 nädal enne uuringut.

Testide usaldusväärsuse hindamiseks kasutatakse positiivseks kontrolltestiks histamiinilahust (torkekohal peab tekkima kubel) ja negatiivseks kontrolltestiks allergeeni lahustamiseks kasutatud lahustit (kupla ei tohi tekkida). Positiivne testitulemus allergeeniga (kubel ≥ 3 mm) ei tähenda tingimata kliiniliselt väljendunud allergiat (võimalik on varjatud ehk latentne sensibiliseerumine), nii nagu negatiivne testitulemus konkreetse allergeeniga ei välista alati allergia olemasolu.

Epikutaantest ehk lapitest ehk plaastritest on hindamatu väärtusega kontaktallergia kindlakstegemisel, kuid kogub populaarsust ka toiduallergia diagnoosimisel. Aeglast tüüpi ehk rakuvahendusliku allergia korral tekib reaktsioon 2–3 päeva pärast ja seetõttu ei ole IgE-vahendusliku allergia kindlakstegemiseks mõeldud nahatorketestidest kontaktallergia korral erilist abi. Epikutaantestide tegemiseks on valmistatud erinevad allergeenide seeriad. Uuritavad allergeenid pannakse plaastrile kinnitatud alumiiniumvõi plastkambrikestes patsiendi seljale, kinnitatakse mitteallergiseeriva kleeplindiga ja jäetakse sinna 48 tunniks. Plaastri asetamise kohal ei tohi olla põletikku ja seda kohta ei tohi testimisele eelneva nädala jooksul määrida hormoonkreemiga. Süsteemseid (suu kaudu võetavaid ja süstitavaid) glükokortikoidipreparaate ei tohi enne testi kasutada 3 nädala jooksul. Plaastri äravõtmise järel on näha kõigepealt ärritusreaktsioon, kuid järgmiseks päevaks püsima jäänud nahareaktsioon on allergiast tingitud ja tulemust hinnatakse plussisüsteemis: + nõrk reaktsioon (naha punetus ja vaevu märgatav turselisus), ++ keskmine reaktsioon (punetus ja väikesed villikesed), +++ tugev reaktsioon (punetus, villikesed ja villid). Mida tugevam on tekkinud nahareaktsioon, seda suurema tõenäosusega on testitav aine allergilise dermatiidi põhjustaja.

Epikutaantestide hindamine nõuab pikemaajalist kogemust, sest oluline on eristada tõelist allergilist reaktsiooni nahaärritusest. Saadud tulemuste põhjal saab arst väga sageli anda allergikule soovitusi edasise elukorralduse suhtes, näiteks missuguseid keemilisi ühendeid oleks tarvis vältida. Toiduallergia osas saab viiteid selle kohta, millise toiduaine menüüst ärajätmisel võiks loota allergia taandumist.

Plaastritest seljal.