- Allergoloogia (605)
- Endokrinoloogia (4 903)
- Füsioteraapia (1 021)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 535)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 026)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 202)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 659)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 666)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 404)
- Psühhiaatria (8 585)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 275)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 096)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 018)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (310)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “milliseid verevedeldajaid kasutada mis ei tekitaks veritsust just tuppest.” leiti 39 612 vastet
Esmaabi välise verejooksu korral
Esmaabi välise verejooksu korral. Verejooksu peatamine esmaabi korras võib olla esialgne ehk ajutine või lõplik. Verejooksu ajutine peatamine toimub vältimatu abi korras kas kannatanu enese, kaasinimeste ...
Gangreen
Gangreeniks nimetatakse tavaliselt vereringehäiretest tingitud nekroosi ehk koekärbust. Gangreen on arteri osalise või täieliku umbumise tagajärg, mida põhjustavad veresoonte lubjastumine või mõni muu ...
Hüpovitaminoos
Hüpovitaminoos ehk vitamiinivaegus tekib harilikult pikemaajalise väär- või vaegtoitumise korral ning väljendub mitmesuguste tervisehäirete ja haigusseisunditena. Sageli esineb samal ajal mitme vitamiini ...
Verejooks
Verejooks. Verejooksuks ehk hemorraagiaks nimetatakse vere väljumist vereringest veresooneseina kahjustuse tõttu, mille on esile kutsunud trauma või haigused (põletik, haavandumine, kasvaja). Soodustavad ...
Vererõhu mõõtmine
Vererõhu mõõtmine toimub kas otsese või kaudse meetodi abil. Otseseks ehk invasiivseks (õõnesiseseks) vererõhu mõõtmiseks kasutatakse intensiivravis või anestesioloogilises praktikas vastavaid andureid, ...
Adenoid
Adenoid on neelumandli vohand. Neelus olev mandel, mida kutsutakse ka ninaneelumandliks, on laial alusel, ebaühtlase kuju ja pinnaga lümfaatilise koe kogum. 2.–4. eluaastal võib lastel esineda ninaneelumandli ...
Autism
Autism on tavaliselt enne 3. eluaastat alanud arenguhäire, millele on iseloomulik psüühika hälbinud ja/või kahjustunud areng. Lapsel kujuneb välja endassesulgunud mõtlemis- ja käitumismudel, nn mõttekupli ...
Bipolaarne meeleoluhäire
Bipolaarne meeleoluhäire (ka maniakaal-depressiivne haigus või reaktsioon) on psüühikahäire, millele on iseloomulikud lainetena korduvad (vähemalt kaks-kolm korda) rusutud meeleolu ja psüühilise aktiivsuse ...
Emakakehavähk
Emakakehavähk on emakakeha pahaloomuline kasvaja, mida esineb nii viljakas eas kui menopausiealistel naistel. Keskmine vanus haigestumisel on 61 aastat. Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositi Eestis ...
Emboolia
Emboolia ehk siirdtopistus on ühe või mitme veresoone topistumine verevooluga edasikanduva ühe või mitme topise ehk emboliga. Topiseks võivad osutuda näiteks verehüüve (trombemboolia), bakterikogumid, ...
Flegmoon
Flegmoon ehk pehme koe piiristumata mädapõletik esineb peamiselt koheva sidekoe piirkondades, nagu nahaalune kude, lihastevahelised ruumid, vaagnapiirkonna ja kõhuõõnetagune rakustik. Flegmooni põhjustavad ...
Hemorraagilised viiruspalavikud
Hemorraagilised viiruspalavikud on viirushaigused, mille korral kahjustuvad verekapillaarid ja tekivad elunditesisesed, nahasisesed või nahaalused verejooksud. Nakkusallikaks on väikesed närilised (rotid, ...
Hingamine
Hingamine on protsesside kogum, mille tulemusena organismi rakud varustatakse hapnikuga ning eemaldatakse liigne süsihappegaas. Hingamist vaadeldakse hingamisgaaside (hapnik ja süsihappegaas) kompleksse ...
Kopsuemboolia
Kopsuemboolia all mõistetakse kopsuveresoonte ummistumist mingi siirdtopise ehk emboliga. Emboliks võib olla verehüüve ehk tromb (sagedasim), rasvatilgake, õhk või kasvajarakud, mis on verevooluga kandunud ...
Kopsutolmustustõbi
Kopsutolmustustõbi ehk pneumokonioos on krooniline kutsehaigus, mille peamiseks iseärasuseks on sidekoe rohkenemine kopsudes. Terve kopsukoe asendumine armi meenutava, hingamistalitluseks kõlbmatu koega ...
Kusepõievähk
Kusepõievähk. Rohkem kui 90%-l juhtudest areneb kusepõievähk kuseteede seinu katvast koest (samamoodi ka neeruvaagnas, kusejuhades, kusitis). Ülemaailmselt on kusepõievähk kuues enamlevinud vähkkasvaja. ...
Kõhunäärmevähk
Kõhunäärmevähk ehk pankreasevähk on haigus, mis areneb pankreasekoes. Seda vähki esineb suhteliselt tihti, tavaliselt veidi sagedamini meestel. Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositi 2006. aastal meestel ...
Nõgestõbi
Nõgestõbi ehk urtikaaria on sageli esinev nahahaigus. 15–20% inimestest põevad nõgestõbe vähemalt korra elu jooksul ja tihti jääb tekkepõhjus ebaselgeks (idiopaatiline nõgestõbi). Haigus võib tekkida ...
Ravikindlustuse põhimõtted Eestis
Ravikindlustuse põhimõtted Eestis. Eestis kehtib alates 1992. aasta 1. jaanuarist kohustuslik ravikindlustus. Ravikindlustuse andja on Eesti Haigekassa. Ravikindlustuse eesmärk on katta kindlustatud isikute ...
Sügelised
Sügelised on parasitaarne nahahaigus. Tekitajaks on silmaga vaevu nähtav (0,4 mm) sügelislest Sarcoptes scabiei. Haigus levib nahakontaktil. Nakatuda võib igas vanuses. Noored täiskasvanud nakatuvad kõige ...