Vererõhu mõõtmine Autor: Arvo Mesikepp

Vererõhu mõõtmine toimub kas otsese või kaudse meetodi abil. Otseseks ehk invasiivseks (õõnesiseseks) vererõhu mõõtmiseks kasutatakse intensiivravis või anestesioloogilises praktikas vastavaid andureid, mis viiakse lamava patsiendi veresoontesse ja/või südameõõntesse ning veresamba rõhk neis registreeritakse mõõteriistal.

Enamasti rakendatakse vererõhu mõõtmiseks kaudset ehk mitteinvasiivset meetodit. Istuvale inimesele pannakse õlavarrele täispumbatav mansett ja registreeritakse vererõhk elavhõbemanomeetri, aneroidmanomeetri või elektroonilise mõõturi abil. Kui mõõta rõhku küünarvarrelt või sõrmelt, ei ole tulemused nii täpsed. Mansetist õhku välja lastes kuulatakse samaaegselt küünarvarre lohus radiaalarteri kuulatluskohal Korotkovi toone fonendoskoobiga, mille abil eristatakse süstoolset (Korotkovi I toon) ja diastoolset (V toon, õigemini tooni kadumine) vererõhku.

Vererõhku iseloomustab suur kõikumine nii sama päeva jooksul kui erinevate päevade lõikes. Tavaliselt mõõdab arst esimesel visiidil vererõhku mõlemalt käsivarrelt, avastamaks perifeersete veresoonte haigusele omast rõhkude erinevust kummalgi käsivarrel. Enne vererõhu mõõtmist peab patsient mõne minuti vaikselt istuma. Vererõhku tuleb mõõta vähemalt 2 korda 1–2-minutise vahega. Kui esimesed mõõtmised erinevad teineteisest oluliselt, tuleb mõõta korduvalt. Üldjuhul kasutatakse standardmõõtmetega mansetti (sisemine kummiosa 12–13 cm × 35 cm), kuid on olemas nii suuremaid kui väiksemaid mansette. Väiksemate mõõtudega mansetid on laste vererõhu mõõtmiseks. Mansett peab alati paiknema inimese südamega samal tasapinnal, sõltumata kehaasendist.

Automaatset vererõhu jälgimist on võimalik korraldada mitmesuguste (enamjaolt ostsillomeetriliste) vererõhuaparaatidega. Selliste aparaatidega mõõdetakse vererõhu dünaamikat 24 tunni vältel ning keskmist vererõhku nii 24 tunni jooksul kui ka öö ja päeva lõikes eraldi. Niimoodi saadav teave ei asenda tavapärast vererõhu mõõtmist, kuid on arstile vajalik lisainformatsiooni saamiseks.

Kodus aeg-ajalt vererõhku mõõtes ei ole võimalik saada nii informatiivseid tulemusi kui ööpäevase registreerimisega. Kui aga inimene mõõdab oma vererõhku iga päev mitme päeva vältel, on saadav teave võrreldav automaatse vererõhu jälgimisega. Vererõhu mõõtmiseks kodus tuleb kõigepealt osta garanteeritud täpsusega aparaat, mille kohta võib nõu küsida oma perearstilt.

Eelistada tuleks poolautomaatseid aparaate, mida on kergem käsitseda. Nendega ei teki vigu kuulmisprobleemide tõttu ega ole elavhõbedamürgistuse ohtu, kui aparaat peaks purunema. Ka kodus tuleb vererõhu mõõtmisi teha pärast paariminutist puhkust, samuti on vaja arvestada, et rõhk võib oluliselt kõikuda isegi lühema aja jooksul. Mõõtmisi tuleks teha arsti soovitatud sagedusega, mis võimaldab selgitada vererõhu dünaamikat seoses rohtude võtmisega. Kodusel mõõtmisel saadud vererõhu väärtused on tavaliselt madalamad arsti vastuvõtul mõõdetutest. Raviga seotud vererõhu dünaamika on otsustavaks raviskeemi korrigeerimisel, kuid ravi saab korrigeerida üksnes arst. On inimesi, kelle vererõhk on vastuvõtul pidevalt kõrgenenud, samas kui kodus mõõtes või automaatsel jälgimisel on rõhk normaalne. Seda nähtust tuntakse laiemalt kui “valge kitli hüpertensiooni”.

Vt ka vererõhk.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Vereanalüüsi tulemus

Sai tehtud vereanalüüs. Kõik muud näitajad on korras aga kui CRP on 10,83mg/l ja eGFR(Crea, CKD-EPI) 119,12 ml/min/1,73m3, siis kas see on normaalne näit?

Marge Kütt

Vastas dr Marge Kütt

Tere

CRP on suurenenud, kas võiks olla tegemist mööduva viirusinfektsiooniga?
Soovitaksin korrata uuringut - CRP, Crea ja GFR. CRP peaks ootuspäraselt vähenema.
CFR on küll OK, ...

Loe edasi

Koroonaviiruse antikehad

Tere!

Olen kaks korda vaktsineeritud (viimati 6 kuud tagasi), Detsembris põdes terve pere koroonat, lastel määrati ka Omikroni tüvi (kõik on vaktsineeritud). Mina olin ka haige, aga minu PCR ...

Marge Kütt

Vastas dr Marge Kütt

Tere

Kui viimasest vaktsinatsioonist on 6 kuud möödas ja te ei ole vahepeal ka viirust põdenud, siis on võimalik, et antikehade tase on langenud alla mõõdetavuse piiri.
Lisakaitse täiendava ...

Loe edasi

Vereanalüüsi tulemus.

Tere.
Mul on varem perearsti poolt diagnoositud rauavaegesus aneemia, see oli umbes 4 aastat tagasi. Mul esines ka väikse tüdrukuna sarnaseid sümptomeid, nagu oli umbes 4 aastat tagasi, kuid siis ...

Marge Kütt

Vastas dr Marge Kütt

Tere

Saan aru, et teil on probleemiks peavalu sündroom, on esinenud pearinglust ja minestamist ning taustal on olnud ka rauavaegusaneemia.
Hb, MCH j MCHC alusel jääb mulje, et kerge ...

Loe edasi

ravimi kõrvalmõju

Tere.
võtan alates 2020 juunist südamearsti soovitusel Olimestrat 40 mg 1-päevas kõrgvererõhu vastu,veel Nebileti varasemalt ja atorvastatin Tevat.On tekkinud ,umbes aasta jooksul veri uriinis.Pereõde ...

Marge Kütt

Vastas dr Marge Kütt

Tere

Oleneb, kas uriin on nähtavalt verine või on analüüsis üksikud erütrotsüüdid.
Kui on nähtavalt verine, siis tuleks siiski teha lisauuringud - ultraheli uuring, vajadusel piltdiagnostika.
Loe edasi

vere analüüs

Mul on Covid. Köhan kogu aeg. Flurograafia on korras. Sain vastused vereanalüüsi need andmeid. Arst ütles et kõik korras. Soe jooki ja ACC. Paremini et tele. Miks siis Eo ja Lymph ületab normi?
Eo ...

Marge Kütt

Vastas dr Marge Kütt

Tere

Analüüsides probleemiks vähene lümfotsütoos ja CK suurenenud number.
Viimane viitab lihasekahjustuse võimalusele - mingi lihastrauma, lihaste valu (seljavalu te kirjeldate).
Loe edasi

Mõned näitajad veres paigast, kas on Ok?

Palun kommentaari vereanalüüsile (tehtud lihtsalt jälgimise/kontrolli mõttes), kas kõik on ok kuigi mõned näitajad on normi piirest erinevad. Kas midagi peaks muutma või analüüsi kordama. Laps oli enne ...

Marge Kütt

Vastas dr Marge Kütt

Tere

Näha ainult osa hematoloogilisest uuringust, seega raske kommenteerida.
Tundub olevat väike lümfotsüütide ülekaal, mis võib, aga ei pruugi olla põetud viirusinfektsiooni tulemus.
Loe edasi

Halb enesetunne ja vereproov

Tere
Tunnen end juba päris pikalt väga väsinult ja halvasti. Olen võtnud kolm kuud erinevaid rauapreparaate. See on viimane vereproov. selle järgi nagu tundub, et hb on korras.
Hb 109
Hct ...

Marge Kütt

Vastas dr Marge Kütt

Tere

Teie vereproovis äratavad tähelepanu MCV, MCH ja MCHC madalamad tulemused, mis viitavad siiski rauapuudusele organismis. Soovitaksin ferritiini määramist, mis näitab kõige paremini rauavarusid ...

Loe edasi

eGFR 66, vaht uriinis, seljavalu

Tere
Mul on eGFR 66 (tegin analüüsi kaks korda), kreatiniin normis (84). Viimased kolm kuud on sageli vaht uriinis (varem kunagi ei olnud), kuid analüüs näitas, et valku uriinis nagu ei ole (Alb/Creat ...

Marge Kütt

Vastas dr Marge Kütt

Tere

GFR üksi võetuna on arvutuslik parameeter ja seda tuleb hinnata kompleksis muude uuringute tulemustega. Kui S-Crea on normis, siis neerupuudulikkusele olukord ei viita.
Vaht uriinis ...

Loe edasi

Vereproovi tulemused

Vaatasin et Segmenttuumsed neutrofiilid alla referensi ja Lümfoidsed rakud üle . Mis need tähendavad. Ja kas see ok?

Marge Kütt

Vastas dr Marge Kütt

Tere

Pearingluste ja kõhuvalude kaebuste puhul ei pruugi vereanalüüs anda mingit adekvaatset infot nende põhjuste kohta, kuigi alati kuulub uuringute kompleksi teatud seisundite välistamise ...

Loe edasi

Vereanalüüs

Vereanalüüsis kaks näitajat referentsist väljas:
eGFR - 48,958 (mi/min/l,73m2) - ref >90
kreatiniin - 106,00 (mkmol/l) - ref 44-80
Kaebuseks veider valu vasakul alaseljas - kas võib olla ...

Marge Kütt

Vastas dr Marge Kütt

Tere

Nende näitajate järgi neeruhaigust diagnoosida ei saa, GFR ja kreatiniin on eeskätt neerupuudulikkuse markerid, neerupuudulikkus on aga neeruhaiguste tüsistus.
Teie näitajad neerupuudulikkusele ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi