Hingamine Autor: Andres Soosaar

Hingamine on protsesside kogum, mille tulemusena organismi rakud varustatakse hapnikuga ning eemaldatakse liigne süsihappegaas. Hingamist vaadeldakse hingamisgaaside (hapnik ja süsihappegaas) kompleksse transpordina, kus eristatakse mitut etappi: gaasivahetus atmosfääri ja kopsualveoolide vahel (kopsude ventilatsioon); hingamisgaaside vahetus kopsualveoolide ja kopsukapillaarides oleva vere vahel; hingamisgaaside transport verega; hingamisgaaside vahetus suure vereringe kapillaaride ja rakkude vahel; rakuhingamine (hapniku kasutamine ja süsihappegaasi teke rakus). Täiskasvanud inimesel transporditakse rahuolekus rakkudeni 200–300 ml hapnikku minutis. Hingamiselundite hulka kuuluvad ülemised hingamisteed, trahhea (hingetoru), peabronhid ja kopsud. Kopsud sisaldavad hargnevat, järjest peenenevate bronhide süsteemi, bronhid lõpevad kopsualveoolidega. Kopsualveoolid on üliõhukese seinaga ümarad kambrikesed, mis on ümbritsetud väikese vereringe tiheda kapillaaride võrgustikuga. Hingamiseks on lisaks hingamiselunditele vajalikud hingamislihased koos neid innerveerivate närvide ja kesknärvisüsteemi teatud struktuuridega. Samuti on tähtis vereringe pidev talitlemine. Seetõttu võib hingamine häiruda mitte ainult hingamiselundite haiguste, vaid ka teatud närvi-, südame-, vereringe- ja verehaiguste ning traumade ja mürgistuste korral.

Kopsude ventilatsioon toimub hingamistsüklite vaheldumisena ning iga tsükkel koosneb sisse- ja väljahingamisest. Rahuolekus teeb inimene 10–16 hingamistsüklit minutis, kusjuures iga sisse- ja väljahingamisega liigub atmosfääri ja organismi vahel umbes 500 ml õhku. Kehalisel koormusel võivad need näitajad mitmeid kordi suureneda. Sisse- ja väljahingamise aluseks on hingamislihaste töö tulemusena tekkivad perioodilised rõhumuutused rindkeres kopsukelmetevahelises ruumis ning seejärel alveoolides: sissehingamiseks peab rõhk kopsudes olema pisut väiksem (mõned mmHg) kui atmosfääris ning väljahingamisel jällegi pisut suurem.

Hingamisgaaside liikumine alveoolide ja vere vahel ning samuti vere ja kudede vahel on tagatud gaaside sisalduse erinevusega: hapniku ja süsihappegaasi difusioon toimub alati suurema sisaldusega alalt väiksema sisaldusega alale. Kopsudest läbivoolamisel veri arterialiseerub, st suureneb hapnikusisaldus ning vere värvus muutub helepunaseks. Kudedes muutub arteriaalne veri venoosseks, sest osa veres olevast hapnikust antakse kudedes rakkudele ning võetakse vastu kudedes tekkinud süsihappegaas. Hapniku peamiseks kandjaks veres on punalibledes paiknev hemoglobiin, millega transporditakse 98–99% veres olevast hapnikust. Süsihappegaasi transporditakse veres peamiselt hüdrokarbonaatidena, samuti hemoglobiini abil ning lahustununa vereplasmas. Hingamist juhib ja reguleerib ajutüves paiknev hingamiskeskus.

Nõuanded sel teemal

Enesetapumõtted ja väsimus

Tere, mul on probleem, et tihti eksivad mõtted enesetapu radadele. Täpselt aasta tagasi tegin ebaõnnestunud enesetapukatse ja mingi aeg pärast seda tundus elu ülesmäge minevat. Leidsin endale sõbrad, tegelesin ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Inimelu on unikaalne ja selle nimel meie Esivanemad Võitlesid aastatuhandeid. Võitlesid ja võitsid - muidu ju meid ei oleks. Nad võitlesid ju ka Sinu elu ja õnne nimel!
2) Sinu elu ja tegemised ...

Loe edasi

Varbaküüs kasvab sisse.

Mul on tunne, et mul on varbaküüs sisse karvanud. See on piinanud mind juba 1 aasta, kuid pole kindel. Algul oli valus ja sügeles siis hakkas veritsema ja mäda välja ajama. Hakkasin lõikama küüne tangidega ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Ilmselt iseravimisega Te hakkama ei saa. Peaksite pöörduma perearstile, kes siis vajadusel suunab edasi kirurgile.

Loe edasi

Valu alaseljas

Tere

tõstsin hiljuti raskusi, peale mida tekkis alaselga valu. Esimesel päeval polnud väga hullu, kuid mida päev edasi, seda valusamaks läks. Valu kiirgub tuharatesse ja reitesse. Apteegist ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Häda põhjuse panite ise paika - ülepingutus. Kas häda on diskis või on tegu müofastsiaalsete valudega ei ole võimalik kirja teel otsustada. Igal juhul on soovitav ujumine. Näidustatud on ka valuvaigistid. ...

Loe edasi

Kaalutõus

Tere.
Põdesin 2016 aasta lõpus grippi, millega seoses tekkis rida ootamatuid tüsistusi. Gripisümptomid olid liiges -ja lihasvalud, ägedad peavalud kuklapiirkonnas (kestsid ligi 3 kuud). Palavikku ...

Kristel Ehala-Aleksejev

Vastas dr Kristel Ehala-Aleksejev

Tere.
Kaalutõusu põhjuseid võib olla erinevaid: haigusega seonduvad muutused, hormonaalsed muutused seoses vanusega, toiduvalik, jm. Minu soovitus on teil pöörduda toitumisnõustaja vastuvõtule, et ...

Loe edasi

Maovähendus

Tere. Mul on poeg vanuses 13. Tal on diagnoositud blounti tõbi. Ta 160 pikk ja kaalub 130 kg. Jalad on deformeerunud ja vajavad operatsiooni kuid ülekaaluga seda ei tehta. Kas on võimalik erabdkorras ka ...

Kristel Ehala-Aleksejev

Vastas dr Kristel Ehala-Aleksejev

Tere.
Sellise otsuse saab teha lastearstidest ja-kirurgidest koosnev konsiilium. Tean, et Tartus on eraikokkuleppel üks selline lõikus sooritatud.
Parimatega,
dr. Ehala

Loe edasi

seljavalu

Tere,EMO-s tehti mulle KT-uuring nimmeosast,
L4/5 vahemikus vasempoolne mediolateraalne prolaps,võimalik surve vasemale juuretaskule.L3/4 vähene disfuunse protrusioon.Neurokirurgi juurde pääsen ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Millised on vaevused??

Tel. 6 748 591
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Pärasoole ava kõrval mingi kühm või punn!

Tere küsimus selline et pärasoole juurde tekkinud väike punnike siuke pehme ja pärasoole ava kergelt valutab aga veritsust midagi pole aga häirib nagu oleks väline hemoroid aga ei tea täpselt et kas saab ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Väga täenäoline, et tegu hemorroidaaltromboosiga. Ohtlik see ei ole. Soovitaksin siiski näidata perearstile.

Loe edasi

Tehti kindlaks hüpertüreoos ja türeoidiit

Lähen varsti teisele endikrinooligi vastuvõtule.Esimesel korral TSH - 0,010.Sain raviks Tiotill 2x2. Nüüd kuu aja möödudes TSH - 003.
Kas olukord on paranenud ei osanud perearsti õde õieti öelda.Kas ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Kõigepealt tuleb selgitada valu põhjus. Kilpnäärme ületalitlus valu ei põhjusta - ehk on tegemist hoopis kilpnäärme alaägeda põletikuga? Ka alaäge põletik võib haiguse algusjärgus mõõdukat ...

Loe edasi

Nõgus selg

Tere! Mureks on nõgus alaselg. Kas on olemas mingeid harjutusi mis aitaks selga veidi sirgemaks saada? Ei julge randa ka minna kuna kõht ja tagumik on punnis.

Priit Ailt

Vastas Priit Ailt

Tere,

Nõgusselgsus tuleb reeglina lühenenud/ pinges puusapainutajatest (hip flexor) ja nõrgenenud tuharalihastest (glutes). Probleem pole mitte selles, et kõht on ees, vaid et kogu vaagen ...

Loe edasi

Valulikkus ja vähenenud liikumisvõime õlaliigeses.

Õlaliiges (sportimise/kõndimise) ajal "liigutan kätt vale nurga all ning kiirelt" läheb krampi ning hakkab valutama. Sellega kaasneb liikumisvõime vähenemine. Olen pöördunud arsti juurde ja tehti MRT uuring ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Tegu ortopeedilise prpbleemiga, mina vaid üldkirurg.
Kui olete juba spetsialisti-ortopeedi juures käinud ja pole abi saanud soovitan kahte varianti. kas küsida teist arvamust teiselt ortopeedilt ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi