Hingamine Autor: Andres Soosaar

Hingamine on protsesside kogum, mille tulemusena organismi rakud varustatakse hapnikuga ning eemaldatakse liigne süsihappegaas. Hingamist vaadeldakse hingamisgaaside (hapnik ja süsihappegaas) kompleksse transpordina, kus eristatakse mitut etappi: gaasivahetus atmosfääri ja kopsualveoolide vahel (kopsude ventilatsioon); hingamisgaaside vahetus kopsualveoolide ja kopsukapillaarides oleva vere vahel; hingamisgaaside transport verega; hingamisgaaside vahetus suure vereringe kapillaaride ja rakkude vahel; rakuhingamine (hapniku kasutamine ja süsihappegaasi teke rakus). Täiskasvanud inimesel transporditakse rahuolekus rakkudeni 200–300 ml hapnikku minutis. Hingamiselundite hulka kuuluvad ülemised hingamisteed, trahhea (hingetoru), peabronhid ja kopsud. Kopsud sisaldavad hargnevat, järjest peenenevate bronhide süsteemi, bronhid lõpevad kopsualveoolidega. Kopsualveoolid on üliõhukese seinaga ümarad kambrikesed, mis on ümbritsetud väikese vereringe tiheda kapillaaride võrgustikuga. Hingamiseks on lisaks hingamiselunditele vajalikud hingamislihased koos neid innerveerivate närvide ja kesknärvisüsteemi teatud struktuuridega. Samuti on tähtis vereringe pidev talitlemine. Seetõttu võib hingamine häiruda mitte ainult hingamiselundite haiguste, vaid ka teatud närvi-, südame-, vereringe- ja verehaiguste ning traumade ja mürgistuste korral.

Kopsude ventilatsioon toimub hingamistsüklite vaheldumisena ning iga tsükkel koosneb sisse- ja väljahingamisest. Rahuolekus teeb inimene 10–16 hingamistsüklit minutis, kusjuures iga sisse- ja väljahingamisega liigub atmosfääri ja organismi vahel umbes 500 ml õhku. Kehalisel koormusel võivad need näitajad mitmeid kordi suureneda. Sisse- ja väljahingamise aluseks on hingamislihaste töö tulemusena tekkivad perioodilised rõhumuutused rindkeres kopsukelmetevahelises ruumis ning seejärel alveoolides: sissehingamiseks peab rõhk kopsudes olema pisut väiksem (mõned mmHg) kui atmosfääris ning väljahingamisel jällegi pisut suurem.

Hingamisgaaside liikumine alveoolide ja vere vahel ning samuti vere ja kudede vahel on tagatud gaaside sisalduse erinevusega: hapniku ja süsihappegaasi difusioon toimub alati suurema sisaldusega alalt väiksema sisaldusega alale. Kopsudest läbivoolamisel veri arterialiseerub, st suureneb hapnikusisaldus ning vere värvus muutub helepunaseks. Kudedes muutub arteriaalne veri venoosseks, sest osa veres olevast hapnikust antakse kudedes rakkudele ning võetakse vastu kudedes tekkinud süsihappegaas. Hapniku peamiseks kandjaks veres on punalibledes paiknev hemoglobiin, millega transporditakse 98–99% veres olevast hapnikust. Süsihappegaasi transporditakse veres peamiselt hüdrokarbonaatidena, samuti hemoglobiini abil ning lahustununa vereplasmas. Hingamist juhib ja reguleerib ajutüves paiknev hingamiskeskus.

Nõuanded sel teemal

Õlaliiges

Tere

Õlad on väga palju liigesest välja läinud ja siis tagasi tulnud. Nii on juhtunud mõlemal õlal. Enamasti paremal. Mul on seda juhtunud umbes 50 korda juba. Seda juhtub väga tihti piisab ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Kirjeldate oma olukorda aga küsimust ma ei leia. Teie patoloogia kuulub ortopeedia valdkonda ja mina pelgalt üldkirurg - seega mitte ekspert.
Teil on 2 võimalust - kas hoiduda tegevustest, mille ...

Loe edasi

teleangiektaasiate peale tätoveerimine

Tere! Paar aastat tagasi lõi mulle seistes säärde valu ja sealt tekkis ka esimene katkiste kapillaaride kogum. Nüüd on neid paari aastaga veidi juurde tekkinud just samale säärele. Vahepeal säär ka sügeleb ...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!

Kui leiate tätoveerija, kes on nõus seda piirkonda vaatamata veenilaienditele, katma, võite jätkata. Tätoveeringuid on ju erinevaid ning ma ei saa päris täpselt aru, millist tätoveeringut ...

Loe edasi

Peavalud meelekohas

Tere!

Juuni 2019 tekkis mul kiire südame pulss ja tugev pearinglus. Perearst saatis kurguarstile ja tuli välja, et mul on mandlid põletikulised, mis mõjutasid ka südant. Septembris käisin ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
peale infektsioonipõdemist võib peavalu tekkida ja püsima jääda harva. Esmalt tuleb veenduda, et infektsioon sai korralikult välja ravitud. Vastupidisele viitaks, näiteks, püsiv palavik. Samuti ...

Loe edasi

Plaanin rasedust, kuid see ei toimi

ранее писала о том что не могв забеременеть.
проблема в одном яю,что за последние два месяца ходила к двум врачам,но руками размахиваются утверждая что это норма. у меня так было с первой беременостью ...

Aivar Ehrenberg

Vastas dr Aivar Ehrenberg

Zdravstvuite,
Priznajusj ne sovsem ponimaju, v chem problema. Mozhet naidete vozmozhnostj zapisatsja ko mne na prijem po tel 7319100?
AE

Loe edasi

Tere kas sellised jalad põlve tagant on normaalsed 23 aastat olnud veenilaiendid .

Tere viimasel ajal jalad väga valutavad.

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!

Jalavalu, mis kiirgub põlveõndlast reie tagakülge pidi tuharasse, ei ole seotud pildil näha oleva veenilaiendiga. Pigem on tegemist radikulaarse probleemiga - tavaliselt on kaebused ...

Loe edasi

Lihasvalu!!!??

Tere! Mul on juba pikemat aega,vbl kuskil 2 aasta hommikuti tõustes jalad kannast üles sääre poole nii kanged ja valusad. Algul kõndima hakates jalad kanged,siis umbez 5min pärast juba parem. Üldse jäävad ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Ilmselt ei ole tegu närvivaludega. Võiksite konsulteerida reumatoloogiga.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

TSH rasestumisel

Tere! Oleme abikaasaga kohe 2a üritanud pesamuna saada (eelnevad lapsed ühised, noorim 4a), seni tulemusteta. Arst peale positiivse ureaplasma proovi (saime mehega mõlemad novembris ravi) midagi leidnud ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Kui rasestumine pole 2 aasta jooksul õnnestunud, oleks asjakohane pöörduda viljatusprobleemidega tegeleva spetsialisti poole - kõigis suuremates naiste nõuandlates nii Tallinnas kui Tartus ...

Loe edasi

Pearinglus

LISAN juurde- peaaegu igapäev pearinglust, vahepeal hullem vahepeal nõrgemalt. Mingid hetked päevast tekibad imelikud mäluraskused. Eelnevale päevale mõeldes tuleb pikalt mõelda enne kui meenub mis täpsemalt ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tegemist võib olla kroonilisest ärevusest tingitud aju regulatsioonihäiretega. Tõde selgub ikka vaid neuroloogi vastuvõtul.

Dr. Ain Pajos
6 748 591
Neurodiagnostika

Loe edasi

pikkus

Tere olen 13 aastane(9 päeva pärast 14) ma olen 164cm pikk kas oleks kuidagi võimalik et kasvan 168cm pikaks

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Kui Sul menstruatsioonid on juba alanud, siis pigem mitte, kuigi paar sentimeetrit võib siiski juurde tulla. Kui menstruatsioonid veel alanud ei ole, võib 168cm saavutamine olla võimalik. Igal ...

Loe edasi

Hirm inimeste ees , suhtlemise raskus ning enesekindlus

Tere!

Mul on mure, mis tundub vaikselt üle pea kasvavat. Üritan seletada ja loodan et liiga keeruliseks ei lähe.

Nimelt on võõraste inimestega suhtlemine mulle väga raske, kohe ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Osa inimesi on liigselt täpsed, liigselt põhjalikud, oludele mittevastavalt analüüsivad. Tallinn - Tartu vahemaad mõõdame me tavaliselt km täpsusega, selline inimene mõõdaks seda meetsi ja isegi cm täpsusega. ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi