Gangreen Autor: Ants Peetsalu

Gangreeniks nimetatakse tavaliselt vereringehäiretest tingitud nekroosi ehk koekärbust. Gangreen on arteri osalise või täieliku umbumise tagajärg, mida põhjustavad veresoonte lubjastumine või mõni muu arteriseina kahjustus, embol, tromb veresoones, arteri sisekesta põletik, suhkurtõbi, surve arterile väljastpoolt, veresoonte vigastus, pikaajalised spasmid. Gangreeni laad ja ulatus sõltub tekke põhjusest, infektsiooni olemasolust, organismi üldseisundist ja kaasuvatest haigustest. Eristatakse kuiva gangreeni ja märga ehk niisket gangreeni. Järsk embolist põhjustatud arterisulgus, millega kaasneb alati tugev veresoonte spasm, põhjustab ulatuslikumat kärbust kui sama arteri sulgus muul põhjusel, mille korral spasm on tagaplaanil. Infektsiooni, eriti anaeroobse infektsiooni lisandumine kärbusele annab alati palju ulatuslikuma koekahjustuse.

Kuiv gangreen areneb jäsemel aeglaselt süveneva vereringehäire tagajärjel. Esineb sagedamini kõhnadel, kurnatud haigetel. Enamasti algab see väheveresusest (isheemiast) põhjustatud piinava valuga arterisulguse kohast kaugemal, tavaliselt jäseme lõpposas. Nahk on külm, tundetu. Vereplasma kalgendumisest muutub kärbunud kude tihedaks. Rakud lagunevad, laguneb ka punalibledes leiduv verevärvnik. Kogu kärbunud piirkond, kaasa arvatud nahk ja nahaalune sidekude, infiltreerub verevärvniku laguproduktidega ja muutub tumepruuniks või isegi mustaks. Toimub mumifitseerumine, st surnud koe kuivamine ilma mädanemiseta. Kuiv gangreen haarab osa jäsemest (harilikult jalast) ja ei progresseeru. Kärbunud ja terve koe vahel kujuneb selge piir – demarkatsioonijoon, mis asub arteri umbumise kohast pisut jäseme lõpposa poole sõltuvalt sellest, millisel määral kollateraalvereringe (veresoone kõrvalharude kaudne vereringe) on säilinud. Mumifitseerunud koes arenevad mikroobid halvasti, seetõttu ei kaasne infektsiooni. Aseptika nõuete täitmine on siiski vajalik, sest infektsioon võib areneda demarkatsioonijoonel. Organismi üldseisund kannatab kuiva gangreeni korral suhteliselt vähe, sest selliselt kärbunud koest ei imendu laguprodukte. Haige üldseisund on suhteliselt hea. See võimaldab erilise ohuta kärbunud kude eemaldada (nekrektoomia) või amputeerida jäse demarkatsioonijoonest veidi kõrgemalt.

Märg ehk niiske gangreen areneb üldjuhul kiiresti tekkivate vereringehäirete korral (emboolia, veresoonte vigastus), sagedamini tüsedatel inimestel. Tavaliselt esineb kärbuvas koes mädane või anaeroobne infektsioon, mis tekitab ulatusliku kudede lagunemise ja toksiinide (mürkide) imendumise vereringesse, põhjustades organismi mürgistusseisundi. Haige üldseisund on raske: kehatemperatuur tõuseb, pulss kiireneb, vererõhk langeb; ilmnevad šokinähud ja esineb hämarolek. Veresoonte pulsatsioon jäsemel kahjustatud piirkonnas puudub. Koed on tursunud, räpakashalli, rohelist või sinakasmusta värvi. Kahjustunud piirkond on katsudes külm. Arenev põletik kandub edasi naaberkudedele, ei esine selget piiri elusa ja kärbunud koe vahel. Märja gangreeni korral tuleb kärbunud koed eemaldada koos terve koega.

Raskekujuline veremürgistus ja kiiresti süvenev gangreen ohustavad haige elu, mistõttu võib osutuda vajalikuks jäseme amputatsioon kui elupäästev operatsioon.

Tänapäeval üritavad veresoontekirurgid ka gangreeniga jäset päästa. Kui katkenud verevarustus õnnestub taastada, piirdub amputatsioon sageli vaid hävinud varvaste eemaldamisega. Kui verevarustuse taastamine ebaõnnestub, tuleb jalg eemaldada põlvest kõrgemalt.

Vt ka gaasgangreen.

Gangreen

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Veresoontekirurgia

tromboos

Tere. On mure. Parem jalg oli nii valus. et jalga maha panna ei saanud. Helistasin perearsti info tel. Rääkisin mis viga seal soovitati võtta paretsetamooli 2tabl. 3x päevas võtta 5 päeva .Minna perearsti ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Soovitan pöörduda uuesti arsti vastuvõtule, probleemi täpsustamine, läbivaatus, uuringud ja põhjendatud käsitlus. Kui on ikka tromb ja vaevused, siis tuleb seda ka ravida. Abiks võib olla ...

Loe edasi

Paistes jalg

Tere! Aasta tagasi läks paiste vasak jalg.Täpsemalt hüppeliigese kohalt.Ei meenu et oleks trauma olnud.Perearst määras jalale 10x magnetravi.Tulemust ei olnud kahjuks.Ja jalg on siiani paistes,mõni päev ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Soovitan pöörduda uuesti arsti vastuvõtule, probleemi täpsustamine, läbivaatus, uuringud ja põhjendatud käsitlus.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Säärevalu

Vasakul jalal üleval tagumisel pool selline tume laik,veenilaiend. Mul ei valuta jalad, ei ole turses. Aga väga tugevad valu hood ( kestavad 20 sekundit ) nagu terve sääremari läheks krampi see on sama ...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!


Pildil on tõesti nahasisene veenilaiend, kuid selle korrigeerimine kirjeldatud kaebusi kahjuks ei leevendaks. Seda just seetõttu, et kaebused pildil nähtava veenilaiendiga seotud ...

Loe edasi

Vereproovi vastus

Trombokrit Tulemus 0.41 % Norm 0.18 - 0.38 % kui see on vastustes punane mida peab siis jälgima või ette võtma? Ja mis see vereanalüüs näitab?
Tihti on rinnus valu ja kohutav nõrkus ja halb enesetunne

Marge Kütt

Vastas dr Marge Kütt

Tere

Trombokrit on arvutuslik üksikparameeter ja ei ole eraldi interpreteeritav. Kui ta on ainsa vereanalüüsi pramaatrina referentspiiridest väljas, siis ta ei ole kliiniliselt oluline ja ...

Loe edasi

Jalasääred valutavad

Tere. Mul jalasääred valutavad eest ja ka veidi välimiselt küljelt. Valu on tulitav ja kipitav, vahel tundub ka et sääreluu isegi valutaks . Kui masseeida, annab korraks tagasi kuid varsti hakkab uuesti ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Teid on vaadanud mitu erinevat arsti, on uuritud ka. Kõiki haigusi ei saa välja ravida, küll aga määrata vaevusi leevendav ravi.
Saan soovitada ikka head koostööd oma arstidega, kindlasti ...

Loe edasi

EKG

Tere.

Palun hinnangut EKG-le. Kas topeltsakid on normaalne nähe?
Viimasel ajal õrn valu vasakul rindkeres.

Tänan.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Sellist EKG-d vist juba nägin. Kahjuks ei näe lülitusi V1-V6. I-II lülituse voltaaž on tõusnud, see viitab südamelihase suurenemisele, hüpertroofiale. T sakk III lülituses on negatiivne, inversioonis. ...

Loe edasi

Hapnikupuudus öösel

Tere,

Viimasel ajal olen tihti öösel ärganud selle peale, et abikaasa (mees 32) justkui ei saaks hingata ja hingab väga raskelt ja koleda häälega (nagu lämbumise hääl, väga raskendatud hingamine). ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Põhjuseid on mitmeid. Ma ei saa oletada, soovitan pöörduda oma perearsti vastuvõtule.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Parem käsi ei tööta....kuskil pool tundi tagasi...

Helistas õde ja kurtis,et parem käsi ei tööta....soovitasin kohe 112 helistada....

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tuleb kohe minna EMOsse

Dr. Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

D-dimeerid

Tere,

pöördusin arstii juurde, kuna tundsin sääremarjas tugevat krambi sarnast tunnet (alates 03.10.22). Välisel vaatlusel ei ole jalg kuum, sinakas, kahvatu, vaid veidi paistes. Kas peaksin ...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!


D-dimeer on juhuslikult võttes täiesti mõttetu analüüs ja see palun sellele mitte rohkem mõelda.
Pigem hoidke lähedale oma perearstile ning jälgige oma kaebusi - kui kaebused ...

Loe edasi

Jalal muna

Tere, kuskil kuus nädalat tagasi tekkis sääremarjale nahaalune muna mis oli katsudes valus. Vahepeal hakkas natuke paremaks minema aga siis jälle halvemaks. . Pöördusin perearsti poole ja tehti vereproovid, ...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!


Ei oska kahjuks midagi juurde lisada ning ma tegelikult ei saa aru, miks oma küsimust veresoontekirurgile suunate.


Veronika Palmiste
veresoontekirurg

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi