Gangreen Autor: Ants Peetsalu

Gangreeniks nimetatakse tavaliselt vereringehäiretest tingitud nekroosi ehk koekärbust. Gangreen on arteri osalise või täieliku umbumise tagajärg, mida põhjustavad veresoonte lubjastumine või mõni muu arteriseina kahjustus, embol, tromb veresoones, arteri sisekesta põletik, suhkurtõbi, surve arterile väljastpoolt, veresoonte vigastus, pikaajalised spasmid. Gangreeni laad ja ulatus sõltub tekke põhjusest, infektsiooni olemasolust, organismi üldseisundist ja kaasuvatest haigustest. Eristatakse kuiva gangreeni ja märga ehk niisket gangreeni. Järsk embolist põhjustatud arterisulgus, millega kaasneb alati tugev veresoonte spasm, põhjustab ulatuslikumat kärbust kui sama arteri sulgus muul põhjusel, mille korral spasm on tagaplaanil. Infektsiooni, eriti anaeroobse infektsiooni lisandumine kärbusele annab alati palju ulatuslikuma koekahjustuse.

Kuiv gangreen areneb jäsemel aeglaselt süveneva vereringehäire tagajärjel. Esineb sagedamini kõhnadel, kurnatud haigetel. Enamasti algab see väheveresusest (isheemiast) põhjustatud piinava valuga arterisulguse kohast kaugemal, tavaliselt jäseme lõpposas. Nahk on külm, tundetu. Vereplasma kalgendumisest muutub kärbunud kude tihedaks. Rakud lagunevad, laguneb ka punalibledes leiduv verevärvnik. Kogu kärbunud piirkond, kaasa arvatud nahk ja nahaalune sidekude, infiltreerub verevärvniku laguproduktidega ja muutub tumepruuniks või isegi mustaks. Toimub mumifitseerumine, st surnud koe kuivamine ilma mädanemiseta. Kuiv gangreen haarab osa jäsemest (harilikult jalast) ja ei progresseeru. Kärbunud ja terve koe vahel kujuneb selge piir – demarkatsioonijoon, mis asub arteri umbumise kohast pisut jäseme lõpposa poole sõltuvalt sellest, millisel määral kollateraalvereringe (veresoone kõrvalharude kaudne vereringe) on säilinud. Mumifitseerunud koes arenevad mikroobid halvasti, seetõttu ei kaasne infektsiooni. Aseptika nõuete täitmine on siiski vajalik, sest infektsioon võib areneda demarkatsioonijoonel. Organismi üldseisund kannatab kuiva gangreeni korral suhteliselt vähe, sest selliselt kärbunud koest ei imendu laguprodukte. Haige üldseisund on suhteliselt hea. See võimaldab erilise ohuta kärbunud kude eemaldada (nekrektoomia) või amputeerida jäse demarkatsioonijoonest veidi kõrgemalt.

Märg ehk niiske gangreen areneb üldjuhul kiiresti tekkivate vereringehäirete korral (emboolia, veresoonte vigastus), sagedamini tüsedatel inimestel. Tavaliselt esineb kärbuvas koes mädane või anaeroobne infektsioon, mis tekitab ulatusliku kudede lagunemise ja toksiinide (mürkide) imendumise vereringesse, põhjustades organismi mürgistusseisundi. Haige üldseisund on raske: kehatemperatuur tõuseb, pulss kiireneb, vererõhk langeb; ilmnevad šokinähud ja esineb hämarolek. Veresoonte pulsatsioon jäsemel kahjustatud piirkonnas puudub. Koed on tursunud, räpakashalli, rohelist või sinakasmusta värvi. Kahjustunud piirkond on katsudes külm. Arenev põletik kandub edasi naaberkudedele, ei esine selget piiri elusa ja kärbunud koe vahel. Märja gangreeni korral tuleb kärbunud koed eemaldada koos terve koega.

Raskekujuline veremürgistus ja kiiresti süvenev gangreen ohustavad haige elu, mistõttu võib osutuda vajalikuks jäseme amputatsioon kui elupäästev operatsioon.

Tänapäeval üritavad veresoontekirurgid ka gangreeniga jäset päästa. Kui katkenud verevarustus õnnestub taastada, piirdub amputatsioon sageli vaid hävinud varvaste eemaldamisega. Kui verevarustuse taastamine ebaõnnestub, tuleb jalg eemaldada põlvest kõrgemalt.

Vt ka gaasgangreen.

Gangreen

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Veresoontekirurgia

Pulseeriv tunne

Kaelas, keele taga ja rinnus on pulseeriv tunne ja seda on 24/7 tunda. See küll mingit valu ei põhjusta, aga tekitab ärevust, kui süda näiteks korraks jätab löögi vahele/veiderdab. Olen internetist lugenud, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tasub ikka uurida. Selgust tooks selle piirkonna veresoonte ja südame ultraheliuuring, seda korraldab perearst.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Hääl

Tere mull selline mure et mull hääl on väga väige juba 3 nädal. Valus pole lihtsalt läheb väiksem kui tavaliselt vahel pole ultse kulda mis räägin

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Üle 2 nädala kestev häälemuutus on näidustus kurguarsti konsultatsiooniks. Esmalt perearst, läbivaatus, uuringud, siis e konsultatsioon KNK arstiga.

Head tervist soovides,
Loe edasi

Kõrgenenud vererõhk

Tere,

Veidi üle aasta tagasi avastasin, et vererõhk on kõrge. Mingi aeg oli ta 140-160/92-105 (Sellel ajal oli ka palju stressi selle "uudise" pärast). Perearst kirjutas kohe ravimid välja ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Usaldage oma arste. Kirjeldate nii kenasti, et kõik stresssi maandavad tegevused on head, siis see toetab ka soovitust mitte kasutada ravimeid. Hea on, kui ka kehakaal saaks paika, ülempiiriks ...

Loe edasi

Veenilaiendid

Tere mul avastati veenilaiendid päraku sees.Ravin neid praegu küünaldega ja tabletiga.Kas on võimalik et see on levinud edasi munandisse sest mul on nagu valu tekkinud vasakusse punandisse õrnalt.14 päeva ...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!

Loodan, et sain küsimuse mõttest õigesti aru.
Kui Teil on praegu veritsus hemorroididest, siis valu munandis ei peaks olema märk veenilaienditest munandil.
Et vältida edasist ...

Loe edasi

MRT leid- M. piriformiste osas on kerge asümmeetria; vasakul on lihas justkui kahe kimbuna, mille vahel kulgeb vaskulaarne, tõenäoliselt venoosne struktuur (gluteaalveen või selle haru?)

Sooviksin Teie arvamust, mida tähendab see leid M. pirnformises ja kas seda leidu saab seostada minu vasaku poole valuga?
M. piriformiste osas on kerge asümmeetria; vasakul on lihas justkui kahe ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Võimalikke põhjuseid on palju. Oletada ja huupi pakkuda ei saa, see suurendab veelgi Teie muret ja ärevust. Mõnikord läheb kauem aega, kui leitakse põhjus ja õige ravi. Saan soovitada head ...

Loe edasi

Tere,Minul on jala peal veenid näha. Tahaks tulla teie poole konsultatsioonile. Ja pärast ravile. Probleem on pigem esteetiline ! Aitäh. Jüri Kristjuhan ik37105180324

Tere,
Minul on jala peal veenid näha. Tahaks tulla teie poole konsultatsioonile. Ja pärast ravile. Probleem on pigem esteetiline

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!

Minu vastuvõtud on avatud Medita kliinikutes, rohkem variante on Tallinna osas. Telefonil 17101 saate endale sobivale ajale registreeruda.

Näeme vastuvõtul!


Loe edasi

Verepais paremas jalas( istudes).

Soovin osta uuringu "popliteaalveeni kompressiooni" või "may-thurneri sündroomi" kahtluse välistamiseks-kinnitamiseks! Kelle poole või kuhu pöörduda? Kes teeks kompleksuuringu?
Ma allpool kirjeldan ...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!

Eestis õnneks ei "müü" keegi antud uuringuid lihtsalt seetõttu, et patsient seda tahab - ilma kliinilise põhjuseta.
Kirjelduse järgi jääb mulle mulje, et olete enam-vähem juba ...

Loe edasi

Vibreering vasakul pool rinna all

Tere! Alles hiljuti olen hakanud tundma mingit vibreeringut vasakul pool rinna all, vibreering on selline paari minuti tagant ,sekundi jagu , kas on põhjust muretsemiseks
Tänades

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kirjeldus viitab rütmihäirele. Kõik esmased vaevused tuleb arsti poolt täpsustada. Pöörduge julgelt oma perearsti vastuvõtule.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Aordikaare transpositsioon

Tere, mida tähendab aordikaare transpositsioon, seoses oma tööga olen pidanud iga teatud aja tagant käima röntgenis, umbes viis aastat tagasi avastati et mingi vari on kopsu ees, käisin kompuutris ja mulle ...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!


Kuna olete 55-aastane, siis enam muretsema ei pea. Me ei ole kõik alati ühesugused ja kui elame lapseea probleemideta üle, siis pigem nimetame anatoomilis variante eripäraks.
Loe edasi

Kardioloogia

Tere, mul on mure südame pärast, kõik algas peale esimese lapse sündi ehk aastal 2011, hakkasin tundma oma südamelööke, mis mind häirisid, pöördusin arsti poole kes saatis mind kardioloogile siis tehti ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Lepime kokku, et eriravi vajavat südamehaigust ei ole. Uuringud korras ! Pigem on oma osa ärevusel ja vähesel liikumisel. Soovitan hakata regulaarselt tegelema mõõduka koormusega liikumisega, ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi