Gangreen Autor: Ants Peetsalu

Gangreeniks nimetatakse tavaliselt vereringehäiretest tingitud nekroosi ehk koekärbust. Gangreen on arteri osalise või täieliku umbumise tagajärg, mida põhjustavad veresoonte lubjastumine või mõni muu arteriseina kahjustus, embol, tromb veresoones, arteri sisekesta põletik, suhkurtõbi, surve arterile väljastpoolt, veresoonte vigastus, pikaajalised spasmid. Gangreeni laad ja ulatus sõltub tekke põhjusest, infektsiooni olemasolust, organismi üldseisundist ja kaasuvatest haigustest. Eristatakse kuiva gangreeni ja märga ehk niisket gangreeni. Järsk embolist põhjustatud arterisulgus, millega kaasneb alati tugev veresoonte spasm, põhjustab ulatuslikumat kärbust kui sama arteri sulgus muul põhjusel, mille korral spasm on tagaplaanil. Infektsiooni, eriti anaeroobse infektsiooni lisandumine kärbusele annab alati palju ulatuslikuma koekahjustuse.

Kuiv gangreen areneb jäsemel aeglaselt süveneva vereringehäire tagajärjel. Esineb sagedamini kõhnadel, kurnatud haigetel. Enamasti algab see väheveresusest (isheemiast) põhjustatud piinava valuga arterisulguse kohast kaugemal, tavaliselt jäseme lõpposas. Nahk on külm, tundetu. Vereplasma kalgendumisest muutub kärbunud kude tihedaks. Rakud lagunevad, laguneb ka punalibledes leiduv verevärvnik. Kogu kärbunud piirkond, kaasa arvatud nahk ja nahaalune sidekude, infiltreerub verevärvniku laguproduktidega ja muutub tumepruuniks või isegi mustaks. Toimub mumifitseerumine, st surnud koe kuivamine ilma mädanemiseta. Kuiv gangreen haarab osa jäsemest (harilikult jalast) ja ei progresseeru. Kärbunud ja terve koe vahel kujuneb selge piir – demarkatsioonijoon, mis asub arteri umbumise kohast pisut jäseme lõpposa poole sõltuvalt sellest, millisel määral kollateraalvereringe (veresoone kõrvalharude kaudne vereringe) on säilinud. Mumifitseerunud koes arenevad mikroobid halvasti, seetõttu ei kaasne infektsiooni. Aseptika nõuete täitmine on siiski vajalik, sest infektsioon võib areneda demarkatsioonijoonel. Organismi üldseisund kannatab kuiva gangreeni korral suhteliselt vähe, sest selliselt kärbunud koest ei imendu laguprodukte. Haige üldseisund on suhteliselt hea. See võimaldab erilise ohuta kärbunud kude eemaldada (nekrektoomia) või amputeerida jäse demarkatsioonijoonest veidi kõrgemalt.

Märg ehk niiske gangreen areneb üldjuhul kiiresti tekkivate vereringehäirete korral (emboolia, veresoonte vigastus), sagedamini tüsedatel inimestel. Tavaliselt esineb kärbuvas koes mädane või anaeroobne infektsioon, mis tekitab ulatusliku kudede lagunemise ja toksiinide (mürkide) imendumise vereringesse, põhjustades organismi mürgistusseisundi. Haige üldseisund on raske: kehatemperatuur tõuseb, pulss kiireneb, vererõhk langeb; ilmnevad šokinähud ja esineb hämarolek. Veresoonte pulsatsioon jäsemel kahjustatud piirkonnas puudub. Koed on tursunud, räpakashalli, rohelist või sinakasmusta värvi. Kahjustunud piirkond on katsudes külm. Arenev põletik kandub edasi naaberkudedele, ei esine selget piiri elusa ja kärbunud koe vahel. Märja gangreeni korral tuleb kärbunud koed eemaldada koos terve koega.

Raskekujuline veremürgistus ja kiiresti süvenev gangreen ohustavad haige elu, mistõttu võib osutuda vajalikuks jäseme amputatsioon kui elupäästev operatsioon.

Tänapäeval üritavad veresoontekirurgid ka gangreeniga jäset päästa. Kui katkenud verevarustus õnnestub taastada, piirdub amputatsioon sageli vaid hävinud varvaste eemaldamisega. Kui verevarustuse taastamine ebaõnnestub, tuleb jalg eemaldada põlvest kõrgemalt.

Vt ka gaasgangreen.

Gangreen

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Veresoontekirurgia

Ravimatu tromboos

Ajalugu: 2016 ABŠ vasema haru tromboos, paremal F-P šundi tromboos, teostatud TÜK-s femoro-femoraalne ristišunteerimine sellega vasema jala verevarustus kompenseerus. Parema jala osas distaalne korduv ...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!

Soovitan võtta kuulda nende veresoontekirurgide nõu, kes viimati vasaku jala osas kas siis hindasid või shunteerisid. Kahjuks on meil, kirurgidel, piir, kus enam ei saa vastu loodust ...

Loe edasi

Veenilaiendite operatsiooni järgselt

Tere
Minul oli veenilaiendite operatsioon kuus päeva tagasi. Opp oli kohaliku tuimestusega ning eemaldati ühe jala sääre pealt veenilaiendid.
Kõik läks kenasti kuigi ühe veeni välja tõmbamine ...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!


Ma arvan, et need on küsimused, mida peaks saama arutada oma kirurgiga juba enne operatsiooni.
Oma patsientidele siin lugemiseks soovitan rahuneda ning mitte nii palju tromboosist ...

Loe edasi

Põletav tunne jalgades

Tere!

Minu mure seisneb selles, et jalad hakkavad seistes surisema. See on tegelikult juba ammu nii olnud, ka 10 aastat tagasi. Jalad muudavad ka siis kergelt värvi (lillakas punane). Kui ...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!


Veresoontekirurgist Teie kaebuste puhul abi ei ole - lihtsalt ma ei oskaks Teid kuidagi opereerida.
Kui kaebused on ikkagi väga häirivad, siis peate valmis olema põhjust ...

Loe edasi

Valud ja naha aistingud jalgades

Tere! Mure selline,et pool aastat tagasi oli ülekoormus jõusaalis, peale mida hakkasid säärelihased valutama ja valud liikusid edasi kõikidesse lihastesse kuni jalalabadeni välja, tekivad erinevad tundeaistingud ...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!

Antud kaebused ei ole seotud veresoontega ning mina soovitaksin pigem pöörduda taastusraviarsti poole. Ka arvestades Teie enda hinnangut initseerivale episoodile ning kirjeldust - see ...

Loe edasi

Parem jalg käimisel tekitab valu.

Parema jalal versoontes takistused, mis põjustab käimisel valu. Väljas liikumisel jalg külmetab. Jalal ummistunud sõlmekesed. Ka vask jalg annab esimesi tundemärke. Palun võimalusel vastuvõttu.

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!

Palun pöörduge perearsti juurde just selle käimiskaebusega - ärge rääkige seal "ummistunud sõlmekestest". Need on kaks eri asja!
Kui perearst on teinud oma esmase hindamise, saab ...

Loe edasi

Veresooned turses, veenilaiendid

Tere, minu mure on järgmine. Mul on väga palju veenilaiendeid jalgadel. Teist last oodates läks asi päris hulluks, jalad läksid väga inetuks. Turses veresooned tekkisid lisaks jalgadele veel intiimpiirkonda. ...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!


Veresoontekirurgina oskaksin tegeleda ainult Teie veenilaienditega, kõigi muude kaebuste osas olen relvitu.
Kui kaebused ei ole seotud ainult jalal olevate veenilaienditega, ...

Loe edasi

Veresoone laiend huulel

Kevadel märkasin, et huulel on hakanud tekkima nagu veenilaiendilaadne moodustis. See muutub järjest märgatavamaks. Mu emal oli ka huulel selline lilla punn. Ma küll ei tahaks seda omale. Juba praegu tunnen, ...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!

Mina, veresoontekirurgina, ei saa Teid kahjuks selle probleemiga aidata. Küll soovitan pöörduda antud probleemiga laserravi tegeva arsti poole - nt. dr. A. Uskov Confido Laserravist.
Loe edasi

Paksendused naha all

Tere,
Tihti hommikuti tekkivad paksendid naha all.
MõLemal õlgadel. Masserides kaovad nad ära.
Perearst ei teadnud mis asi see võiks olla. Äkki teie
Oskate aidata.

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!

Tean vaid seda, et see ei ole veresoontekirurgiliselt korrigeeritav haigus. Peate jätkama perearstiga koostööd, et leida põhjus.

Veronika Palmiste
veresoontekirurg

Loe edasi

Minestus

Tere. Uurin oma 19 aastase poja tervisliku seisuni pärast. Pooldeist aastat tagasi tekkisid palavikud, hommikul ärgates 38 ja nii pea nädal ja siis nädal pooldeist vahet ja siis jälle. Palaviku käivad ...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!


Kuna tilt-test veresoontekirurgi poolt ravitavate haiguste diagnostikaks ei ole kasutusel, ei oska ka antud tulemust kommenteerida.

Veronika Palmiste
veresoontekirurg

Loe edasi

Tromb

Tere
Selline mure .Olin ühel üritusel ,kus pidin istuma järjest 4 tundi.Juba istudes tundsin ,et üks jalg pitsitab.Võtsin kinga jalast ära aga tagsi enam ei saanud.Jalg oli kuni põlveni paistes(üks ...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!

Kirjeldatud kaebusega (aeg-ajalt tekkiv turse) ei ole mingit mõtet kirurgi poole pöörduda. Sellist eriala nagu "veeniarst" ei eksisteeri. Samuti ei ole kirjeldatud kaebus üksüheselt ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi