Gangreen Autor: Ants Peetsalu

Gangreeniks nimetatakse tavaliselt vereringehäiretest tingitud nekroosi ehk koekärbust. Gangreen on arteri osalise või täieliku umbumise tagajärg, mida põhjustavad veresoonte lubjastumine või mõni muu arteriseina kahjustus, embol, tromb veresoones, arteri sisekesta põletik, suhkurtõbi, surve arterile väljastpoolt, veresoonte vigastus, pikaajalised spasmid. Gangreeni laad ja ulatus sõltub tekke põhjusest, infektsiooni olemasolust, organismi üldseisundist ja kaasuvatest haigustest. Eristatakse kuiva gangreeni ja märga ehk niisket gangreeni. Järsk embolist põhjustatud arterisulgus, millega kaasneb alati tugev veresoonte spasm, põhjustab ulatuslikumat kärbust kui sama arteri sulgus muul põhjusel, mille korral spasm on tagaplaanil. Infektsiooni, eriti anaeroobse infektsiooni lisandumine kärbusele annab alati palju ulatuslikuma koekahjustuse.

Kuiv gangreen areneb jäsemel aeglaselt süveneva vereringehäire tagajärjel. Esineb sagedamini kõhnadel, kurnatud haigetel. Enamasti algab see väheveresusest (isheemiast) põhjustatud piinava valuga arterisulguse kohast kaugemal, tavaliselt jäseme lõpposas. Nahk on külm, tundetu. Vereplasma kalgendumisest muutub kärbunud kude tihedaks. Rakud lagunevad, laguneb ka punalibledes leiduv verevärvnik. Kogu kärbunud piirkond, kaasa arvatud nahk ja nahaalune sidekude, infiltreerub verevärvniku laguproduktidega ja muutub tumepruuniks või isegi mustaks. Toimub mumifitseerumine, st surnud koe kuivamine ilma mädanemiseta. Kuiv gangreen haarab osa jäsemest (harilikult jalast) ja ei progresseeru. Kärbunud ja terve koe vahel kujuneb selge piir – demarkatsioonijoon, mis asub arteri umbumise kohast pisut jäseme lõpposa poole sõltuvalt sellest, millisel määral kollateraalvereringe (veresoone kõrvalharude kaudne vereringe) on säilinud. Mumifitseerunud koes arenevad mikroobid halvasti, seetõttu ei kaasne infektsiooni. Aseptika nõuete täitmine on siiski vajalik, sest infektsioon võib areneda demarkatsioonijoonel. Organismi üldseisund kannatab kuiva gangreeni korral suhteliselt vähe, sest selliselt kärbunud koest ei imendu laguprodukte. Haige üldseisund on suhteliselt hea. See võimaldab erilise ohuta kärbunud kude eemaldada (nekrektoomia) või amputeerida jäse demarkatsioonijoonest veidi kõrgemalt.

Märg ehk niiske gangreen areneb üldjuhul kiiresti tekkivate vereringehäirete korral (emboolia, veresoonte vigastus), sagedamini tüsedatel inimestel. Tavaliselt esineb kärbuvas koes mädane või anaeroobne infektsioon, mis tekitab ulatusliku kudede lagunemise ja toksiinide (mürkide) imendumise vereringesse, põhjustades organismi mürgistusseisundi. Haige üldseisund on raske: kehatemperatuur tõuseb, pulss kiireneb, vererõhk langeb; ilmnevad šokinähud ja esineb hämarolek. Veresoonte pulsatsioon jäsemel kahjustatud piirkonnas puudub. Koed on tursunud, räpakashalli, rohelist või sinakasmusta värvi. Kahjustunud piirkond on katsudes külm. Arenev põletik kandub edasi naaberkudedele, ei esine selget piiri elusa ja kärbunud koe vahel. Märja gangreeni korral tuleb kärbunud koed eemaldada koos terve koega.

Raskekujuline veremürgistus ja kiiresti süvenev gangreen ohustavad haige elu, mistõttu võib osutuda vajalikuks jäseme amputatsioon kui elupäästev operatsioon.

Tänapäeval üritavad veresoontekirurgid ka gangreeniga jäset päästa. Kui katkenud verevarustus õnnestub taastada, piirdub amputatsioon sageli vaid hävinud varvaste eemaldamisega. Kui verevarustuse taastamine ebaõnnestub, tuleb jalg eemaldada põlvest kõrgemalt.

Vt ka gaasgangreen.

Gangreen

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Veresoontekirurgia

Veresoontega seoses

Tere, mul selline kûsimus et millest see on et mul jalad valutavad ja tekivad sinikad kuigi ise ei mäletaks et oleks ära löönud? Sûnnitusest mööda 2,5kuud ja peale sûnnitust on hakkanud jalad valutama ...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!


Veresoontega need kaebused seotud ei ole. Soovitan hematoomide suhtes ennast jälgida - kui see on uus muutus ning väga häirib, rääkige uuesti oma perearstiga. Kui hematoomid tekivad ...

Loe edasi

paistes ja valulikud varbad

Mida saaks ette võtta,et varbad saaks korda ja tagasi tööle.

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!


Teie haigus on reumatoloogiline haigus ning veresoontekirurgiaga sellel õnneks seost ei ole. Soovitan perearsti/reumatoloogiga arutada sobivat raviskeemi - see ongi väga ebameeldiv ...

Loe edasi

torked jalgades

Torked jalgadesse ja säärtesse, eriti istudes ja pikali olles. Nüüdseks ka kätesse ja kõhule, kõige õrnem koht aga suur varvas, mis paneb võpatama ja öösel ärkama.Pisikesi veresooni jalgadel näha, suuri ...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!

Arvan, et kõik need kaebused ei ole ühest ja samast asjast - eriti, kui suure varba valu on nüüd alles lisandunud. Palun minge ennast uuesti perearstile näitama - eriti kui see valutav ...

Loe edasi

Nutcracker sündroom

Tere.
Mul avastati selle aasta alguses "Kompuutertomograafia kontrastaine" uuringuga "nutcracker sündroom".
Arstile minek sai alguese sellest, et 2015 suve alguses algasid minestushood, öösiti ...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!

Saan aru, et Teid häirib, et Teie kaebustele ning haigusele ei ole ühemomentset lahendust. Kahjuks on see paljude haigustega - diagnoosimine ning ravi võtab alati rohkem aega, kui patsient ...

Loe edasi

väike mure

Tere!
Kas oled saanud selgust tehtud uuringutest!

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!

Kui Teil on jäänud käsitlus pooleli, siis palun kirjutage mulle veenilaiendid@gmail.com

tervitades,
Veronika Palmiste

Loe edasi

Veenilaiendid ja rasedus

Tere päevast,

Eelmise raseduse teises pooles tekkisid ühele jalale kaks veenilaiendit- üks reiele ja teine kubemesse. Pigem olid need iluvead ja vaevusi polnud.

Nüüdse rasedusega ...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!

Raseduse puhul on ootuspärane, et veenilaiendid jalgadel lähevad suuremaks. Kuid, ilma paanikata, reeglina lähevad veenilaiendid pärast rasedust ning imetamise lõpetamist oluliselt väiksemaks. ...

Loe edasi

VALULIK JA TURSES VEENIKOGUM SÄÄREL

Aegajalt tekib ja vaibuv valulik ja paistes veenisölm säärel ja hüpeliigese kohal lillaka varjunduga valulik kogum. KAS PEAN NEID KANNATAMA KUNI SURMANI...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!


Veenilaiendite haigus on krooniline. Kompressioonravi (kompressioonsukk või -sukapülksid) on kohustuslik ning peab olema regulaarne. Ükski geel, määre ega ka tablett ei ole imerohi ...

Loe edasi

Süvaveeni tromboosi ravi

Tere!
Laupäeval (30.09) diagnoositi mul EMO-s rekanaliseerunud süvaveeni tromboos vasakus sääres. Pöördusin, kuna jalg oli selleks ajaks väga kõvasti valutama hakanud (kannakõõluse piirkond, säära ...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!

Palun pöörduge oma küsimustega uuesti perearsti konsultatsioonile, ilmselt jäid Teil mõned asjad üle küsimata või arusaamatuks. Mina küll täidaks määratud ravisoovitusi, vastasel korral ...

Loe edasi

Venoosne malformatsioon

Vasaku käe 4 sõrmel venoosne malfarmatsioon ja vaariksid. Kasvaja läheb vaatamata kompressioonkinda kandmisele ja hoidmisele suuremaks. Ravi põhimõtteliselt ei ole. Arst rääkis süstidest, mida tehakse ...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!


Soovitan pöörduda käekirurg, dr. Andrus Metsa vastuvõtule konsultatsiooniks. Dr. Metsa võtab vastu Tartu Ülikooli Kliinikumis. Tema käest saadud arvamus peaks olema kõige adekvaatsem ...

Loe edasi

süvaveenide põletik

Tere!
Raskustunne, väsimus ja valu jalgades algas 03.sept. 05.sept panin ennest perearsti juurde järjekorda , sinna saan 14 sept-l.Aga mul on selline hädaolukord. Poja pere elab Kanadas, sinna on ...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!

Kui oma küsimuse all mõtlesite, kas tegemist võiks olla süvaveenitromboosiga, siis kirjeldatud kaebused küll sellele ei viita. Kui kaebused lähevad hullemaks, on mõtet uuesti oma perearstile ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi