OXYCONTIN 20 MG

Toimeained: oksükodoon

Ravimi vorm: toimeainet prolongeeritult vabastav tablett

Ravimi tugevus: 20mg 60TK

Seotud teemad

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Ravimi patsiendi infolehe PDF

1. Mis ravim on OXYCONTIN 20 MG ja milleks seda kasutatakse

OxyContin tablettide toimeaine on oksükodoon. Oksükodoon kuulub ravimite hulka, mida nimetatakse
opioidanalgeetikumideks ehk opioidvaluvaigistiteks.

Milleks OxyContin tablette kasutatakse?

OxyContin tablette kasutatakse mõõduka ja tugeva valu leevendamiseks.

Kes võivad OxyContin tablette võtta?

OxyContin tablette võivad võtta üle 20-aastased täiskasvanud. Neid ei soovitata kasutada lastel ja alla
20-aastastel täiskasvanutel.

2. Mida on vaja teada enne OXYCONTIN 20 MG võtmist

Mida on vaja teada enne OxyContin tablettide võtmist

Ärge võtke OxyContin tablette:

- Kui te olete ülitundlik (allergiline) oksükodooni või OxyContin tablettide mõne koostisosa
(loetletud lõigus 6) suhtes.
- Kui te olete ülitundlik (allergiline) morfiini või mõne teise tugevatoimelise valuvaigisti suhtes.
- Kui teil esineb hingamisraskusi (sh hingamise pärrsimine ja raske bronhiaalastma).
- Kui teil on pärast pikaajalist kopsuhaigust tekkinud südameprobleem (cor pulmonale).
- Kui teil esineb soolehaigus, mida nimetatakse paralüütiliseks iileuseks.
- Kui teil esineb probleeme maoga või teil on äge kõhuvalu (mao tühjenemise aeglustumine või nn
“äge kõht”).
- Kui teil on äge maksahaigus.
- Kui teil esineb hüperkarbia (süsinikdioksiidi liiga kõrge kontsentratsioon veres).

Eriline ettevaatus on vajalik ravimiga OxyContin, kui teil esineb mõni järgmistest haigustest või
seisunditest:

- Olete eakas või nõrgestatud organismiga
- Probleemid hingamisega
- Probleemid kilpnäärmega
- Probleemid neerudega
- Probleemid maksaga
- Probleemid sapiteedega
- Probleemid sooltega (näiteks põletikuline soolehaigus)
- Koljusisese rõhu tõus (sümptomid: tugev peavalu, iiveldus)
- Sõltuvus alkoholist või narkootikumidest
- Ärajätunähud nagu ärritatus
- Madal vererõhk
- Kõhunäärme põletik
- Neerupealiste puudulikkus
- Eesnäärme suurenemine (eesnäärme turse, mis tekitab probleeme urineerimisel)
- Addisoni tõbi (probleemid neerupealistega)
- Psühhoos, mis on esile kutsutud nt alkoholimürgistuse poolt
- Hüpovoleemia (liiga väike veremaht)

Kui teil esineb mõni ülaltoodud haigustest või seisunditest, rääkige sellest enne ravimi kasutama
hakkamist oma arstile.

Kui teil tekib OxyContin tablettide kasutamise ajal kõhuvalu, mis võib olla hootine, iiveldus,
oksendamine (okses võib olla väljaheitemasse), kõhupuhitus ning teil ei õnnestu roojamine ega
gaaside väljutamine, võtke kindlasti ühendust oma arstiga. Nimetatud sümptomid võivad olla
soolesulguse (paralüütilise iileuse) tunnusteks. Soolesulguse korral ei tohi OxyContin tablette võtta.

Kui teil plaanitakse teha mõnda operatsiooni, rääkige haiglas oma arstile, et te võtate OxyContin
tablette.

Võtke neid tablette ainult juhul, kui need on personaalselt teile välja kirjutatud. Ärge andke neid
kasutamiseks kellelegi teisele, isegi juhul nende haigussümptomid on sarnased teie omadega.

Muud ravimid ja OxyContin

Palun informeerige oma arsti, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud mingeid muid ravimeid, kaasa
arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid.

Kindlasti rääkige oma arstile enne OxyContin tablettide kasutamise alustamist, kui te võtate mõnda
järgmistest ravimitest:

- Kui te võtate ravimeid, mis aitavad teil magada, näiteks uinuteid ja rahusteid, või kui te hakkate
neid võtma siis, kui olete parasjagu OxyContin-ravil.
- Kui te võtate teisi tugevaid valuvaigisteid.
- Kui te võtate fenotiasiine (skisofreenia või psühhoosi ravimid).
- Kui te võtate depressioonivastaseid ravimeid.
- Kui te võtate allergia või iivelduse vastaseid ravimeid (antihistamiinid, antiemeetilised ravimid).
- Kui te võtate ravimeid kõrge vererõhu tõttu.
- Kui teile on hiljuti manustatud mõnda anesteetikumi ehk narkoosi- või tuimastusravimit.
- Kui te olete hiljuti võtnud mõnda lihaseid lõõgastavat ravimit.
- Kui te võtate tsimetidiini (ravim, mida kasutatakse haavandite, seedehäirete ja kõrvetiste korral).
- Kui te võtate kinidiini (ravim, mida kasutatakse liiga kiire südametegevuse korral).
- Kui te võtate seentevastaseid ravimeid (näiteks ketokonasooli).
- Kui te võtate bakteritevastaseid ravimeid (näiteks erütromütsiini).
- Kui te võtate proteaasi inhibiitoreid HIVi raviks (ritonaviir).
- Kui te võtate tuberkuloosiravimeid (nt rifampitsiin).
- Kui te võtate ravimeid krampide, krambihoogude või tõmbluste raviks (nt karbamasepiin,
fenütoiin).
- Kui te võtate naistepuna (Hypericum perforatum).
- Kui te võtate ravimeid vere hüübimise vältimiseks või „vere vedeldamiseks“ (kumariini-tüüpi
antikoagulandid, nt varfariin).
- Kui te võtate monoamiini oksüdaasi inhibiitoreid või kui te olete võtnud sellist tüüpi ravimeid
viimase kahe nädala jooksul.

OxyContin koos toidu, joogi ja alkoholiga

Ärge jooge alkoholi ravi ajal nende tablettidega. OxyContin'i võtmise ajal peaksite vältima
greipfruudimahla joomist.

Rasedus

Enne ravimi kasutamist pidage nõu arsti või apteekriga. Raseduse ajal ei tohi OxyContin tablette võtta.

Imetamine

Enne ravimi kasutamist pidage nõu arsti või apteekriga. Kui te toidate last rinnaga, ei tohi te
OxyContin tablette võtta.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Ärge juhtige autot ning hoiduge masinate või mehhanismide käsitsemisest, kui te tunnete end
uimasena ja/või ei suuda kontsentreeruda.

OxyContin sisaldab laktoosi
Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, peate te enne ravimi kasutamist konsulteerima
arstiga.

3. Kuidas OXYCONTIN 20 MG võtta

Kuidas OxyContin tablette võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage
nõu oma arsti või apteekriga. Apteegis kirjutatakse teie ravimi karbile, mitu tabletti ja kui sageli te
peaksite võtma. Ärge võtke arsti määratust rohkem tablette!

NEELAKE TABLETID ALLA TERVELT, KOOS VEEGA! ÄRGE NÄRIGE, PEENESTAGE
EGA POOLITAGE TABLETTE.

Tavaline algannus üle 20-aastastele täiskasvanutele on üks 10 mg tablett iga 12 tunni järel. Naistel
võib olla vajalik väiksem annus kui meestel. Arst määrab konkreetselt teile sobiva annuse, sõltuvalt
teie valu tugevusest. Sarnaselt teiste tugevate valuvaigistitega ei ole ka selle ravimi jaoks kindlat
maksimaalset annust. Ärge suurendage teile määratud annust ilma, et oleksite arstiga eelnevalt
konsulteerinud.

Lapsed ja alla 20-aastased täiskasvanud ei tohi OxyContin tablette võtta.

Te peate tablette võtma iga 12 tunni järel. Näiteks juhul, kui te võtate ühe tableti kell 8.00 hommikul,
peate järgmise tableti võtma õhtul, kell 20.00.

Maksa- ja neeruprobleemidega patsiendid
Maksa- ja neeruprobleemidega patsiendid, kes ei ole eelnevalt opioide võtnud, peavad alguses võtma
pool täiskasvanule soovitatud annusest (nt päevaannusena 10 mg).

Teised riskigrupi patsiendid
Väikese kehakaaluga patsiendid ja patsiendid, kelle organism metaboliseerib ravimeid aeglasemalt,
peavad alguses võtma pool täiskasvanule soovitatud annusest.

Kui teil on tunne, et OxyContin toime on liiga tugev või liiga nõrk, pidage nõu oma arsti või
apteekriga.

Kui te võtate OxyContin tablette rohkem kui ette nähtud

Võtke otsekohe ühendust oma arsti või kiirabiga (lähima haiglaga).
Tekkida võivad järgmised sümptomid: silmapupillide ahenemine (mioos), hingamisdepressioon
(hüpoventilatsioon), unisus, skeletilihaste vähenenud pinge ja vererõhu langus. Rasketel juhtudel võib
tekkida vereringepuudulikkus, paralüüs (stuupor), teadvuse kadu (kooma), aeglane pulss (bradükardia)
ja veepeetus kopsudes (ei ole põhjustatud südamest; mitte-kardiogeenne kopsuturse); tugevate
opioidide nagu oksükodoon suurte annuste kuritarvitamine võib lõppeda surmaga.

Ärge tegelege suurt tähelepanu nõudvate tegevustega, sh autojuhtimisega.

Kui te unustate OxyContin tablette võtta

Kui te unustate tabletti (tablette) õigel ajal võtta, tehke seda niipea, kui see teile meenub. Siiski, kui
käes on juba praktiliselt järgmise annuse võtmise aeg, jätke ununenud annus võtmata ja jätkake ravi
järgmise annusega.
Ärge võtke kahekordset annust, kui ravim jäi eelmisel korral võtmata.


Kui te lõpetate Oxycontin’i võtmise
Kui ravi OxyContin’iga ei ole enam vajalik, on soovituslik ravimi päevaannuse astmeline
vähendamine. Kui te katkestate OxyContin tablettide kasutamise järsult või kui te manustate mõnda
sellist ravimit, mis avaldab vastutoimet OxyContin’ile (näiteks naloksoon), võib tekkida
ärajätusündroom. Ärajätusündroomi sümptomiteks on ärevus, ärrituvus, külmavärinad, kuumahood,
kehakarvade püstitõusmine, liigesvalud, eritis ninast, higierituse suurenemine, kõhukrambid ja
kõhulahtisus.

Kui täheldate endal mistahes kõrvaltoimeid, mida ei ole loetletud selles infolehes, informeerige sellest
oma arsti või apteekrit.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka OxyContin põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Kõrvaltoimete hindamine põhineb esinemissagedusel alljärgnevalt:

Väga sage: rohkem kui ühel patsiendil 10-st ravitust
Sage: vähem kui ühel 10-st, kuid rohkem kui ühel patsiendil 100-st ravitust
Aeg-ajalt: vähem kui ühel 100-st, kuid rohkem kui ühel patsiendil 1000-st ravitust
Harv: vähem kui ühel 1000-st, kuid rohkem kui ühel patsiendil 10000-st ravitust
Väga harv: vähem kui ühel patsiendil 10000-st ravitust
Sagedus teadmata: sagedust ei saa olemasolevate andmete alusel hinnata

Kõige tõsisem kõrvaltoime on hingamistegevuse pärssumine; see ilmneb kõige tõenäolisemalt eakatel
või nõrgestatud patsientidel. Opioidide suhtes tundlikud patsiendid võivad kogeda ka tugevat
vererõhulangust.

Toimeaine oksükodoon võib põhjustada pupillide ahenemist, bronhi- ja silelihaste krampe ning
köharefleksi pärssumist.

Immuunsüsteemi häired
Aeg-ajalt: allergilised reaktsioonid (ülitundlikkus)
Sagedus teadmata: anafülaktiline reaktsioon

Ainevahetus- ja toitumishäired
Sage: isukaotus (anoreksia)
Harv: dehüdratsioon (vedelikukaotus)

Psühhiaatrilised häired
Sage: ärevus, segasus, depressioon, unetus, närvilisus, ebatavalised mõtted
Aeg-ajalt: ärritatus, kõrgenenud ärrituvus, eufooriline tuju, vähenenud libiido, ravimsõltuvus
Sagedus teadmata: agressiivsus

Närvisüsteemi häired
Väga sage: unisus, pearinglus, peavalu
Sage: treemor (värisemine)
Aeg-ajalt: amneesia (mälukaotus), krambid, kõrge vererõhk, puutetundlikkuse vähenemine, tahtmatud
lihaskontraktsioonid, kõnehäire, minestus, sipelgate jooksmise tunne nahal, maitsetundlikkuse muutus
Sagedus teadmata: suurenenud valutundlikkus

Silma kahjustused
Aeg-ajalt: nägemise halvenemine, mioos

Kõrva ja labürindi kahjustused
Aeg-ajalt: pearinglus

Südame häired
Aeg-ajalt: südamepekslemine (ärajätusündroomi puhul)

Vaskulaarsed häired
Aeg-ajalt: vasodilatatsioon (veresoonte laienemine)
Harv: madal vererõhk, vererõhu langus püstitõusmisel

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired
Sage: hingamisraskus (düspnoe)
Aeg-ajalt: tavalisest aeglasem või nõrgem hingamine (hingamise pärssimine)

Seedetrakti häired
Väga sage: kõhukinnisus, oksendamine, iiveldus
Sage: kõhuvalu, suukuivus, kõhulahtisus, düspepsia
Aeg-ajalt: neelamisraskus, kõhupuhitus, röhitsemine, soolesulgus
Sagedus teadmata: hambakaaries

Maksa ja sapiteede häired
Aeg-ajalt: maksaensüümide aktiivsuse tõus
Sagedus teadmata: sapipais, sapikoolik

Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Väga sage: sügelemine (pruritus)
Sage: lööve, liighigistamine
Aeg-ajalt: naha kuivus
Harv: sügelev lööve (nõgestõbi)

Neerude ja kuseteede häired
Aeg-ajalt: uriinipeetus

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired
Aeg-ajalt: erektsioonihäired
Sagedus teadmata: amenorröa (menstruatsiooni puudumine)

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Sage: nõrkus
Aeg-ajalt: külmavärinad, ravimi ärajätusündroom, üldine halb enesetunne, tursed, perifeersed tursed,
ravimtaluvuse teke (suuremate annuste vajadus), janu


Kui teil esineb mõni ülalnimetatud kõrvaltoimetest, saab arst tavaliselt kasutada sobivaid
vastumeetmeid.
Kõhukinnisust saab ära hoida, kasutades ennetavaid meetmeid (piisava koguse vedelike joomine,
kiudaineterikas toit). Kui teil tekib iiveldus või oksendamine, määrab arst teile sobiva ravimi.

Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet, mida
selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile.

5. Kuidas OXYCONTIN 20 MG säilitada

Kuidas OxyContin tablette säilitada

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Hoida temperatuuril kuni 25°C.

Mitte kasutada pärast pakendil märgitud kõlblikkusaja lõppu.
Ravimi karbil on märgitud ravimi kõlblikkusaeg. Näiteks EXP 8.2020 tähendab, et neid tablette ei tohi
kasutada enam pärast 2020. aasta augusti lõppu. Kui teil jääb pärast kõlblikkusaja lõppemist ravimit
alles, viige see tagasi apteeki.

Nagu kõikide analgeetiliste ravimite ja valuvaigistite puhul esineb risk, et te võite jääda nendest
tablettidest sõltuvusse.

Ravimeid ei tohi ära visata kanalisatsiooni kaudu ega koos majapidamisprügiga. Küsige oma
apteekrilt, kuidas hävitatakse ravimeid, mida enam ei vajata. Need meetmed aitavad kaitsta
keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida OxyContin sisaldab

- Toimeaine on oksükodoonvesinikkloriid. Üks toimeainet prolongeeritult vabastav tablett
sisaldab 10 mg, 20 mg, 40 mg või 80 mg oksükodoonvesinikkloriidi.

- Abiained on laktoos, povidoon, triatsetiin, stearüülalkohol, talk, magneesiumstearaat,
ammooniummetakrülaatpolümeeri dispergaat ja sorbiinhape.

Lisaks sellele leidub erineva tugevusega tablettide kattes veel järgmisi abiaineid:
10 mg tabletid: hüpromelloos (E464), hüdroksüpropüültselluloos, titaandioksiid (E171) ja
makrogool.
20 mg ja 40 mg tabletid: hüpromelloos (E464), titaandioksiid (E171), makrogool, polüsorbaat
80 ja raudoksiid (E172).
80
mg
tabletid:
hüpromelloos
(E464),
titaandioksiid
(E171),
makrogool,
hüdroksüpropüültselluloos, raudoksiid (E172) ja indigokarmiin (E132).


Kuidas OxyContin välja näeb ja pakendi sisu

10 mg tabletid on valget värvi, nende ühele küljele on märgitud “OC” ja teisele “10”.
20 mg tabletid on roosat värvi, nende ühele küljele on märgitud “OC” ja teisele “20”.
40 mg tabletid on kollast värvi, nende ühele küljele on märgitud “OC” ja teisele “40”.
80 mg tabletid on rohelist värvi, nende ühele küljele on märgitud “OC” ja teisele “80”

Igas pakendis on 25, 28, 30, 56, 60 või 100 tabletti.

Müügiloa hoidja ja tootja

Müügiloa hoidja:
Mundipharma Ges.m.b.H.
Apollogasse 16-18
A-1070 Viin
Austria

Tootja:
Mundipharma GmbH
Mundipharmastraße 2
65549 Limburg/Lahn
Saksamaa

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.

OÜ KBM Pharma
Tähtvere 4
51007 Tartu
Tel: +372 733 8080

Infoleht on viimati kaasajastatud juulis 2013



Ravimi omaduste kokkuvõte

Ravimi omaduste kokkuvõtte PDF

1. Ravimpreparaadi nimetus

OxyContin 10 mg, toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid
OxyContin 20 mg, toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid
OxyContin 40 mg, toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid
OxyContin 80 mg, toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid

2. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis

10 mg tablett sisaldab 10 mg oksükodoonvesinikkloriidi, mis vastab 9,0 mg oksükodoonile.
20 mg tablett sisaldab 20 mg oksükodoonvesinikkloriidi, mis vastab 18,0 mg oksükodoonile.
40 mg tablett sisaldab 40 mg oksükodoonvesinikkloriidi, mis vastab 36,0 mg oksükodoonile.
80 mg tablett sisaldab 80 mg oksükodoonvesinikkloriidi, mis vastab 72,0 mg oksükodoonile.
INN. Oxycodonum

Abiained vt 6.1.

3. Ravimvorm

Toimeainet prolongeeritult vabastavad, ümara kujuga, kumerad tabletid.

10 mg tabletid on valget värvi, nende ühele küljele on märgitud “OC” ja teisele “10”.
20 mg tabletid on roosat värvi, nende ühele küljele on märgitud “OC” ja teisele “20”.
40 mg tabletid on kollast värvi, nende ühele küljele on märgitud “OC” ja teisele “40”.
80 mg tabletid on rohelist värvi, nende ühele küljele on märgitud "OC" ja teisele "80".

4. Kliinilised andmed

4.1. Näidustused

Mõõdukas ja tugev valu.

4.2. Annustamine ja manustamisviis

OxyContin tabletid tuleb alla neelata tervelt ning neid ei tohi poolitada, närida ega purustada.
Poolitatud, katkinäritud või purustatud tablettide sissevõtmine põhjustab oksükodooni kiire
vabanemise ning potentsiaalselt letaalse annuse imendumise.

Täiskasvanud ja eakad patsiendid:

OxyContin tablette võetakse 12-tunniste intervallidega. Annused määratakse sõltuvalt valu tugevusest,
patsiendi varasemast valuvaigistite vajadusest, patsiendi kehakaalust ja soost (naistel kujunevad sama
annuse juures vereplasmas kõrgemad kontsentratsioonid). Tavaliselt ei ole eakatel annuse muutmine
vajalik.

Nõrgestatud organismiga eakatel patsientidel, opioide varem mittekasutanud patsientidel või
patsientidel, kellel ei ole tugevat valu võimalik korrigeerida nõrgemate opioididega, on tavaline
algannus 10 mg iga 12 tunni järel. Annust tuleb seejärel ettevaatlikult suurendada, vajadusel iga päev,
kuni saavutatakse valu leevendumine. Kui võimalik, tuleb annuseid suurendada 25...50%
inkrementidega. Sobiv annus konkreetsel patsiendil on selline, mis tagab valu leevendumise kogu 12
tunni vältel (mis jääb kahe manustamiskorra vahele) ning mis on hästi talutav. Kui nn hädaabi ravimit
(läbilöögivalu leevendamiseks) tuleb manustada rohkem kui kaks korda ööpäevas, viitab see
vajadusele suurendada OxyContin tablettide annust.

Üleminek seniselt suukaudselt morfiinilt:

Nendele patsientidele, kes seni kasutasid suukaudset morfiini, määratakse OxyContin’i ööpäevane
annus järgmise suhte alusel: 10 mg oksükodooni suukaudne annus vastab 20 mg-le morfiini
suukaudsele annusele. Tuleb arvestada, et antud suhe on ainult soovituslik juhis OxyContin tablettide
annuse määramiseks ning patsientidevaheliste erinevuste tõttu tuleb igal konkreetsel patsiendil sobilik
annus ettevaatlikult välja tiitrida.

Eakad patsiendid:

Eakatel (üle 65-aastastel) patsientidel teostatud kontrollitud farmakokineetikauuringutes on leitud, et
eakatel on nooremate täiskasvanutega võrreldes oksükodooni kliirens ainult vähesel määral
vähenenud. Vanusega seotud soovimatuid kõrvaltoimeid täheldatud ei ole; seetõttu võib ravimit
eakatel kasutada samades annustes ja samasuguste intervallidega, nagu noorematel täiskasvanutel.

Valu, mis ei ole tingitud pahaloomulisest kasvajast:

Sõltuvusriski minimeerimiseks peaks ravi olema lühiajaline ja vahelduv. Ravi pikaajalise jätkamise
vajadust tuleks kindlate ajavahemike järel uuesti hinnata. Tavaliselt ei ole sellistel patsientidel vakasutada suuremaid annuseid kui 160 mg ööpäevas.

Pahaloomulisest kasvajast tingitud valu:

Ravimi annus tuleb iga konkreetsel patsiendil individuaalselt tiitrida tasemeni, mille juures
saavutatakse piisav valu leevendumine, ilma et sellega kaasneks mittekorrigeeritavaid kõrvaltoimeid.

Neeru- või maksapuudulikkusega patsiendid:

Erinevalt morfiinipreparaatidest ei teki OxyContin tablettide manustamisel märkimisväärset kogust
aktiivseid metaboliite. Siiski võib selles patsiendirühmas esineda oksükodooni kõrgemat
kontsentratsiooni vereplasmas kui normaalse neeru- või maksafunktsiooniga patsientidel. Seetõttu
tuleb neil patsientidel ravi alustada ettevaatlikult, kasutades üht kolmandikku kuni poolt tavalisest
annusest ning tiitrides edasisi annuseid ettevaatlikult. Raske maksapuudulikkuse korral võib olla
vajalik ka manustamisintervallide pikendamine. Andmeid OxyContin’i kasutamise kohta
hemodialüüsravi saavatel patsientidel ei ole.

Alla 20-aastased täiskasvanud ja lapsed:

Ravimi kasutamine ei ole soovitatav.

Ravi kestus

Oksükodooni ei tohi kasutada kauem kui vajalik.

Ravi lõpetamine

Kui patsient ei vaja enam ravi oksükodooniga, on soovitav annuse astmeline vähendamine, et vältida
ärajätunähtude teket.

4.3. Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes, mis on märgitud lõigus 6.1.
Oksükodooni ei tohi kasutada mis tahes olukorras, kus opioidid on vastunäidustatud: krooniline
obstruktiivne kopsuhaigus, cor pulmonale, äge kõht, mao aeglustunud tühjenemine, äge maksahaigus,
raske bronhiaalastma, raske hingamistegevuse pärssumine koos hüpoksiaga, tõusnud süsihappegaasi
tase veres või halvatuslik soolesulgus.

4.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Opioidide üleannustamise suurim oht on hingamisdepressiooni teke. Ravimit tuleb ettevaatlikult
kasutada nõrga tervisega eakatel, raske kopsufunktsiooni vähenemisega, maksa- või
neerukahjustusega, müksödeemiga, hüpotüreoosiga, Addisoni tõvega, toksilise psühhoosiga,
eesnäärme hüpertroofiaga, adrenokortikaalse puudulikkusega, alkoholismiga, delirium tremens’iga,
sapiteede haigustega, pankreatiidiga, põletikulise soolehaigusega, hüpotensiooniga, hüpovoleemilistel,
peavigastusega (koljusisese rõhu võimaliku tõusu tõttu) või MAO inhibiitoreid võtvatel patsientidel.

Nagu kõiki teisi opioidpreparaate, tuleb ka OxyContin tablette kasutada ettevaatusega kõhuõõne
operatsioonide järgses perioodis, sest teadaolevalt halvendavad opioidid sooletrakti motoorikat.
Ravimit ei tohi kasutada enne, kui arst on veendunud patsiendi normaalse soolefunktsiooni
taastumises.

Pikaajalise ravi korral võib patsiendil areneda ravimi suhtes tolerantsus ja valu vaigistamiseks võib
olla vaja üha suuremaid annuseid. OxyContin’i pikaajaline kasutamine võib põhjustada patsientidel
füüsilist sõltuvust ning ravi järsul katkestamisel võib tekkida ärajätusündroom. Kui patsient ei vaja
enam ravi oksükodooniga, on soovitav annust järk-järgult vähendada, et vältida ärajätunähte.
Ärajätunähtudeks võivad olla: haigutamine, müdriaas, lakrimatsioon, rinorröa, treemor, hüperhidroos,
ärevus, ärritatus, krambid ja unetus.

Väga harva, eriti oksükodooni suurte annuste kasutamisel võib esineda hüperalgeesia, mis ei allu
järgnevale annuse tõstmisele. Vajalikuks võib osutuda oksükodooni annuse vähendamine või mõne
teise opioidi kasutamine.

Oksükodooni väärkasutamise profiil on sarnane teiste tugevatoimeliste opioidiagonistide omale.
Latentse või manifesteerunud sõltuvusega patsientidel võib esineda oksükodooni otsivat käitumist ja
selle aine väärkasutust. Opioidanalgeetikumide, sh oksükodooni puhul esineb võimalus psüühilise
sõltuvuse tekkeks. OxyContin’i tuleb erilise ettevaatusega kasutada patsientidel, kellel esineb
anamneesis alkoholi või ravimite väärkasutust.

Toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid tuleb neelata tervelt, neid ei tohi murda, närida ega
purustada. Murtud, näritud või purustatud toimeainet kontrollitult vabastavate tablettide manustamine
põhjustab toimeaine kiire vabanemise ja potentsiaalselt eluohtliku oksükodooni annuse imendumise
(vt lõik 4.9).

Peroraalse ravimvormi parenteraalne manustamine võib põhjustada raskeid kõrvaltoimeid, mis võivad
olla eluohtlikud.

Alkoholi ja OxyContin’i samaaegne kasutamine võib suurendada OxyContin’i kõrvaltoimeid;
samaaegset kasutamist tuleks vältida.

Oxycontin’i kasutamist ei soovitata preoperatiivselt ega 12...24 tundi pärast kirurgilist operatsiooni.

Kui OxyContin tablettide kasutamise ajal tekib paralüütilise iileuse kahtlus, tuleb ravimi kasutamine
viivitamatult katkestada. Sarnaselt kõigi opioidpreparaatidega, tuleb ka OxyContin tablettide
kasutamine katkestada 24 tundi enne planeeritavat kordotoomiat või mõnda muud valuvaigistamisele
suunatud kirurgilist protseduuri. Kui pärast seda protseduuri on OxyContin tablettide kasutamine
jätkuvalt näidustatud, tuleb annused kohandada vastavalt uuele postoperatiivsele vajadusele.
OxyContin 80 mg tablette kasutatakse ainult patsientidel, kellel on tekkinud opioidide suhtes taluvus
ning kelle ööpäevane annus on 160 mg või üle selle. Selle tugevuse määramisel tuleb olla ettevaatlik.

Kõik OxyContin tablettide tugevused sisaldavad laktoosi: 10 mg tablett 69,25 mg, 20 mg tablett 59,25
mg, 40 mg tablett 35,25 mg ning 80 mg tablett 78,50 mg laktoosi.

4.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

OxyContin'i manustamisel koos kesknärvisüsteemi (KNS) toimivate ravimitega, nagu teised opioidid,
rahustid, uinutid, antidepressandid, fenotiasiinid ja neuroleptikumid, võib KNSi pärssiv toime
tugevneda. Monoamiini oksüdaasi (MAO) inhibiitorid omavad teadaolevat koostoimet narkootiliste
valuvaigistitega. MAO inhibiitorid põhjustavad KNSi erutuvust või pärssumist, mida seostatakse
hüper- või hüpotensiivse kriisiga (vt lõik 4.4).

Alkohol võib tugevdada OxyContin’i farmakodünaamilisi toimeid; samaaegset kasutamist tuleks
vältida.

Oksükodoon metaboliseerub peamiselt CYP3A4 kaudu ja osaliselt CYP2D6 abil. Nende metaboolsete
radade aktiivsust võivad indutseerida või inhibeerida erinevad kaasuvalt manustatavad ravimid või
toidu koostisosad.

CYP3A4 inhibiitorid, nagu makroliidantibiootikumid (nt klaritromütsiin, erütrümütsiin ja
telitromütsiin), asool-tüüpi seenevastased ravimid (nt ketokonasool, vorikonasool, itrakonasool ja
posakonasool), proteaasi inhibiitorid (nt botsepreviir, ritonaviir, indinaviir, nelfinaviir ja sakvinaviir),
tsimetidiin ja greipfruudi mahl võivad vähendada oksükodooni kliirensit, mis võib põhjustada
oksükodooni kontrentratsiooni suurenemist vereplasmas. Seetõttu võib osutuda vajalikuks
oksükodooni annuse kohandamine.

Järgnevad mõned näited:

• Itrakonasool (tugev CYP3A4 inhibiitor), mida manustati viie päeva jooksul 200 mg
suukaudselt, põhjustas suukaudselt manustatud oksükodooni AUC suurenemise. Keskmiselt oli
AUC ligikaudu 2,4 korda kõrgem (vahemikus 1,5...3,4).
• Vorikonasool (CYP3A4 inhibiitor), mida manustati 4 päeva jooksul 2 korda 200 mg ööpäevas
(esimesed 2 annust olid 400 mg-sed), tõstis suukaudselt manustatud oksükodooni AUCd.
Keskmiselt oli AUC ligikaudu 3,6 korda kõrgem (vahemikus 2,7...5,6).
• Telitromütsiin (CYP3A4 inhibiitor), mida manustati 4 päeva jooksul 800 mg suukaudselt, tõstis
suukaudselt manustatud oksükodooni AUCd. Keskmiselt oli AUC ligikaudu 1,8 korda kõrgem
(vahemikus 1,3...2.3).
• Greipfruudimahl (CYP3A4 inhibiitor), mida manustati 200 ml kolm korda ööpäevas viie päeva
jooksul, tõstis suukaudselt manustatud oksükodooni AUCd. Keskmiselt oli AUC ligikaudu 1,7
korda kõrgem (vahemikus 1,1...2,1).

CYP3A4 indutseerijad nagu rifampitsiin, karbamasepiin, fenütoiin ja lihtnaistepuna võivad
indutseerida oksükodooni metabolismi ja põhjustada oksükodooni plasmakliirensi suurenemist, mis
võib viia oksükodooni plasmataseme languseni. Võib osutuda vajalikuks oksükodooni annust
vastavalt kohandada.

Järgnevad mõned näited:

• Lihtnaistepuna (CYP3A4 indutseerija), mida manustati 300 mg kolm korda ööpäevas 15 päeva
jooksul, vähendas suukaudselt manustatud oksükodooni AUCd. Keskmiselt oli AUC ligikaudu
50% madalam (vahemikus 37...57%).
• Rifampitsiin (CYP3A4 indutseerija), mida manustati 600 mg üks kord ööpäevas 7 päeva
jooksul, põhjustas suukaudselt manustatud oksükodooni AUC vähenemise. Keskmiselt oli AUC
ligikaudu 86% madalam.

Ravimid, mis inhibeerivad CYP2D6 aktiivsust, nagu nt paroksetiin ja kinidiin, võivad põhjustada
oksükodooni kliirensi vähenemist, mis võib viia oksükodooni taseme suurenemiseni vereplasmas.

4.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Oksükodoon läbib platsentaarbarjääri.Selle ravimi kasutamist tuleb rasedatel ja imetavatel patsientidel
vältida nii palju kui võimalik.

Rasedus
Oksükodooni kasutamise kohta rasedatel naistel on andmeid piiratult. Imikuid, kelle emad on võtnud
oksükodooni 3...4 nädalat enne sünnitust, tuleb monitoorida hingamisdepressiooni esinemise suhtes.
Oksükodooni võtnud emade vastsündinutel võivad ilmneda ärajätunähud.

Imetamine
Oksükodoon võib erituda rinnapiima ning võib põhjustada vastsündinul hingamisdepressiooni.
Seetõttu ei tohiks OxyContin tablette kasutada rinnaga toitvatel emadel.

4.7. Toime reaktsioonikiirusele

Oksükodoon võib kahjustada võimet juhtida autot või kasutada keerukaid seadmeid. Kui patsiendi
reaktsioonivõime on häiritud, ei tohiks ta autot juhtida või masinaid käsitseda.

4.8. Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimed on liigitatud järgmiste sageduskategooriate alusel.

Termin
Sagedus
Väga sage
> 1/10
Sage
> 1/100 kuni <1/10
Aeg-ajalt
> 1/1,000 kuni <1/100
Harv
>1/10,000 kuni <1/1,000
Väga harv
<1/10,000
Sagedus teadmata
Ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel

Tänu oma farmakoloogilistele omadustele võib oksükodoon põhjustada hingamisdepressiooni, mioosi,
bronhospasmi ja silelihaste spasme ning pärssida köharefleksi.

Immuunsüsteemi häired
Aeg-ajalt: ülitundlikkus
Sagedus teadmata: anafülaktiline reaktsioon

Ainevahetus- ja toitumishäired
Sage: söögiisu vähenemine
Aeg-ajalt: veetustumine

Psühhiaatrilised häired
Sage: ärevus, segasusseisund, depressioon, unetus, närvilisus, ebatavalised mõtted
Aeg-ajalt: ärritatus, tundelabiilsus, eufooriline tuju, vähenenud libiido, ravimsõltuvus (vt lõik 4.4)
Sagedus teadmata: agressioon

Närvisüsteemi häired
Väga sage: unisus, pearinglus, peavalu
Sage: treemor
Aeg-ajalt: amneesia, krambid, hüpertoonia, hüpesteesia, tahtmatud lihaskontraktsioonid, kõnehäire,
minestus, paresteesia, düsgeusia
Sagedus teadmata: hüperalgeesia

Silma kahjustused
Aeg-ajalt: nägemise halvenemine, mioos

Kõrva ja labürindi kahjustused
Aeg-ajalt: pearinglus

Südame häired
Aeg-ajalt: südamepekslemine (ärajätusündroomi puhul)

Vaskulaarsed häired
Aeg-ajalt: vasodilatsioon
Harv: hüpotensioon, ortostaatiline hüpotensioon

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired
Sage: düspnoe
Aeg-ajalt: hingamistegevuse pärssumine

Seedetrakti häired
Väga sage: kõhukinnisus, iiveldus, oksendamine
Sage: kõhuvalu, kõhulahtisus, suukuivus, düspepsia
Aeg-ajalt: düsfaagia, kõhupuhitus, röhitsemine, soolesulgus
Sagedus teadmata: hambakaaries

Maksa ja sapiteede häired
Aeg-ajalt: maksaensüümide aktiivsuse tõus
Sagedus teadmata: kolestaas, sapikoolik

Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Väga sage: sügelus
Sage: lööve, liighigistamine
Aeg-ajalt: nahakuivus
Harv: urtikaaria

Neerude ja kuseteede häired
Aeg-ajalt: uriinipeetus

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired
Aeg-ajalt: erektsioonihäired
Sagedus teadmata: amenorröa

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Sage: asteenilised seisundid
Aeg-ajalt: külmavärinad, ravimi ärajätusündroom, üldine halb enesetunne, tursed, perifeersed tursed,
ravimtaluvus, janu

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9. Üleannustamine

Oksükodooni üleannustamisel võivad tekkida järgmised sümptomid: mioos, hingamisdepressioon,
unisus, skeletilihaste lõtvus ja hüpotensioon. Rasketel juhtudel võib tekkida vereringepuudulikkus,
stuupor, kooma, bradükardia ja mitte-kardiogeenne kopsuturse; suurte annuste korral on võimalik ka
surm.

Üleannustamist võib ravida, manustades opioidantagoniste (nt 0,4...2 mg naloksooni intravenoosselt).
Vajadusel korratakse naloksooni manustamist 2...3-minutiliste intervallidega või manustatakse ravimit
infusioonina: 2 mg naloksooni 500 ml-s füsioloogilises naatriumkloriidi lahuses või 5%
glükoosilahuses (0,004 mg/ml). Infusioonilahus infundeeritakse kiirusega, mis vastab eelnevalt
manustatud boolusannuste suurusele ja patsiendi reaktsioonile manustatud annustele.

Vajalikuks võib osutuda mao tühjendamine.

Toetavaid meetmeid (sh kunstlik hingamine, hapnik, vasopressorid ja vedelike infusioonid) tuleb
rakendada üleannustamisega kaasneva tsirkulatoorse šoki leevendamiseks. Südameseiskus või
arütmiad võivad vajada südamemassaaži või defibrillatsiooni. Säilitada tuleb vedelike ja
elektrolüütide metabolism.

5. Farmakoloogilised andmed

5.1. Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: looduslikud oopiumi alkaloidid, ATC-kood: N02AA05

Oksükodoon on puhas opioidi agonist, millel puuduvad antagonistlikud toimed ning mis toimib aju ja
seljaaju kappa-, müü- ja delta-opioidretseptoritesse. Ravimi terapeutilised toimed on peamiselt
valuvaigistav, anksiolüütiline, köhavastane ja sedatiivne toime. Ravimi täpset toimemehhanismi ei ole
seni veel täielikult kirjeldatud.

5.2. Farmakokineetilised omadused

Suukaudsel manustamisel on oksükodooni absoluutne biosaadavus kõrge - kuni 87%. Oksükodooni
eliminatsiooni poolväärtusaeg on ligikaudu 3 tundi. Oksükodoon metobiliseeritakse maksas
noroksükodooniks,
oksümorfooniks
ja
noroksümorfooniks,
mis
alluvad
edasisele
glükuronisatsioonile. Noroksükodoon, oksümorfoon ja noroksümorfoon tekivad oksükodoonist
valdavalt CYP3A4 ja CYP2D6 vahendusel. In vitro koostoimeuuringutes noroksümorfooniga
CYP3A4 ja CYP2D6 aktiivsus oluliselt pärsitud ei olnud, seega ei tarvitse noroksümorfoon teiste
CYP3A4 ja CYP2D6 kaudu metaboliseeruvate ravimite muundamist mõjutada. On leitud, et
noroksümorfoon seondub opioidide müü-retseptoritega. Oksümorfoonil esineb mõningane
valuvaigistav toime, kuid seda ainet esineb vereplasmas niivõrd madalas kontsentratsioonis, et
eeldatavalt ei oma see metaboliit oksükodooni farmakoloogilise toime kujunemises olulist rolli.

Oksükodooni vabanemine OxyContin’i tablettidest toimub aeglasemalt kui toimeainet koheselt
vabastavatest ravimvormidest. Toimeaine vabanemine toimub kahefaasiliselt - alguses vabaneb
toimeaine suhteliselt kiiresti, mistõttu tekib kiiresti ka valuvaigistav toime; seejärel hakkab toimeaine
vabanema aeglasemalt, nii et ravimi toime jätkub veel 12 tunni jooksul. Näivad imendumise
poolväärtusajad on 0,6 ja 6,9 tundi. OxyContin’i keskmine näiv eliminatsiooni poolväärtusaeg on 4,5
tundi, mistõttu kujunevad püsiseisundi tingimused välja ravimi ühepäevase kasutusperioodi vältel.

Oksükodooni vabanemine OxyContin’i tablettidest ei sõltu keskkonna pH väärtusest.

Pärast imendumist jaotub oksükodoon kogu organismi ulatuses. Umber 45% oksükodoonist seondub
vereplasma valkudega.

OxyContin tablettide biosaadavus suukaudsel manustamisel on võrreldav biosaadavusega
oksükodooni sisaldava tavalise ravimvormi biosaadavusega, kuid toimeainet prolongeeritult vabastava
ravimvormi puhul kujuneb maksimaalne kontsentratsioon vereplasmas 3 tunni jooksul, samas kui
tavalise preparaadi puhul on see aeg umbes 1...1,5 tundi. OxyContin 10 mg tableti 12-tunniste
intervallidega manustamisel kujunev maksimaalne ja minimaalne kontsentratsioon on samaväärsed
kontsentratsioonidega, mis on mõõdetud tavaliste oksükodooni 5 mg tablettide manustamisel 6-
tunniste intervallidega.

OxyContin 10 mg, 20 mg, 40 mg ja 80 mg tabletid on bioekvivalentsed nii toimeaine
imendumiskiiruse kui imenduva koguse suhtes. Tavalise rasvarikka toidu söömine ei mõjuta
oksükodooni maksimaalset kontsentratsiooni vereplasmas ega ka OxyContin’i tablettidest vabanevat
ja imenduvat oksükodooni kogust.

Nii toimeaine kui metaboliidid erituvad uriini ja väljaheitega.

Oksükodooni kontsentratsioon vereplasmas on eakatel patsientidel ainult vähesel määral muutunud,
olles kuni 15% suuremad vastavatest väärtustest noorematel täiskasvanutel.

Naistel on oksükodooni kontsentratsioonid vereplasmas keskmiselt kuni 25% kõrgemad vastavatest
väärtustest meestel (arvestatud on ka naiste ja meeste erineva kehakaaluga).

Mõõduka kuni raske maksapuudulikkusega patsientidel võivad oksükodooni ja noroksükodooni
kontsentratsioonid vereplasmas suurenenud ning oksümorfooni kontsentratsioonid vähenenud olla.
Oksükodooni eliminatsiooni poolväärtusaeg võib neil patsientidel pikenenud olla, see võib põhjustada
ravimi toimete tugevnemise.

Mõõduka kuni raske neerupuudulikkusega patsientidel (kreatiniini kliirens <60 ml/min) võivad
oksükodooni ja selle metaboliitide kontsentratsioonid vereplasmas suurenenud olla. Oksükodooni
eliminatsiooni poolväärtusaeg võib neil patsientidel pikenenud olla, see võib põhjustada ravimi
toimete tugevnemise.

5.3. Prekliinilised ohutusandmed

Teratogeensus:

Oksükodooni reproduktiivtoksilisi toimeid inimestel ei ole piisavalt uuritud. Selgitamaks toimeid
fertiilsusele või intrauteriinsele ekspositsioonile järgnevale postnataalsele arengule ei ole uuringuid
läbi viidud. Siiski, rottidel ja küülikutel läbiviidud uuringutes, kus kasutati inimeste annusest 160
mg/ööpäevas 3 ja 47 korda suuremaid oksükodooni suukaudseid annuseid, ei täheldatud
oksükodoonist tingitud kahjulikke toimeid loodetele.

Kartsinogeensus:

Oksükodooni kartsinogeense potentsiaali hindamiseks ei ole loomkatseid läbi viidud.

Mutageensus:

Mitmete uuringute tulemustele toetudes võib oksükodoonist tingitud genotoksilisuse riski inimestel
madalaks lugeda. Oksükodoon ei osutunud mutageenseks järgmistes uuringutes: Ames’i Salmonella ja
E. coli test, nii metaboolse aktivatsiooniga kui ilma, annustes kuni 5000 mcg; kromosomaalsete
aberratsioonide test inimese lümfotsüütidel, ilma metaboolse aktivatsioonita annustes kuni 1500
mcg/ml ja koos aktivatsiooniga 48 tundi pärast ekspositsiooni, annustes kuni 5000 mcg/ml; ning in
vivo luuüdi mikronukleuste test hiirtel (plasmakontsentratsioonidega kuni 48 mcg/ml).
Mutageenseid toimeid täheldati metaboolse aktivatsiooni kasutamisel inimese kromosomaalsete
aberratsioonide testis (kontsentratsioonides >1250 mcg/ml) 24 tundi, kuid mitte 48 tundi pärast
ekspositsiooni; ning hiirte lümfoomirakkude testis metaboolse aktivatsiooniga (annuses 50 mcg/ml) ja
ilma metaboolse aktivatsioonita (annuses 400 mcg/ml).

6. Farmatseutilised andmed

6.1. Abiainete loetelu

Laktoos
Povidoon
Ammooniummetakrülaatpolümeer
Sorbiinhape
Triatsetiin
Stearüülalkohol
Talk
Magneesiumstearaat
Hüpromelloos
Hüdroksüpropüültselluloos (ainult 10 mg ja 80 mg tabletid)
Titaandioksiid (E171)
Makrogool
Polüsorbaat 80 (ainult 20 mg ja 40 mg tabletid)
Raudoksiid (E172) (ainult 20, 40 ja 80 mg tabletid)
Indigokarmiin (E132) (ainult 80 mg tabletid)

6.2. Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

6.3. Kõlblikkusaeg

3 aastat

6.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Hoida temperatuuril kuni 25 °C.

6.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

PVC-blisterpakendid pappkarbis
25, 28, 30, 56, 60 või 100 tabletti ühes karbis

6.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Kasutamis- ja käsitsemisjuhend

Erinõuded puuduvad.

7. Müügiloa hoidja

Mundipharma Ges.m.b.H., Apollogasse 16-18, A-1070 Viin, Austria

8. Müügiloa number

OxyContin 10 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid: 300500
OxyContin 20 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid: 300600
OxyContin 40 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid: 300700
OxyContin 80 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid: 300800

9. Esmase müügiloa väljastamise/müügiloa uuendamise kuupäev

25.02.2000/31.05.2010

10. Teksti läbivaatamise kuupäev

Ravimiametis kinnitatud juulis 2013


10