Hüpovitaminoos Autor: Merileid Saava

Hüpovitaminoos ehk vitamiinivaegus tekib harilikult pikemaajalise väär- või vaegtoitumise korral ning väljendub mitmesuguste tervisehäirete ja haigusseisunditena. Sageli esineb samal ajal mitme vitamiini vaegus ehk polühüpovitaminoos. Vitamiinivaegus võib ilmneda ka olukordades, kus inimese vitamiinitarve on suurenenud, näiteks raseduse ja rinnaga toitmise ajal, ekstreemsetes tingimustes töötades või sportides, haiguste ja kroonilise alkoholismi puhul, mõnede ravimite pikaajalisel kasutamisel. Vitamiinivajadust võivad suurendada kaamos, kevadväsimus, mürgistused, suitsetamine, stress jt eluviisist lähtuvad seigad, aga ka religioossed uskumused, millega on seotud teatud toiduainetest keeldumine, näljutamine jms. Väga harvad on kaasasündinud vitamiiniainevahetuse häired. Peamine vitamiinivaeguse põhjus on ühekülgne ja/või alatoitumine, kui toidusedelist puuduvad värsked puu- ja juurviljad. Täisväärtuslik taimsetest/loomsetest toiduainetest koosnev segatoit katab tavaliselt vitamiinide vajaduse ning loob ka teatud varu organismis (vees lahustuvate vitamiinide puhul nädalaks-paariks, rasvlahustuvate puhul koguni mõneks kuuks). Seetõttu ei pea terve inimene toidulisandeid või vitamiinipreparaate meelevaldselt tarvitama, kui tal pole pikemat aega kestnud vitamiinivaegust või kui arst pole määranud teisiti.

Vitamiinid hävivad toiduainetest ebaõige töötlemise, kauase säilitamise ja väära toiduvalmistamise käigus. Harvadel juhtudel võib mõne vitamiini vaeguse põhjustada nn antivitamiin toidus. Näiteks karpkalas, ubades, linaseemnetes, aga ka kohvis/tees vm toiduaines leiduv tiaminaas võib mõnel inimesel vähendada või pärssida tiamiini (B -vitamiini) toimet. Samuti muutub mõni ravim pikaajalisel tarvitamisel antagonistiks teatud vitamiinile. Tervisehäired taanduvad, kui toiduaine või ravimi kasutamine lõpetatakse.

Võrreldes varasema ajaga, täheldatakse praegu Eestis hüpovitaminoose vähem, sest süüakse vitamiinirikkamat toitu ning juurja puuviljad on kättesaadavad aastaajast sõltumata. Ohustatud on siiski sotsiaalselt vähe kindlustatud inimesed, kelle toidulaud pole piisavalt mitmekesine, rahuldamaks vitamiinivajadust.

Et ära tunda võimalikku algavat või väljakujunenud vitamiinivaegust organismis, on tähtis teada hüpovitaminoosi tunnuseid ehk mikrosümptomeid, mis tavaliselt haaravad mitmeid elundeid ja elundisüsteeme.

1. Naha ja limaskestade kahvatus võib olla B12 - ja B6-vitamiini vaegusest põhjustatud aneemia tundemärk. Lõhed suunurkades, huulte turse, punetus, lõhenemine ja veritsus, keelepõletik ja igemete paistetus annavad tunnistust B2-, B6 - ja PP-vitamiini vaegusest. Igemete veritsus ja kapillaarveresoonte lõhkemine (täppverevalumite teke) on C- ja Pvitamiini vaeguse tunnused. Naha kuivus ja ketendus kaasneb A- ja C-vitamiini vaegusega, juuste väljalangemine aga B6 -vitamiini vaegusega.

2. Kukla- ja teiste luude pehmenemine imikutel ja väikelastel, X- ja O-jalad ning kasvupeetus lastel, paksendid roietel ja kanarind tekivad nii A-, D- kui B2 -vitamiini vaeguse korral. Täiskasvanuea luuhõrenemine (osteoporoos), mille tagajärjel tekivad kergesti luumurrud, on samuti D-vitamiini vaegusega seotud.

3. Silma sarvkesta kuivus ja paksenemine, nägemise halvenemine hämaras viitavad Avitamiini vaegusele. Kapillaarveresoonte nähtavale ilmumine silmavalgel on B2 -vitamiini vaeguse varajane tunnus, silmade valguskartus esineb aga mitmete vitamiinide (A, B2 , C) vaeguse puhul.

4. Pulsi kiirenemine (tahhükardia) ja sü-

dame rütmihäired võivad olla tingitud B12 vitamiini vaegusega kaasnevast aneemiast (kehvveresusest) ja E-vitamiini vähesusest, aga ka tiamiinivaegusest (B1 -vitamiini vaegus). Ateroskleroosi arengut (veresoonte lubjastumine) soodustab vitamiinide-antioksüdantide (E-, C-, A-vitamiini ja ß-karotiini) vaegus.

5. Sapiteede sulgus või talitlushäire (düskineesia) ei võimalda täielikku rasvlahustuvate vitamiinide imendumist ja omastamist. Soolenugilised võivad tarbida ära B12 -vitamiini ning põhjustada aneemiat. Alkohol takistab mikroobide tegevust, mis toodavad mõningaid vitamiine. PP-vitamiini vaegus põhjustab kõhulahtisust, sagedane kõhulahtisus omakorda takistab vitamiinide omastamist.

6. Kiire väsimine, töövõime langus, apaatia  või  ärrituvuse tõus  ning  unetus  on B2 B6 -, PP- ja C-vitamiini vaeguse sagedasemad tunnused, B1-vitamiini vaeguse korral aga tekivad närvitüvede kahjustuse tõttu lihasevalud.

7. Foolhappevaegus ilmneb harva, kuid selle esinemisel võivad tekkida aneemia, nahahaavandid ning suureneb risk haigestuda südamehaigustesse. Lastel tekib kasvupeetus, esineb kõhulahtisust. Rasedatel soovitatakse kuni 12. rasedusnädalani võtta foolhappepreparaati kuni 400 mikrogrammi päevas. Arvatakse, et see vähendab loote väärarengute riski.

Vt ka vitamiinid.