Bipolaarne meeleoluhäire Autor: Anti Liiv

Bipolaarne meeleoluhäire (ka maniakaal-depressiivne haigus või reaktsioon) on psüühikahäire, millele on iseloomulikud lainetena korduvad (vähemalt kaks-kolm korda) rusutud meeleolu ja psüühilise aktiivsuse perioodid. Viimase puhul, olles n-ö laineharjal, on inimene elevil, rõõmus, energiast pakatav ning aktiivne. Sellist leebemal kujul avalduvat meeleolu kõrgenemist nimetatakse hüpomaaniaks, markantsemalt väljendunut aga maaniaks. Teisel puhul, n-ö lainevao põhjas olles, langeb meeleolu masenduseni, väheneb sisemine energia ja tegutsemisaktiivsus – isegi sedavõrd, et inimene ei jaksa oma tuba koristada, enda välimuse eest hoolt kanda, teha igapäevaseid toimetusi ega isegi televiisorit vaadata. Sellist seisundit nimetatakse ka depressiooniks. 20. sajandi alguse eesti boheemlasharitlastel oli kombeks seda peenutsevalt spliiniks kutsuda.

Maniakaalsed episoodid algavad tavaliselt järsku, süvenevad mõnikord isegi ühe päevaga ning kestavad tavaliselt 2 nädalast 4–5 kuuni. Tänini väljaselgitamata põhjustel on Eestis 20. sajandi teisest poolest alates täheldatud meeleoluhäirete maniakaalsete episoodide harvenemist. Ka on need enamasti sedavõrd leebelt väljendunud, et mittespetsialist hindab neid lihtsalt heatujuliseks käitumiseks. Küll aga pärineb 19. sajandist ja 20. sajandi esimesest poolest mitmeid linnalegende psüühikahäiretega inimestest, kes on pidanud end Napoleonideks, Hiina keisriteks, Leniniteks jt ajaloolisteks suurkujudeks. Paljud tänapäeva psühhiaatrid pole oma töös selliste häiretega patsientidega enam kokku puutunud. Subjektiivselt on inimese enesetunne hüpomaniakaalsel perioodil sedavõrd mõnus (kõik tundub laabuvat, elu on lausa roosiline), et mõnikord ta lausa ootab selle episoodi saabumist.

Vastupidiselt eelkirjeldatule on üldjuhul pikemalt (kuni 6 kuud) kestvate depressiivsete episoodide algus vähem märgatav. Sagedasti püüavad omaksed lähedase inimese süvenevat masendustunnet põhjendada üksnes juhuslike välisteguritega (olmekonfliktid, tööalased pahandused, õnnetu armastus jms), mis ei olegi täiesti põhjendamatu, sest mõlemad bipolaarse meeleoluhäire episoodid järgnevadki tihti stressiga seotud elusündmustele. Siiski pole stressi olemasolu (või puudumine) selle häire diagnoosimisel määrav. Paranemine episoodide vahel on tavaliselt täielik ja inimese toimetulek igapäevaeluga probleemitu. Episoodide sagedus ja remissioonide kestus on haigeti erinev, kuid pärast keskikka jõudmist täheldatakse depressiooniepisoodide sagenemist ja pikenemist.

Bipolaarset meeleoluhäiret esineb eri sugupooltel enam-vähem võrdselt ja esimene episood võib alata igas vanuses – lapseeast kuni raugaeani, sagedamini siiski 15. ja 30. eluaasta vahel. Elu- ja tööprognoos on üldjuhul hea. Mõne läbitud episoodi järel hakkab inimene ise tunnetama saabuvat meeleolu muutust, selle arengusuunda. Nii meeleolu langust kui ka ülemäärast kõrgenemist on üldjuhul võimalik ambulatoorse psühhiaatrilise ravi tingimustes (ilma kutsetööd katkestamata) ravimitega korrigeerida.

Vt ka depressioon.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Krooniline C-hepatiit

Tere

Olen lühikese ajaga sattunud depressiooni, kuna sain tõsise soki, et mul on krooniline c hepatiit. Näidud hüppavad üles alla, aga nakkusarsti juurde saan 22.04. Olen ise ameti alalt hooldaja. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Minge homme Rapla haiglasse, seal nad ju teid uurisid, abi andsid. Peaksid andma ka nüüd.
2) Raplas ju psühhiaater olemas, saate abi ja juhiseid sealt.
Apteegi vabamüügist saate rahustavaid ...

Loe edasi

Meeleoluprobleemid

Tere!

Mul on pikka aega olnud ja on ka praegu hariduse ja tööga seotud vaimsed pinged. Minu hariduselu on osutunud väga pettumustvalmistavaks ja tööl tekitab pingeid see, et ma ei tööta omandatud ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Lahendusi saame otsida:
a) enda suhtumiste ja psüühika muutmisega ning
b) enda jaoks sobilikuma keskkonna (töökeskkonna) otsimisel-leidmisel.

Fr Nietzshe ütles, et mida suuremad-olulisemad ...

Loe edasi

Lähen väga kergelt endast välja.

Mure on selline, et lähen väga kergesti närvi isegi pisi asjade peale. Näiteks kui panen last õhtuti magama ja ta hakkab sahkerdama jalgadega lähen ma närvi ja suust hakkavad lendama laused mida ise ka ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Soe jook, apteegist ka mõni rahustav tee on sobilik.
Und soodustab Melatoniin - apteegi vabamüügist saadav.
Jalutuskäigud koos lapsega. Kas lapse isa ka kodupiires on? Kui jah, siis kaasata ...

Loe edasi

Närvid peas

Huvitab selline asi, millest tuleb kõdidamine ja nagu külmavärinad peas. Tegu ikka korraliku intensiivsusega ja väga ebameeldiva tundega. Mis asi seda pōhjustab?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Need võivad stressis-närvipingetest tuleneda - seega vastava valdkonna harjutustega pingeid maandada ja organismi tugevdada.
Kui need ei aita, siis soovitav neuroloogi uuring ja abi.
Tervislik ...

Loe edasi

Kventiax/Quetiapin Accord

Tere!

Olen aastaid õhtuti 25mg Kventiaxi võtnud, et magama jääda (paühhiaatri poolt kirjutatud lisana antidepressantidele, kliiniline depressioon) ning on suurepäraselt mõjunud. Hiljuti kolisin ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Jutt õige - originaal ja dublandid on tundelistele inimestele erineva toimega. Südamehaiged teavad seda juba aastakümneid.
Arvestama peab ka muid tegureid: eluviisi muutused, tervise muutused, sotsiaalsed ...

Loe edasi

Närvilisus

Tere!
Tegelt pole ma kunagi oma selle pöhjusega kuskile pöördunud, esimest korda isegi kirjutan.
Nimelt olen ma olnud u 3aastat väga närviline, vahepeal tahtmine lausa kellegile kallale minna, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Läbipõlemise sündroom.
Esimene asi - leida võimalus öösel korralikult magada, vajaliku pikkusega uni. Päeval kerged lõõgastused.
Apteegi vabamüügist Melatoniin ja kodus teha sooja jooki. ...

Loe edasi

Ärevus,Depressioon ja Migreen

Sooviksin teada saada, depressiooni, migreeni ja ärevushäire koosmõjusid noorukile?

Mis võib juhtuda kui lõpetad psühhiaatri kirjutatud ravimite tarvitamise?

Lõpetasin iseseisvalt ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Päevik - sinna kirja ja siis praktikasse kõik see, mis tervise tugevdamisele kaasa aita. Iga tera tervise varasalve on oluline. Terminid palju-vähe, suur-väike, tugev-nõrk jne toime tuleb unustada. Kui ...

Loe edasi

Esperaali toimega süst

Tere,mul selline küsimus et olen olnud alkoholiga sina peal ,aga olen mõelnud abi saada et kui lasta teha esperaali toimega süst alkoholi vastu,aga kui peaks sellel ajal libastuma ja alkoholi võtta kas ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Süstid-tabletid on abivahendid, esikohal on ikkagi Mees Tahab ja tee nii nagu TAHAD.
Äkksurm on loomulikult maiuspala - kui ikkagi minek on. Hullem variant on aeglane Organismi Lagunemine: nõrgemad ...

Loe edasi

Psühhoos

Kirjutasin teile 18.03. Nüüdseks on kasuvend Paldiski mnt haiglas, 9ndas osakonnas. Ei ole temas veel muutust mârganud, et tal parem hakkaks aga arvan, et aega veel vähe. Aga mu küsimus seisneb selles, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Külas võite ikka käia, aga
eelmisel korral kasutatud tervise võtted tuleb jälle päevakorda võtta. 3E printsiim (Ennistamine e ravi, Ennetamine e profülaktika, edendamine e treening. Näete, et enda ...

Loe edasi

laps

Mul on skisofreenia. Kui ma teist kuud rase olin tehti mulle haiglas elektriravi. Nüüd on tüdruk 13 aastane ja ta on juba 185 cm pikk. Kas tema suur kasv võib olla tingitud sellest elektriravist või haloperidoolist ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Mis toimus 10...13 aastat tagasi, seda me muuta ei saa. Organismil on tugevad enesekaitse mehhanismid, et organimi väärmõjude eest kaitsta. Mingi mõju võis olla, aga kes seda tagantjärgi täpselt öelda ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi