Bipolaarne meeleoluhäire Autor: Anti Liiv

Bipolaarne meeleoluhäire (ka maniakaal-depressiivne haigus või reaktsioon) on psüühikahäire, millele on iseloomulikud lainetena korduvad (vähemalt kaks-kolm korda) rusutud meeleolu ja psüühilise aktiivsuse perioodid. Viimase puhul, olles n-ö laineharjal, on inimene elevil, rõõmus, energiast pakatav ning aktiivne. Sellist leebemal kujul avalduvat meeleolu kõrgenemist nimetatakse hüpomaaniaks, markantsemalt väljendunut aga maaniaks. Teisel puhul, n-ö lainevao põhjas olles, langeb meeleolu masenduseni, väheneb sisemine energia ja tegutsemisaktiivsus – isegi sedavõrd, et inimene ei jaksa oma tuba koristada, enda välimuse eest hoolt kanda, teha igapäevaseid toimetusi ega isegi televiisorit vaadata. Sellist seisundit nimetatakse ka depressiooniks. 20. sajandi alguse eesti boheemlasharitlastel oli kombeks seda peenutsevalt spliiniks kutsuda.

Maniakaalsed episoodid algavad tavaliselt järsku, süvenevad mõnikord isegi ühe päevaga ning kestavad tavaliselt 2 nädalast 4–5 kuuni. Tänini väljaselgitamata põhjustel on Eestis 20. sajandi teisest poolest alates täheldatud meeleoluhäirete maniakaalsete episoodide harvenemist. Ka on need enamasti sedavõrd leebelt väljendunud, et mittespetsialist hindab neid lihtsalt heatujuliseks käitumiseks. Küll aga pärineb 19. sajandist ja 20. sajandi esimesest poolest mitmeid linnalegende psüühikahäiretega inimestest, kes on pidanud end Napoleonideks, Hiina keisriteks, Leniniteks jt ajaloolisteks suurkujudeks. Paljud tänapäeva psühhiaatrid pole oma töös selliste häiretega patsientidega enam kokku puutunud. Subjektiivselt on inimese enesetunne hüpomaniakaalsel perioodil sedavõrd mõnus (kõik tundub laabuvat, elu on lausa roosiline), et mõnikord ta lausa ootab selle episoodi saabumist.

Vastupidiselt eelkirjeldatule on üldjuhul pikemalt (kuni 6 kuud) kestvate depressiivsete episoodide algus vähem märgatav. Sagedasti püüavad omaksed lähedase inimese süvenevat masendustunnet põhjendada üksnes juhuslike välisteguritega (olmekonfliktid, tööalased pahandused, õnnetu armastus jms), mis ei olegi täiesti põhjendamatu, sest mõlemad bipolaarse meeleoluhäire episoodid järgnevadki tihti stressiga seotud elusündmustele. Siiski pole stressi olemasolu (või puudumine) selle häire diagnoosimisel määrav. Paranemine episoodide vahel on tavaliselt täielik ja inimese toimetulek igapäevaeluga probleemitu. Episoodide sagedus ja remissioonide kestus on haigeti erinev, kuid pärast keskikka jõudmist täheldatakse depressiooniepisoodide sagenemist ja pikenemist.

Bipolaarset meeleoluhäiret esineb eri sugupooltel enam-vähem võrdselt ja esimene episood võib alata igas vanuses – lapseeast kuni raugaeani, sagedamini siiski 15. ja 30. eluaasta vahel. Elu- ja tööprognoos on üldjuhul hea. Mõne läbitud episoodi järel hakkab inimene ise tunnetama saabuvat meeleolu muutust, selle arengusuunda. Nii meeleolu langust kui ka ülemäärast kõrgenemist on üldjuhul võimalik ambulatoorse psühhiaatrilise ravi tingimustes (ilma kutsetööd katkestamata) ravimitega korrigeerida.

Vt ka depressioon.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Lülisamba muutused ja sport

Röntgenbildi alusel on mul selline diagnoos.
Hinnakoodid: A7916, A7907RÖ-leid:NIMMELÜLID:Lumbaallordoos tavaline, skolioosi ei ole. l5 anterolistees ~6 m ulatuses, defekt pars interartikularis´es. ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kirjelduse järgi esineb nimmelülide nihkumine seoses lülidevahelise liigese vigastusega. Vajate kohest ortopeedi konsultatsiooni. Vältige seni füüsilist koormust.

Dr. Ain Pajos

Loe edasi

Vaimne tervid

Tere!

Minul on probleem ise enda piinavate mõtetega. Mul käiks nagu negatiivne raadio peas. Ma võin kahetseda täiesti tavalist vestlust inimesega arvates, et äkki ma ütlesin midagi valesti ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Inimene on nagu kanamuna - kaks otsa sellel munal. Üks on vaimne-psüühiline ja teine on kehaline. Mõlemad on tähtsad ja mis peamine - ühte harjutades-tugevdades
mõjutame positiivselt ka teist. Siit ...

Loe edasi

Sotsiaalne ärevus

Tere
Kahtlustan endal sotsiaalset ärevust/ foobiat, mis on juba minu igapäevast elu segama hakanud..ei suuda elu täiel rinnal nautida.
Kardan tähelepanu, negatiivseid hinnanguid. Ei suuda ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Varasemaid soovitusi ärevuhäirete (paanika ja foobia) kohta on eelnevalt antud hulgi (vt eelnevaid).
2) Pavlov-Enneti tingitus (nüüd jääb hästi meelde, kodus harjutades panete oma nime). Ivan ...

Loe edasi

Ta on mulle väga kallis veel

Ma läksin oma poisiga lahku 2nädalag tagasi olime koos 1aasta. Ma nägin kuidas ta aina vähem ja vähem hoolis minust, ei arvestanud minuga enam, oli kurjem minuga 2viimast kuud. Varem leidsime yksteise ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Võta aeg maha ja - aeg annab arutust, aeg paneb suhted paika. Mida rohkem sa praegu end tema külge "kleebid" (sind armastan, kallistan, siust hoolin, sinuta ei suuda...jne), seda ebaselgemaks teie omavaheline ...

Loe edasi

Vale diagnoos

Mida teha kui arvad,et arst on vale diagnoosi pannud?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Inimesel võib olla ja ka on aegajalt kaebusi.
Mõned probleemid saab lahendada kodus, mõned koolis õpetaja abil, mõned sõpradega suheldes ja nõu küsides, aga on ka selliseid, et vaja Arsti poole ...

Loe edasi

silma tõmblemine

Tere!
Silm tõmbleb, algas ühest silmast, seejärel teine silm ka. Nüüd juba aeg-ajalt tõmbleb põse juurest. See on kestnud juba 2 kuud. Olen söönud magneesiumi 500 kogused, kuid ei aita. Vahel hakkab ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kas on vaid vähesed tõmblused silmalaugudel või silm sulgub vastutahteliselt? Silmalaugude tõmblused esinevad sageli seoses stressiga ja tavaliselt mööduvad iseeneslikult. Kui esinevad aga silmade sulgused ...

Loe edasi

Unehalvatus

Olen kogenud 3-4 aastat unehalvatust. Vahepeal on unehalvatus peal kogu öö. Ärkan iga natukese aja tagant ning ei saa ennast liigutada, ega häält teha. Vahel tunnen, et keegi on mu peal. Surub mind vastu ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

a) kõik pingetest-stressis-ärevusest-paanikast vabanemise võtted tulevad kasuks ja aitravad. Leida endale sobivad.
b) Kõik puhkust ja und soodustavad nipid on kasuks.
c) une-eelne sisendus: ...

Loe edasi

Pidev närvitsemine ja enesetapumõtted

Tere!
Olen 21. aastane noormees. Õpin ülikoolis ning elus on siiani läinud kõik hästi. Olen nüüdseks pikemat aega olnud suhtes, kuid viimasel ajal on meil probleemid tekkinud. Olen pidevalt närvis ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Alkoholile ei - tünnikene peale peo algust näed kuis rahvas Jobukesteks muutub.
Unerežiim korda, piisav uni. Kehaline aktiivsus. Lähedasele hea sõna ja hea tegu, sõbralikkus, rõõmsameelsus.
Loe edasi

Närvipingest käed krampi

Olen loomult tundlik ja emotsionaalne ning viimasel nädalal suure eluprobleemi tõttu olen suures närvipinges ja stressis, tunnen ärevust ja öösel magan halvasti, pulss on tunduvalt kõrgem kui muidu ja ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Keha ja psüühika on kaksikud. Psüühika pingeid vähendada (vt otsinguga Enneti Palve) ja kehalist võimekust suurendada (jalutuskäigud, treening).
Uni korda - Melatoniin (apteegi vabamüügist) õhtul, ...

Loe edasi

Skisofreenia

Tere! Olen 17 neiu ja minu mureks on hirm skisofreenia ees. Tarvitasin hiljaaegu teatud uimastit, millest võib avalduda skisofreenia, kui selleks on olemas eelsoodumus. Mida ma saaksin teha oma südamerahu ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Õigel ajal magama, piisav uni;
2) mõõdukas treening;
3) Enneti palve; (vt eelnevatest otsinguga)
4) iga tera tervise varasalve on kasuks;
5) vaimuhaiguse sümptomeid sul ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi