Bipolaarne meeleoluhäire Autor: Anti Liiv

Bipolaarne meeleoluhäire (ka maniakaal-depressiivne haigus või reaktsioon) on psüühikahäire, millele on iseloomulikud lainetena korduvad (vähemalt kaks-kolm korda) rusutud meeleolu ja psüühilise aktiivsuse perioodid. Viimase puhul, olles n-ö laineharjal, on inimene elevil, rõõmus, energiast pakatav ning aktiivne. Sellist leebemal kujul avalduvat meeleolu kõrgenemist nimetatakse hüpomaaniaks, markantsemalt väljendunut aga maaniaks. Teisel puhul, n-ö lainevao põhjas olles, langeb meeleolu masenduseni, väheneb sisemine energia ja tegutsemisaktiivsus – isegi sedavõrd, et inimene ei jaksa oma tuba koristada, enda välimuse eest hoolt kanda, teha igapäevaseid toimetusi ega isegi televiisorit vaadata. Sellist seisundit nimetatakse ka depressiooniks. 20. sajandi alguse eesti boheemlasharitlastel oli kombeks seda peenutsevalt spliiniks kutsuda.

Maniakaalsed episoodid algavad tavaliselt järsku, süvenevad mõnikord isegi ühe päevaga ning kestavad tavaliselt 2 nädalast 4–5 kuuni. Tänini väljaselgitamata põhjustel on Eestis 20. sajandi teisest poolest alates täheldatud meeleoluhäirete maniakaalsete episoodide harvenemist. Ka on need enamasti sedavõrd leebelt väljendunud, et mittespetsialist hindab neid lihtsalt heatujuliseks käitumiseks. Küll aga pärineb 19. sajandist ja 20. sajandi esimesest poolest mitmeid linnalegende psüühikahäiretega inimestest, kes on pidanud end Napoleonideks, Hiina keisriteks, Leniniteks jt ajaloolisteks suurkujudeks. Paljud tänapäeva psühhiaatrid pole oma töös selliste häiretega patsientidega enam kokku puutunud. Subjektiivselt on inimese enesetunne hüpomaniakaalsel perioodil sedavõrd mõnus (kõik tundub laabuvat, elu on lausa roosiline), et mõnikord ta lausa ootab selle episoodi saabumist.

Vastupidiselt eelkirjeldatule on üldjuhul pikemalt (kuni 6 kuud) kestvate depressiivsete episoodide algus vähem märgatav. Sagedasti püüavad omaksed lähedase inimese süvenevat masendustunnet põhjendada üksnes juhuslike välisteguritega (olmekonfliktid, tööalased pahandused, õnnetu armastus jms), mis ei olegi täiesti põhjendamatu, sest mõlemad bipolaarse meeleoluhäire episoodid järgnevadki tihti stressiga seotud elusündmustele. Siiski pole stressi olemasolu (või puudumine) selle häire diagnoosimisel määrav. Paranemine episoodide vahel on tavaliselt täielik ja inimese toimetulek igapäevaeluga probleemitu. Episoodide sagedus ja remissioonide kestus on haigeti erinev, kuid pärast keskikka jõudmist täheldatakse depressiooniepisoodide sagenemist ja pikenemist.

Bipolaarset meeleoluhäiret esineb eri sugupooltel enam-vähem võrdselt ja esimene episood võib alata igas vanuses – lapseeast kuni raugaeani, sagedamini siiski 15. ja 30. eluaasta vahel. Elu- ja tööprognoos on üldjuhul hea. Mõne läbitud episoodi järel hakkab inimene ise tunnetama saabuvat meeleolu muutust, selle arengusuunda. Nii meeleolu langust kui ka ülemäärast kõrgenemist on üldjuhul võimalik ambulatoorse psühhiaatrilise ravi tingimustes (ilma kutsetööd katkestamata) ravimitega korrigeerida.

Vt ka depressioon.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Rindkerevalud ja vadloxan

Tere,

Olen hädas rindkeres oleva ebamugavus/surve tundega juba ûle 3 nädala. Veebruari keskel pôdesin väga minimaalsete sümptomitega läbi covidi, kolmandal nädalal tundsin kerget ôhupuudust, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ravimi võtmisel peab enesetunne paranema. Kui nii ei ole, siis on vaja ravimi annust muuta, vähendada.
Kui ka see ei toimi positiivselt, siii on vaja ravimit vahetada.
Covidi-järgne organismi ...

Loe edasi

Ma väga tänan hea vastuse eest! Aga mida teha perearstide bürokraatiaga, kui Sulle enam ei anta isegi vererõhu tablette välja?

Ma ju kirjutasin seda!

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Aegajalt juhtub, ja see on inimlik, et mõne arstiga ei teki usalduslikku kontakti. Nii ka eraelud inimsuhetega.
Mida teha?
Kui ikkagi sõbralikku ja asjalikku kontakti ei teki, siis on võimalik ...

Loe edasi

Miks ma ei saa isegi enam vererõhu tablette?

Apteegis öeldi, et retsept aegust just eile

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Retseptil on ajaline kehtivus ja apteekrid peavad seda jälgima.
Kui ikkagi ravimit vaja, siis raviarst kirjutab retsepti ja annab muidki juhiseid.
Kõik käib ettenähtud korra kohaselt.
Loe edasi

Ampulli paigaldamine

Tere .

Mul on mure ema pärast , kes on alkohoolik . Viimasel ajal on asi juba kontrollimatuks muutunud . vahest suudab üks kuni kaks nädalat kainena püsida aga kui jooma kukub võib asi venida ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Tallinnas on Wismari Haigla ja seal on hea kvalifikatsiooniga narkoloogid. Sinna minna: vestlevad, diagnoosivad, pakuvad välja optimaalse ravi ja aitavad ravi ellu rakendamisel.
On ka AA liikumine ...

Loe edasi

Kas ärevushäire või midagi muud?

Tere.
Mure algas ehk umbes aasta tagasi, kui töökoormus ajutiselt suurenes. Ühe õhtuse vahetuse ajal tundsin külma ja kuuma hooge, külmavärinaid. Kodus mõõtsin palavikku peaagu 38 kraadi, und ei ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Koroona esimese laine alul olin ca kaks kuud samasuguste kaebustega - ei ela, ei sure, palavik on, palavikku ei ole, higistamised on, on, on ja siis ei ole jne..
Mis siis aitas? Aitas igapäevad 30-40 ...

Loe edasi

Debressioon

Probleem on süvenev debrekas . Iga päev suudan mõelda oma peas välja ainuld lugusi kuidas lähen metsa ja poon ennast ülesse või uputan mõnda rabalaukasse . Ma olen kogu oma elu mõelnud kõiksuguseid lugusi ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Liialt tööd ja läbipõlemine, aga ka - tööd ei ole, võlad (pangad) kaelapeal.
probleem vajab pihtimis-analüüsimist. Jagatud mure ikkagi jagatud ja lahendusi otsib siis juba kaks pead.
Murest-stressist ...

Loe edasi

Mõtted

Tere. Kuidas on võimalik lahti saada mõttetest mis ei lase isegi magada . Suruvad pähe, pea on pinges koguaeg. Ei näe tulevikku. Aju nagu soovib iseendale halba

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Sundmõtted, liigselt mõtteid - vajalik neuroleptikum (psühhiaater kirjutab) väikeses annuses ja üks võtmine kindlasti õhtul.
vt otsinguga rahustavad võtted -minu Palve esimene samm.
Iga tera ...

Loe edasi

Skisofreenia

Tuttav meesterahvas(51) ,kes põeb skisofreeniat ja saab depoosüste peaaegu 2 a peale haiglaravi, suudab käia lihtsamal täiskohaga tööl.Tal on tekkinud keele-suu tahtmatud liigutused, tabletid midagi ei ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ravimi kõrvaltoimed - ekstrapüramidaalsüsteemi häired - sellest tammumised, tatsumised, maigutamised, keeleliigutused jne. Kas ravimi annust vähendada või lisada ravile korrektorit või muuta neuroleptikumil. ...

Loe edasi

Mure aju tegevuse pärast

Tere. Minu ajust tuleb selliseid mõtteid, mida ise ei mõtle.See segab tohutult igapäevaelu, kui midagi tehes keegi nagu parastab, käsib, naerab su üle - hirmutunne on tekkinud.
Töötan nii päeval ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Antidepressandid probleemi ei lahenda (käesoleva info põhjal).
Soovitan neuroleptikume - mõjutavad hästi mõttemaailma probleeme. Leida õige annus.
Koostöö psühhiaatriga.
Alustaksin ...

Loe edasi

Hirm avalikes wc-des käimise ees, mida teha?

Tere!

Olen alates algkoolist saati kartnud käia avalikes wc-des ja ka oma kodus wc-s, kui keegi inimene liigub ringi wc lähedal ei suuda ma teha kumbagi häda ja tõmbun krampi, sellest pidevalt ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Õigus - see on ärevushäirete üks variantidest - foobia e sundhirmud
Selle kohta
1) (vt Ärevushäired) varem antud suur hulk soovitusi.
vt otsinguga, loe, leia endale sobilikud harjutused-soovitused ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi