Bipolaarne meeleoluhäire Autor: Anti Liiv
Bipolaarne meeleoluhäire (ka maniakaal-depressiivne haigus või reaktsioon) on psüühikahäire, millele on iseloomulikud lainetena korduvad (vähemalt kaks-kolm korda) rusutud meeleolu ja psüühilise aktiivsuse perioodid. Viimase puhul, olles n-ö laineharjal, on inimene elevil, rõõmus, energiast pakatav ning aktiivne. Sellist leebemal kujul avalduvat meeleolu kõrgenemist nimetatakse hüpomaaniaks, markantsemalt väljendunut aga maaniaks. Teisel puhul, n-ö lainevao põhjas olles, langeb meeleolu masenduseni, väheneb sisemine energia ja tegutsemisaktiivsus – isegi sedavõrd, et inimene ei jaksa oma tuba koristada, enda välimuse eest hoolt kanda, teha igapäevaseid toimetusi ega isegi televiisorit vaadata. Sellist seisundit nimetatakse ka depressiooniks. 20. sajandi alguse eesti boheemlasharitlastel oli kombeks seda peenutsevalt spliiniks kutsuda.
Maniakaalsed episoodid algavad tavaliselt järsku, süvenevad mõnikord isegi ühe päevaga ning kestavad tavaliselt 2 nädalast 4–5 kuuni. Tänini väljaselgitamata põhjustel on Eestis 20. sajandi teisest poolest alates täheldatud meeleoluhäirete maniakaalsete episoodide harvenemist. Ka on need enamasti sedavõrd leebelt väljendunud, et mittespetsialist hindab neid lihtsalt heatujuliseks käitumiseks. Küll aga pärineb 19. sajandist ja 20. sajandi esimesest poolest mitmeid linnalegende psüühikahäiretega inimestest, kes on pidanud end Napoleonideks, Hiina keisriteks, Leniniteks jt ajaloolisteks suurkujudeks. Paljud tänapäeva psühhiaatrid pole oma töös selliste häiretega patsientidega enam kokku puutunud. Subjektiivselt on inimese enesetunne hüpomaniakaalsel perioodil sedavõrd mõnus (kõik tundub laabuvat, elu on lausa roosiline), et mõnikord ta lausa ootab selle episoodi saabumist.
Vastupidiselt eelkirjeldatule on üldjuhul pikemalt (kuni 6 kuud) kestvate depressiivsete episoodide algus vähem märgatav. Sagedasti püüavad omaksed lähedase inimese süvenevat masendustunnet põhjendada üksnes juhuslike välisteguritega (olmekonfliktid, tööalased pahandused, õnnetu armastus jms), mis ei olegi täiesti põhjendamatu, sest mõlemad bipolaarse meeleoluhäire episoodid järgnevadki tihti stressiga seotud elusündmustele. Siiski pole stressi olemasolu (või puudumine) selle häire diagnoosimisel määrav. Paranemine episoodide vahel on tavaliselt täielik ja inimese toimetulek igapäevaeluga probleemitu. Episoodide sagedus ja remissioonide kestus on haigeti erinev, kuid pärast keskikka jõudmist täheldatakse depressiooniepisoodide sagenemist ja pikenemist.
Bipolaarset meeleoluhäiret esineb eri sugupooltel enam-vähem võrdselt ja esimene episood võib alata igas vanuses – lapseeast kuni raugaeani, sagedamini siiski 15. ja 30. eluaasta vahel. Elu- ja tööprognoos on üldjuhul hea. Mõne läbitud episoodi järel hakkab inimene ise tunnetama saabuvat meeleolu muutust, selle arengusuunda. Nii meeleolu langust kui ka ülemäärast kõrgenemist on üldjuhul võimalik ambulatoorse psühhiaatrilise ravi tingimustes (ilma kutsetööd katkestamata) ravimitega korrigeerida.
Vt ka depressioon.
Seotud teemad
Nõuanded teemal: Psühhiaatria
Kahtlustan abikaasal isiksushäiret
Tere, olen oma naise pärast mures, sest olen pikema aja jooksul aru saanud, et aja jooksul on ta hakanud eemalduma minust ja on ka muid märke, mis muret teevad. Leidsin pika otsimise peale võimaliku isiksushäire ...
Vastas dr Jüri Ennet
Ealised mutused ka isiksuse vallas - on normaalne. Oluline - millise mõjujõuga need sümptomid isikule on, millisel määral elurežiimi mõjutavad. Koostöö perearstiga, psühhiaatiga - saab siis midagi konkreetsemat ...
Loe edasiSelektiivne mutism
Tere, psühhiaater kirjutas 11-aastasele ärevuse ja selektiivse mutismi raviks Intuniv 2mg + concerta36 tähelepanuhäire jaoks. Kas see (Intuniv) on ainuke valik? Ravimit võttes magab laps iga vaba momendi, ...
Vastas dr Jüri Ennet
Kas patsiendil on:
kõrgenenud risk somnolentsusele (unisus-uimasus), hüpotensioonile, (vererõhu madalus), bradükardiale, (südame löögisageduse alanemine).
Ravimiannuse korrigeerimine koos ...
Ärevus ja mälupropleemid
Tere ma tahtsin küsida veel kas mälupropleemid võivad olla ka ärevusest, sest mul on koguaeg mälupropleemid ka.
Vastas dr Jüri Ennet
Psüühikas ja kogu organismis on kõik omavahel seotud :
Terves kehas terve vaim - iga asi mis keha tugevdab-parandab tugevdab ka psüühikat, mälu, meeleolu.
Pingete maandamine - paraneb nii ...
Ärevus ja luuvalud
Kas ärevusega võivad kaasneda erinevad luuvalud? Mul valutavad vahepeal nii käed kui jalad kui pea ja selg.
Vastas dr Jüri Ennet
Ärevus ja stress mõjutab nn luuvalusid ja teisi valusid, millest kirjutasid.
Ärevusest ja stressis saad vabaneda - korralik uni, jalutuskäigud, rahustavad harjutused, (Vt otsinguga Enneti palve ...
Alkoholi tarbimine
Tere.
Kas alkohol mõjub mulle ka siis kui keegi teine joonud on ja mind suudleb?
Tahtlikult väldin ise alkoholi ärevuse tõttu ja olukord tekitas paranoia
Vastas dr Jüri Ennet
Ei levi. Sõbrasuhted olgu ikka mõlemile soovitud - suhtled meeldiva inimesega, Alkoholi aurud ei sobi.
Küsi mõttes endalt ja siis selle järgi tegutse-käitu.
Jüri.-M. Ennet
Psüühikahäired
Tere! Mul on skisoafektiivsed häired. Enda laps sündis tervena, aga kas mu tütar tohib saada lapse või minu haigused võivad olla pärilikud lapselapsele? Kui suur on see risk ja kas see on pärilik haigus?
Vastas dr Jüri Ennet
Igal inimesel on eelsoodumus millekski väga heaks (tervise, iseloomu, võimete aspektis) ja inimestel on eelsoodumusi ka haiguste valdkonnas. Kuna lapsel tervis hea, siis lapselapsel on see tervise potentsiaal ...
Loe edasiunehäired
Mul on unehäired olnud juba 20 aastat .Perearst kirjutas mulle kogu aeg välja solmonsit ,millega magasin 6-8 h öösel .Nüüd pole mul perearsti (läks vanaduspuhkusele ) Mida nüüd teha ,olen juba mitu ööd ...
Vastas dr Jüri Ennet
Uue perearsdtiga vestelda, et kiudas eelmise perearsti käest abi saite. Et seda rada jätkata, mis aitas.
Soe tee, jalutuskäigud ja muu, mis teid aidanud on.
Iga tera tervise salve tuleb kasuks, ...
Medikamentosne ravi
Kuidas ravida stressi, mis hakkab tervisele (südamerütmihäired, kõrgvererõhutõbi, koormustaluvuse langus, lennureisidel hüpertatsioonikriisid, ärevus).
Vastas dr Jüri Ennet
Ilmaelu võtke nagu sportlikku treeningut - igapäevane rahulik tegevus annab jõudu juurde, treenib elujõudu ning edendab töövõimet. Une-eelne rituaal.
Andmise rõõm: lastele ja lastega, abikaasale. ...
Pingepeavalu, fibromüalgiia, neoroos
Tere!
Lugupeetud doktor, palun aidake nõuga. Kannatan pingepeavaludest juba mitu aastat. Tavaliselt hood on veebruar-märts ja kestab kuu aega. Praegu juba kaks kuud. Eelmine hoog oli eelmisel aastal ...
Vastas dr Jüri Ennet
Peaaju verevarustus vajab optimaalset regulatsiooni - peaaju ju kolju sees ja see kolju ju oma mahtu ei muuda, muutma peame peaaju verevarustust.
Seega ortostaatilised harjutused: pea üleval-käed ...
Küsimus
Tere! Tekkis järgnev küsimus: “Olen kogenud ärevushäireid ja paanikahoogusi mitmeid aastaid. Vahepeal olin täitsa heal järjel juba(paanikahoogude) mõttes, tarvitasin regulaarselt alprasolaami 0.5mg tbl. ...
Vastas dr Jüri Ennet
Kui teha harjutusi, siis tablettide vajadus samm-sammult väheneb.
Sõltuvuse ohtu peab loomulikult silme ees hoidma. Tableti osakaal on 1/10, harjutuste mõju 9/10.
vt varasemad.
Head ...
Vaata kõiki nõustamisi