Bipolaarne meeleoluhäire Autor: Anti Liiv

Bipolaarne meeleoluhäire (ka maniakaal-depressiivne haigus või reaktsioon) on psüühikahäire, millele on iseloomulikud lainetena korduvad (vähemalt kaks-kolm korda) rusutud meeleolu ja psüühilise aktiivsuse perioodid. Viimase puhul, olles n-ö laineharjal, on inimene elevil, rõõmus, energiast pakatav ning aktiivne. Sellist leebemal kujul avalduvat meeleolu kõrgenemist nimetatakse hüpomaaniaks, markantsemalt väljendunut aga maaniaks. Teisel puhul, n-ö lainevao põhjas olles, langeb meeleolu masenduseni, väheneb sisemine energia ja tegutsemisaktiivsus – isegi sedavõrd, et inimene ei jaksa oma tuba koristada, enda välimuse eest hoolt kanda, teha igapäevaseid toimetusi ega isegi televiisorit vaadata. Sellist seisundit nimetatakse ka depressiooniks. 20. sajandi alguse eesti boheemlasharitlastel oli kombeks seda peenutsevalt spliiniks kutsuda.

Maniakaalsed episoodid algavad tavaliselt järsku, süvenevad mõnikord isegi ühe päevaga ning kestavad tavaliselt 2 nädalast 4–5 kuuni. Tänini väljaselgitamata põhjustel on Eestis 20. sajandi teisest poolest alates täheldatud meeleoluhäirete maniakaalsete episoodide harvenemist. Ka on need enamasti sedavõrd leebelt väljendunud, et mittespetsialist hindab neid lihtsalt heatujuliseks käitumiseks. Küll aga pärineb 19. sajandist ja 20. sajandi esimesest poolest mitmeid linnalegende psüühikahäiretega inimestest, kes on pidanud end Napoleonideks, Hiina keisriteks, Leniniteks jt ajaloolisteks suurkujudeks. Paljud tänapäeva psühhiaatrid pole oma töös selliste häiretega patsientidega enam kokku puutunud. Subjektiivselt on inimese enesetunne hüpomaniakaalsel perioodil sedavõrd mõnus (kõik tundub laabuvat, elu on lausa roosiline), et mõnikord ta lausa ootab selle episoodi saabumist.

Vastupidiselt eelkirjeldatule on üldjuhul pikemalt (kuni 6 kuud) kestvate depressiivsete episoodide algus vähem märgatav. Sagedasti püüavad omaksed lähedase inimese süvenevat masendustunnet põhjendada üksnes juhuslike välisteguritega (olmekonfliktid, tööalased pahandused, õnnetu armastus jms), mis ei olegi täiesti põhjendamatu, sest mõlemad bipolaarse meeleoluhäire episoodid järgnevadki tihti stressiga seotud elusündmustele. Siiski pole stressi olemasolu (või puudumine) selle häire diagnoosimisel määrav. Paranemine episoodide vahel on tavaliselt täielik ja inimese toimetulek igapäevaeluga probleemitu. Episoodide sagedus ja remissioonide kestus on haigeti erinev, kuid pärast keskikka jõudmist täheldatakse depressiooniepisoodide sagenemist ja pikenemist.

Bipolaarset meeleoluhäiret esineb eri sugupooltel enam-vähem võrdselt ja esimene episood võib alata igas vanuses – lapseeast kuni raugaeani, sagedamini siiski 15. ja 30. eluaasta vahel. Elu- ja tööprognoos on üldjuhul hea. Mõne läbitud episoodi järel hakkab inimene ise tunnetama saabuvat meeleolu muutust, selle arengusuunda. Nii meeleolu langust kui ka ülemäärast kõrgenemist on üldjuhul võimalik ambulatoorse psühhiaatrilise ravi tingimustes (ilma kutsetööd katkestamata) ravimitega korrigeerida.

Vt ka depressioon.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Meeltesegadus

Ema käis talvel õues jalutamas,oli küllaltki sombune ilm,järsku avastas ta ennast tee kõrval kraavi ääres,ta ei saanud aru kuidas ta sinna sattus.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Võimalusi mitmeid: kõrgvererõhu geneesiga, väike ajuverevarustuse probleem-insuldikene, arenev dementsus jne. Esimene käik perearst juurde, seal selguvad järgmised sammud.
Kui diagnoos täpsustatdu, ...

Loe edasi

Sklerosis multipleks

Tere,
sattusin 1.09.17 EMO-sse jalgade ja käte nõrkusega ehk tetra pareesiga.Tehti MRT ja tuvastati nii pea kui seljaajus kolded.Sain hormoon ravi 5päeva ja peale esimest tilka enamus taastus.Arstide ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Organism on tervik ja SM-ga kaasnevad ühed või siis teised kõrvalnähud. Ravi dirigeerib neuroloog. kaasneva depressiooni või unehäire jms korral kaasatakse ka vajadusel psühhiaater.
Üldine optimistlik ...

Loe edasi

Psühhopaat

Tere. Seoses raske depresiooniga olin psühiaatrahaiglas ja lasin teha endale ka isiksushäisete testi, kuna kahtlustasin seda endal olevat. Eestis diagnoositavatest isiksushäiretest polnud mul kahte, sain ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Endale diagnoosi ei panda - paneb vastavalt vaimse tervise üldisele mustrile ikkagi psühhiaater.
Iga inimene on teatud iseloomuomaduste poolest veidi sarnane ühele või teisele psühhopaatilisele ...

Loe edasi

Metadoon kui asendusravi ning selle regulatsioon Eestis

Tere! Olen olnud umbes 2 aastat metadoonasendusravil väljaspool Eestit. Enne Eestisse reisi kirjutati mulle metasediini retsept üheks kuuks. Ei ole tuttav seadustega mis reguleerivad metadooni asendusravi ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Abi ja informatsiooni saate Wismari Haiglast ja Lääne-Tallinna Keskhaigla psühhiaatritelt

Parimate soovidega,
Jüri O.-M. Ennet

Loe edasi

Ärevushäire

Tere! Kirjutan murega, umbes aasta on olnud mulle sellised sümptomid nagu hirm,südame kloppimine, hingamis raskused, survetunne peas, magamatus,väsimus, raske uinuda, pearinglus, ärevus. Need tunnused ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Jutt õige - ärevushäired.
Inimene ja keskkond (füüsiline ja sotsiaalne) moodustavad terviku. Välis-keskkond on muutustega ja sise-keskkond peab olema nö muutumatu, stabiilne teatud kindlates vahemikes ...

Loe edasi

Diagns

Tere, käisin hiljuti psühhiaatri juures ja diagnoosiks pandi ˋDepressiivsete sümptomitega segatüüpi ärevushäire. Mis see tähendab? Internetist millegi pärast ei leia...

Köike head!

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Raviarst selgitab kõige paremini konkreetse juhuga seonduvat.
Depressiivse sümptomid: meeleolu langus, mõtted sisaldavad nukraid noote, tahteaktiivsus veidi häiritud.
Ärevus - võib olla nii ...

Loe edasi

Küsimus autojuhi lubade kohta

Mul diagnoositi skisofreenia kui mul olid esmased juhiload aga tervise tõend aegus ära kas mul on võimalik kunagi juhiload tagasi saada

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Küsimus ei ole diagnoosi nimetuses, tähtis on seisund, milline on psüühiline seisund.
Kõige täpsemat informatsiooni (ka tõendi küsimuses) saab anda ja annab raviarst.
Raviarsti jutule.

Loe edasi

snesoorne affaasia

Tere! Minu vanaema on 88-aastane. 21.07.17 juhus tal tromb, mille tagajärjena on sensoorne afaasia. Tihtipeale on tema käitumine mitte-adekvaatne. Kodus enam-vähem liigub, aga väljas ei käi. Ta on täielikult ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ajuveresoonte tromb - siit see afaasia.
Verevarustuse häire peaajus - siit siis ka vaskulaarse dementsusest (mälu halvenemine) tulenev.
Ajuhäired annavad ka psüühikahäireid ja seetõttu negativism, ...

Loe edasi

Kognitiivne häired. millest need tulenevad.

Kognitiivne ehk lähi mälu probleemid minul ja arstid on sellise tiagnoosi pannud minule kuid tahaks väga teada millest see on tulnud. olin pikki aastaid roostevaba keevitaja ja kroomi arvud olid kõrged ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Mälu tugevdavad rohud olemas - perearst kirjutab (need dementsuse vastased rohud). Mõõdukas kehaline aktiivsus hea, Märkmiku kasutamine - hea. Korralik uni - hea.
Võimalik dementsus. Võimalik ka ...

Loe edasi

Ärevushäired

Tere! Umbes kolm aastat tagasi tekkisid kindlad käitumismustrid. Hakkasin tegema sundliigutusi, nagu näiteks uste sulgemine, kraanide logistamine jms. Tihtilugu võib sundtegevuste hulk kasvada nii suureks ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) sühhiaatri jutule - annab veidi pinget maandavat arstirohtu.
2) Uni korda. Puhkus atastab tervise.
3) Minu palve
Esimene PALVE – Ringutus-Sirutus ja Lõdvestus
Ringutus-Sirutus. ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi