Bipolaarne meeleoluhäire Autor: Anti Liiv

Bipolaarne meeleoluhäire (ka maniakaal-depressiivne haigus või reaktsioon) on psüühikahäire, millele on iseloomulikud lainetena korduvad (vähemalt kaks-kolm korda) rusutud meeleolu ja psüühilise aktiivsuse perioodid. Viimase puhul, olles n-ö laineharjal, on inimene elevil, rõõmus, energiast pakatav ning aktiivne. Sellist leebemal kujul avalduvat meeleolu kõrgenemist nimetatakse hüpomaaniaks, markantsemalt väljendunut aga maaniaks. Teisel puhul, n-ö lainevao põhjas olles, langeb meeleolu masenduseni, väheneb sisemine energia ja tegutsemisaktiivsus – isegi sedavõrd, et inimene ei jaksa oma tuba koristada, enda välimuse eest hoolt kanda, teha igapäevaseid toimetusi ega isegi televiisorit vaadata. Sellist seisundit nimetatakse ka depressiooniks. 20. sajandi alguse eesti boheemlasharitlastel oli kombeks seda peenutsevalt spliiniks kutsuda.

Maniakaalsed episoodid algavad tavaliselt järsku, süvenevad mõnikord isegi ühe päevaga ning kestavad tavaliselt 2 nädalast 4–5 kuuni. Tänini väljaselgitamata põhjustel on Eestis 20. sajandi teisest poolest alates täheldatud meeleoluhäirete maniakaalsete episoodide harvenemist. Ka on need enamasti sedavõrd leebelt väljendunud, et mittespetsialist hindab neid lihtsalt heatujuliseks käitumiseks. Küll aga pärineb 19. sajandist ja 20. sajandi esimesest poolest mitmeid linnalegende psüühikahäiretega inimestest, kes on pidanud end Napoleonideks, Hiina keisriteks, Leniniteks jt ajaloolisteks suurkujudeks. Paljud tänapäeva psühhiaatrid pole oma töös selliste häiretega patsientidega enam kokku puutunud. Subjektiivselt on inimese enesetunne hüpomaniakaalsel perioodil sedavõrd mõnus (kõik tundub laabuvat, elu on lausa roosiline), et mõnikord ta lausa ootab selle episoodi saabumist.

Vastupidiselt eelkirjeldatule on üldjuhul pikemalt (kuni 6 kuud) kestvate depressiivsete episoodide algus vähem märgatav. Sagedasti püüavad omaksed lähedase inimese süvenevat masendustunnet põhjendada üksnes juhuslike välisteguritega (olmekonfliktid, tööalased pahandused, õnnetu armastus jms), mis ei olegi täiesti põhjendamatu, sest mõlemad bipolaarse meeleoluhäire episoodid järgnevadki tihti stressiga seotud elusündmustele. Siiski pole stressi olemasolu (või puudumine) selle häire diagnoosimisel määrav. Paranemine episoodide vahel on tavaliselt täielik ja inimese toimetulek igapäevaeluga probleemitu. Episoodide sagedus ja remissioonide kestus on haigeti erinev, kuid pärast keskikka jõudmist täheldatakse depressiooniepisoodide sagenemist ja pikenemist.

Bipolaarset meeleoluhäiret esineb eri sugupooltel enam-vähem võrdselt ja esimene episood võib alata igas vanuses – lapseeast kuni raugaeani, sagedamini siiski 15. ja 30. eluaasta vahel. Elu- ja tööprognoos on üldjuhul hea. Mõne läbitud episoodi järel hakkab inimene ise tunnetama saabuvat meeleolu muutust, selle arengusuunda. Nii meeleolu langust kui ka ülemäärast kõrgenemist on üldjuhul võimalik ambulatoorse psühhiaatrilise ravi tingimustes (ilma kutsetööd katkestamata) ravimitega korrigeerida.

Vt ka depressioon.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Ravimi mõjudest - Paroxetin 20 mg.

Tere. Küsimus selline: ravin Paroxetininga 20 mg (hommikul 1 tbl) juba vist 8 aasta läheb. Sain selle rohuga inimeseks, enne olin 15 aastat elust raisanud lootusele et ehk saan ise toime. Ei saanud. Nüüd ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Koostöö oma raviarsti-psühhiaatriga.
1) Mina vahetaksin AD, annaksin mõnda teist serotoniini ainevahetust mõjutavat rohtu.
2) Tuleb teha relaks-harjutusi, et organism ise oskaks pingetest ...

Loe edasi

Kas tõesti ärevushäire?

Tere!
Olen hädas oma tervisega. Nimelt algas kõik alakõhuvaluga paremalt poolt. Hiljem hakkas väga halb..süda oli paha, kloppis (pulss 140). Läksin emosse, kus tehti vereanalüüs jm ning kõik oli ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Psüühilised pinged kutsuvad esile kehalisi kaebusi - nn psühho-somaatilised häired. Selles ka magu, kõhuvalu, südamekaebused, hirmud, ärevus jne.
Ja ärevushäiret on ka.
Mida teha?
1) ...

Loe edasi

krooniline alaseljavalu

Kompuuteruuringu vastus:
KT nimmeosast natiivis: Kõik lülikehade vahemikud mõõdukalt kitsenenud, L4 diski osas vaakumdegeneratsiooni. L 2/3 diski mõõdukas protrusioon dorsaalsele enam vasakul mediolateraalsel. ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Pildi järgi on tegemist muutustega nimmelülides, liigestes ja diskides. Samas sarnased muutused esinevad vananedes ka inimestel, kellel ei ole seljavalusid. Kui jalavalusid ei ole ja selg on hommikuti ...

Loe edasi

Halb enesetunne

Mure selline,et enesetunne halb,südame piirkonnas on valud.Vahel on pigistustunne,kuid nüüd on tunda ka aegajalt nagu kõrvetaks.Polnud 7 a arstil käinud.Läksin,rääkisin.Tehti koormustest ja vereanalüüsid.Kõik ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kolmas 25-aastak terendab (vt passi) ja seega on vaja aktiivsemalt oma keha ja psüühika eest hoolitseda, treeninguga tugevdada - mõlemaid.
Praegused keskkonnatingimused (eelkõige sotsiaalsed) ja ...

Loe edasi

Eeg uuring

Tere

Käisin 2,8 aastase lapsega Eeg uuringul, kuna kahtlustasin epilepsiat. Eeg oli korras olnud kuid tekib küsimus, miks lapsel esineb magama jäädes pool tundi võpatused ja seda ka hommikuti. ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Võpatused uinumisel on normaalne füsiol. nähtus. Lapse võimalik arenguhäirega tuleb pöörduda lasteneuroloogi poole.

Dr. Ain Pajos

Loe edasi

Borrelioos

Tere!Abikaasal oli 5-aastat tagasi puukborrelioos mis jäi ravimata.Iga aastaga on tervis läinud halvemaks,(mälu halvenemine,kõne ja kirjutamise häired).Arst kahtlustab alzheimerit.Kas oleks mõtekas teha ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kui on küsimus Alzheimeri haigusest, tulebki kaaluda kõiki võimalikke ravitavaid ajutegevuse häirete variante, s.h. borrelioos. Võiksite teha Borrelioosi vereanalüüsid nakkushaiglas ja seejärel helistage ...

Loe edasi

Tahaks nutta

Tere,
Olen viimasel paaril aastal pidanud läbi elama suuri muutusi. Pidevalt olen sundinud ennast olema tugev, pingutama, et mitte kuskilt otsast nôrgana näida....Seis nüüd selline, kus kõik emotsioonid ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Vanasti soovitati tervisevetele minekut, aga meil ju nii mere-järverannad, veed ja jalutusvõimalused. 5...10 km oleks vägev. Tehke enesetunde järgi.
Biblioteraapia - kõigil meil ju kümmekond raamatut ...

Loe edasi

Valu alajäsemes

Tere!

Mõne aja eest tekkis vasaku alajäseme valu, mis suureneb lamades/istudes. Kõndides praktiliselt kaob. Lisaks tundub istudes labajalg kohati tuim ja suriseb, sh varbad. Valu ei ole väga ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Labajala tuimus ja surin viitavad jalanärvi kompressioonile. Soovitan tulla vastuvõtule ja teha eelnevalt rö. pildid nimmelülidest (perearst).

Tel. 6748591

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

otsin psühhiaatrit

Otsin normaalset psühhiaatrit. Otsisin nime järgi dr Ennetit, aga ta on naisterahvas- ravis mind kunagi ammu Seewaldis ja parimad mälestused on. Ei leia teda kahjuks üles. Mul on töövõimetuspension ja ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Dr Aili Ennet (minu vennanaine) suri 9.okt. 2015.a.
Teie andmed on Psühhiaatriakliinikus ja sealsed tohtrid saavad teile vajaliku väljavõtte terviseseisundist anda. Seega Paldiski mnt 52.
Parimate ...

Loe edasi

Alaselja valu

Tere! Juba aastaid teeb valu alaselg. Nüüdseks on valu ka paremas puusas, kubemes ja kiirgub jalgadesse. Pidevalt on surin jalgades ja tuimsuse tunne. Liikumine on valulik ja pikalt ei saa paigal seista. ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Ravisoovituse saab teha vaid peale läbivaatust ja piltidega tutvumist. Helistage tel 6 748 591

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi