Bipolaarne meeleoluhäire Autor: Anti Liiv

Bipolaarne meeleoluhäire (ka maniakaal-depressiivne haigus või reaktsioon) on psüühikahäire, millele on iseloomulikud lainetena korduvad (vähemalt kaks-kolm korda) rusutud meeleolu ja psüühilise aktiivsuse perioodid. Viimase puhul, olles n-ö laineharjal, on inimene elevil, rõõmus, energiast pakatav ning aktiivne. Sellist leebemal kujul avalduvat meeleolu kõrgenemist nimetatakse hüpomaaniaks, markantsemalt väljendunut aga maaniaks. Teisel puhul, n-ö lainevao põhjas olles, langeb meeleolu masenduseni, väheneb sisemine energia ja tegutsemisaktiivsus – isegi sedavõrd, et inimene ei jaksa oma tuba koristada, enda välimuse eest hoolt kanda, teha igapäevaseid toimetusi ega isegi televiisorit vaadata. Sellist seisundit nimetatakse ka depressiooniks. 20. sajandi alguse eesti boheemlasharitlastel oli kombeks seda peenutsevalt spliiniks kutsuda.

Maniakaalsed episoodid algavad tavaliselt järsku, süvenevad mõnikord isegi ühe päevaga ning kestavad tavaliselt 2 nädalast 4–5 kuuni. Tänini väljaselgitamata põhjustel on Eestis 20. sajandi teisest poolest alates täheldatud meeleoluhäirete maniakaalsete episoodide harvenemist. Ka on need enamasti sedavõrd leebelt väljendunud, et mittespetsialist hindab neid lihtsalt heatujuliseks käitumiseks. Küll aga pärineb 19. sajandist ja 20. sajandi esimesest poolest mitmeid linnalegende psüühikahäiretega inimestest, kes on pidanud end Napoleonideks, Hiina keisriteks, Leniniteks jt ajaloolisteks suurkujudeks. Paljud tänapäeva psühhiaatrid pole oma töös selliste häiretega patsientidega enam kokku puutunud. Subjektiivselt on inimese enesetunne hüpomaniakaalsel perioodil sedavõrd mõnus (kõik tundub laabuvat, elu on lausa roosiline), et mõnikord ta lausa ootab selle episoodi saabumist.

Vastupidiselt eelkirjeldatule on üldjuhul pikemalt (kuni 6 kuud) kestvate depressiivsete episoodide algus vähem märgatav. Sagedasti püüavad omaksed lähedase inimese süvenevat masendustunnet põhjendada üksnes juhuslike välisteguritega (olmekonfliktid, tööalased pahandused, õnnetu armastus jms), mis ei olegi täiesti põhjendamatu, sest mõlemad bipolaarse meeleoluhäire episoodid järgnevadki tihti stressiga seotud elusündmustele. Siiski pole stressi olemasolu (või puudumine) selle häire diagnoosimisel määrav. Paranemine episoodide vahel on tavaliselt täielik ja inimese toimetulek igapäevaeluga probleemitu. Episoodide sagedus ja remissioonide kestus on haigeti erinev, kuid pärast keskikka jõudmist täheldatakse depressiooniepisoodide sagenemist ja pikenemist.

Bipolaarset meeleoluhäiret esineb eri sugupooltel enam-vähem võrdselt ja esimene episood võib alata igas vanuses – lapseeast kuni raugaeani, sagedamini siiski 15. ja 30. eluaasta vahel. Elu- ja tööprognoos on üldjuhul hea. Mõne läbitud episoodi järel hakkab inimene ise tunnetama saabuvat meeleolu muutust, selle arengusuunda. Nii meeleolu langust kui ka ülemäärast kõrgenemist on üldjuhul võimalik ambulatoorse psühhiaatrilise ravi tingimustes (ilma kutsetööd katkestamata) ravimitega korrigeerida.

Vt ka depressioon.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Depresioon

Pikemat aega olen põdenud depressiooni, olen proovinud iseseisvalt hakkama saada ja stressi vähendada aga pole õnnestunud.
Viimasel ajal pole soovi voodist tõusta ega midagi teha, aga kuna olen kolme ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kas Lähedasi on (laste Isa, teie või abikaasa vanemad...) kellega ühiselt probleemile lahendust leida.
Probleem:
a) üleväsimus, ei julge lõõgastuda, ei oska puhkehetki tekitada;
b) ...

Loe edasi

Sertralin 50mg

Tere! Olen võtnud 1/4 zolofti ja tekkisid sellised ebameeldivad kõrvaltoimed nagu emotsioonitu olek, pearinglus, isutus, unetus, ebareaalsusetunne, südamekloppimine. Kas need on normaalsed kõrvaltoimed ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Arstirohu võtmisel peab enesetunne ja tervis paranema. Rohu annus peab õige olema, nn kõrvaltoimete korral annust vähendada. ... vajadusel arstirohtu muuta. Xanaxit ei soovita.

vt vastust ...

Loe edasi

Aastaid kestev liigne närvlisus, otsetus võimeline ( teen otsuse aga analüüsin veel mitmeid kordi või isegi päevi järgi mis on vaimselt väga kurnav

Tere, pöördun teie poole murega , nimelt on mind aastaid vaevanud , liigne närvilisus , ei saa vahel aru kui mõtlen kas see on ülemõtlemine või normaalne mõteviis , lähedastega käitun pidevalt väga ebaviisakalt ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Inimese hingevalu ning psüühilised terviseprobleemid on hierarhilised:
a) hingevalu (mida tundelisem, nö heasüdamlikum, empaatilisem, seda kergemine ja jõulisemalt seda hingevalu tunnetab);
Loe edasi

ärevushäire, paanikahoog, depression?

Tere, mure selline et umbes 2 kuud tagasi hakkas mul väga paha (süda puperdas ja väga paha oli olla, surmatunne,kutsusin omale kiirabi ja kõik südamega oli korras. ) Peale seda ka väga kehv enesetunne ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ärevushäire paanikaga.
Seda paljudel. Psüühilisi pingeid tekib rohkem kui neist vabaned ja siis organism läbi kehalise kanali püüabki märku anda ja vabaneda üleliigsest stressist.
Pingete ...

Loe edasi

Valetamine

Tere,

Ma olen juba mitu aastat lihtsalt valetanud. Isegi oma parimale sõbrale ja koolikaaslastele. Olen lugenud kompulsiivsetest valetajatest ja see tundub kõige lähemal olevat sellele mida ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Oled tubli, et analüüsid ja lahendusi otsid.
2) Eilset päeva enam kinni ei püüa - muutumine algab tänasest ja jätkub tuleviku suuna.
3) Kiida kaaslasi ja enda suhtes ole tagaplaanil. Kui ...

Loe edasi

Probleem käitumisnormidega

Minu probleem on, et ma ei mõista käitumisnorme, ma ei saa nendest aru. Samuti on mul suhelda teiste inimestega viisakalt ja rahulikult raske. Tihti segan ma juttu vahele või ei lase teistelt rääkida, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Psüühika kontrolli ja juhtimise saab kontrolli alla Kehaliste harjutustega, treeninguga, jalutuskäikude või jooksmisega (mis sulle sobilik ja meeldib).
2) Päevik (nagu sportlastel), et oma positiivseid ...

Loe edasi

Närvid hakanud mõjuma südamele

Tere! Minul on probleem enda tervisega. 2018 aasta oktoobris tekkisid mul ärevus- ja paanikahäired. Olen üritanud sellest pigem üle olla ja olen siiamaani päris hästi hakkama saanud. Mingi 2-3 nädalat ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Südame rütm sõltub ka hingamisest - kutsutakse respiratoorne arütmia. Seline arütmia on kõigil, aga tundelisema hingeeluga inimesed seda tunnevad, teised seda ei pane tähele.
Kui teha regulaarselt ...

Loe edasi

Pilt tõmbab häguseks

Tere, selline jama, et vähemalt mitu korda nädalas järsult toolilt püsti tõustes või kükk-asendist püsti tõustes hakkab pilt ujuma, läheb hallimaks, maailmataju kaob u. 5 sekundiks, vahepeal on see kestnud ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kiirelt kehaasendit muutes organism ei reageeri piisava kiirusega ja aju verevarustus jääb hetkeks veidi vähemaks, veidi verd jääb vajaka. Kui lapsed Lauluväljakul kuumaga kaua ühel kohal seisma peavad, ...

Loe edasi

Naasnud ärevushood ja hirmud

Tere.
Sooviksin ka Teie nõuannet: minu "närvihäired" on kestnud juba 30 aastat. Esimesed AD sain pale 10 aastat tagasi-Paroxetin. Alustasin raviga 20mg, ja tulemus oli väga hea, sain uuesti inimeseks. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Mis hästi mõjunud, seda kasutada - Paroksetiin seega.
Ravimi annusega nö mängida ja leida endale sobilik annus. Päevik aitab siin asjadele selgust tuua.
Xanax (rahusti) on petekas ja sellest ...

Loe edasi

Motivatsioon, keskendumine, ärevus

Tere

Olen 32-aastane meesterahvas. Probleemiks on mul olnud krooniline ärevus erinevates sotsiaalsetes situatsioonides (diagnoos generaliseerunud ärevushäire). Käisin psühhiaatri juures vastuvõtul ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Õige ravim ja õiged annused teie jaoks. Ravimid on head, annusega võite "mängida. Need Ritaliinid jms - unustage ära.
2) ravim on abivahend, muud tegemised-harjutused on põhivahend. Siin kaks ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi