Bipolaarne meeleoluhäire Autor: Anti Liiv

Bipolaarne meeleoluhäire (ka maniakaal-depressiivne haigus või reaktsioon) on psüühikahäire, millele on iseloomulikud lainetena korduvad (vähemalt kaks-kolm korda) rusutud meeleolu ja psüühilise aktiivsuse perioodid. Viimase puhul, olles n-ö laineharjal, on inimene elevil, rõõmus, energiast pakatav ning aktiivne. Sellist leebemal kujul avalduvat meeleolu kõrgenemist nimetatakse hüpomaaniaks, markantsemalt väljendunut aga maaniaks. Teisel puhul, n-ö lainevao põhjas olles, langeb meeleolu masenduseni, väheneb sisemine energia ja tegutsemisaktiivsus – isegi sedavõrd, et inimene ei jaksa oma tuba koristada, enda välimuse eest hoolt kanda, teha igapäevaseid toimetusi ega isegi televiisorit vaadata. Sellist seisundit nimetatakse ka depressiooniks. 20. sajandi alguse eesti boheemlasharitlastel oli kombeks seda peenutsevalt spliiniks kutsuda.

Maniakaalsed episoodid algavad tavaliselt järsku, süvenevad mõnikord isegi ühe päevaga ning kestavad tavaliselt 2 nädalast 4–5 kuuni. Tänini väljaselgitamata põhjustel on Eestis 20. sajandi teisest poolest alates täheldatud meeleoluhäirete maniakaalsete episoodide harvenemist. Ka on need enamasti sedavõrd leebelt väljendunud, et mittespetsialist hindab neid lihtsalt heatujuliseks käitumiseks. Küll aga pärineb 19. sajandist ja 20. sajandi esimesest poolest mitmeid linnalegende psüühikahäiretega inimestest, kes on pidanud end Napoleonideks, Hiina keisriteks, Leniniteks jt ajaloolisteks suurkujudeks. Paljud tänapäeva psühhiaatrid pole oma töös selliste häiretega patsientidega enam kokku puutunud. Subjektiivselt on inimese enesetunne hüpomaniakaalsel perioodil sedavõrd mõnus (kõik tundub laabuvat, elu on lausa roosiline), et mõnikord ta lausa ootab selle episoodi saabumist.

Vastupidiselt eelkirjeldatule on üldjuhul pikemalt (kuni 6 kuud) kestvate depressiivsete episoodide algus vähem märgatav. Sagedasti püüavad omaksed lähedase inimese süvenevat masendustunnet põhjendada üksnes juhuslike välisteguritega (olmekonfliktid, tööalased pahandused, õnnetu armastus jms), mis ei olegi täiesti põhjendamatu, sest mõlemad bipolaarse meeleoluhäire episoodid järgnevadki tihti stressiga seotud elusündmustele. Siiski pole stressi olemasolu (või puudumine) selle häire diagnoosimisel määrav. Paranemine episoodide vahel on tavaliselt täielik ja inimese toimetulek igapäevaeluga probleemitu. Episoodide sagedus ja remissioonide kestus on haigeti erinev, kuid pärast keskikka jõudmist täheldatakse depressiooniepisoodide sagenemist ja pikenemist.

Bipolaarset meeleoluhäiret esineb eri sugupooltel enam-vähem võrdselt ja esimene episood võib alata igas vanuses – lapseeast kuni raugaeani, sagedamini siiski 15. ja 30. eluaasta vahel. Elu- ja tööprognoos on üldjuhul hea. Mõne läbitud episoodi järel hakkab inimene ise tunnetama saabuvat meeleolu muutust, selle arengusuunda. Nii meeleolu langust kui ka ülemäärast kõrgenemist on üldjuhul võimalik ambulatoorse psühhiaatrilise ravi tingimustes (ilma kutsetööd katkestamata) ravimitega korrigeerida.

Vt ka depressioon.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Kas ma olen hulluks minemas või olengi?

Tere!
Olen abielusi ja imelise 4 poisi ema ja ühe kasupoja oma. Elame kõik koos.
Lugu sai alguse 2020 aastal,kui viimase poisi sünnitasin. Meil kärgperendus ainult viimane laps ühine.
Kasupoeg ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Perekond eeldab, et isa-ema-lapsed on suur ja sõbralik tervik.
Meespere (poisid) vajavad tegutsevat isa, pereliikmeid koosmeelel juhtivat isa, poisse kasvatavat isa.
Seega igal õhtul - poisid ...

Loe edasi

Ravimite mõju

Tere, mul on iga päev just hommikul ärgates (enne äratuskella) umbes kl 5 paiku ärevustunne ja enam magama ei jää.
AD ei võta, ostsin prooviks Gaba kapslid, proovisin ühe, aga ei tajunud midagi. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kui Coaxil aitas, siis seda rada võiks uue nurga alt kasutada - nn Pavlov-Enneti refleks e tingitus. Kui Teil asi laabub, siis panete sellele tingitustele oma nime.
Ivan Pavlov andis koerale liha ...

Loe edasi

ärevus või midagi taolist

päevad läbi selline õrn tudin sees koguaeg, kas siis käsi õrnalt väriseb, jalg tõmbleb kuidagi kahtlaselt. Selline ärevustunne on sees või hirm/kartus millegi ees.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

kolm-neli km jalutamisi, kiiremat kõndi. Rahustavad teed, uneteed õhtul.
Enneti palve.
esimene PALVE – Ringutus-Sirutus ja Lõdvestus

Ringutan-sirutan end Taevatähe e. Taara poole ...

Loe edasi

Mida teha?

Tere
Mul on väga suur mure, nimelt olen ma olnud juba 3 aastat kimpus oma vaimse tervisega. Mul on tekkinud mäluprobleemid, nimelt ei mäleta kuhu ma mingi asja panin ja unustan ära mida keegi on ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ärevushäire stressi ja depressiooniga,
vt otsinguga eelnevatest Ärevushäire, stressi ja depressiooni valdkonna soovitusi.
Kehaline aktiivsus, relaks-harjutused, elusihid korda.
Ärevus-stress-depressioon ...

Loe edasi

Ärevus

Tere!

Aastaid tagasi pimedal ajal õhtul koju tulles komistasin esikus istuva surnud elukaaslase otsa.
Pikka aega kartsin pimedaid õhtuid ja pimedal ajal kojutulekut.
Samuti oli ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Tegevusplaan järgmise algoritmi alusel:
1. Stress-depressioon (nagu kaksikud) kergitavad organismis adrenaliinisüsteemi virgatsaineid. Organism on valmis tegutsema oma tervise ja elukkorralduse ...

Loe edasi

Ärevus

Tere

Ma hakkasin võtma Venlafaksiini(Alventa), alustasin 37,5mg. Hetkel on 6.päev.Esialgu võtsin ööseks, et vältida kõrvaltoimeid.
Magamine on kehv, ärkan kl 3 ja magama enam ei jää.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Arstirohud on abivahendid, harjutused on põhivahendid. Kui Venlafaksiin aitab, siis eda veidi aega kasutada, Leida endale (vt varasemad) sobilikud harjutuased ja harjutada, Kannatlikkust. Sposrtlased on ...

Loe edasi

Rahustivõõrutus

Tere, soovin Teie arvamust. Nimelt pikaajalisest rahusti tarvitamisest( 3a) on tekkinud väljakannatamatud sümptomid- pea suriseb 24-h, on paks nagu pressi all, võnked, surinad, peavalu, külmahood, nahk ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kui saate haiglasse koha, siis on sellest suur abi. Koostöö psühhiaatriga - sõltuvuse kõrvaldamiseks on vajalik teatud peroioodil neuroleptikume võtta (psühhiaater kirjutab.
Tervisliku eluviisid, ...

Loe edasi

ATH

Mul oleks soov teada kas mul on ATH või mitte.Psühholoogi juures käisin ja tema kahtlustab aga diagnoosi oleks vaja.Minu psühhiaater ütleb et Pärnus pole see võimalik ja mis see diagnoos annab mulle.Selline ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

haigus algab tavaliselt noores eas. Kehalise käitumise probleemid, oma käitumismuster. Ja tähelepanu valdamise raskused, Nee tählepanu suunamise/valdamise raskused täiskasvanu eas rohkem esiplaanil.
Loe edasi

Night terrors?

Tervist!
Mõtlesin, et ikkagi kirjutan Teile selle küsimusega. Nimelt mul vahelduva eduga aastaid selline asi, et ärkan enda jaoks täiesti ilma põhjuseta unest selliselt, et värisen tugevalt seesmiselt ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Stressi-pingeid rohkelt, vaja teha rahustavaid harjutusi.
Enneti Palve esimene samm - Ringutus-Sirutus ja Lõõgastus

Ringutan-sirutan end Taevatähe e. Taara poole (Taara on hindi ...

Loe edasi

Isiksusehäirega inimesega suhtlemine nii et ise terveks jääks

Tere
Palun nõu kuidas suhelda (nartsissistliku) isiksusehäirega isikuga (diagnoositud piiripealne, haiguskriitika puudub) nii, et oma mõistust ei kaotaks. Minule on isik pojapoja ema (ei ela koos ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Nartsisslik isik soovib/vajab tähelepanu, kiitust, tunnustust. Seda talle siis pakkuda.
Päevik - oma "tublid" mõtted/teod päevikusse kirja. Suhtlemisel rajajooned kindlalt paika panna.
Kehaliste ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi