Kopsuemboolia Autor: Helle Leesik

Kopsuemboolia all mõistetakse kopsuveresoonte ummistumist mingi siirdtopise ehk emboliga. Emboliks võib olla verehüüve ehk tromb (sagedasim), rasvatilgake, õhk või kasvajarakud, mis on verevooluga kandunud kopsuveresoontesse. Vastavalt siirdtopise iseloomule eristatakse trombembooliat, õhkembooliat, rasvembooliat jt. Verehüübed pärinevad enamasti alajäsemete veenipõletiku kolletest. Rasvatilgad satuvad verre luumurdude korral, õhk – kopsuvigastuste puhul. Emboolia tõttu halveneb või takistub verevool ja verevarustuseta jäänud piirkonnas võib kujuneda nekroos ehk koekärbus. Haigus avaldub järsku tekkinud õhupuuduse, hingelduse ja valuga rinnus seoses liigutuste ja hingamisega. Haigustunnuste tugevus oleneb sulgunud veresoone suurusest. Suuremate veresoonte sulguste puhul on haiged kahvatud, huuled sinakad, pulss kiire. Kuigi haiguse kindlakstegemine on keeruline, tuleb diagnoos panna kiiresti. Trombemboolia puhul võib vere biokeemiline analüüs näidata hüübivuse tõusu, kuid need näitajad ei ole ainuomased vaid sellele haigusele. Ka tavaline röntgenogramm ei võimalda seda haigust kindlalt diagnoosida. Paljudel juhtudel on esmane diagnoos vaid sümptomitele tuginev.

Trombembooliat on võimalik tänapäeval siiski kindlamalt diagnoosida angiokompuutertomograafia abil (kompuutertomograafiline uuring kopsuveresoonte kontrasteerimisega). Kasutusel on ka radioloogiline uuring kopsuveresoonte kontrasteerimisega (nähtavaks tegemisega) või ventilatsiooniperfusiooni stsintigraafia. Viimati nimetatu kujutab endast uuringut, mille puhul antakse haigele hingata radioaktiivselt märgistatud osakesi kopsude ventilatsiooni ehk õhustuse hindamiseks ning süstitakse veeni samuti radioaktiivselt märgistatud albumiini (valku) perfusiooni ehk verega läbivoolutuse hindamiseks. Seejärel määratakse stsintigraafiliselt (st kaardistatakse radioaktiivse aine kudedesse sisenemise põhimõtet kasutades) radioaktiivsete osakeste paiknemine kopsus. Verevooluga edasikantavad radioaktiivsed osakesed ei pääse embolist mööda. Sel viisil on võimalik kindlaks teha veresoone sulguse koht ja kahjustatud kopsuosa ulatus ning eristada haigused, mille puhul takistus on hingamisteedes. Viimasel juhul ei satu sissehingatud radioaktiivsed osakesed kahjustatud kopsuossa. Trombemboolia kahtluse korral tuleb haiget uurida võimaliku veenipõletiku ja vigastuste suhtes. Sonograafilise uuringuga saab kindlaks teha trombide esinemist alajäsemete veenides.

Kopsuembooliahaige vajab rahu, talle antakse hingata hapnikku. Valu puhul on vajalikud valuvaigistid. Tromb kas lõhustatakse vastavate ravimitega või eriolukorras eemaldatakse kirurgiliselt. Esmatähtis on kindlaks teha trombi lähtekoht ja takistada uute embolite teket, andes haigele hüübivust vähendavaid ravimeid pikema aja jooksul. Õhkemboolia kahtluse korral tuleks lamaval haigel jalad kõrgemale tõsta – õhk tõuseb üles. Rasvemboolia puhul põhjuslikku ravi ei tunta. Kui on tegemist suurema veresoone sulgusega, võib surm järgneda mõne minuti jooksul. Paljude väiksemate veresoonte ummistumisel jäävad ägeda perioodi möödumisel siiski hingamispuudulikkuse nähud ja kujuneb südame parema poole ülekoormus.

Nõuanded sel teemal

Õrnad torked

Tere! Mure selline et üle nädala juba paremal pool kõhus õrnad torked aeg ajalt, menses hakkas ka nüüd aga torked siiani vahepeal kaovad ja siis jälle. Novembris oli tsüst aga ei mäleta kummal pool, kas ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 23-aastane

Vastab tõele: "Õrnad torked" ei ole kindlasti eluohtlik seisund ja EMO välistas ägeda pimesoole põletiku jm operatsiooni vajavad ...

Loe edasi

kilpnäärme alatalitus

tere,

enne Teile kirjutamist kirjutasin ka perearstile ja uurisin, kas ei peaks tegema täiendavaid proove aga vastuseks sain, et ravim 50 mcg ei ole alatalitust normaliseerunud vaid ravi foonil ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Võtke siis juba edasi 50 mcg päevas ja tehke kordusanalüüsid jaanuaris - TSH tõus ei ole nii suur, et see Teie tervist tõsiselt ohustaks.
Tervitades,
...

Loe edasi

1.8 aastasel lapsel tihti kõrge palavik

Tere.
Selline mure.minu 1.8 aastasel tütrel on tihti kõrge palavik. Üle nädala praktiliselt. Haigestumine hakkas pihta jaanuaris. Praktiliselt iga 2 3 nädala tagant tõuseb lapsel kõrge palavik (38.6_39.6) ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kui palavik tõuseb kindla regulaarsusega, nagu ma Teie kirjast aru saan iga kahe nädala järel, siis võib olla tegemist perioodilise palaviku sündroomiga. Selle sündroomi puhul ongi peamine ...

Loe edasi

Alaselja valu

Mull sabakondi juurest valudab umbes kolm aastad ja jalgades on tasakaalu häired ja näriv valu enne püstiseistes ja pikali olles ei olnud nüüd koguaeg 5 valuvaigisti aitab paar tundi.asi selles töötan ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tuleks alustada Rö Ülesvõtetest nimmelülidest ja vereanalüüsid - reuma ja põletikunäitajad - saab teha läbi perearsti. Kui need korras tuleb tulla vastuvõtule.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Loe edasi

kilpnäärme alatalitus

Tere,

minu kilpnäärme (ületalitus ja kõike ei eemaldatud) operatsioon oli umbes 20 aastat tagasi. 17 aastat ei olnud mingit probleemi ja siis avastati ootamatult, et TSH näit natuke üle nelja. ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Ma veidi kahtlen selles, et L-türoksiini annuse nii vähene suurendamine kutsus esile nii suured muutused Teie enesetundes. Esialgu võiksite siiski jätkata L-türoksiini 50 mcg päevas ja teha ...

Loe edasi

Valud rinnus

Tere,

vabandan kui valel aadressil, kuid olen pigem suhteliselt uksi jaanud oma murega ja abi kuskilt ei saa.
Kahe aasta eest tekkisid rinnus valud. Algul hoogudena, vahepeal juba paris ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Endokriinhaigused põhjustavad valu väga harva. Igaks juhuks võiks ju kilpnäärme ultraheliga üle vaadata. Valu kilpnäärme suurenemine siiski ei põhjusta - pigem ebamäärast düskomforti kõri piirkonnas. ...

Loe edasi

Valud paremal alakõhus

Tere!
Paari viimase aasta jooksul on esinenud mitmel korral äkki algavaid ja väga tugevaid valuhoogusid paremal alakõhus. Käinud perearstil, kes soovitas No-spad, millest siiski abi polnud. Günekoloog ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Nii äkiliste valude põhjuseks antibakteriaalsest ravist tekkinud düsbakterioos on vähetõenäoline. Kuna olete põhjalikult uuritud, siis tuleb konstanteerida, et tegemis on nn.funktsionaalsete valudega, ...

Loe edasi

Hemoroid

Tere, mul on sisemised hemoroidid, kuna vetsus käies peale roojamist pühkides on tunda ja siis läheb sisse tagasi, verd ei tule aga küsimus oleks, et kas see on normaalne, et kui istun või sool hakkab ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Pärasoole väh Teie vanuses on vähetõenäoline, kuid siiski mitte võimatu. Sõrmega peaks pärasoole vähk olema avastatav, kui see on pärasoole välimises osas. Sõrmega pärasoole sisemisse otsa (15-16 cm) ei ...

Loe edasi

Imiku nahalööve

Tere.

Minul 5 kuusel imikul on sünnist saati olnud suuremad probleemid gaasidega. 2 kuuselt saime teada, et meie beebil on williamsi sündroom. 4 kuud sai imik ainult rinnapiima, seedeprobleemid ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Et kinnitada või välistada piimaalelrgiat oleks vaja teha enne uuringud (nahatest või vereanalüüs).
Võite proovida Aptamil HA, selles on piimavalk osaliselt hüdroliseeritud ja ...

Loe edasi

Kolmekuuse beebi isutus

Tere!
Meil on mure kolmekuuse RPA-d saava beebi toitumisega seoses. Juba paar nädalat on ta söönud peamiselt siis, kui on unine, täiesti ärkvel olles sööb väga väikseid koguseid või ei ole üldse ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Imikutel võib tulla ette perioode, mil nad söövad halvemini. Kui lapsel on toidutagasiheidet, siis võivad nad ärkvel olles ettenähtud koguses piimasegus söömisest keelduda ja söövadki ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi