Kopsuemboolia Autor: Helle Leesik

Kopsuemboolia all mõistetakse kopsuveresoonte ummistumist mingi siirdtopise ehk emboliga. Emboliks võib olla verehüüve ehk tromb (sagedasim), rasvatilgake, õhk või kasvajarakud, mis on verevooluga kandunud kopsuveresoontesse. Vastavalt siirdtopise iseloomule eristatakse trombembooliat, õhkembooliat, rasvembooliat jt. Verehüübed pärinevad enamasti alajäsemete veenipõletiku kolletest. Rasvatilgad satuvad verre luumurdude korral, õhk – kopsuvigastuste puhul. Emboolia tõttu halveneb või takistub verevool ja verevarustuseta jäänud piirkonnas võib kujuneda nekroos ehk koekärbus. Haigus avaldub järsku tekkinud õhupuuduse, hingelduse ja valuga rinnus seoses liigutuste ja hingamisega. Haigustunnuste tugevus oleneb sulgunud veresoone suurusest. Suuremate veresoonte sulguste puhul on haiged kahvatud, huuled sinakad, pulss kiire. Kuigi haiguse kindlakstegemine on keeruline, tuleb diagnoos panna kiiresti. Trombemboolia puhul võib vere biokeemiline analüüs näidata hüübivuse tõusu, kuid need näitajad ei ole ainuomased vaid sellele haigusele. Ka tavaline röntgenogramm ei võimalda seda haigust kindlalt diagnoosida. Paljudel juhtudel on esmane diagnoos vaid sümptomitele tuginev.

Trombembooliat on võimalik tänapäeval siiski kindlamalt diagnoosida angiokompuutertomograafia abil (kompuutertomograafiline uuring kopsuveresoonte kontrasteerimisega). Kasutusel on ka radioloogiline uuring kopsuveresoonte kontrasteerimisega (nähtavaks tegemisega) või ventilatsiooniperfusiooni stsintigraafia. Viimati nimetatu kujutab endast uuringut, mille puhul antakse haigele hingata radioaktiivselt märgistatud osakesi kopsude ventilatsiooni ehk õhustuse hindamiseks ning süstitakse veeni samuti radioaktiivselt märgistatud albumiini (valku) perfusiooni ehk verega läbivoolutuse hindamiseks. Seejärel määratakse stsintigraafiliselt (st kaardistatakse radioaktiivse aine kudedesse sisenemise põhimõtet kasutades) radioaktiivsete osakeste paiknemine kopsus. Verevooluga edasikantavad radioaktiivsed osakesed ei pääse embolist mööda. Sel viisil on võimalik kindlaks teha veresoone sulguse koht ja kahjustatud kopsuosa ulatus ning eristada haigused, mille puhul takistus on hingamisteedes. Viimasel juhul ei satu sissehingatud radioaktiivsed osakesed kahjustatud kopsuossa. Trombemboolia kahtluse korral tuleb haiget uurida võimaliku veenipõletiku ja vigastuste suhtes. Sonograafilise uuringuga saab kindlaks teha trombide esinemist alajäsemete veenides.

Kopsuembooliahaige vajab rahu, talle antakse hingata hapnikku. Valu puhul on vajalikud valuvaigistid. Tromb kas lõhustatakse vastavate ravimitega või eriolukorras eemaldatakse kirurgiliselt. Esmatähtis on kindlaks teha trombi lähtekoht ja takistada uute embolite teket, andes haigele hüübivust vähendavaid ravimeid pikema aja jooksul. Õhkemboolia kahtluse korral tuleks lamaval haigel jalad kõrgemale tõsta – õhk tõuseb üles. Rasvemboolia puhul põhjuslikku ravi ei tunta. Kui on tegemist suurema veresoone sulgusega, võib surm järgneda mõne minuti jooksul. Paljude väiksemate veresoonte ummistumisel jäävad ägeda perioodi möödumisel siiski hingamispuudulikkuse nähud ja kujuneb südame parema poole ülekoormus.

Nõuanded sel teemal

Запись

Хочу записаться на пепвичный прмём к Ану Амбос, в одной клинике мне сказали, что Ану не берёт первичных пациентов, ищите другую клинику где она принимает. Пожалуйста, подскажите куда обратиться, чтобы ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Selles portaalis vastan ma küsimustele ainult eesti keeles. Minu vastuvõtule pääsemiseks minu põhitöökohas Põhja-Eesti Regionaalhaiglas tuleb Teie perearstil vormistada e-konsultatsioon ära ...

Loe edasi

roided valusad,hingata valus,köhida valus

tere,kukkusin nädal tagasi ja siiani on seljas valud,eriti köhimisel ja aevastamisel.valud on vasakul selja kesk osas.kuidas ravida ja kas rõhk sidet võib kasutada.

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Kuna ei tea vigastust, mida ravida, siis ei saa ka väga konkreetseid soovitusi anda. 1)Valuvaigistid 2) kui rõhtside aitab, siis võib kasutada. Soovitan siiski end näidata perearstile.

Loe edasi

tromboosi ravi ja vaktsineerimine

Eelmise aasta augusti alguses tekkis minul, intensiivselt venitusharjutusi tehes, valulikus vasakusse sääremarja ja jalg paistetas ülesse, mida kirjeldasin ka kliinik.ee´s. Tänu Teie poolt antud headele ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Sellisest seisundist kahjuks kiiret tervenemist ei ole - asi võtab aega. Antikoagulantravi on põhiline. Ei näe põhjust, miks Te ei võiks ennast vaktsineerida ja ei näe vahet, millist vaktsiini kasutada ...

Loe edasi

Kilpnäärme ületalitlus?

Tere

Läksin perearsti vastuvõtule järgmiste sümptomitega: poolteist kuud väike palavik olnud u 37.3 päevasel ajal, õhtul langeb vahel 36.3-ni, rahuoleku pulss tõusnud tavapärase 65 asemel ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
TSH väärtus on mõõdukalt langenud, FT3 on normi piires. Kergekujuline kilpnäärme ületalitlus pole selliste analüüside foonil välistatud. Selguse saamiseks võiks perearst Teid siiski endokrinoloogile ...

Loe edasi

Rinnavalud.

Tere.
Olen viimased 1,5 aastat hädas rinnavaludega.
Kogu aeg valutavad,ei ole vahet kas peaksid päevad hakkama või mitte.Parem on kohe väga hull,ei oskagi enam midagi teha.Vasakus rinnas oli ...

Maie Väli

Vastas dr Maie Väli

Tere ! Rinnavalu ei tähenda midagi tôsist,seda enam et Teil on rinnakabinetis juba rindade ultraheli tehtud,Ûleminekuperioodil toimuvad düshormonaalsed muutused. Rindades toimub rasvkoe ladestus,mis produtseerivad ...

Loe edasi

Klamüüdia ravi

Tervist!
Mul avastati klamüüdia ja kirjutati välja 3 tabletti, 2 ühel päeval ja1 teisel päeval. Ravi ajal hakkasid meeletud kõhuvalud ja voolus on roosakas, kas see on okei? Ja kas ma peaksingi ...

Aivar Ehrenberg

Vastas dr Aivar Ehrenberg

Tervist,
küsimus ei puuduta viljatusravi, jätan seetõttu vastamata.
Terv,
AE

Loe edasi

Vaktsineerimine

Tere!

Kuu aega tagasi oli mul vasakul rinnal suur punane laik,ei tea,kust tuli.
Peale seda on rinnas torkinud ja süda puperdab tugevasti puhkeasendis.Perearst nõustab ainult telefoni ...

Katrin Seidelberg

Vastas dr Katrin Seidelberg

Tere!

Vaktsineerimiseks ma vastunäidustust ei näe. Analüüsid enne vaktsineerimist pole vajalikud. Südame pekslemine võib olla seotud ärevushäirega, kuid põhjusi võib olla ka teisi, näiteks ...

Loe edasi

Nõrkus jalgades ja pidev kukkumine.

Tere.
Mul on mure enda ema pärast.
Tal on pikemat aega olnud probleem jalgadega. Nüüd juba väga tihti lihtsalt kukub ja ei saa enam ise püsti.
Ta on käinud neuroloogi juures kuid peale ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Ilma läbivaatust tegemata ei saa soovitusi anda.

6748591
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Analüüsi vastus

Tere! Minul võeti kilpnäärmest materjali tsütoloogiliseks uuringuks. Ma ei saa aru mis vastus tuli. vasak sagar Klaasil: Verd, veidi kolloidi, üksik follikulaarepiteeli rakkude kogumik. VBT: Veidi verd. ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Vastus tähendab seda, et kahjuks saadi adekvaatse otsuse tegemiseks punktsioonil liiga vähe rakumaterjali.
Selles, mis saadi, viited pahaloomulisusele puuduvad.
Tervitades,
...

Loe edasi

Klorofüll

Tere. Olen leidnud viimaselajal palju infot klorofülli kasulikkuse kohta. Palju tarbitakse seda ka vedelal kujul. Siinkohal tahakski küsida arsti arvamust selle vedela klorofülli joomise kohta. Kas on ...

Kristel Ehala-Aleksejev

Vastas dr Kristel Ehala-Aleksejev

Tere.

Tänu klorofülli teadaolevatele tervist toetavatele omadustele valmistatakse klorofülli ka laboratooriumides poolsünteetiliste preparaatidena. Taolisel kujul saadud ainet nimetatakse ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi