Kopsuemboolia Autor: Helle Leesik

Kopsuemboolia all mõistetakse kopsuveresoonte ummistumist mingi siirdtopise ehk emboliga. Emboliks võib olla verehüüve ehk tromb (sagedasim), rasvatilgake, õhk või kasvajarakud, mis on verevooluga kandunud kopsuveresoontesse. Vastavalt siirdtopise iseloomule eristatakse trombembooliat, õhkembooliat, rasvembooliat jt. Verehüübed pärinevad enamasti alajäsemete veenipõletiku kolletest. Rasvatilgad satuvad verre luumurdude korral, õhk – kopsuvigastuste puhul. Emboolia tõttu halveneb või takistub verevool ja verevarustuseta jäänud piirkonnas võib kujuneda nekroos ehk koekärbus. Haigus avaldub järsku tekkinud õhupuuduse, hingelduse ja valuga rinnus seoses liigutuste ja hingamisega. Haigustunnuste tugevus oleneb sulgunud veresoone suurusest. Suuremate veresoonte sulguste puhul on haiged kahvatud, huuled sinakad, pulss kiire. Kuigi haiguse kindlakstegemine on keeruline, tuleb diagnoos panna kiiresti. Trombemboolia puhul võib vere biokeemiline analüüs näidata hüübivuse tõusu, kuid need näitajad ei ole ainuomased vaid sellele haigusele. Ka tavaline röntgenogramm ei võimalda seda haigust kindlalt diagnoosida. Paljudel juhtudel on esmane diagnoos vaid sümptomitele tuginev.

Trombembooliat on võimalik tänapäeval siiski kindlamalt diagnoosida angiokompuutertomograafia abil (kompuutertomograafiline uuring kopsuveresoonte kontrasteerimisega). Kasutusel on ka radioloogiline uuring kopsuveresoonte kontrasteerimisega (nähtavaks tegemisega) või ventilatsiooniperfusiooni stsintigraafia. Viimati nimetatu kujutab endast uuringut, mille puhul antakse haigele hingata radioaktiivselt märgistatud osakesi kopsude ventilatsiooni ehk õhustuse hindamiseks ning süstitakse veeni samuti radioaktiivselt märgistatud albumiini (valku) perfusiooni ehk verega läbivoolutuse hindamiseks. Seejärel määratakse stsintigraafiliselt (st kaardistatakse radioaktiivse aine kudedesse sisenemise põhimõtet kasutades) radioaktiivsete osakeste paiknemine kopsus. Verevooluga edasikantavad radioaktiivsed osakesed ei pääse embolist mööda. Sel viisil on võimalik kindlaks teha veresoone sulguse koht ja kahjustatud kopsuosa ulatus ning eristada haigused, mille puhul takistus on hingamisteedes. Viimasel juhul ei satu sissehingatud radioaktiivsed osakesed kahjustatud kopsuossa. Trombemboolia kahtluse korral tuleb haiget uurida võimaliku veenipõletiku ja vigastuste suhtes. Sonograafilise uuringuga saab kindlaks teha trombide esinemist alajäsemete veenides.

Kopsuembooliahaige vajab rahu, talle antakse hingata hapnikku. Valu puhul on vajalikud valuvaigistid. Tromb kas lõhustatakse vastavate ravimitega või eriolukorras eemaldatakse kirurgiliselt. Esmatähtis on kindlaks teha trombi lähtekoht ja takistada uute embolite teket, andes haigele hüübivust vähendavaid ravimeid pikema aja jooksul. Õhkemboolia kahtluse korral tuleks lamaval haigel jalad kõrgemale tõsta – õhk tõuseb üles. Rasvemboolia puhul põhjuslikku ravi ei tunta. Kui on tegemist suurema veresoone sulgusega, võib surm järgneda mõne minuti jooksul. Paljude väiksemate veresoonte ummistumisel jäävad ägeda perioodi möödumisel siiski hingamispuudulikkuse nähud ja kujuneb südame parema poole ülekoormus.

Nõuanded sel teemal

Foolhape

Tere!
Kas tohib kasutada foolhapet , kui inimesel on olnud healoomuline peaajukasvaja? Kas see soodustab ajukoe taastumist või võib selle tarbimine mõjuda hoopis negatiivselt?

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Foolhape on oluline koerakkudele mis paljunevad kiiresti nagu pahaloomulise kasvaja korral. Seetõttu selle tarvitamine eeldab täpset diagnoosi histoloogilise leiu alusel.


Dr. Ain Pajos
Loe edasi

Raseduse katkestamine?

Kas Eestis on võimalik rasedust katkestada kui 12 nädalat on täis ?

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 30-aastane

Eestis on see reguleeritud vastava seadusega: "Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus"
§ 6. Raseduse katkestamise ...

Loe edasi

Põlv valutab siseküljelt

Tere
Küsimus põlvekohta, pikali olles ja põlve kõverdades kostub meeletult vali praksatus v naks.
Peale füüsilist tööpäeva on meeletu valu vasaku põlve siseküljel. Vajutades näpuga muutub ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Soovitan pöörduda ortopeedi vastuvõtule, mida kiiremini, seda parem.

Loe edasi

Põlv valutab siseküljelt

Tere
Küsimus põlvekohta, pikali olles ja põlve kõverdades kostub meeletult vali praksatus v naks.
Peale füüsilist tööpäeva on meeletu valu vasaku põlve siseküljel. Vajutades näpuga muutub ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Soovitan pöörduda ortopeedi vastuvõtule, mida kiiremini, seda parem. Tegu võib olla meniski vigastusega.

Loe edasi

Põlve sisekülje valu

Arsti juurde pöördusin parema jala põlve sisekülje valuga, mis oli eriti "tige" öösiti. Jaanuaris tehti minu paremale põlvele artroskoopia. Lõigati meniskist kaks tükikest. Nüüd on opist möödas kolm kuud, ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Sellistest asjadest paranemine on väga individuaalne. Kui meniski vigastusest oli ka kõhrekahjustus, siis paranemine läheb kauem. Tavaline meniski vigastus võiks olla juba paranenud. Igal juhul ei teeks ...

Loe edasi

TSH näit ja rasedus

Tere, lp. doktor!
Olen 41-aastane rase, raseduse kestus on 10+3. Täna tegin kõik vereproovid ning sain ka kilpnäärme vastused. Need on: TSH 0,51; FT3 5,6 ja FT4 19,5. Mul on diagnoositud pärast esimese ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Teie kilpnäärme hormoonanalüüsid on korras. L-türoksiini annust pole vaja muuta.
Tervitades,
dr. Anu Ambos.

Loe edasi

Puukentsefaliit ja vaktsineerimine

Tere!

Palun abi järgmises küsimuses. 2004-2005.aastal olin ma vaktsineeritud puukentsefaliidi vastu. 5 aasta möödumisel korduvat vaktsineerimist ei ole ma saanud. Kas ma pean tegema jälle ...

Eda Tamm

Vastas dr Eda Tamm

Tere!

Piisab 1 doosist ning esmase vaktsineerimise skeemi kasutama ei pea.

Loe edasi

Pearinglus

Tere,
Küsisin teilt küsimuse: https://www.kliinik.ee/neuroloogia/id-6/noustamine?question=78238

Kuna perearst ega kurgu-nina-kõrvaarst sel teemal minuga üldse vestelnud pole, siis on ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Manöövreid on mitu, eelneb läbivaatus ja muuhulgas ka silmaliigutuste kontroll, Pöörduda tuleks Neurodiagnostikasse.

Tel. 6 748 591
Dr. Ain Pajos
neurodiagnostika

Loe edasi

Anaal ja tupeseks

Tervist! Nimelt sellinne küsimus, oli naisterahavaga vahekorras, kõigepealt tupe kaudu ja siis anaali kaudu. Nii korduvalt mitu korda edasi tagasi öö jooksul. Kaitsevahend puudus ja vahepeal peenist ei ...

Vladimir Vihljajev

Vastas dr Vladimir Vihljajev

Tere! Kahjuks anaalseks on sama ohtlik kui tupeseks, selles mõttest et pärak sisaldab väga agressiivsed bakterid (näiteks escherihhia coli ja enterococcus faecalis), mille vastu meie immuniteet ...

Loe edasi

Operatsiooni taastumise aeg

Tere! Küsimus parema põlveliigese kohta. Kuna mul on meniski (tagasarve kombineeritud ebastabiilne rebend) ja ACL rebendi operatsioon tulekul, siis kaua sellest taastumine aega võtab?

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Kokku võib minna pool aastat, aga see on väga individuaalne. Sõltub ka, milleks Te soovite taastuda. Tippspordiks võib minna kuni aasta.

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi