Kopsuemboolia Autor: Helle Leesik
Kopsuemboolia all mõistetakse kopsuveresoonte ummistumist mingi siirdtopise ehk emboliga. Emboliks võib olla verehüüve ehk tromb (sagedasim), rasvatilgake, õhk või kasvajarakud, mis on verevooluga kandunud kopsuveresoontesse. Vastavalt siirdtopise iseloomule eristatakse trombembooliat, õhkembooliat, rasvembooliat jt. Verehüübed pärinevad enamasti alajäsemete veenipõletiku kolletest. Rasvatilgad satuvad verre luumurdude korral, õhk – kopsuvigastuste puhul. Emboolia tõttu halveneb või takistub verevool ja verevarustuseta jäänud piirkonnas võib kujuneda nekroos ehk koekärbus. Haigus avaldub järsku tekkinud õhupuuduse, hingelduse ja valuga rinnus seoses liigutuste ja hingamisega. Haigustunnuste tugevus oleneb sulgunud veresoone suurusest. Suuremate veresoonte sulguste puhul on haiged kahvatud, huuled sinakad, pulss kiire. Kuigi haiguse kindlakstegemine on keeruline, tuleb diagnoos panna kiiresti. Trombemboolia puhul võib vere biokeemiline analüüs näidata hüübivuse tõusu, kuid need näitajad ei ole ainuomased vaid sellele haigusele. Ka tavaline röntgenogramm ei võimalda seda haigust kindlalt diagnoosida. Paljudel juhtudel on esmane diagnoos vaid sümptomitele tuginev.
Trombembooliat on võimalik tänapäeval siiski kindlamalt diagnoosida angiokompuutertomograafia abil (kompuutertomograafiline uuring kopsuveresoonte kontrasteerimisega). Kasutusel on ka radioloogiline uuring kopsuveresoonte kontrasteerimisega (nähtavaks tegemisega) või ventilatsiooniperfusiooni stsintigraafia. Viimati nimetatu kujutab endast uuringut, mille puhul antakse haigele hingata radioaktiivselt märgistatud osakesi kopsude ventilatsiooni ehk õhustuse hindamiseks ning süstitakse veeni samuti radioaktiivselt märgistatud albumiini (valku) perfusiooni ehk verega läbivoolutuse hindamiseks. Seejärel määratakse stsintigraafiliselt (st kaardistatakse radioaktiivse aine kudedesse sisenemise põhimõtet kasutades) radioaktiivsete osakeste paiknemine kopsus. Verevooluga edasikantavad radioaktiivsed osakesed ei pääse embolist mööda. Sel viisil on võimalik kindlaks teha veresoone sulguse koht ja kahjustatud kopsuosa ulatus ning eristada haigused, mille puhul takistus on hingamisteedes. Viimasel juhul ei satu sissehingatud radioaktiivsed osakesed kahjustatud kopsuossa. Trombemboolia kahtluse korral tuleb haiget uurida võimaliku veenipõletiku ja vigastuste suhtes. Sonograafilise uuringuga saab kindlaks teha trombide esinemist alajäsemete veenides.
Kopsuembooliahaige vajab rahu, talle antakse hingata hapnikku. Valu puhul on vajalikud valuvaigistid. Tromb kas lõhustatakse vastavate ravimitega või eriolukorras eemaldatakse kirurgiliselt. Esmatähtis on kindlaks teha trombi lähtekoht ja takistada uute embolite teket, andes haigele hüübivust vähendavaid ravimeid pikema aja jooksul. Õhkemboolia kahtluse korral tuleks lamaval haigel jalad kõrgemale tõsta – õhk tõuseb üles. Rasvemboolia puhul põhjuslikku ravi ei tunta. Kui on tegemist suurema veresoone sulgusega, võib surm järgneda mõne minuti jooksul. Paljude väiksemate veresoonte ummistumisel jäävad ägeda perioodi möödumisel siiski hingamispuudulikkuse nähud ja kujuneb südame parema poole ülekoormus.
Nõuanded sel teemal
Epileptilised krambid
Tere, mul on küsimus oma meretööks sobilikkuse kohta
Nimelt olen ma töötanud merel stjuuardina tänaseks juba pea 10 aastat ning soovin jätkata.
Paar aastat tagasi aga hakkasid minu halval- ...
Vastas dr Ain Pajos
Tõenäoliselt tuleb Teil nõu pidada hoopis pädevate juristidega.
Dr. Ain Pajos
Pinge diafragmas, valud rindkeres
Tere!
On nödal aega olnud krampi tõmbuv/kange/pinges diafragma (umbes nii, võib-olla hoopis natuke üleval pool rohkem). Ei lase hästi istuda, kohe läheks nagu miski katki tunne, saan seista ...
Vastas dr Ain Pajos
Pidage nõu perearstiga kes teeb läbivaatuse ja vajadusel suunab uuringutele ja eriarstile.
Dr. Ain Pajos
Depressioon, ülemõtlemine, ärevus
Tere
Nimelt on mul aastaid pidevalt depressioon. Küll mitte iga päev, aga mõned korrad kuus ja see tekib nii suvalisel ajal. Viimasel ajal on see eriti süvenema hakanud - igasugused surmamõtted, ...
Vastas dr Jüri Ennet
Tänapäeva suurimateks probleemideks on ärevushäired, stress, depressioon ja unehäired, mis muutuvas ühiskonnas annavad endast üha enam tunda. On nagu neli musketäri - kõik ühe ja üks kõigi eest eluvõitluses. ...
Loe edasiKipitus peale wc käimist
Tere!
Kui wc käin ära siis ikka on kipituse tunne ja wc häda uuesti peal. Midagi välja ei tule. Meestearsti juures Tallinnas käidud tehti ära sperma analüüs, kuseproovid, eesnäärmeskreedi uuring, ...
Vastas dr Margus Punab
Võtta teine arvamus teiselt meestearstilt. Enamikel juhtudel on sellisel kaebusel oma selge põhjus ja seega ka lahendustee olemas.
Loe edasiRasestumine
Tere kui kunagi oli Mul süüfiline ca 10a tagasi kas see mõjutab praeguse partneri et ta ei rasestu. Ps süüfiline on välja ravitud
Vastas dr Margus Punab
Viljakust võivad mõjutada sajad tegurid, nende seas ka suguhaiguste läbipõdemine. Kui rasestumine pole enam kui 6 kuu jooksul õnnestunud, siis soovitan mõlemal osapoolel oma tervist kontrollida. Teil soovitan ...
Loe edasiPea vasakul pool suriseb
Vasakul pool peas surinad ja pead katsudes umbes 5 cm pehme lõhe , pead katsudes.Millwga tegu?
Vastas dr Ain Pajos
Kirja teel siin selgust ei saa. Tuleb minna arsti vastuvõtule.
Dr. Ain Pajos
Ebatavaline tsükkel
Tere! Mure selline, et tavaliselt on tsükkel korrapärane, keskmine pikkus 31 päeva ning pikkus varieerub +/- 1 (vahel harva 2) päeva. Seekord oli tsükli pikkuseks aga 38 päeva ning esimesel menstruatsiooni ...
Vastas dr Galina Litter
Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 29-aastane
Normaalseteks menstruaaltsükliteks loetakse tsükleid pikkusega 21-28-35 päeva. Neid ei peaks ravima. Mida pikem on menstruaaltsükkel, ...
Pillid ja veritsus
Tere, mure selline olen nuud võtnud pille 4 kuud, aga hetkel hakkas veritsus pillide võtmise ajal ei ole kerge määrine vaid täitsa veritsus kestnud on juba 7 päeva. Et milles võib asi olla? Kas see on ...
Vastas dr Urve Pappa
Tere
Te kahjuks ei täpsusta, mis ajal veritsus on alanud ehk palju on veel originaalist tablette võtta. Jätkake kindlasti skeemi järgi ning veritsust ei arvesta. Vaheveritsuste põhjuseks võib ...
Peenisel laigud/täpid
tekkis peenisele sellised punased täpikesed ja lisaks on sellele imelik lõhn, kas võib tegu olla millegi ohtlikuga, kuhu pöörduda täpsemalt edasi? Samal päeval oli veel kaitsmata vahekord võib äkki tingitud ...
Vastas dr Margus Punab
Selge eesnahapõletik. Iga partneri mikrofloora on erinev ja ikka võite kokku puutuda endale võõra ja seega ka ärritust tekitavate mikroobidega. Soovitan meestekliinikus uuringutele tulla. Esimesele visiidile ...
Loe edasiDepression
Kuni 20 aastat vana elasin depressiivsete joodikute vanematega.Vanuseks 31 teadvustasin,et olen kuidagi liiga nõrk,väsinud,ärritunud ja ilma soovita midagi teha.Huvi on kadunud,mõtlemine on pessimistlik ...
Vastas dr Jüri Ennet
Antidepressante on hulgi, koostöös psühhiaatriga leida see sobilik, teile sobiliku AD annus.
Depressioon (ja kõik funktsionaalsed psüühikahäired) – see on mitmekihiline muremägi. Kui inimesel juba ...
Vaata kõiki nõustamisi