Kopsuemboolia Autor: Helle Leesik

Kopsuemboolia all mõistetakse kopsuveresoonte ummistumist mingi siirdtopise ehk emboliga. Emboliks võib olla verehüüve ehk tromb (sagedasim), rasvatilgake, õhk või kasvajarakud, mis on verevooluga kandunud kopsuveresoontesse. Vastavalt siirdtopise iseloomule eristatakse trombembooliat, õhkembooliat, rasvembooliat jt. Verehüübed pärinevad enamasti alajäsemete veenipõletiku kolletest. Rasvatilgad satuvad verre luumurdude korral, õhk – kopsuvigastuste puhul. Emboolia tõttu halveneb või takistub verevool ja verevarustuseta jäänud piirkonnas võib kujuneda nekroos ehk koekärbus. Haigus avaldub järsku tekkinud õhupuuduse, hingelduse ja valuga rinnus seoses liigutuste ja hingamisega. Haigustunnuste tugevus oleneb sulgunud veresoone suurusest. Suuremate veresoonte sulguste puhul on haiged kahvatud, huuled sinakad, pulss kiire. Kuigi haiguse kindlakstegemine on keeruline, tuleb diagnoos panna kiiresti. Trombemboolia puhul võib vere biokeemiline analüüs näidata hüübivuse tõusu, kuid need näitajad ei ole ainuomased vaid sellele haigusele. Ka tavaline röntgenogramm ei võimalda seda haigust kindlalt diagnoosida. Paljudel juhtudel on esmane diagnoos vaid sümptomitele tuginev.

Trombembooliat on võimalik tänapäeval siiski kindlamalt diagnoosida angiokompuutertomograafia abil (kompuutertomograafiline uuring kopsuveresoonte kontrasteerimisega). Kasutusel on ka radioloogiline uuring kopsuveresoonte kontrasteerimisega (nähtavaks tegemisega) või ventilatsiooniperfusiooni stsintigraafia. Viimati nimetatu kujutab endast uuringut, mille puhul antakse haigele hingata radioaktiivselt märgistatud osakesi kopsude ventilatsiooni ehk õhustuse hindamiseks ning süstitakse veeni samuti radioaktiivselt märgistatud albumiini (valku) perfusiooni ehk verega läbivoolutuse hindamiseks. Seejärel määratakse stsintigraafiliselt (st kaardistatakse radioaktiivse aine kudedesse sisenemise põhimõtet kasutades) radioaktiivsete osakeste paiknemine kopsus. Verevooluga edasikantavad radioaktiivsed osakesed ei pääse embolist mööda. Sel viisil on võimalik kindlaks teha veresoone sulguse koht ja kahjustatud kopsuosa ulatus ning eristada haigused, mille puhul takistus on hingamisteedes. Viimasel juhul ei satu sissehingatud radioaktiivsed osakesed kahjustatud kopsuossa. Trombemboolia kahtluse korral tuleb haiget uurida võimaliku veenipõletiku ja vigastuste suhtes. Sonograafilise uuringuga saab kindlaks teha trombide esinemist alajäsemete veenides.

Kopsuembooliahaige vajab rahu, talle antakse hingata hapnikku. Valu puhul on vajalikud valuvaigistid. Tromb kas lõhustatakse vastavate ravimitega või eriolukorras eemaldatakse kirurgiliselt. Esmatähtis on kindlaks teha trombi lähtekoht ja takistada uute embolite teket, andes haigele hüübivust vähendavaid ravimeid pikema aja jooksul. Õhkemboolia kahtluse korral tuleks lamaval haigel jalad kõrgemale tõsta – õhk tõuseb üles. Rasvemboolia puhul põhjuslikku ravi ei tunta. Kui on tegemist suurema veresoone sulgusega, võib surm järgneda mõne minuti jooksul. Paljude väiksemate veresoonte ummistumisel jäävad ägeda perioodi möödumisel siiski hingamispuudulikkuse nähud ja kujuneb südame parema poole ülekoormus.

Nõuanded sel teemal

lapse peaümbermõõt

Tere. Kui suur võib olla 1 a 3 k lapse maksimaalne peaümbermõõt? Hetkel on lapse peaümbermõõt 50, 5 cm, kas see on normaalne suurus või peaks seda jälgima? Tänan

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh pöördumast!
Selline pea ümbermõõt on normi piires, kuid kipub ülemise normi poole. Pea ümbermõõt üksi ei ole sisuliselt oluline näitaja. Pea ümbermõõtu tuleb vaadata koos lapse ...

Loe edasi

Peo pesas klaasikild ja seda juba ca 15 aastat mööda vasaku käe peo pesa ringi rännanud!

Peegli kild on käes olnud ca 15 aastat! Nüüd on juba päris häirivaks muutunud kuna ei saa enam kätt ei taskusse panna ega tõsta. Kild on vist pugenud väikese sõrme juurde närvide vahele või sisse. Tunda ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Klaasikild mööda peopesa rännata ei saa. Kuiui ta seal on, siis saab ta olla vaid ühe koha peal. Klaasikildu ei pruugi röntgenis tõesti näha, kuid ultraheliga oleks ta kindlasti nähtav.
Ravikindlustuse ...

Loe edasi

Valu kannas

Tere!

Linnas käies tekkis valu kanna piirkonda, peale seda kõndida oli väga valus järgnevad päevad jalanõudega, kõndida korralikult ei saanudki. Alguses oli hullem, nüüd on ainult siis, kui ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Ainult selle informatsiooni põhjal ei oska ka mina midagi tarka Teile soovitada. Kui röntgenis midagi näha ei olnud, siis luulist patoloogiat Teil ei esine. Ilmslt tegu pehme koe vigastusega.

Loe edasi

valu vasaku põlve siseküljel

Tere!
Vasaku põlve sisekülg on muuunud järjest valulikumaks. Probleem on vist alanud juba ammu. Varem oli aeg-ajalt nagu midagi kergelt tunda põlve juures. Siis sai määritud vahel liotoniga, vahel ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Nagu Teile juba füsioterapeut ütles, võib tegu olla meniski probleemiga. Soovitan pöörduda ortopeedi vastuvõtule.

Loe edasi

Jalalabale tekkis muna

Tere , jalalabale on tekkinud muna ,millega võib tegu olla viimastel päevadel on natukene valulik ,kuna viibin Austraalias ei tea mis arsti juurde pöörduda v mida ette võtta ,ettetänades.

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Tegu võiks olla ganglioniga (eesti keeles kooljaluu). Ega sellise asjaga ise saagi midagi ette võtta.

Loe edasi

Alakõht valutab paremalt poolt

Tere! Probleem järgmine, paremalt poolt alakõht valutab. Kõik hakkas pihta 3 päeva tagasi, valu on kummaline, ei valuta kogu aeg, vahel tuleb nagu pistaks korra ja siis kaob, valu tekib ükskõik millal ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Tasub karta haigust, mittearsti. Nimet ei hakka Teid keegi piinama, mõned testid võivad küll vähe valusad olla, kuid see on kõik Teie huvides. Parempoolse alakõhu valu võib olla märk apenditsiidist - soovitan ...

Loe edasi

Valud alakõhus ja suurenenud voolus.

Tere.Mulle paigaldati 2 kuud tagasi spiraal nova T nüüd paar päeva tagasi tekkisid tugevad alakõhuvalud ja suurenes tupevoolus mis on läbipaistev.Kas mul on tekkinud põletik?

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 29-aastane

Teie kahtlus on õige, põletikud tuleks välistada. Vajalikud uuringud sugulisel teel levivatele haigustele, sest spiraalidega ...

Loe edasi

tuimad varbad

Tere!
Tunnen, et varbad on kogu aeg tuimad. Selline tunne, nagu oleks külma saanud, aga tegelikult pole saanud. Aegajalt hakkas see tunne endast märku andma ca 2 aastat tagasi, aga nüüd on see tunne ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Suhkruhaiguse koral võib tekkida jalanärvide kahjustus - polüneuropaatia- mille korral esineb tuimus varvastes ja labajalgades. Jalanärvide uuring ENMG annab tõenäoliselt vastuse, sellele suunab neuroloog. ...

Loe edasi

valu seljas ja kubemes

5 kuud tagasi pöördusin meestearsti poole murega,et vasakus munandis on mõõdukalt tugev valu. Sai tehtud kõikvõimalikud analüüsid, selgus, et mul on munandites veenilaiendid aga need ei põhjusta valu. ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Alaselja probleemide korral võib valu kiirguda ühepoolselt alakõhtu, kubemesse ja ka munandisse(kuigi harva). Tõhusa ravi eeltingimuseks on põhjuse väljaselgitamine. Tuleks teha MRT uuring alumistest nimmelülidest ...

Loe edasi

Väsimusmurd

Tere, mul on väsimusmurd. Sooviks teada, kui kaua see tavaliselt kestab? Mul on pöia piirkonnas. Häirib see, et valus on astuda. Öösel on raske uinuda. mida tee mulle soovitaksite, et olukorda parendada? ...

Priit Ailt

Vastas Priit Ailt

Tere,

Väsimusmurd diagnoositakse reeglina röndgeniga ja selle paranemist saab jälgida samuti röndgeniga. Raske on öelda, kaua selle paranemine aega võtab aga kindlasti ei tohi jalale koormust ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi