Ravikindlustuse põhimõtted Eestis Autor: Anne Osvet

Ravikindlustuse põhimõtted Eestis. Eestis kehtib alates 1992. aasta 1. jaanuarist kohustuslik ravikindlustus. Ravikindlustuse andja on Eesti Haigekassa. Ravikindlustuse eesmärk on katta kindlustatud isikute tervishoiukulud haiguste ennetamiseks ja raviks, rahastada ravimite ja meditsiiniliste abivahendite ostmist ning maksta ajutise töövõimetuse jt hüvitisi. 

Kohustuslikuks nimetatakse ravikindlustust Eestis seetõttu, et seadusega on pandud tööandjale kohustus maksta kõigi töötavate inimeste eest sotsiaalmaksu. Ettevõtlusega tegelevad üksikisikud peavad ise maksma sotsiaalmaksu oma tulult. Seega suundub 13% brutopalgalt läbi Maksu- ja Tolliameti Eesti Haigekassale. Neid inimesi, kelle eest on makstud või kes ise on maksnud sotsiaalmaksu, nimetatakse kindlustatuteks.

Kindlustatud on ka alla 19-aastased lapsed, põhiharidust omandavad õpilased kuni 21 aasta vanuseni, üldkeskharidust omandavad õpilased kuni 24 aasta vanuseni, kutseharidust omandavad õpilased ja need üliõpilased, kes on Eesti alalised elanikud. Kindlustatute hulka kuuluvad samuti kindlustatud isikute poolt ülalpeetavad abikaasad, kellel on vanaduspensioni eani jäänud kuni 5 aastat, pensionärid ja rasedad. Nende eest ravikindlustusmaksu ei maksta ja neid nimetatakse kindlustatutega võrdsustatud isikuteks.

Lisaks sellele on Eestis veel kindlustatud isikuid, kelle eest maksab sotsiaalmaksu riik või kohalik omavalitsus.

Nende hulka kuuluvad:

– kuni 3-aastase lapsega lapsehoolduspuhkusel olevad isikud;

– mittetöötavad, kuni 3-aastast last kasvatavad üksikvanemad;

– välisesinduses töötavate diplomaatide ja teenistujate mittetöötavad abikaasad;

– relvajõududes tegevteenistuses olevad ajateenijad;

– töötuna arvel olevad isikud.

Eesti Haigekassa lähtub ravikindlustuses kahest olulisest väärtusest:

1. Ravikindlustus on sotsiaalkindlustus ja see järgib solidaarsuse põhimõtet. Solidaarsus valitseb tänaste töötajate ja veel või enam mittetöötavate inimeste vahel. Solidaarsus on ka põlvkondadevaheline – laste, õpilaste ja pensionäride kulutused tervishoiule katavad täielikult tänased töötavad inimesed.

2. Kehtib võrdse ja ühetaolise kohtlemise põhimõte. Haigekassa tagab kõikidele kindlustatud inimestele võrdsed õigused ja võimalused saada ravikindlustushüvitisi ning kindlustab neile ühetaolise kohtlemise tulenevalt riigis kehtivast õigusruumist. See on sätestatud ravikindlustusseaduses, mis jõustus 1. oktoobril 2002. aastal.

Vältimatut arstiabi on Eestis õigus saada kõigil inimestel, sõltumata sellest, kas neil on ravikindlustus või mitte. Vältimatut abi tuleb osutada olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. Abi vältimatuse üle otsustab arst. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel tasutakse mittekindlustatud isikute vältimatu arstiabi eest riigieelarvest.

Kindlustatud inimesel on kohustus maksta visiiditasu ja voodipäevatasu nende eriarstide juures ja neis raviasutustes, kus see ravikindlustusseadusest tulenevalt on sisse seatud. Samuti peab kindlustatud inimene tasuma omaosaluse määra iga retseptiravimi hinnast.