Autism Autor: Jüri Ennet

Autism on tavaliselt enne 3. eluaastat alanud arenguhäire, millele on iseloomulik psüühika hälbinud ja/või kahjustunud areng. Lapsel kujuneb välja endassesulgunud mõtlemis- ja käitumismudel, nn mõttekupli all elamine, mis eraldab teda välisilmast. Olles küll teiste keskel, on autist ometi eraldunud, endassetõmbunud, vähese jutuga, miimikavaene, temaga on raske silmsidet saavutada. Mitmetel juhtudel avaldub ka vaimse arengu teatav mahajäämus. Tekkepõhjus on bioloogiline, kuid spetsiifilist tekkemehhanismi ei ole tänini leitud. 

Lapsel avaldub häire ennekõike ümbritsevatega suhtlemise tasandil ja piiratud stereotüüpses käitumises. Iseloomulik on teiste inimeste emotsioonide ja tegevuse ebaõige hindamine ning omapärane reageerimine toimuvale, mida ümbritsejad tunnetavad veidra käitumisena. Esineb umbes üks juhtum 1000 lapse kohta. Poistel avaldub selline häire 3–4 korda sagedamini kui tütarlastel. Autist on võimetu kasutama olemasolevat keeleoskust suhtlemises, tal on raskusi eakaaslastega mängimisel. Iseloomulik on tegevuse üksluisus, huvide piiratus ning arusaamatu käitumine. Autist sooritab tihti stereotüüpseid liigutusi (nt õõtsutab pead, keha) või rutiinseid mitteolulisi rituaale. Lisaks võivad esineda hirmud, unehäired, ärrituvus, agressiivsushood, sest laps reageerib väga valulikult kõigile muutustele enda ümber. Autistlike laste vaimne võimekus on enamasti langenud. Võib aga juhtuda, et selline laps on mingil kitsal alal väga andekas. Lapse kasvades autismi spetsiifilised tunnused muutuvad, aga teatud sotsiaalse suhtlemise ning elu korraldamise raskused jäävad ikkagi. Täiskasvanueas võivad haiguslikud nähud osal juhtudel nõrgeneda, mõnel puhul aga isegi süveneda. Küllalt sageli jääb sümptomaatika siiski põhiliselt samaks, muutudes kogu elu jooksul vähe. Umbes 60% autistlikest lastest on täiskasvanuna teiste inimeste abist sõltuvad. Kui vanemad märkavad oma alla 3-aastasel lapsel autismi tunnuseid, tuleks võimalikult kohe konsulteerida lastepsühhiaatriga, sest varakult alustatud kannatliku pikaajalise erikoolitusega on võimalik lapse suhtlemisoskusi ja tema üldist sotsiaalset kohanemisvõimet märgatavalt parandada. Autistlik laps põhjustab peres palju probleeme, millega on samuti vaja õppida kohanema. Psühhiaatri ja psühholoogi koostöös täpsustatakse diagnoos ja toimub ravi ning pere nõustamine. Autismi tõhus ravi puudub.

Vt ka isiksusehäire, kohanemishäire.