Minestus Autor: Raul Adlas

Minestus ehk sünkoop on seisund, kus inimene ei tunneta väliskeskkonna ärriteid ega kontakteeru väliskeskkonnaga. Füsioloogiliselt, normaalselt esineb selline seisund une ajal. Haigusnähuna täheldatakse mitmeid erineva raskusastmega (sügavusega) teadvusetuse seisundeid. Enamasti on teadvusekao põhjuseks peaaju koore aktiivsuse langus ainevahetuse muutumise tõttu.

Minestus on kõige kergem teadvusetuse vorm. Inimene vajub ootamatult kokku, tundes enne teadvusekadu, kuidas “silme ees läheb mustaks, jalad on vatti täis, sipelgad jooksevad mööda jäsemeid, kõrvus kohiseb”. Minestanu on kahvatu, tema nahk jahe ja higine, hingamine pindmine ja aeglane. Enamasti on teadvusetus lühiajaline, mitte üle 5 minuti. Pikali kukkudes taastub teadvus sageli kohe.

Minestuse põhjused on erinevad: emotsionaalne stress (ehmatus, hirm), pikaajaline püstiseismine, umbne ruum, mis tingib hingamise sagenemist, jms.

Võib ette tulla nn ortostaatilist minestust, mille korral järsku ja kiiresti pikaliasendist püsti tõustes, näiteks öösel tualetti minnes, kaob hetkeks teadvus ja inimene minestab.

Minestuse tekkemehhanism on ühesugune: vererõhk langeb ja peaaju ei saa piisavalt hapnikuga rikastatud verd, mistõttu aju kõrgem struktuur – ajukoor – lülitub välja. Minestamist võib esineda ka südame- ja veresoontehaiguste, nagu südame rütmihäired, vererõhu kõikumine jt korral.

Kui ilmnevad minestuse esmased tunnused, nagu kohin kõrvus, udu silme ees, sobivad minestuse ärahoidmiseks kõik keha ärritavad tegevused, mis tõstavad üldtoonust ja vererõhku, näiteks teravalõhnalise aine (nuuskpiirituse) ühekordne sissehingamine, näopiirkonna patsutamine, kõrvade hõõrumine, kõdistamine jmt.

Minestuse korral annab sageli loodus ise esmaabi: maha kukkudes satub keha horisontaalasendisse, peaaju verega varustatus paraneb ja inimene tuleb teadvusele. Abistamiseks piisab, kui tõsta lamaval kannatanul jalad peast kõrgemale, avada pigistavad riideesemed (lips, vöö jmt), vajaduse korral tuulutada ruumi. Kui kannatanu on minestamise ajal urineerinud, roojanud või ilmnevad hingamishäired, nagu korisev hingamine, vaht suust, tuleb ta keerata külili ja kutsuda kiirabi või toimetada külili lamavana ning hingamisteid kontrollides haiglasse.

Noortel tervetel inimestel ei vaja ühekordne minestus arstiabi. Kesk- ja vanemaealised peaksid konsulteerima pärast minestushoogu perearstiga, et välistada tõsisemate haiguste olemasolu.

Vt ka teadvushäire.