Esmaabi välise verejooksu korral Autor: Ants Peetsalu

Esmaabi välise verejooksu korral. Verejooksu peatamine esmaabi korras võib olla esialgne ehk ajutine või lõplik. Verejooksu ajutine peatamine toimub vältimatu abi korras kas kannatanu enese, kaasinimeste või harvem päästeteenistuse ning meditsiinitöötajate poolt. Haavast lähtunud verejooksu ajutiseks peatamiseks kasutatakse üldjuhul mehaanilisi võtteid. Veritsevale haavale asetatakse esmalt steriilne rõhkside, mis suleb venoosse ja kapillaarse verejooksu ning enamasti ka arteriaalse verejooksu. Lamaval kannatanul tuleb lisaks rõhksideme asetamisele vigastatud jäse 25–30 cm võrra üles tõsta, et vähendada verejooksu vigastatud piirkonnast. Kui verejooks ikkagi jätkub, tuleb lisada sidemele veel üks kiht või suruda haava läbi kattesidemete kokku, kuni verejooks peatub. Seejärel on vaja kahjustatud jäse lahastada, et muuta see liikumatuks. Lahastamine soodustab kompressioonsideme paigalpüsimist, kannatanul on nii oluliselt mugavam liikuda või liigutada ning ka transport haiglasse on vähem valulik. 

Tugeva arteriaalse verejooksu ajutiseks peatamiseks kaelal, pea piirkonnas ning jäsemetel tuleb arter esmalt käega kokku suruda. See toimub veritsevast piirkonnast südame pool kindlates anatoomilistes punktides (vt joonis), kus artereid saab kergesti palpeerida ja vastu luud kokku suruda. Meetodi puuduseks on tugev valu survekohas, samuti tõsiasi, et arterit on võimalik kinni suruda ainult lühikeseks ajaks, sest see nõuab tugevat füüsilist pingutust. Niimoodi tehakse vaid esmaabi esimestel hetkedel.

Jäsemete suurte veresoonte vigastuse korral kasutatakse soonesulgurit ja žgutti. Žgutt asetatakse ülestõstetud õlavarre või reie, harva käsivarre või sääre piirkonda haavakohast südame poole. Žgutti ei panda paljale ihule. Õigesti pealepandud žguti korral verejooks lakkab, jäse muutub kahvatuks, pulsatsioon arteritel žgutist kaugemal puudub. Liiga lõdva žguti puhul verejooks ei lakka, vaid koguni suureneb venoosse paisu tekkimise tõttu. Liiga tugevasti pingutatud žgutt peatab küll verejooksu, kuid võib põhjustada närvikoe kahjustuse kuni lihaste halvatuseni. Tuleb meeles pidada, et žgutti tuleb iga 15–20 minuti järel hetkeks (1–2 minutiks) lõõgastada, et ei tekiks pöördumatuid veresoonte, närvide ega lihaste kahjustusi. Ajal, mil žgutt on lõõgastatud, surutakse haaval olevale mähisele, et takistada verejooksu haavast. Žgutiga jäse tuleb lahastada ja märkida üles žguti asetamise täpne kellaaeg, nii et see oleks selgelt nähtaval kohal!

Žguti kasutamise korral on vaja kannatanu kiiresti haiglasse toimetada, seal toimub verejooksu lõplik, operatiivne peatamine. Jahedal aastaajal on vaja žgutiga jäse hoolikalt katta, et vältida külmakahjustusi.

Žguti kasutamise võimalike ebasoovitavate tagajärgede tõttu on enam levinud pneumaatiliste mansettide kasutamine (nt sobib selleks vererõhuaparaadi kummimansett). Mansett asetatakse jäsemele, võimalikult kere lähedale, seejärel tõstetakse rõhk mansetis 10–20 mmHg võrra arteriaalsest rõhust kõrgemaks. Manseti eeliseks, võrreldes

žgutiga, on soonimissurve kontrollitavus, vähene traumeerivus ja meetodi lihtsus.

Tänapäeval kasutatakse järjest enam täispuhutavaid lahaseid, mis haaravad kogu kahjustatud jäseme ning sulevad pehmete kudede verejooksu. Verejooksu lõplik sulgemine ja haava korrastus toimub haigla kirurgiaosakonnas.

Vt ka haav, rõhkside, verejooks.

Esmaabi välise verejooksu korral Esmaabi välise verejooksu korral Arteriaalse verejooksu sulgemise kohad. Esmaabi välise verejooksu korral Pneumaatiline mansett verejooksu peatamiseks. Esmaabi välise verejooksu korral Täispuhutav lahas.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Perearst

Sabakont valus.

Tere.
Olen 32. nädalat rase ja ootan kolmandat last. Eile juhtus selline asi, et kummardasin ettepoole ning äkki käis selgelt kuuldav plõksatus (muudmoodi ei oska kirjeldada). Ehmatasin, et äkki ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Julgen siiski Teie vaevust nimetada coccygodynia ehk õndralüli sidemete kergest vigastusest tingitud valuks. Kui võimalik tutvuda, siis siin on pikem kirjeldus https://en.wikipedia.org/wiki/Coccydynia ...

Loe edasi

Polüüpjas moodustis

Tere! Olen Teie poole augustis pöördunud. Nimelt on emal probleemid tooliga. Nüüd on emal nii perearsti kui ka gastroenteroloogi juures käidud. Tehti kolonoskoopiat. Aruanne: soolt vaadatud tsöökumisse. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Jah, muidugi on lootus, et tegemist ei ole vähiga. Aga täpse vastuse annab histoloogiline uuring, ehk rakkude uuring mikroskoobiga. Teadmatus on kõige kurnavam. Võib end lohutada nii- haigus ...

Loe edasi

Neuroloogilised nähud ja lihastega seonduv

Tere! Olen hädas taaskord süvenevate muredega, mis puudutavad lihaseid ja luid. Olen kunagi põdenud borrelioosi, mis avastati küll väga hilja, kuid sain 28 päeva doxytsükliini, misjärel suurt paremaks ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Mõistan muret. Siinkohal võin vaid arutleda, mingeid ravimeid ma kahjuks nii määrata ei saa. Jah, borrelioos on salakaval, mitmepalgeline haigus. sõltuvalt haigustekitaja varjandist, võib ...

Loe edasi

terviseriski analüüsi näidud

Tere,

lasin teha synlabis terviseriski paketi(fail lisatud) ja seal on ilmnenud väikesed kõrvalekalded, kas Te saate mulle seletada-nõu anda kuidas peaksin edasi toimima.
Põhjus miks ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere,

Vaadates 14.11.2016 Synlabis tehtud vereproove, siis kliinilise vere analüüsis torkab silma normist mõnevõrra madalam valgevereliblede (leukotsüütide) hulk, kerge neutrofiilsete leukotsüütide ...

Loe edasi

Kiire pulss

Tere!

Soovin teie arvamust.
Olen terve elu olnud hädas madala vererõhuga, viimati veel pool aastat tagasi mõõdeti taas madal vererõhk. Samuti on mul olnud aeglane, arstide sõnul tippsportlase ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Soovitaksin natuke pikemalt uurida, kui seda on ühekordne pulsi ja vererõhu kontroll. On olemas head võimalused, ööpäevane vererõhu ja EKG monitooring vastavate seadmetega. Vajalik on ka vereproov ...

Loe edasi

Nõrgenev immuunsussüsteem

Viimastel aastatel on mind vaevanud aina nõrgenev immuunsussüsteem ja pidevad "väsimuspäevad". Väga tihti, umbes kord kahe nädala jooksul on mul mitu päeva kestev väsimus, millega enamasti kaasneb ka kurguvalu ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Vabandan, kuidas ka ei püüaks, ei saa ma midagi sisulist soovitada, peale koostöö oma arstidega. Arvatakse, et kohe esimese arstikülastusega leitakse see tõeline probleem ja määratakse ravi ...

Loe edasi

Pöidla liiges

Mul on tekkinud vasaku käe pöidla liigesesse häiriv valu. Kestab juba kolmandat nädalat ja tundub, et ei lähe mitte vähemaks, vaid hullemaks. Mingit traumat ma sellega seoses ei mäleta ei lähi- ega kaugemast ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere
Tavaliselt on sedamoodi ühe liigese vaevused seotud ülekoormuse ja sellest tekkinud liigeskapsli ja kõõluste põletikuga. Esialgu soovitaks koormuse piiramist, paikseks raviks nt. Perskondol ...

Loe edasi

Juuste väljalangemine .

Ligi kaks aastat tagasi hakkasid pealaelt välja langema minu juuksed. Peanahk on valulik ,samas kui ma pesen pead külmema veega siis ei ole.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Mõistan muret. Olen seda meelt, et asjatundlik nahaarst peaks Teid vaatama ja võtma ka peanaha proovitükikese täpsemaks uuringuks kogemustega laboris, nt TÜ kliinikumis. See annaks infot juuksejuurte ...

Loe edasi

Imelikud torker ja valutav nahk.

Tere!
Mure on selline et viimasel ajal on vasakul pool kehal pidevalt imelik tunne. Ma kohe ei oskagi seda kirjeldada, aga see tunne on näost kuni jalgadeni. Nahal on selline tunne nagu sipelgad ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere,
Teie probleemi kirjeldusest jääb mulje, et tegu on naha tundlikkushäirega kusjuures nahk ise on terve. Tundlikkushäire võib esineda väga erineval moel, sealhulgas vääraistinguna. See tähendab ...

Loe edasi

Hingamine "kinni"?

Tere!

Käisin paar päeva tagasi lapsega arstil ja lasin möödaminnes ka ennast kuulata. Kevadel oli bronhiit ja pärast seda polnud käinud enam.
Arst kuulas ja ütles, et hingamine on kinni? ...

Le Vallikivi

Vastas dr Le Vallikivi

Tere
Teid nägemata-kuulamata on keeruline anda hinnanut sellele, mida Teie doktor kinnise hingamise all silmas pidas. Kurgupigistus on küll väga tüüpiline ärevuse sümptom, aga kuulda seda sellisel ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi