Esmaabi välise verejooksu korral Autor: Ants Peetsalu

Esmaabi välise verejooksu korral. Verejooksu peatamine esmaabi korras võib olla esialgne ehk ajutine või lõplik. Verejooksu ajutine peatamine toimub vältimatu abi korras kas kannatanu enese, kaasinimeste või harvem päästeteenistuse ning meditsiinitöötajate poolt. Haavast lähtunud verejooksu ajutiseks peatamiseks kasutatakse üldjuhul mehaanilisi võtteid. Veritsevale haavale asetatakse esmalt steriilne rõhkside, mis suleb venoosse ja kapillaarse verejooksu ning enamasti ka arteriaalse verejooksu. Lamaval kannatanul tuleb lisaks rõhksideme asetamisele vigastatud jäse 25–30 cm võrra üles tõsta, et vähendada verejooksu vigastatud piirkonnast. Kui verejooks ikkagi jätkub, tuleb lisada sidemele veel üks kiht või suruda haava läbi kattesidemete kokku, kuni verejooks peatub. Seejärel on vaja kahjustatud jäse lahastada, et muuta see liikumatuks. Lahastamine soodustab kompressioonsideme paigalpüsimist, kannatanul on nii oluliselt mugavam liikuda või liigutada ning ka transport haiglasse on vähem valulik. 

Tugeva arteriaalse verejooksu ajutiseks peatamiseks kaelal, pea piirkonnas ning jäsemetel tuleb arter esmalt käega kokku suruda. See toimub veritsevast piirkonnast südame pool kindlates anatoomilistes punktides (vt joonis), kus artereid saab kergesti palpeerida ja vastu luud kokku suruda. Meetodi puuduseks on tugev valu survekohas, samuti tõsiasi, et arterit on võimalik kinni suruda ainult lühikeseks ajaks, sest see nõuab tugevat füüsilist pingutust. Niimoodi tehakse vaid esmaabi esimestel hetkedel.

Jäsemete suurte veresoonte vigastuse korral kasutatakse soonesulgurit ja žgutti. Žgutt asetatakse ülestõstetud õlavarre või reie, harva käsivarre või sääre piirkonda haavakohast südame poole. Žgutti ei panda paljale ihule. Õigesti pealepandud žguti korral verejooks lakkab, jäse muutub kahvatuks, pulsatsioon arteritel žgutist kaugemal puudub. Liiga lõdva žguti puhul verejooks ei lakka, vaid koguni suureneb venoosse paisu tekkimise tõttu. Liiga tugevasti pingutatud žgutt peatab küll verejooksu, kuid võib põhjustada närvikoe kahjustuse kuni lihaste halvatuseni. Tuleb meeles pidada, et žgutti tuleb iga 15–20 minuti järel hetkeks (1–2 minutiks) lõõgastada, et ei tekiks pöördumatuid veresoonte, närvide ega lihaste kahjustusi. Ajal, mil žgutt on lõõgastatud, surutakse haaval olevale mähisele, et takistada verejooksu haavast. Žgutiga jäse tuleb lahastada ja märkida üles žguti asetamise täpne kellaaeg, nii et see oleks selgelt nähtaval kohal!

Žguti kasutamise korral on vaja kannatanu kiiresti haiglasse toimetada, seal toimub verejooksu lõplik, operatiivne peatamine. Jahedal aastaajal on vaja žgutiga jäse hoolikalt katta, et vältida külmakahjustusi.

Žguti kasutamise võimalike ebasoovitavate tagajärgede tõttu on enam levinud pneumaatiliste mansettide kasutamine (nt sobib selleks vererõhuaparaadi kummimansett). Mansett asetatakse jäsemele, võimalikult kere lähedale, seejärel tõstetakse rõhk mansetis 10–20 mmHg võrra arteriaalsest rõhust kõrgemaks. Manseti eeliseks, võrreldes

žgutiga, on soonimissurve kontrollitavus, vähene traumeerivus ja meetodi lihtsus.

Tänapäeval kasutatakse järjest enam täispuhutavaid lahaseid, mis haaravad kogu kahjustatud jäseme ning sulevad pehmete kudede verejooksu. Verejooksu lõplik sulgemine ja haava korrastus toimub haigla kirurgiaosakonnas.

Vt ka haav, rõhkside, verejooks.

Esmaabi välise verejooksu korral Esmaabi välise verejooksu korral Arteriaalse verejooksu sulgemise kohad. Esmaabi välise verejooksu korral Pneumaatiline mansett verejooksu peatamiseks. Esmaabi välise verejooksu korral Täispuhutav lahas.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Perearst

Punased täpid käeseljal

Tere!
Kolmapäeval tekkisid mu vasaku käe seljale sellised kummalised punnid/täpid. Talvel on mu käed alati karedad, puansed ja kuivad aga sellist nähtust pole varem esinenud ja see tekitab veidi ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Kahjuks kaasa pandud pilt ei avanenud, ja mul polnud võimalust löövet näha. Talvel külmaga peaks kindlasti kandma kindaid, soovitavalt puuvillavoodriga ja kasutama rasvasemat kätekreemi. ...

Loe edasi

Kõhulahtisus

Tere, umbes alates 23. novembrist vaevab mind kõhulahtisus. Seoses sellega on muutunud ka pärasool valulikuks. Alguse sai see reisil olles Kanaaridel, kuigi ei seosta seda sealviibimisega.

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!

Eeldusel, et vere-ja väljaheiteanalüüsidega on välistatud põletikulised ja nakkuslikud soolehaigused, kuid kaebused jätkuvad, tasuks kaaluda kolonoskoopia ehk soole endoskoopilise uuringu ...

Loe edasi

köha

Tere !

Olen hädas hootise köhaga kaks ja pool aastat.See ägeneb kui saan natukenegi külma .. või on stessirohkem aeg.Ägedal perioodil on köha kõva ja rögaeritusega (värvitu-limajas),kurguvalu,aeg-ajalt ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Soovitaksin teha spirograafia ehk uuring kopsuastma suhtes. Võib olla ka harvem esinev haigus- köhavariantne astma, selle raviks hingamisteede lõõgastid-põletikuravimid. Need on vaid mõned ...

Loe edasi

Röga ja vilin kurgus/kopsudes

Tere! Olen vaevelnud tugeva köha käes juba umbes kaks nädalat ja sellega kaasneb ka rõve ning paks röga. Kuulda ja tunda on ka tugevat vilinat/lärinat vasakpoolses kopsus. Nüüd on ilmnema hakanud ka nõrkus ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
"Rõve ja paks röga" viitab bakteriaalsele põletikule. Oma kogemuse alusel on abi klaritromütsiinperekonna antibiootikumist. Arst ei tugine otsustes vaid vereproovile, vaid vaatab haiget ikka ...

Loe edasi

piinav köha

Tere!

Laps tõi lasteaiast viiruse-olime terve perega haiged.Kurguvalu hirmus nohu ja lisandus köha.Palavikku polnud,laps põdes vaid ühe päeva.
Nüüd on jäänud jube köha,mis piinab eriti ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Mul on selline kogemus, et kui eelnevalt üsna tervel inimesel köha piinab üle 7-10 päeva on sageli tegemist atüüpilise hingamistede põletiku tekitajaga, klamüüdia, mükoplasma jm. Olen raviks ...

Loe edasi

Pearinglus

Tere!

Seoses viimase paari reisiga (kaks korda laevareis ja korra lennukireis) olen tähele pannud, et "kõigun" pärast reisi veel nädal-kaks, kuigi olen siis juba maismaa peal ja elu taas tavarutiinis. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tõenäoliselt on tegu kinetoosiga, ehk tasakaalusüsteemi liigtundlikkusega. Sellest saab ülevaate siit: http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/teeme-ise/soiduhaigus-voib-rikkuda-reisi?id=55551848
Loe edasi

Probleemid maoga

Tere,

Mul on pikemat aega probleemid maoga. Sümptomiteks on gaasid kõhus ja pidev kõrvetamine. Olen söönud nexiumi pea 1,5 aastat. Tehti gastroskoopia uuring, aga minu perearst ei seleta mulle ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan usalduse eest. Teie kiri on õpetlik kõigile arstidele- väga tähtis on aja leidmine ja selgitused uuringu tulemustest. Kui see jääb ära, on tulemuseks sageli suured kannatused ja hoopis ...

Loe edasi

kolibakter põies

Tere! Olen juba kolm aastat hädas kolibakteriga, mis tekitab kuseteedes pidevalt põletikke. 4- 5 korda aastas võtan antibiootikume, paar kuud on rahulik, siis korduvad samad hädad. Perearst ütleb, et sellest ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kui on sagedased põiepõletikud, siis on õige teha uriini mikrobioloogiline uuring ja määrata ravimtundlikkus. Koli bakter on sagedasem põletikutekitaja kuseteedes. Ravi peaks olema päris pikk- ...

Loe edasi

Sügelevad kõrvad!

Tere,hea doktor!!
Kõigepeat täna eelmise vastuse eest(seoses vererõhu rohu,,Nebilet) kasutamisega).Aga tahtan veelkord Teie arvamust ja ehk soovitust.Antud probleem on ammu(umbes 1.5 aastat)vahel ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Vaevus on omane väliskõrva ja kuulmekäigu eksematoidsele põletikule. Olen määranud raviks kõrvatilgad- Ciprobay, 1 tilk 2-3 x päevas, 1 nädal. Ehk Teie perearst vaatab kõrvu veelkord ja kirjutab ...

Loe edasi

Ravimite võtmine

Tere!

Olen 69-aastane mees, kel oli u. 1,5 aastat tagasi müokardiinfarkt. Selle tulemusena pean võtma järgmisi ravimeid: Plavix, Hjertemagnyl, Pantoprazole Mehpa, Canocord ja Atorvastatiin. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Soovitan ära jätta 3 päeva enne hamba tõmbamist Hiertemagnyli ja Plavixi. Nõu annab ka hambaarst. Alati peab hindama riske, antud olukorras on veritsuse risk suurem kui mõne südametüsistuse ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi