Esmaabi välise verejooksu korral Autor: Ants Peetsalu

Esmaabi välise verejooksu korral. Verejooksu peatamine esmaabi korras võib olla esialgne ehk ajutine või lõplik. Verejooksu ajutine peatamine toimub vältimatu abi korras kas kannatanu enese, kaasinimeste või harvem päästeteenistuse ning meditsiinitöötajate poolt. Haavast lähtunud verejooksu ajutiseks peatamiseks kasutatakse üldjuhul mehaanilisi võtteid. Veritsevale haavale asetatakse esmalt steriilne rõhkside, mis suleb venoosse ja kapillaarse verejooksu ning enamasti ka arteriaalse verejooksu. Lamaval kannatanul tuleb lisaks rõhksideme asetamisele vigastatud jäse 25–30 cm võrra üles tõsta, et vähendada verejooksu vigastatud piirkonnast. Kui verejooks ikkagi jätkub, tuleb lisada sidemele veel üks kiht või suruda haava läbi kattesidemete kokku, kuni verejooks peatub. Seejärel on vaja kahjustatud jäse lahastada, et muuta see liikumatuks. Lahastamine soodustab kompressioonsideme paigalpüsimist, kannatanul on nii oluliselt mugavam liikuda või liigutada ning ka transport haiglasse on vähem valulik. 

Tugeva arteriaalse verejooksu ajutiseks peatamiseks kaelal, pea piirkonnas ning jäsemetel tuleb arter esmalt käega kokku suruda. See toimub veritsevast piirkonnast südame pool kindlates anatoomilistes punktides (vt joonis), kus artereid saab kergesti palpeerida ja vastu luud kokku suruda. Meetodi puuduseks on tugev valu survekohas, samuti tõsiasi, et arterit on võimalik kinni suruda ainult lühikeseks ajaks, sest see nõuab tugevat füüsilist pingutust. Niimoodi tehakse vaid esmaabi esimestel hetkedel.

Jäsemete suurte veresoonte vigastuse korral kasutatakse soonesulgurit ja žgutti. Žgutt asetatakse ülestõstetud õlavarre või reie, harva käsivarre või sääre piirkonda haavakohast südame poole. Žgutti ei panda paljale ihule. Õigesti pealepandud žguti korral verejooks lakkab, jäse muutub kahvatuks, pulsatsioon arteritel žgutist kaugemal puudub. Liiga lõdva žguti puhul verejooks ei lakka, vaid koguni suureneb venoosse paisu tekkimise tõttu. Liiga tugevasti pingutatud žgutt peatab küll verejooksu, kuid võib põhjustada närvikoe kahjustuse kuni lihaste halvatuseni. Tuleb meeles pidada, et žgutti tuleb iga 15–20 minuti järel hetkeks (1–2 minutiks) lõõgastada, et ei tekiks pöördumatuid veresoonte, närvide ega lihaste kahjustusi. Ajal, mil žgutt on lõõgastatud, surutakse haaval olevale mähisele, et takistada verejooksu haavast. Žgutiga jäse tuleb lahastada ja märkida üles žguti asetamise täpne kellaaeg, nii et see oleks selgelt nähtaval kohal!

Žguti kasutamise korral on vaja kannatanu kiiresti haiglasse toimetada, seal toimub verejooksu lõplik, operatiivne peatamine. Jahedal aastaajal on vaja žgutiga jäse hoolikalt katta, et vältida külmakahjustusi.

Žguti kasutamise võimalike ebasoovitavate tagajärgede tõttu on enam levinud pneumaatiliste mansettide kasutamine (nt sobib selleks vererõhuaparaadi kummimansett). Mansett asetatakse jäsemele, võimalikult kere lähedale, seejärel tõstetakse rõhk mansetis 10–20 mmHg võrra arteriaalsest rõhust kõrgemaks. Manseti eeliseks, võrreldes

žgutiga, on soonimissurve kontrollitavus, vähene traumeerivus ja meetodi lihtsus.

Tänapäeval kasutatakse järjest enam täispuhutavaid lahaseid, mis haaravad kogu kahjustatud jäseme ning sulevad pehmete kudede verejooksu. Verejooksu lõplik sulgemine ja haava korrastus toimub haigla kirurgiaosakonnas.

Vt ka haav, rõhkside, verejooks.

Esmaabi välise verejooksu korral Esmaabi välise verejooksu korral Arteriaalse verejooksu sulgemise kohad. Esmaabi välise verejooksu korral Pneumaatiline mansett verejooksu peatamiseks. Esmaabi välise verejooksu korral Täispuhutav lahas.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Perearst

Kõhuparasiitide kahtlus

Tere! Mul on juba vähemalt 6-7 aastat esinenud väljaheidetes erinevate suurusega (2-10mm) valkjaid tükke. Ka kuju on olnud varieeruv, kuid pigem ebamäärase ruudu moodi. Samas leian tihti ka toidujääke. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan usalduse eest. Päris kindel pole, kuid üks linaluu uss ehk enterobiaasi parasiit näeb veidi teistmoodi välja. Siin on geegle päring https://www.google.ee/search?q=enterobiasis&espv=2&site=webhp&source=lnms&tbm=isch&sa=X&sqi=2&ved=0ahUKEwi7vb_co7vTAhXkPZoKHcblBCkQ_AUIBigB&biw=1689&bih=1299
Loe edasi

Kas ärevushood?

Mul on viimasel ajal tekkinud suur mure. Süda puperdab tihti, käed muutuvad higiseks, süda jätab ka vahepeal lööke vahele. Tekib selline hirmutunne, et kohe kohe jääb süda seisma ja ongi kõik. On olnud ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kui kehaliste haiguste uuringud on korras, siis on üks suur murede valdkond välistatud. Loodan, et on tehtud kilpnäärme analüüsid, ööpäevane elektrokardiograafia, koormustest. Ilmselt tuleks ...

Loe edasi

kehv enesetunne

imelik seis algas juba eelmine aasta.algul tundsin vasakul pool põses nagu oleka metalli maitse ja kipitas.edasi aga tervis hakkas järjest allapoole minema . paremal pool roide kaare all oli mingi poomise ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Palju erinevaid vaevuseid. Osa seotud sapipõie eemaldamise järgsete vaevustega, osa kõrvetistega ja osa on psühhosomaatilise lähtega. Kahjuks ei saa ma mingit tarka ravialast soovitust anda, ...

Loe edasi

Erekollane uriin

Umbes pool aastat on mul erekollane, mitte kollakas või pruunikas

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tervist !
Uriini värvuse määrab ära suuresti inimese toitumine ja vedelikutarbimine ning mõned ravimid. Tõsisema tähendusega on uriini värvi muutus tumepruuniks, lihapesuvee taoliseks või hägusaks ...

Loe edasi

Sinikad

Tere,

Olen mōnda aega mures olnud oma tervise pärast. Viimasel ajal on hakanud sinikad kergesti tekkima, enamjaolt reitele ja pōlvedele. Üks sinikas jōuab ära kaduda, kui juba uus asemel. ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere,

Normaalne vere hüübimine on keeruline protsess, milles osaleb 20 erinevat plasmavalku, mida tuntakse vere hüübimisfaktorite nime all. Normaalsetes tingimustes toimub rida keemilisi protsesse, ...

Loe edasi

Labori tulemuste tõlgendamine

Tere,

Palun kommentaare lisatud analüüside tulemuste osas. Millele rõhku pöörata ja kas vajalik võtta toidulisandeid? Olen aasta aega olnud peamiselt lihavaba toituja. Viimse aasta jooksul ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tervist !
Tänan autentse laborivastuse lisamise eest. Ausalt öelda- kõik on väga head tulemused. D vitamiini tase on suurepärane, seda vist võtate juurde, kui ei tööta just rannakalurina. Need 0,1 ...

Loe edasi

Südamekloppimine

Tere. Millest võivad tekkida äkilised südamekloppimishood. Tavaliselt on need öösiti une pealt (tihti just vastu hommikut kella viie paiku). Vahel on sellega seoses tunda ka iiveldust. Tehtud on EKG (normi ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kui need uuringud ei näita tõsist leidu, haigust siis tegemist on kerge talitlushäirega. Sellel kellaajal hakkab keha sättima ööreziimilt päevasele reziimile ja muutub autonoomse närvisüsteemi ...

Loe edasi

Pea uimasus ja tasakaaluhäired

Tere.Mure järgmine,et umbes kuu aega tagasi hommikul voodist tõustes lõi 3-4 sekundiks nagu tasakaalukaotuse.Peale mida jäi ka pea selliseks uimaseks,silmadega fokuseerimine on korrast ära ja selline tunne ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Julgen oletada sisekõrvas paikneva tasakaaluelundi häiritust, võimalik ka keskkõrva haigust ( lirtsuv tunne ). Soovitan Vertimediga teha ravikuur 1 nädal ja siis hinnata enesetunnet. Kui on ...

Loe edasi

Öine äge haigestumine

Tere

Kirjutan oma mehe ägedast reaktsioonist, mis paneb mind muretsema. Algab see nii, et kõigepealt ta kaebab, et käed ja jalad surevad ära. Siis on tal kohutavalt külm nii et ta hakkab värisema ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Julgen arvata selle põhjuseks viirusinfektsiooni- halb enesetunne, külmavärinad, palavikutõus ja siis lahenemine. Südameravimid ei puutu asjasse ja hea, et koormustest on normis. Hingerahuks ...

Loe edasi

Kas MRSA haigusega võib lapsi saada?

Minu 20-aastasel tütrel on MRSA. Ma soovin teada, kas MRSA haige võib lapsi saada ja kas see on ohutu? Või mis võib lapsega juhtuda? Praegu õpib tütar Tartus õendust, aga kas ta ikka võib õena töötada?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan usalduse ja mõtlema paneva küsimuse eest. MRSA on üks bakter, millele ei toimi antibiootikum- metitsilliinresistentne Staphylococcus aureus. Tavaliselt see ei ohusta kandjat ja lapsi ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi