Esmaabi välise verejooksu korral Autor: Ants Peetsalu

Esmaabi välise verejooksu korral. Verejooksu peatamine esmaabi korras võib olla esialgne ehk ajutine või lõplik. Verejooksu ajutine peatamine toimub vältimatu abi korras kas kannatanu enese, kaasinimeste või harvem päästeteenistuse ning meditsiinitöötajate poolt. Haavast lähtunud verejooksu ajutiseks peatamiseks kasutatakse üldjuhul mehaanilisi võtteid. Veritsevale haavale asetatakse esmalt steriilne rõhkside, mis suleb venoosse ja kapillaarse verejooksu ning enamasti ka arteriaalse verejooksu. Lamaval kannatanul tuleb lisaks rõhksideme asetamisele vigastatud jäse 25–30 cm võrra üles tõsta, et vähendada verejooksu vigastatud piirkonnast. Kui verejooks ikkagi jätkub, tuleb lisada sidemele veel üks kiht või suruda haava läbi kattesidemete kokku, kuni verejooks peatub. Seejärel on vaja kahjustatud jäse lahastada, et muuta see liikumatuks. Lahastamine soodustab kompressioonsideme paigalpüsimist, kannatanul on nii oluliselt mugavam liikuda või liigutada ning ka transport haiglasse on vähem valulik. 

Tugeva arteriaalse verejooksu ajutiseks peatamiseks kaelal, pea piirkonnas ning jäsemetel tuleb arter esmalt käega kokku suruda. See toimub veritsevast piirkonnast südame pool kindlates anatoomilistes punktides (vt joonis), kus artereid saab kergesti palpeerida ja vastu luud kokku suruda. Meetodi puuduseks on tugev valu survekohas, samuti tõsiasi, et arterit on võimalik kinni suruda ainult lühikeseks ajaks, sest see nõuab tugevat füüsilist pingutust. Niimoodi tehakse vaid esmaabi esimestel hetkedel.

Jäsemete suurte veresoonte vigastuse korral kasutatakse soonesulgurit ja žgutti. Žgutt asetatakse ülestõstetud õlavarre või reie, harva käsivarre või sääre piirkonda haavakohast südame poole. Žgutti ei panda paljale ihule. Õigesti pealepandud žguti korral verejooks lakkab, jäse muutub kahvatuks, pulsatsioon arteritel žgutist kaugemal puudub. Liiga lõdva žguti puhul verejooks ei lakka, vaid koguni suureneb venoosse paisu tekkimise tõttu. Liiga tugevasti pingutatud žgutt peatab küll verejooksu, kuid võib põhjustada närvikoe kahjustuse kuni lihaste halvatuseni. Tuleb meeles pidada, et žgutti tuleb iga 15–20 minuti järel hetkeks (1–2 minutiks) lõõgastada, et ei tekiks pöördumatuid veresoonte, närvide ega lihaste kahjustusi. Ajal, mil žgutt on lõõgastatud, surutakse haaval olevale mähisele, et takistada verejooksu haavast. Žgutiga jäse tuleb lahastada ja märkida üles žguti asetamise täpne kellaaeg, nii et see oleks selgelt nähtaval kohal!

Žguti kasutamise korral on vaja kannatanu kiiresti haiglasse toimetada, seal toimub verejooksu lõplik, operatiivne peatamine. Jahedal aastaajal on vaja žgutiga jäse hoolikalt katta, et vältida külmakahjustusi.

Žguti kasutamise võimalike ebasoovitavate tagajärgede tõttu on enam levinud pneumaatiliste mansettide kasutamine (nt sobib selleks vererõhuaparaadi kummimansett). Mansett asetatakse jäsemele, võimalikult kere lähedale, seejärel tõstetakse rõhk mansetis 10–20 mmHg võrra arteriaalsest rõhust kõrgemaks. Manseti eeliseks, võrreldes

žgutiga, on soonimissurve kontrollitavus, vähene traumeerivus ja meetodi lihtsus.

Tänapäeval kasutatakse järjest enam täispuhutavaid lahaseid, mis haaravad kogu kahjustatud jäseme ning sulevad pehmete kudede verejooksu. Verejooksu lõplik sulgemine ja haava korrastus toimub haigla kirurgiaosakonnas.

Vt ka haav, rõhkside, verejooks.

Esmaabi välise verejooksu korral Esmaabi välise verejooksu korral Arteriaalse verejooksu sulgemise kohad. Esmaabi välise verejooksu korral Pneumaatiline mansett verejooksu peatamiseks. Esmaabi välise verejooksu korral Täispuhutav lahas.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Perearst

Jalal laigud

Tere
Jala peale tekkisid punased laigud. Kõigepealt üks ja siis suurem laik. Edasi ei levi.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Väga kena, et olete lisanud pildi. See esimene laik meenutab nahaseent, võimalik et ka varikoosne ekseem või allergiid küüneseenest. Jalga tuleks kogu ulatuses vaadelda. Soovitaksin salvi, ...

Loe edasi

Südames vesi

Tere. Selline mure, et südames on vesi ja lisaks on ka rütmihäired. Seetõttu ei varusta süda hapnikuga ka peaaju. Selle tõttu käib pea kogu aeg ringi ja ei saa liikuda. Lisaks sellele on mul vasak käsi ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Mõistan muret. Soovitan kõike arutada oma perearstiga ja küsida ka paari erineva kardioloogi konsultatsiooni. Võib juhtuda, et tubli sisearst esineb kardioloogina, kuid see pole päris see. ...

Loe edasi

Kõrvade lopputamine ja minestamine

Tere
Olen käinud viimase 1,5 aasta juures kõrvaarsti juures, seoses sellega et üks kõrv kipub krõbisema kui neelan, alati on vaigukork ees olnud ning on vajadus olnud loputada. Kõrvakile on korras ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
See on üsna sage reaktsioon, nimetatakse seda kalooriliseks efektiks. Tekib eriti siis kui loputusvesi on liiga külm või kuum. Põhjuseks ongi tasakaaluelundi ühepoolne ärritus. Kogu keha tasakaalusüsteemis ...

Loe edasi

Kõrvakohin

Tere

2010. aasta lõpus oli mul elus pingeline periood. Suurimaks mureks oli liigne ärevus. Pöördusin psühhiaatri poole, kes määras raviks antidepressante. Umbes nädala jagu tarvitasin Coaxili, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan usalduse eest. Kui erinevad spetsialistid on leidnud, et kõik on korras, siis nii ongi. Kirjutan seda, mis võib tunduda imelik. Kuid täiesti vaikses ruumis kuuleb enamus inimesi peas ...

Loe edasi

Äge valu õlavarres ja kaela alaosas

Tere. 2 nädalat tagasi algas hiiliv valu kuskil selja ja kaela piiril, mis kulmineerus paari päevaga ägedaks õlavarrevaluks. Paremas käes on samal ajal tugevad tundlikkuse häired, sipelgad jooksevad, surinad ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Üldiselt on nii, et nn kuklanärvi põletikud peaksid taanduma 3-5 päevaga. Murelikuks teeb pikk aeg- 2 nädalat ja tundlikkushäired käes. Nüüd on aeg täpsustavateks uuringuteks ja tõsisemate ...

Loe edasi

Muhk kaelal

Tere!
Umbes kolm nädalat tagasi tundsin kaelas, unearteri juures, valu.
Sellest ajast saadik valutabki see piirkond põhimõtteliselt kogu aeg, andes vahel ka järele. Valu on pigem tuikav. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Sellist "muhku" on väga hea vaadelda ultraheli uuringuga. Saab teada täpsed mõõtmed, struktuuri, seotuse ümbritsevate kudede ja veresoontega jm. Vajadusel saaks võtta ka peennõelbiopsia ( ...

Loe edasi

Valulik lümfisõlm kaenla all

Tere!

Olen 29-aastane, ootan oma esimest last (33. nädal). Rasedus on kulgenud siiani probleemideta. Hommikul avastasin, et parema kaenla all on lümfisõlm valulikuks muutunud, samuti on mul ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Paar päeva valulik lümfisõlm või vähemalt valulik piirkond kaenla all viitab põletikule. See võib paikneda pigem higi või rasunäärmes, karvanääpsus. Esimese ravivõttena soovitan piirkonnale ...

Loe edasi

Puugi hammustus

Tere,
Selline küsimus, kas tegu võib olla puugihammustusega, avastasin sellise laigu paar päeva tagasi, asub kõrva ja põse vahel, millel oli ka koorik peale tekkinud, lolli peaga olen ma seda ka ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere
Usun, et see ei ole puugipiste. Puuk on ikka isend, kes peab saama 2-3 päeva verd imeda ja niisama nad lahti ei lase. Ja mida siis veel noor naine vaatab kui oma nägu. Leid on omane karvanääpsupõletikule. ...

Loe edasi

väljaheites veri

tere,selline mure,et siin nüüd üks päev on väljaheites veri olnud,kuigi mul pole valus häda teha ja midagi ei valutada ka.. Kuigi siin hiljuti oli mul kõht kinni,ma üritasin meelde tuletada aga kindlasti ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere
Teie vanuses on raske soolehaiguse võimalus väike, puuduvad ka teised sümptomid. Julgen seostada vaevust kõhukinnisusega kaasneva soolelimaskesta haavakesega. Ikka juhtub. Soovitan tarvitada ...

Loe edasi

Kõhu hääled

Tere . minul on mure sellepärast ,et kõht häälitseb ja vahest ka tekkivad gaasid väga ebaneeldiv on olla seltskonnas ,kui kõht teeb häält enamjaolt vasakult alt tundub vahest harva ka paremalt poolt ja ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Raske midagi oletada. Piimasuhkru talumatus, düsbakterioos, sobimatu toit, ebaregulaarne toitumine jm. Ehk ikka oma perearsti vastuvõtt, täpsustavad uuringud ja lahendused.
Head tervist ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi