Esmaabi välise verejooksu korral Autor: Ants Peetsalu

Esmaabi välise verejooksu korral. Verejooksu peatamine esmaabi korras võib olla esialgne ehk ajutine või lõplik. Verejooksu ajutine peatamine toimub vältimatu abi korras kas kannatanu enese, kaasinimeste või harvem päästeteenistuse ning meditsiinitöötajate poolt. Haavast lähtunud verejooksu ajutiseks peatamiseks kasutatakse üldjuhul mehaanilisi võtteid. Veritsevale haavale asetatakse esmalt steriilne rõhkside, mis suleb venoosse ja kapillaarse verejooksu ning enamasti ka arteriaalse verejooksu. Lamaval kannatanul tuleb lisaks rõhksideme asetamisele vigastatud jäse 25–30 cm võrra üles tõsta, et vähendada verejooksu vigastatud piirkonnast. Kui verejooks ikkagi jätkub, tuleb lisada sidemele veel üks kiht või suruda haava läbi kattesidemete kokku, kuni verejooks peatub. Seejärel on vaja kahjustatud jäse lahastada, et muuta see liikumatuks. Lahastamine soodustab kompressioonsideme paigalpüsimist, kannatanul on nii oluliselt mugavam liikuda või liigutada ning ka transport haiglasse on vähem valulik. 

Tugeva arteriaalse verejooksu ajutiseks peatamiseks kaelal, pea piirkonnas ning jäsemetel tuleb arter esmalt käega kokku suruda. See toimub veritsevast piirkonnast südame pool kindlates anatoomilistes punktides (vt joonis), kus artereid saab kergesti palpeerida ja vastu luud kokku suruda. Meetodi puuduseks on tugev valu survekohas, samuti tõsiasi, et arterit on võimalik kinni suruda ainult lühikeseks ajaks, sest see nõuab tugevat füüsilist pingutust. Niimoodi tehakse vaid esmaabi esimestel hetkedel.

Jäsemete suurte veresoonte vigastuse korral kasutatakse soonesulgurit ja žgutti. Žgutt asetatakse ülestõstetud õlavarre või reie, harva käsivarre või sääre piirkonda haavakohast südame poole. Žgutti ei panda paljale ihule. Õigesti pealepandud žguti korral verejooks lakkab, jäse muutub kahvatuks, pulsatsioon arteritel žgutist kaugemal puudub. Liiga lõdva žguti puhul verejooks ei lakka, vaid koguni suureneb venoosse paisu tekkimise tõttu. Liiga tugevasti pingutatud žgutt peatab küll verejooksu, kuid võib põhjustada närvikoe kahjustuse kuni lihaste halvatuseni. Tuleb meeles pidada, et žgutti tuleb iga 15–20 minuti järel hetkeks (1–2 minutiks) lõõgastada, et ei tekiks pöördumatuid veresoonte, närvide ega lihaste kahjustusi. Ajal, mil žgutt on lõõgastatud, surutakse haaval olevale mähisele, et takistada verejooksu haavast. Žgutiga jäse tuleb lahastada ja märkida üles žguti asetamise täpne kellaaeg, nii et see oleks selgelt nähtaval kohal!

Žguti kasutamise korral on vaja kannatanu kiiresti haiglasse toimetada, seal toimub verejooksu lõplik, operatiivne peatamine. Jahedal aastaajal on vaja žgutiga jäse hoolikalt katta, et vältida külmakahjustusi.

Žguti kasutamise võimalike ebasoovitavate tagajärgede tõttu on enam levinud pneumaatiliste mansettide kasutamine (nt sobib selleks vererõhuaparaadi kummimansett). Mansett asetatakse jäsemele, võimalikult kere lähedale, seejärel tõstetakse rõhk mansetis 10–20 mmHg võrra arteriaalsest rõhust kõrgemaks. Manseti eeliseks, võrreldes

žgutiga, on soonimissurve kontrollitavus, vähene traumeerivus ja meetodi lihtsus.

Tänapäeval kasutatakse järjest enam täispuhutavaid lahaseid, mis haaravad kogu kahjustatud jäseme ning sulevad pehmete kudede verejooksu. Verejooksu lõplik sulgemine ja haava korrastus toimub haigla kirurgiaosakonnas.

Vt ka haav, rõhkside, verejooks.

Esmaabi välise verejooksu korral Esmaabi välise verejooksu korral Arteriaalse verejooksu sulgemise kohad. Esmaabi välise verejooksu korral Pneumaatiline mansett verejooksu peatamiseks. Esmaabi välise verejooksu korral Täispuhutav lahas.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Perearst

Kõrvad

Tere! Mul on mure kõrvadega juba pikemat aega. Nimelt kui ma panen pea padjale hakkab kõrvas selline kiipiv ja krõbisev tunne nagu midagi toimuks seal. Vahet pole mis külje peal magan mõlemal on. See segab ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kindluse mõttes tasuks kõrvu veelkord kontrollida- kuulmekäigu ja trummikile vaatlus, vaigu ja nt ka kergema eksematoidse ja seenpõletiku väljalülitamine. Infot annab ka tümpanomeetria. Sellist ...

Loe edasi

kuumad hood

Tere! Käisin juuli lõpus soole uuringul,mis oli minule väga hirmus,kus mu keha oli valust krampis
Peale uuringut on mu kaelas torkiv valu(mitte kogu aeg),nagu oleks paks ja kogu-aeg
kuumad ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Eeldan, et mõtlete sooleuuringu all koloskoopiat. Ei oskaks seda uuringut küll kirjeldatud kaebustega kuidagi seostada. Kuumahood on kõige sagedamini seotud östrogeenipuuduse ja klimakteeriliste ...

Loe edasi

Pikaajaline madal palavik

Tere

Haigestusin veebruari lõpus, pidasin seda tavaliseks külmetuseks/viiruseks ja ravisin käsimüügiravimitega jooksu pealt. Haiguslehte ei võtnud ja elasin oma tavapärases elurütmis. Kuna ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan usalduse eest. Kahtlustan, et korduvad alumiste hingamisteede põletikud on mingi muu haiguse sümptomiks. Soovitan täpsemaid vere ja immuunsusuuringuid, atüüpiliste haigustekitajate vastased ...

Loe edasi

Vereproovi vastused.

Tere,

Ma soovin teada, et mida antud vereproovi vastus näitab 62238-1 - eGFR (CKD-EPI) ja referentsusväärtus (60 ml/min/1.73m2) Minu tulemus oli 127. Kas mul on põhjust muretsemiseks?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
eGFR- tuleb ingl keelsetest sõnadest estimated glomerular filtration rate. Eesti keeles võiks seda nimetada neerude jõudluseks jääkainete eemaldamisel. Tegemist on keerukama valemi järgi ...

Loe edasi

Valud kolmnurgas ja palavik.

Tere.
Olen 44aastane naisterahvas ja viimase kahu kuu jooksul on tekkinud ärevust tekitav haigushood.
Nimelt hakkab kolmnurgas (magu) väga tugevalt valutama ning muutub keskoht kõvaks kui ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Hakkan Teie kirja lõpust peale. Kindlasti teeb iga arst oma tööd adekvaatselt, lihtsalt patsiendi mured on tihti keerukamad, segu erineva lähtega vaevustest. Kõike korraga ja kiiresti ravida ...

Loe edasi

veresoonte lõhkemine

Tere, olen 29 a naine 170 cm pikk ja 65kg sünnitanud 2last. Jalgadel esineb üksikuid veenilaiendeid, kuid probleemiks on veresoonte lõhkemine jalgades. Enne lõhkemist tunnen tugevat survetunnet ja valu ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Kergesti tekkivate verevalumite puhul oleks mõistlik teha ära esmased hüübimissüsteemi uuringud. Selleks peaksite pöörduma oma perearstile. Veenilaiendite puhul on abiks kompressioonsukkade ...

Loe edasi

Relvar Ellipta ravimist

tere, peale kopsupõletiku jala peal põdemist avastati lõpuks , et kopsus oli vesi, mis sealt ravimitega eemaldati. siis saadeti pulmonoloogi juurde, kes tegi 2x spirograafiat ja ütles, et näitajad alla ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kirjeldate ravimi kõrvaltoimeid, tundub, et need on üsna olulised. Iga ravimiga on nii, et hinnatakse ravimist tuleneva kasu ja kahju suhet ja otsustatakse edasine. Siinkohal saan vaid soovitada ...

Loe edasi

Peavalud, pearinglus, nõrkus, mis selle põhjustajaks võiks olla?

Tere!
Olen juba 2kuud piinlenud peavaludes, meeletud valud, mis ei lase ei magada ega muul ajal rahulikult olla, olen neelanud ikka korraliku koguse erinevaid käsimüügis müüdavaid valuvaigisteid ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere,
Kirjeldusest ei segu kahjuks, mis konkreetsed analüüsid Teil on tehtud sh. millised kilpnäärmenäitajad on tõusnud. Kui puugihammustus on võimalik, tasuks ehk uurida ka puukborelioosi suhtes. ...

Loe edasi

Röga ja pidev palavik 37

Kelle juurde peaksin pöörduma, et välja selgitada pidev limavool neelus, hommikuti muutunud rohekas-kollaseks, ühel hommikul olnud ka verine. Kurk on kergelt valus, veidi punane.
Lisaks mind vaevab ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Ikka perearst ja tema uurib ja suunab kuhu vaja. Tundub, et võiks nõu pidada kõrva-nina-kurguarstiga, kuid seda otsustab Teie perearst.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Valud peas, kaelas ja kães.

Tere. Detsembris saab 4 aastat kui olen võidelnud ãrevushãire ja paanikahoogudega. Mul on tehtud vereanalüûs et vãlistada kasvajad. Tehtud veel kilpnäãrme uuring. EMO-s olen kãinud paanikahoogudega lugematu ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Teid vahetult nägeval ja uurival arstil on võimalus kõike täpselt hinnata, küsitleda. Kui kolleeg nii ütles, siis ta tugineb ikka faktidele. Pinge võib olla ka näiteks päevi kestev leheriisumine, ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi