Esmaabi välise verejooksu korral Autor: Ants Peetsalu

Esmaabi välise verejooksu korral. Verejooksu peatamine esmaabi korras võib olla esialgne ehk ajutine või lõplik. Verejooksu ajutine peatamine toimub vältimatu abi korras kas kannatanu enese, kaasinimeste või harvem päästeteenistuse ning meditsiinitöötajate poolt. Haavast lähtunud verejooksu ajutiseks peatamiseks kasutatakse üldjuhul mehaanilisi võtteid. Veritsevale haavale asetatakse esmalt steriilne rõhkside, mis suleb venoosse ja kapillaarse verejooksu ning enamasti ka arteriaalse verejooksu. Lamaval kannatanul tuleb lisaks rõhksideme asetamisele vigastatud jäse 25–30 cm võrra üles tõsta, et vähendada verejooksu vigastatud piirkonnast. Kui verejooks ikkagi jätkub, tuleb lisada sidemele veel üks kiht või suruda haava läbi kattesidemete kokku, kuni verejooks peatub. Seejärel on vaja kahjustatud jäse lahastada, et muuta see liikumatuks. Lahastamine soodustab kompressioonsideme paigalpüsimist, kannatanul on nii oluliselt mugavam liikuda või liigutada ning ka transport haiglasse on vähem valulik. 

Tugeva arteriaalse verejooksu ajutiseks peatamiseks kaelal, pea piirkonnas ning jäsemetel tuleb arter esmalt käega kokku suruda. See toimub veritsevast piirkonnast südame pool kindlates anatoomilistes punktides (vt joonis), kus artereid saab kergesti palpeerida ja vastu luud kokku suruda. Meetodi puuduseks on tugev valu survekohas, samuti tõsiasi, et arterit on võimalik kinni suruda ainult lühikeseks ajaks, sest see nõuab tugevat füüsilist pingutust. Niimoodi tehakse vaid esmaabi esimestel hetkedel.

Jäsemete suurte veresoonte vigastuse korral kasutatakse soonesulgurit ja žgutti. Žgutt asetatakse ülestõstetud õlavarre või reie, harva käsivarre või sääre piirkonda haavakohast südame poole. Žgutti ei panda paljale ihule. Õigesti pealepandud žguti korral verejooks lakkab, jäse muutub kahvatuks, pulsatsioon arteritel žgutist kaugemal puudub. Liiga lõdva žguti puhul verejooks ei lakka, vaid koguni suureneb venoosse paisu tekkimise tõttu. Liiga tugevasti pingutatud žgutt peatab küll verejooksu, kuid võib põhjustada närvikoe kahjustuse kuni lihaste halvatuseni. Tuleb meeles pidada, et žgutti tuleb iga 15–20 minuti järel hetkeks (1–2 minutiks) lõõgastada, et ei tekiks pöördumatuid veresoonte, närvide ega lihaste kahjustusi. Ajal, mil žgutt on lõõgastatud, surutakse haaval olevale mähisele, et takistada verejooksu haavast. Žgutiga jäse tuleb lahastada ja märkida üles žguti asetamise täpne kellaaeg, nii et see oleks selgelt nähtaval kohal!

Žguti kasutamise korral on vaja kannatanu kiiresti haiglasse toimetada, seal toimub verejooksu lõplik, operatiivne peatamine. Jahedal aastaajal on vaja žgutiga jäse hoolikalt katta, et vältida külmakahjustusi.

Žguti kasutamise võimalike ebasoovitavate tagajärgede tõttu on enam levinud pneumaatiliste mansettide kasutamine (nt sobib selleks vererõhuaparaadi kummimansett). Mansett asetatakse jäsemele, võimalikult kere lähedale, seejärel tõstetakse rõhk mansetis 10–20 mmHg võrra arteriaalsest rõhust kõrgemaks. Manseti eeliseks, võrreldes

žgutiga, on soonimissurve kontrollitavus, vähene traumeerivus ja meetodi lihtsus.

Tänapäeval kasutatakse järjest enam täispuhutavaid lahaseid, mis haaravad kogu kahjustatud jäseme ning sulevad pehmete kudede verejooksu. Verejooksu lõplik sulgemine ja haava korrastus toimub haigla kirurgiaosakonnas.

Vt ka haav, rõhkside, verejooks.

Esmaabi välise verejooksu korral Esmaabi välise verejooksu korral Arteriaalse verejooksu sulgemise kohad. Esmaabi välise verejooksu korral Pneumaatiline mansett verejooksu peatamiseks. Esmaabi välise verejooksu korral Täispuhutav lahas.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Perearst

EKG

Tere. Kas sellise piiripealse EKG pärast on põhjust muretsemiseks?

HR 64 bpm
PR int. 160 msec
QRS dur. 86 msec
QT int. 406 msec
QTc int. 416 msec
EKG automaatne ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Ägedat, eriravi vajavat südamehaigust selle uuringu alusel ei ole.
Kui tervisemure vaevab, siis ikka oma perearst.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Põlv ja selg

Tere!
Hakkasin käima veidi aega tagasi jõusaalis, olen terve elu sporti teinud,kuid mul on tunne, et alustasin liiga intensiivselt raskuste tõstmisega.
Peale jõusaali avastasin päev kaks hiljem,et ...

Priit Ailt

Vastas Priit Ailt

Tere,

Arvan, et vas põlve kaebus võis tulla ühekordsest liigsest koormusest jõusaalis. Soovitan väiksema koormusega edasi treenida. Soovitan lisada põlve stabilisatsiooni harjutusi:

Loe edasi

Kehva olek ja minestamise tunne

Tere. Mure selles, vahepeal täitsa erinevatel aegadel lööb enesetunde kehvaks pearinus, minestasmistunne. Vahel ka pulsi kiireks. Võtab nii rivist maha, et ei suuda liikudagi. Milles võib probleem olla? ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Põhjuseid on palju, mida uurida. Ikka oma perearst, hea koostöö temaga.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Köha, röntgenpilt

Tere

Mul on köha pikemat aega, seetõttu sai teha röntgenpilt kopsudest.
Palun aidake selgitada, mida see tulemus tähendab, kas vajab ravi?
Röntgeni vastus:
Hajusat tihenemist ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Saan aru nii, et varasemal röntgenipildil esines hajus tihenemine südame kõrval vasakul pool, uuel uuringul seda ei ole. See ju hea märk, ilmselt olete varem põdenud kopsupõletikku. . Selget ...

Loe edasi

Köha, vereproov

Tere

Lasin teha vereproovi, kuna köha on kestnud umbes 2 nädalat ja järgi ei jää.
Vastus oli selline:
Mycoplasma pneumoniae
IgA QN 14.3 kU/L <12 (Referents)

...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Teil on vaevus, köha, mida enne ei olnud. Tegemist seega ägeda haigusega. IgA , mis näitab käigusolevat haigust on veidi tõusnud. Mina kirjutaksin raviks klaritro v azitromycini. Kui võimalik, ...

Loe edasi

Gastroskoopia uuringu vastus

Tere

Palun Teie arvamust gastroskoopia tulemuste osas:

Kõigepealt biopsia tulemus:

Uuringuks kaks bioptaati kaksteistsõrmiksoole sibulast. Histoloogiliselt fragmenteeritud ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kuidas ka püüan, ei saa ma anda sisulist vastust diagnoosi ja ravi osas. Arvama ei hakka. Võimalikke põhjuseid on väga palju, nende loetlemine ei vii edasi. Soovitan tungivalt head koostööd ...

Loe edasi

Köha lapsel

1a2k lapsel on olnud köha juba novembrist saadik, ravitud on IVEX laste köhasiirupiga, tehtud auru mitu korda päevas, määritud hanerasva salviga. Perearst tegi ka vereproovi. Ainuke näit mis paigast ära ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kuidas ka püüan, ei saa ma anda sisulist vastust diagnoosi ja ravi osas. Arvama ei hakka. Võimalikke põhjuseid on väga palju, nende loetlemine ei vii edasi. Soovitan tungivalt head koostööd ...

Loe edasi

Põie pidamatus.

Tere!
Mul on selline probleem et kui ma tunnen et mul on pissihäda siis lähen pissile kuna häda on nii suur aga kui häda ära teen ss sealt ei tule nii palju kui peaks tulema. Peale seda natukese ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kuidas ka püüan, ei saa ma anda sisulist vastust diagnoosi ja ravi osas. Arvama ei hakka. Võimalikke põhjuseid on väga palju, nende loetlemine ei vii edasi. Soovitan tungivalt head koostööd ...

Loe edasi

Pikaaegne iveldus ja isutus ning ärevus

Tere! Pöördun teie poole, sest ei saa aru mis toimub. Hakkas 5 päeva tagasi iiveldus ja muidugi siis ka isutus, kuskilt ei valuta. Tundsin, et algas ülemõtlemisest, aga nüüd ei lähe see ära isegi kui olen ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Teid on uuritud ja ei ole leitud kehalist haigust, ilmselt ka mitte rasedust.
Vaevused on omased psühhosomaatilisele sündroomile.
Saan soovitada koostööd perearsti, lastearsti ...

Loe edasi

Pärasooleuuring

Must väljaheide/harva verd

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kuidas ka püüan, ei saa ma anda sisulist vastust diagnoosi ja ravi osas. Arvama ei hakka. Võimalikke põhjuseid on väga palju, nende loetlemine ei vii edasi. Soovitan tungivalt head koostööd ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi