- Allergoloogia (605)
- Endokrinoloogia (4 903)
- Füsioteraapia (1 021)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 535)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 026)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 202)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 659)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 666)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 404)
- Psühhiaatria (8 585)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 275)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 096)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 018)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (310)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “milliseid verevedeldajaid kasutada mis ei tekitaks veritsust just tuppest.” leiti 39 612 vastet
Spina bifida
Spina bifida (ld) ehk lülilõhestus on enamasti kliiniliselt mitteavalduv selgroo kaasasündinud arenguhäire, mille korral 5. nimmelüli ning 1. ristluulüli kaared ei ole tagant kokku kasvanud. Tavaliselt ...
Suguti
Suguti ehk peenis on mehe suguelund, mis väliselt koosneb peenisekehast ja peenisepeast. Peenisepea on ümberlõikamata mehel rahuolekus kaetud eesnahaga. Peenise nahk, eriti peenisepea piirkonnas, on tundenärvidega ...
Teetanus
Teetanus ehk kangestuskramptõbi on ohtlik haavade tüsistus. Teetanust põhjustavad bakterid, mis pinnases on laialt levinud. Organismi satuvad haigustekitajad marrastuste, torkevigastuste, mullaga kokkupuutunud ...
Toidumürgistus
Toidumürgistus on söömisele järgnev äge haigestumine iivelduse, oksendamise ja kõhulahtisusega. Põhjuseks võib olla taimsete või muude mürkide sisaldus toidus, säilitamise jooksul toidusse ilmunud toidumürgid ...
Tulareemia
Tulareemia on närilistel ja inimesel esinev äge nakkushaigus, mida tekitab tulareemiapisik. Haigust nimetatakse samuti jäneste katkuks, sest tulareemiat põevad ka jänesed. Nakkusallikaks on närilised ...
Urineerimishäired
Urineerimishäired. Need on kusepõie ärritusnähud, sagenenud ja äkkurineerimine, mida kõige enam põhjustab bakteriaalne põletik kuseteedes, aga ka eesnäärmehaigused. Kipitus urineerimisel on kusiti ärrituse ...
Creutzfeldti-Jakobi tõbi
Creutzfeldti-Jakobi tõbi on harva esinev, surmaga lõppev ajuhaigestumus ehk entsefalopaatia. Creutzfeldt ja Jakob kirjeldasid
1920. aastal suurajukoort, peaaju basaaltuumi ja seljaaju haaravat haigusprotsessi, ...
Cushingi sündroom
Cushingi sündroom on hormonaalne häire, mis tekib neerupealise hormooni – kortisooli põhjendamatu pikaajalise liigerituse tagajärjel. Seda seisundit kirjeldas 1912. aastal Harvey Cushing. Kortisoolil ...
Hüpervitaminoos
Hüpervitaminoos on mõne vitamiini liigtarvitamisest tulenev mürgistus. Vees lahustuvate vitamiinide liigtarvitamine pole üldjuhul ohtlik, sest tavaliselt eritub ülearune vitamiinikogus organismist uriiniga. ...
Immuniseerimine
Immuniseerimine on nakkushaiguste ennetamise viis. Selle all mõistetakse üldjuhul nakkushaiguste ärahoidmist vaktsiini manustamise teel ehk vaktsineerimist. Teatud juhtudel toimub nakkushaiguse ennetamine ...
Isiksusehäire
Isiksusehäire on sügavalt juurdunud ja pikaajaliselt püsinud käitumisviis, mis on jäik ja kohanemist raskendav, halvendab eluga toimetulekut ning toob nii inimesele endale kui tema lähikondsetele ebameeldivusi. ...
Kopsutuberkuloos
Kopsutuberkuloos moodustab Eestis 85–90% kõigist arvelevõetud tuberkuloosijuhtudest, kaks kolmandikku haigestunutest on bakterieritajad.
Esmane nakatumine võib toimuda juba lapseeas. Nakatunul tekib primaarkompleks ...
Uneapnoe sündroom
Uneapnoe sündroom. Sündroomi olemuseks on une ajal tekkivad perioodilised hingamispeetused. Magades langeb kõri-neelulihaste toonus, õhu juurdepääs hingetorru väheneb või katkeb ning kujuneb hingamispaus. ...
Unehäired
Unehäired viitavad sageli mingile terviseprobleemile. Põhjuseks võivad olla mitmed hingeeluhäired (nt stress, depressioon, afektiivsed seisundid), isiksuse- või psüühikahäired (psühhoos). Sageli on unehäired ...
Veresoonte ummistumine
Veresoonte ummistumine ehk tromboos ehk tromboseerumine võib leida aset nii arterites kui veenides, kuid seda esilekutsuvad põhjused ja tagajärjed on erinevad.
Kui tromboos arteris katkestab värske vere ...
Kardiostimulatsioon
Kardiostimulatsioon on 1950. aastate lõpus kasutusele võetud ravimeetod, mis reguleerib südame tööd enesetunnet halvendava aeglase südamerütmi korral. Peamised vaevused aeglustunud rütmi puhul on nõrkus, ...
Rinnavähk
Rinnavähk on Euroopas, Põhja-Ameerikas, Austraalias ja Uus-Meremaal naistel kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja. Ka Eesti naistel diagnoositakse seda kasvajat kõige enam. 2006. aasta andmetel ...
Avitaminoos
Avitaminoos ehk (täielik) vitamiinipuudus on pikaajalisest ja kestvast vitamiinivaegusest põhjustatud haigusseisund. Konkreetse vitamiini puuduse tagajärjel tekib kindla haiguspildiga ainevahetushaigus, ...
Tervishoiukorraldus
Tervishoiukorraldus. Eesti tervishoiukorraldust võib iseloomustada kui detsentraliseeritud, eraõiguslikel põhimõtetel tegutsevat ja sotsiaalsel ravikindlustusel baseeruvat süsteemi. See põhineb suuresti ...
Ajukelmepõletik
Ajukelmepõletik ehk ajukestapõletik ehk meningiit on äge või krooniline pea- või seljaajukelmete haigus. Pea- ja seljaaju katavad kolm kelmet – välimine kõvakelme, keskmine ämblikuvõrkkelme ning aju pinnal ...