Immuniseerimine Autor: Marje Oona

Immuniseerimine on nakkushaiguste ennetamise viis. Selle all mõistetakse üldjuhul nakkushaiguste ärahoidmist vaktsiini manustamise teel ehk vaktsineerimist. Teatud juhtudel toimub nakkushaiguse ennetamine ka antikehade ehk immunoglobuliinide manustamise teel. Seda nimetatakse passiivseks immuniseerimiseks ning saadav immuunsus ehk nakkuskindlus on lühiajaline.

Vaktsineerimine tänapäevases tähenduses sai alguse rohkem kui 200 aastat tagasi, kui inglise arst Edward Jenner 1796. aastal pookis inimestele veiserõugeid ning avastas selle tagajärjel tekkiva immuunsuse inimese rõugete suhtes. Rõuged, mis 18. sajandil tapsid iga seitsmenda lapse Venemaal ning iga kümnenda lapse Rootsis ja Prantsusmaal, juuriti ülemaailmse rõugevastase immuniseerimisprogrammi abil täielikult välja – alates 1978. aastast ei ole maailmas esinenud mitte ühtegi rõugejuhtu. Eestis pole pärast 1937. aastat keegi rõugeisse haigestunud. Tänu vaktsineerimisele on kadumas ka lastehalvatus ehk poliomüeliit. Vaktsineerimine on tõhus ning ohutu viis ära hoida raskeid haigusi. Parem on haiguse teket ennetada kui haigust ja selle tüsistusi ravida, seda enam, et paljudel vaktsiini abil välditavatel nakkushaigustel puudub tõhus ravi.

Vaktsineerimine annab kindla kaitse nakkushaiguste vastu: lapseeas tehtud B-viirushepatiidi vaktsiini tõhusus on 95–100%, leetrite, punetiste ja mumpsivaktsiini tõhusus ligikaudu 95% ning difteeriavaktsiini tõhusus 97–98%. Mõnevõrra madalama efektiivsusega on läkaköha- ja tuberkuloosivaktsiin. Läkaköhavaktsiini tõhusus haiguse ärahoidmisel on ligikaudu 80–85%, ent isegi kui vaktsineeritud laps läkaköhasse haigestub, põeb ta haigust kergemal kujul.

Vaktsineerimine ei kaitse mitte ainult seda inimest, kellele vaktsiini on manustatud, vaid toob palju laiemat kasu. Kui valdav osa inimestest on nakkushaiguse suhtes immuunsed, siis see ei saagi levida, sest haigustekitaja ei leia vastuvõtlikku inimorganismi, keda nakatada. Nii kaitseb ühe inimese vaktsineerimine ka kõiki teisi ning tõkestab haiguste levikut.

Vaktsineerimisele on väga vähe vastunäidustusi. Vaktsiini manustamine on vastunäidustatud, kui sellele vaktsiinile või tema koostisosadele on tekkinud anafülaktilist tüüpi ülitundlikkus. Munaallergia ei ole leetrite, punetiste ja mumpsivaktsiinile vastunäidustuseks. Raseduse ajal ja immuunpuudulikkuse korral on vastunäidustatud elusvaktsiinid.

Kui lapsel on palavik või kui ta on raskesti haige, lükatakse vaktsineerimine edasi kuni lapse paranemiseni. Kergekujuline haigus (nt nohu) pole vaktsineerimisel takistuseks. 

Vaktsineerimisel võib ilmneda kõrvaltoimeid: vaktsineeritul tõuseb palavik, süstekoht on valus, punetav ja turses. Palaviku langetamiseks ning süstekoha valu leevendamiseks sobib paratsetamool, turses ja punetavale süstekohale võib panna jaheda kompressi. Teiste kõrvaltoimete tõenäosus on väike: tuberkuloosivaktsiin võib ühel juhul 1000 kuni 10 000 vaktsineerimise kohta põhjustada kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemist ja lümfisõlmepõletikku, mumpsivaktsiin aga ühel vaktsineeritul sajast mõne nädala möödudes turset kaela piirkonnas. Väga harva tekivad palavikukrambid, laialdane turse jäseme piirkonnas, vereliistakute vähesus jt lühiajalised kõrvaltoimed. Immuniseerimisega seotud anafülaktilise reaktsiooni või püsivate jääknähtude risk on üliväike, suurusjärgus üks juhtum miljoni kohta.

Anafülaktilise reaktsiooni korral on vajalik kiire esmaabi, seetõttu soovitatakse pärast vaktsiinisüsti saamist viibida vähemalt 15 minutit tervishoiuasutuses. Kõikidest vaktsineerimisjärgsetest kõrvalnähtudest tuleks teavitada perearsti, et need nähud korrektselt registreerida ja välja ravida.

Vaktsineerimisest saadavat kasu võidakse vahel alahinnata ning sellega seonduvaid riske ülehinnata, sest nakkushaiguste tegelik ohtlikkus on hakanud ununema. Vaktsiinid kaitsevad ainult kindlate nakkushaiguste eest ega mõjuta haigestumist teistesse haigustesse. Vaktsineerimise aeg võib juhuslikult kokku langeda mõne muu haiguse või tervisehäda tekkega, kuid see ei tähenda põhjuslikku seost nende vahel ega anna alust vaktsineerimise ohutuses kahelda. On tähtis teada, et kõikide vaktsiinidega on korraldatud palju teadusuuringuid ning ei ole leitud, et vaktsineerimised põhjustaksid püsivaid ajukahjustusi, autismi, suhkurtõbe, imikute äkksurma, astmat või muid haigusi ning vaevusi. Üks levinumaid väärarvamusi on, et vaktsiinide manustamine nõrgestab immuunsüsteemi. Tegelikult tugevdab vaktsineerimine immuunsust, seda siiski nende nakkushaiguste osas, mille vastu on vaktsineeritud. Vaktsineerimine ei muuda inimest teistele nakkushaigustele vastuvõtlikumaks, vaktsineeritud ei põe mittevaktsineeritutega võrreldes sagedamini ei külmetus- ega muid haigusi. Samas on maailmas teada juhtumeid, kui hirmud ja vääruskumused on põhjustanud küllalt laialdast vaktsineerimisest keeldumist, mis omakorda on soodustanud nakkushaiguste puhangute taasteket (nt läkaköhapuhangud

1970.–80. aastatel Suurbritannias, Rootsis ja Jaapanis ning leetritepuhangud 21. sajandi algul Iirimaal ja Suurbritannias). Vaktsineerimiste tähtsust nakkushaiguste kiire leviku tõkestamisel illustreerib veenvalt Hollandi näide. Hollandis keelduvad ühe religioosse kogukonna liikmed vaktsineerimistest, mistõttu selles kogukonnas esineb regulaarselt massilist haigestumist leetritesse ja punetistesse, mis on põhjustanud surmajuhtumeid ning arenguhäiretega laste sünde. Et Hollandis on enamik elanikkonnast vaktsineeritud, pole need haigused seal laiemalt levinud. Küll aga on haiguspuhangud levinud kiiresti sama religioosse kogukonna liikmete hulka Kanadas.

Vt ka anafülaksia, immuniseerimiskava, vaktsiin.

Nõuanded sel teemal

8kuuse beebi toitumine

Tere!
Laps on 8 kuud ja 3 nädalat vana, kaalub 8,5kg. Kaal on mitu kuud püsinud praktiliselt muutumatuna, ainult pikkust tuleb juurde (75cm). Olen siiani tema toitmisel võtnud aluseks Aptamili voldikul ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kui kaaluiive on kesine ja toidukogused on ettenähtud koguses, siis on võimalik muuta toitu kaloririkkamaks. Näiteks võite pudrule ja püreele lisada toiduõli, sest rasv annab kõige rohkem ...

Loe edasi

Lapsel täppverevalumid silmade all

2 aastasel ja 3 kuusel poisil läks leib väga õnnetult kurku. Hetkeks oli ta niiöelda hingetu, aga keerasime ta tagurpidi ja olukord lahenes.
Pärast seda ta loomulikult ka nuttis. Märkasime, et tal ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Täppverevalumid, mis tekkisid pärast leiva kurku minemist, on ilmselt köhast või hingetusest. Kui verevalumeid mujal kehal ei ole, pole muretsemiseks põhjust.

Lugupidamisega, ...

Loe edasi

4 kuune beebi ei maga

Tere, minu probleem kohe 4 kuuseks saava beebiga, Saame sünnist saadik lisaks rinnale ka pudelti kuna rinnapiimast ei piisa, tuleb vaid 20-30ml kui sedagi enam. Probleem ei olegi söömisega, kui esimesed ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere ja aitäh pöördumast! Põhjuseid, miks imik on rahutu ja magab vähe, on väga palju.Selleks, et asjalikku nõu anda peaks siiski lapse üle vaatama.
Soovitan pöörduda lastearsti vastuvõtule.
Lugupidamisega
Loe edasi

Lapse uni

Minu kohe 4 kuuseks saav laps,juba paar nädalat magab öösiti halvasti.Läheme ööunne 20:30-21:00 ajal ja kella 2:00 paiku hakkab pihta.Laps keerutab pead küljelt-küljele ja siputab.Silmad kinni,ülesse ei ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Imiku uni ongi väga ebaühtlase sügavusega. Hommikupoole ööd muutub kõigil nii väikestel beebidel kui ka täiskasvanutel uni pindmiseks, et valmistuda päevaseks pikemaks ärkvel olekuks. ...

Loe edasi

Lapse väljaheide

Tere!

Mul on Teile küsimus seoses lapse kakamisega. Lapsel (praeguseks 2a 6k) oli umbes pool aastat probleem kakamisega. Ta hoidis kakat kinni ja kui kakas, siis läbi häda väikse koguse. Iga ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Lühiaegne kaka värvuse muutus võib olla eelkõige seotud toiduga. Kui oleks tegemist sapiprobleemidega, siis kaka olekski pidevalt hele. Kui kaka värvus ja konsistents on normaliseerunud, ...

Loe edasi

Beebi hingamine unes

Selline mure, et laps öösel mingil hetkel ei hinganud. Võtsin kohe sülle ja keerasin kõhu allapoole ja masseerisin selga ning natuke koputasin kopsude peale. Keha oli üleni kange ning nägu oli muutunud ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Vastsündinud ja esimese elukuu lapsed võivad teha kuni 10 sekundilisi hingamise pause. Kui aga paus kestab kauem ja seda tekib korduvalt ning pausi ajal muutub lapse jume siniseks, ...

Loe edasi

Astma

Tere,
Mu poeg on Teie patsient. Temal diagnoositud mitteallergiline astma (nahatestid midagi ei näidanud). Sellist diagnoosi sai kuna sügisest 2015 (kui Eestisse kolisime) temal esines kuiv köha ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Astma ägenemise (köha või hingamisraskus või vilinad rinnus) korral saab leevendust Ventolinist, mis on bronhilõõgasti ja ka rögalahtistava toimega. Ventolini võib astma ägenemise korral ...

Loe edasi

C-hepatiit

Oli tehtud vereanalüüs (probleemiks on pidev ja eriti öine higistamine) ja selgus esmasel analüüsil, et mul on c-hepatiit, lisaks siis massilise D-vitamiini puudusele (tase oli vist 16), järgneval uurimisel ...

Aino Rõõm

Vastas dr Aino Rõõm

Tere!
Kui teie organismis enam viiruskandlust ei ole, teie uuringul oli RNA HCV negatiivne, siis te ei ole teistele nakkusohtlik ja oma partnerile, ega ka teistel inimestele viirust üle kanda ...

Loe edasi

Kasvuhormoon.

Tütarlapsel kasv 135cm ja kaal 45kg.Toitub tervislikult,magusat ei tarbi.
Vitamiinid mineraalid korras.Sündides 3,250kg ja 49cm pikk. Kuni viienda eluaastani kõik korras,siis hakkas kaal tõusma ja ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Ühekordsete kaalu- ja kasvuandmete põhjal ei saa järeldusi teha, oluline on kaalu ja kasvu dünaamika. Praegused kaalu- ja kasvu numbrid jäävad normi piiresse, kuid tõepoolest on laps ...

Loe edasi

Aastase lapse vaktsineerimine pärast haigust

Tere!

Pereõde ütles, et aastase lapse korralise vaktsineerimise võib läbi
viia ka kõige hiljem alles 1,5-aastaselt. Kui pikk võiks olla selle
vaktsineerimise aeg pärast seda, ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh küsimast! Arvan, et 3 kuud on täiesti piisav aeg. Aeg sõltub aga kindlasti lapse enesetundest, tema käitumisest peale meningiidist tervenemist.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi