Immuniseerimine Autor: Marje Oona

Immuniseerimine on nakkushaiguste ennetamise viis. Selle all mõistetakse üldjuhul nakkushaiguste ärahoidmist vaktsiini manustamise teel ehk vaktsineerimist. Teatud juhtudel toimub nakkushaiguse ennetamine ka antikehade ehk immunoglobuliinide manustamise teel. Seda nimetatakse passiivseks immuniseerimiseks ning saadav immuunsus ehk nakkuskindlus on lühiajaline.

Vaktsineerimine tänapäevases tähenduses sai alguse rohkem kui 200 aastat tagasi, kui inglise arst Edward Jenner 1796. aastal pookis inimestele veiserõugeid ning avastas selle tagajärjel tekkiva immuunsuse inimese rõugete suhtes. Rõuged, mis 18. sajandil tapsid iga seitsmenda lapse Venemaal ning iga kümnenda lapse Rootsis ja Prantsusmaal, juuriti ülemaailmse rõugevastase immuniseerimisprogrammi abil täielikult välja – alates 1978. aastast ei ole maailmas esinenud mitte ühtegi rõugejuhtu. Eestis pole pärast 1937. aastat keegi rõugeisse haigestunud. Tänu vaktsineerimisele on kadumas ka lastehalvatus ehk poliomüeliit. Vaktsineerimine on tõhus ning ohutu viis ära hoida raskeid haigusi. Parem on haiguse teket ennetada kui haigust ja selle tüsistusi ravida, seda enam, et paljudel vaktsiini abil välditavatel nakkushaigustel puudub tõhus ravi.

Vaktsineerimine annab kindla kaitse nakkushaiguste vastu: lapseeas tehtud B-viirushepatiidi vaktsiini tõhusus on 95–100%, leetrite, punetiste ja mumpsivaktsiini tõhusus ligikaudu 95% ning difteeriavaktsiini tõhusus 97–98%. Mõnevõrra madalama efektiivsusega on läkaköha- ja tuberkuloosivaktsiin. Läkaköhavaktsiini tõhusus haiguse ärahoidmisel on ligikaudu 80–85%, ent isegi kui vaktsineeritud laps läkaköhasse haigestub, põeb ta haigust kergemal kujul.

Vaktsineerimine ei kaitse mitte ainult seda inimest, kellele vaktsiini on manustatud, vaid toob palju laiemat kasu. Kui valdav osa inimestest on nakkushaiguse suhtes immuunsed, siis see ei saagi levida, sest haigustekitaja ei leia vastuvõtlikku inimorganismi, keda nakatada. Nii kaitseb ühe inimese vaktsineerimine ka kõiki teisi ning tõkestab haiguste levikut.

Vaktsineerimisele on väga vähe vastunäidustusi. Vaktsiini manustamine on vastunäidustatud, kui sellele vaktsiinile või tema koostisosadele on tekkinud anafülaktilist tüüpi ülitundlikkus. Munaallergia ei ole leetrite, punetiste ja mumpsivaktsiinile vastunäidustuseks. Raseduse ajal ja immuunpuudulikkuse korral on vastunäidustatud elusvaktsiinid.

Kui lapsel on palavik või kui ta on raskesti haige, lükatakse vaktsineerimine edasi kuni lapse paranemiseni. Kergekujuline haigus (nt nohu) pole vaktsineerimisel takistuseks. 

Vaktsineerimisel võib ilmneda kõrvaltoimeid: vaktsineeritul tõuseb palavik, süstekoht on valus, punetav ja turses. Palaviku langetamiseks ning süstekoha valu leevendamiseks sobib paratsetamool, turses ja punetavale süstekohale võib panna jaheda kompressi. Teiste kõrvaltoimete tõenäosus on väike: tuberkuloosivaktsiin võib ühel juhul 1000 kuni 10 000 vaktsineerimise kohta põhjustada kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemist ja lümfisõlmepõletikku, mumpsivaktsiin aga ühel vaktsineeritul sajast mõne nädala möödudes turset kaela piirkonnas. Väga harva tekivad palavikukrambid, laialdane turse jäseme piirkonnas, vereliistakute vähesus jt lühiajalised kõrvaltoimed. Immuniseerimisega seotud anafülaktilise reaktsiooni või püsivate jääknähtude risk on üliväike, suurusjärgus üks juhtum miljoni kohta.

Anafülaktilise reaktsiooni korral on vajalik kiire esmaabi, seetõttu soovitatakse pärast vaktsiinisüsti saamist viibida vähemalt 15 minutit tervishoiuasutuses. Kõikidest vaktsineerimisjärgsetest kõrvalnähtudest tuleks teavitada perearsti, et need nähud korrektselt registreerida ja välja ravida.

Vaktsineerimisest saadavat kasu võidakse vahel alahinnata ning sellega seonduvaid riske ülehinnata, sest nakkushaiguste tegelik ohtlikkus on hakanud ununema. Vaktsiinid kaitsevad ainult kindlate nakkushaiguste eest ega mõjuta haigestumist teistesse haigustesse. Vaktsineerimise aeg võib juhuslikult kokku langeda mõne muu haiguse või tervisehäda tekkega, kuid see ei tähenda põhjuslikku seost nende vahel ega anna alust vaktsineerimise ohutuses kahelda. On tähtis teada, et kõikide vaktsiinidega on korraldatud palju teadusuuringuid ning ei ole leitud, et vaktsineerimised põhjustaksid püsivaid ajukahjustusi, autismi, suhkurtõbe, imikute äkksurma, astmat või muid haigusi ning vaevusi. Üks levinumaid väärarvamusi on, et vaktsiinide manustamine nõrgestab immuunsüsteemi. Tegelikult tugevdab vaktsineerimine immuunsust, seda siiski nende nakkushaiguste osas, mille vastu on vaktsineeritud. Vaktsineerimine ei muuda inimest teistele nakkushaigustele vastuvõtlikumaks, vaktsineeritud ei põe mittevaktsineeritutega võrreldes sagedamini ei külmetus- ega muid haigusi. Samas on maailmas teada juhtumeid, kui hirmud ja vääruskumused on põhjustanud küllalt laialdast vaktsineerimisest keeldumist, mis omakorda on soodustanud nakkushaiguste puhangute taasteket (nt läkaköhapuhangud

1970.–80. aastatel Suurbritannias, Rootsis ja Jaapanis ning leetritepuhangud 21. sajandi algul Iirimaal ja Suurbritannias). Vaktsineerimiste tähtsust nakkushaiguste kiire leviku tõkestamisel illustreerib veenvalt Hollandi näide. Hollandis keelduvad ühe religioosse kogukonna liikmed vaktsineerimistest, mistõttu selles kogukonnas esineb regulaarselt massilist haigestumist leetritesse ja punetistesse, mis on põhjustanud surmajuhtumeid ning arenguhäiretega laste sünde. Et Hollandis on enamik elanikkonnast vaktsineeritud, pole need haigused seal laiemalt levinud. Küll aga on haiguspuhangud levinud kiiresti sama religioosse kogukonna liikmete hulka Kanadas.

Vt ka anafülaksia, immuniseerimiskava, vaktsiin.

Nõuanded sel teemal

Laienenud ajuvatsakesed

Tere. 5 kuuselt avastati juhuslikult, et lapsel ajuvatsakesed laienenud. Oleme käinud regulaarselt aju uh tegemas ja edasi pole laienenud, kuid leid püsib. Neljas vatsake läbimõõduga 0,70cm, kolmas vatsake ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh pöördumast!
Olulisim on see, et Teie laps areneb hästi. Aju ultraheli leid ei korreleeru sageli lapse arenguga.
Kuna ajuvatsakesed püsivad oma suuruses 5k alates , siis see ...

Loe edasi

Beebi hingeldamine

Tere! Loodan, et näete seda videot..aga kirjeldan ka, et kui laps karjub hüsteeriliselt, siis pärast karjumist, kui ta sööma hakkab, siis hakkab ta imelikult neelama, mulle tundub, et nagu kramplikult..helistasime ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!!

Kahjuks ei ole videol näha last tervikuna ja nägu väga vähe. Tundub, et osaliselt tuleb nohin ninast, aga video pealt on seda raske otsustada.
Kui probleem püsib, siis pöörduge ...

Loe edasi

Väikelapse kaal.

Tere!
Olen mures oma poja kaalu pärast. Aastaselt kaalus 12,8kg ja oli 79,6cm pikk. Tänasel kaalumisel juba (1a6k) 16.45kg ja 88cm. Arst soovitas dieedile panna. Laps on pigem kehvema isuga alati ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Liigne piima joomine võib olla küll kaalutõusu põhjuseks. Laps võib juua päevas 2 klaasitäit piimatooteid (piim, jogurt, keefir jne) toidu kõrvale. Kui isu on kehv, siis liigne piimajoomine ...

Loe edasi

Seedetrakti infektsioon

Tere. Minu küsimus oleks laps on ühepäeva oksendanud ,kõht lahti, temp 38,7. Sai palaviku rohtu ja palavik alaneb. Pöördusime emosse võeti CRV 50 ja palavik 37.1 ja rooja proov. Diagnoos tuleb 2 päeva ...

Eda Tamm

Vastas dr Eda Tamm

Tere!

Tõenäoliselt jäi arstil, kes teie lapse raviga tegeles arvamus, et tegemist on bakteriaalse sooleinfektsiooniga.
Roojast võetud külvi vastus võtab aega vähemalt 48 tundi. Kuna ...

Loe edasi

2 aastane laps ei maga

Tere. Mure lapsega kes ei maga. Juba beebina magas ta kehvasti ja vastupidiselt lohutustele et küll ajaga üle läheb, on siiani läinud asjad vaid hullemaks. Lapse magama panek on väga raske. Siiani tuleb ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Unehäired on lastel sage probleem ja neid esineb 20-30 % lastest.
Magamajäämise raskused tunduvad kirja järgi olema pigem käitumuslikud, st laps ei taha magama jääda ja üksi uinuda. ...

Loe edasi

Kas laps on gripi riskirühmas?

Tere. Sooviksin teada teie arvamust selle kohta, kas minu laps on gripi suhtes riskirühmas või mitte. Praegu on ta 13-kuune, käib juba paar kuud hoidja juures ja puutub nädala jooksul kokku veel teatud ...

Eda Tamm

Vastas dr Eda Tamm

Tere!

Paljudes Euroopa Liidu riikides tõepoolest soovitatakse vaktsineerida ainult riskigruppi kuuluvaid lapsi (kroonilised haigused, immuunpudulikkus jms). Samas on juba päris palju ka neid ...

Loe edasi

Südamelöögi sagedus

Tere!11 aastasel poisil lööb süda 113 korda minutis,magades 92 korda.Vererõhk 98/76 Perearst arvab,et vererõhk on natuke madal aga südamelöögi sagedus liiga kõrge.Laps tunneb südame tagumist ja kaebab ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Laste süda töötab kiiremini kui täiskasvanutel ja 6-12aastase lapse südame löögisagedus võib olla vahemikus 80-120. Süda lööb kiiremini arsti juures käies, kehalisel koormusel, erutudes, ...

Loe edasi

Rinnapiimaga toites toidulisandi mõju

Sain 2,5 kuud tagasi emaks, see periood on olnud mulle üle ootuste raske (ärevushäired, tujutus, unetus jne), käin ka raseduskriisinõustamises. Et mitte saada imetades kangeid rohtusid, otsisin looduslikke ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Palun lõpetage toidulisandite kasutamine rinnaga toitmise ajaks. Küsimustele jään vastuse võlgu, aga arvan, et toidulisandid Teie lapsele kahju pole tekitanud, sest toidulisandites on üldiselt ...

Loe edasi

leptospiroos

Tere!

Mure selline ,et meie pere lemmikul-koeral on suure tõenäosusega leptospiroos .Loom haigestus ja viibib praegugi ravil. Kiirtest oli positiivne ja proov saadeti laborisse kinnitust ...

Eda Tamm

Vastas dr Eda Tamm

Tere!

Leptospiroosi saab testida verest antikehade määramise abil. Need muutuvad positiivseks 5-7 päeva peale haiguse algust.
Risk haigeks jääda on lapsel õnneks väike. Umbes 90% nakatunutest ...

Loe edasi

Lapse siplemine

Tere

Mure selles, et laps sipleb pidevalt käte ja jalgadega - vaid magades või väsinud olekus on laps rahulik. Sipleb tihti ka öösel kui uni veidi pinnapealsem ja teda gaasid vms segab. Kohati ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh pöördumast!
Kirjelduse järgi tundub, et tegemist on terve lapsega. Selles vanuses laps ei haaragi veel esemeid. Käige rahulikult võimlemas ja ujumas ning usaldage oma perearsti.
Loe edasi



Vaata kõiki nõustamisi