Immuniseerimine Autor: Marje Oona

Immuniseerimine on nakkushaiguste ennetamise viis. Selle all mõistetakse üldjuhul nakkushaiguste ärahoidmist vaktsiini manustamise teel ehk vaktsineerimist. Teatud juhtudel toimub nakkushaiguse ennetamine ka antikehade ehk immunoglobuliinide manustamise teel. Seda nimetatakse passiivseks immuniseerimiseks ning saadav immuunsus ehk nakkuskindlus on lühiajaline.

Vaktsineerimine tänapäevases tähenduses sai alguse rohkem kui 200 aastat tagasi, kui inglise arst Edward Jenner 1796. aastal pookis inimestele veiserõugeid ning avastas selle tagajärjel tekkiva immuunsuse inimese rõugete suhtes. Rõuged, mis 18. sajandil tapsid iga seitsmenda lapse Venemaal ning iga kümnenda lapse Rootsis ja Prantsusmaal, juuriti ülemaailmse rõugevastase immuniseerimisprogrammi abil täielikult välja – alates 1978. aastast ei ole maailmas esinenud mitte ühtegi rõugejuhtu. Eestis pole pärast 1937. aastat keegi rõugeisse haigestunud. Tänu vaktsineerimisele on kadumas ka lastehalvatus ehk poliomüeliit. Vaktsineerimine on tõhus ning ohutu viis ära hoida raskeid haigusi. Parem on haiguse teket ennetada kui haigust ja selle tüsistusi ravida, seda enam, et paljudel vaktsiini abil välditavatel nakkushaigustel puudub tõhus ravi.

Vaktsineerimine annab kindla kaitse nakkushaiguste vastu: lapseeas tehtud B-viirushepatiidi vaktsiini tõhusus on 95–100%, leetrite, punetiste ja mumpsivaktsiini tõhusus ligikaudu 95% ning difteeriavaktsiini tõhusus 97–98%. Mõnevõrra madalama efektiivsusega on läkaköha- ja tuberkuloosivaktsiin. Läkaköhavaktsiini tõhusus haiguse ärahoidmisel on ligikaudu 80–85%, ent isegi kui vaktsineeritud laps läkaköhasse haigestub, põeb ta haigust kergemal kujul.

Vaktsineerimine ei kaitse mitte ainult seda inimest, kellele vaktsiini on manustatud, vaid toob palju laiemat kasu. Kui valdav osa inimestest on nakkushaiguse suhtes immuunsed, siis see ei saagi levida, sest haigustekitaja ei leia vastuvõtlikku inimorganismi, keda nakatada. Nii kaitseb ühe inimese vaktsineerimine ka kõiki teisi ning tõkestab haiguste levikut.

Vaktsineerimisele on väga vähe vastunäidustusi. Vaktsiini manustamine on vastunäidustatud, kui sellele vaktsiinile või tema koostisosadele on tekkinud anafülaktilist tüüpi ülitundlikkus. Munaallergia ei ole leetrite, punetiste ja mumpsivaktsiinile vastunäidustuseks. Raseduse ajal ja immuunpuudulikkuse korral on vastunäidustatud elusvaktsiinid.

Kui lapsel on palavik või kui ta on raskesti haige, lükatakse vaktsineerimine edasi kuni lapse paranemiseni. Kergekujuline haigus (nt nohu) pole vaktsineerimisel takistuseks. 

Vaktsineerimisel võib ilmneda kõrvaltoimeid: vaktsineeritul tõuseb palavik, süstekoht on valus, punetav ja turses. Palaviku langetamiseks ning süstekoha valu leevendamiseks sobib paratsetamool, turses ja punetavale süstekohale võib panna jaheda kompressi. Teiste kõrvaltoimete tõenäosus on väike: tuberkuloosivaktsiin võib ühel juhul 1000 kuni 10 000 vaktsineerimise kohta põhjustada kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemist ja lümfisõlmepõletikku, mumpsivaktsiin aga ühel vaktsineeritul sajast mõne nädala möödudes turset kaela piirkonnas. Väga harva tekivad palavikukrambid, laialdane turse jäseme piirkonnas, vereliistakute vähesus jt lühiajalised kõrvaltoimed. Immuniseerimisega seotud anafülaktilise reaktsiooni või püsivate jääknähtude risk on üliväike, suurusjärgus üks juhtum miljoni kohta.

Anafülaktilise reaktsiooni korral on vajalik kiire esmaabi, seetõttu soovitatakse pärast vaktsiinisüsti saamist viibida vähemalt 15 minutit tervishoiuasutuses. Kõikidest vaktsineerimisjärgsetest kõrvalnähtudest tuleks teavitada perearsti, et need nähud korrektselt registreerida ja välja ravida.

Vaktsineerimisest saadavat kasu võidakse vahel alahinnata ning sellega seonduvaid riske ülehinnata, sest nakkushaiguste tegelik ohtlikkus on hakanud ununema. Vaktsiinid kaitsevad ainult kindlate nakkushaiguste eest ega mõjuta haigestumist teistesse haigustesse. Vaktsineerimise aeg võib juhuslikult kokku langeda mõne muu haiguse või tervisehäda tekkega, kuid see ei tähenda põhjuslikku seost nende vahel ega anna alust vaktsineerimise ohutuses kahelda. On tähtis teada, et kõikide vaktsiinidega on korraldatud palju teadusuuringuid ning ei ole leitud, et vaktsineerimised põhjustaksid püsivaid ajukahjustusi, autismi, suhkurtõbe, imikute äkksurma, astmat või muid haigusi ning vaevusi. Üks levinumaid väärarvamusi on, et vaktsiinide manustamine nõrgestab immuunsüsteemi. Tegelikult tugevdab vaktsineerimine immuunsust, seda siiski nende nakkushaiguste osas, mille vastu on vaktsineeritud. Vaktsineerimine ei muuda inimest teistele nakkushaigustele vastuvõtlikumaks, vaktsineeritud ei põe mittevaktsineeritutega võrreldes sagedamini ei külmetus- ega muid haigusi. Samas on maailmas teada juhtumeid, kui hirmud ja vääruskumused on põhjustanud küllalt laialdast vaktsineerimisest keeldumist, mis omakorda on soodustanud nakkushaiguste puhangute taasteket (nt läkaköhapuhangud

1970.–80. aastatel Suurbritannias, Rootsis ja Jaapanis ning leetritepuhangud 21. sajandi algul Iirimaal ja Suurbritannias). Vaktsineerimiste tähtsust nakkushaiguste kiire leviku tõkestamisel illustreerib veenvalt Hollandi näide. Hollandis keelduvad ühe religioosse kogukonna liikmed vaktsineerimistest, mistõttu selles kogukonnas esineb regulaarselt massilist haigestumist leetritesse ja punetistesse, mis on põhjustanud surmajuhtumeid ning arenguhäiretega laste sünde. Et Hollandis on enamik elanikkonnast vaktsineeritud, pole need haigused seal laiemalt levinud. Küll aga on haiguspuhangud levinud kiiresti sama religioosse kogukonna liikmete hulka Kanadas.

Vt ka anafülaksia, immuniseerimiskava, vaktsiin.

Nõuanded sel teemal

3a lapse pissimine

Kirjutas seoses oma 3-aastase pojaga.
Ta oli 1,5-aastane kui tal päeval mähkme ära võtsin ja suht kiirelt hakkas ilusti potil käima. Öösel oli mähe all. Kui oli miskit üle kahe aasta vana ja öösiti ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere,
aitäh pöördumast! Meditsiini seisukohast lähtudes peaks poisslaps "kuivaks" jääma hiljemalt 6a vanuses.Nooremas vanuses une ajal nvoodi märgamist ei peeta patoloogiaks ning sellepärast Teid ...

Loe edasi

Puukentsefaliidi vaktsiin 2-aastasele

Tere!

Kas 2-aastasele oleks otstarbekas antud vaktsiini teha (elame maal)? Meie perearst ei soovita sellises vanuses last veel vaktsineerida, samas vaktsiini infolehes on kirjas, et alla ...

Eda Tamm

Vastas dr Eda Tamm

Tere!

Puukentsefaliidi vaktsiini on lubatud teha lastele alates 1 aasta vanusest.

Loe edasi

Beebi nahalööve

Kas see on beebi kohanemise lööve või midagi hullemat?
Kui hulluks lööve peaks minema, et piisavalt hull on tõsisemaks muretsemiseks?
Mitmel pool räägitakse sügelemisest. Kas ja kuidas nii ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Lööbe tekkimise aeg on iseloomulik beebiaknele, mis tekkie tavaliselt 2.-4.elunädalal ja on iseparanev seisund. Sel juhule paikneb lööve tavaliselt näol ja vahel ka ülakehal. Lööve ei ...

Loe edasi

lapse pikkus/kasv

Tere,
Olen mures oma tütre pikkuse pärast. Tüdruk on 6a ja 4 kuud vana ja pikkust hetkel vaid 111cm (kaal 21kg).
Saadan eelnevad numbrid ka:
sündides 47cm; 6 kuuselt 67cm; 1-aastaselt ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Tõepoolest kasvab iga laps ise kiirusega ja talvisel ajal kasvavad lapsed aeglasemalt kui kevadel-suvel. Kasv ei ole ühtlane, vaid vahelduvad aeglasema kasvuperioodid kiiremate spurtidega. ...

Loe edasi

Punane laik lapse keelel

Tere. Mure lapse keelega. Avastasin umbes kuu tagasi lapse keele küljelt punase laigu,vahepeal on punasem. Lapsel esineb sageli suus pisikesi haavandeid,afte aga seekord ei ole selline laik valulik. Nüüd ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Pilt on kahjuks ähmane ja selle põhjal ei saa midagi ütelda. Kui keele on ka valget katt, siis võib olla tegemist seenpõletikuga. Punane värvus võib viidata põletikule, kui aga hambaarst ...

Loe edasi

Väikelapse hingamissagedus

milline peaks olema normaalne hingamissagedus 12 kuu vanusel poisslapsel? ca 3 nädalat tagasi oli poiss hingamisraskusega nädal aega haiglas, edasi sai ka kodus mõnda aega Ventolini ravi. Mida tähendab ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Vabandust, et vastus viibis, aga millegipärast ei jõudnud minu esialgne vastus teieni.
Tõepoolest on Ventolini infolehel kirjas järgmine lause "Kuna ravi võib tekitada mööduvat ...

Loe edasi

Imetamisega probleemid.

Laps on rinda saanud 2,5 kuud. Imetamine ei ole kergelt läinud. Alguses olid rinnad väga valusad, aga see oli mööduv probleem. Samas on laps endiselt sageli rinna otsas rahutu. Alguses tundus, et rinnast ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Tõepoolest on rinnapiim lapsele parim, sest selles on olemas peaaegu kõik vajalikud ained esimesed kuus elukuud. D-vitamiini, K-vitamiini on rinnapiimas vähe ja seepärast antaksegi juurde ...

Loe edasi

Viirushaigus ja neutrofiilid

Tere,

laps jäi haigeks 2 nädalat tagasi. Alguses oli kõha, mitte väga tugev ja siis mõne päeva pärast tuli ka nohu ning nohust tuleneva turse tagajärjel ka kõrvavalu, punetus kõrvas. Perearsti ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Tõepoolset väheneb valgevereliblede hulk vereanalüüsis, kui on tegemist viirushaigusega. Libled kulutatakse ära viiruse vastu võitlemiseks. Kui perearst soovib analüüsi korrata, siis ...

Loe edasi

3a lapsel pidev kõhukinnisus, limane pepu ja öised värinad

Tere. 3a lapsel pidev kõhukinnisus, lausa nii hull et kõvad väljaheited on rebinud pàraku lõhki ja on veritsenud. Viimase nädala jooksul oleme pidanud 2x kasutama microlaxi sest laps seisab keset tuba ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Lastel on suhteliselt sageli probleemiks kõhukinnisus ja kaka kinnihoidmine, kui on olnud valuliku kakamine. Teie lapsel on päraku ümbruses ragaadid ehk lõhed ja seepärast ta hoiabki ...

Loe edasi

unepaanika?

Tere

9-aastasel lapsel on tekkinud öised paanikahood hallutsinatsioonidega. Kokku 3 juhtumit, kaks neist palavikuga. Viimane ilma palavikuta. Olen lugenud unehäirete kohta, aga mulle tundub, ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Unepaanika kordumisel võiks konsulteerida lasteneuroloogiga, selleks vajate perearsti saatekirja.

Lugupidamisega,
Tiia Voor

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi