Immuniseerimine Autor: Marje Oona

Immuniseerimine on nakkushaiguste ennetamise viis. Selle all mõistetakse üldjuhul nakkushaiguste ärahoidmist vaktsiini manustamise teel ehk vaktsineerimist. Teatud juhtudel toimub nakkushaiguse ennetamine ka antikehade ehk immunoglobuliinide manustamise teel. Seda nimetatakse passiivseks immuniseerimiseks ning saadav immuunsus ehk nakkuskindlus on lühiajaline.

Vaktsineerimine tänapäevases tähenduses sai alguse rohkem kui 200 aastat tagasi, kui inglise arst Edward Jenner 1796. aastal pookis inimestele veiserõugeid ning avastas selle tagajärjel tekkiva immuunsuse inimese rõugete suhtes. Rõuged, mis 18. sajandil tapsid iga seitsmenda lapse Venemaal ning iga kümnenda lapse Rootsis ja Prantsusmaal, juuriti ülemaailmse rõugevastase immuniseerimisprogrammi abil täielikult välja – alates 1978. aastast ei ole maailmas esinenud mitte ühtegi rõugejuhtu. Eestis pole pärast 1937. aastat keegi rõugeisse haigestunud. Tänu vaktsineerimisele on kadumas ka lastehalvatus ehk poliomüeliit. Vaktsineerimine on tõhus ning ohutu viis ära hoida raskeid haigusi. Parem on haiguse teket ennetada kui haigust ja selle tüsistusi ravida, seda enam, et paljudel vaktsiini abil välditavatel nakkushaigustel puudub tõhus ravi.

Vaktsineerimine annab kindla kaitse nakkushaiguste vastu: lapseeas tehtud B-viirushepatiidi vaktsiini tõhusus on 95–100%, leetrite, punetiste ja mumpsivaktsiini tõhusus ligikaudu 95% ning difteeriavaktsiini tõhusus 97–98%. Mõnevõrra madalama efektiivsusega on läkaköha- ja tuberkuloosivaktsiin. Läkaköhavaktsiini tõhusus haiguse ärahoidmisel on ligikaudu 80–85%, ent isegi kui vaktsineeritud laps läkaköhasse haigestub, põeb ta haigust kergemal kujul.

Vaktsineerimine ei kaitse mitte ainult seda inimest, kellele vaktsiini on manustatud, vaid toob palju laiemat kasu. Kui valdav osa inimestest on nakkushaiguse suhtes immuunsed, siis see ei saagi levida, sest haigustekitaja ei leia vastuvõtlikku inimorganismi, keda nakatada. Nii kaitseb ühe inimese vaktsineerimine ka kõiki teisi ning tõkestab haiguste levikut.

Vaktsineerimisele on väga vähe vastunäidustusi. Vaktsiini manustamine on vastunäidustatud, kui sellele vaktsiinile või tema koostisosadele on tekkinud anafülaktilist tüüpi ülitundlikkus. Munaallergia ei ole leetrite, punetiste ja mumpsivaktsiinile vastunäidustuseks. Raseduse ajal ja immuunpuudulikkuse korral on vastunäidustatud elusvaktsiinid.

Kui lapsel on palavik või kui ta on raskesti haige, lükatakse vaktsineerimine edasi kuni lapse paranemiseni. Kergekujuline haigus (nt nohu) pole vaktsineerimisel takistuseks. 

Vaktsineerimisel võib ilmneda kõrvaltoimeid: vaktsineeritul tõuseb palavik, süstekoht on valus, punetav ja turses. Palaviku langetamiseks ning süstekoha valu leevendamiseks sobib paratsetamool, turses ja punetavale süstekohale võib panna jaheda kompressi. Teiste kõrvaltoimete tõenäosus on väike: tuberkuloosivaktsiin võib ühel juhul 1000 kuni 10 000 vaktsineerimise kohta põhjustada kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemist ja lümfisõlmepõletikku, mumpsivaktsiin aga ühel vaktsineeritul sajast mõne nädala möödudes turset kaela piirkonnas. Väga harva tekivad palavikukrambid, laialdane turse jäseme piirkonnas, vereliistakute vähesus jt lühiajalised kõrvaltoimed. Immuniseerimisega seotud anafülaktilise reaktsiooni või püsivate jääknähtude risk on üliväike, suurusjärgus üks juhtum miljoni kohta.

Anafülaktilise reaktsiooni korral on vajalik kiire esmaabi, seetõttu soovitatakse pärast vaktsiinisüsti saamist viibida vähemalt 15 minutit tervishoiuasutuses. Kõikidest vaktsineerimisjärgsetest kõrvalnähtudest tuleks teavitada perearsti, et need nähud korrektselt registreerida ja välja ravida.

Vaktsineerimisest saadavat kasu võidakse vahel alahinnata ning sellega seonduvaid riske ülehinnata, sest nakkushaiguste tegelik ohtlikkus on hakanud ununema. Vaktsiinid kaitsevad ainult kindlate nakkushaiguste eest ega mõjuta haigestumist teistesse haigustesse. Vaktsineerimise aeg võib juhuslikult kokku langeda mõne muu haiguse või tervisehäda tekkega, kuid see ei tähenda põhjuslikku seost nende vahel ega anna alust vaktsineerimise ohutuses kahelda. On tähtis teada, et kõikide vaktsiinidega on korraldatud palju teadusuuringuid ning ei ole leitud, et vaktsineerimised põhjustaksid püsivaid ajukahjustusi, autismi, suhkurtõbe, imikute äkksurma, astmat või muid haigusi ning vaevusi. Üks levinumaid väärarvamusi on, et vaktsiinide manustamine nõrgestab immuunsüsteemi. Tegelikult tugevdab vaktsineerimine immuunsust, seda siiski nende nakkushaiguste osas, mille vastu on vaktsineeritud. Vaktsineerimine ei muuda inimest teistele nakkushaigustele vastuvõtlikumaks, vaktsineeritud ei põe mittevaktsineeritutega võrreldes sagedamini ei külmetus- ega muid haigusi. Samas on maailmas teada juhtumeid, kui hirmud ja vääruskumused on põhjustanud küllalt laialdast vaktsineerimisest keeldumist, mis omakorda on soodustanud nakkushaiguste puhangute taasteket (nt läkaköhapuhangud

1970.–80. aastatel Suurbritannias, Rootsis ja Jaapanis ning leetritepuhangud 21. sajandi algul Iirimaal ja Suurbritannias). Vaktsineerimiste tähtsust nakkushaiguste kiire leviku tõkestamisel illustreerib veenvalt Hollandi näide. Hollandis keelduvad ühe religioosse kogukonna liikmed vaktsineerimistest, mistõttu selles kogukonnas esineb regulaarselt massilist haigestumist leetritesse ja punetistesse, mis on põhjustanud surmajuhtumeid ning arenguhäiretega laste sünde. Et Hollandis on enamik elanikkonnast vaktsineeritud, pole need haigused seal laiemalt levinud. Küll aga on haiguspuhangud levinud kiiresti sama religioosse kogukonna liikmete hulka Kanadas.

Vt ka anafülaksia, immuniseerimiskava, vaktsiin.

Nõuanded sel teemal

vöötohatise tüsistus

Tere! 4 aastat tagasi põdesin vöötohatist. Arsti abi ei kasutanud.Pärast lööbe kadumist naha valutundlikus ei kadunud ja see on väga suur.Kas on mingit ravi selle vastu?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Vöötohatise järgne valu võib olla päris ebameeldiv. Abi võib olla närvivalu leevendavatest ravimitest, gabapentin, pregabalin, duloxetin jt.
Teie perearst täpsustab seisundi ja määrab ...

Loe edasi

ilma antibiootikumideta läbi põetud borrelioos?

Tere!
Olen mures oma lapse pärast. Augusti alguses oli tal puuk. Kuna tal tekkis kahe nädala pärast kõrge palavik, tegime proovid, mille näidud olid: IgG QN 26,5 kU/L, lgM QN 10 kU/L. (Entsefaliidi ...

Eda Tamm

Vastas dr Eda Tamm

Lugupeetud lapsevanem!

Analüüsidest on normist pisut kõrgem esmane borrelioosi IgG test, mille järgselt peaks edasi tegema kinnitava testi. Kui see osutub positiivseks, siis võiks olla tegemist ...

Loe edasi

Kas tegu võib olla kondüloomidega, või hoopis miskit muud?

Tervist, umbes 3 kuud tagasi hakkasid sellised punni laadsed moodustised peenisele, ka eesnahal on üksikud.
Kas tegu võib olla kondüloomidega või hoopis miskit muud?
Vahekorras olin viimati ...

Margus Punab

Vastas dr Margus Punab

Pilt pole kahjuks piisavalt hea, et läbivaatust asendada. Tegu võib olla molluskitega, aga päris ei välista ka kondüloomi varianti. Pildi saatmine siin teid ei aita. Tuleks jõuda naharsti või meestearsti ...

Loe edasi

Kas 1987 aastal sündinud inimesed peaksid olema kõik vaksineeritud B-hepatiidi vastu?

Tere,
Sooviksin teada kas 1987 aastal sündinud lapsed kõik vaksineeriti B-hepatiidi vastu?

Eda Tamm

Vastas dr Eda Tamm

Tere!

Eestis hakati lapsi B-hepatiidi vastu vaktsineerima 1999.aastal.
Peaksite pöörduma infektsioonhaiguste arsti poole, kes täpsustab, missugused antikehad teil veres positiivsed ...

Loe edasi

7a.vaktsineerimine

Tere.
Mure selline-7aastasel oli plaaniline vaktsineerimine teetanuse, difteeria, läkaköha, lastehalvatuse vastu. Süstimise käigus laps ehmatas ja liigutas kätt ja vist nõel tuli välja ning osa ...

Kaja Julge

Vastas dr Kaja Julge

Tere,

Ilmselt oskab asja hinnata paremini süsti tegija, sest tema nägi kui palju ravimist ei jõudnud vajalikku kohta. Tavaliselt süstitakse küllalt sügavale, et vältida valulikkust ja paikset ...

Loe edasi

Punetav sügelev laik puusal ja reiel

Tere!

Kehale ilmnes selline kohati kuiv, punane laik, oli alguses väiksem kuid sügeles hirmsasti ning muutus suuremaks.
Millega võib olla tegu? Mida peale määrida?
Tänan!

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Paistab olevat haudumus-nahapõletik. Leevenduseks käsimüügist paikselt tsinksalv 2-3 x p ja allergiaravim.
Hinnata efekti 3 p ravi järel, vajadusel perearst.

Head tervist ...

Loe edasi

Kaela parem pool katsudes valus

Varahommikul ärkasin üles, kuna kurk valutas ja parem pool kalest oli katsudes täiesti valus ja liigutades samuti. Pärast veidike toimetamist kadus kurguvalu ära, kuid valus kael jäi püsima. Ise kahtlustan ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Võimalikke põhjuseid on palju. Kirja teel ei saa diagnoosida ega ravida. Palun pöörduge oma perearsti vastuvõtule.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Varba põletik

Tere!

Valu, turse ja punetus parema jala IV varvas. Analüüsid: aeroobne külv - positiivne. Tulemuse tõlgendus: Oxacillin T: tundlik ka amoksitsilliin-klavulanaadi, ampitsilliin-sulbaktaami, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Raske öelda, võimalikke põhjuseid mitu, oletada ei saa. Saan soovitada perearsti konsultatsiooni, edasist käsitlust.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Tuulerõuged

Tere,

Pole kunagi olnud tuulerõugeid. Vaktsineerisin ennast 2 doosiga tuulerõugete vastu. 5 kuud hiljem tegin IgG testi, mis näitas, et antikehi ei ole. Mis võiks olla selle põhjuseks ja kas ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
VZV IgG antikehad näitavad haiguse põdemist või toimivat vaktsinatsiooni. Ja vastupidi.
Pidage nõu perearsti või vaktsineerimiskabinetti töötajaga. Tõsiküll, tuulerõugetest on ka märksa ...

Loe edasi

Laigud käel

Tere. Mu kaaslasel on käe peale tekkinud selline laik ûleöö. Tean et pildi järgi pole lihtne otsustada, aga kas oskate soovitada mida teha?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tõesti, raske ütelda. Väga sedamoodi, et mingi väline tegur. Nahamure tekkest on nüüd möödunud u 10 päeva, ilmselt on see lahenenud.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi