Immuniseerimine Autor: Marje Oona

Immuniseerimine on nakkushaiguste ennetamise viis. Selle all mõistetakse üldjuhul nakkushaiguste ärahoidmist vaktsiini manustamise teel ehk vaktsineerimist. Teatud juhtudel toimub nakkushaiguse ennetamine ka antikehade ehk immunoglobuliinide manustamise teel. Seda nimetatakse passiivseks immuniseerimiseks ning saadav immuunsus ehk nakkuskindlus on lühiajaline.

Vaktsineerimine tänapäevases tähenduses sai alguse rohkem kui 200 aastat tagasi, kui inglise arst Edward Jenner 1796. aastal pookis inimestele veiserõugeid ning avastas selle tagajärjel tekkiva immuunsuse inimese rõugete suhtes. Rõuged, mis 18. sajandil tapsid iga seitsmenda lapse Venemaal ning iga kümnenda lapse Rootsis ja Prantsusmaal, juuriti ülemaailmse rõugevastase immuniseerimisprogrammi abil täielikult välja – alates 1978. aastast ei ole maailmas esinenud mitte ühtegi rõugejuhtu. Eestis pole pärast 1937. aastat keegi rõugeisse haigestunud. Tänu vaktsineerimisele on kadumas ka lastehalvatus ehk poliomüeliit. Vaktsineerimine on tõhus ning ohutu viis ära hoida raskeid haigusi. Parem on haiguse teket ennetada kui haigust ja selle tüsistusi ravida, seda enam, et paljudel vaktsiini abil välditavatel nakkushaigustel puudub tõhus ravi.

Vaktsineerimine annab kindla kaitse nakkushaiguste vastu: lapseeas tehtud B-viirushepatiidi vaktsiini tõhusus on 95–100%, leetrite, punetiste ja mumpsivaktsiini tõhusus ligikaudu 95% ning difteeriavaktsiini tõhusus 97–98%. Mõnevõrra madalama efektiivsusega on läkaköha- ja tuberkuloosivaktsiin. Läkaköhavaktsiini tõhusus haiguse ärahoidmisel on ligikaudu 80–85%, ent isegi kui vaktsineeritud laps läkaköhasse haigestub, põeb ta haigust kergemal kujul.

Vaktsineerimine ei kaitse mitte ainult seda inimest, kellele vaktsiini on manustatud, vaid toob palju laiemat kasu. Kui valdav osa inimestest on nakkushaiguse suhtes immuunsed, siis see ei saagi levida, sest haigustekitaja ei leia vastuvõtlikku inimorganismi, keda nakatada. Nii kaitseb ühe inimese vaktsineerimine ka kõiki teisi ning tõkestab haiguste levikut.

Vaktsineerimisele on väga vähe vastunäidustusi. Vaktsiini manustamine on vastunäidustatud, kui sellele vaktsiinile või tema koostisosadele on tekkinud anafülaktilist tüüpi ülitundlikkus. Munaallergia ei ole leetrite, punetiste ja mumpsivaktsiinile vastunäidustuseks. Raseduse ajal ja immuunpuudulikkuse korral on vastunäidustatud elusvaktsiinid.

Kui lapsel on palavik või kui ta on raskesti haige, lükatakse vaktsineerimine edasi kuni lapse paranemiseni. Kergekujuline haigus (nt nohu) pole vaktsineerimisel takistuseks. 

Vaktsineerimisel võib ilmneda kõrvaltoimeid: vaktsineeritul tõuseb palavik, süstekoht on valus, punetav ja turses. Palaviku langetamiseks ning süstekoha valu leevendamiseks sobib paratsetamool, turses ja punetavale süstekohale võib panna jaheda kompressi. Teiste kõrvaltoimete tõenäosus on väike: tuberkuloosivaktsiin võib ühel juhul 1000 kuni 10 000 vaktsineerimise kohta põhjustada kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemist ja lümfisõlmepõletikku, mumpsivaktsiin aga ühel vaktsineeritul sajast mõne nädala möödudes turset kaela piirkonnas. Väga harva tekivad palavikukrambid, laialdane turse jäseme piirkonnas, vereliistakute vähesus jt lühiajalised kõrvaltoimed. Immuniseerimisega seotud anafülaktilise reaktsiooni või püsivate jääknähtude risk on üliväike, suurusjärgus üks juhtum miljoni kohta.

Anafülaktilise reaktsiooni korral on vajalik kiire esmaabi, seetõttu soovitatakse pärast vaktsiinisüsti saamist viibida vähemalt 15 minutit tervishoiuasutuses. Kõikidest vaktsineerimisjärgsetest kõrvalnähtudest tuleks teavitada perearsti, et need nähud korrektselt registreerida ja välja ravida.

Vaktsineerimisest saadavat kasu võidakse vahel alahinnata ning sellega seonduvaid riske ülehinnata, sest nakkushaiguste tegelik ohtlikkus on hakanud ununema. Vaktsiinid kaitsevad ainult kindlate nakkushaiguste eest ega mõjuta haigestumist teistesse haigustesse. Vaktsineerimise aeg võib juhuslikult kokku langeda mõne muu haiguse või tervisehäda tekkega, kuid see ei tähenda põhjuslikku seost nende vahel ega anna alust vaktsineerimise ohutuses kahelda. On tähtis teada, et kõikide vaktsiinidega on korraldatud palju teadusuuringuid ning ei ole leitud, et vaktsineerimised põhjustaksid püsivaid ajukahjustusi, autismi, suhkurtõbe, imikute äkksurma, astmat või muid haigusi ning vaevusi. Üks levinumaid väärarvamusi on, et vaktsiinide manustamine nõrgestab immuunsüsteemi. Tegelikult tugevdab vaktsineerimine immuunsust, seda siiski nende nakkushaiguste osas, mille vastu on vaktsineeritud. Vaktsineerimine ei muuda inimest teistele nakkushaigustele vastuvõtlikumaks, vaktsineeritud ei põe mittevaktsineeritutega võrreldes sagedamini ei külmetus- ega muid haigusi. Samas on maailmas teada juhtumeid, kui hirmud ja vääruskumused on põhjustanud küllalt laialdast vaktsineerimisest keeldumist, mis omakorda on soodustanud nakkushaiguste puhangute taasteket (nt läkaköhapuhangud

1970.–80. aastatel Suurbritannias, Rootsis ja Jaapanis ning leetritepuhangud 21. sajandi algul Iirimaal ja Suurbritannias). Vaktsineerimiste tähtsust nakkushaiguste kiire leviku tõkestamisel illustreerib veenvalt Hollandi näide. Hollandis keelduvad ühe religioosse kogukonna liikmed vaktsineerimistest, mistõttu selles kogukonnas esineb regulaarselt massilist haigestumist leetritesse ja punetistesse, mis on põhjustanud surmajuhtumeid ning arenguhäiretega laste sünde. Et Hollandis on enamik elanikkonnast vaktsineeritud, pole need haigused seal laiemalt levinud. Küll aga on haiguspuhangud levinud kiiresti sama religioosse kogukonna liikmete hulka Kanadas.

Vt ka anafülaksia, immuniseerimiskava, vaktsiin.

Nõuanded sel teemal

Mantoux e tuberkuliintest

Sooviks teada, kui 2-nädalasele tehakse Mantoux e tuberkuliintest, siis mida see peaks näitama (vaktsineerimise seisukohlt)? Kas see test näitab võimalikku n-ö immuunsust tuberkuloosi suhtes? Kui test ...

Eda Tamm

Vastas dr Eda Tamm

Tere!

Kui laps on saanud sünnitusmajas BCG vaktsiini, siis reeglina puudub tavaelus vajadus talle Mantoux testi teha. Mantoux test näitab võimalikku nakatumist tuberkuloosiga, mitte immuunsust ...

Loe edasi

Tuberkuloosi risk

Kui mul oli 4a tuberkuloos (tüsistusi pole jne), kas (ja miks) minu laps kuulub siis riskigruppi?
Kas vaktsiine tohib teha ka nohusele lapsele?
Mis on tuberkuliintesti ning miks seda tuleb ...

Eda Tamm

Vastas dr Eda Tamm

Tere!

1. Kui teil diagnoositi 4 aastat tagasi tuberkuloos ja te olete ravi saanud ja terveks arsti poolt hinnatud, siis ei ole te oma lapsele nakkusohtlik.
2. Kui lapsel on väike nohu, ...

Loe edasi

Naha probleem

Tere. Muret teeb 5 a poja nahk. Kaenla all on imelik laik/katkine koht. Mis võis selle pòhjustada. Algas väiksest villist ja mõni päev hiljem oli selline nagu pildilt näha. Perearstil käisime. Kirjutas ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Pildi alusel võiks kahtlustada nahamädapõletikku ehk impetiigot. Kas sarnast löövet on veel kusagil nahal?
Raviks sobiovad kremid, mis sisaldavad antibiootikumi (Fucidin, Fucidin ...

Loe edasi

Beebi isutus

Tere!
6-kuune beebi on sünnist saati kehvemapoolse söögiisuga olnud, alates kolmandast elukuust on söönud vaid magades (mitte, et jääks süües magama, vaid peame ootama, kuni magama jääb ja siis toidame). ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh pöördumast! Antud hetkel ei ole mingit alust diagnoosida neuroloogilist haigust. Kui ikka muretsete, siis soovitan tulla minu vastuvõtule Qvalitas Arstikeskusesse Tartus.
Lugupidamisega
Loe edasi

Kõhukinnisus

Tere! Rinnapiima andmist lõpetasin 4,5 kuuselt. Läksin piimasegu peale yle(aptamil) lapsel tekkis kõhukinnisus ning oli raske kakada. Läksime hippi peale üle tekkis sama probleem,läksime tutteli tekkis ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kõhukinnisus on lastel sage probleem ja piimasegu saava lapse kaka ongi tihkem ja ta kakab harvemini kui rinnapiimabeebid. Lisatoidud (köögivili, õun, pirn, ploom, kaerahelbed) teevad ...

Loe edasi

Vastsündinu teeb öö läbi kummalist häält

Tere!
Laps (2.nädalane) on öö läbi läbi une teinud kummalist häält (nagu ei saaks hingata normaalselt) ja imetama hakates on hakanud peaga õõtsutama (edasi-tagasi kiiresti ja kergelt ning raske on ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Arvan, et Teie last segab miski ning kõige tõenäolisemalt on tegemist gaasidega.
Soovituste saamiseks pöörduge oma perearsti poole.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

8aastasel nähtamatud abimehed

Tere!

Laps avaldas mulle oma suure saladuse: tema ümber on viis väikest nähtamatut mehikeste, kes aitavad teda. Näiteks juhendavad teda, kuidas hästi käituda ja kuidas loodust hoida. Need ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh pöördumast! Teie juttu lugedes võin öelda, et tegemist on hea fantaasiaga lapsega ning 8a vanuses on sellised fantaasiad normipärased kui lapsel muud eripärased käitumised puuduvad. Usu ...

Loe edasi

Lööve kätel, jalgadel, peopesadel ning jalataldadel

28.juunil tekkis mul järsku lööve käsivartele, jalasäärtele, peopesadesse ning jalataldadele. Lööve laienes kahe päeva jooksul. Lööve koosnes väikestest kõvadest punnidest, mis ei sügelenud. Hommikul tõustes ...

Karmen Joller

Vastas dr Karmen Joller

Tere!

Pildi ja teie kirjelduse alusel võib tegemist olla polümorfse valguslööbega.
Täpsemalt vt https://www.kliinik.ee/haiguste_abc/fotodermatoos/id-384

Kui mu hüpotees ...

Loe edasi

Ebamugav sisse hingata

Paar nädalat tagasi töötas meie sisehoovis veoauto mootor pikemat aega ja vingugaas tuli aknast sisse. Sellest ajast alates on pidevalt tunne nagu hingaks sisse autode heitgaase. Tunnen seda nii siseruumides, ...

Karmen Joller

Vastas dr Karmen Joller

Tere!

Te ei püstitanud küsimust, aga oletan, et soovite sellest tundest lahti saada.
Kui teil lisaks halva lõhna tajumisele on ninakinnisus või nohu, pöörduge oma arsti poole. Aga tõenäoliselt ...

Loe edasi

Epsom sool

Tere !
Mis Teie arvate detox vannist epsom soolaga ? Nimelt olen lugenud, et selle soolaga vannitamine aitab kehast mürke välja viia, mis vaktsiinide poolt sisse süstitud. Ma saan aru, et kindlasti ...

Karmen Joller

Vastas dr Karmen Joller

Inimese keha on väga targalt "ehitatud" ja seetõttu ei ole meil vaja teha mitte mingeid protseduure, et mürke kehast välja viia. Kehal on mürkide eest kaitsmiseks mitmeid barjääre - nahk, limaskestad. ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi