Immuniseerimine Autor: Marje Oona

Immuniseerimine on nakkushaiguste ennetamise viis. Selle all mõistetakse üldjuhul nakkushaiguste ärahoidmist vaktsiini manustamise teel ehk vaktsineerimist. Teatud juhtudel toimub nakkushaiguse ennetamine ka antikehade ehk immunoglobuliinide manustamise teel. Seda nimetatakse passiivseks immuniseerimiseks ning saadav immuunsus ehk nakkuskindlus on lühiajaline.

Vaktsineerimine tänapäevases tähenduses sai alguse rohkem kui 200 aastat tagasi, kui inglise arst Edward Jenner 1796. aastal pookis inimestele veiserõugeid ning avastas selle tagajärjel tekkiva immuunsuse inimese rõugete suhtes. Rõuged, mis 18. sajandil tapsid iga seitsmenda lapse Venemaal ning iga kümnenda lapse Rootsis ja Prantsusmaal, juuriti ülemaailmse rõugevastase immuniseerimisprogrammi abil täielikult välja – alates 1978. aastast ei ole maailmas esinenud mitte ühtegi rõugejuhtu. Eestis pole pärast 1937. aastat keegi rõugeisse haigestunud. Tänu vaktsineerimisele on kadumas ka lastehalvatus ehk poliomüeliit. Vaktsineerimine on tõhus ning ohutu viis ära hoida raskeid haigusi. Parem on haiguse teket ennetada kui haigust ja selle tüsistusi ravida, seda enam, et paljudel vaktsiini abil välditavatel nakkushaigustel puudub tõhus ravi.

Vaktsineerimine annab kindla kaitse nakkushaiguste vastu: lapseeas tehtud B-viirushepatiidi vaktsiini tõhusus on 95–100%, leetrite, punetiste ja mumpsivaktsiini tõhusus ligikaudu 95% ning difteeriavaktsiini tõhusus 97–98%. Mõnevõrra madalama efektiivsusega on läkaköha- ja tuberkuloosivaktsiin. Läkaköhavaktsiini tõhusus haiguse ärahoidmisel on ligikaudu 80–85%, ent isegi kui vaktsineeritud laps läkaköhasse haigestub, põeb ta haigust kergemal kujul.

Vaktsineerimine ei kaitse mitte ainult seda inimest, kellele vaktsiini on manustatud, vaid toob palju laiemat kasu. Kui valdav osa inimestest on nakkushaiguse suhtes immuunsed, siis see ei saagi levida, sest haigustekitaja ei leia vastuvõtlikku inimorganismi, keda nakatada. Nii kaitseb ühe inimese vaktsineerimine ka kõiki teisi ning tõkestab haiguste levikut.

Vaktsineerimisele on väga vähe vastunäidustusi. Vaktsiini manustamine on vastunäidustatud, kui sellele vaktsiinile või tema koostisosadele on tekkinud anafülaktilist tüüpi ülitundlikkus. Munaallergia ei ole leetrite, punetiste ja mumpsivaktsiinile vastunäidustuseks. Raseduse ajal ja immuunpuudulikkuse korral on vastunäidustatud elusvaktsiinid.

Kui lapsel on palavik või kui ta on raskesti haige, lükatakse vaktsineerimine edasi kuni lapse paranemiseni. Kergekujuline haigus (nt nohu) pole vaktsineerimisel takistuseks. 

Vaktsineerimisel võib ilmneda kõrvaltoimeid: vaktsineeritul tõuseb palavik, süstekoht on valus, punetav ja turses. Palaviku langetamiseks ning süstekoha valu leevendamiseks sobib paratsetamool, turses ja punetavale süstekohale võib panna jaheda kompressi. Teiste kõrvaltoimete tõenäosus on väike: tuberkuloosivaktsiin võib ühel juhul 1000 kuni 10 000 vaktsineerimise kohta põhjustada kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemist ja lümfisõlmepõletikku, mumpsivaktsiin aga ühel vaktsineeritul sajast mõne nädala möödudes turset kaela piirkonnas. Väga harva tekivad palavikukrambid, laialdane turse jäseme piirkonnas, vereliistakute vähesus jt lühiajalised kõrvaltoimed. Immuniseerimisega seotud anafülaktilise reaktsiooni või püsivate jääknähtude risk on üliväike, suurusjärgus üks juhtum miljoni kohta.

Anafülaktilise reaktsiooni korral on vajalik kiire esmaabi, seetõttu soovitatakse pärast vaktsiinisüsti saamist viibida vähemalt 15 minutit tervishoiuasutuses. Kõikidest vaktsineerimisjärgsetest kõrvalnähtudest tuleks teavitada perearsti, et need nähud korrektselt registreerida ja välja ravida.

Vaktsineerimisest saadavat kasu võidakse vahel alahinnata ning sellega seonduvaid riske ülehinnata, sest nakkushaiguste tegelik ohtlikkus on hakanud ununema. Vaktsiinid kaitsevad ainult kindlate nakkushaiguste eest ega mõjuta haigestumist teistesse haigustesse. Vaktsineerimise aeg võib juhuslikult kokku langeda mõne muu haiguse või tervisehäda tekkega, kuid see ei tähenda põhjuslikku seost nende vahel ega anna alust vaktsineerimise ohutuses kahelda. On tähtis teada, et kõikide vaktsiinidega on korraldatud palju teadusuuringuid ning ei ole leitud, et vaktsineerimised põhjustaksid püsivaid ajukahjustusi, autismi, suhkurtõbe, imikute äkksurma, astmat või muid haigusi ning vaevusi. Üks levinumaid väärarvamusi on, et vaktsiinide manustamine nõrgestab immuunsüsteemi. Tegelikult tugevdab vaktsineerimine immuunsust, seda siiski nende nakkushaiguste osas, mille vastu on vaktsineeritud. Vaktsineerimine ei muuda inimest teistele nakkushaigustele vastuvõtlikumaks, vaktsineeritud ei põe mittevaktsineeritutega võrreldes sagedamini ei külmetus- ega muid haigusi. Samas on maailmas teada juhtumeid, kui hirmud ja vääruskumused on põhjustanud küllalt laialdast vaktsineerimisest keeldumist, mis omakorda on soodustanud nakkushaiguste puhangute taasteket (nt läkaköhapuhangud

1970.–80. aastatel Suurbritannias, Rootsis ja Jaapanis ning leetritepuhangud 21. sajandi algul Iirimaal ja Suurbritannias). Vaktsineerimiste tähtsust nakkushaiguste kiire leviku tõkestamisel illustreerib veenvalt Hollandi näide. Hollandis keelduvad ühe religioosse kogukonna liikmed vaktsineerimistest, mistõttu selles kogukonnas esineb regulaarselt massilist haigestumist leetritesse ja punetistesse, mis on põhjustanud surmajuhtumeid ning arenguhäiretega laste sünde. Et Hollandis on enamik elanikkonnast vaktsineeritud, pole need haigused seal laiemalt levinud. Küll aga on haiguspuhangud levinud kiiresti sama religioosse kogukonna liikmete hulka Kanadas.

Vt ka anafülaksia, immuniseerimiskava, vaktsiin.

Nõuanded sel teemal

3,5 kuuse beebi söömine

Tere
Beebi on 3,5 kuune ja kaalub 7200g (sünnikaal oli 4090g). Kuna mul endal juba alguses tuli rinnapiima vaid minimaalselt, siis on lapse põhitoit sünnist saadik olnud piimasegu. Alates 3ndast ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Tõepoolest võiks ööpäevane piimakogus jääda 1 liitri piiri. Vahel on lapsel kasvuspurdi perioodid, mil ta tahabki rohkem süüa ja seetõttu lühiaegselt võibki anda veidi rohkem. Kui aga ...

Loe edasi

mure

Tere mure on selline. Mu kaheksa kuune tüdar ei soovi roomad. kui panen kõhuli siis ei taha seal olla hakkab kohe kisama. Juhul kui ta istub siis läheb kuidagi kõhuli siis on nõus. Pöörab ainult kõhu pealt ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Soovitan Teil kindlasti pöörduda laste füsioterapeudi vastuvõtule. Muidugi on soovitav külastada ka lasteneuroloogi kui võimalik.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

GERD diagnoositud - luhike soogitoru

Kirjutan seoses oma lapsega. Ta on hetkel 3 kuune: kaalub 5,750kg ja ikkus 60,5cm. Olime Tartu haiglas Oktoobris diagnoosiga GER, GERD ja luhike soogitoru. Oleme kasutanud Ranitadine alates 2.5 nadalast ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Nende andmete alusel, mida kirjast lugeda võin on mul väga raske midagi soovitada. Mida tähendab lühike söögitoru, kui lühike see on? Seepärast ei saa ka midagi arvata operatsiooni ja ...

Loe edasi

Palavikus laps

Minu laps ja mees nakatusid viirusesse või grippi juba yle nädala tagasi. Esimestel päevadel oli palavik mõlemal yle 39 ja siis kolmandal kuni viienda päevani oli kôrgeim 38.5. Siis käisime arstil. Tehti ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Ilmselt on tegemist on viirushaigusega. Kopsupõletiku korral oleks põletikunäit 10 korda suurem.

Lugupidamisega,
Tiia Voor

Loe edasi

2,6 aastase magama jäämine

Tere.
Mure on 2,6 aastase lapse magama jäämisega. Nimelt on õhtused tegevused enne magama minemist kinnistunud juba mitu kuud (st. õhtune söömine, hammaste pesu, tuduriiete selga panemine ja raamatu ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Uinumisraskused võivad tekkida 2-3aastastel laste, kuna sel ajal toimuvad suured arengulised muutused ja laps hakkab üha enam tunnetama oma "mina" ning üheks enda kehtestamise vormiks ...

Loe edasi

Lapse gripi vastu vaktsineerimine.

Tere
Tahaksin teha lapsele kordus gripivaktsiini ( esimese sai novembri lõpus). Laps aga jäi haigeks ja tal tulid palavikukrambid ( ka teistkordselt esimest korda olid aasta alguses Jaanuaris). Käisime ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh pöördumast!
Vaktsineerida ma praegu ei soovita, sest vaktsineerimine on lapsele lisakoormus. Soovitan lapsega vältida rahvarohkeid kohti. Parim koht lapsele gripiperioodil on ...

Loe edasi

Imiku lõge

Tere!

Poeg sai just 7 kuuseks ja tal on suur lõge. Perearsti sõnul ei ole tegemist millegi erakorralisega, aga tavapärasest suurem on küll. Beebi on viimasel ajal hakanud just sülle võttes ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh pöördumast! Ärge muretsege, lapse lõge on tugev ja Teie oma lõuaga ei saanud talle mingit viga tekitada.
Olge tublid!
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

Lapse tervislik seisund

4a ja 6 k tütarlaps, kellel algas kolmas aasta lasteaias, on viimasel ajal väga sageli haige. Teiseks eluaastaks oli tal olnud vaid stomatiit, EBV (2013), kaks korda nohu ja kaks luumurdu (2013 ja 2014). ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Osteogenesis imperfectal on palju alavorme ja haiguspilt väga varieeruv. OI lastel on suurema tõenäosusega astmalaadsed või astmanähud ja nad põevad sagedamini hingamisteede haigusi. Seepäarst korduvate ...

Loe edasi

Beebi raputab pead

Lugupeetud doktor!

Meie laps on 8 kuud vana. Olen mures tema pearaputuste ja silda viskumiste pärast. 5.kuuselt märkasin esimesi pearaputamisi kuskil nädala vältel, googeldades leidsin, et ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh pöördumast! Arvestades Teie kirjeldusi pea raputamise kohta, arvan, et tegemist on loomulike lapseea liigutustega.
Last ei ole soovitav istuma panna, vaid ta peaks ise istuma tõusma ...

Loe edasi

vereanalüüs

Mida näitab vereanalüüsis CRV Kas CRV näitab viirusinfektsiooni ka?

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

CRV on c-reaktiivne valk, mille tase tõuseb kiiresti bakteritest põhjustatud põletiku korral, aga väiksel määral ka viirusinfektsioonide puhul. Tavaliselt jääb viirushaiguse korral CRV ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi