Immuniseerimine Autor: Marje Oona

Immuniseerimine on nakkushaiguste ennetamise viis. Selle all mõistetakse üldjuhul nakkushaiguste ärahoidmist vaktsiini manustamise teel ehk vaktsineerimist. Teatud juhtudel toimub nakkushaiguse ennetamine ka antikehade ehk immunoglobuliinide manustamise teel. Seda nimetatakse passiivseks immuniseerimiseks ning saadav immuunsus ehk nakkuskindlus on lühiajaline.

Vaktsineerimine tänapäevases tähenduses sai alguse rohkem kui 200 aastat tagasi, kui inglise arst Edward Jenner 1796. aastal pookis inimestele veiserõugeid ning avastas selle tagajärjel tekkiva immuunsuse inimese rõugete suhtes. Rõuged, mis 18. sajandil tapsid iga seitsmenda lapse Venemaal ning iga kümnenda lapse Rootsis ja Prantsusmaal, juuriti ülemaailmse rõugevastase immuniseerimisprogrammi abil täielikult välja – alates 1978. aastast ei ole maailmas esinenud mitte ühtegi rõugejuhtu. Eestis pole pärast 1937. aastat keegi rõugeisse haigestunud. Tänu vaktsineerimisele on kadumas ka lastehalvatus ehk poliomüeliit. Vaktsineerimine on tõhus ning ohutu viis ära hoida raskeid haigusi. Parem on haiguse teket ennetada kui haigust ja selle tüsistusi ravida, seda enam, et paljudel vaktsiini abil välditavatel nakkushaigustel puudub tõhus ravi.

Vaktsineerimine annab kindla kaitse nakkushaiguste vastu: lapseeas tehtud B-viirushepatiidi vaktsiini tõhusus on 95–100%, leetrite, punetiste ja mumpsivaktsiini tõhusus ligikaudu 95% ning difteeriavaktsiini tõhusus 97–98%. Mõnevõrra madalama efektiivsusega on läkaköha- ja tuberkuloosivaktsiin. Läkaköhavaktsiini tõhusus haiguse ärahoidmisel on ligikaudu 80–85%, ent isegi kui vaktsineeritud laps läkaköhasse haigestub, põeb ta haigust kergemal kujul.

Vaktsineerimine ei kaitse mitte ainult seda inimest, kellele vaktsiini on manustatud, vaid toob palju laiemat kasu. Kui valdav osa inimestest on nakkushaiguse suhtes immuunsed, siis see ei saagi levida, sest haigustekitaja ei leia vastuvõtlikku inimorganismi, keda nakatada. Nii kaitseb ühe inimese vaktsineerimine ka kõiki teisi ning tõkestab haiguste levikut.

Vaktsineerimisele on väga vähe vastunäidustusi. Vaktsiini manustamine on vastunäidustatud, kui sellele vaktsiinile või tema koostisosadele on tekkinud anafülaktilist tüüpi ülitundlikkus. Munaallergia ei ole leetrite, punetiste ja mumpsivaktsiinile vastunäidustuseks. Raseduse ajal ja immuunpuudulikkuse korral on vastunäidustatud elusvaktsiinid.

Kui lapsel on palavik või kui ta on raskesti haige, lükatakse vaktsineerimine edasi kuni lapse paranemiseni. Kergekujuline haigus (nt nohu) pole vaktsineerimisel takistuseks. 

Vaktsineerimisel võib ilmneda kõrvaltoimeid: vaktsineeritul tõuseb palavik, süstekoht on valus, punetav ja turses. Palaviku langetamiseks ning süstekoha valu leevendamiseks sobib paratsetamool, turses ja punetavale süstekohale võib panna jaheda kompressi. Teiste kõrvaltoimete tõenäosus on väike: tuberkuloosivaktsiin võib ühel juhul 1000 kuni 10 000 vaktsineerimise kohta põhjustada kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemist ja lümfisõlmepõletikku, mumpsivaktsiin aga ühel vaktsineeritul sajast mõne nädala möödudes turset kaela piirkonnas. Väga harva tekivad palavikukrambid, laialdane turse jäseme piirkonnas, vereliistakute vähesus jt lühiajalised kõrvaltoimed. Immuniseerimisega seotud anafülaktilise reaktsiooni või püsivate jääknähtude risk on üliväike, suurusjärgus üks juhtum miljoni kohta.

Anafülaktilise reaktsiooni korral on vajalik kiire esmaabi, seetõttu soovitatakse pärast vaktsiinisüsti saamist viibida vähemalt 15 minutit tervishoiuasutuses. Kõikidest vaktsineerimisjärgsetest kõrvalnähtudest tuleks teavitada perearsti, et need nähud korrektselt registreerida ja välja ravida.

Vaktsineerimisest saadavat kasu võidakse vahel alahinnata ning sellega seonduvaid riske ülehinnata, sest nakkushaiguste tegelik ohtlikkus on hakanud ununema. Vaktsiinid kaitsevad ainult kindlate nakkushaiguste eest ega mõjuta haigestumist teistesse haigustesse. Vaktsineerimise aeg võib juhuslikult kokku langeda mõne muu haiguse või tervisehäda tekkega, kuid see ei tähenda põhjuslikku seost nende vahel ega anna alust vaktsineerimise ohutuses kahelda. On tähtis teada, et kõikide vaktsiinidega on korraldatud palju teadusuuringuid ning ei ole leitud, et vaktsineerimised põhjustaksid püsivaid ajukahjustusi, autismi, suhkurtõbe, imikute äkksurma, astmat või muid haigusi ning vaevusi. Üks levinumaid väärarvamusi on, et vaktsiinide manustamine nõrgestab immuunsüsteemi. Tegelikult tugevdab vaktsineerimine immuunsust, seda siiski nende nakkushaiguste osas, mille vastu on vaktsineeritud. Vaktsineerimine ei muuda inimest teistele nakkushaigustele vastuvõtlikumaks, vaktsineeritud ei põe mittevaktsineeritutega võrreldes sagedamini ei külmetus- ega muid haigusi. Samas on maailmas teada juhtumeid, kui hirmud ja vääruskumused on põhjustanud küllalt laialdast vaktsineerimisest keeldumist, mis omakorda on soodustanud nakkushaiguste puhangute taasteket (nt läkaköhapuhangud

1970.–80. aastatel Suurbritannias, Rootsis ja Jaapanis ning leetritepuhangud 21. sajandi algul Iirimaal ja Suurbritannias). Vaktsineerimiste tähtsust nakkushaiguste kiire leviku tõkestamisel illustreerib veenvalt Hollandi näide. Hollandis keelduvad ühe religioosse kogukonna liikmed vaktsineerimistest, mistõttu selles kogukonnas esineb regulaarselt massilist haigestumist leetritesse ja punetistesse, mis on põhjustanud surmajuhtumeid ning arenguhäiretega laste sünde. Et Hollandis on enamik elanikkonnast vaktsineeritud, pole need haigused seal laiemalt levinud. Küll aga on haiguspuhangud levinud kiiresti sama religioosse kogukonna liikmete hulka Kanadas.

Vt ka anafülaksia, immuniseerimiskava, vaktsiin.

Nõuanded sel teemal

Lapsel hüsteeriahood

Tere!
Olen noor ema 2 kuuse lapsega. Paar viimast päeva on lapsel olnud justkui hüsteeriahood, karjub hüsteeriliselt ja absoluutselt miski ei rahusta teda. Ta hakkab väga ootamatult karjuma, üks ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere ja aitäh pöördumast!
Tegemist on tõenäoliselt gaasivaludega või nn. närviliste nutuhoogudega, mis lapse vanusega kaovad.
Olge kannatlik!
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

Imiku pärast suur mure.

Tere.
Mul on suur mure loodan, et oskate öelda kas see on allergia või akne? Vôi hoopis midagi muud? On vaja näitana minna kellegile kohe?
Lisasin pildi.
Nägu punniline, punased laigud.

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kui lööve on ainult näol, siis suure tõenäosusega on tegemist imiku aknega. See tekib tavaliselt 2-4 elunädalal ja on iseparanev seisund, st enamasti ravi ei ole vaja.

Lugupidamisega, ...

Loe edasi

Imikul nina kinni öösiti

Tere! Mul laps on 2,5 kuune ja tal läheb nina öösiti alati kinni (viimasel ajal ka päeval magades) ja hommikuks on ninas kollid, muul ajal päeval on nina lahti ja kõik ok. Panen ninna meresoola speid, ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Väikese lapse ninakäigud on kitsad ning laps ise ei oska nina nuusata ja seepärast kipuvad sinna ka kergemini ninakollid tekkima. Aevastamisega püüabki nina kollidest vabaneda.
Ega ...

Loe edasi

Coli bakteri kordumine

Tere!
Küsimusi on mitu ja mure suur. Loodan, et saate aidata.
Lapsel tekkis 7kuu vanuselt esmakordselt äge kuseteede põletik (sh kõrge palavik). Perearsti sõnul oli see tingitud järveveest, ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kolibakter (E.coli) ehk soolekepike elab kõikide inimeste soolestikus, see normaalse soolefloora on üks bakter.
Miks mõnel lapsel satub soolekepike kuseteedesse, täpselt ei teata. ...

Loe edasi

pneuomokokk vaktsiinid

Sooviksin selgitust pneukoki vaktsiinide kohta Pneumovax23 ja Prevenar13: mis on nende erinevused ja mille järgi valida. Soov on vaktsineerida nii ennast kui täiskasvanud poega, kellel taustal sagedased ...

Eda Tamm

Vastas dr Eda Tamm

Pneumokoki vaktsiinid on mõeldud bakteri poolt põhjustatud infektsioonide ( kõrvapõletik, kopsupõletik, ajukelmepõletik jms) profülaktikaks. Prevenar 13 on mõeldud eelkõige 2 aastastele lastele ja täiskasvanutele. ...

Loe edasi

Beebi kakamine

Tere

Mure on tekkinud mu 3 kuuse beebiga. Nimelt on ta 2 elukuust alates saanud rinnapiima+ rpa (algul aptamil aga viimsed 3 päeva annan tuttelit). Kaks nädalat tagasi kakas ta igapäev mitu ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Vabandan, et minu vastus viibis, sest olin puhkusel. Piimasegu muutus võib tekitada kõhukinnisust. Piimasegu saav lap kakab harvemini kui rinnapiima sööja. Kõhukinnisuse korral võiks ...

Loe edasi

Lapsel kreatiini kinaasi tase veres kōrge

Tere!

2019. aasta oktoobris käisin oma pojaga laste neuroloogi vastuvōtul. Muuhulgas suunas arst meid vereproovi tegema. Tulemusi analüüsides märkis ära, et kreatiini kinaasi tase veres ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere ja aitäh pöördumast!
Arvan, et Teil pole vaja muretseda. Need analüüsid võib normi piires olevaiks hinnata.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

Piimasegu

Tere!
1 kuune ja 5 päeva vanune laps sööb ainult piimasegu. Kaaluks tal sündides 4620g ja eelmine nädal 5690g.Piimasegu söõb 980-1100l päevas. Tagasi heide vahest ikka suur ja vahest pole ùldse. ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Piimasegu ööpäevane kogus ei tohiks ületada 1000 ml. Pigem võiks piimasegu kogus jääda kuni teise elukuu lõpuni kuni 900 ml. Kui laps sööb rohkem, kui talle vajalik, siis tekibki kergemini ...

Loe edasi

Lõge

Tere!

Kas peaks tundma muret 2kuuse lapse pärast, kui lõge on mõlemat pidi ainult 1 sõrme laiune?
Naeratab, koogab, hoiab pead ja peaümbermõõt on 39cm, pikkus 59cm kaal 6.4kg.
Mida ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere ja aitäh pöördumast!
Muretsemiseks põhjust ei ole. Lõgeme suurusel üksi ei ole tähtsust, seda tuleb vaadata koos lapse muude parameetritega.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

Lapse pea kuju.

Tere!
Mis meile on vaja teha sellega?
Ohtlik see lapsele?
Kuhu on vaja pöörduda selle problemiga?

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Ma ei näe pildil midagi sellist, mis võiks lapsele ohtlik olla.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi