Immuniseerimine Autor: Marje Oona

Immuniseerimine on nakkushaiguste ennetamise viis. Selle all mõistetakse üldjuhul nakkushaiguste ärahoidmist vaktsiini manustamise teel ehk vaktsineerimist. Teatud juhtudel toimub nakkushaiguse ennetamine ka antikehade ehk immunoglobuliinide manustamise teel. Seda nimetatakse passiivseks immuniseerimiseks ning saadav immuunsus ehk nakkuskindlus on lühiajaline.

Vaktsineerimine tänapäevases tähenduses sai alguse rohkem kui 200 aastat tagasi, kui inglise arst Edward Jenner 1796. aastal pookis inimestele veiserõugeid ning avastas selle tagajärjel tekkiva immuunsuse inimese rõugete suhtes. Rõuged, mis 18. sajandil tapsid iga seitsmenda lapse Venemaal ning iga kümnenda lapse Rootsis ja Prantsusmaal, juuriti ülemaailmse rõugevastase immuniseerimisprogrammi abil täielikult välja – alates 1978. aastast ei ole maailmas esinenud mitte ühtegi rõugejuhtu. Eestis pole pärast 1937. aastat keegi rõugeisse haigestunud. Tänu vaktsineerimisele on kadumas ka lastehalvatus ehk poliomüeliit. Vaktsineerimine on tõhus ning ohutu viis ära hoida raskeid haigusi. Parem on haiguse teket ennetada kui haigust ja selle tüsistusi ravida, seda enam, et paljudel vaktsiini abil välditavatel nakkushaigustel puudub tõhus ravi.

Vaktsineerimine annab kindla kaitse nakkushaiguste vastu: lapseeas tehtud B-viirushepatiidi vaktsiini tõhusus on 95–100%, leetrite, punetiste ja mumpsivaktsiini tõhusus ligikaudu 95% ning difteeriavaktsiini tõhusus 97–98%. Mõnevõrra madalama efektiivsusega on läkaköha- ja tuberkuloosivaktsiin. Läkaköhavaktsiini tõhusus haiguse ärahoidmisel on ligikaudu 80–85%, ent isegi kui vaktsineeritud laps läkaköhasse haigestub, põeb ta haigust kergemal kujul.

Vaktsineerimine ei kaitse mitte ainult seda inimest, kellele vaktsiini on manustatud, vaid toob palju laiemat kasu. Kui valdav osa inimestest on nakkushaiguse suhtes immuunsed, siis see ei saagi levida, sest haigustekitaja ei leia vastuvõtlikku inimorganismi, keda nakatada. Nii kaitseb ühe inimese vaktsineerimine ka kõiki teisi ning tõkestab haiguste levikut.

Vaktsineerimisele on väga vähe vastunäidustusi. Vaktsiini manustamine on vastunäidustatud, kui sellele vaktsiinile või tema koostisosadele on tekkinud anafülaktilist tüüpi ülitundlikkus. Munaallergia ei ole leetrite, punetiste ja mumpsivaktsiinile vastunäidustuseks. Raseduse ajal ja immuunpuudulikkuse korral on vastunäidustatud elusvaktsiinid.

Kui lapsel on palavik või kui ta on raskesti haige, lükatakse vaktsineerimine edasi kuni lapse paranemiseni. Kergekujuline haigus (nt nohu) pole vaktsineerimisel takistuseks. 

Vaktsineerimisel võib ilmneda kõrvaltoimeid: vaktsineeritul tõuseb palavik, süstekoht on valus, punetav ja turses. Palaviku langetamiseks ning süstekoha valu leevendamiseks sobib paratsetamool, turses ja punetavale süstekohale võib panna jaheda kompressi. Teiste kõrvaltoimete tõenäosus on väike: tuberkuloosivaktsiin võib ühel juhul 1000 kuni 10 000 vaktsineerimise kohta põhjustada kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemist ja lümfisõlmepõletikku, mumpsivaktsiin aga ühel vaktsineeritul sajast mõne nädala möödudes turset kaela piirkonnas. Väga harva tekivad palavikukrambid, laialdane turse jäseme piirkonnas, vereliistakute vähesus jt lühiajalised kõrvaltoimed. Immuniseerimisega seotud anafülaktilise reaktsiooni või püsivate jääknähtude risk on üliväike, suurusjärgus üks juhtum miljoni kohta.

Anafülaktilise reaktsiooni korral on vajalik kiire esmaabi, seetõttu soovitatakse pärast vaktsiinisüsti saamist viibida vähemalt 15 minutit tervishoiuasutuses. Kõikidest vaktsineerimisjärgsetest kõrvalnähtudest tuleks teavitada perearsti, et need nähud korrektselt registreerida ja välja ravida.

Vaktsineerimisest saadavat kasu võidakse vahel alahinnata ning sellega seonduvaid riske ülehinnata, sest nakkushaiguste tegelik ohtlikkus on hakanud ununema. Vaktsiinid kaitsevad ainult kindlate nakkushaiguste eest ega mõjuta haigestumist teistesse haigustesse. Vaktsineerimise aeg võib juhuslikult kokku langeda mõne muu haiguse või tervisehäda tekkega, kuid see ei tähenda põhjuslikku seost nende vahel ega anna alust vaktsineerimise ohutuses kahelda. On tähtis teada, et kõikide vaktsiinidega on korraldatud palju teadusuuringuid ning ei ole leitud, et vaktsineerimised põhjustaksid püsivaid ajukahjustusi, autismi, suhkurtõbe, imikute äkksurma, astmat või muid haigusi ning vaevusi. Üks levinumaid väärarvamusi on, et vaktsiinide manustamine nõrgestab immuunsüsteemi. Tegelikult tugevdab vaktsineerimine immuunsust, seda siiski nende nakkushaiguste osas, mille vastu on vaktsineeritud. Vaktsineerimine ei muuda inimest teistele nakkushaigustele vastuvõtlikumaks, vaktsineeritud ei põe mittevaktsineeritutega võrreldes sagedamini ei külmetus- ega muid haigusi. Samas on maailmas teada juhtumeid, kui hirmud ja vääruskumused on põhjustanud küllalt laialdast vaktsineerimisest keeldumist, mis omakorda on soodustanud nakkushaiguste puhangute taasteket (nt läkaköhapuhangud

1970.–80. aastatel Suurbritannias, Rootsis ja Jaapanis ning leetritepuhangud 21. sajandi algul Iirimaal ja Suurbritannias). Vaktsineerimiste tähtsust nakkushaiguste kiire leviku tõkestamisel illustreerib veenvalt Hollandi näide. Hollandis keelduvad ühe religioosse kogukonna liikmed vaktsineerimistest, mistõttu selles kogukonnas esineb regulaarselt massilist haigestumist leetritesse ja punetistesse, mis on põhjustanud surmajuhtumeid ning arenguhäiretega laste sünde. Et Hollandis on enamik elanikkonnast vaktsineeritud, pole need haigused seal laiemalt levinud. Küll aga on haiguspuhangud levinud kiiresti sama religioosse kogukonna liikmete hulka Kanadas.

Vt ka anafülaksia, immuniseerimiskava, vaktsiin.

Nõuanded sel teemal

Laps sikutab juukseid

Tere! Laps on 1a9k vanune (tüdruk) ning enne magama jäämist (enamasti ööunne) sikutab oma juukseid ning mõnikord siis lakub juuksekarvu käel (kestnud 3-4 nädalat). See ei ole iga õhtu nii, aga u 4-5 õhtut ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere
Aitäh pöördumast! Lapsel tekivad pinged, mida ta omal viisil maandab. Katsuge talle lugeda enne magamajäämist, siis kaob tõenäoliselt ka juuste kakkumine.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

Beebi öine magamine ning kõhukinnisus.

Tere!
Minu suur mure järgmine. Beebi on sünnist peale vaevanud gaasid mille tõttu pole öösel maganud..kui saab rinda siis magab max pool tundi ning siis pean sülle võtma ja siis jääb magama mis kestab ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kaheksakuune laps peab kindlasti saama lisatoitu - putru, köögi- ja puuvilja, liha. Kõhukinnisuse korral peaks sobima täistera kaerahelbepuder, samas nisu ja riis on kinnistava toimega. ...

Loe edasi

nahaloove

lapse labakäte välispind muutus kareda tumepruuni laatund katuga varem oli kuunarliigese piirkonnas mollusk mis on paranemas lööve ei sügele käed oleks nagu mustad

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Ilma löövet nägemata ei oska mingit diagnoosi panna. Kui nahk on kare, siis sobivad leevenduseks pehmendavad kreemid. Lööbe püsimisel pöörduge perearsti või nahaarsti vastuvõtule.
Loe edasi

Beebi käitumine

Tere!

Olen väga mures, kuna laps on sünnist saadik väga rahutu ja jorisev ja virisev olnud, miski talle kunagi ei meeldi ja ainult röögib, laps saab kohe 6kuuseks, mulle on see väga kurnav ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kuna imik rääkida ei oska, siis tema suhtlusvahendiks ongi nutt. Kuuekuune imik võib ööpäevas nutta 2-2,5 tundi.
Tavalised nutu põhjused on väsimus, tühi kõht, märg mähe, vale ...

Loe edasi

Beebi käte ja jalgade väristamine

Tere!
Küsimus beebi käte ja jalgade väristamise kohta. Laps on kohe saamas 9kuu vanuseks. Väristamine on kestnud maksimaalselt paar kuud, mitte kauem. Pigem panen tähele just viimasel ajal, viimase ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Tegemist on tavapärase laste arengu käigus esineva tegevusega. Püüdke lapse tähelepanu mujale viia kui ta niimoodi jalgu pulka ajab ja väristab, siis kaob ka see komme. Tegemist on lapseea ...

Loe edasi

Laps ajab keha pingesse

Mu kohe kohe 2a saaval neiul on kombeks vahest harva ja just istudes ajada keha pingesse (väristada) ja väristab pead samal ajal. Hinge hoiab ka kinni siis. See kestab ainult sekundid. Kas see on tal nüüd ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Tõenäoliselt on tegemist lapseea onanismiga, mil tüdruk avastab oma mõnupunkte. Katsuge see tegevus katkestada millegagi, mis talle huvi pakub. See on mööduv nähtus ja kaob lapse kasvades.
Loe edasi

Puugivaktsiini kolmas süst

Tere!
Vaktsineerisin ennast 2016 septembris puukentsefaliidi vastu.
Teise süsti sain kuu aega hiljem oktoobris.
Kolmas süst (mille oleksin pidanud tegema hiljemalt 2017 oktoobris) on ...

Eda Tamm

Vastas dr Eda Tamm

Tere!

Praegu tuleks kohe ära teha 1 doos vaktsiini. Järgmine vaktsineerimine 3 aasta pärast ja edaspidi iga 5 aasta pärast.

Loe edasi

Kurgumandlid

Tere

Minu lapsele pandi diagnoosiks krooniline mandlipõletik e tonsilliit. Mandlid on suured ja ava väike (cm). Kirurg soovitas lõikust. Kas see on õigustatud või tuleks oodata? Laps magab ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kui mandlites on krooniline põletik, siis võiks ikkagi mandlid eemaldada, sest põletikukolle ei ole organismile hea.
Kui laps norskab ja nohiseb ja magab suu lahti, siis tuleks ...

Loe edasi

Valge asi keele taga/lõpus

Mis asi see on keele taga või lõpus? Valge asi

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

See on epiglottis ehk kõripealis.


Lugupidamisega,
Tiia Voor

Loe edasi

3 kuuse imiku silmad

Tere, mure järgmine, et beebi saamas kohe 3 kuuseks ja vaatab tihti üle pea. Olen proovinud teda keerata selles suunas kui vaatab ,et äkki midagi köitvat tema jaoks aga siis hakkab jälle üle pea vaatama. ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Arvan, et muretsemiseks pole olulist põhjust. Tõenäoliselt on beebi seljalihased veidi pinges ning seetõttu tekib selline asend. Lapse kasvades see kaob.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi