Immuniseerimine Autor: Marje Oona

Immuniseerimine on nakkushaiguste ennetamise viis. Selle all mõistetakse üldjuhul nakkushaiguste ärahoidmist vaktsiini manustamise teel ehk vaktsineerimist. Teatud juhtudel toimub nakkushaiguse ennetamine ka antikehade ehk immunoglobuliinide manustamise teel. Seda nimetatakse passiivseks immuniseerimiseks ning saadav immuunsus ehk nakkuskindlus on lühiajaline.

Vaktsineerimine tänapäevases tähenduses sai alguse rohkem kui 200 aastat tagasi, kui inglise arst Edward Jenner 1796. aastal pookis inimestele veiserõugeid ning avastas selle tagajärjel tekkiva immuunsuse inimese rõugete suhtes. Rõuged, mis 18. sajandil tapsid iga seitsmenda lapse Venemaal ning iga kümnenda lapse Rootsis ja Prantsusmaal, juuriti ülemaailmse rõugevastase immuniseerimisprogrammi abil täielikult välja – alates 1978. aastast ei ole maailmas esinenud mitte ühtegi rõugejuhtu. Eestis pole pärast 1937. aastat keegi rõugeisse haigestunud. Tänu vaktsineerimisele on kadumas ka lastehalvatus ehk poliomüeliit. Vaktsineerimine on tõhus ning ohutu viis ära hoida raskeid haigusi. Parem on haiguse teket ennetada kui haigust ja selle tüsistusi ravida, seda enam, et paljudel vaktsiini abil välditavatel nakkushaigustel puudub tõhus ravi.

Vaktsineerimine annab kindla kaitse nakkushaiguste vastu: lapseeas tehtud B-viirushepatiidi vaktsiini tõhusus on 95–100%, leetrite, punetiste ja mumpsivaktsiini tõhusus ligikaudu 95% ning difteeriavaktsiini tõhusus 97–98%. Mõnevõrra madalama efektiivsusega on läkaköha- ja tuberkuloosivaktsiin. Läkaköhavaktsiini tõhusus haiguse ärahoidmisel on ligikaudu 80–85%, ent isegi kui vaktsineeritud laps läkaköhasse haigestub, põeb ta haigust kergemal kujul.

Vaktsineerimine ei kaitse mitte ainult seda inimest, kellele vaktsiini on manustatud, vaid toob palju laiemat kasu. Kui valdav osa inimestest on nakkushaiguse suhtes immuunsed, siis see ei saagi levida, sest haigustekitaja ei leia vastuvõtlikku inimorganismi, keda nakatada. Nii kaitseb ühe inimese vaktsineerimine ka kõiki teisi ning tõkestab haiguste levikut.

Vaktsineerimisele on väga vähe vastunäidustusi. Vaktsiini manustamine on vastunäidustatud, kui sellele vaktsiinile või tema koostisosadele on tekkinud anafülaktilist tüüpi ülitundlikkus. Munaallergia ei ole leetrite, punetiste ja mumpsivaktsiinile vastunäidustuseks. Raseduse ajal ja immuunpuudulikkuse korral on vastunäidustatud elusvaktsiinid.

Kui lapsel on palavik või kui ta on raskesti haige, lükatakse vaktsineerimine edasi kuni lapse paranemiseni. Kergekujuline haigus (nt nohu) pole vaktsineerimisel takistuseks. 

Vaktsineerimisel võib ilmneda kõrvaltoimeid: vaktsineeritul tõuseb palavik, süstekoht on valus, punetav ja turses. Palaviku langetamiseks ning süstekoha valu leevendamiseks sobib paratsetamool, turses ja punetavale süstekohale võib panna jaheda kompressi. Teiste kõrvaltoimete tõenäosus on väike: tuberkuloosivaktsiin võib ühel juhul 1000 kuni 10 000 vaktsineerimise kohta põhjustada kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemist ja lümfisõlmepõletikku, mumpsivaktsiin aga ühel vaktsineeritul sajast mõne nädala möödudes turset kaela piirkonnas. Väga harva tekivad palavikukrambid, laialdane turse jäseme piirkonnas, vereliistakute vähesus jt lühiajalised kõrvaltoimed. Immuniseerimisega seotud anafülaktilise reaktsiooni või püsivate jääknähtude risk on üliväike, suurusjärgus üks juhtum miljoni kohta.

Anafülaktilise reaktsiooni korral on vajalik kiire esmaabi, seetõttu soovitatakse pärast vaktsiinisüsti saamist viibida vähemalt 15 minutit tervishoiuasutuses. Kõikidest vaktsineerimisjärgsetest kõrvalnähtudest tuleks teavitada perearsti, et need nähud korrektselt registreerida ja välja ravida.

Vaktsineerimisest saadavat kasu võidakse vahel alahinnata ning sellega seonduvaid riske ülehinnata, sest nakkushaiguste tegelik ohtlikkus on hakanud ununema. Vaktsiinid kaitsevad ainult kindlate nakkushaiguste eest ega mõjuta haigestumist teistesse haigustesse. Vaktsineerimise aeg võib juhuslikult kokku langeda mõne muu haiguse või tervisehäda tekkega, kuid see ei tähenda põhjuslikku seost nende vahel ega anna alust vaktsineerimise ohutuses kahelda. On tähtis teada, et kõikide vaktsiinidega on korraldatud palju teadusuuringuid ning ei ole leitud, et vaktsineerimised põhjustaksid püsivaid ajukahjustusi, autismi, suhkurtõbe, imikute äkksurma, astmat või muid haigusi ning vaevusi. Üks levinumaid väärarvamusi on, et vaktsiinide manustamine nõrgestab immuunsüsteemi. Tegelikult tugevdab vaktsineerimine immuunsust, seda siiski nende nakkushaiguste osas, mille vastu on vaktsineeritud. Vaktsineerimine ei muuda inimest teistele nakkushaigustele vastuvõtlikumaks, vaktsineeritud ei põe mittevaktsineeritutega võrreldes sagedamini ei külmetus- ega muid haigusi. Samas on maailmas teada juhtumeid, kui hirmud ja vääruskumused on põhjustanud küllalt laialdast vaktsineerimisest keeldumist, mis omakorda on soodustanud nakkushaiguste puhangute taasteket (nt läkaköhapuhangud

1970.–80. aastatel Suurbritannias, Rootsis ja Jaapanis ning leetritepuhangud 21. sajandi algul Iirimaal ja Suurbritannias). Vaktsineerimiste tähtsust nakkushaiguste kiire leviku tõkestamisel illustreerib veenvalt Hollandi näide. Hollandis keelduvad ühe religioosse kogukonna liikmed vaktsineerimistest, mistõttu selles kogukonnas esineb regulaarselt massilist haigestumist leetritesse ja punetistesse, mis on põhjustanud surmajuhtumeid ning arenguhäiretega laste sünde. Et Hollandis on enamik elanikkonnast vaktsineeritud, pole need haigused seal laiemalt levinud. Küll aga on haiguspuhangud levinud kiiresti sama religioosse kogukonna liikmete hulka Kanadas.

Vt ka anafülaksia, immuniseerimiskava, vaktsiin.

Nõuanded sel teemal

2 nädalane imik ja hääl ära .

Imikul on läinid hääl ära. Kas peaksin muret tundma ning arsti poole pöörduma (perearst teisipäeval)? Kuskil portaalis kirjutas et läheb ise üle. Nutta pole saanud tal lasta , kuna koguaeg on rinnal. Väljas ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kui lisaks häälekähedusele muid nähte (köha, nohu, palavik, rahutus) pole, laps sööb hästi ja magab tavapäraselt, siis võite last jälgida ning tõenäoliselt möödub kähedus iseeneslikult. ...

Loe edasi

laps

Tere,mul on pooleteist aastane laps ,mure selles,et pidevalt tal kõht kinni (pabulad) ja harva nagu plasteliin, olen andnud probiootikume aga pole kasu,piimasegu viimasel ajal ei taha vaid juua pigem,mure ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kiudainetevaene toit ning vähene vedelik on sagedasemad kõhukinnisuse põhjused. Toit peab sisaldab kiudaineid, mis muudavad roojamassid pehmemaks ja ergutavad sooletööd. Kiudaineterikkad ...

Loe edasi

Lapsel valud rinnus

Tere. Minu 9 aastane poiss on hakanud kurtma valude üle rinnus. Tekib see sporti tehes või peale seda. Algul arvasin, et nö pistab, aga valud tekivad ka peale füüsilist koormust. Puhates valu ka mõõdub.

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Valu rindkeres lastel on eelkõige seotud luu- ja lihaskonna valudega, mis võivad tekkida just sporti tehes. Need valud ei ole tavaliselt püsivad ja mööduvad paari nädala jooksul. Kas ...

Loe edasi

Laps lonkab

Tere!

Mure selline, et laps hakkas järsku lonkama. Lasteaias midagi ei juhtunud, jooksis isale vastu ja kui isa lapse maha pani siis järsku laps lonkab. Üks jalg käib põlvest nagu hästi sirgeks. ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Lonkamine võib tekkida ükspuha, millise jalaosa (varvastest kuni puusani) haigusliku seisundi puhul. Last uurimata, ei saa mingit diagnoosi ütelda. Lonkamise põhjuseks võib olla põletik, ...

Loe edasi

Reflukshaigus ja rasedus

Tere
Lgp. Doktor!

Minul on selline mure, paar aastat tagasi diangnoositi minu kaebuste ja gastroskoopia põhjal osöfagiidita tagasivooluhaigus. Olen teinud pidevalt omeprasooli kuure, ...

Karmen Joller

Vastas dr Karmen Joller

Tere!

Rasedus muudab kehas palju ja reflukshaigus ägeneb raseduse foonil sageli. Kahjuks ei selgu tekstist, mitmes rasedusnädal teil on, aga saan aru, et vist üsna päris alguses. Omeprasool ...

Loe edasi

jalavalu

Tere!

Paar kuud pärast sünnitust hakkas mul valutama parem jalg. Valu lõi puusa ning kiirgas edasi reide. Imetamise ajal oli valu väga terav. Sünnitamisest on nüüdseks möödas 11 kuud ja olen ...

Karmen Joller

Vastas dr Karmen Joller

Tere!

Ilma ise teid nägemata on keeruline arvata, mis teie vaevuste põhjuseks olla võib. Kirjelduse järgi jääb mulje, et teie vaevused lähtuvad siiski alaseljast. Kui vaevused on suuremad ...

Loe edasi

1-aastase pissimine

Tere!
Lasen oma 1.2-aastasel lapsel päevasel ajal vahepeal ilma mähkmeta olla ning peaaegu iga päev juhtub nii, et ta pissib 10 - 15 minuti jooksul 3 korda. Jõuan alles eelmise loigu ära koristada, ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Pissimise sagedus ja kogus sõltub oleneb saadavast vedelikuhulgast, mida rohkem laps joob, seda rohkem ka pissib. Ilmselt on Teil kodus raske korraldada, et paar päeva jooksul saada ...

Loe edasi

B-hepatiidiviiruse pinnaantigeeni vastased antikehad.

Tere.
Mis võib tähendada, et B-hepatiidiviiruse pinnaantigeeni vastased antikehad on 371.28, aga peab olema mitte rohkem kui 10. B-hepatiidiviiruse pinnaantigeen on negatiivne.

Eda Tamm

Vastas dr Eda Tamm

Tere!

B-hepatiidiviiruse pinna-antigeen (HBsAg) on üks B-hepatiidi diagnostilistest markeritest. Kui see on negatiivne, siis tõenäoliselt infektsiooni ei ole. HBsAg vastased antikehad on kõrges ...

Loe edasi

Kõhuvalu

Tere. 3a poisil pikemat aega kõhuvalu, aasta kindlasti on kurtnud. Kakas peaaegu igapäev, aga ikkagi kurtis, et kõht valutab. Võiks öelda, et tihti oli kaka vedel, isegi nagu selline kihisev. Oli kordi, ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Lastel esineb sageli kõhuvalusid mis on enamasti nn. funktsionaalsed, st, et kõik Veel on olemas selline haigus nagu väikelapse kõhulahtisus, mis esineb sagedamini poistel vanuses 1-5 ...

Loe edasi

Beebi silmad ei avane võrdselt

Tere! 2.5 kuune ajaline beebi on algusest peale avanud parema silma täielikult, vasak jääb võrreldes paremaga pisut pilukile. Silmamunad liiguvad ilusti koos ja silmamustad on sama suurusega, lihtsalt ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh pöördumast! Arvan, et see on mööduv mure.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi