Immuniseerimine Autor: Marje Oona

Immuniseerimine on nakkushaiguste ennetamise viis. Selle all mõistetakse üldjuhul nakkushaiguste ärahoidmist vaktsiini manustamise teel ehk vaktsineerimist. Teatud juhtudel toimub nakkushaiguse ennetamine ka antikehade ehk immunoglobuliinide manustamise teel. Seda nimetatakse passiivseks immuniseerimiseks ning saadav immuunsus ehk nakkuskindlus on lühiajaline.

Vaktsineerimine tänapäevases tähenduses sai alguse rohkem kui 200 aastat tagasi, kui inglise arst Edward Jenner 1796. aastal pookis inimestele veiserõugeid ning avastas selle tagajärjel tekkiva immuunsuse inimese rõugete suhtes. Rõuged, mis 18. sajandil tapsid iga seitsmenda lapse Venemaal ning iga kümnenda lapse Rootsis ja Prantsusmaal, juuriti ülemaailmse rõugevastase immuniseerimisprogrammi abil täielikult välja – alates 1978. aastast ei ole maailmas esinenud mitte ühtegi rõugejuhtu. Eestis pole pärast 1937. aastat keegi rõugeisse haigestunud. Tänu vaktsineerimisele on kadumas ka lastehalvatus ehk poliomüeliit. Vaktsineerimine on tõhus ning ohutu viis ära hoida raskeid haigusi. Parem on haiguse teket ennetada kui haigust ja selle tüsistusi ravida, seda enam, et paljudel vaktsiini abil välditavatel nakkushaigustel puudub tõhus ravi.

Vaktsineerimine annab kindla kaitse nakkushaiguste vastu: lapseeas tehtud B-viirushepatiidi vaktsiini tõhusus on 95–100%, leetrite, punetiste ja mumpsivaktsiini tõhusus ligikaudu 95% ning difteeriavaktsiini tõhusus 97–98%. Mõnevõrra madalama efektiivsusega on läkaköha- ja tuberkuloosivaktsiin. Läkaköhavaktsiini tõhusus haiguse ärahoidmisel on ligikaudu 80–85%, ent isegi kui vaktsineeritud laps läkaköhasse haigestub, põeb ta haigust kergemal kujul.

Vaktsineerimine ei kaitse mitte ainult seda inimest, kellele vaktsiini on manustatud, vaid toob palju laiemat kasu. Kui valdav osa inimestest on nakkushaiguse suhtes immuunsed, siis see ei saagi levida, sest haigustekitaja ei leia vastuvõtlikku inimorganismi, keda nakatada. Nii kaitseb ühe inimese vaktsineerimine ka kõiki teisi ning tõkestab haiguste levikut.

Vaktsineerimisele on väga vähe vastunäidustusi. Vaktsiini manustamine on vastunäidustatud, kui sellele vaktsiinile või tema koostisosadele on tekkinud anafülaktilist tüüpi ülitundlikkus. Munaallergia ei ole leetrite, punetiste ja mumpsivaktsiinile vastunäidustuseks. Raseduse ajal ja immuunpuudulikkuse korral on vastunäidustatud elusvaktsiinid.

Kui lapsel on palavik või kui ta on raskesti haige, lükatakse vaktsineerimine edasi kuni lapse paranemiseni. Kergekujuline haigus (nt nohu) pole vaktsineerimisel takistuseks. 

Vaktsineerimisel võib ilmneda kõrvaltoimeid: vaktsineeritul tõuseb palavik, süstekoht on valus, punetav ja turses. Palaviku langetamiseks ning süstekoha valu leevendamiseks sobib paratsetamool, turses ja punetavale süstekohale võib panna jaheda kompressi. Teiste kõrvaltoimete tõenäosus on väike: tuberkuloosivaktsiin võib ühel juhul 1000 kuni 10 000 vaktsineerimise kohta põhjustada kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemist ja lümfisõlmepõletikku, mumpsivaktsiin aga ühel vaktsineeritul sajast mõne nädala möödudes turset kaela piirkonnas. Väga harva tekivad palavikukrambid, laialdane turse jäseme piirkonnas, vereliistakute vähesus jt lühiajalised kõrvaltoimed. Immuniseerimisega seotud anafülaktilise reaktsiooni või püsivate jääknähtude risk on üliväike, suurusjärgus üks juhtum miljoni kohta.

Anafülaktilise reaktsiooni korral on vajalik kiire esmaabi, seetõttu soovitatakse pärast vaktsiinisüsti saamist viibida vähemalt 15 minutit tervishoiuasutuses. Kõikidest vaktsineerimisjärgsetest kõrvalnähtudest tuleks teavitada perearsti, et need nähud korrektselt registreerida ja välja ravida.

Vaktsineerimisest saadavat kasu võidakse vahel alahinnata ning sellega seonduvaid riske ülehinnata, sest nakkushaiguste tegelik ohtlikkus on hakanud ununema. Vaktsiinid kaitsevad ainult kindlate nakkushaiguste eest ega mõjuta haigestumist teistesse haigustesse. Vaktsineerimise aeg võib juhuslikult kokku langeda mõne muu haiguse või tervisehäda tekkega, kuid see ei tähenda põhjuslikku seost nende vahel ega anna alust vaktsineerimise ohutuses kahelda. On tähtis teada, et kõikide vaktsiinidega on korraldatud palju teadusuuringuid ning ei ole leitud, et vaktsineerimised põhjustaksid püsivaid ajukahjustusi, autismi, suhkurtõbe, imikute äkksurma, astmat või muid haigusi ning vaevusi. Üks levinumaid väärarvamusi on, et vaktsiinide manustamine nõrgestab immuunsüsteemi. Tegelikult tugevdab vaktsineerimine immuunsust, seda siiski nende nakkushaiguste osas, mille vastu on vaktsineeritud. Vaktsineerimine ei muuda inimest teistele nakkushaigustele vastuvõtlikumaks, vaktsineeritud ei põe mittevaktsineeritutega võrreldes sagedamini ei külmetus- ega muid haigusi. Samas on maailmas teada juhtumeid, kui hirmud ja vääruskumused on põhjustanud küllalt laialdast vaktsineerimisest keeldumist, mis omakorda on soodustanud nakkushaiguste puhangute taasteket (nt läkaköhapuhangud

1970.–80. aastatel Suurbritannias, Rootsis ja Jaapanis ning leetritepuhangud 21. sajandi algul Iirimaal ja Suurbritannias). Vaktsineerimiste tähtsust nakkushaiguste kiire leviku tõkestamisel illustreerib veenvalt Hollandi näide. Hollandis keelduvad ühe religioosse kogukonna liikmed vaktsineerimistest, mistõttu selles kogukonnas esineb regulaarselt massilist haigestumist leetritesse ja punetistesse, mis on põhjustanud surmajuhtumeid ning arenguhäiretega laste sünde. Et Hollandis on enamik elanikkonnast vaktsineeritud, pole need haigused seal laiemalt levinud. Küll aga on haiguspuhangud levinud kiiresti sama religioosse kogukonna liikmete hulka Kanadas.

Vt ka anafülaksia, immuniseerimiskava, vaktsiin.

Nõuanded sel teemal

Laps pidevalt väsinud

Tere! Olen mures oma poja pärast. Laps on alati olnud halb magaja ja seetõttu päevasel ajal väsinud.Enamus ajast tahab diivanil istuda/pikutada või süles olla. Väljas käies istub hea meelega 2tundi kärus ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Punnide ja väsimuse alusel on väga raske gluteenitalumatust kahtlustada. Nagu Te ise kirjutate magab laps öösel halvasti, mis võibki väimust tekitada. Punnide põhjuseks võib olla allergia, ...

Loe edasi

10-kuuse beebi toitumine

10 kuune laps ei taha lisatoitu. Vōib olla ka 5 tundi söömata,aga ikka ei ava suud. Kui mingi nipitamisega saame püree suhu,siis neelab ilusti. Hea ,kui 3 ampsu suhu saame. Päeval vōtab rinda 2 korda,öösel ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Lisatoiduga harjutamine ongi mõnikord vaevaline ja vajab järjepidevat harjutamist. Erinevat maitsetega ja konsistentsiga uute toitudega harjumine võtab aega 10 -15 pakkumiskorda. Kuna ...

Loe edasi

Mure

Mure selline, et minu 8kuune beebi ei taha käputama ega roomama hakata. Kas lapsel võivad olla lihased pinges? Perearst on meil selles suhtes ûkskõikne. Ütleb ainult et sellises vanuses peaks juba roomama ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kaheksakuune laps peab kindlasti pöörama ennast üle mõlema külje ja nii seljalt kõhule kui tagasi ja püüab ka kõhuliasendis tõusta neljakäpukile. Samuti võiks ta proovida ise istuma ...

Loe edasi

Lapse vereanalüüsid

Tere! Lisasin failina vereproovid. Korrast on ära: Eosinofiilide suhtarv; monotsüütide suhtarv; monotsüütide arv ja d-vitamin. Kas peaks kuhugi nende näitude puhul pöörduma või millele need viitavad? Millega ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Eosinofiilide arv on tõesti veidi suurem, aga mitte oluliselt. Selle põhjuseks võib olla allergia või sooleparasiidid. Monotsüüte võib veres olla rohkem pärast viiruse põdemist.
Loe edasi

Viirusest taastumine

Tere

Minul tütar, 1,4 aastane. 30dets vastu 31dets hakkas öösel kell 04 oksendama. Oksendas vahelduva eduga umbes kl 07ni hommikul. Peale seda rohkem oksendanud ei ole. 31dets lõi ka kõhukese ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Pärast seedeinfektsiooni (noroviirus) võib taastumine võtta aega paar nädalat, kuni taastub normaalne seedekulgla mikrofloora. Aitab seejuures probiootikumide andmine, aga milline neist ...

Loe edasi

Kurgumandlite eemaldamise vajalikkus

Tere!
Lapsel on planeeritud kurgumandlite eemaldamise operatsioon. Viimasel aastal ei ole kurk haige olnud, viimati 2016 aasta kevadel. ASO proov oli ka korras. Mandlid on küll suurenenud, aga tal ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kurgumandlite eemaldamise vajalikkuse üle otsustab kõrva-nina-kurgu arst. Ainult suurus ei ole eemaldamise näidustuseks, välja arvatud juhul kui mandlid põhjustavad hingamisraskust. ...

Loe edasi

Ülearenenud beebi

Laps hakkas keerama 3 kuuselt ning ajas end käpuli 4kuuselt. Hetkel roomab aga on ka väga suure osa päevast käpuli - aga mitte tavapäraselt põlvedel,, vaid lükkab end labajalgadele.
Lapse jalad on ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh pöördumast! Võiksite lasta neuroloogil pilgu peale visata ja oma arvamust avaldada. Kui elate Tartu kandis, siis ootan Teid Qvalitase Arstikeskuses(haigekassa olemas).
Lugupidamisega
Loe edasi

Viltuse lõikega silmad

Tere
Mulle teevad muret lapse viltuse lõikega silmad. Kas alati viitab viltune silmade lõige mingile sündroomile?
Laps sündis õigeaegsena , sünnitus oli loomulik ja kestis vaid 2 h.
Laps ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh pöördumast! Om olemas ka nn. mosaiikvormid. Lapsega soovitan minna eelkõige lasteneuroloogi vastuvõtule. Ainult silmasümptomite alusel diagnoosida pole võimalik.
Edu Teile!
Lugupidamisega
Loe edasi

Nahalööve lapsel

Tere. Lapsel on nädal aega piltidel näha olev lööve. Ei ole nahast kõrgemad ega pole ka laigu sees ei villi ega mäda. Näevad välja nagu sääsehammustuse laigud. Ei oska ka midagi välja tuua, mis võiks allergiat ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kahjuks ei saa pildi alusel mingisugust diagnoosi panna. Pilt on sinist värvi ja löövet on alati parem oma silmaga näha, kui pildilt vaadata. Allergia see ilmselt ei ole, sest allergiline ...

Loe edasi

Punnid beebil

Tere!

Beebil tekkisid pisikesed punased punnikesed valgete peadega alguses näole, seega arvasin et beebiaknega on tegu, aga nüüd umbes nädalaga on asi edasi kandunud ka kehale, kas see tähendab ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Tegemist võib olla nii beebiaknega kui higilööbega kui ka allergiga. Beebiakne on iseparanev haigus ja ravi ei vaja. Higilööve möödub ka lapse vanniatmise ja sobiva riietamisega. Mida ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi