Immuniseerimine Autor: Marje Oona

Immuniseerimine on nakkushaiguste ennetamise viis. Selle all mõistetakse üldjuhul nakkushaiguste ärahoidmist vaktsiini manustamise teel ehk vaktsineerimist. Teatud juhtudel toimub nakkushaiguse ennetamine ka antikehade ehk immunoglobuliinide manustamise teel. Seda nimetatakse passiivseks immuniseerimiseks ning saadav immuunsus ehk nakkuskindlus on lühiajaline.

Vaktsineerimine tänapäevases tähenduses sai alguse rohkem kui 200 aastat tagasi, kui inglise arst Edward Jenner 1796. aastal pookis inimestele veiserõugeid ning avastas selle tagajärjel tekkiva immuunsuse inimese rõugete suhtes. Rõuged, mis 18. sajandil tapsid iga seitsmenda lapse Venemaal ning iga kümnenda lapse Rootsis ja Prantsusmaal, juuriti ülemaailmse rõugevastase immuniseerimisprogrammi abil täielikult välja – alates 1978. aastast ei ole maailmas esinenud mitte ühtegi rõugejuhtu. Eestis pole pärast 1937. aastat keegi rõugeisse haigestunud. Tänu vaktsineerimisele on kadumas ka lastehalvatus ehk poliomüeliit. Vaktsineerimine on tõhus ning ohutu viis ära hoida raskeid haigusi. Parem on haiguse teket ennetada kui haigust ja selle tüsistusi ravida, seda enam, et paljudel vaktsiini abil välditavatel nakkushaigustel puudub tõhus ravi.

Vaktsineerimine annab kindla kaitse nakkushaiguste vastu: lapseeas tehtud B-viirushepatiidi vaktsiini tõhusus on 95–100%, leetrite, punetiste ja mumpsivaktsiini tõhusus ligikaudu 95% ning difteeriavaktsiini tõhusus 97–98%. Mõnevõrra madalama efektiivsusega on läkaköha- ja tuberkuloosivaktsiin. Läkaköhavaktsiini tõhusus haiguse ärahoidmisel on ligikaudu 80–85%, ent isegi kui vaktsineeritud laps läkaköhasse haigestub, põeb ta haigust kergemal kujul.

Vaktsineerimine ei kaitse mitte ainult seda inimest, kellele vaktsiini on manustatud, vaid toob palju laiemat kasu. Kui valdav osa inimestest on nakkushaiguse suhtes immuunsed, siis see ei saagi levida, sest haigustekitaja ei leia vastuvõtlikku inimorganismi, keda nakatada. Nii kaitseb ühe inimese vaktsineerimine ka kõiki teisi ning tõkestab haiguste levikut.

Vaktsineerimisele on väga vähe vastunäidustusi. Vaktsiini manustamine on vastunäidustatud, kui sellele vaktsiinile või tema koostisosadele on tekkinud anafülaktilist tüüpi ülitundlikkus. Munaallergia ei ole leetrite, punetiste ja mumpsivaktsiinile vastunäidustuseks. Raseduse ajal ja immuunpuudulikkuse korral on vastunäidustatud elusvaktsiinid.

Kui lapsel on palavik või kui ta on raskesti haige, lükatakse vaktsineerimine edasi kuni lapse paranemiseni. Kergekujuline haigus (nt nohu) pole vaktsineerimisel takistuseks. 

Vaktsineerimisel võib ilmneda kõrvaltoimeid: vaktsineeritul tõuseb palavik, süstekoht on valus, punetav ja turses. Palaviku langetamiseks ning süstekoha valu leevendamiseks sobib paratsetamool, turses ja punetavale süstekohale võib panna jaheda kompressi. Teiste kõrvaltoimete tõenäosus on väike: tuberkuloosivaktsiin võib ühel juhul 1000 kuni 10 000 vaktsineerimise kohta põhjustada kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemist ja lümfisõlmepõletikku, mumpsivaktsiin aga ühel vaktsineeritul sajast mõne nädala möödudes turset kaela piirkonnas. Väga harva tekivad palavikukrambid, laialdane turse jäseme piirkonnas, vereliistakute vähesus jt lühiajalised kõrvaltoimed. Immuniseerimisega seotud anafülaktilise reaktsiooni või püsivate jääknähtude risk on üliväike, suurusjärgus üks juhtum miljoni kohta.

Anafülaktilise reaktsiooni korral on vajalik kiire esmaabi, seetõttu soovitatakse pärast vaktsiinisüsti saamist viibida vähemalt 15 minutit tervishoiuasutuses. Kõikidest vaktsineerimisjärgsetest kõrvalnähtudest tuleks teavitada perearsti, et need nähud korrektselt registreerida ja välja ravida.

Vaktsineerimisest saadavat kasu võidakse vahel alahinnata ning sellega seonduvaid riske ülehinnata, sest nakkushaiguste tegelik ohtlikkus on hakanud ununema. Vaktsiinid kaitsevad ainult kindlate nakkushaiguste eest ega mõjuta haigestumist teistesse haigustesse. Vaktsineerimise aeg võib juhuslikult kokku langeda mõne muu haiguse või tervisehäda tekkega, kuid see ei tähenda põhjuslikku seost nende vahel ega anna alust vaktsineerimise ohutuses kahelda. On tähtis teada, et kõikide vaktsiinidega on korraldatud palju teadusuuringuid ning ei ole leitud, et vaktsineerimised põhjustaksid püsivaid ajukahjustusi, autismi, suhkurtõbe, imikute äkksurma, astmat või muid haigusi ning vaevusi. Üks levinumaid väärarvamusi on, et vaktsiinide manustamine nõrgestab immuunsüsteemi. Tegelikult tugevdab vaktsineerimine immuunsust, seda siiski nende nakkushaiguste osas, mille vastu on vaktsineeritud. Vaktsineerimine ei muuda inimest teistele nakkushaigustele vastuvõtlikumaks, vaktsineeritud ei põe mittevaktsineeritutega võrreldes sagedamini ei külmetus- ega muid haigusi. Samas on maailmas teada juhtumeid, kui hirmud ja vääruskumused on põhjustanud küllalt laialdast vaktsineerimisest keeldumist, mis omakorda on soodustanud nakkushaiguste puhangute taasteket (nt läkaköhapuhangud

1970.–80. aastatel Suurbritannias, Rootsis ja Jaapanis ning leetritepuhangud 21. sajandi algul Iirimaal ja Suurbritannias). Vaktsineerimiste tähtsust nakkushaiguste kiire leviku tõkestamisel illustreerib veenvalt Hollandi näide. Hollandis keelduvad ühe religioosse kogukonna liikmed vaktsineerimistest, mistõttu selles kogukonnas esineb regulaarselt massilist haigestumist leetritesse ja punetistesse, mis on põhjustanud surmajuhtumeid ning arenguhäiretega laste sünde. Et Hollandis on enamik elanikkonnast vaktsineeritud, pole need haigused seal laiemalt levinud. Küll aga on haiguspuhangud levinud kiiresti sama religioosse kogukonna liikmete hulka Kanadas.

Vt ka anafülaksia, immuniseerimiskava, vaktsiin.

Nõuanded sel teemal

Silmadega probleem võib olla neuroloogiline?

Tere!
Tahtsin uurida, et kas see kui 2,3 aastasel lapsel aegajalt üks silm kõõritab väljapoole (intermittent strabismus) võib olla ka neuroloogiline probleem?
Laps on käinu silmaarsti juures. ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere ja aitäh pöördumast!
Arvan, et muretsemiseks ei ole põhjust. Intermiteeruv strabism kaob tavaliselt lapse kasvades ja need külmavärina taolised liigutused on unes esinevad normaalsed liigutused.Kui ...

Loe edasi

Lapse kõhugripp

Tere,
Selline mure. Lapsel (1a7kuud) oli kaks nädalat tagasi kõhugripp, mis väljendus rohke oksendamisega ja kahe päeva palavikuga.
Peale seda nagu kiusaks miski last, eriti just öösel. Ärkab ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Rohkete värskete puu- ja köögiviljade söömine võib ka põhjustada toidutagasiheidet ja rahutust. Esmalt võiksite vähendada värske kraami pakkumist. Pärast,nö kõhugrippi, võib abi olla ...

Loe edasi

Rahutu imik

Tere,
Probleem on minu 5-nädalase beebiga. Juba alates teisest nädalast vaevavad teda gaasid. Laps punnitab meeletult nii ööd kui päevad. Kōige hullemaks läheb asi tavaliselt vastu hommikut, nii ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Vaatamata sellele, et laps on rahutu, on ta kaalus hästi juurde võtnud ja hea kaaluiive on üks parimaid tervisenäitajad selles vanuses. Toidutagasiheide on esimeste elukuudel imikute ...

Loe edasi

Laps niheleb terve öö ja ei saa magada

Tere
Mure on seoses 2 kuu vanuse beebiga. Laps sündis väheses hapnikupuuduses kuna pressid venisid pikale. Umbes 3 tundi kestsid pressid. Alates teises lapse elunädalast hakkas probleem lapse magamisega. ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kõige tähtsam on, et laps kasvab ja areneb ilusastining ta on ärkvel olles rõõmus - järelikult ei ole tal unepuudust.
Hapnikupuuduses sündinud lapsed võivad magada rahutumalt, ...

Loe edasi

Laps niheleb terve öö ja ei saa magada

Tere
Mure on seoses 2 kuu vanuse beebiga. Laps sündis väheses hapnikupuuduses kuna pressid venisid pikale. Umbes 3 tundi kestsid pressid. Alates teises lapse elunädalast hakkas probleem lapse magamisega. ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere ja aitäh pöördumast! Selles vanuses on peamiseks une segajaks gaasid. Samuti ei ole laps lihtsalt õppinud veel magama. Kõik võtab aega. Ka magama tuleb õppida.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

Covid 19

Mida tähendab antikehade test, kas antikehi on mul piisavalt. Millal teha kolmas vaktsiin? Olen saanud 2 Astra Zeneca vaktsiini. Minu testi tulemus- SARS CoV-2 IgG 3 kU/L positiivne referentsvahemik ...

Eda Tamm

Vastas dr Eda Tamm

Tere!

COVID 19 vaktsineerimise järgselt ei ole vaja teha antikehade testi.Teie testi tulemus näitab, et teil on antikehad olemas. Hetkel kolmandat vaktsiini doosi pole Eestis soovitatud ...

Loe edasi

10-kuune beebi teeb klaverimängu

Minu kohe 10-kuuseks saav beebi teeb roomamise ajal pause, kergitab ülakeha ja käsi ja teeb kätega liigutusi nagu mängiks klaverit. Ta tegi enne roomama hakkamist kaua lennukit, nüüd ta käsi enam nii üles ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere ja aitäh pöördumast! Ei ole vaja kuskile pöörduda. Tundke rõõmu oma lapsest.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

Laps krampis

Laps ajab ennast krampi/pinge. Ta on teinud seda mitu kuud. Oleme käinud perearstil, lastearstil ja osteopaadi juures. Keegi ei näe probleemi ja ei saa aru mis on(sest kui arstil käinud siis ta pole nii ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere ja aitäh pöördumast!
Tegemist on lapse enesestimulatsiooni e. onanismiga. Püüdke lapse tähelepanu mujale juhtida ja katkestage see ära. Pöörduda ei ole kuhugi vaja.
Lugupidamisega
Anu ...

Loe edasi

Lapse seljal sünnist saadik punane kõrgem laik.

Lapsel on sünnist saadik punane kõrgem laik seljal. Diameeter umbes sentimeeter. Kas tuleks pöörduda sellega arstipoole mingi aeg?

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere ja aitäh pöördumast!
Sellega tuleks pöörduda lastekirurgi vastuvõtule, kes selle eemaldab.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

Lapse jalatallad punased

Tere, mure on selline, et pikemat aega koguaeg lapsel jalatallad ja ka jalatalla äärest punased, millest selline asi võib tingitud olla?

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Kui ei sügele, nahk ei kooru, siis laske neil lihtsalt olla,
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi