Immuniseerimine Autor: Marje Oona

Immuniseerimine on nakkushaiguste ennetamise viis. Selle all mõistetakse üldjuhul nakkushaiguste ärahoidmist vaktsiini manustamise teel ehk vaktsineerimist. Teatud juhtudel toimub nakkushaiguse ennetamine ka antikehade ehk immunoglobuliinide manustamise teel. Seda nimetatakse passiivseks immuniseerimiseks ning saadav immuunsus ehk nakkuskindlus on lühiajaline.

Vaktsineerimine tänapäevases tähenduses sai alguse rohkem kui 200 aastat tagasi, kui inglise arst Edward Jenner 1796. aastal pookis inimestele veiserõugeid ning avastas selle tagajärjel tekkiva immuunsuse inimese rõugete suhtes. Rõuged, mis 18. sajandil tapsid iga seitsmenda lapse Venemaal ning iga kümnenda lapse Rootsis ja Prantsusmaal, juuriti ülemaailmse rõugevastase immuniseerimisprogrammi abil täielikult välja – alates 1978. aastast ei ole maailmas esinenud mitte ühtegi rõugejuhtu. Eestis pole pärast 1937. aastat keegi rõugeisse haigestunud. Tänu vaktsineerimisele on kadumas ka lastehalvatus ehk poliomüeliit. Vaktsineerimine on tõhus ning ohutu viis ära hoida raskeid haigusi. Parem on haiguse teket ennetada kui haigust ja selle tüsistusi ravida, seda enam, et paljudel vaktsiini abil välditavatel nakkushaigustel puudub tõhus ravi.

Vaktsineerimine annab kindla kaitse nakkushaiguste vastu: lapseeas tehtud B-viirushepatiidi vaktsiini tõhusus on 95–100%, leetrite, punetiste ja mumpsivaktsiini tõhusus ligikaudu 95% ning difteeriavaktsiini tõhusus 97–98%. Mõnevõrra madalama efektiivsusega on läkaköha- ja tuberkuloosivaktsiin. Läkaköhavaktsiini tõhusus haiguse ärahoidmisel on ligikaudu 80–85%, ent isegi kui vaktsineeritud laps läkaköhasse haigestub, põeb ta haigust kergemal kujul.

Vaktsineerimine ei kaitse mitte ainult seda inimest, kellele vaktsiini on manustatud, vaid toob palju laiemat kasu. Kui valdav osa inimestest on nakkushaiguse suhtes immuunsed, siis see ei saagi levida, sest haigustekitaja ei leia vastuvõtlikku inimorganismi, keda nakatada. Nii kaitseb ühe inimese vaktsineerimine ka kõiki teisi ning tõkestab haiguste levikut.

Vaktsineerimisele on väga vähe vastunäidustusi. Vaktsiini manustamine on vastunäidustatud, kui sellele vaktsiinile või tema koostisosadele on tekkinud anafülaktilist tüüpi ülitundlikkus. Munaallergia ei ole leetrite, punetiste ja mumpsivaktsiinile vastunäidustuseks. Raseduse ajal ja immuunpuudulikkuse korral on vastunäidustatud elusvaktsiinid.

Kui lapsel on palavik või kui ta on raskesti haige, lükatakse vaktsineerimine edasi kuni lapse paranemiseni. Kergekujuline haigus (nt nohu) pole vaktsineerimisel takistuseks. 

Vaktsineerimisel võib ilmneda kõrvaltoimeid: vaktsineeritul tõuseb palavik, süstekoht on valus, punetav ja turses. Palaviku langetamiseks ning süstekoha valu leevendamiseks sobib paratsetamool, turses ja punetavale süstekohale võib panna jaheda kompressi. Teiste kõrvaltoimete tõenäosus on väike: tuberkuloosivaktsiin võib ühel juhul 1000 kuni 10 000 vaktsineerimise kohta põhjustada kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemist ja lümfisõlmepõletikku, mumpsivaktsiin aga ühel vaktsineeritul sajast mõne nädala möödudes turset kaela piirkonnas. Väga harva tekivad palavikukrambid, laialdane turse jäseme piirkonnas, vereliistakute vähesus jt lühiajalised kõrvaltoimed. Immuniseerimisega seotud anafülaktilise reaktsiooni või püsivate jääknähtude risk on üliväike, suurusjärgus üks juhtum miljoni kohta.

Anafülaktilise reaktsiooni korral on vajalik kiire esmaabi, seetõttu soovitatakse pärast vaktsiinisüsti saamist viibida vähemalt 15 minutit tervishoiuasutuses. Kõikidest vaktsineerimisjärgsetest kõrvalnähtudest tuleks teavitada perearsti, et need nähud korrektselt registreerida ja välja ravida.

Vaktsineerimisest saadavat kasu võidakse vahel alahinnata ning sellega seonduvaid riske ülehinnata, sest nakkushaiguste tegelik ohtlikkus on hakanud ununema. Vaktsiinid kaitsevad ainult kindlate nakkushaiguste eest ega mõjuta haigestumist teistesse haigustesse. Vaktsineerimise aeg võib juhuslikult kokku langeda mõne muu haiguse või tervisehäda tekkega, kuid see ei tähenda põhjuslikku seost nende vahel ega anna alust vaktsineerimise ohutuses kahelda. On tähtis teada, et kõikide vaktsiinidega on korraldatud palju teadusuuringuid ning ei ole leitud, et vaktsineerimised põhjustaksid püsivaid ajukahjustusi, autismi, suhkurtõbe, imikute äkksurma, astmat või muid haigusi ning vaevusi. Üks levinumaid väärarvamusi on, et vaktsiinide manustamine nõrgestab immuunsüsteemi. Tegelikult tugevdab vaktsineerimine immuunsust, seda siiski nende nakkushaiguste osas, mille vastu on vaktsineeritud. Vaktsineerimine ei muuda inimest teistele nakkushaigustele vastuvõtlikumaks, vaktsineeritud ei põe mittevaktsineeritutega võrreldes sagedamini ei külmetus- ega muid haigusi. Samas on maailmas teada juhtumeid, kui hirmud ja vääruskumused on põhjustanud küllalt laialdast vaktsineerimisest keeldumist, mis omakorda on soodustanud nakkushaiguste puhangute taasteket (nt läkaköhapuhangud

1970.–80. aastatel Suurbritannias, Rootsis ja Jaapanis ning leetritepuhangud 21. sajandi algul Iirimaal ja Suurbritannias). Vaktsineerimiste tähtsust nakkushaiguste kiire leviku tõkestamisel illustreerib veenvalt Hollandi näide. Hollandis keelduvad ühe religioosse kogukonna liikmed vaktsineerimistest, mistõttu selles kogukonnas esineb regulaarselt massilist haigestumist leetritesse ja punetistesse, mis on põhjustanud surmajuhtumeid ning arenguhäiretega laste sünde. Et Hollandis on enamik elanikkonnast vaktsineeritud, pole need haigused seal laiemalt levinud. Küll aga on haiguspuhangud levinud kiiresti sama religioosse kogukonna liikmete hulka Kanadas.

Vt ka anafülaksia, immuniseerimiskava, vaktsiin.

Nõuanded sel teemal

Vereproovi vastused

Tere,
Kuna laps on viimasel ajal väsinud olnud lasime teha tasulise vereproovi. Vereproovis ei ole kõik normi piires. Lisasin skännitud vereproovi vastuse. Palun kirjutage kas on põhjust muretseda ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Vereanalüüsis on veidi suurenenud eosinofiilide hulk, mis võib viidata allergiale, aga ka näiteks sooleparasiitidele ehk kõhuussidele.
Monotsüütide suurem arv võib olla pärast ...

Loe edasi

Imik teeb imeliku häält

Imik teeb imelike hääli justkui röhitseks aga pole päris see, justkui punnitaks aga pole ka see. Selline kurgust tulev hästi kähe hääl. Nutab ikkagi kiljuvalt aga seda kähedat häält teeb ka võrdlemisi ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Imikud võivadki imelikke hääli teha. Videos nähtud häälitsus on häälega punnitamise hääl. See ei tundu olevat midagi imelikku.

Lugupidamisega,
Tiia Voor

Loe edasi

Dvitamiini vaegus

Tere!
Pöördusime nädal tagasi perearsti juurde kaebustega, et lapsel valutavad aegajalt jalalabad. On olnud päev kui ei saanud jalale ka totuda, lisaks sellele liigesed naksuvad ja jäävad nagu kinni. ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

D-vitamiini võiks võtta 400 -1000 RÜ päevas.
Kiire kasvu spurdiga võivad tekkida liigeskaebused.
Kui aga liigesed jäävad nö kinni, eriti näiteks hommikuti pärast ärkamist ...

Loe edasi

Unehäired

Tere!

Mul on mure seoses minu 10 kuuse poja une häiremisega. Hommikused ja lõunauned on võimatuks läinud. Keskmine unepikkus nii hommikul kui ka lõunal on 2-3 tundi. Laps magab hetkel vaid ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh pöördumast!
Kui laps on ärkvel olles rõõmsameelne ja areneb hästi, siis ei ole vaja katkendliku une pärast muretseda. Tegemist on kindlasti ajutise probleemiga, millest laps "kasvab ...

Loe edasi

Borrelioosi vereproovi näidud

Tere

Olen 43-aastane naine, kellel varasemalt tervisega probleeme ei olnud. Minu lugu algas 2007. aastal, kui mind tabasid ootamatult pearinglus, uimasus ja kohati lausa tasakaaluhäired. Mõne ...

Aino Rõõm

Vastas dr Aino Rõõm

Tere!
Borrelioosi on võimalik haigestuda korduvalt, sest immuunsus kestab lühikest aega, samuti on võimalik, et patsient ei tea, puugirünnakust midagi, kuna ainult täiskasvanud puuk kinnitub pikemaks ...

Loe edasi

Mure lapsega

Tere
Mul laps jäi haigeks 6veebrualil. Oli palavik ,nohu ja köha . Ja hakkas sees ragisema suhtlesin arstiga siis arst kirjutas rohud ja tegin ka auru. Reedel oli õhtul viimati palavik 37,4 ja nädala ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kui lapsel pole enam palavikku, siis võib lapsega ikka õues käia. Pärast viiruse põdemist võib köha kesta kuni 4 nädalat ja ainult köha pärast ei pea toas olema. Külm õhk võib küll korraks ...

Loe edasi

Lapsel on tikid

Tere! Poiss on 7a. Eelmisel kevadel lapsel tekkisid tikid- silmapilgutamine. Asi läks hullemaks suvel, kus mõlemad silmad hakkasid pilgutama korda mööda. Käisime neuroloogi vastuvõtul. Sain konsultatsiooni ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere !
Aitäh pöördumast!
Tikid võivad sageli kesta puberteedini, võivad lõppeda ka varem ja väikesel protsendil jäävad ka täiskasvanuikka. Väga sageli esinevad nad kuni kümnenda eluaastani. ...

Loe edasi

Lapse närvisüsteemi häired

Olen 6 aastase poisi vanaema. Meil on väga suur mure ja palume Teie abi. Laps läheb sageli närvi, tühiste asjade pärast või mõne õpetussõna pärast. Aga probleem on selles, et last pole enam võimalik maha ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh pöördumast!
Soovitan siiski pöörduda psühhiaatri vastuvõtule, sest selline mure ei kuulu neuroloogi pädevusse.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

Kas põhjust muretseda?

Tere!

Annan endale aru, et olen hüpohondrikusele kalduv ema, kes pidevalt oma lapsi kontrollib ja nende pärast muretseb. Perearst on minu muredesse juba ammu kerge skepsisega suhtunud, aga ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh pöördumast!
Teie kirjelduse alusel on väga raske midagi kindlat öelda. Arvan et tema arengu pärast muretseda pole vaja.
Ussiproove on võimalik korduvalt teha, et see probleem ...

Loe edasi

lapsel pidev köhatamine

tere,selline mure ,laps köhatab pidevalt peale jooksmist või rahmeldamist ,selline mure on kestnud nii poolteist aastat,algul perearst arvas,et ju lihtsalt miskit häirib kurku ,sai tehtud allergia test ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Montelukasti toime üle ei saa enne otsustada, kui ravimit on võetud kaks kuud. Kui köha ikka püsib kahe kuu möödumisel, siis pidage uuesti perearstiga nõu, kas oleks vaja minna uuesti ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi