Immuniseerimine Autor: Marje Oona

Immuniseerimine on nakkushaiguste ennetamise viis. Selle all mõistetakse üldjuhul nakkushaiguste ärahoidmist vaktsiini manustamise teel ehk vaktsineerimist. Teatud juhtudel toimub nakkushaiguse ennetamine ka antikehade ehk immunoglobuliinide manustamise teel. Seda nimetatakse passiivseks immuniseerimiseks ning saadav immuunsus ehk nakkuskindlus on lühiajaline.

Vaktsineerimine tänapäevases tähenduses sai alguse rohkem kui 200 aastat tagasi, kui inglise arst Edward Jenner 1796. aastal pookis inimestele veiserõugeid ning avastas selle tagajärjel tekkiva immuunsuse inimese rõugete suhtes. Rõuged, mis 18. sajandil tapsid iga seitsmenda lapse Venemaal ning iga kümnenda lapse Rootsis ja Prantsusmaal, juuriti ülemaailmse rõugevastase immuniseerimisprogrammi abil täielikult välja – alates 1978. aastast ei ole maailmas esinenud mitte ühtegi rõugejuhtu. Eestis pole pärast 1937. aastat keegi rõugeisse haigestunud. Tänu vaktsineerimisele on kadumas ka lastehalvatus ehk poliomüeliit. Vaktsineerimine on tõhus ning ohutu viis ära hoida raskeid haigusi. Parem on haiguse teket ennetada kui haigust ja selle tüsistusi ravida, seda enam, et paljudel vaktsiini abil välditavatel nakkushaigustel puudub tõhus ravi.

Vaktsineerimine annab kindla kaitse nakkushaiguste vastu: lapseeas tehtud B-viirushepatiidi vaktsiini tõhusus on 95–100%, leetrite, punetiste ja mumpsivaktsiini tõhusus ligikaudu 95% ning difteeriavaktsiini tõhusus 97–98%. Mõnevõrra madalama efektiivsusega on läkaköha- ja tuberkuloosivaktsiin. Läkaköhavaktsiini tõhusus haiguse ärahoidmisel on ligikaudu 80–85%, ent isegi kui vaktsineeritud laps läkaköhasse haigestub, põeb ta haigust kergemal kujul.

Vaktsineerimine ei kaitse mitte ainult seda inimest, kellele vaktsiini on manustatud, vaid toob palju laiemat kasu. Kui valdav osa inimestest on nakkushaiguse suhtes immuunsed, siis see ei saagi levida, sest haigustekitaja ei leia vastuvõtlikku inimorganismi, keda nakatada. Nii kaitseb ühe inimese vaktsineerimine ka kõiki teisi ning tõkestab haiguste levikut.

Vaktsineerimisele on väga vähe vastunäidustusi. Vaktsiini manustamine on vastunäidustatud, kui sellele vaktsiinile või tema koostisosadele on tekkinud anafülaktilist tüüpi ülitundlikkus. Munaallergia ei ole leetrite, punetiste ja mumpsivaktsiinile vastunäidustuseks. Raseduse ajal ja immuunpuudulikkuse korral on vastunäidustatud elusvaktsiinid.

Kui lapsel on palavik või kui ta on raskesti haige, lükatakse vaktsineerimine edasi kuni lapse paranemiseni. Kergekujuline haigus (nt nohu) pole vaktsineerimisel takistuseks. 

Vaktsineerimisel võib ilmneda kõrvaltoimeid: vaktsineeritul tõuseb palavik, süstekoht on valus, punetav ja turses. Palaviku langetamiseks ning süstekoha valu leevendamiseks sobib paratsetamool, turses ja punetavale süstekohale võib panna jaheda kompressi. Teiste kõrvaltoimete tõenäosus on väike: tuberkuloosivaktsiin võib ühel juhul 1000 kuni 10 000 vaktsineerimise kohta põhjustada kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemist ja lümfisõlmepõletikku, mumpsivaktsiin aga ühel vaktsineeritul sajast mõne nädala möödudes turset kaela piirkonnas. Väga harva tekivad palavikukrambid, laialdane turse jäseme piirkonnas, vereliistakute vähesus jt lühiajalised kõrvaltoimed. Immuniseerimisega seotud anafülaktilise reaktsiooni või püsivate jääknähtude risk on üliväike, suurusjärgus üks juhtum miljoni kohta.

Anafülaktilise reaktsiooni korral on vajalik kiire esmaabi, seetõttu soovitatakse pärast vaktsiinisüsti saamist viibida vähemalt 15 minutit tervishoiuasutuses. Kõikidest vaktsineerimisjärgsetest kõrvalnähtudest tuleks teavitada perearsti, et need nähud korrektselt registreerida ja välja ravida.

Vaktsineerimisest saadavat kasu võidakse vahel alahinnata ning sellega seonduvaid riske ülehinnata, sest nakkushaiguste tegelik ohtlikkus on hakanud ununema. Vaktsiinid kaitsevad ainult kindlate nakkushaiguste eest ega mõjuta haigestumist teistesse haigustesse. Vaktsineerimise aeg võib juhuslikult kokku langeda mõne muu haiguse või tervisehäda tekkega, kuid see ei tähenda põhjuslikku seost nende vahel ega anna alust vaktsineerimise ohutuses kahelda. On tähtis teada, et kõikide vaktsiinidega on korraldatud palju teadusuuringuid ning ei ole leitud, et vaktsineerimised põhjustaksid püsivaid ajukahjustusi, autismi, suhkurtõbe, imikute äkksurma, astmat või muid haigusi ning vaevusi. Üks levinumaid väärarvamusi on, et vaktsiinide manustamine nõrgestab immuunsüsteemi. Tegelikult tugevdab vaktsineerimine immuunsust, seda siiski nende nakkushaiguste osas, mille vastu on vaktsineeritud. Vaktsineerimine ei muuda inimest teistele nakkushaigustele vastuvõtlikumaks, vaktsineeritud ei põe mittevaktsineeritutega võrreldes sagedamini ei külmetus- ega muid haigusi. Samas on maailmas teada juhtumeid, kui hirmud ja vääruskumused on põhjustanud küllalt laialdast vaktsineerimisest keeldumist, mis omakorda on soodustanud nakkushaiguste puhangute taasteket (nt läkaköhapuhangud

1970.–80. aastatel Suurbritannias, Rootsis ja Jaapanis ning leetritepuhangud 21. sajandi algul Iirimaal ja Suurbritannias). Vaktsineerimiste tähtsust nakkushaiguste kiire leviku tõkestamisel illustreerib veenvalt Hollandi näide. Hollandis keelduvad ühe religioosse kogukonna liikmed vaktsineerimistest, mistõttu selles kogukonnas esineb regulaarselt massilist haigestumist leetritesse ja punetistesse, mis on põhjustanud surmajuhtumeid ning arenguhäiretega laste sünde. Et Hollandis on enamik elanikkonnast vaktsineeritud, pole need haigused seal laiemalt levinud. Küll aga on haiguspuhangud levinud kiiresti sama religioosse kogukonna liikmete hulka Kanadas.

Vt ka anafülaksia, immuniseerimiskava, vaktsiin.

Nõuanded sel teemal

teetanuse vaktsiin ja immuunsus

Tere

sain raseduse viimastel nädalatel teetanusevaktsiini. Ämmaemand ütles, et tänu sellele on ka lapsel immuunsus tagatud. Samas perearst seda ei kinnitanud. Küsiks Teie arvamust sellel teemal?

Kaja Julge

Vastas dr Kaja Julge

Tere,

Last on ikkagi vaja vaktsineerida ka teetanuse vastu vastavalt vaktsinatsiooni kalendrile.
Emalt saadud antikehad kaovad üsna kiiresti ja lapsele enam kaitset ei anna.
Heade ...

Loe edasi

B12 tase veres

Tere!
Lapsel on B12 tase veres 438 ühikut. Kas sellisel juhul tuleks b12 vitamiini juurde anda?

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere ja aitäh küsimast,
arvan, et lisa B12 vitamiini pole vaja.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

Laps liigutab tahtmatult pead.

Tere,
Laps liigutab pead edasi tagasi,justkui tahtmatult. Lisasin sellest ka video. Esimest korda märkasime seda liigutust paar päeva tagasi. Liigutused on toimunud ühe korra peale pikemast lõuna ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere,
video kahjuks ei avane, mistõttu täpset vastust ei saa anda. Kuna peaga liigutused on tekkinud nüüd, ning arvate et vastutahtelised ning ühel päeval ka omapärane grimass, siis soovitan laste ...

Loe edasi

Beebide nutt/jonn?

Tere!

Viimasel ajal olen kuulnud, (k.a enda lähedastelt) et beebid võivad jonnida ilma põhjuseta ning neid ei tohi ära hellitada liigselt. On igasuguseseid eriarvamusi nendel teemadel. Olen ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere,
aitäh pöördumast, aga Teie küsimusele pole konkreetset vastust. Pigem on see iga ema ja isa tunnetuse küsimus.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

7-kuuse beebi liigutused

Tere!

Meil on 7-kuune laps, kes teeb imelikke liigutusi, minu küsimus on kas see on sellises vanuses lapse puhul tavapärane vôi peaksime pöörduma neuroloogi vastuvôtule. Liigutused tekkisid ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere,
need liigutused selles vanuses lapsel on tavapärased.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

Bilirubiinist põhjustatud aju kahjustus

Kirjutan teile uuesti seoses oma lapse kõrge bilirubiini tasemega. Laps saab juunil 2022a ühekuuliseks kuid siiamaani on ta kollane. Olen mures kuna ta muutus kollaseks juba sünnitusmajas, kuid keegi ei ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere ja aitäh pöördumast,
soovitan siisli neonatoloogiga konsulteerida kollasuse püsimise tõttu.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

10kuune laps keeldub lisatoidust

Hetkel 10 kuune poisslaps keeldub söömast lisatoitu. Lusikast söömine on kindel EI. Näputoiduna ainult maitseb, aga ei söö. Olen pakkunud lisatoitu alates 5,5 kuust. Siis jäime terve perega covidisse ja ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere,
arvan, et lisatoidust keeldumine ei viita neuroloogilisele patoloogiale.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

Seenhaigus

Tere

Laps sai merisigadelt seenhaiguse. Nn kassihaigus. Määrime Travogeniga. Pesime pead igaks juhuks juba nizoraliga. Kuidas peaks puhastama kodu. Mäletan enda lapsepõlvest aega kui koju ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kahjuks on info väga napp, et anda mõni konkreetsem soovitus.
Hea koostöö oma perearstiga !
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Lapse uni

Tere. Väga suur mure on 1.aastase poisi unega. Laps on maganud väga halvasti sünnist saati. Areng on eakohane ja päeval on väga rõõmus laps. Mängib ja tegutseb üksi. Laseb mul ilusti päevaseid toimetusi ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere ja aitäh pöördumast!
Tuleb tõenäoliselt leppida sellega, et lapsel uni ebaküps. Kui laps areneb hästi ja on päeval rõõmus, siis ei tohiks tema halb uni millelegi halvale viidata. Osad lapsed ...

Loe edasi

VAKTSINEERIMINE

Laps 4 aastane .
Alustatud puukentsefaliidi vastase vaktsineerimisega I doos 12.06.2020, II doos 09.08.2020 . Ja siis jäi pooleli .
Kuidas oleks õige jätkata ???

Eda Tamm

Vastas dr Eda Tamm

Tere!

Esimesel võimalusel vaktsineerige kolmanda vaktsiinidoosiga.
Järgmine doos tuleks teha 3 aasta pärast ning siis edasi 5-aastaste intervallidega.

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi