Immuniseerimine Autor: Marje Oona

Immuniseerimine on nakkushaiguste ennetamise viis. Selle all mõistetakse üldjuhul nakkushaiguste ärahoidmist vaktsiini manustamise teel ehk vaktsineerimist. Teatud juhtudel toimub nakkushaiguse ennetamine ka antikehade ehk immunoglobuliinide manustamise teel. Seda nimetatakse passiivseks immuniseerimiseks ning saadav immuunsus ehk nakkuskindlus on lühiajaline.

Vaktsineerimine tänapäevases tähenduses sai alguse rohkem kui 200 aastat tagasi, kui inglise arst Edward Jenner 1796. aastal pookis inimestele veiserõugeid ning avastas selle tagajärjel tekkiva immuunsuse inimese rõugete suhtes. Rõuged, mis 18. sajandil tapsid iga seitsmenda lapse Venemaal ning iga kümnenda lapse Rootsis ja Prantsusmaal, juuriti ülemaailmse rõugevastase immuniseerimisprogrammi abil täielikult välja – alates 1978. aastast ei ole maailmas esinenud mitte ühtegi rõugejuhtu. Eestis pole pärast 1937. aastat keegi rõugeisse haigestunud. Tänu vaktsineerimisele on kadumas ka lastehalvatus ehk poliomüeliit. Vaktsineerimine on tõhus ning ohutu viis ära hoida raskeid haigusi. Parem on haiguse teket ennetada kui haigust ja selle tüsistusi ravida, seda enam, et paljudel vaktsiini abil välditavatel nakkushaigustel puudub tõhus ravi.

Vaktsineerimine annab kindla kaitse nakkushaiguste vastu: lapseeas tehtud B-viirushepatiidi vaktsiini tõhusus on 95–100%, leetrite, punetiste ja mumpsivaktsiini tõhusus ligikaudu 95% ning difteeriavaktsiini tõhusus 97–98%. Mõnevõrra madalama efektiivsusega on läkaköha- ja tuberkuloosivaktsiin. Läkaköhavaktsiini tõhusus haiguse ärahoidmisel on ligikaudu 80–85%, ent isegi kui vaktsineeritud laps läkaköhasse haigestub, põeb ta haigust kergemal kujul.

Vaktsineerimine ei kaitse mitte ainult seda inimest, kellele vaktsiini on manustatud, vaid toob palju laiemat kasu. Kui valdav osa inimestest on nakkushaiguse suhtes immuunsed, siis see ei saagi levida, sest haigustekitaja ei leia vastuvõtlikku inimorganismi, keda nakatada. Nii kaitseb ühe inimese vaktsineerimine ka kõiki teisi ning tõkestab haiguste levikut.

Vaktsineerimisele on väga vähe vastunäidustusi. Vaktsiini manustamine on vastunäidustatud, kui sellele vaktsiinile või tema koostisosadele on tekkinud anafülaktilist tüüpi ülitundlikkus. Munaallergia ei ole leetrite, punetiste ja mumpsivaktsiinile vastunäidustuseks. Raseduse ajal ja immuunpuudulikkuse korral on vastunäidustatud elusvaktsiinid.

Kui lapsel on palavik või kui ta on raskesti haige, lükatakse vaktsineerimine edasi kuni lapse paranemiseni. Kergekujuline haigus (nt nohu) pole vaktsineerimisel takistuseks. 

Vaktsineerimisel võib ilmneda kõrvaltoimeid: vaktsineeritul tõuseb palavik, süstekoht on valus, punetav ja turses. Palaviku langetamiseks ning süstekoha valu leevendamiseks sobib paratsetamool, turses ja punetavale süstekohale võib panna jaheda kompressi. Teiste kõrvaltoimete tõenäosus on väike: tuberkuloosivaktsiin võib ühel juhul 1000 kuni 10 000 vaktsineerimise kohta põhjustada kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemist ja lümfisõlmepõletikku, mumpsivaktsiin aga ühel vaktsineeritul sajast mõne nädala möödudes turset kaela piirkonnas. Väga harva tekivad palavikukrambid, laialdane turse jäseme piirkonnas, vereliistakute vähesus jt lühiajalised kõrvaltoimed. Immuniseerimisega seotud anafülaktilise reaktsiooni või püsivate jääknähtude risk on üliväike, suurusjärgus üks juhtum miljoni kohta.

Anafülaktilise reaktsiooni korral on vajalik kiire esmaabi, seetõttu soovitatakse pärast vaktsiinisüsti saamist viibida vähemalt 15 minutit tervishoiuasutuses. Kõikidest vaktsineerimisjärgsetest kõrvalnähtudest tuleks teavitada perearsti, et need nähud korrektselt registreerida ja välja ravida.

Vaktsineerimisest saadavat kasu võidakse vahel alahinnata ning sellega seonduvaid riske ülehinnata, sest nakkushaiguste tegelik ohtlikkus on hakanud ununema. Vaktsiinid kaitsevad ainult kindlate nakkushaiguste eest ega mõjuta haigestumist teistesse haigustesse. Vaktsineerimise aeg võib juhuslikult kokku langeda mõne muu haiguse või tervisehäda tekkega, kuid see ei tähenda põhjuslikku seost nende vahel ega anna alust vaktsineerimise ohutuses kahelda. On tähtis teada, et kõikide vaktsiinidega on korraldatud palju teadusuuringuid ning ei ole leitud, et vaktsineerimised põhjustaksid püsivaid ajukahjustusi, autismi, suhkurtõbe, imikute äkksurma, astmat või muid haigusi ning vaevusi. Üks levinumaid väärarvamusi on, et vaktsiinide manustamine nõrgestab immuunsüsteemi. Tegelikult tugevdab vaktsineerimine immuunsust, seda siiski nende nakkushaiguste osas, mille vastu on vaktsineeritud. Vaktsineerimine ei muuda inimest teistele nakkushaigustele vastuvõtlikumaks, vaktsineeritud ei põe mittevaktsineeritutega võrreldes sagedamini ei külmetus- ega muid haigusi. Samas on maailmas teada juhtumeid, kui hirmud ja vääruskumused on põhjustanud küllalt laialdast vaktsineerimisest keeldumist, mis omakorda on soodustanud nakkushaiguste puhangute taasteket (nt läkaköhapuhangud

1970.–80. aastatel Suurbritannias, Rootsis ja Jaapanis ning leetritepuhangud 21. sajandi algul Iirimaal ja Suurbritannias). Vaktsineerimiste tähtsust nakkushaiguste kiire leviku tõkestamisel illustreerib veenvalt Hollandi näide. Hollandis keelduvad ühe religioosse kogukonna liikmed vaktsineerimistest, mistõttu selles kogukonnas esineb regulaarselt massilist haigestumist leetritesse ja punetistesse, mis on põhjustanud surmajuhtumeid ning arenguhäiretega laste sünde. Et Hollandis on enamik elanikkonnast vaktsineeritud, pole need haigused seal laiemalt levinud. Küll aga on haiguspuhangud levinud kiiresti sama religioosse kogukonna liikmete hulka Kanadas.

Vt ka anafülaksia, immuniseerimiskava, vaktsiin.

Nõuanded sel teemal

2 kuune laps ei maga

Tere

Meie 2 kuune beebi magab viimasel paaril nädalal toas väga kehvasti, max 30 min korraga, öösel ärkab söömiseks iga 2-2,5 h tagant ja päeval ōnnestub ainult väljas teha üks pikem 3 h uni. ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere
Aitäh pöördumast! 2k lapse kohta on selline magamine tavapärane. Oluline on siiski vaadata ka lapse arengut.
Soovitan pöörduda laste neuroloogi vastuvõtule.
Lugupidamisega
Anu ...

Loe edasi

Lapse röökimine nii öösel kui päeval

Miks laps röögib ööselja päeval.

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh pöördumast! Tundub, et olete endast väljas. Mida ärritunum Te olete, seda rohkem "röögib"b Teie laps. Katsuge rahuneda ja toimetage lapsega rahulikult.
Edu!
Lugupidamisega
Loe edasi

3-kuuse toitumine

Kui tihti peaks sööma kolmekuune? Laps on rinnapiima toidul.

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Rinnapiima saav laps reguleerib ise oma söögikorrad ja nende sageduse. Tavaliselt tahab rinnapiima saav laps süüa iga 3 tunni järel, vahel aga sööb ta sagedamini ja vahel teeb pikemaid ...

Loe edasi

7 kuusel lapsel kõht lahti

Tere

Minu 7-kuusel beebil on kõht lahti juba üle nädala aja. Algas palavikuga, mis kestis kaks päeva. Pärast seda kakab laps päevas u 10 korda. Kaka on täiesti vesine ja limane, vahel ka roheline. ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Ilmselt oli lapsel mingi nakkuslik kõhulahtisus, mis võibki kesta nädalapäevad. Väikese lapse kõhulahtisuse korral on kõige olulisem tagada piisav vedeliku andmine. Kui laps on nõus ...

Loe edasi

Gripivaktsiin

Tere!

Kas imetav ema peaks end gripi vastu vaktsineerima? Varem end gripi vastu vaktsineerinud pole. Laps on 3-kuune.

Kaja Julge

Vastas dr Kaja Julge

Tere,

Minu soovitus on vaktsineerida,

Kjulge

Loe edasi

Rahutu uni

Mure järgmine

6,5 kuune poiss ärkab öösel iga tunni või paari tagant.
Hakkab läbi une vähkrema ja lõpuks nutma, aitab silitamine ja ka süles uuesti magama panek.

Magama ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
6,5k vanustel lastel pole ärkvel ja une reziimid veel paigas. Närvisüsteem ei ole veel küpsenud selleks ajaks. Päeval piisab lapsele selles vanuses 2 uneajast, siis on lootust, et öine uni ...

Loe edasi

Unehäired/unepaanika?

Tere! Mure 2.4 aastase lapsega. Olime 2 nädalat tagasi hingamisraskusega ja bronhiidiga 2ööd haiglas. Peale seda on laps hakanud öösel ärkama suure nutuga, mis kestab umbes 15minutit. Ei aita rääkimine ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh pöördumast!
Tundliku närvisüsteemiga laps võib pärast temale võõrast ja hirmutavat situatsiooni olla närvilisem tavapärasest. See möödub ravimeid kasutamata. Olge oma lapsega hooliv ...

Loe edasi

Lööve lapse käel

Lapse käel on selline lööve, ei sügele lapse sõnul. Üldiselt vähemärgatav (pildil all, küünarnuki pool), ent nüüd ka selline agressiivsem (ülal, peo pool). Millega võiks olla tegemist?

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

kahjuks ei ole võimalik pildi järgi diagnoosi panna. Lööbe püsimisel palun pöörduge esmalt perearsti poole või minge nahaarsti vastuvõtule, kuhu pääseb ilma saatekirjata.

Loe edasi

Imikul munandikott tume nagu pigmenteerunud

Tere

Minu 3 kuusel pojal on munandikott muust nahast tumedam nagu pigmenteerunud. Kas see on normaalne?

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Väikesel poisil võib olla munandikott tumedamat värvust, eritiveel, kui vanemad on tumeda nahaga. Tavaliselt on siis munadikott tumedam sünnist alates ja selline tumedam toon püsib esimese ...

Loe edasi

EEG UURING

Mida Teie sellisest vastusest järeldate? Ning kuidas edasi käituda?

TEOSTATUD UURINGUD RN1002 x 1 EEG ärkvel+uni KIRJELDUS EEG kirjeldus Ärkvel Põhifoonil 7-8 hz teeta-alfa segaaktiivsus, ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Oma arvamuse korrektseks avaldamiseks vajan täpset krambihoo kirjeldust(millal? mis asendist algas? mis eelnes? kuidas lõppes?jne9, hea oleks ka laps üle vaadata. Kui vajate ainult EEG kommentaari, ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi