Tervishoiukorraldus Autor: Üllar Kaljumäe

Tervishoiukorraldus. Eesti tervishoiukorraldust võib iseloomustada kui detsentraliseeritud, eraõiguslikel põhimõtetel tegutsevat ja sotsiaalsel ravikindlustusel baseeruvat süsteemi. See põhineb suuresti kahel seadusel – 2002. aastal jõustunud tervishoiuteenuste korraldamise seadusel ja ravikindlustuse seadusel. Eesti tervishoiusüsteemis on omavahel selgesti lahutatud teenuse osutaja (tervishoiuasutused, perearstipraksised), teenuse rahastaja (Eesti Haigekassa) ja süsteemi administreerija (riik). Suur osa tervishoiusüsteemist (eelkõige aga teenusepakkujatest) kuulub eraõiguslikele isikutele. Vormiliselt on peaaegu kõik tervishoiuteenuse pakkujad Eestis eraõiguslikud. Tulenevalt kehtivast seadusest saab vaid kiirabi olla riigi või kohaliku omavalitsuse alluvuses, ülejäänud peavad olema organiseeritud eraõigusliku juriidilise isikuna. 2006. aastal oli vaid üks kiirabiteenuse osutaja – Tallinna Kiirabi – kohaliku omavalitsuse päästeasutus. Üldarstiabi ja valdavalt ka haiglavälise eriarstiabi korraldusse on kaasatud olulisel määral ka erakapital. Samas on haiglaarstiabi kui ressursimahukuselt domineerivam ja üldse olulisem osa Eesti tervishoiust jätkuvalt riigi omanduses. 

Rahastamise viisilt on Eesti tervishoiusüsteem valdavalt kindlustusel põhinev. Peamine kindlustusandja on Eesti Haigekassa, teiste kindlustajate osa on äärmiselt marginaalne. Eesti Haigekassas on kindlustatud umbes 94–95% elanikkonnast. Peamiseks kindlustuse tekkimise viisiks on töötamine. Iga töötava inimese pealt tasub tööandja sotsiaalmaksu (33% palgafondilt), millest ravikindlustus moodustab 13%. Ravikindlustusmaks laekub ravikindlustusfondi. Ravikindlustusmaksu on harjutud käsitama tööandja maksuna, siiski on õigem seda pidada töövõtja ja tööandja ühiseks maksuks. Eesti Haigekassa tegutseb oma seaduse alusel ning juriidiliselt on tegemist omaette avalik-õigusliku isikuga. Kindlustamata isikute ravikulude eest maksab riik, kuid ainult siis, kui tegemist on vältimatu arstiabiga (ravi edasilükkamine on eluohtlik). Kiirabi eest tasub riik täies mahus, st kõikidele Eesti territooriumil viibivatele isikutele on kiirabiteenus alati tagatud.

Pakutava teenuse alusel jaguneb tervishoiusüsteem üldarstiabiks, eriarstiabiks ja kiirabiks. Eriarstiabi jaguneb omakorda haigla- ja haiglaväliseks arstiabiks.

Üldarstiabi eesmärk on tagada esmane ambulatoorne (haiglaväline) tervishoiuteenus nii ägeda kui kroonilise haigestumise puhul, sõltumata isiku vanusest. Üldarstiabi on korraldatud perearstiabina ja see on täielikult privatiseeritud (omanik on eraisik). Üldarstiabi osutab perearst koos pereõega, kelle olemasolu on kohustuslik. Elanikkond on jaotatud teenust pakkuvate perearstide vahel, kusjuures igal inimesel on õigus valida endale ise perearst. Inimese vaba valik (perearsti võib vahetada sisuliselt piiramatu arv kordi) on oluline demokraatlik printsiip, kuid see muudab raskemaks süsteemi administreerimise ja rahastamise. Ühe perearsti teenindatavad inimesed moodustavad perearstinimistu. 2006. aasta 1. septembri seisuga oli Eestis 802 perearstinimistut, seejuures teenindab üks perearst 1600–2000 inimest. Erinevatel põhjustel (perearsti puudumine teatud piirkonnas, saared, kompaktne asum, mis on alla või üle nimetatud arvu) on paljud perearstinimistud käesoleval ajal suuremad või väiksemad. Näiteks 2006. aasta 1. septembri seisuga oli veerandis (202) perearstinimistutes enam kui 2000 inimest. Sellises olukorras peab perearstil olema tööle võetud abiarst. 

Üldarstiabi rahastab Eesti Haigekassa mitmel erineval meetodil. Suur osa rahast on pearaha (kindel summa perearstinimistus ühe kindlustatu kohta).

Eriarstiabi on ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutab eriarst või hambaarst koos oma abilistega. Eriarstiabi jaguneb ambulatoorseks ehk visiidipõhiseks eriarstiabiks ja haiglaeriarstiabiks, mille korral patsient jääb vähemalt üheks ööpäevaks tervishoiuasutusse. Ambulatoorse eriarstiabi võib omakorda tinglikult jagada kolmeks – hambaravi (suurim käive), haiglate poolt osutatav eriarstiabi (suurim teenuste hulk) ja teiste teenusepakkujate poolt osutatav eriarstiabi (väikseim käibelt ja teenuste hulgalt). Kehtiva tervishoiukorralduse üks kontseptuaalseid eesmärke oligi suurte, haiglast eraldi tegutsevate polikliinikute kaotamine, haigla ja ambulatoorse töö ühendamine, mille tulemusel tõuseb tervishoiutöötajate kompetentsus. Ligi 95% Eesti 1016 tervishoiuasutusest (2006. aasta 1. septembri seisuga) on ambulatoorse eriarstiabi osutajad.

Haiglaarstiabi puhul tuleb eristada aktiivravihaiglaid (ravivad ägeda haigusega patsiente) ja mitteaktiivravihaiglaid. Aktiivravihaiglad on kohalik, eri-, üld-, kesk- ja piirkondlik haigla, mitteaktiivravihaiglaid on kaht liiki: taastusravi- ja hooldushaigla. Aktiivravihaiglatest on kõige väiksema teenuste mahuga ühe teenusega erihaiglad (nt sisehaiguste haigla), kohalikus haiglas on lubatud 5 eriala (sisehaigused, erakorraline meditsiin, anestesioloogia, laborimeditsiin ja radioloogia) ning neid teenuseid osutatakse ööpäev ringi, üldhaiglas on ette nähtud 6 eriala (eelnevatele lisandub üldkirurgia), keskhaiglas 16 ja piirkondlikus haiglas kõik 32 eriala. Seadusega on erialade arvu eri tüüpi haiglates piiratud peamiselt seetõttu, et vältida ravierialade dubleerimist, mis oleks ebamajanduslik ega tagaks teenuse kvaliteeti.

2006. aasta 1. septembri seisuga oli Eestis 3 piirkondlikku haiglat (SA Tartu Ülikooli Kliinikum, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja SA Tallinna Lastehaigla), 4 keskhaiglat, 11 üldhaiglat ja 6 kohalikku haiglat. Ainus maakond, kus ei ole vähemalt üldhaiglat, on käesoleval ajal Jõgeva. Erihaiglaid on Eestis praegu 10, hooldushaiglaid 20 ja taastusravihaiglaid 4. Seega on Eestis kokku 58 haiglat, millest 34 on aktiivravihaiglad. Aktiivravihaiglates on voodikohti umbes 7000. Haiglavõrku arendatakse arengukava alusel, mis sätestab aktiivravi haiglavõrgu arengu lähimaks 10–15 aastaks. Võrreldes läinud sajandi lõpuaastatega, on aktiivravihaiglate arv ja voodikohtade arv vähenenud üle 2 korra.

Kiirabi on ambulatoorne tervishoiuteenus eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse esmaseks diagnoosimiseks ja raviks ning vajaduse korral abivajaja toimetamiseks haiglasse. Kiirabiteenust osutab 3liikmeline kiirabibrigaad, mille juhtliige on tervishoiutöötaja (arst või õde), teine liige õde või kiirabitehnik ja kolmas – autojuhtkiirabitehnik. Eestis on 29 arstibrigaadi, sh 6 reanimobiilibrigaadi, ja 61 õebrigaadi.

Vt ka kiirabi.

Nõuanded sel teemal

Nexium maokaitseks

Tere,
Palun vastake, kui patsient saab keemiaravi (paclitaxel ja carboplatin) ja talle on välja kirjutatud võtta maokaitseks Nexium 20 mg tablette 1 kord päevas. Kui pikka aega peab võtma Nexiumi? ...

Kalle Kurvits

Vastas dr Kalle Kurvits

Tere

Nexium on mõeldud maovaevuste (keemiaravi toimel suurenenud soolhappe eritumisest põhjustatud) vähendamiseks.
Selle ärajätmine teie ravi puhul võib halvendada enesetunnet esmalt ...

Loe edasi

Koguaeg on paha olla

Tere, viimased aasta aega on olnud mul koguaeg paha olla ja pea käib ringi. Olen käinud arsti juures et teha teste jne, et saaksin teada mis mul on, aga kunagi vastust pole saanud. Niisis kas oskaksite ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Saan vaid soovitada taas pöördumist oma arsti vastuvõtule. Jah, osa probleeme saab selgeks esimesel vastuvõtul, osa aga mitte. Nende selgitamiseks on vajalikud korduvad arstikülastused, hindamine, ...

Loe edasi

Liigne insuliini produktsioon?

Tere!

Olen 43-aastane naine ja olen mures seetõttu, et minu veresuhkur langeb justkui kiiremini ja madalamale kui teistel mind ümbritsevatel inimestel ning põhjustab seejuures tugevaid vaevusi. ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Teie veresuhkru näidud nii glükoosi kui laktoosi koormusproovil on normaalsed. Siiski soovitan küsida perearstilt glükomeetri, et saaksite mõõta oma veresuhkrut just siis, kui end halvasti ...

Loe edasi

Kilpnäärme ületalitlus

Minul avastati kilpnäärme ületalitlus peale sünnitust. Näitaajad on S,P-TR IgG 7,63, S,PTPO IgG 19,49 ja S,P fT3 19,74 ning S,P-TSH 0,005. Arst ütleb, et see on üsna tõsine ületalitlus. On ka see nii? ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Ületalitlus on tõsine. Enesetunde normaliseerumine võtab aega, ravi kestab 6-12 kuud. 4-5 nädalat peale ravi alustamist tuleb teha korduv hormoonanalüüs ja siis on näha kui oluliselt näitajad ...

Loe edasi

Huvi

Kas enne südameoperatsiooni võetakse ka HIV proo?

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Oleneb raviasutusest. Põhja Eesti Regionaalhaiglas viidi infektsioonikontrolli komitee ettepanekul sisse kord, et kõiki opereeritavaid haigeid testitakse ka HIV infektsiooni suhtes. Teiste raviasutuste ...

Loe edasi

valu luudes

tere selline mure et vahel läheb käe suure sõrme nukk paiste ja valutab siis kaob ära ja mõne ajapärast lööb valu jalalaba välisküle luu sisse ja nii et kõndida on ikka valus on ka põlve niisuguse ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Suure tõenäosusega on Teil tegu mingi liigesprobleemiga. kas see on podagra või mõnu muu reumaatiline haigus vajab täpsustamist. Soovitan alustada perearstist.

Loe edasi

Nabast eritis

Tere!
Nimelt on probleem selles, et viimased paar päeva on hakkanud naba sügelema ja hiljem nö kuivanud eritist näha, see on päris hirmus. Kas oskaksite mind aidata?😇

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
KIrjelduse ja pildi järgi tundub, et tegu on põletikuga nabas. Jääb mulje, et Teil on sügav naba ja selline naba vajab seestpoolt regulaarset puhastamist, Vastasel juhul võib nabasse koguneda ...

Loe edasi

Hormonaalanalüüsi tulemused

Tere, kas te palun saaksite avaldada oma arvamust järgmiste vereanalüüsi tulemuste osas:
TSH - 2.97 (norm 0.27 - 4.20) - seega justkui normis
FT4 - 12.8 (norm 12.00 - 22.00) - väga normi alumise ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Teie kilpnäärme talitlus on korras. Prolaktiin on oluliselt normist kõrgem. Progesterooni vastuse tõlgendamine sõltub menstruaaltsükli faasist - selle kohta ei oska midagi arvata.
Kas ...

Loe edasi

Lülisamba muutused ja sport

Röntgenbildi alusel on mul selline diagnoos.
Hinnakoodid: A7916, A7907RÖ-leid:NIMMELÜLID:Lumbaallordoos tavaline, skolioosi ei ole. l5 anterolistees ~6 m ulatuses, defekt pars interartikularis´es. ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kirjelduse järgi esineb nimmelülide nihkumine seoses lülidevahelise liigese vigastusega. Vajate kohest ortopeedi konsultatsiooni. Vältige seni füüsilist koormust.

Dr. Ain Pajos

Loe edasi

Eesnaha lõikus

Tere,

Augustis tehti minule eesnaha lõikus kuna eesnahk ei tulnud erutunud olekus üle peenisepea. Kirjutasin tookord ka Teile. Nüüdseks on eesnahk eemaldatud aga peenisepeal olev kida on peenise ...

Margus Punab

Vastas dr Margus Punab

Väga õnnestunud see opi tulemus kahjuks tõesti ei ole. Korrigeeriv operatsioon on võimalik, suisa soovitatav.

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi