Tervishoiukorraldus Autor: Üllar Kaljumäe

Tervishoiukorraldus. Eesti tervishoiukorraldust võib iseloomustada kui detsentraliseeritud, eraõiguslikel põhimõtetel tegutsevat ja sotsiaalsel ravikindlustusel baseeruvat süsteemi. See põhineb suuresti kahel seadusel – 2002. aastal jõustunud tervishoiuteenuste korraldamise seadusel ja ravikindlustuse seadusel. Eesti tervishoiusüsteemis on omavahel selgesti lahutatud teenuse osutaja (tervishoiuasutused, perearstipraksised), teenuse rahastaja (Eesti Haigekassa) ja süsteemi administreerija (riik). Suur osa tervishoiusüsteemist (eelkõige aga teenusepakkujatest) kuulub eraõiguslikele isikutele. Vormiliselt on peaaegu kõik tervishoiuteenuse pakkujad Eestis eraõiguslikud. Tulenevalt kehtivast seadusest saab vaid kiirabi olla riigi või kohaliku omavalitsuse alluvuses, ülejäänud peavad olema organiseeritud eraõigusliku juriidilise isikuna. 2006. aastal oli vaid üks kiirabiteenuse osutaja – Tallinna Kiirabi – kohaliku omavalitsuse päästeasutus. Üldarstiabi ja valdavalt ka haiglavälise eriarstiabi korraldusse on kaasatud olulisel määral ka erakapital. Samas on haiglaarstiabi kui ressursimahukuselt domineerivam ja üldse olulisem osa Eesti tervishoiust jätkuvalt riigi omanduses. 

Rahastamise viisilt on Eesti tervishoiusüsteem valdavalt kindlustusel põhinev. Peamine kindlustusandja on Eesti Haigekassa, teiste kindlustajate osa on äärmiselt marginaalne. Eesti Haigekassas on kindlustatud umbes 94–95% elanikkonnast. Peamiseks kindlustuse tekkimise viisiks on töötamine. Iga töötava inimese pealt tasub tööandja sotsiaalmaksu (33% palgafondilt), millest ravikindlustus moodustab 13%. Ravikindlustusmaks laekub ravikindlustusfondi. Ravikindlustusmaksu on harjutud käsitama tööandja maksuna, siiski on õigem seda pidada töövõtja ja tööandja ühiseks maksuks. Eesti Haigekassa tegutseb oma seaduse alusel ning juriidiliselt on tegemist omaette avalik-õigusliku isikuga. Kindlustamata isikute ravikulude eest maksab riik, kuid ainult siis, kui tegemist on vältimatu arstiabiga (ravi edasilükkamine on eluohtlik). Kiirabi eest tasub riik täies mahus, st kõikidele Eesti territooriumil viibivatele isikutele on kiirabiteenus alati tagatud.

Pakutava teenuse alusel jaguneb tervishoiusüsteem üldarstiabiks, eriarstiabiks ja kiirabiks. Eriarstiabi jaguneb omakorda haigla- ja haiglaväliseks arstiabiks.

Üldarstiabi eesmärk on tagada esmane ambulatoorne (haiglaväline) tervishoiuteenus nii ägeda kui kroonilise haigestumise puhul, sõltumata isiku vanusest. Üldarstiabi on korraldatud perearstiabina ja see on täielikult privatiseeritud (omanik on eraisik). Üldarstiabi osutab perearst koos pereõega, kelle olemasolu on kohustuslik. Elanikkond on jaotatud teenust pakkuvate perearstide vahel, kusjuures igal inimesel on õigus valida endale ise perearst. Inimese vaba valik (perearsti võib vahetada sisuliselt piiramatu arv kordi) on oluline demokraatlik printsiip, kuid see muudab raskemaks süsteemi administreerimise ja rahastamise. Ühe perearsti teenindatavad inimesed moodustavad perearstinimistu. 2006. aasta 1. septembri seisuga oli Eestis 802 perearstinimistut, seejuures teenindab üks perearst 1600–2000 inimest. Erinevatel põhjustel (perearsti puudumine teatud piirkonnas, saared, kompaktne asum, mis on alla või üle nimetatud arvu) on paljud perearstinimistud käesoleval ajal suuremad või väiksemad. Näiteks 2006. aasta 1. septembri seisuga oli veerandis (202) perearstinimistutes enam kui 2000 inimest. Sellises olukorras peab perearstil olema tööle võetud abiarst. 

Üldarstiabi rahastab Eesti Haigekassa mitmel erineval meetodil. Suur osa rahast on pearaha (kindel summa perearstinimistus ühe kindlustatu kohta).

Eriarstiabi on ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutab eriarst või hambaarst koos oma abilistega. Eriarstiabi jaguneb ambulatoorseks ehk visiidipõhiseks eriarstiabiks ja haiglaeriarstiabiks, mille korral patsient jääb vähemalt üheks ööpäevaks tervishoiuasutusse. Ambulatoorse eriarstiabi võib omakorda tinglikult jagada kolmeks – hambaravi (suurim käive), haiglate poolt osutatav eriarstiabi (suurim teenuste hulk) ja teiste teenusepakkujate poolt osutatav eriarstiabi (väikseim käibelt ja teenuste hulgalt). Kehtiva tervishoiukorralduse üks kontseptuaalseid eesmärke oligi suurte, haiglast eraldi tegutsevate polikliinikute kaotamine, haigla ja ambulatoorse töö ühendamine, mille tulemusel tõuseb tervishoiutöötajate kompetentsus. Ligi 95% Eesti 1016 tervishoiuasutusest (2006. aasta 1. septembri seisuga) on ambulatoorse eriarstiabi osutajad.

Haiglaarstiabi puhul tuleb eristada aktiivravihaiglaid (ravivad ägeda haigusega patsiente) ja mitteaktiivravihaiglaid. Aktiivravihaiglad on kohalik, eri-, üld-, kesk- ja piirkondlik haigla, mitteaktiivravihaiglaid on kaht liiki: taastusravi- ja hooldushaigla. Aktiivravihaiglatest on kõige väiksema teenuste mahuga ühe teenusega erihaiglad (nt sisehaiguste haigla), kohalikus haiglas on lubatud 5 eriala (sisehaigused, erakorraline meditsiin, anestesioloogia, laborimeditsiin ja radioloogia) ning neid teenuseid osutatakse ööpäev ringi, üldhaiglas on ette nähtud 6 eriala (eelnevatele lisandub üldkirurgia), keskhaiglas 16 ja piirkondlikus haiglas kõik 32 eriala. Seadusega on erialade arvu eri tüüpi haiglates piiratud peamiselt seetõttu, et vältida ravierialade dubleerimist, mis oleks ebamajanduslik ega tagaks teenuse kvaliteeti.

2006. aasta 1. septembri seisuga oli Eestis 3 piirkondlikku haiglat (SA Tartu Ülikooli Kliinikum, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja SA Tallinna Lastehaigla), 4 keskhaiglat, 11 üldhaiglat ja 6 kohalikku haiglat. Ainus maakond, kus ei ole vähemalt üldhaiglat, on käesoleval ajal Jõgeva. Erihaiglaid on Eestis praegu 10, hooldushaiglaid 20 ja taastusravihaiglaid 4. Seega on Eestis kokku 58 haiglat, millest 34 on aktiivravihaiglad. Aktiivravihaiglates on voodikohti umbes 7000. Haiglavõrku arendatakse arengukava alusel, mis sätestab aktiivravi haiglavõrgu arengu lähimaks 10–15 aastaks. Võrreldes läinud sajandi lõpuaastatega, on aktiivravihaiglate arv ja voodikohtade arv vähenenud üle 2 korra.

Kiirabi on ambulatoorne tervishoiuteenus eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse esmaseks diagnoosimiseks ja raviks ning vajaduse korral abivajaja toimetamiseks haiglasse. Kiirabiteenust osutab 3liikmeline kiirabibrigaad, mille juhtliige on tervishoiutöötaja (arst või õde), teine liige õde või kiirabitehnik ja kolmas – autojuhtkiirabitehnik. Eestis on 29 arstibrigaadi, sh 6 reanimobiilibrigaadi, ja 61 õebrigaadi.

Vt ka kiirabi.

Nõuanded sel teemal

Füüsiline koormus ja diabeet

Tere! Olen tervise ja kehakaalu huvides hakanud tegelema hommikuvõimlemisega: hantlid ja tugev füüsiline tund aega. Selle tagajärjel tõuseb (ilma söömata) veresuhkrunäit 4-5 mmooli/l. (Täna hommikul kell ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Suure tõenäosusega on hommikvõimlemise koormus Teie organismile liiga suur - füüsilise stressi tõttu tõuseb ka veresuhkur. Soovitan tunni aja asemel piirduda poole tunniga (tegelikult peaks ...

Loe edasi

Liigne higistamine, isutus, tundlik nahk

Tere. Eelmisel aastal oli mul ootamatult 2x impetiigo, nüüd juba mõnda aega higistan koguaeg rindade alt, jalgadest ja kätest, pidevalt on külmavärinad ja isegi saunas on teinekord külmavärina tunne. Isu ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Ühelegi endokriinhaigusele Teie poolt kirjeldatud vaevused ei viita. Igaks juhuks võiks teha kilpnäärme talitlushäire välistamiseks hormoonanalüüsid - seda saab teha perearst.
Tervitades,
Loe edasi

tugev selja põrutus ja 9. roide murd, ima nihketa

Tugevad valuhood seljas iga väiksemagi "vale" liigutuse puhul .(Krambi sarnased). Magada ei saa ka kõva pinna peal . Ainult istudes tukkuda . Tugevate valuhoogude puhul seljas valud ka rinnus .(kord paremal ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Trauma ja luumurru korral on valu kahjuks paratamatu. Peaksite konsulteerima oma perearstiga, kes siis võiks suurendada valuvaigistite doose või määrama tugevamad valuvaigistid.

Loe edasi

Alalõua nihkumine

Kuu aega tagasi eemaldati retineerunud tarkusehammas. Selle käigus oli näha luuservade erinevat liikumist, mis viitas lõualuu murrule selles piirkonnas. Kaeban, et hambad ei lähe endises asendis kokku. ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Selles küsimuses ei oska nõu anda. Peaksite kindlasti uuesti konsulteerima näo-ja lõualuu kirurgiga

Loe edasi

Raseduse katkemine ja valud

Tere!
Rasedus (6+5) katkes 11.veebruaril. Arst tuvastas peetuse ning sain tabletid, et abordiprotsess saaks alata. Kõik tundus laabuvat enam vähem õigesti ja normaalselt. Tuli palju verd ning klompe ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 32-aastane

Teie kirja lugedes saan aru, et suure tõenäosusega katkes rasedus osaliselt 11.02, abrasiooni ehk puhastust ei olnud tehtud; ...

Loe edasi

Pilonidaaltsüst

Tere! Käisin umbes kaks aastat tagasi tsüsti opereerimas. Nüüd on hakanud uuesti valutama see koht ning paistetama (sabakondi juures). Kas võib olla nii, et pean uuesti minema opile? Kas ma peaksin arvestama ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Kahjuks on võimalikud ka pilonidaalsiinuse retsidiivid - sel puhul vajalik teinekord ka korduv operatsioon. Soovitaksin konsulteerida Teid opereerinud kirurgiga.

Loe edasi

Võimalik randmeluude murd

Kukkusin libedaga nii, nagu ei tohi - käele - ja traumapunktis diagnoositi võimalik lodiluumurd ja võimalik II metakarpaalluu baasise murd. Tulemuseks kips. Lugesin kodus, et värske trauma puhul mõnikord ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Kui rö-filmil ilmset luumurdu ei nähta, siis on luufragmendid hästi paigas ja piisab reeglina fikseerimisest ka ortoosiga. Ilma Teie rõ- filmi nägemata on mul raske midagi konkreetset soovitada, Tegu ...

Loe edasi

Pea aeglane kasv

Muret valmistab lapse aeglane pea kasv. Laps sündis 4,8 kg, pea ümbermõõt 37 cm, 1. elukuul oli pea 38 cm; 2. elukuul 39 cm; 3. elukuul 40,5; 3,5. elukuul 41,5 ja nüüd 6. elukuul 42,5.
Lapse areng ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh küsimast! Lapse pea kasvu on vajalik kindlasti jälgida. Väga oluline on ka lapse ema ja isa peaümbermõõt.Kui laps areneb igati eakohaselt, siis on oht, et väike pü kasv midagi tõsisemat ...

Loe edasi

Arstid ja autism

Tere


Mul on probleem. Nimelt, käisin vahepeal ühe „autismispetsialisti“ arsti juures, kes igal patsiendil autismispektrit diagnoosib; kusjuures ise on ta väga kuri oma „autistidega“. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Räägi oma murest Emale v Isale - kellega parem teineteisemõistmine on.
Nende elamuste vastu on head arstimid olemas ja seda õiget-parimat ravimit saab leida ainult koos raviarstiga koostööd tehes. ...

Loe edasi

tere kuidas saaks lahti halbatsest mõtetest

tere

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Lemmikluuletaja luuletusi - nende mõtete ajal - pähe õppida, et need ebameeldivad seega peast välja tõrjuda.
Võib ka võõrkeelseid lauseid või muud teile olulist õppida.
Endale midagi kiiduväärset-positiivset ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi