Tervishoiukorraldus Autor: Üllar Kaljumäe

Tervishoiukorraldus. Eesti tervishoiukorraldust võib iseloomustada kui detsentraliseeritud, eraõiguslikel põhimõtetel tegutsevat ja sotsiaalsel ravikindlustusel baseeruvat süsteemi. See põhineb suuresti kahel seadusel – 2002. aastal jõustunud tervishoiuteenuste korraldamise seadusel ja ravikindlustuse seadusel. Eesti tervishoiusüsteemis on omavahel selgesti lahutatud teenuse osutaja (tervishoiuasutused, perearstipraksised), teenuse rahastaja (Eesti Haigekassa) ja süsteemi administreerija (riik). Suur osa tervishoiusüsteemist (eelkõige aga teenusepakkujatest) kuulub eraõiguslikele isikutele. Vormiliselt on peaaegu kõik tervishoiuteenuse pakkujad Eestis eraõiguslikud. Tulenevalt kehtivast seadusest saab vaid kiirabi olla riigi või kohaliku omavalitsuse alluvuses, ülejäänud peavad olema organiseeritud eraõigusliku juriidilise isikuna. 2006. aastal oli vaid üks kiirabiteenuse osutaja – Tallinna Kiirabi – kohaliku omavalitsuse päästeasutus. Üldarstiabi ja valdavalt ka haiglavälise eriarstiabi korraldusse on kaasatud olulisel määral ka erakapital. Samas on haiglaarstiabi kui ressursimahukuselt domineerivam ja üldse olulisem osa Eesti tervishoiust jätkuvalt riigi omanduses. 

Rahastamise viisilt on Eesti tervishoiusüsteem valdavalt kindlustusel põhinev. Peamine kindlustusandja on Eesti Haigekassa, teiste kindlustajate osa on äärmiselt marginaalne. Eesti Haigekassas on kindlustatud umbes 94–95% elanikkonnast. Peamiseks kindlustuse tekkimise viisiks on töötamine. Iga töötava inimese pealt tasub tööandja sotsiaalmaksu (33% palgafondilt), millest ravikindlustus moodustab 13%. Ravikindlustusmaks laekub ravikindlustusfondi. Ravikindlustusmaksu on harjutud käsitama tööandja maksuna, siiski on õigem seda pidada töövõtja ja tööandja ühiseks maksuks. Eesti Haigekassa tegutseb oma seaduse alusel ning juriidiliselt on tegemist omaette avalik-õigusliku isikuga. Kindlustamata isikute ravikulude eest maksab riik, kuid ainult siis, kui tegemist on vältimatu arstiabiga (ravi edasilükkamine on eluohtlik). Kiirabi eest tasub riik täies mahus, st kõikidele Eesti territooriumil viibivatele isikutele on kiirabiteenus alati tagatud.

Pakutava teenuse alusel jaguneb tervishoiusüsteem üldarstiabiks, eriarstiabiks ja kiirabiks. Eriarstiabi jaguneb omakorda haigla- ja haiglaväliseks arstiabiks.

Üldarstiabi eesmärk on tagada esmane ambulatoorne (haiglaväline) tervishoiuteenus nii ägeda kui kroonilise haigestumise puhul, sõltumata isiku vanusest. Üldarstiabi on korraldatud perearstiabina ja see on täielikult privatiseeritud (omanik on eraisik). Üldarstiabi osutab perearst koos pereõega, kelle olemasolu on kohustuslik. Elanikkond on jaotatud teenust pakkuvate perearstide vahel, kusjuures igal inimesel on õigus valida endale ise perearst. Inimese vaba valik (perearsti võib vahetada sisuliselt piiramatu arv kordi) on oluline demokraatlik printsiip, kuid see muudab raskemaks süsteemi administreerimise ja rahastamise. Ühe perearsti teenindatavad inimesed moodustavad perearstinimistu. 2006. aasta 1. septembri seisuga oli Eestis 802 perearstinimistut, seejuures teenindab üks perearst 1600–2000 inimest. Erinevatel põhjustel (perearsti puudumine teatud piirkonnas, saared, kompaktne asum, mis on alla või üle nimetatud arvu) on paljud perearstinimistud käesoleval ajal suuremad või väiksemad. Näiteks 2006. aasta 1. septembri seisuga oli veerandis (202) perearstinimistutes enam kui 2000 inimest. Sellises olukorras peab perearstil olema tööle võetud abiarst. 

Üldarstiabi rahastab Eesti Haigekassa mitmel erineval meetodil. Suur osa rahast on pearaha (kindel summa perearstinimistus ühe kindlustatu kohta).

Eriarstiabi on ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutab eriarst või hambaarst koos oma abilistega. Eriarstiabi jaguneb ambulatoorseks ehk visiidipõhiseks eriarstiabiks ja haiglaeriarstiabiks, mille korral patsient jääb vähemalt üheks ööpäevaks tervishoiuasutusse. Ambulatoorse eriarstiabi võib omakorda tinglikult jagada kolmeks – hambaravi (suurim käive), haiglate poolt osutatav eriarstiabi (suurim teenuste hulk) ja teiste teenusepakkujate poolt osutatav eriarstiabi (väikseim käibelt ja teenuste hulgalt). Kehtiva tervishoiukorralduse üks kontseptuaalseid eesmärke oligi suurte, haiglast eraldi tegutsevate polikliinikute kaotamine, haigla ja ambulatoorse töö ühendamine, mille tulemusel tõuseb tervishoiutöötajate kompetentsus. Ligi 95% Eesti 1016 tervishoiuasutusest (2006. aasta 1. septembri seisuga) on ambulatoorse eriarstiabi osutajad.

Haiglaarstiabi puhul tuleb eristada aktiivravihaiglaid (ravivad ägeda haigusega patsiente) ja mitteaktiivravihaiglaid. Aktiivravihaiglad on kohalik, eri-, üld-, kesk- ja piirkondlik haigla, mitteaktiivravihaiglaid on kaht liiki: taastusravi- ja hooldushaigla. Aktiivravihaiglatest on kõige väiksema teenuste mahuga ühe teenusega erihaiglad (nt sisehaiguste haigla), kohalikus haiglas on lubatud 5 eriala (sisehaigused, erakorraline meditsiin, anestesioloogia, laborimeditsiin ja radioloogia) ning neid teenuseid osutatakse ööpäev ringi, üldhaiglas on ette nähtud 6 eriala (eelnevatele lisandub üldkirurgia), keskhaiglas 16 ja piirkondlikus haiglas kõik 32 eriala. Seadusega on erialade arvu eri tüüpi haiglates piiratud peamiselt seetõttu, et vältida ravierialade dubleerimist, mis oleks ebamajanduslik ega tagaks teenuse kvaliteeti.

2006. aasta 1. septembri seisuga oli Eestis 3 piirkondlikku haiglat (SA Tartu Ülikooli Kliinikum, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja SA Tallinna Lastehaigla), 4 keskhaiglat, 11 üldhaiglat ja 6 kohalikku haiglat. Ainus maakond, kus ei ole vähemalt üldhaiglat, on käesoleval ajal Jõgeva. Erihaiglaid on Eestis praegu 10, hooldushaiglaid 20 ja taastusravihaiglaid 4. Seega on Eestis kokku 58 haiglat, millest 34 on aktiivravihaiglad. Aktiivravihaiglates on voodikohti umbes 7000. Haiglavõrku arendatakse arengukava alusel, mis sätestab aktiivravi haiglavõrgu arengu lähimaks 10–15 aastaks. Võrreldes läinud sajandi lõpuaastatega, on aktiivravihaiglate arv ja voodikohtade arv vähenenud üle 2 korra.

Kiirabi on ambulatoorne tervishoiuteenus eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse esmaseks diagnoosimiseks ja raviks ning vajaduse korral abivajaja toimetamiseks haiglasse. Kiirabiteenust osutab 3liikmeline kiirabibrigaad, mille juhtliige on tervishoiutöötaja (arst või õde), teine liige õde või kiirabitehnik ja kolmas – autojuhtkiirabitehnik. Eestis on 29 arstibrigaadi, sh 6 reanimobiilibrigaadi, ja 61 õebrigaadi.

Vt ka kiirabi.

Nõuanded sel teemal

peavalud

Tere,
Mu pea valutab juba kolmandat nädalat järjest. Olen proovinud erinevaid valuvaigisteid (ibustar, nalgesin, dolmen) kuid mitte midagi ei mōju. Olen võtnud kõiki tablette kuni 3 tükki. Samuti ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kas eelnevalt põdesite mõnd viirushaigust? Kas esineb ka iiveldust - oksendamist. Vajalik on kiire spetsialisti konsultatsioon. Soovitan pöörduda mõne haigla EMOsse.

Tel. 6748591
Dr. ...

Loe edasi

Seljanärvi põletku ravi.

Tere.
Olin pühap.tart emos .
Alaselg oli ära.
Öeldi et väga äge närvi põletik.nüüd on nii et sain hunniku tablette.
On küll parem olla.aga hetkel valutab ägrdalt parem jslg sääremarjast ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Surin jalas viitab siiski närvi kompressioonile - põhjuseks nihkunud lülidevaheline disk. Vajalik on esialgu rö. pilt nimmelülidest ja neuroloogi konsultatsioon.

Dr. Ain Pajos
6748591
Loe edasi

mis toimub minuga?

Testid on olnud negatiivsed, rasedust pole öeldud ,nibud valusad ja päevad ära jäänud 6 päeva.
Mis toimub?

Urve Pappa

Vastas dr Urve Pappa

Tere

Teil on tegemist tsüklihäirega, mis võib paljudel erinevatel põhjustel aeg ajalt esineda. Kui rasedustest on negatiivne, siis võite rahulikult oodata. Enesetunne võib olla halvem-alakõhupakitsust, ...

Loe edasi

Spondylolysis L5/S1 ja anterolisthesys L5 gr I

Tere!
Peale raskuse tõstmist jõsaalis , tundsin valu alaselja piirkonnas ja tuharas äge löök.See juhtus aprillis, ja mina ei pööranud suurt tähelepanu, sest arvasin , et lihas on venitanud.
Lulisammas ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Pildil on tõesti näha, et viies nimmelüli on nihkunud ette ca 0,5 cm ulatuses - see võib olla aga vana probleem mis vajab jälgimist. Fasettliigesed asuvad lülikeha taga ja nende murd toimub tavaliset äärmusliku ...

Loe edasi

peenis

Peenis hukkus muruniiduki õnnetuses. Hetkel hoian peenist sügavkülmas. Mis on kõige lihtsam moodus selle tagasi kinnitamiseks?

Vladimir Vihljajev

Vastas dr Vladimir Vihljajev

Kui see ei ole huumor siis pöörduge kiiremas korras arsti (EMO - traumapunkti) juurde!

Loe edasi

Rinnad

Tere! Ma ei tea, kas see on midagi tõsist või see on normaalne. Sellepärast küsingi spetialistilt. Olen praegu 20 aastane ja vasak rind on märgatavalt suurem, kui parem. Kui ma olin 9 aastane, valutas ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 20-aastane

Muretsemiseks ei ole põhjust, inimese organism ei ole sümmeetriline: ei kõrvad, ei nägu, ei muud.
Kui on kaebused, mis ...

Loe edasi

Pea valu

Tere

Elukaaslasele on selline asi, et ta oli keiser ja tehti alaselja tuimestust ja alaselja ajuvedelik hakkas lekkima ning pandi plomm ette ja öeldi, et järgmisel päeval peab ära kaduma. ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Seljasüstiga (spinaalanesteesia) võidakse vigastada kõvakelmet, mis ümbritseb seljanärve ja milles on rõhu all seljaajuvedelik. Vigastuse korral toimub vedeliku leke, rõhk alaneb ja tulemuseks on peavalu. ...

Loe edasi

Raseduse aeg päevad

Kas raseduse ajal võivad päevad olla.

Maie Väli

Vastas dr Maie Väli

Tere!
Raseduse algul esinev vereeritus võib esineda 25% naistest. Ilmneb see enamasti ärajäänud menstruatsiooni ajal ja suhteliselt vähese verega. Seda nimetatakse implantatsiooniveritsuseks ja võib ...

Loe edasi

diafragma

tere , olen hädas oma tervisega , gaasid või mis ajavad diafragma peale ,sealt südamele , üks öö südame löögi sagedus 120 , kui hakkasin kõhtu masseerima , läks paremaks , mingid ohked jne , lühidalt nii ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kahjuks ei saa ma Teie küsimusest tervikpilti probleemist. Palun pöörduge oma perearsti vastuvõtule.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Vahelöögid

Nüüdseks juba 2 või 3 kuud käivad vahelöögid igapäevaselt ja väga tihedalf ja ka on valud mõlemal pool rinnus, südamele on tehtud ekg, holter, ultraheli, koormus, vaheloogid on küll kanpeale jäänud aga ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Teid on somaatiliselt põhjalikutl uuritud, olulist haigust ei ole leitud. Kirjeldus on omane haigusärevusele, Teie perearst korraldab laiahaardelise ravi, kaasates erinevaid spetsialiste. ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi