Tervishoiukorraldus Autor: Üllar Kaljumäe

Tervishoiukorraldus. Eesti tervishoiukorraldust võib iseloomustada kui detsentraliseeritud, eraõiguslikel põhimõtetel tegutsevat ja sotsiaalsel ravikindlustusel baseeruvat süsteemi. See põhineb suuresti kahel seadusel – 2002. aastal jõustunud tervishoiuteenuste korraldamise seadusel ja ravikindlustuse seadusel. Eesti tervishoiusüsteemis on omavahel selgesti lahutatud teenuse osutaja (tervishoiuasutused, perearstipraksised), teenuse rahastaja (Eesti Haigekassa) ja süsteemi administreerija (riik). Suur osa tervishoiusüsteemist (eelkõige aga teenusepakkujatest) kuulub eraõiguslikele isikutele. Vormiliselt on peaaegu kõik tervishoiuteenuse pakkujad Eestis eraõiguslikud. Tulenevalt kehtivast seadusest saab vaid kiirabi olla riigi või kohaliku omavalitsuse alluvuses, ülejäänud peavad olema organiseeritud eraõigusliku juriidilise isikuna. 2006. aastal oli vaid üks kiirabiteenuse osutaja – Tallinna Kiirabi – kohaliku omavalitsuse päästeasutus. Üldarstiabi ja valdavalt ka haiglavälise eriarstiabi korraldusse on kaasatud olulisel määral ka erakapital. Samas on haiglaarstiabi kui ressursimahukuselt domineerivam ja üldse olulisem osa Eesti tervishoiust jätkuvalt riigi omanduses. 

Rahastamise viisilt on Eesti tervishoiusüsteem valdavalt kindlustusel põhinev. Peamine kindlustusandja on Eesti Haigekassa, teiste kindlustajate osa on äärmiselt marginaalne. Eesti Haigekassas on kindlustatud umbes 94–95% elanikkonnast. Peamiseks kindlustuse tekkimise viisiks on töötamine. Iga töötava inimese pealt tasub tööandja sotsiaalmaksu (33% palgafondilt), millest ravikindlustus moodustab 13%. Ravikindlustusmaks laekub ravikindlustusfondi. Ravikindlustusmaksu on harjutud käsitama tööandja maksuna, siiski on õigem seda pidada töövõtja ja tööandja ühiseks maksuks. Eesti Haigekassa tegutseb oma seaduse alusel ning juriidiliselt on tegemist omaette avalik-õigusliku isikuga. Kindlustamata isikute ravikulude eest maksab riik, kuid ainult siis, kui tegemist on vältimatu arstiabiga (ravi edasilükkamine on eluohtlik). Kiirabi eest tasub riik täies mahus, st kõikidele Eesti territooriumil viibivatele isikutele on kiirabiteenus alati tagatud.

Pakutava teenuse alusel jaguneb tervishoiusüsteem üldarstiabiks, eriarstiabiks ja kiirabiks. Eriarstiabi jaguneb omakorda haigla- ja haiglaväliseks arstiabiks.

Üldarstiabi eesmärk on tagada esmane ambulatoorne (haiglaväline) tervishoiuteenus nii ägeda kui kroonilise haigestumise puhul, sõltumata isiku vanusest. Üldarstiabi on korraldatud perearstiabina ja see on täielikult privatiseeritud (omanik on eraisik). Üldarstiabi osutab perearst koos pereõega, kelle olemasolu on kohustuslik. Elanikkond on jaotatud teenust pakkuvate perearstide vahel, kusjuures igal inimesel on õigus valida endale ise perearst. Inimese vaba valik (perearsti võib vahetada sisuliselt piiramatu arv kordi) on oluline demokraatlik printsiip, kuid see muudab raskemaks süsteemi administreerimise ja rahastamise. Ühe perearsti teenindatavad inimesed moodustavad perearstinimistu. 2006. aasta 1. septembri seisuga oli Eestis 802 perearstinimistut, seejuures teenindab üks perearst 1600–2000 inimest. Erinevatel põhjustel (perearsti puudumine teatud piirkonnas, saared, kompaktne asum, mis on alla või üle nimetatud arvu) on paljud perearstinimistud käesoleval ajal suuremad või väiksemad. Näiteks 2006. aasta 1. septembri seisuga oli veerandis (202) perearstinimistutes enam kui 2000 inimest. Sellises olukorras peab perearstil olema tööle võetud abiarst. 

Üldarstiabi rahastab Eesti Haigekassa mitmel erineval meetodil. Suur osa rahast on pearaha (kindel summa perearstinimistus ühe kindlustatu kohta).

Eriarstiabi on ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutab eriarst või hambaarst koos oma abilistega. Eriarstiabi jaguneb ambulatoorseks ehk visiidipõhiseks eriarstiabiks ja haiglaeriarstiabiks, mille korral patsient jääb vähemalt üheks ööpäevaks tervishoiuasutusse. Ambulatoorse eriarstiabi võib omakorda tinglikult jagada kolmeks – hambaravi (suurim käive), haiglate poolt osutatav eriarstiabi (suurim teenuste hulk) ja teiste teenusepakkujate poolt osutatav eriarstiabi (väikseim käibelt ja teenuste hulgalt). Kehtiva tervishoiukorralduse üks kontseptuaalseid eesmärke oligi suurte, haiglast eraldi tegutsevate polikliinikute kaotamine, haigla ja ambulatoorse töö ühendamine, mille tulemusel tõuseb tervishoiutöötajate kompetentsus. Ligi 95% Eesti 1016 tervishoiuasutusest (2006. aasta 1. septembri seisuga) on ambulatoorse eriarstiabi osutajad.

Haiglaarstiabi puhul tuleb eristada aktiivravihaiglaid (ravivad ägeda haigusega patsiente) ja mitteaktiivravihaiglaid. Aktiivravihaiglad on kohalik, eri-, üld-, kesk- ja piirkondlik haigla, mitteaktiivravihaiglaid on kaht liiki: taastusravi- ja hooldushaigla. Aktiivravihaiglatest on kõige väiksema teenuste mahuga ühe teenusega erihaiglad (nt sisehaiguste haigla), kohalikus haiglas on lubatud 5 eriala (sisehaigused, erakorraline meditsiin, anestesioloogia, laborimeditsiin ja radioloogia) ning neid teenuseid osutatakse ööpäev ringi, üldhaiglas on ette nähtud 6 eriala (eelnevatele lisandub üldkirurgia), keskhaiglas 16 ja piirkondlikus haiglas kõik 32 eriala. Seadusega on erialade arvu eri tüüpi haiglates piiratud peamiselt seetõttu, et vältida ravierialade dubleerimist, mis oleks ebamajanduslik ega tagaks teenuse kvaliteeti.

2006. aasta 1. septembri seisuga oli Eestis 3 piirkondlikku haiglat (SA Tartu Ülikooli Kliinikum, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja SA Tallinna Lastehaigla), 4 keskhaiglat, 11 üldhaiglat ja 6 kohalikku haiglat. Ainus maakond, kus ei ole vähemalt üldhaiglat, on käesoleval ajal Jõgeva. Erihaiglaid on Eestis praegu 10, hooldushaiglaid 20 ja taastusravihaiglaid 4. Seega on Eestis kokku 58 haiglat, millest 34 on aktiivravihaiglad. Aktiivravihaiglates on voodikohti umbes 7000. Haiglavõrku arendatakse arengukava alusel, mis sätestab aktiivravi haiglavõrgu arengu lähimaks 10–15 aastaks. Võrreldes läinud sajandi lõpuaastatega, on aktiivravihaiglate arv ja voodikohtade arv vähenenud üle 2 korra.

Kiirabi on ambulatoorne tervishoiuteenus eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse esmaseks diagnoosimiseks ja raviks ning vajaduse korral abivajaja toimetamiseks haiglasse. Kiirabiteenust osutab 3liikmeline kiirabibrigaad, mille juhtliige on tervishoiutöötaja (arst või õde), teine liige õde või kiirabitehnik ja kolmas – autojuhtkiirabitehnik. Eestis on 29 arstibrigaadi, sh 6 reanimobiilibrigaadi, ja 61 õebrigaadi.

Vt ka kiirabi.

Nõuanded sel teemal

iiveldus rinnakuvalu

Tere Doktor!

Kirjutasin Teile paar päeva tagasi ja siiski on veel mõned küsimused, seoses omeprasooli ära jätmisega. Et uuesti gastroskoopiasse pääsen läheb nüüd veidike aega, kuna järjekorrad ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Proovime arutada asja rahulikult. Omeprasool on ravim, mis vähendab maohappe tootmist ja nii võib leevendada vaevusi mis on tingitud maohappe liiast. Otseelt see ravim ei ravi vaid leevendab ...

Loe edasi

Küsimus

Tere Doktor!

Suured tänud kiirete vastuste eest!
Soovitasite mulle eelnevalt kirurgi konsuldatsiooni. Seda ma ka teen, kuid soovitati ja ka Teie soovitasite mulle teha kordus gastroskoopia, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Soovitan hoiduda omeprazolist ja esomeprazolist enne uut gastroskoopiat. Ja võimalusel peaks selle uue uuringu tegema kirurg. Nagu märkisin, on terapeudi ja kirurgi lähenemine veidi erinev. ...

Loe edasi

Nina kinni ja kuiv, silmad kuivad, liigesed valutavad

oskate soovitada, kuhu arstile ma peaksin pöörduma või mis analüüse perearstilt küsima, kui juba üle poole aasta on nina kinni ja kuiv, silmad valutavad, hommikuti ja õhtuti jalad valutavad?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Vaevused meenutavad allergilist silma ja ninapõletikku. Mõistlik on teha allergia ja liigeshaiguste testid, infot annab suukaudse allergiarohu toime hindamine. Võib osta käsimüügist nt 1 nädala ...

Loe edasi

Nina kuiv ja kinni, silmad valutavad, lihased valutavad

Tere

Juba pikka aega on mul nina kinni, kuiv, silmad valutavad (arvatavasti kuivusest), jalad valutavad ja see on kestnud juba pea pool aastat, tekkis see siis kui olin rase (rasedus katkes ...

Kaja Julge

Vastas dr Kaja Julge

Tere,

Kirjelduse järgi ei ole Teil esinevad haigusnähud allergiale väga iseloomulikud ja allergilise nohu puhul oleks olnud abi Nasometini kasutamisest. Samas tehakse allergiateste ka allergia ...

Loe edasi

Tiotil ja L-thyroksin

Tere,
3-4 kuud tagasi avastati mul kilpnäärme ületalitlus. Olen regulaarselt võtnud Tiotil 50mg tablette (alustades 3x2 tbl/päevas, nüüdseks 3 tabletti päevas) ja lisaks iga hommik betaloc zok-i ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Kombineeritud ravi on tegelikult üsna sageli kasutatav võte, kui kilpnäärme hormoonanalüüsid on raviga juba normilähedaseks muutunud ja analüüside võtmises tahetakse teha pikem paus või on ...

Loe edasi

mao probleem

Tere hea Doktor!

Tänan Teid vastuse eest minu eelmisele kirjale, kuid mul tekkis veel mõningaid küsimusi, seoses söögitoru lahi song kohta.
Kui mul endiselt vaevused on ja vaatamata ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Proovin selgitada. Ja vabandada, kui mõne mõtteavaldusega tekitasin Teile kannatusi. Neid songasid on mitut sorti, ühed on püsivalt olemas ja teised on niiöelda libisevad. See viimane võib ...

Loe edasi

Tere

Tere! Mul.on pikemat aega selline probleem et mu sonavara on kahanenud, tunne nagu kordaksin asju ja vahepeal hetked mis toimuvad oleks.nagu olnud, see ei ole deja vu effekt vaid miskit muud. Samuti ei ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Piisava pikkusega uni ja õige päevarežiim.
Rohkelt kehalist aktiivsust, isegi sporti.
Ei kahjusta end (alkohol, narkootikumid, suits jms).
Prühhiaatri jutule järjekorda end panna. ...

Loe edasi

Raseduseaegsed vitamiinid

Tere,
Küsimus on raseduse aegsete vitamiinide ning foolhappe kohta. Nimelt olen 5+3 nädalat rase ning võtan raseduseaegseid vitamiine (Rainbow Light, Just Once, Prenatal One, Food-Based Multivitamin), ...

Ülle Kadastik

Vastas dr Ülle Kadastik

Tere, see annus on piisav.
DRkadastik

Loe edasi

86 aastane vanainimene

Raske on elada koos inimesega kes räägib peegliga oma toas ja peeglitagusega, karjub ja läheb tigedaks, vihkab enda lapselapsi kui nad koju tulevad(lõi vastu nägu), kõik varastavad tema asju,tahetakse ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Psühhiaatri poole.
Kõrge ea ajuorgaanika häirest tingitud luululised ja meelepettelised elamused.
Ravimid probleemi leevendamiseks olemas.
Psühhiaatri jutule ja siis saate üheskoos ...

Loe edasi

Rinnalihase vigastus

Tere,

Vigastasin paar aastat tagasi rinnalihast. Käisin MRT-s ja öeldi, et on rebend pectoralis majoris olnud ja kokku kasvades lühenenud.
Tegelen ise kulturismitreeninguga, tekkis ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Tegu spetsiifilise spordimeditsiini valdkonnaga, milles end kompetentseks ei pea. Peaksite pöörduma ortopeedide poole, kes selliste probleemidega tegelevad.
Operatiivse ravi mõttekusse isiklikult ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi