Tervishoiukorraldus Autor: Üllar Kaljumäe

Tervishoiukorraldus. Eesti tervishoiukorraldust võib iseloomustada kui detsentraliseeritud, eraõiguslikel põhimõtetel tegutsevat ja sotsiaalsel ravikindlustusel baseeruvat süsteemi. See põhineb suuresti kahel seadusel – 2002. aastal jõustunud tervishoiuteenuste korraldamise seadusel ja ravikindlustuse seadusel. Eesti tervishoiusüsteemis on omavahel selgesti lahutatud teenuse osutaja (tervishoiuasutused, perearstipraksised), teenuse rahastaja (Eesti Haigekassa) ja süsteemi administreerija (riik). Suur osa tervishoiusüsteemist (eelkõige aga teenusepakkujatest) kuulub eraõiguslikele isikutele. Vormiliselt on peaaegu kõik tervishoiuteenuse pakkujad Eestis eraõiguslikud. Tulenevalt kehtivast seadusest saab vaid kiirabi olla riigi või kohaliku omavalitsuse alluvuses, ülejäänud peavad olema organiseeritud eraõigusliku juriidilise isikuna. 2006. aastal oli vaid üks kiirabiteenuse osutaja – Tallinna Kiirabi – kohaliku omavalitsuse päästeasutus. Üldarstiabi ja valdavalt ka haiglavälise eriarstiabi korraldusse on kaasatud olulisel määral ka erakapital. Samas on haiglaarstiabi kui ressursimahukuselt domineerivam ja üldse olulisem osa Eesti tervishoiust jätkuvalt riigi omanduses. 

Rahastamise viisilt on Eesti tervishoiusüsteem valdavalt kindlustusel põhinev. Peamine kindlustusandja on Eesti Haigekassa, teiste kindlustajate osa on äärmiselt marginaalne. Eesti Haigekassas on kindlustatud umbes 94–95% elanikkonnast. Peamiseks kindlustuse tekkimise viisiks on töötamine. Iga töötava inimese pealt tasub tööandja sotsiaalmaksu (33% palgafondilt), millest ravikindlustus moodustab 13%. Ravikindlustusmaks laekub ravikindlustusfondi. Ravikindlustusmaksu on harjutud käsitama tööandja maksuna, siiski on õigem seda pidada töövõtja ja tööandja ühiseks maksuks. Eesti Haigekassa tegutseb oma seaduse alusel ning juriidiliselt on tegemist omaette avalik-õigusliku isikuga. Kindlustamata isikute ravikulude eest maksab riik, kuid ainult siis, kui tegemist on vältimatu arstiabiga (ravi edasilükkamine on eluohtlik). Kiirabi eest tasub riik täies mahus, st kõikidele Eesti territooriumil viibivatele isikutele on kiirabiteenus alati tagatud.

Pakutava teenuse alusel jaguneb tervishoiusüsteem üldarstiabiks, eriarstiabiks ja kiirabiks. Eriarstiabi jaguneb omakorda haigla- ja haiglaväliseks arstiabiks.

Üldarstiabi eesmärk on tagada esmane ambulatoorne (haiglaväline) tervishoiuteenus nii ägeda kui kroonilise haigestumise puhul, sõltumata isiku vanusest. Üldarstiabi on korraldatud perearstiabina ja see on täielikult privatiseeritud (omanik on eraisik). Üldarstiabi osutab perearst koos pereõega, kelle olemasolu on kohustuslik. Elanikkond on jaotatud teenust pakkuvate perearstide vahel, kusjuures igal inimesel on õigus valida endale ise perearst. Inimese vaba valik (perearsti võib vahetada sisuliselt piiramatu arv kordi) on oluline demokraatlik printsiip, kuid see muudab raskemaks süsteemi administreerimise ja rahastamise. Ühe perearsti teenindatavad inimesed moodustavad perearstinimistu. 2006. aasta 1. septembri seisuga oli Eestis 802 perearstinimistut, seejuures teenindab üks perearst 1600–2000 inimest. Erinevatel põhjustel (perearsti puudumine teatud piirkonnas, saared, kompaktne asum, mis on alla või üle nimetatud arvu) on paljud perearstinimistud käesoleval ajal suuremad või väiksemad. Näiteks 2006. aasta 1. septembri seisuga oli veerandis (202) perearstinimistutes enam kui 2000 inimest. Sellises olukorras peab perearstil olema tööle võetud abiarst. 

Üldarstiabi rahastab Eesti Haigekassa mitmel erineval meetodil. Suur osa rahast on pearaha (kindel summa perearstinimistus ühe kindlustatu kohta).

Eriarstiabi on ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutab eriarst või hambaarst koos oma abilistega. Eriarstiabi jaguneb ambulatoorseks ehk visiidipõhiseks eriarstiabiks ja haiglaeriarstiabiks, mille korral patsient jääb vähemalt üheks ööpäevaks tervishoiuasutusse. Ambulatoorse eriarstiabi võib omakorda tinglikult jagada kolmeks – hambaravi (suurim käive), haiglate poolt osutatav eriarstiabi (suurim teenuste hulk) ja teiste teenusepakkujate poolt osutatav eriarstiabi (väikseim käibelt ja teenuste hulgalt). Kehtiva tervishoiukorralduse üks kontseptuaalseid eesmärke oligi suurte, haiglast eraldi tegutsevate polikliinikute kaotamine, haigla ja ambulatoorse töö ühendamine, mille tulemusel tõuseb tervishoiutöötajate kompetentsus. Ligi 95% Eesti 1016 tervishoiuasutusest (2006. aasta 1. septembri seisuga) on ambulatoorse eriarstiabi osutajad.

Haiglaarstiabi puhul tuleb eristada aktiivravihaiglaid (ravivad ägeda haigusega patsiente) ja mitteaktiivravihaiglaid. Aktiivravihaiglad on kohalik, eri-, üld-, kesk- ja piirkondlik haigla, mitteaktiivravihaiglaid on kaht liiki: taastusravi- ja hooldushaigla. Aktiivravihaiglatest on kõige väiksema teenuste mahuga ühe teenusega erihaiglad (nt sisehaiguste haigla), kohalikus haiglas on lubatud 5 eriala (sisehaigused, erakorraline meditsiin, anestesioloogia, laborimeditsiin ja radioloogia) ning neid teenuseid osutatakse ööpäev ringi, üldhaiglas on ette nähtud 6 eriala (eelnevatele lisandub üldkirurgia), keskhaiglas 16 ja piirkondlikus haiglas kõik 32 eriala. Seadusega on erialade arvu eri tüüpi haiglates piiratud peamiselt seetõttu, et vältida ravierialade dubleerimist, mis oleks ebamajanduslik ega tagaks teenuse kvaliteeti.

2006. aasta 1. septembri seisuga oli Eestis 3 piirkondlikku haiglat (SA Tartu Ülikooli Kliinikum, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja SA Tallinna Lastehaigla), 4 keskhaiglat, 11 üldhaiglat ja 6 kohalikku haiglat. Ainus maakond, kus ei ole vähemalt üldhaiglat, on käesoleval ajal Jõgeva. Erihaiglaid on Eestis praegu 10, hooldushaiglaid 20 ja taastusravihaiglaid 4. Seega on Eestis kokku 58 haiglat, millest 34 on aktiivravihaiglad. Aktiivravihaiglates on voodikohti umbes 7000. Haiglavõrku arendatakse arengukava alusel, mis sätestab aktiivravi haiglavõrgu arengu lähimaks 10–15 aastaks. Võrreldes läinud sajandi lõpuaastatega, on aktiivravihaiglate arv ja voodikohtade arv vähenenud üle 2 korra.

Kiirabi on ambulatoorne tervishoiuteenus eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse esmaseks diagnoosimiseks ja raviks ning vajaduse korral abivajaja toimetamiseks haiglasse. Kiirabiteenust osutab 3liikmeline kiirabibrigaad, mille juhtliige on tervishoiutöötaja (arst või õde), teine liige õde või kiirabitehnik ja kolmas – autojuhtkiirabitehnik. Eestis on 29 arstibrigaadi, sh 6 reanimobiilibrigaadi, ja 61 õebrigaadi.

Vt ka kiirabi.

Nõuanded sel teemal

hemaroidid

Tere!
Mulle tehti hemarroidide eemaldus op 18.03.2017 nüüd 3 päeva hiljem püsti seistes on selline tunne,et peab tualetti minema kuigi tulemas pole midagi,nagu surutakse ülevalt peale.Ennem kui need ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

3 päeva peale operatsiooni on sellised aistingud võimalikud. Kui operatsioonist on möödas 1 kuu, siis võime rääkida tulemusest. Praegu vaid kannatust.

Loe edasi

Valutavad veenilaiendid

Tere. Mul on mure parema jala ala sääre peal olevast punasest laigust (6x6 cm). See punetab, on tuline, nagu palavikus ja nahk on selle peal kohati moondunud, viimastel päevadel on hakanud ka valutama, ...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!

Loodan, et ikka kasutate kompressioonravi sukaga, nagu ilmselt Teie VERESOONTEKIRURG Teile kindlasti soovitas. Kui nahal laik suureneb, siis soovitan sellest muutusest oma veresoontekirurgi ...

Loe edasi

Õlad-kael kanged, pea uimane

Tere

juba umbes septembri kuust on sisuliselt igapäevaselt järgmised sümptomid: kael ja õlad kanged, pea uimane nagu vati sees oleks. Pöördusin selle murega perearsti poole, kes viitena minu ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Aspiriin siin ei aita. Võiks teha rö. pildid kaelalülidest ja tulla konsultatsioonile.

Tel. 6 748 591
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Süvenev alaseljavalu

Tere! Juba 4 kuud on mul olnud alaseljavalu, mis alguses harjutuste abiga läks veidi paremaks, aga nüüd on valu süvenenud. Käisin ortopeedi juures, kes tegi röngtgeni seljast ning ütles, et sellega on ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tuleks vältida istumist ja teha paar ravikuuri. Helistage tel 6 748 591

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika.

Loe edasi

Dreeni haav

Tere
Olen mures dreeni haava pärast ja ei tea kas see on normaalne.
Nimelt tehti mulle pimesoole operatsioon ja paigaldati haava alla dreen.
Kolm päeva hiljem eemaldas õde dreeni. Järgmisel ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Dreeniava sulgub ise. Peale plaastri pealepaneku ei ole sellega midagi vaja teha.

Loe edasi

Väikelapse vaktsineerimine puukentsefaliidi vastu

Kas veidi üle 1 aasta vanust last võib juba vaktsineerida puukentsefaliidi vastu? Millised on levinumad kõrvalnähud ja muud asjaolud, mida arvestada väikelapse puugivaktsiini vajalikkuse üle otsustamisel?

Aino Rõõm

Vastas dr Aino Rõõm

Tere!
Kui elate maal või on teie suvekodu maal, siis on mõistlik laps puukentsefaliidi vastu vaktsineerida. Laste vaktsiini doos on pool täiskasvanute doosist ja kokku tuleb teha 3 doosi. I ja II ...

Loe edasi

Jämesool

Iga kord soole tühjendamisel on veri ja lima junnide vahel ja peal. Lisaks pidev kõhuvalu vasakul pool, nüüd lisandunud ka seljavalu vasakul. Milles siis asi võib olla?

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Kõhu ja seljavalu ei pruugi üldse ühest põhjusest olla. veri defekatsioonil viitab ikkagi mingile soolehaigusele - hemooroidid, divertiiklid, kasvaja? Ega väga palju täpsemalt saagi ilma uuringuteta vastata ...

Loe edasi

Luumurd

Mul diagnoositi:
II MT-luu basise killuline intraartikulaarne dislokatsiooniga fraktuur. Os cuneiforme intermediale later. serva fraktuur.

6 nädalat oli jalg kipsis. Seejärel tehti pilt ...

Priit Ailt

Vastas Priit Ailt

Tere,

Saan ma õieti aru, et traumajärgselt mingit operatsiooni ei tehtud ja jalg pandi lihtsalt kuueks nädalaks kipsi?

Igaljuhul arvan, et käituda võiks ortopeedi jutu põhjal. ...

Loe edasi

PAP testi halb vastus

Tere
Sooviksin seletust oma testi tulemusele HSIL ja NILM. Arst helistas ja määras mulle kolposkoopia aja, aga selleni on veel aega. Mida see tähendab? Kas mul on vähk?
Enesetunne on väga halb ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 58-aastane

Emaka kaela vähiuuringu vastus on tõsine: HSIL (high-grade squamous intraepithelial lesion), mis tähendab rakkudes kõrge riski ...

Loe edasi

ateroskleroos ?

Tere,
Aasta tagasi tundsin,et vasaku jala 2 varvast on surnud,nüüd tunnen ka tuimust parema jala suures varbas.Kõndimisel pean valima väga jalanõusid,kõndimine on valulik.

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!

Kui Te ei ole suitsetaja ja Teil ei ole diabeeti, siis esimese haigusena, vastavate kaebuste korral, ei kahtliustaks ma alajäsemete ateroskleroosi. Pigem kirjeldate tundlikiushäiret, ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi