Tervishoiukorraldus Autor: Üllar Kaljumäe

Tervishoiukorraldus. Eesti tervishoiukorraldust võib iseloomustada kui detsentraliseeritud, eraõiguslikel põhimõtetel tegutsevat ja sotsiaalsel ravikindlustusel baseeruvat süsteemi. See põhineb suuresti kahel seadusel – 2002. aastal jõustunud tervishoiuteenuste korraldamise seadusel ja ravikindlustuse seadusel. Eesti tervishoiusüsteemis on omavahel selgesti lahutatud teenuse osutaja (tervishoiuasutused, perearstipraksised), teenuse rahastaja (Eesti Haigekassa) ja süsteemi administreerija (riik). Suur osa tervishoiusüsteemist (eelkõige aga teenusepakkujatest) kuulub eraõiguslikele isikutele. Vormiliselt on peaaegu kõik tervishoiuteenuse pakkujad Eestis eraõiguslikud. Tulenevalt kehtivast seadusest saab vaid kiirabi olla riigi või kohaliku omavalitsuse alluvuses, ülejäänud peavad olema organiseeritud eraõigusliku juriidilise isikuna. 2006. aastal oli vaid üks kiirabiteenuse osutaja – Tallinna Kiirabi – kohaliku omavalitsuse päästeasutus. Üldarstiabi ja valdavalt ka haiglavälise eriarstiabi korraldusse on kaasatud olulisel määral ka erakapital. Samas on haiglaarstiabi kui ressursimahukuselt domineerivam ja üldse olulisem osa Eesti tervishoiust jätkuvalt riigi omanduses. 

Rahastamise viisilt on Eesti tervishoiusüsteem valdavalt kindlustusel põhinev. Peamine kindlustusandja on Eesti Haigekassa, teiste kindlustajate osa on äärmiselt marginaalne. Eesti Haigekassas on kindlustatud umbes 94–95% elanikkonnast. Peamiseks kindlustuse tekkimise viisiks on töötamine. Iga töötava inimese pealt tasub tööandja sotsiaalmaksu (33% palgafondilt), millest ravikindlustus moodustab 13%. Ravikindlustusmaks laekub ravikindlustusfondi. Ravikindlustusmaksu on harjutud käsitama tööandja maksuna, siiski on õigem seda pidada töövõtja ja tööandja ühiseks maksuks. Eesti Haigekassa tegutseb oma seaduse alusel ning juriidiliselt on tegemist omaette avalik-õigusliku isikuga. Kindlustamata isikute ravikulude eest maksab riik, kuid ainult siis, kui tegemist on vältimatu arstiabiga (ravi edasilükkamine on eluohtlik). Kiirabi eest tasub riik täies mahus, st kõikidele Eesti territooriumil viibivatele isikutele on kiirabiteenus alati tagatud.

Pakutava teenuse alusel jaguneb tervishoiusüsteem üldarstiabiks, eriarstiabiks ja kiirabiks. Eriarstiabi jaguneb omakorda haigla- ja haiglaväliseks arstiabiks.

Üldarstiabi eesmärk on tagada esmane ambulatoorne (haiglaväline) tervishoiuteenus nii ägeda kui kroonilise haigestumise puhul, sõltumata isiku vanusest. Üldarstiabi on korraldatud perearstiabina ja see on täielikult privatiseeritud (omanik on eraisik). Üldarstiabi osutab perearst koos pereõega, kelle olemasolu on kohustuslik. Elanikkond on jaotatud teenust pakkuvate perearstide vahel, kusjuures igal inimesel on õigus valida endale ise perearst. Inimese vaba valik (perearsti võib vahetada sisuliselt piiramatu arv kordi) on oluline demokraatlik printsiip, kuid see muudab raskemaks süsteemi administreerimise ja rahastamise. Ühe perearsti teenindatavad inimesed moodustavad perearstinimistu. 2006. aasta 1. septembri seisuga oli Eestis 802 perearstinimistut, seejuures teenindab üks perearst 1600–2000 inimest. Erinevatel põhjustel (perearsti puudumine teatud piirkonnas, saared, kompaktne asum, mis on alla või üle nimetatud arvu) on paljud perearstinimistud käesoleval ajal suuremad või väiksemad. Näiteks 2006. aasta 1. septembri seisuga oli veerandis (202) perearstinimistutes enam kui 2000 inimest. Sellises olukorras peab perearstil olema tööle võetud abiarst. 

Üldarstiabi rahastab Eesti Haigekassa mitmel erineval meetodil. Suur osa rahast on pearaha (kindel summa perearstinimistus ühe kindlustatu kohta).

Eriarstiabi on ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutab eriarst või hambaarst koos oma abilistega. Eriarstiabi jaguneb ambulatoorseks ehk visiidipõhiseks eriarstiabiks ja haiglaeriarstiabiks, mille korral patsient jääb vähemalt üheks ööpäevaks tervishoiuasutusse. Ambulatoorse eriarstiabi võib omakorda tinglikult jagada kolmeks – hambaravi (suurim käive), haiglate poolt osutatav eriarstiabi (suurim teenuste hulk) ja teiste teenusepakkujate poolt osutatav eriarstiabi (väikseim käibelt ja teenuste hulgalt). Kehtiva tervishoiukorralduse üks kontseptuaalseid eesmärke oligi suurte, haiglast eraldi tegutsevate polikliinikute kaotamine, haigla ja ambulatoorse töö ühendamine, mille tulemusel tõuseb tervishoiutöötajate kompetentsus. Ligi 95% Eesti 1016 tervishoiuasutusest (2006. aasta 1. septembri seisuga) on ambulatoorse eriarstiabi osutajad.

Haiglaarstiabi puhul tuleb eristada aktiivravihaiglaid (ravivad ägeda haigusega patsiente) ja mitteaktiivravihaiglaid. Aktiivravihaiglad on kohalik, eri-, üld-, kesk- ja piirkondlik haigla, mitteaktiivravihaiglaid on kaht liiki: taastusravi- ja hooldushaigla. Aktiivravihaiglatest on kõige väiksema teenuste mahuga ühe teenusega erihaiglad (nt sisehaiguste haigla), kohalikus haiglas on lubatud 5 eriala (sisehaigused, erakorraline meditsiin, anestesioloogia, laborimeditsiin ja radioloogia) ning neid teenuseid osutatakse ööpäev ringi, üldhaiglas on ette nähtud 6 eriala (eelnevatele lisandub üldkirurgia), keskhaiglas 16 ja piirkondlikus haiglas kõik 32 eriala. Seadusega on erialade arvu eri tüüpi haiglates piiratud peamiselt seetõttu, et vältida ravierialade dubleerimist, mis oleks ebamajanduslik ega tagaks teenuse kvaliteeti.

2006. aasta 1. septembri seisuga oli Eestis 3 piirkondlikku haiglat (SA Tartu Ülikooli Kliinikum, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja SA Tallinna Lastehaigla), 4 keskhaiglat, 11 üldhaiglat ja 6 kohalikku haiglat. Ainus maakond, kus ei ole vähemalt üldhaiglat, on käesoleval ajal Jõgeva. Erihaiglaid on Eestis praegu 10, hooldushaiglaid 20 ja taastusravihaiglaid 4. Seega on Eestis kokku 58 haiglat, millest 34 on aktiivravihaiglad. Aktiivravihaiglates on voodikohti umbes 7000. Haiglavõrku arendatakse arengukava alusel, mis sätestab aktiivravi haiglavõrgu arengu lähimaks 10–15 aastaks. Võrreldes läinud sajandi lõpuaastatega, on aktiivravihaiglate arv ja voodikohtade arv vähenenud üle 2 korra.

Kiirabi on ambulatoorne tervishoiuteenus eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse esmaseks diagnoosimiseks ja raviks ning vajaduse korral abivajaja toimetamiseks haiglasse. Kiirabiteenust osutab 3liikmeline kiirabibrigaad, mille juhtliige on tervishoiutöötaja (arst või õde), teine liige õde või kiirabitehnik ja kolmas – autojuhtkiirabitehnik. Eestis on 29 arstibrigaadi, sh 6 reanimobiilibrigaadi, ja 61 õebrigaadi.

Vt ka kiirabi.

Nõuanded sel teemal

TSH analüüs

Tere!

Mul jookseb kuues raseduse nädal ja TSH analüüs näitas 2,7 mlU/l.
Perearti sõnul see on normi piires ja saatekirja endokrinoloogi juuurde pole vaja, internetis leidsin et piirnorm ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Kui Teil ei ole kilpnäärmehaigust ja Te ei saa kilpnäärme osas mingit ravi, võib TSH väärtusega rahule jääda. TSH vahemik 1-2,5 mIU/l on eesmärkväärtus kilpnäärme alatalitluse tõttu asendusravi ...

Loe edasi

väikese varba luu murd

Minu vasema jala väikese varba liigese luumurd oli seevõrd paha et see operatsiooni käigus liideti titaanplaadi ja 4 kruviga. Op oli 8.12.17
kips võeti maha 11.01.18 jalg oli väga paistes ja tarvitasin ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Selle küsimusega peaksite pöörduma Teid opereerinud ortopeedi poole.Ei tea trauma mehhanismi, kuidas operatsioon läbi viidi ja kuidas on fragmentide seis. Mul on raske isegi aru saada, mida Teil opereeriti ...

Loe edasi

Suhteprobleemid

Detsembris sai elukaaslasega koos oldud seitse ja pool aastat ja ka siis otsustasime lahku minna. Meil on kolm ühist last.

Olime lahus paar nädalat ning siis otsustasime, et proovime uuesti. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Millega tema pereelu toetab - kas Esivanemate suur pärandus või on ka Lapse eest kodus, kellele süüa teha ja "mähkmeid" pesta.
Kui tal haigus - vaja ravida, kui haigust ei - siis kohe tööle.
Loe edasi

Järsku alanud igapäevane peavalu

Tere. Viimased nädal aega hakkab eranditult iga päev mõni tund peale ärkamist paremal otsmikusagaras tugev peavalu, mis kiirgab ka silma. Valuvaigisti ( ibustar) leevendab sümptomid mõneks tunniks, ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
uue tekinud peavalu põhjuste hindamiseks on esmalt vaja hinnata kui palju nad meenutavad varasemalt esinenud peavalusid. Kui nad on sarnased, aga on lihtsalt pikem hoog või peavalude sagenemine, ...

Loe edasi

Polütsüstilised munasarjad

Tere, mul on kaks last (8 ja 4). Nyyd oleks soov saada kolmas, aasta oleme proovinud, aga ei midagi. Tsykkel oli alguses suht regulaarne, aga viimasel ajal venib väga pikaks, juba 35 pæeva ja rohkemgi. ...

Aivar Ehrenberg

Vastas dr Aivar Ehrenberg

Tervist.
duphastoni alustamine 10. tsükli päevast on ebatüüpiline. Ei oska põhjendada, kuidas selline lähenemine võiks rasestumist soodustada.
Korduv drillimine võiks jääda varuvariandiks. ...

Loe edasi

rasvkoe kasvaja

tervist pidevalt tekib kaenla alla selline suur paise mida on korduvalt lõigatuud aga ika ja jälle tuleb se tagasi ja aina valusam se on ei suuda neid valusiid enam taluda viimati kui selle jamaga arstile ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

See ei ole mitte rasvkasvaja vaid ilmselt hidradeniit - higinäärmete põletik. Mitu korda päevas pesta tuleb sõltub sellest, mis tööd inimene teeb, kui soe ilm on jne. Ainult pesemisega sellest haigusest ...

Loe edasi

valu päraku ja munandite vahelisel alal.

Tere,
Mure selline, et kuskil 2päeva tagasi ärgates tundsin kerget valu päraku juures ja katsudes oli tunda ka veidi nagu mingit moodustist seespool. Esimesel päeval ei pööranud väga tähelepanu, ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Peaksite pöörduma perearsti poole. Ainult kirjelduse järgi diagnoosida pole võimalik - vajalik näha ja katsuda. Tegu võib olla pärasoole ümbruse põletiku ehk paraproktiidiga.

Loe edasi

Tujude kõikumine

Tere, mul on selline probleem, et tujus vahetuvad väga tihti (4-6× päevas). Aga tasapisi hakkab juba närvidele käima see tiksumine eufooria ja masenduse vahel. Ise ka enam täpselt aru ei saa, mis asi ma ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kõigil tujud lainetavad, aga nad peavad adekvaatsed olema ja siis nn normi piiridesse jääma.
Kui stressi rohkelt või üleväsimus, siis tulevadki nn kõrvalekalded.
Prioriteedid paika, kogu ...

Loe edasi

Kas psühhiaatriline, neuroloogiline või tundmatu probleem?

Vabandage ma tean, et Te olete väga kuulus ja hea arst. Vaadake, mul jäi eelmise aasta sügisel toit kurku või söögitorusse kinni ja perearst saats LOR arsti juurde, kes saatis mind neelamisuuringule(novembris)- ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Tarvitate psühhiaatrilisi ravimeid. Seega esimene vestlus ja koostöö oma psühhiaatriga, et rohtude osas või nende annuse osas vajadusel korrektiive teha.
Organismi sisemist tasakaalu ja lihaspingete ...

Loe edasi

Aegajalt põlves terav valu ning sirgeks ei saa panna

Umbes aasta tagasi esines esimest korda trepist käies. Süpmtomiks siis vasakusse põlve lööb suvalisel hetkel terav valu umbes minutiks, seejärel kõik korras. Sirgeks ei kannata valu tõttu põlve panna. ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Sellised sümptomid võivad olla meniski vigastuse korral. Peaksite pöörduma ortopeedi poole - vajalik perearsti saatekiri.

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi