Tervishoiukorraldus Autor: Üllar Kaljumäe

Tervishoiukorraldus. Eesti tervishoiukorraldust võib iseloomustada kui detsentraliseeritud, eraõiguslikel põhimõtetel tegutsevat ja sotsiaalsel ravikindlustusel baseeruvat süsteemi. See põhineb suuresti kahel seadusel – 2002. aastal jõustunud tervishoiuteenuste korraldamise seadusel ja ravikindlustuse seadusel. Eesti tervishoiusüsteemis on omavahel selgesti lahutatud teenuse osutaja (tervishoiuasutused, perearstipraksised), teenuse rahastaja (Eesti Haigekassa) ja süsteemi administreerija (riik). Suur osa tervishoiusüsteemist (eelkõige aga teenusepakkujatest) kuulub eraõiguslikele isikutele. Vormiliselt on peaaegu kõik tervishoiuteenuse pakkujad Eestis eraõiguslikud. Tulenevalt kehtivast seadusest saab vaid kiirabi olla riigi või kohaliku omavalitsuse alluvuses, ülejäänud peavad olema organiseeritud eraõigusliku juriidilise isikuna. 2006. aastal oli vaid üks kiirabiteenuse osutaja – Tallinna Kiirabi – kohaliku omavalitsuse päästeasutus. Üldarstiabi ja valdavalt ka haiglavälise eriarstiabi korraldusse on kaasatud olulisel määral ka erakapital. Samas on haiglaarstiabi kui ressursimahukuselt domineerivam ja üldse olulisem osa Eesti tervishoiust jätkuvalt riigi omanduses. 

Rahastamise viisilt on Eesti tervishoiusüsteem valdavalt kindlustusel põhinev. Peamine kindlustusandja on Eesti Haigekassa, teiste kindlustajate osa on äärmiselt marginaalne. Eesti Haigekassas on kindlustatud umbes 94–95% elanikkonnast. Peamiseks kindlustuse tekkimise viisiks on töötamine. Iga töötava inimese pealt tasub tööandja sotsiaalmaksu (33% palgafondilt), millest ravikindlustus moodustab 13%. Ravikindlustusmaks laekub ravikindlustusfondi. Ravikindlustusmaksu on harjutud käsitama tööandja maksuna, siiski on õigem seda pidada töövõtja ja tööandja ühiseks maksuks. Eesti Haigekassa tegutseb oma seaduse alusel ning juriidiliselt on tegemist omaette avalik-õigusliku isikuga. Kindlustamata isikute ravikulude eest maksab riik, kuid ainult siis, kui tegemist on vältimatu arstiabiga (ravi edasilükkamine on eluohtlik). Kiirabi eest tasub riik täies mahus, st kõikidele Eesti territooriumil viibivatele isikutele on kiirabiteenus alati tagatud.

Pakutava teenuse alusel jaguneb tervishoiusüsteem üldarstiabiks, eriarstiabiks ja kiirabiks. Eriarstiabi jaguneb omakorda haigla- ja haiglaväliseks arstiabiks.

Üldarstiabi eesmärk on tagada esmane ambulatoorne (haiglaväline) tervishoiuteenus nii ägeda kui kroonilise haigestumise puhul, sõltumata isiku vanusest. Üldarstiabi on korraldatud perearstiabina ja see on täielikult privatiseeritud (omanik on eraisik). Üldarstiabi osutab perearst koos pereõega, kelle olemasolu on kohustuslik. Elanikkond on jaotatud teenust pakkuvate perearstide vahel, kusjuures igal inimesel on õigus valida endale ise perearst. Inimese vaba valik (perearsti võib vahetada sisuliselt piiramatu arv kordi) on oluline demokraatlik printsiip, kuid see muudab raskemaks süsteemi administreerimise ja rahastamise. Ühe perearsti teenindatavad inimesed moodustavad perearstinimistu. 2006. aasta 1. septembri seisuga oli Eestis 802 perearstinimistut, seejuures teenindab üks perearst 1600–2000 inimest. Erinevatel põhjustel (perearsti puudumine teatud piirkonnas, saared, kompaktne asum, mis on alla või üle nimetatud arvu) on paljud perearstinimistud käesoleval ajal suuremad või väiksemad. Näiteks 2006. aasta 1. septembri seisuga oli veerandis (202) perearstinimistutes enam kui 2000 inimest. Sellises olukorras peab perearstil olema tööle võetud abiarst. 

Üldarstiabi rahastab Eesti Haigekassa mitmel erineval meetodil. Suur osa rahast on pearaha (kindel summa perearstinimistus ühe kindlustatu kohta).

Eriarstiabi on ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutab eriarst või hambaarst koos oma abilistega. Eriarstiabi jaguneb ambulatoorseks ehk visiidipõhiseks eriarstiabiks ja haiglaeriarstiabiks, mille korral patsient jääb vähemalt üheks ööpäevaks tervishoiuasutusse. Ambulatoorse eriarstiabi võib omakorda tinglikult jagada kolmeks – hambaravi (suurim käive), haiglate poolt osutatav eriarstiabi (suurim teenuste hulk) ja teiste teenusepakkujate poolt osutatav eriarstiabi (väikseim käibelt ja teenuste hulgalt). Kehtiva tervishoiukorralduse üks kontseptuaalseid eesmärke oligi suurte, haiglast eraldi tegutsevate polikliinikute kaotamine, haigla ja ambulatoorse töö ühendamine, mille tulemusel tõuseb tervishoiutöötajate kompetentsus. Ligi 95% Eesti 1016 tervishoiuasutusest (2006. aasta 1. septembri seisuga) on ambulatoorse eriarstiabi osutajad.

Haiglaarstiabi puhul tuleb eristada aktiivravihaiglaid (ravivad ägeda haigusega patsiente) ja mitteaktiivravihaiglaid. Aktiivravihaiglad on kohalik, eri-, üld-, kesk- ja piirkondlik haigla, mitteaktiivravihaiglaid on kaht liiki: taastusravi- ja hooldushaigla. Aktiivravihaiglatest on kõige väiksema teenuste mahuga ühe teenusega erihaiglad (nt sisehaiguste haigla), kohalikus haiglas on lubatud 5 eriala (sisehaigused, erakorraline meditsiin, anestesioloogia, laborimeditsiin ja radioloogia) ning neid teenuseid osutatakse ööpäev ringi, üldhaiglas on ette nähtud 6 eriala (eelnevatele lisandub üldkirurgia), keskhaiglas 16 ja piirkondlikus haiglas kõik 32 eriala. Seadusega on erialade arvu eri tüüpi haiglates piiratud peamiselt seetõttu, et vältida ravierialade dubleerimist, mis oleks ebamajanduslik ega tagaks teenuse kvaliteeti.

2006. aasta 1. septembri seisuga oli Eestis 3 piirkondlikku haiglat (SA Tartu Ülikooli Kliinikum, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja SA Tallinna Lastehaigla), 4 keskhaiglat, 11 üldhaiglat ja 6 kohalikku haiglat. Ainus maakond, kus ei ole vähemalt üldhaiglat, on käesoleval ajal Jõgeva. Erihaiglaid on Eestis praegu 10, hooldushaiglaid 20 ja taastusravihaiglaid 4. Seega on Eestis kokku 58 haiglat, millest 34 on aktiivravihaiglad. Aktiivravihaiglates on voodikohti umbes 7000. Haiglavõrku arendatakse arengukava alusel, mis sätestab aktiivravi haiglavõrgu arengu lähimaks 10–15 aastaks. Võrreldes läinud sajandi lõpuaastatega, on aktiivravihaiglate arv ja voodikohtade arv vähenenud üle 2 korra.

Kiirabi on ambulatoorne tervishoiuteenus eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse esmaseks diagnoosimiseks ja raviks ning vajaduse korral abivajaja toimetamiseks haiglasse. Kiirabiteenust osutab 3liikmeline kiirabibrigaad, mille juhtliige on tervishoiutöötaja (arst või õde), teine liige õde või kiirabitehnik ja kolmas – autojuhtkiirabitehnik. Eestis on 29 arstibrigaadi, sh 6 reanimobiilibrigaadi, ja 61 õebrigaadi.

Vt ka kiirabi.

Nõuanded sel teemal

Varbaküüs kasvab sisse.

Mul on tunne, et mul on varbaküüs sisse karvanud. See on piinanud mind juba 1 aasta, kuid pole kindel. Algul oli valus ja sügeles siis hakkas veritsema ja mäda välja ajama. Hakkasin lõikama küüne tangidega ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Ilmselt iseravimisega Te hakkama ei saa. Peaksite pöörduma perearstile, kes siis vajadusel suunab edasi kirurgile.

Loe edasi

Valu alaseljas

Tere

tõstsin hiljuti raskusi, peale mida tekkis alaselga valu. Esimesel päeval polnud väga hullu, kuid mida päev edasi, seda valusamaks läks. Valu kiirgub tuharatesse ja reitesse. Apteegist ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Häda põhjuse panite ise paika - ülepingutus. Kas häda on diskis või on tegu müofastsiaalsete valudega ei ole võimalik kirja teel otsustada. Igal juhul on soovitav ujumine. Näidustatud on ka valuvaigistid. ...

Loe edasi

Kaalutõus

Tere.
Põdesin 2016 aasta lõpus grippi, millega seoses tekkis rida ootamatuid tüsistusi. Gripisümptomid olid liiges -ja lihasvalud, ägedad peavalud kuklapiirkonnas (kestsid ligi 3 kuud). Palavikku ...

Kristel Ehala-Aleksejev

Vastas dr Kristel Ehala-Aleksejev

Tere.
Kaalutõusu põhjuseid võib olla erinevaid: haigusega seonduvad muutused, hormonaalsed muutused seoses vanusega, toiduvalik, jm. Minu soovitus on teil pöörduda toitumisnõustaja vastuvõtule, et ...

Loe edasi

Maovähendus

Tere. Mul on poeg vanuses 13. Tal on diagnoositud blounti tõbi. Ta 160 pikk ja kaalub 130 kg. Jalad on deformeerunud ja vajavad operatsiooni kuid ülekaaluga seda ei tehta. Kas on võimalik erabdkorras ka ...

Kristel Ehala-Aleksejev

Vastas dr Kristel Ehala-Aleksejev

Tere.
Sellise otsuse saab teha lastearstidest ja-kirurgidest koosnev konsiilium. Tean, et Tartus on eraikokkuleppel üks selline lõikus sooritatud.
Parimatega,
dr. Ehala

Loe edasi

seljavalu

Tere,EMO-s tehti mulle KT-uuring nimmeosast,
L4/5 vahemikus vasempoolne mediolateraalne prolaps,võimalik surve vasemale juuretaskule.L3/4 vähene disfuunse protrusioon.Neurokirurgi juurde pääsen ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Millised on vaevused??

Tel. 6 748 591
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Pärasoole ava kõrval mingi kühm või punn!

Tere küsimus selline et pärasoole juurde tekkinud väike punnike siuke pehme ja pärasoole ava kergelt valutab aga veritsust midagi pole aga häirib nagu oleks väline hemoroid aga ei tea täpselt et kas saab ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Väga täenäoline, et tegu hemorroidaaltromboosiga. Ohtlik see ei ole. Soovitaksin siiski näidata perearstile.

Loe edasi

Tehti kindlaks hüpertüreoos ja türeoidiit

Lähen varsti teisele endikrinooligi vastuvõtule.Esimesel korral TSH - 0,010.Sain raviks Tiotill 2x2. Nüüd kuu aja möödudes TSH - 003.
Kas olukord on paranenud ei osanud perearsti õde õieti öelda.Kas ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Kõigepealt tuleb selgitada valu põhjus. Kilpnäärme ületalitlus valu ei põhjusta - ehk on tegemist hoopis kilpnäärme alaägeda põletikuga? Ka alaäge põletik võib haiguse algusjärgus mõõdukat ...

Loe edasi

Nõgus selg

Tere! Mureks on nõgus alaselg. Kas on olemas mingeid harjutusi mis aitaks selga veidi sirgemaks saada? Ei julge randa ka minna kuna kõht ja tagumik on punnis.

Priit Ailt

Vastas Priit Ailt

Tere,

Nõgusselgsus tuleb reeglina lühenenud/ pinges puusapainutajatest (hip flexor) ja nõrgenenud tuharalihastest (glutes). Probleem pole mitte selles, et kõht on ees, vaid et kogu vaagen ...

Loe edasi

Valulikkus ja vähenenud liikumisvõime õlaliigeses.

Õlaliiges (sportimise/kõndimise) ajal "liigutan kätt vale nurga all ning kiirelt" läheb krampi ning hakkab valutama. Sellega kaasneb liikumisvõime vähenemine. Olen pöördunud arsti juurde ja tehti MRT uuring ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Tegu ortopeedilise prpbleemiga, mina vaid üldkirurg.
Kui olete juba spetsialisti-ortopeedi juures käinud ja pole abi saanud soovitan kahte varianti. kas küsida teist arvamust teiselt ortopeedilt ...

Loe edasi

Jalgade ja käte valutamine

Kas olete kokkupuutunud fibromüalgia diagnoosiga ning kas fibromüalgia valud võivad olla ainult jalgades ja osaliselt harvem kätes (ainult küünarnuki triitseptsi piirkond)?
Algasid mul valud jalgades ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Fibromüalgia korral aitab tavaliselt Amitriptyliin 25 mg 2 tab õhtul. Toime tekib alles paari kolme nädala möödudes. Proovige ja helistage siis tel. 6 748 591

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi