Tervishoiukorraldus Autor: Üllar Kaljumäe

Tervishoiukorraldus. Eesti tervishoiukorraldust võib iseloomustada kui detsentraliseeritud, eraõiguslikel põhimõtetel tegutsevat ja sotsiaalsel ravikindlustusel baseeruvat süsteemi. See põhineb suuresti kahel seadusel – 2002. aastal jõustunud tervishoiuteenuste korraldamise seadusel ja ravikindlustuse seadusel. Eesti tervishoiusüsteemis on omavahel selgesti lahutatud teenuse osutaja (tervishoiuasutused, perearstipraksised), teenuse rahastaja (Eesti Haigekassa) ja süsteemi administreerija (riik). Suur osa tervishoiusüsteemist (eelkõige aga teenusepakkujatest) kuulub eraõiguslikele isikutele. Vormiliselt on peaaegu kõik tervishoiuteenuse pakkujad Eestis eraõiguslikud. Tulenevalt kehtivast seadusest saab vaid kiirabi olla riigi või kohaliku omavalitsuse alluvuses, ülejäänud peavad olema organiseeritud eraõigusliku juriidilise isikuna. 2006. aastal oli vaid üks kiirabiteenuse osutaja – Tallinna Kiirabi – kohaliku omavalitsuse päästeasutus. Üldarstiabi ja valdavalt ka haiglavälise eriarstiabi korraldusse on kaasatud olulisel määral ka erakapital. Samas on haiglaarstiabi kui ressursimahukuselt domineerivam ja üldse olulisem osa Eesti tervishoiust jätkuvalt riigi omanduses. 

Rahastamise viisilt on Eesti tervishoiusüsteem valdavalt kindlustusel põhinev. Peamine kindlustusandja on Eesti Haigekassa, teiste kindlustajate osa on äärmiselt marginaalne. Eesti Haigekassas on kindlustatud umbes 94–95% elanikkonnast. Peamiseks kindlustuse tekkimise viisiks on töötamine. Iga töötava inimese pealt tasub tööandja sotsiaalmaksu (33% palgafondilt), millest ravikindlustus moodustab 13%. Ravikindlustusmaks laekub ravikindlustusfondi. Ravikindlustusmaksu on harjutud käsitama tööandja maksuna, siiski on õigem seda pidada töövõtja ja tööandja ühiseks maksuks. Eesti Haigekassa tegutseb oma seaduse alusel ning juriidiliselt on tegemist omaette avalik-õigusliku isikuga. Kindlustamata isikute ravikulude eest maksab riik, kuid ainult siis, kui tegemist on vältimatu arstiabiga (ravi edasilükkamine on eluohtlik). Kiirabi eest tasub riik täies mahus, st kõikidele Eesti territooriumil viibivatele isikutele on kiirabiteenus alati tagatud.

Pakutava teenuse alusel jaguneb tervishoiusüsteem üldarstiabiks, eriarstiabiks ja kiirabiks. Eriarstiabi jaguneb omakorda haigla- ja haiglaväliseks arstiabiks.

Üldarstiabi eesmärk on tagada esmane ambulatoorne (haiglaväline) tervishoiuteenus nii ägeda kui kroonilise haigestumise puhul, sõltumata isiku vanusest. Üldarstiabi on korraldatud perearstiabina ja see on täielikult privatiseeritud (omanik on eraisik). Üldarstiabi osutab perearst koos pereõega, kelle olemasolu on kohustuslik. Elanikkond on jaotatud teenust pakkuvate perearstide vahel, kusjuures igal inimesel on õigus valida endale ise perearst. Inimese vaba valik (perearsti võib vahetada sisuliselt piiramatu arv kordi) on oluline demokraatlik printsiip, kuid see muudab raskemaks süsteemi administreerimise ja rahastamise. Ühe perearsti teenindatavad inimesed moodustavad perearstinimistu. 2006. aasta 1. septembri seisuga oli Eestis 802 perearstinimistut, seejuures teenindab üks perearst 1600–2000 inimest. Erinevatel põhjustel (perearsti puudumine teatud piirkonnas, saared, kompaktne asum, mis on alla või üle nimetatud arvu) on paljud perearstinimistud käesoleval ajal suuremad või väiksemad. Näiteks 2006. aasta 1. septembri seisuga oli veerandis (202) perearstinimistutes enam kui 2000 inimest. Sellises olukorras peab perearstil olema tööle võetud abiarst. 

Üldarstiabi rahastab Eesti Haigekassa mitmel erineval meetodil. Suur osa rahast on pearaha (kindel summa perearstinimistus ühe kindlustatu kohta).

Eriarstiabi on ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutab eriarst või hambaarst koos oma abilistega. Eriarstiabi jaguneb ambulatoorseks ehk visiidipõhiseks eriarstiabiks ja haiglaeriarstiabiks, mille korral patsient jääb vähemalt üheks ööpäevaks tervishoiuasutusse. Ambulatoorse eriarstiabi võib omakorda tinglikult jagada kolmeks – hambaravi (suurim käive), haiglate poolt osutatav eriarstiabi (suurim teenuste hulk) ja teiste teenusepakkujate poolt osutatav eriarstiabi (väikseim käibelt ja teenuste hulgalt). Kehtiva tervishoiukorralduse üks kontseptuaalseid eesmärke oligi suurte, haiglast eraldi tegutsevate polikliinikute kaotamine, haigla ja ambulatoorse töö ühendamine, mille tulemusel tõuseb tervishoiutöötajate kompetentsus. Ligi 95% Eesti 1016 tervishoiuasutusest (2006. aasta 1. septembri seisuga) on ambulatoorse eriarstiabi osutajad.

Haiglaarstiabi puhul tuleb eristada aktiivravihaiglaid (ravivad ägeda haigusega patsiente) ja mitteaktiivravihaiglaid. Aktiivravihaiglad on kohalik, eri-, üld-, kesk- ja piirkondlik haigla, mitteaktiivravihaiglaid on kaht liiki: taastusravi- ja hooldushaigla. Aktiivravihaiglatest on kõige väiksema teenuste mahuga ühe teenusega erihaiglad (nt sisehaiguste haigla), kohalikus haiglas on lubatud 5 eriala (sisehaigused, erakorraline meditsiin, anestesioloogia, laborimeditsiin ja radioloogia) ning neid teenuseid osutatakse ööpäev ringi, üldhaiglas on ette nähtud 6 eriala (eelnevatele lisandub üldkirurgia), keskhaiglas 16 ja piirkondlikus haiglas kõik 32 eriala. Seadusega on erialade arvu eri tüüpi haiglates piiratud peamiselt seetõttu, et vältida ravierialade dubleerimist, mis oleks ebamajanduslik ega tagaks teenuse kvaliteeti.

2006. aasta 1. septembri seisuga oli Eestis 3 piirkondlikku haiglat (SA Tartu Ülikooli Kliinikum, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja SA Tallinna Lastehaigla), 4 keskhaiglat, 11 üldhaiglat ja 6 kohalikku haiglat. Ainus maakond, kus ei ole vähemalt üldhaiglat, on käesoleval ajal Jõgeva. Erihaiglaid on Eestis praegu 10, hooldushaiglaid 20 ja taastusravihaiglaid 4. Seega on Eestis kokku 58 haiglat, millest 34 on aktiivravihaiglad. Aktiivravihaiglates on voodikohti umbes 7000. Haiglavõrku arendatakse arengukava alusel, mis sätestab aktiivravi haiglavõrgu arengu lähimaks 10–15 aastaks. Võrreldes läinud sajandi lõpuaastatega, on aktiivravihaiglate arv ja voodikohtade arv vähenenud üle 2 korra.

Kiirabi on ambulatoorne tervishoiuteenus eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse esmaseks diagnoosimiseks ja raviks ning vajaduse korral abivajaja toimetamiseks haiglasse. Kiirabiteenust osutab 3liikmeline kiirabibrigaad, mille juhtliige on tervishoiutöötaja (arst või õde), teine liige õde või kiirabitehnik ja kolmas – autojuhtkiirabitehnik. Eestis on 29 arstibrigaadi, sh 6 reanimobiilibrigaadi, ja 61 õebrigaadi.

Vt ka kiirabi.

Nõuanded sel teemal

Tupe haigus?

Tere, (kuna ma olen suurema osa elust arstidest eemale hoidnud siis ma kohe kindlasti ei ole valmis kuhugi arsti juurde minema) mure siis selline, et mul on vahest enne päevasi tekkinud normaalse vooluse ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 18-aastane

Kahjuks unustasite kirjutada, kas olete olnud seksuaalvahekorras? Kui jah, siis on alati risk saada mõni STLI sugulisel teel ...

Loe edasi

Tugev peavalu

Tugev peavalu oli eile ja täna õlg valutab kuni küünarnuki i nagu närvi valu ning südame piirkonnas ka ebameeldiv tunne

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kui probleem püsib tuleks algul pidada nõu perearstiga.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Peenise pea ja eesnaha vaheline koht on paistes

Läks paiste kui vahekorra elukaaslasega ära lõpetasin ja on olnud peaaegu 3päeva paistes.millest see tingitud on ja kuidas seda ravida

Margus Punab

Vastas dr Margus Punab

Ravida saab arst. Seega on ravi saamiseks vaja arsti vastuvõtule jõuda. Nii lihtne ongi.
Seni saate probleempiirkonna leebe seebi ja sooja veega puhta hoida. Kui selline mure, tasuks seni ka seksist ...

Loe edasi

Eesnahk paistes, sügeleb ning tuline

Mida teha kui eesnahk on paistes, põletab, vahest ka sügeleb ning on raske liigutada seda

Margus Punab

Vastas dr Margus Punab

Kui teil on elukvaliteeti häiriv ja ohustav haigus, siis oleks mõistlik arsti vastuvõtule pöörduda.
Eesnaha mured tuleb arsti pilguga üle vaadata. Vajadusel teha lisauuringud, kuid enamasti saab ...

Loe edasi

Pearinglus, raginad kaelas ja iiveldus

Tere, kuskil viimane kuu, kaks on tekkinid kerge peapööritus või siis selline tunne nagu tekiks peapööritus ja tasakaalutus, tundub nagu kisuks vasakule. Peas on halb tunne otseselt ei valuta, kuid on ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Pearinglus tavaliselt minestuse ja kokkukukkumisega ei lõpe. Kaela ragisemine pöörates viitab muutustele kaelalülidevahelistes liigestes. Asja võiks selgitada neuroloog.

Dr. Ain pajos
Loe edasi

Testosteroon?

Tere!

20a/190cm/85kg

Lühidalt öeldes, enesetunne igapäevaselt on s*tt (vabandan keelekasutuse pärast, parim viis kuidas seda ühe sõnaga kirjeldada). Motivatsioon - puudub, eesmärgid ...

Margus Punab

Vastas dr Margus Punab

Inimest tuleb kompleksis vaadata. Esitatud infopunktide alusel pole teie probleemi kohta palju öelda. Esimesena tuleb ette tõesti psühholoogia. Nii teadlik kui ka pisut enam peidetud osa sellest. Kahjuks ...

Loe edasi

viagra

Tere!
Kas viagrat vōib kasutada ka siis kui ei ole probleemi kõvaks minemisega? Ja kust saaks endale seda soetada?

Margus Punab

Vastas dr Margus Punab

Aga miks sa peaksid seda kasutama, kui sul probleeme ei ole? Just selliste mittevajalike kasutamiste vältimiseks ongi tegemist retseptiravimiga.

Loe edasi

Kaela osteokondroosi kahtlus

Tere,

Hiljuti tõusis vererõhk ja perearst kirjutas välja vererõhu ravimi.
Kuid umbes 2-3 nädalat peale nende võtmist tekkis teatud asendites pearinglus. Nüüd on ta mingil määral alati ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Pearinglus, s.o pöörlemistunne seoses asendi muutusega viitab häirele sisekõrvas, samas ebakindlus ja tasakaalu ja koordinatsioonihäire mida kõrvalseisja ei märka võib esineda ka seoses kroonilise ärevusega, ...

Loe edasi

14ja pool aastat ja puberteet

Tere olen 14 ja pool aga puberteet pole alanus koikidel sopradel on mida teha saan?

Margus Punab

Vastas dr Margus Punab

Puberteedi algus on väga individuaalne. Esimesena küsi oma isa käest, millal temal algas. See on heaks indikatsiooniks mida oodata. Teiseks soovitan tulla meestekliinikus noorte nõustamise kabinetti kontrolli ...

Loe edasi

Canesbalance

Tere,
Oli tupeseen, kasutasin canesteni.Ebamreldiv lõhn on paraku ikka jäänud ja Naistearst soovitas kasutada Canesbalnce-it.
Kuna eeldasin et vajalik info on pakendis olemas ei uurinud arstilt ...

Urve Pappa

Vastas dr Urve Pappa

Tere

Canesbalance on tupe mikrofloora tasakaalu toetaja. Kui teil on probleem vooluse ja ebameeldiva lõhnaga, siis see peaks hästi aitama. Ravikuuri ajal ei soovita vahekorras olla.

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi