Tervishoiukorraldus Autor: Üllar Kaljumäe

Tervishoiukorraldus. Eesti tervishoiukorraldust võib iseloomustada kui detsentraliseeritud, eraõiguslikel põhimõtetel tegutsevat ja sotsiaalsel ravikindlustusel baseeruvat süsteemi. See põhineb suuresti kahel seadusel – 2002. aastal jõustunud tervishoiuteenuste korraldamise seadusel ja ravikindlustuse seadusel. Eesti tervishoiusüsteemis on omavahel selgesti lahutatud teenuse osutaja (tervishoiuasutused, perearstipraksised), teenuse rahastaja (Eesti Haigekassa) ja süsteemi administreerija (riik). Suur osa tervishoiusüsteemist (eelkõige aga teenusepakkujatest) kuulub eraõiguslikele isikutele. Vormiliselt on peaaegu kõik tervishoiuteenuse pakkujad Eestis eraõiguslikud. Tulenevalt kehtivast seadusest saab vaid kiirabi olla riigi või kohaliku omavalitsuse alluvuses, ülejäänud peavad olema organiseeritud eraõigusliku juriidilise isikuna. 2006. aastal oli vaid üks kiirabiteenuse osutaja – Tallinna Kiirabi – kohaliku omavalitsuse päästeasutus. Üldarstiabi ja valdavalt ka haiglavälise eriarstiabi korraldusse on kaasatud olulisel määral ka erakapital. Samas on haiglaarstiabi kui ressursimahukuselt domineerivam ja üldse olulisem osa Eesti tervishoiust jätkuvalt riigi omanduses. 

Rahastamise viisilt on Eesti tervishoiusüsteem valdavalt kindlustusel põhinev. Peamine kindlustusandja on Eesti Haigekassa, teiste kindlustajate osa on äärmiselt marginaalne. Eesti Haigekassas on kindlustatud umbes 94–95% elanikkonnast. Peamiseks kindlustuse tekkimise viisiks on töötamine. Iga töötava inimese pealt tasub tööandja sotsiaalmaksu (33% palgafondilt), millest ravikindlustus moodustab 13%. Ravikindlustusmaks laekub ravikindlustusfondi. Ravikindlustusmaksu on harjutud käsitama tööandja maksuna, siiski on õigem seda pidada töövõtja ja tööandja ühiseks maksuks. Eesti Haigekassa tegutseb oma seaduse alusel ning juriidiliselt on tegemist omaette avalik-õigusliku isikuga. Kindlustamata isikute ravikulude eest maksab riik, kuid ainult siis, kui tegemist on vältimatu arstiabiga (ravi edasilükkamine on eluohtlik). Kiirabi eest tasub riik täies mahus, st kõikidele Eesti territooriumil viibivatele isikutele on kiirabiteenus alati tagatud.

Pakutava teenuse alusel jaguneb tervishoiusüsteem üldarstiabiks, eriarstiabiks ja kiirabiks. Eriarstiabi jaguneb omakorda haigla- ja haiglaväliseks arstiabiks.

Üldarstiabi eesmärk on tagada esmane ambulatoorne (haiglaväline) tervishoiuteenus nii ägeda kui kroonilise haigestumise puhul, sõltumata isiku vanusest. Üldarstiabi on korraldatud perearstiabina ja see on täielikult privatiseeritud (omanik on eraisik). Üldarstiabi osutab perearst koos pereõega, kelle olemasolu on kohustuslik. Elanikkond on jaotatud teenust pakkuvate perearstide vahel, kusjuures igal inimesel on õigus valida endale ise perearst. Inimese vaba valik (perearsti võib vahetada sisuliselt piiramatu arv kordi) on oluline demokraatlik printsiip, kuid see muudab raskemaks süsteemi administreerimise ja rahastamise. Ühe perearsti teenindatavad inimesed moodustavad perearstinimistu. 2006. aasta 1. septembri seisuga oli Eestis 802 perearstinimistut, seejuures teenindab üks perearst 1600–2000 inimest. Erinevatel põhjustel (perearsti puudumine teatud piirkonnas, saared, kompaktne asum, mis on alla või üle nimetatud arvu) on paljud perearstinimistud käesoleval ajal suuremad või väiksemad. Näiteks 2006. aasta 1. septembri seisuga oli veerandis (202) perearstinimistutes enam kui 2000 inimest. Sellises olukorras peab perearstil olema tööle võetud abiarst. 

Üldarstiabi rahastab Eesti Haigekassa mitmel erineval meetodil. Suur osa rahast on pearaha (kindel summa perearstinimistus ühe kindlustatu kohta).

Eriarstiabi on ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutab eriarst või hambaarst koos oma abilistega. Eriarstiabi jaguneb ambulatoorseks ehk visiidipõhiseks eriarstiabiks ja haiglaeriarstiabiks, mille korral patsient jääb vähemalt üheks ööpäevaks tervishoiuasutusse. Ambulatoorse eriarstiabi võib omakorda tinglikult jagada kolmeks – hambaravi (suurim käive), haiglate poolt osutatav eriarstiabi (suurim teenuste hulk) ja teiste teenusepakkujate poolt osutatav eriarstiabi (väikseim käibelt ja teenuste hulgalt). Kehtiva tervishoiukorralduse üks kontseptuaalseid eesmärke oligi suurte, haiglast eraldi tegutsevate polikliinikute kaotamine, haigla ja ambulatoorse töö ühendamine, mille tulemusel tõuseb tervishoiutöötajate kompetentsus. Ligi 95% Eesti 1016 tervishoiuasutusest (2006. aasta 1. septembri seisuga) on ambulatoorse eriarstiabi osutajad.

Haiglaarstiabi puhul tuleb eristada aktiivravihaiglaid (ravivad ägeda haigusega patsiente) ja mitteaktiivravihaiglaid. Aktiivravihaiglad on kohalik, eri-, üld-, kesk- ja piirkondlik haigla, mitteaktiivravihaiglaid on kaht liiki: taastusravi- ja hooldushaigla. Aktiivravihaiglatest on kõige väiksema teenuste mahuga ühe teenusega erihaiglad (nt sisehaiguste haigla), kohalikus haiglas on lubatud 5 eriala (sisehaigused, erakorraline meditsiin, anestesioloogia, laborimeditsiin ja radioloogia) ning neid teenuseid osutatakse ööpäev ringi, üldhaiglas on ette nähtud 6 eriala (eelnevatele lisandub üldkirurgia), keskhaiglas 16 ja piirkondlikus haiglas kõik 32 eriala. Seadusega on erialade arvu eri tüüpi haiglates piiratud peamiselt seetõttu, et vältida ravierialade dubleerimist, mis oleks ebamajanduslik ega tagaks teenuse kvaliteeti.

2006. aasta 1. septembri seisuga oli Eestis 3 piirkondlikku haiglat (SA Tartu Ülikooli Kliinikum, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja SA Tallinna Lastehaigla), 4 keskhaiglat, 11 üldhaiglat ja 6 kohalikku haiglat. Ainus maakond, kus ei ole vähemalt üldhaiglat, on käesoleval ajal Jõgeva. Erihaiglaid on Eestis praegu 10, hooldushaiglaid 20 ja taastusravihaiglaid 4. Seega on Eestis kokku 58 haiglat, millest 34 on aktiivravihaiglad. Aktiivravihaiglates on voodikohti umbes 7000. Haiglavõrku arendatakse arengukava alusel, mis sätestab aktiivravi haiglavõrgu arengu lähimaks 10–15 aastaks. Võrreldes läinud sajandi lõpuaastatega, on aktiivravihaiglate arv ja voodikohtade arv vähenenud üle 2 korra.

Kiirabi on ambulatoorne tervishoiuteenus eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse esmaseks diagnoosimiseks ja raviks ning vajaduse korral abivajaja toimetamiseks haiglasse. Kiirabiteenust osutab 3liikmeline kiirabibrigaad, mille juhtliige on tervishoiutöötaja (arst või õde), teine liige õde või kiirabitehnik ja kolmas – autojuhtkiirabitehnik. Eestis on 29 arstibrigaadi, sh 6 reanimobiilibrigaadi, ja 61 õebrigaadi.

Vt ka kiirabi.

Nõuanded sel teemal

Õlg liigesest väljas

Tere!
Hoidsin kassi süles ja kui tahtsin maha panna, läks õlg liigesest välja ja kätt ei saanud liigutada. Õlg püsis sellises asendis mitu sekundit, kuid lõpuks suutsin selle tagasi lükata. Nüüd ...

Priit Ailt

Vastas Priit Ailt

Tere,

Peale õla subluksatsiooni soovitan 6-12 nädalat tegeleda taastusraviga, soovitavalt füsioterapeudi toel. Juhul kui valu püsib, siis soovitan pööruda ortopeedi poole diagnostikaks ja ...

Loe edasi

Tugev seljavalu

Tere!
On olnud pikemat aega valu vasaku neeru juures, umbes aasta, valu on nii tugev, et segab juba igapäeva elu. Kõige algus oli neeruvaagnapõletik peale mida probleem tekkis. Põletikku on esinenud ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kirjelduse järgi esineb teil nn. hoburaudneer s.o. arenguhäire kus neerud on alaosas kokku kasvanud. Neerukive ega muid kõrvalekaldumisi ei leitud. Siiski võib aga see olla nii valude kui põletiku põhjustaja. ...

Loe edasi

Mammograafi vastus

Tere
Kas selline leid viitab rinnavähile? Avastasin vasakus rinnas pehme väikese ümara muna, mis katsudes ka liigub. Olen sünnitanud (3 last). Tehti mammograafia uuring..

Vasakus rinnanäärmes ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 43-aastane

Hetkel on koedeformatsiooni kahtlus, seetõttu on vajalik lisauuring, kus ultraheli kontrolli all võetakse punktsioonbiopsia ehk ...

Loe edasi

Mure selles et päevad oleksid pidanud 10.ndal märtsil hakkama seega nüüd 25.ndast märtsist tekkis väiksem veritsus ja emakas tunnen mingeid liigutusi

Päevad peaksid 10 märts olema hajanud aga nüüdseks väike verejooks on ning tunnen emakas liigutus tunnet kas tegemist võib olla rasedusega ?

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 28-aastane

1. raseduse tunnus on menstruatsiooni hilinemine, seega, märkige üles millal oli viimase menstruatsiooni
1. päev?
2. ...

Loe edasi

Jalad külmetavad ja valutavad

Tervist!

Nimelt on mul juba mõnda aega jalad valutanud, eriti puhkeasendis annab tunda, vahest veidi tuimad ning surisevad, vahepeal väga ebamugav tunne jalgades (kuni põlvedeni) ja õhtuti ...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!

Ei, tõenäosus, et tegemist oleks praegu verevarustushäirega, on praktiliselt olematu. Küll võib põhjuseks olla sagedamini esinev radikulopaatia.
Minu arvates oon kõige mõistlikum, ...

Loe edasi

Pidev tühja kõhu tunne maos

Tere. Kuskil 4 nädalat tagasi hakkas magu andma tunda koheselt söömise järgselt ja siis kui kõht tühi oli. Valu oli kirjeldav selliselt, et nagu täiesti tühja kõhu peale süüa toorest sibulat. Perearst ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Küsimus on tulnud valel aadressil - see tuleks esitada gastroenteroloogile (mao-soolearstile).
Endokriinhaigusega antuid juhul tegemist ei ole.
Tervitades,
...

Loe edasi

Üleminekueas tupe limaskest öhuke ja natuke katki .Kas ilma östrogeenideta on ka vöimalik limaskest korda saada.

Kirjutati arsti poolt vagifemi limaskesta raviks.Kas on vöimalik natuke leebemate ravimtega olukorda parandada.Mis vöiks olla abiks.

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 60-aastane

Lichen Sclerosus patoloogia kuulub dermatoloogide ravi valdkonda.
Tupekuivuse raviks on uued hooldustooted apteegi käsimüügis ...

Loe edasi

vereanalüüsi tulemused

Tere

Kas peaks muretsema?
umbes 2 aastat vereanalüüsid sellised, kuid siini pole keegi maininud, nüüd käisin töötervishoiuarsti juures ja tema käskis kiiresti perearsti juurde minna.

Marge Kütt

Vastas dr Marge Kütt

Tere

Teil on kerge rauapuuduse tunnused ja sellest tingitud vähene hemoglobiini langus. Perearsti juures tuleks hinnata ferritiini väärtus ja soovitatavalt alustada ennetavalt rauapreparaatide ...

Loe edasi

I trimestri uh

Tere

Oli aeg I trimestri uh jaoks. Selleks ajaks rasedust viimaste päevade järgi pidi olema 13+0nädalat. Pillid jätsin ära oktoobris 2023 ning kuni viimaste päevadeni(26.12.23)oli tsükkel ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 30-aastane

Suure tõenäosusega muretsemiseks põhjust ei ole. Olete ju noor ja terveim oma elukaarel. Rasedate ravijuhendi järgi on loote ...

Loe edasi

Palun veregrupi tähendust

Tere

Ei teadnud tänini oma veregruppi ning nüüd arsti juures küsisin õe käest, kas ta saaks kuskilt vaadata, mis tüüp minul on. Leidis ja näitas: A RhD positiivne Erütrotsütaarsete antikehade ...

Urve Pappa

Vastas dr Urve Pappa

Tere

Te olete A grupp ja Rh/ reesus/ positiivne ning teil ei ole antikehi. Kõik on väga hästi. Rasedusega seoses ei ole teil reesuskonflikti ohtu. Vereülekande vajadusel võib teile üle kanda ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi