Uneapnoe sündroom Autor: Marek Metsmaa

Uneapnoe sündroom. Sündroomi olemuseks on une ajal tekkivad perioodilised hingamispeetused. Magades langeb kõri-neelulihaste toonus, õhu juurdepääs hingetorru väheneb või katkeb ning kujuneb hingamispaus. Uneapnoele on iseloomulik valjuhäälne ja ebaregulaarne norskamine, sagedaste ärkamistega rahutu uni. Uneaegsetest hingamishäiretest moodustavad obstruktiivset laadi hingamishäired umbes 95%.

Obstruktiivseks uneapnoe episoodiks peetakse ülemiste hingamisteede takistusest tingitud õhuvoolu seiskust kestusega üle 10 sekundi. Uneapnoe sündroomi korral võib 7tunnise une jooksul selliseid hingamispeetusi tekkida üle 30 korra. Ekstreemsetel juhtudel kestab hingamisseisak kuni 2 minutit, mida võib juba võrrelda lühikese lämbumisepisoodiga. Perioodilise õhuvoolu lakkamise ja sellest tuleneva ebapiisava kopsualveoolide ventilatsiooni tõttu langeb veres hapniku osarõhk ning tõusevad süsihappegaasi osarõhk ja rindkeresisene rõhk. Inimene tunneb hapnikupuudust, mistõttu ärkab üles ning ta hingamisteed avanevad tugeva norsatusega. Korduvate ärkamiste tõttu öö jooksul kujuneb unedefitsiit. Organismile tähendab selline katkendlik uni tugevat stressi, inimene ei puhka öösel välja, päeval tuleb ette unisust, tähelepanu hajumist, töövõime langust, mälu halvenemist, äkilist uinumist, eriti kui on tegemist monotoonse töö või situatsiooniga. Iseäranis ohtlik on uneapnoe sündroom autojuhtidele, sest liiklusõnnetuste oht unisuse tõttu on suur.

Uneapnoe sündroomi esineb rohkem 40–65-aastastel, meestel umbes 10 korda enam. Naistel täheldatakse sündroomi harilikult pärast menopausi. Riskitegurid on järgmised: 1) rasvumine (kehamassiindeks üle 30), 80% sündroomi all kannatajatest on ülekaalulised; 2) rasvkoe ladestumine kaelapiirkonda; 3) neelupiirkonna pehmete kudede ja lümfikoe hüpertroofia (k.a suur kurgunibu, suured kurgumandlid, adenoidid, pikenenud pehmesuulagi, kitsas neeluõõne suuosa); 4) näokolju luulised iseärasused; 5) ninahingamise takistus (ninapolüübid, ninavaheseina kõverus); 6) ülemiste hingamisteede ägedad ja kroonilised haigused; 7) endokriinsed häired; 8) alkohoolsete jookide ja rahustite tarvitamine (eriti enne uinumist). Haiguse kestes areneb hingamispuudulikkus, süveneb südamepuudulikkus, tekivad südame rütmihäired.

Uneapnoe kindlakstegemisel on oluline anamnees, mis võetakse nii haigelt kui ka lähedastelt, kes teavad haige norskamisest ja uneprobleemidest, ning päevase unisuse kvantitatiivne määramine. Viimast tehakse Epworthi unisuse skaala alusel, mis kujutab endast küsimustikku inimese suigatamise kohta ühes või teises situatsioonis (nt lugedes, televiisorit vaadates, lihtsalt istudes), kui ta tegelikult ei ole väsinud. Vastusevariandid on 0 (mitte kunagi) kuni 4 (peaaegu alati), ja mida suurem on punktide summa, seda tõsisem on obstruktiivse uneapnoe sündroomi võimalus. Lisaks tehakse kogu uneaega hõlmav pulssoksümeetriline uuring, mille korral mõõdetakse erilise anduri abil veres hapniku osarõhu ja südame löögisageduse muutusi. Haiglatingimustes kasutatakse ka kompleksset “uneuuringut”, mis võimaldab üheaegselt määrata vere hapnikuga küllastatust, südame löögisagedust, õhuvoolu kiirust ninas ja suus, hingamisliigutuste amplituudi rindkerel ja kõhul, kehaasendi muutumisi, norskamise vibratsiooni kaelal.

Ravi eesmärk on parandada elukvaliteeti ja töövõimet, vähendada uneapnoest põhjustatud kaebusi ning vältida tüsistusi. Oluline on muuta elustiili: vähendada kehakaalu, piirata alkoholi tarbimist, loobuda rahustite tarvitamisest. Tähtis on järgida unehügieeni (piisav uneaeg, mugav voodi, madal peaalune, magada enam külili või kõhuli). Raskematel haigusjuhtudel lastakse haigel une ajal hingata läbi vastava maski.

Kirurgilisteks meetoditeks on ninavaheseina kõverduse õgvendamine, pehmesuulae ja/või alalõualuu korrigeeriv kirurgia, keelepäraplastika. Arsti poole tuleb pöörduda, kui esineb häirivat norskamist, päevast unisust ja öist sagedast ärkamist.

Vt ka norskamine.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Rasestumine peale 40

Mul on 2 last (5 &7), kuid uuesti abielus ja sooviksime väga veel üht last koos. Mu abikaasa on 35, mina 44. Mõlemad oleme hea tervise juures ja elame tervislikku eluviisi. Oleme proovinud rasestuda juba ...

Aivar Ehrenberg

Vastas dr Aivar Ehrenberg

Tervist,
kui Teil on suguelu piisavalt sage (2-3päeva tagant), ja olete varem samast mehest rasestunud, ei ole kunstlikul viljastamisel suurt täiendavat efekti. Järelikult pole rasestumiseks muud ...

Loe edasi

Suur varvas

Varbaküüned kasvavad sisse.Valutab veritseb leemetab on väga punane.

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Sissekasvanud küüne puhul tuleks teha väike operatsioon Hiljem on ka tähtis, kuidas küüni lõigata - nurki ei tohi ümaraks lõigata.
Peaksite pöörduma kirurgi vastuvõtule.

Loe edasi

Alakõhus õrnad valid, tume vähene määrimine

Mul on nädala jooksul alakõht õrnalt valulik olnud, koos sellega määrib nagu oleks tume vere moodi voolus, lisaks sellele on mul kõht Lahti nüüd paar päeva, Olen Ka migreenihaige ja nüüd see nädal Ka juba ...

Katrin Seidelberg

Vastas dr Katrin Seidelberg

Tere!
Alakõhuvalu võimalikke põhjusi on palju. Kõhuvalu ja minimaalne veritsus tsükli keskel võib olla seotud ovulatsiooniga. Sellisel juhul kestavad kaebused tavaliselt kuni nädal ja kaovad spontaanselt. ...

Loe edasi

Kilpnäärme proov ja soov rasestuda

Tere!

2017 septembris tegin perearstil vereproovi. TSH oli 0,39 ja FT4 13,53. Siis toimus isiklikus elus hästi keeruline aeg ja tulin teie vastuvõtule Elite kliinikusse kuu aega hiljem oktoobris. ...

Maie Väli

Vastas dr Maie Väli

Tere! Kõik proovid on normi variandi sees ja ei ole mingit mõtet kogu aeg kilpnäärme analüüse kontrollida . Võite rahuliku südamega rasestuda.
Edu soovides,Maie Väli

Loe edasi

Kas asendivertiigo või ärevushäire ?

Haiguslugu.

Juulis ( 11.07) õhtul kükkasendist püsti tõustes ja vasakule keerates tekkis väga tugev pearinglus. Heitsin voodisse pikali, pearinglus, keerasin vasakule pearinglus, tõusin ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tõenäoline on sisekõrva häire pearinglusatakine, mis tekib pea asendi muutmisel. See võib taanduda iseenesest ja uuesti korduvalt korduda. Kuna vaevus on väga tugev ja hirmutav, võib see põhjustada ...

Loe edasi

Luumurd

Tere. Türgis reisil olles kukkus abikaasa ühe käe peale ja kohalikus taraumapunktis tuvastati randma juures luumurd ja ka käe peal oli miski mõra. Eesti jõudes läksime perearsti juurde, pandi lihtsalt ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Kontrollröntgen on igal juhul soovitav. Ainult juhul, kui luufragmentide seis on ideaalne, pole seda hiljem vaja teha.

Loe edasi

kas mul on mingi ajuhaigus...

Viimasel ajal ei saa oma hirmusid kontrolli alla. Avastati kilpnäärme ületalitlus, saan rohtu 5s päev. Enne oli paanikahäire ravi, siiani peal, vahetasime rohtu sest kevadel oli paha olla ja ikka tekivad ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Hirmud ei ole ajukasvaja tunnuseks. Teil tuleks saata kiri psühhiaatrile või minna konsultatsioonile.


Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Ületalitlus ja ärevusseisund-paanikahäired

Kas kilpnäärme ületalitluse tõttu võib olla raskendatud paanikahäire ja ärevushäire ravi ja ravimite mõju. Ületalitluse ravi sain peale 4 päeva tagasi, kohe oli nagu parem aga nüüd täna jälel ärevushood, ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Vastasin Teile eile, aga olgu siis veelkord... Hormoonanalüüsid näitavad tõepoolest mõõdukat kilpnäärme ületalitlust ja ärevuse taseme tõus on ületalitlusele iseloomulik. Teile määratud ravi ...

Loe edasi

Laps teeb püksi

Meil on juba väga pikalt probleem olnud sellega, et minu 6 aastane poeg teeb püksi. Kas pissib või isegi kakab. Ta ei tee seda öösel, vaid päevasel ajal. Kõige hullem on see, et teda ennast ise see ei ...

Karmen Joller

Vastas dr Karmen Joller

Tere!

Teie antud infost kahjuks ei piisa, et probleemi lahendada.
Esimesena tekib küsimus: kas see on alati nii olnud või on tekkinud mingil ajal?
Pöörduge kindlasti oma perearsti ...

Loe edasi

Vereanalüüsi näitajad

Tere mul on diagnoositud kilpnäärme alatalitlus 2008.
Praegune vereanalüüs näitas sellist vastust :
TSH 7,33 mIU/l
Ft4 13,93 pmol/l
TPO-Ak >1300 kU/l

Kahjuks ei ole ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Endokrinoloogile ei olegi vaja pöörduda. Hormoonanalüüside alusel võib L-türoksiini annust korrigeerida ka perearst. Teie analüüsid näitavad L-türoksiini annuse ebapiisavust (kui ikka olete ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi