Uneapnoe sündroom Autor: Marek Metsmaa

Uneapnoe sündroom. Sündroomi olemuseks on une ajal tekkivad perioodilised hingamispeetused. Magades langeb kõri-neelulihaste toonus, õhu juurdepääs hingetorru väheneb või katkeb ning kujuneb hingamispaus. Uneapnoele on iseloomulik valjuhäälne ja ebaregulaarne norskamine, sagedaste ärkamistega rahutu uni. Uneaegsetest hingamishäiretest moodustavad obstruktiivset laadi hingamishäired umbes 95%.

Obstruktiivseks uneapnoe episoodiks peetakse ülemiste hingamisteede takistusest tingitud õhuvoolu seiskust kestusega üle 10 sekundi. Uneapnoe sündroomi korral võib 7tunnise une jooksul selliseid hingamispeetusi tekkida üle 30 korra. Ekstreemsetel juhtudel kestab hingamisseisak kuni 2 minutit, mida võib juba võrrelda lühikese lämbumisepisoodiga. Perioodilise õhuvoolu lakkamise ja sellest tuleneva ebapiisava kopsualveoolide ventilatsiooni tõttu langeb veres hapniku osarõhk ning tõusevad süsihappegaasi osarõhk ja rindkeresisene rõhk. Inimene tunneb hapnikupuudust, mistõttu ärkab üles ning ta hingamisteed avanevad tugeva norsatusega. Korduvate ärkamiste tõttu öö jooksul kujuneb unedefitsiit. Organismile tähendab selline katkendlik uni tugevat stressi, inimene ei puhka öösel välja, päeval tuleb ette unisust, tähelepanu hajumist, töövõime langust, mälu halvenemist, äkilist uinumist, eriti kui on tegemist monotoonse töö või situatsiooniga. Iseäranis ohtlik on uneapnoe sündroom autojuhtidele, sest liiklusõnnetuste oht unisuse tõttu on suur.

Uneapnoe sündroomi esineb rohkem 40–65-aastastel, meestel umbes 10 korda enam. Naistel täheldatakse sündroomi harilikult pärast menopausi. Riskitegurid on järgmised: 1) rasvumine (kehamassiindeks üle 30), 80% sündroomi all kannatajatest on ülekaalulised; 2) rasvkoe ladestumine kaelapiirkonda; 3) neelupiirkonna pehmete kudede ja lümfikoe hüpertroofia (k.a suur kurgunibu, suured kurgumandlid, adenoidid, pikenenud pehmesuulagi, kitsas neeluõõne suuosa); 4) näokolju luulised iseärasused; 5) ninahingamise takistus (ninapolüübid, ninavaheseina kõverus); 6) ülemiste hingamisteede ägedad ja kroonilised haigused; 7) endokriinsed häired; 8) alkohoolsete jookide ja rahustite tarvitamine (eriti enne uinumist). Haiguse kestes areneb hingamispuudulikkus, süveneb südamepuudulikkus, tekivad südame rütmihäired.

Uneapnoe kindlakstegemisel on oluline anamnees, mis võetakse nii haigelt kui ka lähedastelt, kes teavad haige norskamisest ja uneprobleemidest, ning päevase unisuse kvantitatiivne määramine. Viimast tehakse Epworthi unisuse skaala alusel, mis kujutab endast küsimustikku inimese suigatamise kohta ühes või teises situatsioonis (nt lugedes, televiisorit vaadates, lihtsalt istudes), kui ta tegelikult ei ole väsinud. Vastusevariandid on 0 (mitte kunagi) kuni 4 (peaaegu alati), ja mida suurem on punktide summa, seda tõsisem on obstruktiivse uneapnoe sündroomi võimalus. Lisaks tehakse kogu uneaega hõlmav pulssoksümeetriline uuring, mille korral mõõdetakse erilise anduri abil veres hapniku osarõhu ja südame löögisageduse muutusi. Haiglatingimustes kasutatakse ka kompleksset “uneuuringut”, mis võimaldab üheaegselt määrata vere hapnikuga küllastatust, südame löögisagedust, õhuvoolu kiirust ninas ja suus, hingamisliigutuste amplituudi rindkerel ja kõhul, kehaasendi muutumisi, norskamise vibratsiooni kaelal.

Ravi eesmärk on parandada elukvaliteeti ja töövõimet, vähendada uneapnoest põhjustatud kaebusi ning vältida tüsistusi. Oluline on muuta elustiili: vähendada kehakaalu, piirata alkoholi tarbimist, loobuda rahustite tarvitamisest. Tähtis on järgida unehügieeni (piisav uneaeg, mugav voodi, madal peaalune, magada enam külili või kõhuli). Raskematel haigusjuhtudel lastakse haigel une ajal hingata läbi vastava maski.

Kirurgilisteks meetoditeks on ninavaheseina kõverduse õgvendamine, pehmesuulae ja/või alalõualuu korrigeeriv kirurgia, keelepäraplastika. Arsti poole tuleb pöörduda, kui esineb häirivat norskamist, päevast unisust ja öist sagedast ärkamist.

Vt ka norskamine.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Veresuhkur peale gestatsioonidiabeedi põdemist

Tere lgp dr Ambos,

põdesin raseduse ajal gestatsioonidiabeeti. Tehti GTT, mille tühja kõhu veresuhkur oli täiesti normaalne, teised kaks aga veidi üle 10. Raseduse ajal pidasin korralikult ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Rasedusaegse diabeedi diagnoosimise kriteeriumid on väga ranged. Mitterasedatel peaks diabeedi diagnoosimiseks olema veresuhkur hommikul tühjalt veeniverest võetuna korduvalt üle 7 mmol/l või ...

Loe edasi

Kõõluserebend,rotaatormanseti rebend,titaanankur

Tere! Mul on möödas 2 kuud ja 2 nädalat titaanankru paigaldamisest.Oli kõõluse rebend, opil avastati,et ka rotaatormansett katki. Olen korralikult teinud harjutusi ja käinud füsioterapeudil,kuid õlg ikka ...

Priit Ailt

Vastas Priit Ailt

Tere,

Esialgu soovitan tagasi pöörduda oma raviarsti poole. Arstil, kes tegi operatsiooni, võiks olla selge nägemus, kas antud olukord on tavapärane ja taastumine olnud vastavalt prognoosile. ...

Loe edasi

pneuomokokk vaktsiinid

Sooviksin selgitust pneukoki vaktsiinide kohta Pneumovax23 ja Prevenar13: mis on nende erinevused ja mille järgi valida. Soov on vaktsineerida nii ennast kui täiskasvanud poega, kellel taustal sagedased ...

Eda Tamm

Vastas dr Eda Tamm

Pneumokoki vaktsiinid on mõeldud bakteri poolt põhjustatud infektsioonide ( kõrvapõletik, kopsupõletik, ajukelmepõletik jms) profülaktikaks. Prevenar 13 on mõeldud eelkõige 2 aastastele lastele ja täiskasvanutele. ...

Loe edasi

Määrimine

Tere!

Pidin võtma oktoobri lõpus (26-27 paiku) sos-pilli. Oodatud päevad pidid hakkama 14 november, aga hakkasid 10ndal. Tõenäoliselt sos-pilli tõttu. 10ndal alustasin ka pillidega.
Küll ...

Maie Väli

Vastas dr Maie Väli

Tere! SOS pill sisaldab ainult levonorgestreli,aga hormoonisisaldus on küllalt suur,põhjustades seega ebaregulaarset vereeritust. Postkoitaalse kontratseptsiooniga ei kaasne meditsiinilisi riske. Tegite ...

Loe edasi

Kas ärevushäire?

Umbes 6 kuud tagasi hakkasid sellised sümptomid. Kiire pulss, valud südame piirkonnas, seedehäired, isutus, õrnad peavalud pea erinevates piirkondades, köhatamine, kuuma külmatunne, käte- ja sisemine ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Krooniline ärevus tingib aju regulatsioonihäirete väljakujunemist mis põhjustavad massiliselt erinevaid tundeid ja kaebusi kogu organismi toimimise häirena. Kilpnäärme ületalitus soodustab ja põhjustab ...

Loe edasi

Vähene pruun eritis

Tere,

Viimased 2 päeva on tulnud tupest pruunikat eritist, mitte palju kuid pesu on määrdunud.
Päevad olid umbes 2 nädalat tagasi ning võtan Harmonet/lyndinette pille, peale viimast ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 22-aastane

Korra juba vastasin samale küsimusele, aga tehnilise rikke tõttu on probleemid.
Iga patoloogilise veritsusega peaksid olema ...

Loe edasi

Punased laigud käel

Tere
Kätele tekkisid 4 sellist laiku. Esimesel päeval olid nahavärvi ja sügelesid veidi, aga nüüd sellised. Nahk pealt kestendab. Olnud umbes nädala.
Millega võiks tegu olla ja kuidas nendest ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Võimalik, et putukapiste, nahaseen või naha mädapõletik, nt pisivigastusest. Allergia võiks olla üle kogu keha lööve, see ei teki üleöö, viited ka varasematele nahaprobleemidele. Määraksin ...

Loe edasi

Närvikahjustus

Tere.
Kas oleks mingit ravi? Kas jalg saab korda?

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Millised on kaebused, neuroloogiline leid?


55578695
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Periferaalne neuropaatia?

Tere, kevadel tundsin aegajalt parema näopoole närvi "surisemist". See kadus ise ära peale paari päeva. Samuti pikemat aega olnud natuke tundetum suurte varvaste välimised osad. Augustis muutusid vasaku ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Enamik vajalikke uuringuid on tehtud. Tegemist võib olla kroonilise ärevushäirega. Ravi määrab neuroloog.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
6748591

Loe edasi

Piimasegu

Tere!
1 kuune ja 5 päeva vanune laps sööb ainult piimasegu. Kaaluks tal sündides 4620g ja eelmine nädal 5690g.Piimasegu söõb 980-1100l päevas. Tagasi heide vahest ikka suur ja vahest pole ùldse. ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Piimasegu ööpäevane kogus ei tohiks ületada 1000 ml. Pigem võiks piimasegu kogus jääda kuni teise elukuu lõpuni kuni 900 ml. Kui laps sööb rohkem, kui talle vajalik, siis tekibki kergemini ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi