Uneapnoe sündroom Autor: Marek Metsmaa

Uneapnoe sündroom. Sündroomi olemuseks on une ajal tekkivad perioodilised hingamispeetused. Magades langeb kõri-neelulihaste toonus, õhu juurdepääs hingetorru väheneb või katkeb ning kujuneb hingamispaus. Uneapnoele on iseloomulik valjuhäälne ja ebaregulaarne norskamine, sagedaste ärkamistega rahutu uni. Uneaegsetest hingamishäiretest moodustavad obstruktiivset laadi hingamishäired umbes 95%.

Obstruktiivseks uneapnoe episoodiks peetakse ülemiste hingamisteede takistusest tingitud õhuvoolu seiskust kestusega üle 10 sekundi. Uneapnoe sündroomi korral võib 7tunnise une jooksul selliseid hingamispeetusi tekkida üle 30 korra. Ekstreemsetel juhtudel kestab hingamisseisak kuni 2 minutit, mida võib juba võrrelda lühikese lämbumisepisoodiga. Perioodilise õhuvoolu lakkamise ja sellest tuleneva ebapiisava kopsualveoolide ventilatsiooni tõttu langeb veres hapniku osarõhk ning tõusevad süsihappegaasi osarõhk ja rindkeresisene rõhk. Inimene tunneb hapnikupuudust, mistõttu ärkab üles ning ta hingamisteed avanevad tugeva norsatusega. Korduvate ärkamiste tõttu öö jooksul kujuneb unedefitsiit. Organismile tähendab selline katkendlik uni tugevat stressi, inimene ei puhka öösel välja, päeval tuleb ette unisust, tähelepanu hajumist, töövõime langust, mälu halvenemist, äkilist uinumist, eriti kui on tegemist monotoonse töö või situatsiooniga. Iseäranis ohtlik on uneapnoe sündroom autojuhtidele, sest liiklusõnnetuste oht unisuse tõttu on suur.

Uneapnoe sündroomi esineb rohkem 40–65-aastastel, meestel umbes 10 korda enam. Naistel täheldatakse sündroomi harilikult pärast menopausi. Riskitegurid on järgmised: 1) rasvumine (kehamassiindeks üle 30), 80% sündroomi all kannatajatest on ülekaalulised; 2) rasvkoe ladestumine kaelapiirkonda; 3) neelupiirkonna pehmete kudede ja lümfikoe hüpertroofia (k.a suur kurgunibu, suured kurgumandlid, adenoidid, pikenenud pehmesuulagi, kitsas neeluõõne suuosa); 4) näokolju luulised iseärasused; 5) ninahingamise takistus (ninapolüübid, ninavaheseina kõverus); 6) ülemiste hingamisteede ägedad ja kroonilised haigused; 7) endokriinsed häired; 8) alkohoolsete jookide ja rahustite tarvitamine (eriti enne uinumist). Haiguse kestes areneb hingamispuudulikkus, süveneb südamepuudulikkus, tekivad südame rütmihäired.

Uneapnoe kindlakstegemisel on oluline anamnees, mis võetakse nii haigelt kui ka lähedastelt, kes teavad haige norskamisest ja uneprobleemidest, ning päevase unisuse kvantitatiivne määramine. Viimast tehakse Epworthi unisuse skaala alusel, mis kujutab endast küsimustikku inimese suigatamise kohta ühes või teises situatsioonis (nt lugedes, televiisorit vaadates, lihtsalt istudes), kui ta tegelikult ei ole väsinud. Vastusevariandid on 0 (mitte kunagi) kuni 4 (peaaegu alati), ja mida suurem on punktide summa, seda tõsisem on obstruktiivse uneapnoe sündroomi võimalus. Lisaks tehakse kogu uneaega hõlmav pulssoksümeetriline uuring, mille korral mõõdetakse erilise anduri abil veres hapniku osarõhu ja südame löögisageduse muutusi. Haiglatingimustes kasutatakse ka kompleksset “uneuuringut”, mis võimaldab üheaegselt määrata vere hapnikuga küllastatust, südame löögisagedust, õhuvoolu kiirust ninas ja suus, hingamisliigutuste amplituudi rindkerel ja kõhul, kehaasendi muutumisi, norskamise vibratsiooni kaelal.

Ravi eesmärk on parandada elukvaliteeti ja töövõimet, vähendada uneapnoest põhjustatud kaebusi ning vältida tüsistusi. Oluline on muuta elustiili: vähendada kehakaalu, piirata alkoholi tarbimist, loobuda rahustite tarvitamisest. Tähtis on järgida unehügieeni (piisav uneaeg, mugav voodi, madal peaalune, magada enam külili või kõhuli). Raskematel haigusjuhtudel lastakse haigel une ajal hingata läbi vastava maski.

Kirurgilisteks meetoditeks on ninavaheseina kõverduse õgvendamine, pehmesuulae ja/või alalõualuu korrigeeriv kirurgia, keelepäraplastika. Arsti poole tuleb pöörduda, kui esineb häirivat norskamist, päevast unisust ja öist sagedast ärkamist.

Vt ka norskamine.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

valutav õlg

õlg on teinud valu juba kolm kuud, tehti magnetresonantstomograafia uuring , tulemus, kõõlustupes on veidi vedelikku, ülemises labrumis on SLAP 1 rebend, akromioklavikulaarliigeses on veidi artroosi, akromion ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tuleks konsulteerida ortopeediga.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Kas päris haigus või kujutlusvõime?

Kirjutan lühidalt oma sümptomitest, kuidas teile tundub, kas on põhjust SM kahtlustada?
- istudes või pikalt ühes asendis olles surevad käed-jalad ära.
- meeletu higistamine, eriti päeval.

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kirjeldatu alusel ei saa SM i diagnoosida. Kui guugeldate ka muid neuroloogilisi haigusi leiate palju sarnaseid vaevusi. Ilmselt tuleks kaaluda ärevuse ravi.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Pillid ja päevad

Tere!
Selline asi, et olen kasutanud beebipille Lindynette 20 veebruarikuust saadik. Võtsin viimase pilli 21.05 ja nüüd on nädal pausi ja peaks hakkama menstruatsioon, kuid pole tänaseks hakanud.

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 23-aastane

Kirjutage üles 7-pillivaba päeva, mis järgnesid viimasele pillilehele. Olukorra nimetus on postpill-amenorröa (dr Maie Väli), ...

Loe edasi

kilpnääre

Tere!

Mida tähendab vereanalüüsid P-T4-V on 16.3
P-TSH on 0.47

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Ma ei tahaks võtta endale hoopis teiste arstide poolt määratud või patsiendi enda poolt mistahes põhjusel tellitud analüüside tõlgendaja rolli. Konteksti teadmata võib siin rängalt eksida. ...

Loe edasi

Sõrmeküüne juure juure juures sinikas

Kaks nädalat on kasvanud küünel sinikas välja ja sinine küüs kasvab välja

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Trauma korral sinikas ehk hematoom on asi, millega peab leppima. Koos küünega kasvab see välja.

Loe edasi

Klamüüdia

Tere!

Sain mõned päevad tagasi teada, et olen nakatunud klamüüdiasse. Ravisime partneriga ennast 1g asitromütsiiniga. Paar tundi pärast antibiootikumi manustamist tekkis mul kõhulahtisus, ...

Kristi Abram

Vastas dr Kristi Abram

Tere!
1) Kui kõhulahtisus tekkis paar tundi peale ravimi võtmist, siis võis see olla ravimi kõrvaltoime. Paari tunni jooksul peaks olema ravim juba soolestikus lagunenud ja imendunud, seega arvan, ...

Loe edasi

Valu kandades

Tere!
Nimelt on kandadele tekkinud sellised moodustised, välja näevad küll nagu oleks hõõrdunud vesivill aga seda see ei ole. Need on naha all ja astudes pressivad välja nagu herneterad, kõvad ja ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tegemist ei ole neuroloogilise haigusega. Nõu võiks pidada reumatoloogiga.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Migreen 6aastasel poisil

Ma olen mures oma 6aastase poja pärast. Ta on väga hea arenguga ja muidu väga harva haige, tugev ja sportlik, aga umbes sagedusega 1x kuus on tal väga tugev peavalu. Varem lauba piirkonnas, nüüd silma ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
kuiga me pole lasteneuroloog, tundub mulle, et tegu võiks tõepoolest olla migreeniga. Kindlasti selles vanuses oleks vaja peavaludel spetsialiseeruva neuroloogi arvamust ja ravi planeerimist. ...

Loe edasi

Beebi hingamine unes

Selline mure, et laps öösel mingil hetkel ei hinganud. Võtsin kohe sülle ja keerasin kõhu allapoole ja masseerisin selga ning natuke koputasin kopsude peale. Keha oli üleni kange ning nägu oli muutunud ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Vastsündinud ja esimese elukuu lapsed võivad teha kuni 10 sekundilisi hingamise pause. Kui aga paus kestab kauem ja seda tekib korduvalt ning pausi ajal muutub lapse jume siniseks, ...

Loe edasi

äkilised väga tugevad valud silmas

tere
tegelikult on mul kopp ees sellest asjast, mis kestab veebruarist saati-vasakusse silma lööb valu ja koheselt läheb kinni ka vasak ninapool-minu perearst ütles siis, et tegu põsekoopapõletikuga-sõin ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tekib mitu mõtet. Kobarpeavalu, esineb rohkem küll meestel, kuid mitte ainult. Selle raviks on valuvaigistid ja lootus. Finlepsin on siis kolmiknärvivalu leevenduseks. Kui ei toimi, pole mõtet ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi