Uneapnoe sündroom Autor: Marek Metsmaa

Uneapnoe sündroom. Sündroomi olemuseks on une ajal tekkivad perioodilised hingamispeetused. Magades langeb kõri-neelulihaste toonus, õhu juurdepääs hingetorru väheneb või katkeb ning kujuneb hingamispaus. Uneapnoele on iseloomulik valjuhäälne ja ebaregulaarne norskamine, sagedaste ärkamistega rahutu uni. Uneaegsetest hingamishäiretest moodustavad obstruktiivset laadi hingamishäired umbes 95%.

Obstruktiivseks uneapnoe episoodiks peetakse ülemiste hingamisteede takistusest tingitud õhuvoolu seiskust kestusega üle 10 sekundi. Uneapnoe sündroomi korral võib 7tunnise une jooksul selliseid hingamispeetusi tekkida üle 30 korra. Ekstreemsetel juhtudel kestab hingamisseisak kuni 2 minutit, mida võib juba võrrelda lühikese lämbumisepisoodiga. Perioodilise õhuvoolu lakkamise ja sellest tuleneva ebapiisava kopsualveoolide ventilatsiooni tõttu langeb veres hapniku osarõhk ning tõusevad süsihappegaasi osarõhk ja rindkeresisene rõhk. Inimene tunneb hapnikupuudust, mistõttu ärkab üles ning ta hingamisteed avanevad tugeva norsatusega. Korduvate ärkamiste tõttu öö jooksul kujuneb unedefitsiit. Organismile tähendab selline katkendlik uni tugevat stressi, inimene ei puhka öösel välja, päeval tuleb ette unisust, tähelepanu hajumist, töövõime langust, mälu halvenemist, äkilist uinumist, eriti kui on tegemist monotoonse töö või situatsiooniga. Iseäranis ohtlik on uneapnoe sündroom autojuhtidele, sest liiklusõnnetuste oht unisuse tõttu on suur.

Uneapnoe sündroomi esineb rohkem 40–65-aastastel, meestel umbes 10 korda enam. Naistel täheldatakse sündroomi harilikult pärast menopausi. Riskitegurid on järgmised: 1) rasvumine (kehamassiindeks üle 30), 80% sündroomi all kannatajatest on ülekaalulised; 2) rasvkoe ladestumine kaelapiirkonda; 3) neelupiirkonna pehmete kudede ja lümfikoe hüpertroofia (k.a suur kurgunibu, suured kurgumandlid, adenoidid, pikenenud pehmesuulagi, kitsas neeluõõne suuosa); 4) näokolju luulised iseärasused; 5) ninahingamise takistus (ninapolüübid, ninavaheseina kõverus); 6) ülemiste hingamisteede ägedad ja kroonilised haigused; 7) endokriinsed häired; 8) alkohoolsete jookide ja rahustite tarvitamine (eriti enne uinumist). Haiguse kestes areneb hingamispuudulikkus, süveneb südamepuudulikkus, tekivad südame rütmihäired.

Uneapnoe kindlakstegemisel on oluline anamnees, mis võetakse nii haigelt kui ka lähedastelt, kes teavad haige norskamisest ja uneprobleemidest, ning päevase unisuse kvantitatiivne määramine. Viimast tehakse Epworthi unisuse skaala alusel, mis kujutab endast küsimustikku inimese suigatamise kohta ühes või teises situatsioonis (nt lugedes, televiisorit vaadates, lihtsalt istudes), kui ta tegelikult ei ole väsinud. Vastusevariandid on 0 (mitte kunagi) kuni 4 (peaaegu alati), ja mida suurem on punktide summa, seda tõsisem on obstruktiivse uneapnoe sündroomi võimalus. Lisaks tehakse kogu uneaega hõlmav pulssoksümeetriline uuring, mille korral mõõdetakse erilise anduri abil veres hapniku osarõhu ja südame löögisageduse muutusi. Haiglatingimustes kasutatakse ka kompleksset “uneuuringut”, mis võimaldab üheaegselt määrata vere hapnikuga küllastatust, südame löögisagedust, õhuvoolu kiirust ninas ja suus, hingamisliigutuste amplituudi rindkerel ja kõhul, kehaasendi muutumisi, norskamise vibratsiooni kaelal.

Ravi eesmärk on parandada elukvaliteeti ja töövõimet, vähendada uneapnoest põhjustatud kaebusi ning vältida tüsistusi. Oluline on muuta elustiili: vähendada kehakaalu, piirata alkoholi tarbimist, loobuda rahustite tarvitamisest. Tähtis on järgida unehügieeni (piisav uneaeg, mugav voodi, madal peaalune, magada enam külili või kõhuli). Raskematel haigusjuhtudel lastakse haigel une ajal hingata läbi vastava maski.

Kirurgilisteks meetoditeks on ninavaheseina kõverduse õgvendamine, pehmesuulae ja/või alalõualuu korrigeeriv kirurgia, keelepäraplastika. Arsti poole tuleb pöörduda, kui esineb häirivat norskamist, päevast unisust ja öist sagedast ärkamist.

Vt ka norskamine.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Kontrastaine

Tere. Kas neerupealise uuringut on võimalik teostada ka ilma kontrastaineta. Üks kord uuring tehtud kompuutertomograafias kuid kontrastaine taluvus väga halb.

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Jah, midagi on võimalik näha ka kontrastainet kasutamata. Igal konkreetsel juhul tuleb raviarstil radioloogiga nõu pidada ja optimaalne uuringute plaan koostada. Kui patsiendil on kontrastaine ...

Loe edasi

Radioktiiv ravi

Tere. Sain radioktiivravi ja olin kodust eemal kaheksa päeva ja siis läksin koju. Kodus on mul natuke alla kolme aastane laps. Kui ohtlik ma temale olen ja kui kaua? Mis tagajärjed võivad sellel olla, ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Radiojoodraviga kaasneb põhjalik instrueerimine, kuidas järgnevatel nädalatel käituda. Ka Teie puhul on Teile kindlasti kõike selgitatud ja soovitusi jagatud. Haiglas, kus mina töötan, antakse ...

Loe edasi

alakohu valu

Tere.Tugev valu paremalpool alakohus ja seljas,tihe urineerimine.Paistetus.Paremat munasarja ja munajuha ei ole.Sapikivid ja pimesool on.

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Sagedane urineerimine viitaks nagu urotrakti patoloogiale kuid ei välista apenditsiiti. Soovitan pöörduda EMO-sse.

Loe edasi

Toksoplasmoos.

Tere. Selline suur mure, et mu tütrel, kes on 25 aastane, on krooniline toksoplasmoos. Arstid tegid kindlaks. Kuidas on temal lood rasestumisega ja laste saamisega? Praegu ta ei ole rase, aga kindlasti ...

Ülle Kadastik

Vastas dr Ülle Kadastik

Tere. Kõigepealt on vaja teada antikehade väärtust ja koostöös infektsionistiga tuleks täpsustada teie tütre olukorda seoses selle haigusega. Kui haigus on ravitud, siis ju rasedusega ei tohiks probleemi ...

Loe edasi

puukborrelioos

Tere!
Mul oli umbes 12 aastat tagasi kubemes puuk ja paar nädalat hiljem oli seal suur punane ring. Tookord arvas arst, et vast olen end ära löönud. Nii jäi. Mõned aastad hiljem olin hädas põlvede ...

Marge Kütt

Vastas dr Marge Kütt

Tere

Teie poolt kirjeldatud 12 aasta tagune puugiründe järgne nahamuutus võib viidata küll borrelioosi võimalusele, kuid sellekohane diagnostika oleks olnud kohane aastaid tagasi.
Meie ...

Loe edasi

Muna naha all

Tere
Mul on rindkere all servas, kolmnurga all, silmaga nähtav ja käega katsudes tuntav muna. See tekkis umbes 10 aastat tagasi. Siiani pole see ei valulik olnud ega suuremaks läinud. Täna hommikul ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Ilma katsumata on raske öelda. Tegu võiks olla näiteks lipoomiga. Üldjuhul see aga valus ei ole. Soovitan näidata kõigepealt perearstrile.

Loe edasi

Selja valud.

Kuidas õieti ravida end peale valuvaigistit,taastusravi on mida edasi seda kätte saamatum.Ise olen üldiselt väga liikuv inimene püüan ka võimelda.

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Taastusravi võib ägedas perioodis ka asja hullemaks teha. Ravisoovitusi saab teha vaid peale läbivaatust ja uuringutega tutvumist.

Tel. 6 748 591
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Tasakaalu häired ja survetunne pealaes!

Tere ,olen 26 aastane noormees ,umbes 3 kuud tagasi hakkasid mul tasakaalu häired (täpselt selline tunne nagu oleks laevapeal ) ja pealaes suruv tunne ja vahepeal lõi ka tugeva valu silmade taha ,isegi ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tõenäoliselt on siiski tegemist kroonilisest ärevusest tingitud regulatsioonihäiretega. Asja selgitab neuroloogi vastuvõtt.

Tel. 6 748 591
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Lapse soo

Tere.meil 2 tütre oleks soovinud sünnitada poissi.kas Teie kliinikus on selline võimalus ja palju see maksab?
Aitäh Teile juba ette

Aivar Ehrenberg

Vastas dr Aivar Ehrenberg

Lapse soo valimine on Eestis keelatud.
Lgp,
AE

Loe edasi

Maovähendusoperatsioon

Tere! Olen äsja 18 saanud neiu. Mind on terve elu vaevanud kaaluprobleemid. Olen olnud toitmisnõustaja jälgimise all, tellinud toitumiskava ja kasutanud enda teadmiseid toitumise kohta. Olen käinud ka ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Jah, alustada tuleb perearstist. Kui rasvumisest tingitud tõsisemaid terviseprobleeme ei esine, siis on bariaatriline lõikus näidustatud alates kehamassi indeksist 40. Perearst suunab edasi ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi