Rinnavähk Autor: Vahur Valvere

Rinnavähk on Euroopas, Põhja-Ameerikas, Austraalias ja Uus-Meremaal naistel kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja. Ka Eesti naistel diagnoositakse seda kasvajat kõige enam. 2006. aasta andmetel haigestus Eestis rinnavähki 598 naist, haigestunute arv on aasta-aastalt suurenenud. Rinnavähi tekke risk on seotud keskkonna ja elustiiliga. On leitud mitmeid riskitegureid, millest enamik on siiski mõõduka toimega. Näiteks korduvad sünnitused vähendavad rinnavähiriski, samas kui varajane menarhe (esimene menstruatsioon) ja hiline menopaus seda suurendavad.

Rahvusvahelised võrdlusuuringud viitavad toitumisharjumuste olulisusele rinnavähi riskitegurina, kuid selget seost rinnavähki haigestumise ja rasva osakaalu vahel toidus ei ole kindlaks tehtud. Riski vähendamiseks on soovitatav vältida rasvarikkaid toite ja alkoholi. Kehalist aktiivsust seostatakse samuti rinnavähiriski vähenemisega.

Suukaudsete rasestumisvastaste preparaatide kasutamise ja rinnavähi vahel pole otsest seost seni leitud, samas on laialdastes ravimiuuringutes tõdetud mõningast rinnavähiriski tõusu hormoonasendusravi pikaajalisel kasutamisel. Kõrget naissuguhormoonide – östrogeenide nivood postmenopausis naistel on samuti seostatud rinnavähiriski tõusuga. Ilmselgelt suurendab haigestumise ohtu radioaktiivne kiirgus.

Rinnavähi esinemine 1. või 2. astme veresugulasel (nt emal ja vanaemal) tõstab rinnavähiriski 2–3-kordseks, rinnavähk emal ja õel, eriti nooremas eas, suurendab aga riski 5–10 korda. Enamiku rinnanäärme healoomuliste haigusseisundite korral (nt fibroadenoom) ei ole suurenenud vähiriski täheldatud. Kui ühes rinnas on vähk olnud, on risk ka teise rinna haigestumiseks. Rinnavähk ei põhjusta varajases staadiumis vaevusi ega valu. On aga mõningaid sümptomeid, mis vähi korral ilmnevad ning mille tekkimisel peaks naine kiiresti pöörduma perearsti poole, kes suunab ta kontrollile onkoloogi juurde. Nendeks iseloomulikeks tunnusteks on: 1) rinda tekkinud sõlmed või tihendid, 2) rindade suuruse erinevus, mis on kujunenud viimasel ajal, 3) käte ülestõstmisel ilmnev rindade erinev kuju, 4) rinnanibu sissetõmme, 5) nahamuutused rinnanibu ümbruses, 6) eritus ühest nibust, 7) rinna punetus, 8) kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemine.

Diagnoosi täpsustamiseks korraldab arst rindade röntgenuuringu – mammograafia. Lisaks võetakse kahtlasest kohast peene süstlanõelaga materjali mikroskoopiliseks uuringuks. Kui ka siis pole diagnoos selge, tehakse nn diagnostiline operatsioon, mis seisneb vähikahtlase koha kirurgilises eemaldamises ja saadud materjali histoloogilises uuringus.  Kui rinnavähk on kindlaks tehtud, järgnevad lisauuringud, et määrata vähi leviku ulatus, st kas organismi teistes osades on “tütarkasvajaid” ehk metastaase. Kopsumetastaaside välistamiseks tehakse kopsudest röntgeniülesvõte. Maksa- ja teiste kõhuõõneelundite metastaase saab avastada ultraheliuuringu, luumetastaase radioisotoopuuringu abil. 

Enamik spetsialiste on seisukohal, et naistel, kes riskirühma ei kuulu ja kellel ei esine vähile viitavaid sümptomeid, peaks tegema 30. ja 40. eluaasta vahel nn baasmammograafia, et hiljem oleks rinnavähi kahtluse korral olemas võrdlusmaterjal. Alates 40. eluaastast tuleks mammograafia teha kord kahe aasta tagant. Riskirühma kuuluvatel naistel tuleb end kontrollida sagedamini, kusjuures kuulumine perekondliku riski rühma eeldab uuringuid spetsialiseeritud keskustes. Peale selle peaksid kõik naised ise oma rindu regulaarselt kord kuus kontrollima. Menstrueerivatel naistel on selleks parim aeg nädal pärast menstruatsiooni, sest siis on rinnad kõige vähem turses. Postmenopausis (mittemenstrueerivad) naised peaksid seda tegema mingil kindlal kuupäeval kord kuus. 

Enesevaatlusel on kõigepealt soovitatav oma rindu peegli ees uurida. Tähelepanu tuleks pöörata sellistele sümptomitele nagu rindade  kuju  ja  suuruse  muutused,  nibu sissetõmme, koorikute ja haavandite teke rinnanibule, rinna punetus ja eritis rinnanibust. Seejärel peaks rindu komplema, et avastada sinna tekkinud tihendeid ja sõlmi. Hea oleks seda teha saunas või vannis käies, sest seebitatud rindadel on võimalikud sõlmed ja tihendid paremini tunda. Rindu on soovitatav kombelda lamavas asendis. Kahtlaste tunnuste leidmisel tuleb kiiresti pöörduda arsti poole.

2002. aastal käivitati Eestis mammograafilise sõeluuringu programm rinnavähi varajaseks avastamiseks 45–59-aastastel naistel. Naisi kutsutakse uuringule kirjalike kutsetega aastakäikude kaupa. Kui naine on saanud sellise kutse, on tal kindlasti soovitatav ja vajalik sõeluuringus osaleda.

Iga rinnavähihaige jaoks on olemas ravivõimalus, mis oleneb sellest, kui kaugele haigus on arenenud. Mida varem haigus avastatakse, seda parem on ravi tulemus. Rinnavähi puhul rakendatakse nii kirurgilist, keemia-, hormoon- kui kiiritusravi.

Tänapäeval on peamiseks ravimeetodiks kirurgiline ravi. Kasutatakse kaht põhilist meetodit: 1) nn rinda säilitav ravi ja 2) kogu rinna eemaldamine (mastektoomia).

Rinda säilitava ravi korral eemaldatakse kasvaja tervete kudede piires, samuti kaenlaalused lümfisõlmed. Seejärel kiiritatakse allesjäänud rinnaosa, et hävitada vähirakud, mis võisid rinda jääda, kuna nad ei olnud operatsiooni käigus avastatavad. Selline ravi on võimalik varajases staadiumis avastatud rinnavähi korral. Ülejäänud juhtudel eemaldatakse kogu rind koos kaenlaaluste lümfisõlmedega. Sel puhul kasutatakse operatsioonijärgset kiiritusravi ainult kõrge riskiga vähi korral. Kiiritust rakendatakse veel luumetastaaside raviks.

Väga laialdaselt kasutatakse keemiaravi, mille korral manustatakse erinevaid vähirakke hävitavaid medikamente harilikult veeni. Sellisel juhul ringlevad ravimid vereringes ja hävitavad vähirakke kogu organismis. Tavaliselt toimub keemiaravi pärast kirurgilist ravi. Mõnedel juhtudel alustatakse aga rinnavähi ravi keemiaraviga. Seda tehakse sellistel juhtudel, kui kasvaja on avastatud kaugele arenenud staadiumis. Keemiaravi aitab kasvaja mõõtmeid vähendada, seejärel on võimalik rakendada kirurgilist ravi.

Juhul kui rinnavähihaige on HER2-posi- tiivne, rakendatakse bioloogilist ravi monoklonaalse raviantikehaga trastuzumab. HER2-positiivsus tähendab HER2-geeni amplifikatsiooni (rakutuumas on tavalisest rohkem HER2-geeni koopiaid). Seetõttu tekib rohkem ka HER2-valku ning rakud kasvavad ja jagunevad kiiremini kui normaalsed rakud. Bioloogilist ravi kasutatakse nii operatsiooni eel kui järel, aga ka kaugele arenenud ehk metastaatilise rinnavähi ravis. Bioloogilist ravi kombineeritakse sageli keemia- ja hormoonraviga.

Hormoonravi tehakse erinevate kasvajavastaste hormoonipreparaatidega vaid hormoonitundlikele haigetele. Hormoonitundlikkus tähendab spetsiaalsete valkude ehk östrogeeni- ja/või progesterooniretseptorite olemasolu kasvajakoes. Haiguse prognoos sõltub kasvaja leviku ulatusest ning teistest kliinilistest, patoloogilistest ja molekulaarsetest teguritest.

Nõuanded sel teemal

liiga kiire ereksioon

tere mul selline mure..et on soov normaalselt seksuaalelu elada.aga ei saa kuna peenis ei jäigastu nii nagu peab ja kui jäigastub siis toimub seemnepurse praktiliselt kohe peale sisenemist .mõned liigutused ...

Vladimir Vihljajev

Vastas dr Vladimir Vihljajev

Tere! Probleem on tuttav ja väga levinud. Tavaliselt ikka saab aidata kuna olemas vastavalt ravimeid! Rohud olemas aga need on retsepti ravimid. Soovitan tulla vastuvõtule siis arutame probleeme ...

Loe edasi

Преждевременная эякуляция у мужчины

Доброе утро!

У меня такой щекотливый вопрос. Встречаюсь с мужчиной, ему 34. Когда дело дошло до близости , то получился такой конфуз, что произошло семяизвержение неуспев одеть призеватив. ...

Vladimir Vihljajev

Vastas dr Vladimir Vihljajev

Здравствуйте! Если у мужчины давно не было отношений, то преждевременное семяизвержение возможно из-за сильного ожидания и перевозбуждения. Но может быть и на фоне некоторых болезней (воспалений.) ...

Loe edasi

valu pärasooles kuskil

Tere!
Tunnen aegajalt survet alakõhus, pärasooles valutab (umbes 5cm sügavusel ja paremalt.) Ennem valutas aegaajalt, nüüd pigem kogu aeg ja on hakkanud kiirgama närvi torkeid reide, parem tagumik ...

Vladimir Vihljajev

Vastas dr Vladimir Vihljajev

Tere! Pigem see on närvivalu, kusepõie vähile see nähtavasti ei sobi. Kahjuks ise juunis (alates 10,06) olen puhkusel. Vaid sel ajal kliinikus kindlasti olemas teine arst (dr.Poolamets Olev) kes võtab ...

Loe edasi

Seks ja päevad

Tere!
Olin kaitsmata vahekorras hommikul ja sama päeva õhtul hakkasid mul päevad. (nädal varem kui olin oodanud.) Kui suure tõenäosusega ma võisin rasestuda? Kui ma oleks SOS pilli ostnud kas see ...

Vladimir Vihljajev

Vastas dr Vladimir Vihljajev

Tere! Kui õhtul samal päeval hakkas menstruatsioon siis võimalus rasestada on null! SOS pilli pole mõtted võtta. Muidugi jääb väike võimalus et see ei ole päevad, vaid lihtsalt verieritis, mis on ...

Loe edasi

Munasarjade töö häiritud

Tere,

mul ei ole 6 kuud olnud menstruatsiooni. Viimasel ajal olid menstruatsioonid ka ebakorrapärased ja ca 2 kuuline paus oli 2017a.
suvel. Esialgu arvasin, et see on stressist, sest ...

Maie Väli

Vastas dr Maie Väli

Tere! Kuna Teil on migreen,ei soovita ma östrogeene sisaldavat preparaati võtta,küll aga sobiks Teile menstruatsiooni esilekutsumiseks duphaston,mis on sarnane naturaalsele progesteroonile.
Kirjast ...

Loe edasi

Rasestumine

Oleme elukaaslasega üritanud aktiivselt rasestuda augusti kuust (2017). Käisin enne seda ka günekoloogi juures, et kontrollida, kas kõik korras. Mitte kunagi varem pole olnud tsükli häireid, kuid alates ...

Maie Väli

Vastas dr Maie Väli

Tere! Nahanähtude järgi on see laik siiski atoopiline dermatiit,mis ei ole kindlasti rasestumatuse põhjuseks,Kui OV testid on positiivsed,aga m.tsükkel nihkub varasemast nädal edasi,võiks m.tsükli 21.päeval ...

Loe edasi

Kuidas suhtuda diagnoosi Täpsustamata bakternakkus?

Palun uurida minu digihaiguslugu ja selgitada mida võiks tähendada märkus - paremas neerus väikeseid tsüste

Maie Väli

Vastas dr Maie Väli

Tere! Uurisin Teie digilugu ja sain Teile täna suuliselt vastata.
Väikesed tsüstid neerus ei tähenda tsüstneeru ja neil ei ole täpsustamata bakternakkusega seost. Väikesed tsüstid visualiseerusid ...

Loe edasi

Uh vastus

Tere käisin kõhukoopa uh-s kas see on normaalne või peaks naistearsti külastama? Emakas on normaalse suurusega, endomeetrium paks, kohati vedelikualadega. Ovariumid eakohased. Vähene vedelik väikevaagnas ...

Katrin Seidelberg

Vastas dr Katrin Seidelberg

Tere!
Kõhukoopa ultraheli uuringul on hinnatud endomeetriumi ehk emaka limaskesta ebaühtlaseks. Emaka limaskest on menstruatsioonitsükli erinevates faasides erineva paksusega. Ultraheli uuringul ...

Loe edasi

Tsütolüütiline vaginoos

Tere!

Mul diagnoositi tsütolüütiline vaginoos ja soovitati teha 2 korda päevas 2-3 nädalat soodavanne. Järgisin arsti soovitust, kuid kahjuks pakkusid need vaid ajutist leevendust, mitte täielikku ...

Maie Väli

Vastas dr Maie Väli

Tere! Tsütolüütiline vaginoos põhjustab küll tülikaid sümptoome,kuigi tegemist on normaalse füsioloogilise seisundiga. Happeline voolus tupest põhjustab valu ja kipitust tupeesikus ja välisgenitaalidel.Tekitajaks ...

Loe edasi

Peenise pikkus.

Tere
Probleemiks liiga pikk peenis. Ja vahekorras olles teeb naisele haiget ja tal sellest psühholoogiline trauma. Ning ei julge kuna kardab haiget saada.
Pikkuseks 21 cm kanti. Koos oldud ...

Lemme Haldre

Vastas dr Lemme Haldre

Tere
Pöörduge palun meestearsti poole, et ta vaataks üle. Selge pole Teie juures see, kas 21 cm on erekteerunud penis.
Terv. Lemme Haldre

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi