Rinnavähk Autor: Vahur Valvere

Rinnavähk on Euroopas, Põhja-Ameerikas, Austraalias ja Uus-Meremaal naistel kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja. Ka Eesti naistel diagnoositakse seda kasvajat kõige enam. 2006. aasta andmetel haigestus Eestis rinnavähki 598 naist, haigestunute arv on aasta-aastalt suurenenud. Rinnavähi tekke risk on seotud keskkonna ja elustiiliga. On leitud mitmeid riskitegureid, millest enamik on siiski mõõduka toimega. Näiteks korduvad sünnitused vähendavad rinnavähiriski, samas kui varajane menarhe (esimene menstruatsioon) ja hiline menopaus seda suurendavad.

Rahvusvahelised võrdlusuuringud viitavad toitumisharjumuste olulisusele rinnavähi riskitegurina, kuid selget seost rinnavähki haigestumise ja rasva osakaalu vahel toidus ei ole kindlaks tehtud. Riski vähendamiseks on soovitatav vältida rasvarikkaid toite ja alkoholi. Kehalist aktiivsust seostatakse samuti rinnavähiriski vähenemisega.

Suukaudsete rasestumisvastaste preparaatide kasutamise ja rinnavähi vahel pole otsest seost seni leitud, samas on laialdastes ravimiuuringutes tõdetud mõningast rinnavähiriski tõusu hormoonasendusravi pikaajalisel kasutamisel. Kõrget naissuguhormoonide – östrogeenide nivood postmenopausis naistel on samuti seostatud rinnavähiriski tõusuga. Ilmselgelt suurendab haigestumise ohtu radioaktiivne kiirgus.

Rinnavähi esinemine 1. või 2. astme veresugulasel (nt emal ja vanaemal) tõstab rinnavähiriski 2–3-kordseks, rinnavähk emal ja õel, eriti nooremas eas, suurendab aga riski 5–10 korda. Enamiku rinnanäärme healoomuliste haigusseisundite korral (nt fibroadenoom) ei ole suurenenud vähiriski täheldatud. Kui ühes rinnas on vähk olnud, on risk ka teise rinna haigestumiseks. Rinnavähk ei põhjusta varajases staadiumis vaevusi ega valu. On aga mõningaid sümptomeid, mis vähi korral ilmnevad ning mille tekkimisel peaks naine kiiresti pöörduma perearsti poole, kes suunab ta kontrollile onkoloogi juurde. Nendeks iseloomulikeks tunnusteks on: 1) rinda tekkinud sõlmed või tihendid, 2) rindade suuruse erinevus, mis on kujunenud viimasel ajal, 3) käte ülestõstmisel ilmnev rindade erinev kuju, 4) rinnanibu sissetõmme, 5) nahamuutused rinnanibu ümbruses, 6) eritus ühest nibust, 7) rinna punetus, 8) kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemine.

Diagnoosi täpsustamiseks korraldab arst rindade röntgenuuringu – mammograafia. Lisaks võetakse kahtlasest kohast peene süstlanõelaga materjali mikroskoopiliseks uuringuks. Kui ka siis pole diagnoos selge, tehakse nn diagnostiline operatsioon, mis seisneb vähikahtlase koha kirurgilises eemaldamises ja saadud materjali histoloogilises uuringus.  Kui rinnavähk on kindlaks tehtud, järgnevad lisauuringud, et määrata vähi leviku ulatus, st kas organismi teistes osades on “tütarkasvajaid” ehk metastaase. Kopsumetastaaside välistamiseks tehakse kopsudest röntgeniülesvõte. Maksa- ja teiste kõhuõõneelundite metastaase saab avastada ultraheliuuringu, luumetastaase radioisotoopuuringu abil. 

Enamik spetsialiste on seisukohal, et naistel, kes riskirühma ei kuulu ja kellel ei esine vähile viitavaid sümptomeid, peaks tegema 30. ja 40. eluaasta vahel nn baasmammograafia, et hiljem oleks rinnavähi kahtluse korral olemas võrdlusmaterjal. Alates 40. eluaastast tuleks mammograafia teha kord kahe aasta tagant. Riskirühma kuuluvatel naistel tuleb end kontrollida sagedamini, kusjuures kuulumine perekondliku riski rühma eeldab uuringuid spetsialiseeritud keskustes. Peale selle peaksid kõik naised ise oma rindu regulaarselt kord kuus kontrollima. Menstrueerivatel naistel on selleks parim aeg nädal pärast menstruatsiooni, sest siis on rinnad kõige vähem turses. Postmenopausis (mittemenstrueerivad) naised peaksid seda tegema mingil kindlal kuupäeval kord kuus. 

Enesevaatlusel on kõigepealt soovitatav oma rindu peegli ees uurida. Tähelepanu tuleks pöörata sellistele sümptomitele nagu rindade  kuju  ja  suuruse  muutused,  nibu sissetõmme, koorikute ja haavandite teke rinnanibule, rinna punetus ja eritis rinnanibust. Seejärel peaks rindu komplema, et avastada sinna tekkinud tihendeid ja sõlmi. Hea oleks seda teha saunas või vannis käies, sest seebitatud rindadel on võimalikud sõlmed ja tihendid paremini tunda. Rindu on soovitatav kombelda lamavas asendis. Kahtlaste tunnuste leidmisel tuleb kiiresti pöörduda arsti poole.

2002. aastal käivitati Eestis mammograafilise sõeluuringu programm rinnavähi varajaseks avastamiseks 45–59-aastastel naistel. Naisi kutsutakse uuringule kirjalike kutsetega aastakäikude kaupa. Kui naine on saanud sellise kutse, on tal kindlasti soovitatav ja vajalik sõeluuringus osaleda.

Iga rinnavähihaige jaoks on olemas ravivõimalus, mis oleneb sellest, kui kaugele haigus on arenenud. Mida varem haigus avastatakse, seda parem on ravi tulemus. Rinnavähi puhul rakendatakse nii kirurgilist, keemia-, hormoon- kui kiiritusravi.

Tänapäeval on peamiseks ravimeetodiks kirurgiline ravi. Kasutatakse kaht põhilist meetodit: 1) nn rinda säilitav ravi ja 2) kogu rinna eemaldamine (mastektoomia).

Rinda säilitava ravi korral eemaldatakse kasvaja tervete kudede piires, samuti kaenlaalused lümfisõlmed. Seejärel kiiritatakse allesjäänud rinnaosa, et hävitada vähirakud, mis võisid rinda jääda, kuna nad ei olnud operatsiooni käigus avastatavad. Selline ravi on võimalik varajases staadiumis avastatud rinnavähi korral. Ülejäänud juhtudel eemaldatakse kogu rind koos kaenlaaluste lümfisõlmedega. Sel puhul kasutatakse operatsioonijärgset kiiritusravi ainult kõrge riskiga vähi korral. Kiiritust rakendatakse veel luumetastaaside raviks.

Väga laialdaselt kasutatakse keemiaravi, mille korral manustatakse erinevaid vähirakke hävitavaid medikamente harilikult veeni. Sellisel juhul ringlevad ravimid vereringes ja hävitavad vähirakke kogu organismis. Tavaliselt toimub keemiaravi pärast kirurgilist ravi. Mõnedel juhtudel alustatakse aga rinnavähi ravi keemiaraviga. Seda tehakse sellistel juhtudel, kui kasvaja on avastatud kaugele arenenud staadiumis. Keemiaravi aitab kasvaja mõõtmeid vähendada, seejärel on võimalik rakendada kirurgilist ravi.

Juhul kui rinnavähihaige on HER2-posi- tiivne, rakendatakse bioloogilist ravi monoklonaalse raviantikehaga trastuzumab. HER2-positiivsus tähendab HER2-geeni amplifikatsiooni (rakutuumas on tavalisest rohkem HER2-geeni koopiaid). Seetõttu tekib rohkem ka HER2-valku ning rakud kasvavad ja jagunevad kiiremini kui normaalsed rakud. Bioloogilist ravi kasutatakse nii operatsiooni eel kui järel, aga ka kaugele arenenud ehk metastaatilise rinnavähi ravis. Bioloogilist ravi kombineeritakse sageli keemia- ja hormoonraviga.

Hormoonravi tehakse erinevate kasvajavastaste hormoonipreparaatidega vaid hormoonitundlikele haigetele. Hormoonitundlikkus tähendab spetsiaalsete valkude ehk östrogeeni- ja/või progesterooniretseptorite olemasolu kasvajakoes. Haiguse prognoos sõltub kasvaja leviku ulatusest ning teistest kliinilistest, patoloogilistest ja molekulaarsetest teguritest.

Nõuanded sel teemal

Polütsüstilised munasarjad

Mure selles, et viimane ovulatsioon oli aprilli alguses, seega 7 kuud ei ole ovulatsiooni olnud.

Varasemalt on mul menstruatsioon olnud korrapäratu (ovulatsioonide vahe oli vahepeal ~60 päeva). ...

Ülle Kadastik

Vastas dr Ülle Kadastik

Tere, teile sobiks tõesti ovulatsiooni stimulatsioon, kuid selleks peab olema mees uuritud. Ei ole mõtet enne stimuleerida (seda ei tehta lõpmatuseni), kui mehe kohta info puudub. Meestearstile suurt ...

Loe edasi

Põletik peale vahekorda

Tere, oled 21aastane noor neiu ning viimased 2 kuud on peale vahekorda esinenud tupes põletik.( välistel suguelunditel limaskesta peal). Esimene kord juhtus nii umbes 1,5 kuud tagasi (siis oli viimasest ...

Ülle Kadastik

Vastas dr Ülle Kadastik

Tere, Kindlasti soovitan günekoloogi kontrolli ja partner võiks samuti ennast kontrollida meestearsti juures.

Raske öelda, kas on mingi põletik või lihtsalt tupe mikrofloora muutus. DRKadastik

Loe edasi

Pakitsus tupes

Tere
Olen nii meeleheitel juba, et ei oska enam kuskilt abi paluda.Olen oma murega pòòrdunud korduvalt nii naistearsti kui ka uroloogi poole.Augustis 2017 tuli mul pòiepòletik, sain 7p Berolcidi ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 39-aastane

Kindlasti saab teha uusi uuringuid ja tuleb mõelda harvadele juhtumitele, nagu DIV, allergiline vaginiit, tsütolüütiline vaginoos, ...

Loe edasi

Peavalud koos iiveldusega ja pidev ärrituvus, väsimus. Kas hormoonidest?

Tere, olen naisterahvas,
vanus 43,
pikkus 162cm,
kehakaal 75kg, kilod kogunenud põhiliselt kõht-rinnad piirkonda.

Põhimureks on tohutu ärrituvus ja peavalud koos iiveldusega.

Katrin Seidelberg

Vastas dr Katrin Seidelberg

Premenstruaalne sündroom ( PMS) on sage kaebus ja eriti 40+ vanuses naiste hulgas. Premenstruaalse meeleoluhäire ( PMDD) korral on sümptoomid raskemad kui tüüpilise premenstruaalse sündroomi korral ja ...

Loe edasi

Veritsus

Tere!
Võtsin sos pilli esmasp ja veritsus algas kolmapäeval ja siiani veritseb üsna tugevalt. On see normaalne ja kaua kesta võib?

Katrin Seidelberg

Vastas dr Katrin Seidelberg

Tere!
Ebakorrapärased veritsused on SOS pillide sage kõrvaltoime. Veritsus peale SOS pilli võtmist algab sageli 1 nädala jooksul ja vereerituse hulk võib olla erinev ( määrimisest kuni menstruatsioonitaolise ...

Loe edasi

Rasestumise soov

Tere,
olen 25 aastane naine ja olen abielus 28 aastase mehega. Oleme üritanud rohkem kui aasta juba rasestuda. Rohkem kui aasta tagasi jätsin ära antibeebipillid ja käisin günekoloogi vastuvõtul. ...

Maie Väli

Vastas dr Maie Väli

Tere! Ka mina arvan,et momendil ei ole vaja kiirustada. Kuna Teil ei ole positiivset ovulatsioonitesti tulemust,võiks apteegi käsimüügist osta Inofolic pulbreid ja iga päev lahustada üks pulber soojas ...

Loe edasi

Raseduse peetumine ja kirurgiline puhastus.

Tere!

Mure seisneb selles, et saime abikaasaga 01.11.2017 teate, et 9+4 vanuses loote südametöö on peatunud ja määras kirurgilise puhastuse 03.11.2017. Emotsionaalse poole peal ei hakka ma ...

Maie Väli

Vastas dr Maie Väli

Tere! Veritsus peale emakaõõne abrasiooni võib kesta kuni nädal. Kui on tekkinud tugevam verejooks,peab mõtlema,et emakas ei ole täielikult tühjenenud ja soovitan minna naistekliiniku valvegünekoloogi ...

Loe edasi

TSH 5,8 - kas on vaja ravimeid võtta?

Tere doktor Maie!
Vajan Teie nõu.
Tegin vere analüüsi ja kilpnäärme ultraheliuuringut.
Sain järgmised tulemused:

TSH 5.80
TPO IgG 25
fT3 ...

Maie Väli

Vastas dr Maie Väli

Tere! Teie kilpnäärme funktsioon on normis,kilpnäärme vabad hormoonid on korras (Ft3 ja Ft4).Samuti ei esine kilpnäärmevastaseid antikehi ( TPO IgG).
Kui Teil jääb ikkagi kahtlus subkliinilisele ...

Loe edasi

Milles on asi, erinevaid ravimeid on võetud aga kordub uuesti ja uuesti

mure selles et tupe voolus on tükiline vahepeal sügeleb ja on ebamugav. Sama partner on olnud 4 aastat. Partnerile tegib suguelundile otsa peale punased täpid. Kahe viimase aastaga on asi eriti hulluks ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 24-aastane

Suure tõenäosusega on tegemist sageli korduva tupe seeninfektsiooniga, ing k recurrent, mis reeglina vajab nii süsteemset(suukaudset) ...

Loe edasi

HPV51

tere käisin günekoloogi juures mul tehti pap test ja leiti ureaplasma urealyticum ja HPV 51,urealyticumi raviks kirjutati kümme päeva antibiootikume mida võtan praegu.kui rohud võetud kästi uus proov viia ...

Ülle Kadastik

Vastas dr Ülle Kadastik

HPV kandlus nagu ka teil on esineb igal kolmandal naisel. Reeglina see ei põhjusta mingeid kaebusi. See viirus võib ka mingil hetkel ise kaduda ja jääb närvikkgandlionitesse jua tule kunagi ilmsiks. ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi