Rinnavähk Autor: Vahur Valvere

Rinnavähk on Euroopas, Põhja-Ameerikas, Austraalias ja Uus-Meremaal naistel kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja. Ka Eesti naistel diagnoositakse seda kasvajat kõige enam. 2006. aasta andmetel haigestus Eestis rinnavähki 598 naist, haigestunute arv on aasta-aastalt suurenenud. Rinnavähi tekke risk on seotud keskkonna ja elustiiliga. On leitud mitmeid riskitegureid, millest enamik on siiski mõõduka toimega. Näiteks korduvad sünnitused vähendavad rinnavähiriski, samas kui varajane menarhe (esimene menstruatsioon) ja hiline menopaus seda suurendavad.

Rahvusvahelised võrdlusuuringud viitavad toitumisharjumuste olulisusele rinnavähi riskitegurina, kuid selget seost rinnavähki haigestumise ja rasva osakaalu vahel toidus ei ole kindlaks tehtud. Riski vähendamiseks on soovitatav vältida rasvarikkaid toite ja alkoholi. Kehalist aktiivsust seostatakse samuti rinnavähiriski vähenemisega.

Suukaudsete rasestumisvastaste preparaatide kasutamise ja rinnavähi vahel pole otsest seost seni leitud, samas on laialdastes ravimiuuringutes tõdetud mõningast rinnavähiriski tõusu hormoonasendusravi pikaajalisel kasutamisel. Kõrget naissuguhormoonide – östrogeenide nivood postmenopausis naistel on samuti seostatud rinnavähiriski tõusuga. Ilmselgelt suurendab haigestumise ohtu radioaktiivne kiirgus.

Rinnavähi esinemine 1. või 2. astme veresugulasel (nt emal ja vanaemal) tõstab rinnavähiriski 2–3-kordseks, rinnavähk emal ja õel, eriti nooremas eas, suurendab aga riski 5–10 korda. Enamiku rinnanäärme healoomuliste haigusseisundite korral (nt fibroadenoom) ei ole suurenenud vähiriski täheldatud. Kui ühes rinnas on vähk olnud, on risk ka teise rinna haigestumiseks. Rinnavähk ei põhjusta varajases staadiumis vaevusi ega valu. On aga mõningaid sümptomeid, mis vähi korral ilmnevad ning mille tekkimisel peaks naine kiiresti pöörduma perearsti poole, kes suunab ta kontrollile onkoloogi juurde. Nendeks iseloomulikeks tunnusteks on: 1) rinda tekkinud sõlmed või tihendid, 2) rindade suuruse erinevus, mis on kujunenud viimasel ajal, 3) käte ülestõstmisel ilmnev rindade erinev kuju, 4) rinnanibu sissetõmme, 5) nahamuutused rinnanibu ümbruses, 6) eritus ühest nibust, 7) rinna punetus, 8) kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemine.

Diagnoosi täpsustamiseks korraldab arst rindade röntgenuuringu – mammograafia. Lisaks võetakse kahtlasest kohast peene süstlanõelaga materjali mikroskoopiliseks uuringuks. Kui ka siis pole diagnoos selge, tehakse nn diagnostiline operatsioon, mis seisneb vähikahtlase koha kirurgilises eemaldamises ja saadud materjali histoloogilises uuringus.  Kui rinnavähk on kindlaks tehtud, järgnevad lisauuringud, et määrata vähi leviku ulatus, st kas organismi teistes osades on “tütarkasvajaid” ehk metastaase. Kopsumetastaaside välistamiseks tehakse kopsudest röntgeniülesvõte. Maksa- ja teiste kõhuõõneelundite metastaase saab avastada ultraheliuuringu, luumetastaase radioisotoopuuringu abil. 

Enamik spetsialiste on seisukohal, et naistel, kes riskirühma ei kuulu ja kellel ei esine vähile viitavaid sümptomeid, peaks tegema 30. ja 40. eluaasta vahel nn baasmammograafia, et hiljem oleks rinnavähi kahtluse korral olemas võrdlusmaterjal. Alates 40. eluaastast tuleks mammograafia teha kord kahe aasta tagant. Riskirühma kuuluvatel naistel tuleb end kontrollida sagedamini, kusjuures kuulumine perekondliku riski rühma eeldab uuringuid spetsialiseeritud keskustes. Peale selle peaksid kõik naised ise oma rindu regulaarselt kord kuus kontrollima. Menstrueerivatel naistel on selleks parim aeg nädal pärast menstruatsiooni, sest siis on rinnad kõige vähem turses. Postmenopausis (mittemenstrueerivad) naised peaksid seda tegema mingil kindlal kuupäeval kord kuus. 

Enesevaatlusel on kõigepealt soovitatav oma rindu peegli ees uurida. Tähelepanu tuleks pöörata sellistele sümptomitele nagu rindade  kuju  ja  suuruse  muutused,  nibu sissetõmme, koorikute ja haavandite teke rinnanibule, rinna punetus ja eritis rinnanibust. Seejärel peaks rindu komplema, et avastada sinna tekkinud tihendeid ja sõlmi. Hea oleks seda teha saunas või vannis käies, sest seebitatud rindadel on võimalikud sõlmed ja tihendid paremini tunda. Rindu on soovitatav kombelda lamavas asendis. Kahtlaste tunnuste leidmisel tuleb kiiresti pöörduda arsti poole.

2002. aastal käivitati Eestis mammograafilise sõeluuringu programm rinnavähi varajaseks avastamiseks 45–59-aastastel naistel. Naisi kutsutakse uuringule kirjalike kutsetega aastakäikude kaupa. Kui naine on saanud sellise kutse, on tal kindlasti soovitatav ja vajalik sõeluuringus osaleda.

Iga rinnavähihaige jaoks on olemas ravivõimalus, mis oleneb sellest, kui kaugele haigus on arenenud. Mida varem haigus avastatakse, seda parem on ravi tulemus. Rinnavähi puhul rakendatakse nii kirurgilist, keemia-, hormoon- kui kiiritusravi.

Tänapäeval on peamiseks ravimeetodiks kirurgiline ravi. Kasutatakse kaht põhilist meetodit: 1) nn rinda säilitav ravi ja 2) kogu rinna eemaldamine (mastektoomia).

Rinda säilitava ravi korral eemaldatakse kasvaja tervete kudede piires, samuti kaenlaalused lümfisõlmed. Seejärel kiiritatakse allesjäänud rinnaosa, et hävitada vähirakud, mis võisid rinda jääda, kuna nad ei olnud operatsiooni käigus avastatavad. Selline ravi on võimalik varajases staadiumis avastatud rinnavähi korral. Ülejäänud juhtudel eemaldatakse kogu rind koos kaenlaaluste lümfisõlmedega. Sel puhul kasutatakse operatsioonijärgset kiiritusravi ainult kõrge riskiga vähi korral. Kiiritust rakendatakse veel luumetastaaside raviks.

Väga laialdaselt kasutatakse keemiaravi, mille korral manustatakse erinevaid vähirakke hävitavaid medikamente harilikult veeni. Sellisel juhul ringlevad ravimid vereringes ja hävitavad vähirakke kogu organismis. Tavaliselt toimub keemiaravi pärast kirurgilist ravi. Mõnedel juhtudel alustatakse aga rinnavähi ravi keemiaraviga. Seda tehakse sellistel juhtudel, kui kasvaja on avastatud kaugele arenenud staadiumis. Keemiaravi aitab kasvaja mõõtmeid vähendada, seejärel on võimalik rakendada kirurgilist ravi.

Juhul kui rinnavähihaige on HER2-posi- tiivne, rakendatakse bioloogilist ravi monoklonaalse raviantikehaga trastuzumab. HER2-positiivsus tähendab HER2-geeni amplifikatsiooni (rakutuumas on tavalisest rohkem HER2-geeni koopiaid). Seetõttu tekib rohkem ka HER2-valku ning rakud kasvavad ja jagunevad kiiremini kui normaalsed rakud. Bioloogilist ravi kasutatakse nii operatsiooni eel kui järel, aga ka kaugele arenenud ehk metastaatilise rinnavähi ravis. Bioloogilist ravi kombineeritakse sageli keemia- ja hormoonraviga.

Hormoonravi tehakse erinevate kasvajavastaste hormoonipreparaatidega vaid hormoonitundlikele haigetele. Hormoonitundlikkus tähendab spetsiaalsete valkude ehk östrogeeni- ja/või progesterooniretseptorite olemasolu kasvajakoes. Haiguse prognoos sõltub kasvaja leviku ulatusest ning teistest kliinilistest, patoloogilistest ja molekulaarsetest teguritest.

Nõuanded sel teemal

Пропало либидо

Доктор пропало желание, причем произошло это как то внезапно, раньше хватало только представить и я готов, тут посмотрел эротику ноль эмоций, хотя экуляция произошла, каждую ночь эрекция, но только во ...

Vladimir Vihljajev

Vastas dr Vladimir Vihljajev

Добрый день! Подобные проблемы могут случиться с любым мужчиной, вероятно это связано какими нибудь переживаниями, перегрузками, стрессом (чаще всего психологического характера), обычно они сами и ...

Loe edasi

Mammogramm

Tere
Tegin täna mammogrammi ja oleks vaja abi tõlgendamisel. Saan aru, et kõik on ikka korras? Mida tähendab aga see üsna tihe struktuur ja vasakul asümmeetria. Kas see tähendab seda, et rind on ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 43-aastane

Leid vastab normile ja noortel naistel ongi rinnakude tihke, seetõttu alla 35(40)-aastastele on esmane uuring rinnanäärmete ultraheliuuring.
Loe edasi

allalangenus emakas

Kas vagifem ravib vähesel kujul allalangenud emaka probleemi?

Maie Väli

Vastas dr Maie Väli

Tere ! Kuna tupe allavaje on seotud ka östrogeeni vaegusega ja Vagifemi östrogeenisisaldus on nii väike,piisab sellest lokaalsete sümptomite kõrvaldamiseks. Samal ajal ei avalda see mõju kogu organismile ...

Loe edasi

günekoloogi analüüside vastused

Tere,
Olen 31a naisterahvas, sünnitanud ei ole. Hetke kaebused on valulikkus ning sügelus. (seent ei ole tuvastatud). Hiljutisel visiidil günekoloogi juurde sai tehtud nii üldine suguhaiguste test ...

Katrin Seidelberg

Vastas dr Katrin Seidelberg

Tere!
PAP test hindab epiteelirakke emakakaela pinnalt ja emakakaela kanalist. PAP testi kirjeldamiseks kasutatakse spetsiaalset klassifikatsiooni. Kui PAP testi vastus on NILM- see tähendab, et ...

Loe edasi

emakapuhastuse tagajärg

Tere.
16.01. eemaldati mul polüüp ja siis selgus, et vaja ka
minna veel opile. Tehti emakapuhastus 25.jaanuaril, kõik läks `hästi arsti sõnul.
aga tervis nüüd täiesti korrast ära. kõigepeal ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 62-aastane

Kahjuks kirjast ei selgu, kas tegemist oli emaka kaela polüübiga või emaka õõne polüübiga. Tähtsaim on see, et suure tõenäosusega ...

Loe edasi

Rasedusvastased vahendid üle 35-aastastele naistele

Olen 36-aastane naine, kes sooviks hakata kasutama rasedusvastaseid vahendeid. Olemas on on üks laps, vanuses 13. Ei suitseta, kehakaal normis. Emapoolses suguvõsas on esinenud rinna- ja naissuguorganite ...

Katrin Seidelberg

Vastas dr Katrin Seidelberg

Tere!
Olete 36-aastane sünnitanud terve naine, kes ei suitseta. Seega on Teil võimalus valida kõikide kaasaegsete rasestumisvastaste vahendite (RVV) hulgast sobivaim. Suguvõsas esinenud rinnavähk ...

Loe edasi

Rasedus

Tere!
Eelmine rasedus peetus oktoobri kuus. Nüüd olen 8.nädalat uuesti rase. Südamelöögid olid 6+1 nädalal näha. 4 päeva peale arsti juures käiku öösel natuke veritses, läks kohe kiirelt määrimiseks ...

Urve Pappa

Vastas dr Urve Pappa

Tere,

Raseduse peetumisel on väga palju erinevaid põhjusi, kuid sagedasemaks põhjuseks on mingi algne viga lootes. Lodus peatab raseduse arengu, et ei sünniks haiget või väärarengutega last.
Loe edasi

Kuidas mojub mehe tervisele vähene seks, miks mees ei soovi seksida?

Tere! Oleme olnud mehega suhtes 7 aastat, ning meil on 1-aastane laps. Probleemiks on vähene seks. Mees (31) nimelt ei soovi seksida, ytleb, et see ei ole temale nii oluline ning kui olen teemat arutanud, ...

Lemme Haldre

Vastas dr Lemme Haldre

Tere
Arvan, et hea oleks nimetatud küsimustega pöörduda seksuaalnõustamisele. Teie kirjas on mitmed viited, et inimesel võib olla depressioon või lihtsalt ülepinge, mis seksuaalsust mõjutab. Loodan, ...

Loe edasi

bakteriaalne vaginoos v6i seen

Tere,

Kohtusin 10 kuud tagasi mustanahlise mehega kellega muidugi sai oldud vahekorras, nyyd on ta mu poiss6ber.
Paar kuud hiljem hakkasin tunda imeliku l6hna.
Kui ma oma symptomitest ...

Ülle Kadastik

Vastas dr Ülle Kadastik

Tere, vôimalik, et mikrofloora on teil háiritud, mis seotud uue suhtega. Soovitan minna ikkagi gunekoloogi juurde, peab vôtma analyysid vôimalikele infektsioonidele, ka partneril soovitav káia androloogi ...

Loe edasi

Ureaplasma parvum

Tere,

Minul tuvastati mõned kuud tagasi ureaplasma parvum + bakteriaalne vaginoos. Tegin kuu ajase ravikuuri antibiootikumidega ja küünaldega (doxycyclin, gyno-pevaryl küünlad ja oli veel ...

Ülle Kadastik

Vastas dr Ülle Kadastik

Tere, ureaplasma parvum võib olla normaalses tupe mikroflooras ja seda ravima ei pea. Bakteriaalne vaginoos on tupe mikrofloora muutus, seda peab ravima, vahel kaob see ka ise ära. Kui tunnete suurenenud ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi