Rinnavähk Autor: Vahur Valvere

Rinnavähk on Euroopas, Põhja-Ameerikas, Austraalias ja Uus-Meremaal naistel kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja. Ka Eesti naistel diagnoositakse seda kasvajat kõige enam. 2006. aasta andmetel haigestus Eestis rinnavähki 598 naist, haigestunute arv on aasta-aastalt suurenenud. Rinnavähi tekke risk on seotud keskkonna ja elustiiliga. On leitud mitmeid riskitegureid, millest enamik on siiski mõõduka toimega. Näiteks korduvad sünnitused vähendavad rinnavähiriski, samas kui varajane menarhe (esimene menstruatsioon) ja hiline menopaus seda suurendavad.

Rahvusvahelised võrdlusuuringud viitavad toitumisharjumuste olulisusele rinnavähi riskitegurina, kuid selget seost rinnavähki haigestumise ja rasva osakaalu vahel toidus ei ole kindlaks tehtud. Riski vähendamiseks on soovitatav vältida rasvarikkaid toite ja alkoholi. Kehalist aktiivsust seostatakse samuti rinnavähiriski vähenemisega.

Suukaudsete rasestumisvastaste preparaatide kasutamise ja rinnavähi vahel pole otsest seost seni leitud, samas on laialdastes ravimiuuringutes tõdetud mõningast rinnavähiriski tõusu hormoonasendusravi pikaajalisel kasutamisel. Kõrget naissuguhormoonide – östrogeenide nivood postmenopausis naistel on samuti seostatud rinnavähiriski tõusuga. Ilmselgelt suurendab haigestumise ohtu radioaktiivne kiirgus.

Rinnavähi esinemine 1. või 2. astme veresugulasel (nt emal ja vanaemal) tõstab rinnavähiriski 2–3-kordseks, rinnavähk emal ja õel, eriti nooremas eas, suurendab aga riski 5–10 korda. Enamiku rinnanäärme healoomuliste haigusseisundite korral (nt fibroadenoom) ei ole suurenenud vähiriski täheldatud. Kui ühes rinnas on vähk olnud, on risk ka teise rinna haigestumiseks. Rinnavähk ei põhjusta varajases staadiumis vaevusi ega valu. On aga mõningaid sümptomeid, mis vähi korral ilmnevad ning mille tekkimisel peaks naine kiiresti pöörduma perearsti poole, kes suunab ta kontrollile onkoloogi juurde. Nendeks iseloomulikeks tunnusteks on: 1) rinda tekkinud sõlmed või tihendid, 2) rindade suuruse erinevus, mis on kujunenud viimasel ajal, 3) käte ülestõstmisel ilmnev rindade erinev kuju, 4) rinnanibu sissetõmme, 5) nahamuutused rinnanibu ümbruses, 6) eritus ühest nibust, 7) rinna punetus, 8) kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemine.

Diagnoosi täpsustamiseks korraldab arst rindade röntgenuuringu – mammograafia. Lisaks võetakse kahtlasest kohast peene süstlanõelaga materjali mikroskoopiliseks uuringuks. Kui ka siis pole diagnoos selge, tehakse nn diagnostiline operatsioon, mis seisneb vähikahtlase koha kirurgilises eemaldamises ja saadud materjali histoloogilises uuringus.  Kui rinnavähk on kindlaks tehtud, järgnevad lisauuringud, et määrata vähi leviku ulatus, st kas organismi teistes osades on “tütarkasvajaid” ehk metastaase. Kopsumetastaaside välistamiseks tehakse kopsudest röntgeniülesvõte. Maksa- ja teiste kõhuõõneelundite metastaase saab avastada ultraheliuuringu, luumetastaase radioisotoopuuringu abil. 

Enamik spetsialiste on seisukohal, et naistel, kes riskirühma ei kuulu ja kellel ei esine vähile viitavaid sümptomeid, peaks tegema 30. ja 40. eluaasta vahel nn baasmammograafia, et hiljem oleks rinnavähi kahtluse korral olemas võrdlusmaterjal. Alates 40. eluaastast tuleks mammograafia teha kord kahe aasta tagant. Riskirühma kuuluvatel naistel tuleb end kontrollida sagedamini, kusjuures kuulumine perekondliku riski rühma eeldab uuringuid spetsialiseeritud keskustes. Peale selle peaksid kõik naised ise oma rindu regulaarselt kord kuus kontrollima. Menstrueerivatel naistel on selleks parim aeg nädal pärast menstruatsiooni, sest siis on rinnad kõige vähem turses. Postmenopausis (mittemenstrueerivad) naised peaksid seda tegema mingil kindlal kuupäeval kord kuus. 

Enesevaatlusel on kõigepealt soovitatav oma rindu peegli ees uurida. Tähelepanu tuleks pöörata sellistele sümptomitele nagu rindade  kuju  ja  suuruse  muutused,  nibu sissetõmme, koorikute ja haavandite teke rinnanibule, rinna punetus ja eritis rinnanibust. Seejärel peaks rindu komplema, et avastada sinna tekkinud tihendeid ja sõlmi. Hea oleks seda teha saunas või vannis käies, sest seebitatud rindadel on võimalikud sõlmed ja tihendid paremini tunda. Rindu on soovitatav kombelda lamavas asendis. Kahtlaste tunnuste leidmisel tuleb kiiresti pöörduda arsti poole.

2002. aastal käivitati Eestis mammograafilise sõeluuringu programm rinnavähi varajaseks avastamiseks 45–59-aastastel naistel. Naisi kutsutakse uuringule kirjalike kutsetega aastakäikude kaupa. Kui naine on saanud sellise kutse, on tal kindlasti soovitatav ja vajalik sõeluuringus osaleda.

Iga rinnavähihaige jaoks on olemas ravivõimalus, mis oleneb sellest, kui kaugele haigus on arenenud. Mida varem haigus avastatakse, seda parem on ravi tulemus. Rinnavähi puhul rakendatakse nii kirurgilist, keemia-, hormoon- kui kiiritusravi.

Tänapäeval on peamiseks ravimeetodiks kirurgiline ravi. Kasutatakse kaht põhilist meetodit: 1) nn rinda säilitav ravi ja 2) kogu rinna eemaldamine (mastektoomia).

Rinda säilitava ravi korral eemaldatakse kasvaja tervete kudede piires, samuti kaenlaalused lümfisõlmed. Seejärel kiiritatakse allesjäänud rinnaosa, et hävitada vähirakud, mis võisid rinda jääda, kuna nad ei olnud operatsiooni käigus avastatavad. Selline ravi on võimalik varajases staadiumis avastatud rinnavähi korral. Ülejäänud juhtudel eemaldatakse kogu rind koos kaenlaaluste lümfisõlmedega. Sel puhul kasutatakse operatsioonijärgset kiiritusravi ainult kõrge riskiga vähi korral. Kiiritust rakendatakse veel luumetastaaside raviks.

Väga laialdaselt kasutatakse keemiaravi, mille korral manustatakse erinevaid vähirakke hävitavaid medikamente harilikult veeni. Sellisel juhul ringlevad ravimid vereringes ja hävitavad vähirakke kogu organismis. Tavaliselt toimub keemiaravi pärast kirurgilist ravi. Mõnedel juhtudel alustatakse aga rinnavähi ravi keemiaraviga. Seda tehakse sellistel juhtudel, kui kasvaja on avastatud kaugele arenenud staadiumis. Keemiaravi aitab kasvaja mõõtmeid vähendada, seejärel on võimalik rakendada kirurgilist ravi.

Juhul kui rinnavähihaige on HER2-posi- tiivne, rakendatakse bioloogilist ravi monoklonaalse raviantikehaga trastuzumab. HER2-positiivsus tähendab HER2-geeni amplifikatsiooni (rakutuumas on tavalisest rohkem HER2-geeni koopiaid). Seetõttu tekib rohkem ka HER2-valku ning rakud kasvavad ja jagunevad kiiremini kui normaalsed rakud. Bioloogilist ravi kasutatakse nii operatsiooni eel kui järel, aga ka kaugele arenenud ehk metastaatilise rinnavähi ravis. Bioloogilist ravi kombineeritakse sageli keemia- ja hormoonraviga.

Hormoonravi tehakse erinevate kasvajavastaste hormoonipreparaatidega vaid hormoonitundlikele haigetele. Hormoonitundlikkus tähendab spetsiaalsete valkude ehk östrogeeni- ja/või progesterooniretseptorite olemasolu kasvajakoes. Haiguse prognoos sõltub kasvaja leviku ulatusest ning teistest kliinilistest, patoloogilistest ja molekulaarsetest teguritest.

Nõuanded sel teemal

Pap test

Tere
Tegin pap testi 2016.aasta detsembris. Vastuseks sain et testi tuleb korrata 2-4 kuu pärast, kuna antud hetkel olid mul päevad ja arst sai vähe materjali. Uut testi ei ole ma siiamaani teinud, ...

Katrin Seidelberg

Vastas dr Katrin Seidelberg

Tere!
PAP testi teostatkse Eestis kehtiva juhise järgi iga 3 aasta järel. Kui test on mitteadekvaatne, siis see tähendab, et hindamiseks polnud materjali piisavalt, ja sellisel juhul testi korratakse. ...

Loe edasi

arvatav kollaskeha tsüst

Mul pole juba üle 45 päeva menstruatsiooni olnud (viimast korda 25.6) ja tekkis alakõhus raskus- ja tirimistunne, samuti rindade valulikkus, tugev metallimaitse suus, veenid tulid üle kogu keha esile, ...

Katrin Seidelberg

Vastas dr Katrin Seidelberg

Tere!
Olete 47 aastane ja selles vanuses on tavaline, et võib esineda tsükli kõikumisi. Premenopausis väheneb munasarjades toodetavate suguhormoonide tootmine ja hormonaalsete muutuste tõttu tekivadki ...

Loe edasi

menstruatsioon

Tere
Mul on probleeme menstruatsiooniga. menstruatsioon vahe on olnud 2 kuud ja siis hakkab taas menstruatsioon. Tunnen muret ja ei tea mida teha. Kas selline vahe on normaalne või tuleb pöörduda ...

Katrin Seidelberg

Vastas dr Katrin Seidelberg

Tere!
Normaalne menstruatsioonitsükkel on 28+/- 7 päeva. Kui tsükkel on siiani olnud regulaarne ja selline menstruatsiooni vahele jäämine on esmakordselt tekkinud, siis suure tõenäosusega on tegemist ...

Loe edasi

Ureaplasma Utealyticum

Tere. Käisin naistearstil ja seal diagnoositi mulle U. urealyticum. Seda pidi olema vähesel määral aga kuna kaebused on siiani, kirjutati siiski antibiootikumid välja. Kas oskaksite mulle palun selle haiguse ...

Katrin Seidelberg

Vastas dr Katrin Seidelberg

Tere!
Ureaplasma urealyticum on mükoplasmade hulka kuuluv mikroob, mis võib põhjustada kuse-suguteede põletikke nii naistel kui meestel. Kui tekitaja on analüüsiga kinnitatud, siis ravi tuleb alati ...

Loe edasi

Spiraal + on soov uuesti rasestuda .

Mis moodi ma saaksin vabaneda vaskspiraalist kui minu günekoloog ei ole seda nõus eemaldama ja pidevalt on valud sees ja kohati on ka menstruatsiooni ajal väikesed vere tükid ? Ja ei lubata mul ise ka ...

Katrin Seidelberg

Vastas dr Katrin Seidelberg

Tere!
Kui vaskspiraaliga on menstruatsioonid vererohked ja probleemiks on kõhuvalud, siis tuleb spiraal igal juhul eemaldada. Miks arst pole nõus olnud seda tegema, jääb arusaamatuks. Alati saab ...

Loe edasi

Evra plaastrid ja ebaselge määrimine

Tere, kasutan regulaarselt Evra rasestumisvastaseid plaastreid juba mitu aastat. Esmaspäeval vahetasin plaastrit ja asetasin peale uue, ühtlasi selle tsükli viimase plaastri. Samal päeval avastasin wc ...

Katrin Seidelberg

Vastas dr Katrin Seidelberg

Tere!
Kui olete plaastreid korralikult skeemi järgi kasutanud ja plaaster pole lahti tulnud, siis pole muretsemiseks põhjust. Määrimist võib tekkida kõikide kombineeritud rasestumisvastaste vahendite ...

Loe edasi

Verejooks

Tere,

Pöördun Teie poole soovituste saamiseks ebatavalise määrimise/veritsuse tõttu.

Olen 38 a. Aasta aega ei ole kasutanud pille (enne seda pea 14 a.). Tsükkel on hetkel üsna ...

Katrin Seidelberg

Vastas dr Katrin Seidelberg

Tere!
Ebakorrapäraste veritsuste põhjusi võib olla erinevaid: hormonaalsed häired ( munasarjade düsfunktsioon) , suguteede põletik, emaka polüüp, müoom, munasarja tsüst, rasedus jt.
Põhjuse ...

Loe edasi

Ovutatsiooni toimumine

Tere.

Kas progesterooni näit 10,46 nmol/l tsükli 26. päeval viitab toimund ovulatsioonile või mitte? Või kollaskeha puudulikkusele, mis vist tähendab mittetäieliklult toimunud ovulatsiooni? ...

Katrin Seidelberg

Vastas dr Katrin Seidelberg

Tere!

7 päeva peale ovulatsiooni peaks progestrooni väärtus olema vähemalt 25-30 nmol/l. Kuna progestrooni tase on madalam, siis see näitab , et ovulatsiooni selles tsüklis ei olnud või ...

Loe edasi

Pap test

Tere
Olen 28aastane naisterahvas. Viimati külastasin naistearsti 2016 aasta detsembri lõpp kus tehti ka pap test. Tulemuse sain kirjalikult et test oli korras. Arst aga helistas paar päeva hiljem ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija

Kirja järgi tundub, et hetkel ei ole põhjust muretsemiseks. Kaasajal kehtib korras PAP test 3 aastat. HPV negatiivsetel, HPV Gardasil 9 vaktsineeritutel kehtib kaksiktest ...

Loe edasi

Kilpnäärme alatalitus ja rasestumine.

Tere! Olen kolme poja ema, k6ik samast abielust. Viimane poeg syndis 2013 ja 1,5 aastat tagasi tegime mehega plaani, et yks tita saab veel tulla. 2016 diagnoositi minul kilpnäärme alatalitus. Sobiva doosi ...

Katrin Seidelberg

Vastas dr Katrin Seidelberg

Tere!
Kilpnäärme alatalitluse korral on vajalik pidev asendusravi adekvaatses doosis, tänu millele saavutatakse normaalne kilpnäärme hormoonide tase. Vaid siis, kui kilpnäärme alatalitlus on raviga ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi