Rinnavähk Autor: Vahur Valvere

Rinnavähk on Euroopas, Põhja-Ameerikas, Austraalias ja Uus-Meremaal naistel kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja. Ka Eesti naistel diagnoositakse seda kasvajat kõige enam. 2006. aasta andmetel haigestus Eestis rinnavähki 598 naist, haigestunute arv on aasta-aastalt suurenenud. Rinnavähi tekke risk on seotud keskkonna ja elustiiliga. On leitud mitmeid riskitegureid, millest enamik on siiski mõõduka toimega. Näiteks korduvad sünnitused vähendavad rinnavähiriski, samas kui varajane menarhe (esimene menstruatsioon) ja hiline menopaus seda suurendavad.

Rahvusvahelised võrdlusuuringud viitavad toitumisharjumuste olulisusele rinnavähi riskitegurina, kuid selget seost rinnavähki haigestumise ja rasva osakaalu vahel toidus ei ole kindlaks tehtud. Riski vähendamiseks on soovitatav vältida rasvarikkaid toite ja alkoholi. Kehalist aktiivsust seostatakse samuti rinnavähiriski vähenemisega.

Suukaudsete rasestumisvastaste preparaatide kasutamise ja rinnavähi vahel pole otsest seost seni leitud, samas on laialdastes ravimiuuringutes tõdetud mõningast rinnavähiriski tõusu hormoonasendusravi pikaajalisel kasutamisel. Kõrget naissuguhormoonide – östrogeenide nivood postmenopausis naistel on samuti seostatud rinnavähiriski tõusuga. Ilmselgelt suurendab haigestumise ohtu radioaktiivne kiirgus.

Rinnavähi esinemine 1. või 2. astme veresugulasel (nt emal ja vanaemal) tõstab rinnavähiriski 2–3-kordseks, rinnavähk emal ja õel, eriti nooremas eas, suurendab aga riski 5–10 korda. Enamiku rinnanäärme healoomuliste haigusseisundite korral (nt fibroadenoom) ei ole suurenenud vähiriski täheldatud. Kui ühes rinnas on vähk olnud, on risk ka teise rinna haigestumiseks. Rinnavähk ei põhjusta varajases staadiumis vaevusi ega valu. On aga mõningaid sümptomeid, mis vähi korral ilmnevad ning mille tekkimisel peaks naine kiiresti pöörduma perearsti poole, kes suunab ta kontrollile onkoloogi juurde. Nendeks iseloomulikeks tunnusteks on: 1) rinda tekkinud sõlmed või tihendid, 2) rindade suuruse erinevus, mis on kujunenud viimasel ajal, 3) käte ülestõstmisel ilmnev rindade erinev kuju, 4) rinnanibu sissetõmme, 5) nahamuutused rinnanibu ümbruses, 6) eritus ühest nibust, 7) rinna punetus, 8) kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemine.

Diagnoosi täpsustamiseks korraldab arst rindade röntgenuuringu – mammograafia. Lisaks võetakse kahtlasest kohast peene süstlanõelaga materjali mikroskoopiliseks uuringuks. Kui ka siis pole diagnoos selge, tehakse nn diagnostiline operatsioon, mis seisneb vähikahtlase koha kirurgilises eemaldamises ja saadud materjali histoloogilises uuringus.  Kui rinnavähk on kindlaks tehtud, järgnevad lisauuringud, et määrata vähi leviku ulatus, st kas organismi teistes osades on “tütarkasvajaid” ehk metastaase. Kopsumetastaaside välistamiseks tehakse kopsudest röntgeniülesvõte. Maksa- ja teiste kõhuõõneelundite metastaase saab avastada ultraheliuuringu, luumetastaase radioisotoopuuringu abil. 

Enamik spetsialiste on seisukohal, et naistel, kes riskirühma ei kuulu ja kellel ei esine vähile viitavaid sümptomeid, peaks tegema 30. ja 40. eluaasta vahel nn baasmammograafia, et hiljem oleks rinnavähi kahtluse korral olemas võrdlusmaterjal. Alates 40. eluaastast tuleks mammograafia teha kord kahe aasta tagant. Riskirühma kuuluvatel naistel tuleb end kontrollida sagedamini, kusjuures kuulumine perekondliku riski rühma eeldab uuringuid spetsialiseeritud keskustes. Peale selle peaksid kõik naised ise oma rindu regulaarselt kord kuus kontrollima. Menstrueerivatel naistel on selleks parim aeg nädal pärast menstruatsiooni, sest siis on rinnad kõige vähem turses. Postmenopausis (mittemenstrueerivad) naised peaksid seda tegema mingil kindlal kuupäeval kord kuus. 

Enesevaatlusel on kõigepealt soovitatav oma rindu peegli ees uurida. Tähelepanu tuleks pöörata sellistele sümptomitele nagu rindade  kuju  ja  suuruse  muutused,  nibu sissetõmme, koorikute ja haavandite teke rinnanibule, rinna punetus ja eritis rinnanibust. Seejärel peaks rindu komplema, et avastada sinna tekkinud tihendeid ja sõlmi. Hea oleks seda teha saunas või vannis käies, sest seebitatud rindadel on võimalikud sõlmed ja tihendid paremini tunda. Rindu on soovitatav kombelda lamavas asendis. Kahtlaste tunnuste leidmisel tuleb kiiresti pöörduda arsti poole.

2002. aastal käivitati Eestis mammograafilise sõeluuringu programm rinnavähi varajaseks avastamiseks 45–59-aastastel naistel. Naisi kutsutakse uuringule kirjalike kutsetega aastakäikude kaupa. Kui naine on saanud sellise kutse, on tal kindlasti soovitatav ja vajalik sõeluuringus osaleda.

Iga rinnavähihaige jaoks on olemas ravivõimalus, mis oleneb sellest, kui kaugele haigus on arenenud. Mida varem haigus avastatakse, seda parem on ravi tulemus. Rinnavähi puhul rakendatakse nii kirurgilist, keemia-, hormoon- kui kiiritusravi.

Tänapäeval on peamiseks ravimeetodiks kirurgiline ravi. Kasutatakse kaht põhilist meetodit: 1) nn rinda säilitav ravi ja 2) kogu rinna eemaldamine (mastektoomia).

Rinda säilitava ravi korral eemaldatakse kasvaja tervete kudede piires, samuti kaenlaalused lümfisõlmed. Seejärel kiiritatakse allesjäänud rinnaosa, et hävitada vähirakud, mis võisid rinda jääda, kuna nad ei olnud operatsiooni käigus avastatavad. Selline ravi on võimalik varajases staadiumis avastatud rinnavähi korral. Ülejäänud juhtudel eemaldatakse kogu rind koos kaenlaaluste lümfisõlmedega. Sel puhul kasutatakse operatsioonijärgset kiiritusravi ainult kõrge riskiga vähi korral. Kiiritust rakendatakse veel luumetastaaside raviks.

Väga laialdaselt kasutatakse keemiaravi, mille korral manustatakse erinevaid vähirakke hävitavaid medikamente harilikult veeni. Sellisel juhul ringlevad ravimid vereringes ja hävitavad vähirakke kogu organismis. Tavaliselt toimub keemiaravi pärast kirurgilist ravi. Mõnedel juhtudel alustatakse aga rinnavähi ravi keemiaraviga. Seda tehakse sellistel juhtudel, kui kasvaja on avastatud kaugele arenenud staadiumis. Keemiaravi aitab kasvaja mõõtmeid vähendada, seejärel on võimalik rakendada kirurgilist ravi.

Juhul kui rinnavähihaige on HER2-posi- tiivne, rakendatakse bioloogilist ravi monoklonaalse raviantikehaga trastuzumab. HER2-positiivsus tähendab HER2-geeni amplifikatsiooni (rakutuumas on tavalisest rohkem HER2-geeni koopiaid). Seetõttu tekib rohkem ka HER2-valku ning rakud kasvavad ja jagunevad kiiremini kui normaalsed rakud. Bioloogilist ravi kasutatakse nii operatsiooni eel kui järel, aga ka kaugele arenenud ehk metastaatilise rinnavähi ravis. Bioloogilist ravi kombineeritakse sageli keemia- ja hormoonraviga.

Hormoonravi tehakse erinevate kasvajavastaste hormoonipreparaatidega vaid hormoonitundlikele haigetele. Hormoonitundlikkus tähendab spetsiaalsete valkude ehk östrogeeni- ja/või progesterooniretseptorite olemasolu kasvajakoes. Haiguse prognoos sõltub kasvaja leviku ulatusest ning teistest kliinilistest, patoloogilistest ja molekulaarsetest teguritest.

Nõuanded sel teemal

Pärast konisatsiooni HPV 56 positiivne

Tere!
Minu avastati aasta algusest papilloomviiruse tüved 16 ja 18 ja mais 2021 tehti konisatsioon. Pool aastat hiljem läksin kontrolli ja kuigi emakakael oli ilus ning haavad hästi paranenud, selgus ...

Maie Väli

Vastas dr Maie Väli

Tere! , HPV 56 kuulub kõrge riski viiruste hulka,aga ei ole leitud kindlat seost selle HPV tüübi ja emakakaela vähi vahel.
Jääte ikka jälgimisele ja uus PAP tuleb korrata aasta pärast.
Soovitan ...

Loe edasi

Fibroadenoom

Tere! Minult võeti nõelbiopsia mõlemast rinnast. Vastused tulid sellised:
1. I Uuringuks 3 bioptaati paremast rinnanäärmest. Mikroskoopiliselt on siin hõre mutsinoosne fibroadenoomile iseloomulik ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 36-aastane

Kahjuks unustasite kirjutada, mitu rasedust on olnud, mitu sünnitust on olnud ja kui kaua olete toitnud rinnaga ning mitu korda?
Loe edasi

Sügelus ja ebamugavustunne urineerimisel

Tere

Mul on olnud varem nii tupeseen kui ka põiepõletik, nüüd aga oleks nagu midagi vahepealset.

Hakkasin tundma mõned päevad tagasi, et valus urineerida ning kahtlustasin põiepõletikku. ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 23-aastane

Teie kirja lugedes jääb kahtlus ägedale vulviidile peale antibiootikumide tarvitamist. Põiepõletiku diagnoosimiseks oleks vajalik ...

Loe edasi

Valu rindades ja rinnus

Tere! Pöördun sellise murega, et mul on ulepikaaja rinnus valud ja rindades. Olen sellega käinud ka arstil aga öeldi et pole midagi viga aga täna õhtul hakkas uuesti valud pihta ja valu lööb selga ka juba ...

Maie Väli

Vastas dr Maie Väli

Tere! Saan Teie murest aru ,samuti meeldib mulle Teie tähelepanelik suhtumine oma tervisesse. Rindade valulikkus on seotud menstruatsioonitsükliga. Olete vast ise ka tähele pannud,et umbes 10 päeva enne ...

Loe edasi

Mirena spiraal

Mirena ja kaalutõus

Urve Pappa

Vastas dr Urve Pappa

Tere

Peale Mirena paigaldust võib tekkida vedlikupeetust eriti neil, kes on väga tundlikud gestageeni suhtes ja kel on varasemalt esinenud premenstruaalset sündroomi. Otseselt madal doos levonorgestreeli, ...

Loe edasi

Loote hüpoplastiline ninaluu

Tere

Mure selline, et käisin OSCAR-testil ja rasedus hetkel staadiumis 12+4. Tegelikult sain teada ka lapse soo - poiss. Kuigi uuring lõppkokkuvõttes läks hästi ja arst ütles, et muresid ei ...

Urve Pappa

Vastas dr Urve Pappa

Tere

Teil on näitajate järgi kõik korras. Selles raseduse suuruses on ninaluu millimeetrites ja oluline on, et luulist komponenti on visualiseeritud. Tegelikult võite rahulikult oodata loote ...

Loe edasi

Hormoonasendusravi

Minul eemaldati emakas 31 aastaselt müoomi tõttu, munasarjad on alles. Kasutan hormoonasendusravi juba üle 10 aasta kuumahoogude tõttu. Olen kasutanud Liviali. Kas see võib põhjustada meestel potentsi ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 59-aastane

HAR-hormoonasendusravi naistele ongi mõeldud langenud munasarja funktsiooni, menopausi järgsete kaebuste, leevendamiseks ja elukvaliteedi ...

Loe edasi

Määrimine tsükli vahepeal

Viimati hakkas mens 09.09.21, kestis 6 päeva. 15.09 tehti kolposkoopia kuna on muutusi emakakaelas aga ei tuvastatud kollet ja ei pidanud arst ka vajalikuks võtta edasist proovi. See selleks.
Nüüd ...

Urve Pappa

Vastas dr Urve Pappa

Tere

Kahjuks ei täpsusta te, mis ajast te Leverettet kasutate.
Hõbespiraal koos pillidega võib anda määrimist ja see ei ole ohtlik. Jätkake igapäevaselt pillidega ilma pausita ajani, ...

Loe edasi

Polütsüstilised munasarjad

Tere!

Mul on olnud alati ebaregulaarne menstruatsioon. 17-19 aastasena võtsin pille, enam ei võta. Tihti on juhtunud, et menstruatsiooni ei ole mitu kuud ja siis olin olukorras kus veritsus ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 22-aastane

Uuem termin on multifollikulaarsed munasarjad /dr K.Haldre PhD soovitusel/, reeglina on see (juhu)leid günekoloogilisel ultraheliuuringul. ...

Loe edasi

Antibiootikumid ja pillid

Tere!
Kasutan Lindynette 20 pille. On borrelioosi kahtlus, mis tõendamise korral tähendaks siis 20 päevast ravi doxycycline'ga. Kas antud antibiootikum vähendab pillide toimet? Antud teema kohta ...

Urve Pappa

Vastas dr Urve Pappa

Tere

Pillide toimet mõjutavad erinevad ravimid ja erinevad antibiootikumid. Doxycyclini võtmine võib vähendada pillide rasedusvastast toimet . Te ei pea pillide võtmist katkestama, kuid selles ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi