Rinnavähk Autor: Vahur Valvere

Rinnavähk on Euroopas, Põhja-Ameerikas, Austraalias ja Uus-Meremaal naistel kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja. Ka Eesti naistel diagnoositakse seda kasvajat kõige enam. 2006. aasta andmetel haigestus Eestis rinnavähki 598 naist, haigestunute arv on aasta-aastalt suurenenud. Rinnavähi tekke risk on seotud keskkonna ja elustiiliga. On leitud mitmeid riskitegureid, millest enamik on siiski mõõduka toimega. Näiteks korduvad sünnitused vähendavad rinnavähiriski, samas kui varajane menarhe (esimene menstruatsioon) ja hiline menopaus seda suurendavad.

Rahvusvahelised võrdlusuuringud viitavad toitumisharjumuste olulisusele rinnavähi riskitegurina, kuid selget seost rinnavähki haigestumise ja rasva osakaalu vahel toidus ei ole kindlaks tehtud. Riski vähendamiseks on soovitatav vältida rasvarikkaid toite ja alkoholi. Kehalist aktiivsust seostatakse samuti rinnavähiriski vähenemisega.

Suukaudsete rasestumisvastaste preparaatide kasutamise ja rinnavähi vahel pole otsest seost seni leitud, samas on laialdastes ravimiuuringutes tõdetud mõningast rinnavähiriski tõusu hormoonasendusravi pikaajalisel kasutamisel. Kõrget naissuguhormoonide – östrogeenide nivood postmenopausis naistel on samuti seostatud rinnavähiriski tõusuga. Ilmselgelt suurendab haigestumise ohtu radioaktiivne kiirgus.

Rinnavähi esinemine 1. või 2. astme veresugulasel (nt emal ja vanaemal) tõstab rinnavähiriski 2–3-kordseks, rinnavähk emal ja õel, eriti nooremas eas, suurendab aga riski 5–10 korda. Enamiku rinnanäärme healoomuliste haigusseisundite korral (nt fibroadenoom) ei ole suurenenud vähiriski täheldatud. Kui ühes rinnas on vähk olnud, on risk ka teise rinna haigestumiseks. Rinnavähk ei põhjusta varajases staadiumis vaevusi ega valu. On aga mõningaid sümptomeid, mis vähi korral ilmnevad ning mille tekkimisel peaks naine kiiresti pöörduma perearsti poole, kes suunab ta kontrollile onkoloogi juurde. Nendeks iseloomulikeks tunnusteks on: 1) rinda tekkinud sõlmed või tihendid, 2) rindade suuruse erinevus, mis on kujunenud viimasel ajal, 3) käte ülestõstmisel ilmnev rindade erinev kuju, 4) rinnanibu sissetõmme, 5) nahamuutused rinnanibu ümbruses, 6) eritus ühest nibust, 7) rinna punetus, 8) kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemine.

Diagnoosi täpsustamiseks korraldab arst rindade röntgenuuringu – mammograafia. Lisaks võetakse kahtlasest kohast peene süstlanõelaga materjali mikroskoopiliseks uuringuks. Kui ka siis pole diagnoos selge, tehakse nn diagnostiline operatsioon, mis seisneb vähikahtlase koha kirurgilises eemaldamises ja saadud materjali histoloogilises uuringus.  Kui rinnavähk on kindlaks tehtud, järgnevad lisauuringud, et määrata vähi leviku ulatus, st kas organismi teistes osades on “tütarkasvajaid” ehk metastaase. Kopsumetastaaside välistamiseks tehakse kopsudest röntgeniülesvõte. Maksa- ja teiste kõhuõõneelundite metastaase saab avastada ultraheliuuringu, luumetastaase radioisotoopuuringu abil. 

Enamik spetsialiste on seisukohal, et naistel, kes riskirühma ei kuulu ja kellel ei esine vähile viitavaid sümptomeid, peaks tegema 30. ja 40. eluaasta vahel nn baasmammograafia, et hiljem oleks rinnavähi kahtluse korral olemas võrdlusmaterjal. Alates 40. eluaastast tuleks mammograafia teha kord kahe aasta tagant. Riskirühma kuuluvatel naistel tuleb end kontrollida sagedamini, kusjuures kuulumine perekondliku riski rühma eeldab uuringuid spetsialiseeritud keskustes. Peale selle peaksid kõik naised ise oma rindu regulaarselt kord kuus kontrollima. Menstrueerivatel naistel on selleks parim aeg nädal pärast menstruatsiooni, sest siis on rinnad kõige vähem turses. Postmenopausis (mittemenstrueerivad) naised peaksid seda tegema mingil kindlal kuupäeval kord kuus. 

Enesevaatlusel on kõigepealt soovitatav oma rindu peegli ees uurida. Tähelepanu tuleks pöörata sellistele sümptomitele nagu rindade  kuju  ja  suuruse  muutused,  nibu sissetõmme, koorikute ja haavandite teke rinnanibule, rinna punetus ja eritis rinnanibust. Seejärel peaks rindu komplema, et avastada sinna tekkinud tihendeid ja sõlmi. Hea oleks seda teha saunas või vannis käies, sest seebitatud rindadel on võimalikud sõlmed ja tihendid paremini tunda. Rindu on soovitatav kombelda lamavas asendis. Kahtlaste tunnuste leidmisel tuleb kiiresti pöörduda arsti poole.

2002. aastal käivitati Eestis mammograafilise sõeluuringu programm rinnavähi varajaseks avastamiseks 45–59-aastastel naistel. Naisi kutsutakse uuringule kirjalike kutsetega aastakäikude kaupa. Kui naine on saanud sellise kutse, on tal kindlasti soovitatav ja vajalik sõeluuringus osaleda.

Iga rinnavähihaige jaoks on olemas ravivõimalus, mis oleneb sellest, kui kaugele haigus on arenenud. Mida varem haigus avastatakse, seda parem on ravi tulemus. Rinnavähi puhul rakendatakse nii kirurgilist, keemia-, hormoon- kui kiiritusravi.

Tänapäeval on peamiseks ravimeetodiks kirurgiline ravi. Kasutatakse kaht põhilist meetodit: 1) nn rinda säilitav ravi ja 2) kogu rinna eemaldamine (mastektoomia).

Rinda säilitava ravi korral eemaldatakse kasvaja tervete kudede piires, samuti kaenlaalused lümfisõlmed. Seejärel kiiritatakse allesjäänud rinnaosa, et hävitada vähirakud, mis võisid rinda jääda, kuna nad ei olnud operatsiooni käigus avastatavad. Selline ravi on võimalik varajases staadiumis avastatud rinnavähi korral. Ülejäänud juhtudel eemaldatakse kogu rind koos kaenlaaluste lümfisõlmedega. Sel puhul kasutatakse operatsioonijärgset kiiritusravi ainult kõrge riskiga vähi korral. Kiiritust rakendatakse veel luumetastaaside raviks.

Väga laialdaselt kasutatakse keemiaravi, mille korral manustatakse erinevaid vähirakke hävitavaid medikamente harilikult veeni. Sellisel juhul ringlevad ravimid vereringes ja hävitavad vähirakke kogu organismis. Tavaliselt toimub keemiaravi pärast kirurgilist ravi. Mõnedel juhtudel alustatakse aga rinnavähi ravi keemiaraviga. Seda tehakse sellistel juhtudel, kui kasvaja on avastatud kaugele arenenud staadiumis. Keemiaravi aitab kasvaja mõõtmeid vähendada, seejärel on võimalik rakendada kirurgilist ravi.

Juhul kui rinnavähihaige on HER2-posi- tiivne, rakendatakse bioloogilist ravi monoklonaalse raviantikehaga trastuzumab. HER2-positiivsus tähendab HER2-geeni amplifikatsiooni (rakutuumas on tavalisest rohkem HER2-geeni koopiaid). Seetõttu tekib rohkem ka HER2-valku ning rakud kasvavad ja jagunevad kiiremini kui normaalsed rakud. Bioloogilist ravi kasutatakse nii operatsiooni eel kui järel, aga ka kaugele arenenud ehk metastaatilise rinnavähi ravis. Bioloogilist ravi kombineeritakse sageli keemia- ja hormoonraviga.

Hormoonravi tehakse erinevate kasvajavastaste hormoonipreparaatidega vaid hormoonitundlikele haigetele. Hormoonitundlikkus tähendab spetsiaalsete valkude ehk östrogeeni- ja/või progesterooniretseptorite olemasolu kasvajakoes. Haiguse prognoos sõltub kasvaja leviku ulatusest ning teistest kliinilistest, patoloogilistest ja molekulaarsetest teguritest.

Nõuanded sel teemal

Mükoplasma bakter

Tere! Mul avastati 2016 aastal mükoplasma bakter. Sellele on järgnenud ravi. Minu partner käis ka arsti juures ja temal seda bakterit ei avastatud. Peale kaitsmata vahekorda olen käinud arsti juures kontrollis ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija!
Andmetest selgub, et olete 41-aastane.

Teen sissejuhatuse probleemi keerukusse STLIEÜ EUSTI kehtivatest uutest ravijuhenditest:
http://www.eusti.ee/wp-content/uploads/2016/11/Ravijuhis_2015.pdf
Loe edasi

Valu paremas pool kubemes ja puusa piirkonnas.

Tere, minul on valu paremal pool kubemes ja paremal pool puusa piirkonnas. Vahest lööb valu ka paremale poole kannikasse. Lisaks on tupes kipitus...selline tunne nagu oleks póiepôletik aga seda mul kindlasti ...

Ülle Kadastik

Vastas dr Ülle Kadastik

Tere sellised kaebused viitaksid pigem puusa piirkonna probleemile. Günekoloogiline probleem ei tohiks olla.Tupe kipitus on ilmselt muu asi, võib olla tegemist tupe mikrofloora muutusega. Seega soovitaks ...

Loe edasi

Hormonaalne tasakaal pärast sünnitust

Tere!

Sünnitasin 25.09.2016.
Kohe pärast sünnitust hakkasin kogema unehäireid. Kolm kuud võitlesin magamatusega. Neljandal kuul läks paremaks ning tundus, et ei ole enam probleemi. Nüüd ...

Maie Väli

Vastas dr Maie Väli

Tere! See ,et imetamise ajal östrogeenide sisaldus on muutunud ,et tohiks küll nimetatud probleeme Teile põhjustada.Mina soovitaks Teil apteegi käsimüügist osta Neuroresti kapsleid,mis sisaldavad ka melatoniini ...

Loe edasi

SOS pill

Olime 29.01 partneriga ca 22:00 vahekorras. Kasutasime kondoomi ja peale seemnepurset peenist välja tõmmates tuli kondoom ära ja sperma läks sisse.

Paar tundi hiljem oli uus vahekord, ja kuna ...

Katrin Seidelberg

Vastas dr Katrin Seidelberg

Tere!
SOS pill tuleb võtta peale kaitsmata vahekorda niipea kui võimalik, seega käitusite õigesti. Soovitav on SOS pill sisse võtta 12 tunni jooksul, kuid mitte hiljem kui 72 tundi peale vahekorda. ...

Loe edasi

Rasedus ja kõrge vererõhk

Tere, doktor! Mul on kõrge vererõhk ning kardioloog on mulle välja kirjutanud ravimit Agen. Planeerin rasedust. Kardioloogi sõnul saab seda ravimit vastu võtta raseduse ajal. Ravimi infolehes on aga kirjas, ...

Maie Väli

Vastas dr Maie Väli

Tere ! Agen e.amlodipiin ei ole vatunäidustatud raseduse ajal.Loomulikult on ravimiinfos kirjutatud,et eelnevalt konsulteerida oma naistearstiga.Seda kirjutatakse peaaegu iga ravimi korral.Kina Te praegu ...

Loe edasi

Veritsus pärast vahekorda

Tere!

Olen võtnud Yaz pille umbes 6 aastat ning probleeme pole nendega eelnevalt olnud. Kordagi pole põdenud ühtegi suguhaigust ega ka naistehaigust, kuid nüüd on tekkinud probleem, kus pärast ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 26-aastane

Iga veritsuse (ja uue partneri) puhul peavad olema välistatud sugulisel teel levivad infektsioonid ja rasedus. Saate teha rasedustesti ...

Loe edasi

Escapelle tablett

Tere!

Tean, et sos-pill ei ole rasedusvastane vahend, mida tohiks tsükli jooksul rohkem kui korra tarvitada, kuid soovin teada, mis oleks antud olukorras kõige sobilikum lahendus.

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 33-aastane

Igal ravimil on kaasas infoleht, mille järgi tuleb tegutseda ravimi tootja ettekirjutuse järgi:
ESCAPELLE
Võtke tablett ...

Loe edasi

mees ei soovi vahekorras olla

Tere

Oleme mehega koos olnud kolm aastat, sellest üle aasta pole me olnud vahekorras. Minu jaoks on see rohkemgi kui kummaline- minu mees ei taha olla minuga vahekorras. Olen üritanud temaga ...

Lemme Haldre

Vastas dr Lemme Haldre

Tere
Antud juhtumiga seoses tekkisid mitmed küsimused, kuid neid saab esitada eelkõige alguses mehele. Mulle tundub, et probleemi juured on kusagil mujal kui lihtsalt väsimus või hirm naise raseduse ...

Loe edasi

Seksisoovi puudumine

Tere! Oleme olnud abielus 22 aastat ja nüüd väidab naine,et igasugune seksisoov on jäädavalt kadunud - põhjuseks üleminekuaastad (abikaasa vanus 52 a.)Kas see ongi lõplik tõde või on veel võimalik midagi ...

Lemme Haldre

Vastas dr Lemme Haldre

Tere
Üleminekuaastaid tajub iga naine erinevalt. Kui teie partneril on tugevad kuumahood, higistamine, depressioon või meeleolu kõikumised, siis mõjutab see ka seksisoovi. Nimetatud nähtude puhul ...

Loe edasi

Veritsus

Tere!Novembris 2016 a. venis esmakordselt mentruatsioon väga pikaks (ilmselt tegemist algavate ealiste iseärasustega)

Maie Väli

Vastas dr Maie Väli

Tere! Ilmselt on siin tegemist düsfunktsionaalse veritsushäirega.Sageli esineb see enne menopausi,millal domineerivad anovulatoorsed tsüklid ja kollaskeha vaegtalitlus.Kuigi emakaõõne uuringul patoloogiat ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi