Rinnavähk Autor: Vahur Valvere

Rinnavähk on Euroopas, Põhja-Ameerikas, Austraalias ja Uus-Meremaal naistel kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja. Ka Eesti naistel diagnoositakse seda kasvajat kõige enam. 2006. aasta andmetel haigestus Eestis rinnavähki 598 naist, haigestunute arv on aasta-aastalt suurenenud. Rinnavähi tekke risk on seotud keskkonna ja elustiiliga. On leitud mitmeid riskitegureid, millest enamik on siiski mõõduka toimega. Näiteks korduvad sünnitused vähendavad rinnavähiriski, samas kui varajane menarhe (esimene menstruatsioon) ja hiline menopaus seda suurendavad.

Rahvusvahelised võrdlusuuringud viitavad toitumisharjumuste olulisusele rinnavähi riskitegurina, kuid selget seost rinnavähki haigestumise ja rasva osakaalu vahel toidus ei ole kindlaks tehtud. Riski vähendamiseks on soovitatav vältida rasvarikkaid toite ja alkoholi. Kehalist aktiivsust seostatakse samuti rinnavähiriski vähenemisega.

Suukaudsete rasestumisvastaste preparaatide kasutamise ja rinnavähi vahel pole otsest seost seni leitud, samas on laialdastes ravimiuuringutes tõdetud mõningast rinnavähiriski tõusu hormoonasendusravi pikaajalisel kasutamisel. Kõrget naissuguhormoonide – östrogeenide nivood postmenopausis naistel on samuti seostatud rinnavähiriski tõusuga. Ilmselgelt suurendab haigestumise ohtu radioaktiivne kiirgus.

Rinnavähi esinemine 1. või 2. astme veresugulasel (nt emal ja vanaemal) tõstab rinnavähiriski 2–3-kordseks, rinnavähk emal ja õel, eriti nooremas eas, suurendab aga riski 5–10 korda. Enamiku rinnanäärme healoomuliste haigusseisundite korral (nt fibroadenoom) ei ole suurenenud vähiriski täheldatud. Kui ühes rinnas on vähk olnud, on risk ka teise rinna haigestumiseks. Rinnavähk ei põhjusta varajases staadiumis vaevusi ega valu. On aga mõningaid sümptomeid, mis vähi korral ilmnevad ning mille tekkimisel peaks naine kiiresti pöörduma perearsti poole, kes suunab ta kontrollile onkoloogi juurde. Nendeks iseloomulikeks tunnusteks on: 1) rinda tekkinud sõlmed või tihendid, 2) rindade suuruse erinevus, mis on kujunenud viimasel ajal, 3) käte ülestõstmisel ilmnev rindade erinev kuju, 4) rinnanibu sissetõmme, 5) nahamuutused rinnanibu ümbruses, 6) eritus ühest nibust, 7) rinna punetus, 8) kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemine.

Diagnoosi täpsustamiseks korraldab arst rindade röntgenuuringu – mammograafia. Lisaks võetakse kahtlasest kohast peene süstlanõelaga materjali mikroskoopiliseks uuringuks. Kui ka siis pole diagnoos selge, tehakse nn diagnostiline operatsioon, mis seisneb vähikahtlase koha kirurgilises eemaldamises ja saadud materjali histoloogilises uuringus.  Kui rinnavähk on kindlaks tehtud, järgnevad lisauuringud, et määrata vähi leviku ulatus, st kas organismi teistes osades on “tütarkasvajaid” ehk metastaase. Kopsumetastaaside välistamiseks tehakse kopsudest röntgeniülesvõte. Maksa- ja teiste kõhuõõneelundite metastaase saab avastada ultraheliuuringu, luumetastaase radioisotoopuuringu abil. 

Enamik spetsialiste on seisukohal, et naistel, kes riskirühma ei kuulu ja kellel ei esine vähile viitavaid sümptomeid, peaks tegema 30. ja 40. eluaasta vahel nn baasmammograafia, et hiljem oleks rinnavähi kahtluse korral olemas võrdlusmaterjal. Alates 40. eluaastast tuleks mammograafia teha kord kahe aasta tagant. Riskirühma kuuluvatel naistel tuleb end kontrollida sagedamini, kusjuures kuulumine perekondliku riski rühma eeldab uuringuid spetsialiseeritud keskustes. Peale selle peaksid kõik naised ise oma rindu regulaarselt kord kuus kontrollima. Menstrueerivatel naistel on selleks parim aeg nädal pärast menstruatsiooni, sest siis on rinnad kõige vähem turses. Postmenopausis (mittemenstrueerivad) naised peaksid seda tegema mingil kindlal kuupäeval kord kuus. 

Enesevaatlusel on kõigepealt soovitatav oma rindu peegli ees uurida. Tähelepanu tuleks pöörata sellistele sümptomitele nagu rindade  kuju  ja  suuruse  muutused,  nibu sissetõmme, koorikute ja haavandite teke rinnanibule, rinna punetus ja eritis rinnanibust. Seejärel peaks rindu komplema, et avastada sinna tekkinud tihendeid ja sõlmi. Hea oleks seda teha saunas või vannis käies, sest seebitatud rindadel on võimalikud sõlmed ja tihendid paremini tunda. Rindu on soovitatav kombelda lamavas asendis. Kahtlaste tunnuste leidmisel tuleb kiiresti pöörduda arsti poole.

2002. aastal käivitati Eestis mammograafilise sõeluuringu programm rinnavähi varajaseks avastamiseks 45–59-aastastel naistel. Naisi kutsutakse uuringule kirjalike kutsetega aastakäikude kaupa. Kui naine on saanud sellise kutse, on tal kindlasti soovitatav ja vajalik sõeluuringus osaleda.

Iga rinnavähihaige jaoks on olemas ravivõimalus, mis oleneb sellest, kui kaugele haigus on arenenud. Mida varem haigus avastatakse, seda parem on ravi tulemus. Rinnavähi puhul rakendatakse nii kirurgilist, keemia-, hormoon- kui kiiritusravi.

Tänapäeval on peamiseks ravimeetodiks kirurgiline ravi. Kasutatakse kaht põhilist meetodit: 1) nn rinda säilitav ravi ja 2) kogu rinna eemaldamine (mastektoomia).

Rinda säilitava ravi korral eemaldatakse kasvaja tervete kudede piires, samuti kaenlaalused lümfisõlmed. Seejärel kiiritatakse allesjäänud rinnaosa, et hävitada vähirakud, mis võisid rinda jääda, kuna nad ei olnud operatsiooni käigus avastatavad. Selline ravi on võimalik varajases staadiumis avastatud rinnavähi korral. Ülejäänud juhtudel eemaldatakse kogu rind koos kaenlaaluste lümfisõlmedega. Sel puhul kasutatakse operatsioonijärgset kiiritusravi ainult kõrge riskiga vähi korral. Kiiritust rakendatakse veel luumetastaaside raviks.

Väga laialdaselt kasutatakse keemiaravi, mille korral manustatakse erinevaid vähirakke hävitavaid medikamente harilikult veeni. Sellisel juhul ringlevad ravimid vereringes ja hävitavad vähirakke kogu organismis. Tavaliselt toimub keemiaravi pärast kirurgilist ravi. Mõnedel juhtudel alustatakse aga rinnavähi ravi keemiaraviga. Seda tehakse sellistel juhtudel, kui kasvaja on avastatud kaugele arenenud staadiumis. Keemiaravi aitab kasvaja mõõtmeid vähendada, seejärel on võimalik rakendada kirurgilist ravi.

Juhul kui rinnavähihaige on HER2-posi- tiivne, rakendatakse bioloogilist ravi monoklonaalse raviantikehaga trastuzumab. HER2-positiivsus tähendab HER2-geeni amplifikatsiooni (rakutuumas on tavalisest rohkem HER2-geeni koopiaid). Seetõttu tekib rohkem ka HER2-valku ning rakud kasvavad ja jagunevad kiiremini kui normaalsed rakud. Bioloogilist ravi kasutatakse nii operatsiooni eel kui järel, aga ka kaugele arenenud ehk metastaatilise rinnavähi ravis. Bioloogilist ravi kombineeritakse sageli keemia- ja hormoonraviga.

Hormoonravi tehakse erinevate kasvajavastaste hormoonipreparaatidega vaid hormoonitundlikele haigetele. Hormoonitundlikkus tähendab spetsiaalsete valkude ehk östrogeeni- ja/või progesterooniretseptorite olemasolu kasvajakoes. Haiguse prognoos sõltub kasvaja leviku ulatusest ning teistest kliinilistest, patoloogilistest ja molekulaarsetest teguritest.

Nõuanded sel teemal

Pillid ja päevad

Tere!
Selline asi, et olen kasutanud beebipille Lindynette 20 veebruarikuust saadik. Võtsin viimase pilli 21.05 ja nüüd on nädal pausi ja peaks hakkama menstruatsioon, kuid pole tänaseks hakanud.

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 23-aastane

Kirjutage üles 7-pillivaba päeva, mis järgnesid viimasele pillilehele. Olukorra nimetus on postpill-amenorröa (dr Maie Väli), ...

Loe edasi

Pillide lõpetamise kõrvalmõjud

Tere! Küsimus selline, et lõpetasin eelmisel kuul pillide võtmise, kuna tundsin et need ei tee mu organismile head. Pille võtsin kuskil poolteist aastat. Peale lõpetamist algasid kohe päevad, kuid see ...

Katrin Seidelberg

Vastas dr Katrin Seidelberg

Tere!
Pillide võtmise ajal on munasarjade töö pidurdatud, tsüklid on anovulatoorsed. Kui pillide võtmine lõpetada, taastuvad ovulatsioonid. Sageli on esimese tsükli ovulatsiooni periood valulik ...

Loe edasi

Menstruatsioon

Tere!
Minu nimi on ... ja olen 14. Mul ei ole viimased 3 kuud olnud menstruatsiooni. Need on mul kestnud regulaarselt aasta aega ja pole olnud probleeme. Mul ei esine valusid ega muud säärast. Mul ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija

Olete tubli, et küsite nõu. Kui olete olnud vahekorras või suhelnud meespartneriga lähedaselt, siis tehke hommikusest uriinist rasedustest vastavalt õpetusele, mille saab ...

Loe edasi

Kahe tableti võtmine

Võtan bromokriptiini prolaktiini taseme langetamiseks kuid lisaks sellele võtan ka beebipille. Kas mõlema ravimi võtmine ei vähenda teise ravimi toimet ega riku ravisüsteemi?
Teiseks küsimuseks ...

Katrin Seidelberg

Vastas dr Katrin Seidelberg

Tere!
Bromocriptini võib kasutada koos pillidega. Ravi ajal on soovitav jälgida vererõhku. Kui Bromocriptin ravi ajal tekib vererõhu kõrgenemine, peab ravi lõpetama. Pillide (21+7) tabletivabal nädala ...

Loe edasi

Erektsiooni häired ja testosteroon

Tere olen hädas erektsiooni häiretega ja vähene seksi isu kas see võib olla testosteroonist mul mõõdeti testosteroon 10 kas see võib olla põhjuseks? Kas 10 on liiga vähe 32 aastase mehe kohta? Ma ei suitseta ...

Vladimir Vihljajev

Vastas dr Vladimir Vihljajev

Tere! Meesterahva käitumine ja muidugi seksuaalne käitumine (sh seksi isu ja õige erektsioon) kindlasti seotud seksuaal hormooni nivooga (mitte ainult testosterooniga). Tähtis isegi mitte üldtestosterooni ...

Loe edasi

Konisatsiooni ja valud emakas

Tere!
Loodan,et väga segaselt ei kirjuta...6 kuud tagasi tehti konisatsioon ja diagnoosiks jäi raske emakakaela düsplaasia. Samuti lasin nüüd teha vaktsiini gardasil. Kuida nüüd olen hakanud tundma ...

Katrin Seidelberg

Vastas dr Katrin Seidelberg

Tere!
Kaebused on iseloomulikud kuse- ja suguteede põletikule. Ka tupeseen põhjustab põletavat tunnet ja rohkenenud voolust. Sellisel juhul on vajalik teha analüüsid : testid emakakaelast ja soovitavalt ...

Loe edasi

Koposkoopia ja PAP test poole aasta pärast

Destembris 2016 oli tehtud kolposkoopia mille tulemuseks oli: Kolposkoopiale suunamise näidustus: LSIL Kolposkoopia: Diagnostiline ektoopia mõõdukas atüüpiline transformatsioon kl 2-3 suunas väike peenpunktiline ...

Ülle Kadastik

Vastas dr Ülle Kadastik

Tere, Leid on kadunud, seega düsplaasiat uue analüüsi järgi ei ole, siiski igaksjuhuks uus tsütoloogia veelkord 6 kuu pärast. Düsplaasiad reeglina kaovadki, seega teatud muutusi jälgitakse.
DRKadastik

Loe edasi

menses

Tere

Mul on mure selline ,et viimased päevad olid mul 6 aprill. Nüüd mai kuus oleks pidanud algama päevad 4 mai . Tegin peale 4 mai-d kolm testi mis olid negatiivsed. Nüüd täna hakkas määrima ...

Maie Väli

Vastas dr Maie Väli

Tere! See on üsna tavaline probleem,et peale pillide lõpetamist jääb menstruatsioon umbes pooleks aastaks ebaregulaarseks. Kõige parem on lihtsalt oodata,et m.tsükkel ise reguleerub .Pregnacare on kompleksne ...

Loe edasi

Seenhaigus

Mul on eesnaha all mingid villid. Tänaseks arvan, et see on seenhaigus. Need tulevad ja lähevad, aga päris ära pole viimase pooleteist aasta jooksul kadunud. Enne teie vastuvõtule tulekut otsustasin siit ...

Vladimir Vihljajev

Vastas dr Vladimir Vihljajev

Tere! See on pigem nahahaigus. Need tabletid mida te saite, ehk Fluconazol on just seenevastane ravim, ka Klotrimazol kreemi. Kuna need ei aidanud siis nähtavasti ei ole see seenhaigus. Soovitan ...

Loe edasi

lõputu mure

Põen pea kaks aastat pidevalt uroinfektsioone, tehtud korduvalt uriini külve, milles kasvnud vaheldumisi kolibakter ja enterokokk. Saanud iga kuu 1-3 antibiootikumi, millest osad enam ei mõju ja mõni leevendab ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 59-aastane

On selge, et tegemist on üleminekuea östrogeendefitsiitse urogenitaalatroofiaga ehk lihtsamalt eesti keeles tupekuivusega ja ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi