Rinnavähk Autor: Vahur Valvere

Rinnavähk on Euroopas, Põhja-Ameerikas, Austraalias ja Uus-Meremaal naistel kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja. Ka Eesti naistel diagnoositakse seda kasvajat kõige enam. 2006. aasta andmetel haigestus Eestis rinnavähki 598 naist, haigestunute arv on aasta-aastalt suurenenud. Rinnavähi tekke risk on seotud keskkonna ja elustiiliga. On leitud mitmeid riskitegureid, millest enamik on siiski mõõduka toimega. Näiteks korduvad sünnitused vähendavad rinnavähiriski, samas kui varajane menarhe (esimene menstruatsioon) ja hiline menopaus seda suurendavad.

Rahvusvahelised võrdlusuuringud viitavad toitumisharjumuste olulisusele rinnavähi riskitegurina, kuid selget seost rinnavähki haigestumise ja rasva osakaalu vahel toidus ei ole kindlaks tehtud. Riski vähendamiseks on soovitatav vältida rasvarikkaid toite ja alkoholi. Kehalist aktiivsust seostatakse samuti rinnavähiriski vähenemisega.

Suukaudsete rasestumisvastaste preparaatide kasutamise ja rinnavähi vahel pole otsest seost seni leitud, samas on laialdastes ravimiuuringutes tõdetud mõningast rinnavähiriski tõusu hormoonasendusravi pikaajalisel kasutamisel. Kõrget naissuguhormoonide – östrogeenide nivood postmenopausis naistel on samuti seostatud rinnavähiriski tõusuga. Ilmselgelt suurendab haigestumise ohtu radioaktiivne kiirgus.

Rinnavähi esinemine 1. või 2. astme veresugulasel (nt emal ja vanaemal) tõstab rinnavähiriski 2–3-kordseks, rinnavähk emal ja õel, eriti nooremas eas, suurendab aga riski 5–10 korda. Enamiku rinnanäärme healoomuliste haigusseisundite korral (nt fibroadenoom) ei ole suurenenud vähiriski täheldatud. Kui ühes rinnas on vähk olnud, on risk ka teise rinna haigestumiseks. Rinnavähk ei põhjusta varajases staadiumis vaevusi ega valu. On aga mõningaid sümptomeid, mis vähi korral ilmnevad ning mille tekkimisel peaks naine kiiresti pöörduma perearsti poole, kes suunab ta kontrollile onkoloogi juurde. Nendeks iseloomulikeks tunnusteks on: 1) rinda tekkinud sõlmed või tihendid, 2) rindade suuruse erinevus, mis on kujunenud viimasel ajal, 3) käte ülestõstmisel ilmnev rindade erinev kuju, 4) rinnanibu sissetõmme, 5) nahamuutused rinnanibu ümbruses, 6) eritus ühest nibust, 7) rinna punetus, 8) kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemine.

Diagnoosi täpsustamiseks korraldab arst rindade röntgenuuringu – mammograafia. Lisaks võetakse kahtlasest kohast peene süstlanõelaga materjali mikroskoopiliseks uuringuks. Kui ka siis pole diagnoos selge, tehakse nn diagnostiline operatsioon, mis seisneb vähikahtlase koha kirurgilises eemaldamises ja saadud materjali histoloogilises uuringus.  Kui rinnavähk on kindlaks tehtud, järgnevad lisauuringud, et määrata vähi leviku ulatus, st kas organismi teistes osades on “tütarkasvajaid” ehk metastaase. Kopsumetastaaside välistamiseks tehakse kopsudest röntgeniülesvõte. Maksa- ja teiste kõhuõõneelundite metastaase saab avastada ultraheliuuringu, luumetastaase radioisotoopuuringu abil. 

Enamik spetsialiste on seisukohal, et naistel, kes riskirühma ei kuulu ja kellel ei esine vähile viitavaid sümptomeid, peaks tegema 30. ja 40. eluaasta vahel nn baasmammograafia, et hiljem oleks rinnavähi kahtluse korral olemas võrdlusmaterjal. Alates 40. eluaastast tuleks mammograafia teha kord kahe aasta tagant. Riskirühma kuuluvatel naistel tuleb end kontrollida sagedamini, kusjuures kuulumine perekondliku riski rühma eeldab uuringuid spetsialiseeritud keskustes. Peale selle peaksid kõik naised ise oma rindu regulaarselt kord kuus kontrollima. Menstrueerivatel naistel on selleks parim aeg nädal pärast menstruatsiooni, sest siis on rinnad kõige vähem turses. Postmenopausis (mittemenstrueerivad) naised peaksid seda tegema mingil kindlal kuupäeval kord kuus. 

Enesevaatlusel on kõigepealt soovitatav oma rindu peegli ees uurida. Tähelepanu tuleks pöörata sellistele sümptomitele nagu rindade  kuju  ja  suuruse  muutused,  nibu sissetõmme, koorikute ja haavandite teke rinnanibule, rinna punetus ja eritis rinnanibust. Seejärel peaks rindu komplema, et avastada sinna tekkinud tihendeid ja sõlmi. Hea oleks seda teha saunas või vannis käies, sest seebitatud rindadel on võimalikud sõlmed ja tihendid paremini tunda. Rindu on soovitatav kombelda lamavas asendis. Kahtlaste tunnuste leidmisel tuleb kiiresti pöörduda arsti poole.

2002. aastal käivitati Eestis mammograafilise sõeluuringu programm rinnavähi varajaseks avastamiseks 45–59-aastastel naistel. Naisi kutsutakse uuringule kirjalike kutsetega aastakäikude kaupa. Kui naine on saanud sellise kutse, on tal kindlasti soovitatav ja vajalik sõeluuringus osaleda.

Iga rinnavähihaige jaoks on olemas ravivõimalus, mis oleneb sellest, kui kaugele haigus on arenenud. Mida varem haigus avastatakse, seda parem on ravi tulemus. Rinnavähi puhul rakendatakse nii kirurgilist, keemia-, hormoon- kui kiiritusravi.

Tänapäeval on peamiseks ravimeetodiks kirurgiline ravi. Kasutatakse kaht põhilist meetodit: 1) nn rinda säilitav ravi ja 2) kogu rinna eemaldamine (mastektoomia).

Rinda säilitava ravi korral eemaldatakse kasvaja tervete kudede piires, samuti kaenlaalused lümfisõlmed. Seejärel kiiritatakse allesjäänud rinnaosa, et hävitada vähirakud, mis võisid rinda jääda, kuna nad ei olnud operatsiooni käigus avastatavad. Selline ravi on võimalik varajases staadiumis avastatud rinnavähi korral. Ülejäänud juhtudel eemaldatakse kogu rind koos kaenlaaluste lümfisõlmedega. Sel puhul kasutatakse operatsioonijärgset kiiritusravi ainult kõrge riskiga vähi korral. Kiiritust rakendatakse veel luumetastaaside raviks.

Väga laialdaselt kasutatakse keemiaravi, mille korral manustatakse erinevaid vähirakke hävitavaid medikamente harilikult veeni. Sellisel juhul ringlevad ravimid vereringes ja hävitavad vähirakke kogu organismis. Tavaliselt toimub keemiaravi pärast kirurgilist ravi. Mõnedel juhtudel alustatakse aga rinnavähi ravi keemiaraviga. Seda tehakse sellistel juhtudel, kui kasvaja on avastatud kaugele arenenud staadiumis. Keemiaravi aitab kasvaja mõõtmeid vähendada, seejärel on võimalik rakendada kirurgilist ravi.

Juhul kui rinnavähihaige on HER2-posi- tiivne, rakendatakse bioloogilist ravi monoklonaalse raviantikehaga trastuzumab. HER2-positiivsus tähendab HER2-geeni amplifikatsiooni (rakutuumas on tavalisest rohkem HER2-geeni koopiaid). Seetõttu tekib rohkem ka HER2-valku ning rakud kasvavad ja jagunevad kiiremini kui normaalsed rakud. Bioloogilist ravi kasutatakse nii operatsiooni eel kui järel, aga ka kaugele arenenud ehk metastaatilise rinnavähi ravis. Bioloogilist ravi kombineeritakse sageli keemia- ja hormoonraviga.

Hormoonravi tehakse erinevate kasvajavastaste hormoonipreparaatidega vaid hormoonitundlikele haigetele. Hormoonitundlikkus tähendab spetsiaalsete valkude ehk östrogeeni- ja/või progesterooniretseptorite olemasolu kasvajakoes. Haiguse prognoos sõltub kasvaja leviku ulatusest ning teistest kliinilistest, patoloogilistest ja molekulaarsetest teguritest.

Nõuanded sel teemal

Обрезание

Добрый день.Интересует вопрос обрезания,так как кожи много и она мешает,с презервативом тоже проблематично,он скатывается вместе с кожей и висит на конце.хотелось бы так же увеличить время полового акта.На ...

Vladimir Vihljajev

Vastas dr Vladimir Vihljajev

Добрый день! Обрезание возможно, если крайняя плоть мешает. Возможно через некоторое время (месяцев) удлинится время полового акта - но не всегда, потому что это ощущение фиксировано в мозге. Этим занимаются ...

Loe edasi

Lapse kohtlemine kärgperes

Aastal 2017 lõpus lahku läinud pere, poiss lahkumineku ajal 7-aastane, praegu 10-aastane. Enamiku ajast veedab isa juures, kuid ka emaga saab hästi läbi. Ema uuel elukaaslasel täpselt sama vana tütar. ...

Lemme Haldre

Vastas dr Lemme Haldre

Tere
Mulle tundub, et jõuga siin tegutseda ei saa. Ilmselt igatseb poiss oma ema lähedust ning tahab seda saada pingevabalt. Vestlemine, lugemine ja omavahelised rituaalid on üks osa sellest, mida ...

Loe edasi

Hormoonanalüüside tulemus

Hormoonanalüüsid on võetud tsükli 6ndal päeval. Palun abi nende tõlgendamisel- kas kõik on normis? Kas peaks midagi ette võtma, vajalik ravi vms?
Kas vaginaalsete oovulite kasutamine (profülaktika ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 27-aastane

Viljatu paarisuhte uuringute korral on esmalt võimalik teostada vähemalt 8 põletiku-analüüsi, nn STLI (sugulisel teel levivate ...

Loe edasi

Päevad 2 korda kuus

Tere mul olid päevad 28 Aprill kuni 5 Mai ja nüüd algasid 16 Mai jälle uuesti. Mingeid muid kaebusi ei ole. Tarvitan südame rütmihäirete ja vererõhu stabiilse hoidmise ravimeid ja päevade ajal ka raua ...

Maie Väli

Vastas dr Maie Väli

Tere! Arvan,et see ei ole veel viide võimalikule algavale menopausile.Viitasite ju ise,et detsembris on tehtud emaka limaskesta abrasioon. Tavaliselt ongi emaka limaskesta paksenemise põhjuseks östrogeensete ...

Loe edasi

Menstruatsiooni hilinemine

20. veebruaril lasin eemaldada Nexplanoni seoses liiga suure ja kiire kaalutõusuga (pooleteise aastaga lisandus 20kg). Kolm päeva pärast eemaldamist eritus tupest natukene veresegust eritist, kuid nüüseks ...

Katrin Seidelberg

Vastas dr Katrin Seidelberg

Tere!

Peale Nexplanoni eemaldamist tsükkel taastub tavaliselt 1 kuu jooksul, kuid see võib aega ka kauem. Tõenäosus, et tsükli taastumine võtab aega pikemalt on suurem siis, kui menstruatsioonid ...

Loe edasi

Менструация у подростка

Здравствуите!
Девочка 12 лет ( 3.05.2008) Рост 164, вес 43.
26-го января начались первые менструци, мазало один день, следую щие начались 17-го февраля и длились 4 дня, до 20-го. Выделения ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija

Menstruatsioonide algus 12-aastaselt on kaasajal normaalne. Tegemist on menstruaaltsükli häiretega, mis esimestel aastatel 1-2-3 aastat, on ka tavapärane. Haiguslikud on ...

Loe edasi

tupe hais ,ebameeldiv

tupest tunnen ebameeldivat lõhna.. ,,meie majas on kuivkäimlad ,sealt võib saada igasuguseid baktereid , soovin saada ravi

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 62-aastane

Teie vanuses on tähtsaim onko-günekoloogiline valvsus ja kontroll! Millal käisite viimati onko-günekoloogilises kontrollis? Vajalik ...

Loe edasi

Valu alakõhus vasakul pool

Tere!
Mul on mure seoses valuga vasakul pool alakõhus. Tegelen spordiga, kus eelmisel päeval võisin endale veidi liiga teha, aga ma arvan, et see pole sellest. Valu ei teki üldiselt tavaolekus olles, ...

Ülle Kadastik

Vastas dr Ülle Kadastik

Tere, väga raske öelda ,millest teil valu alakõhus. Võimalik, et sportimisega on tekkinud lihaste väike trauma, võimalik, et seotud tsükliga. Menstruatsiooni tsükli keskpaigas oletatava ovulatsiooni ajal ...

Loe edasi

Villilaadsed moodustised intiimpiirkonnas

Tere!
Juba mitu nädalat on intiimpiirkonnas olnud sellised villilaadsed punnid (pilt lisatud). Valu ega sügelust ei esine. Algul tekkis 3 punni korraga, siis tundus et laabub, aga taastusid ja nüüdseks ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 21-aastane

Vastab tõele, villide puhul on esmane kahtlus genitaalherpesele ja ka naha molluskitele. Molluskid esinevad enim lastel ja noortel. ...

Loe edasi

Mehel seksihuvi vähenenud

Me oleme mehega nüüdseks koos olnud 13 aastat, meil on viiendas klassis käiv laps. Elame koos 12 aastat vabaabielus. Viimased aastad on olnud nii, et nädalalõikes oleme ikka 1 x seksinud ja ma olin sellega ...

Lemme Haldre

Vastas dr Lemme Haldre

Tere
Teie tunded on arusaadavad, sest olete haiget saanud. Kummagil partneritest on praegu erinevad prioriteedid. Äkki oletegi lihtsalt ennast "puntrasse" mõelnud (nagu kirjutasite). Paari kooselu ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi