Rinnavähk Autor: Vahur Valvere

Rinnavähk on Euroopas, Põhja-Ameerikas, Austraalias ja Uus-Meremaal naistel kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja. Ka Eesti naistel diagnoositakse seda kasvajat kõige enam. 2006. aasta andmetel haigestus Eestis rinnavähki 598 naist, haigestunute arv on aasta-aastalt suurenenud. Rinnavähi tekke risk on seotud keskkonna ja elustiiliga. On leitud mitmeid riskitegureid, millest enamik on siiski mõõduka toimega. Näiteks korduvad sünnitused vähendavad rinnavähiriski, samas kui varajane menarhe (esimene menstruatsioon) ja hiline menopaus seda suurendavad.

Rahvusvahelised võrdlusuuringud viitavad toitumisharjumuste olulisusele rinnavähi riskitegurina, kuid selget seost rinnavähki haigestumise ja rasva osakaalu vahel toidus ei ole kindlaks tehtud. Riski vähendamiseks on soovitatav vältida rasvarikkaid toite ja alkoholi. Kehalist aktiivsust seostatakse samuti rinnavähiriski vähenemisega.

Suukaudsete rasestumisvastaste preparaatide kasutamise ja rinnavähi vahel pole otsest seost seni leitud, samas on laialdastes ravimiuuringutes tõdetud mõningast rinnavähiriski tõusu hormoonasendusravi pikaajalisel kasutamisel. Kõrget naissuguhormoonide – östrogeenide nivood postmenopausis naistel on samuti seostatud rinnavähiriski tõusuga. Ilmselgelt suurendab haigestumise ohtu radioaktiivne kiirgus.

Rinnavähi esinemine 1. või 2. astme veresugulasel (nt emal ja vanaemal) tõstab rinnavähiriski 2–3-kordseks, rinnavähk emal ja õel, eriti nooremas eas, suurendab aga riski 5–10 korda. Enamiku rinnanäärme healoomuliste haigusseisundite korral (nt fibroadenoom) ei ole suurenenud vähiriski täheldatud. Kui ühes rinnas on vähk olnud, on risk ka teise rinna haigestumiseks. Rinnavähk ei põhjusta varajases staadiumis vaevusi ega valu. On aga mõningaid sümptomeid, mis vähi korral ilmnevad ning mille tekkimisel peaks naine kiiresti pöörduma perearsti poole, kes suunab ta kontrollile onkoloogi juurde. Nendeks iseloomulikeks tunnusteks on: 1) rinda tekkinud sõlmed või tihendid, 2) rindade suuruse erinevus, mis on kujunenud viimasel ajal, 3) käte ülestõstmisel ilmnev rindade erinev kuju, 4) rinnanibu sissetõmme, 5) nahamuutused rinnanibu ümbruses, 6) eritus ühest nibust, 7) rinna punetus, 8) kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemine.

Diagnoosi täpsustamiseks korraldab arst rindade röntgenuuringu – mammograafia. Lisaks võetakse kahtlasest kohast peene süstlanõelaga materjali mikroskoopiliseks uuringuks. Kui ka siis pole diagnoos selge, tehakse nn diagnostiline operatsioon, mis seisneb vähikahtlase koha kirurgilises eemaldamises ja saadud materjali histoloogilises uuringus.  Kui rinnavähk on kindlaks tehtud, järgnevad lisauuringud, et määrata vähi leviku ulatus, st kas organismi teistes osades on “tütarkasvajaid” ehk metastaase. Kopsumetastaaside välistamiseks tehakse kopsudest röntgeniülesvõte. Maksa- ja teiste kõhuõõneelundite metastaase saab avastada ultraheliuuringu, luumetastaase radioisotoopuuringu abil. 

Enamik spetsialiste on seisukohal, et naistel, kes riskirühma ei kuulu ja kellel ei esine vähile viitavaid sümptomeid, peaks tegema 30. ja 40. eluaasta vahel nn baasmammograafia, et hiljem oleks rinnavähi kahtluse korral olemas võrdlusmaterjal. Alates 40. eluaastast tuleks mammograafia teha kord kahe aasta tagant. Riskirühma kuuluvatel naistel tuleb end kontrollida sagedamini, kusjuures kuulumine perekondliku riski rühma eeldab uuringuid spetsialiseeritud keskustes. Peale selle peaksid kõik naised ise oma rindu regulaarselt kord kuus kontrollima. Menstrueerivatel naistel on selleks parim aeg nädal pärast menstruatsiooni, sest siis on rinnad kõige vähem turses. Postmenopausis (mittemenstrueerivad) naised peaksid seda tegema mingil kindlal kuupäeval kord kuus. 

Enesevaatlusel on kõigepealt soovitatav oma rindu peegli ees uurida. Tähelepanu tuleks pöörata sellistele sümptomitele nagu rindade  kuju  ja  suuruse  muutused,  nibu sissetõmme, koorikute ja haavandite teke rinnanibule, rinna punetus ja eritis rinnanibust. Seejärel peaks rindu komplema, et avastada sinna tekkinud tihendeid ja sõlmi. Hea oleks seda teha saunas või vannis käies, sest seebitatud rindadel on võimalikud sõlmed ja tihendid paremini tunda. Rindu on soovitatav kombelda lamavas asendis. Kahtlaste tunnuste leidmisel tuleb kiiresti pöörduda arsti poole.

2002. aastal käivitati Eestis mammograafilise sõeluuringu programm rinnavähi varajaseks avastamiseks 45–59-aastastel naistel. Naisi kutsutakse uuringule kirjalike kutsetega aastakäikude kaupa. Kui naine on saanud sellise kutse, on tal kindlasti soovitatav ja vajalik sõeluuringus osaleda.

Iga rinnavähihaige jaoks on olemas ravivõimalus, mis oleneb sellest, kui kaugele haigus on arenenud. Mida varem haigus avastatakse, seda parem on ravi tulemus. Rinnavähi puhul rakendatakse nii kirurgilist, keemia-, hormoon- kui kiiritusravi.

Tänapäeval on peamiseks ravimeetodiks kirurgiline ravi. Kasutatakse kaht põhilist meetodit: 1) nn rinda säilitav ravi ja 2) kogu rinna eemaldamine (mastektoomia).

Rinda säilitava ravi korral eemaldatakse kasvaja tervete kudede piires, samuti kaenlaalused lümfisõlmed. Seejärel kiiritatakse allesjäänud rinnaosa, et hävitada vähirakud, mis võisid rinda jääda, kuna nad ei olnud operatsiooni käigus avastatavad. Selline ravi on võimalik varajases staadiumis avastatud rinnavähi korral. Ülejäänud juhtudel eemaldatakse kogu rind koos kaenlaaluste lümfisõlmedega. Sel puhul kasutatakse operatsioonijärgset kiiritusravi ainult kõrge riskiga vähi korral. Kiiritust rakendatakse veel luumetastaaside raviks.

Väga laialdaselt kasutatakse keemiaravi, mille korral manustatakse erinevaid vähirakke hävitavaid medikamente harilikult veeni. Sellisel juhul ringlevad ravimid vereringes ja hävitavad vähirakke kogu organismis. Tavaliselt toimub keemiaravi pärast kirurgilist ravi. Mõnedel juhtudel alustatakse aga rinnavähi ravi keemiaraviga. Seda tehakse sellistel juhtudel, kui kasvaja on avastatud kaugele arenenud staadiumis. Keemiaravi aitab kasvaja mõõtmeid vähendada, seejärel on võimalik rakendada kirurgilist ravi.

Juhul kui rinnavähihaige on HER2-posi- tiivne, rakendatakse bioloogilist ravi monoklonaalse raviantikehaga trastuzumab. HER2-positiivsus tähendab HER2-geeni amplifikatsiooni (rakutuumas on tavalisest rohkem HER2-geeni koopiaid). Seetõttu tekib rohkem ka HER2-valku ning rakud kasvavad ja jagunevad kiiremini kui normaalsed rakud. Bioloogilist ravi kasutatakse nii operatsiooni eel kui järel, aga ka kaugele arenenud ehk metastaatilise rinnavähi ravis. Bioloogilist ravi kombineeritakse sageli keemia- ja hormoonraviga.

Hormoonravi tehakse erinevate kasvajavastaste hormoonipreparaatidega vaid hormoonitundlikele haigetele. Hormoonitundlikkus tähendab spetsiaalsete valkude ehk östrogeeni- ja/või progesterooniretseptorite olemasolu kasvajakoes. Haiguse prognoos sõltub kasvaja leviku ulatusest ning teistest kliinilistest, patoloogilistest ja molekulaarsetest teguritest.

Nõuanded sel teemal

rasedus ja testid

Tere! Olen 8 nädalat rase ja minu vereanalüüsi vastused olid digiloos järgmised:

tsütoloogile uuring:
erotrotsüüdid -vähe
kokid-vähe
lameepiteel-palju
leukotsüüdid-palju

Katrin Seidelberg

Vastas dr Katrin Seidelberg

Tere!
Rasedusega arvele minnes tehakse erinevaid analüüse. Lisaks vere ja uriini analüüsidele võetakse emakakaelast PAP analüüs ( tsütoloogia) ning selle kirjeldus on korras, s.t. on normaalsed ...

Loe edasi

Konisatsiooni järgne paranemine

Tere. Konisatsioon tehti 16 märts. Paranemine toimus hästi kuni 25 vastu 26 käisin Tartu emos kuna tekkis verejooks.See peatati seal mingi rohuabil marliga.Nüüd 6 aprill pöördusin uuesti valvearsti juurde ...

Ülle Kadastik

Vastas dr Ülle Kadastik

Tere, määrimist võib olla veel ehk paar nädalat. siis võite ka tööle minna. DRKadastik

Loe edasi

põletik

väikeste häbememokkade küljej ühes kohas on punetus ja natuke kõva punn. oleks nagu külmetusest ohatise moodi . alguses kui tekkis, siis sügeles, hiljem kipitas urineerimise ajal või kui vesi peale läks. ...

Katrin Seidelberg

Vastas dr Katrin Seidelberg

Tere!
Vaid kirjelduse järgi on raske öelda, kas tegemist on genitaalherpesega ( põhjuseks HSV e. herpes viirus) või mõne muu põletikulise moodustisega nahal ( võimalik on karvanääpsu põletik e. ...

Loe edasi

Ca-125 näit püsivalt üle normi

Tere!

Mul on aastaid olnud CA - 125 näit normist kõrgem: 40-43, norm alla 30. 2014 aasta juulis opereeriti mul emakas koos emakakaelaga müoomide tõttu avatud operatsioonil. Kaasuvatest haigustest ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 55-aastane

Kõrgenenud Ca 125 võib viidata muudele kroonilistele (maks)probleemidele, adenomüoosile, endometrioosile jpm
CA 125 kasutamist ...

Loe edasi

PAP testi tulemus

Tere,

olen 34a, püsisuhtes. Viimasest sünnitusest (teine laps) on möödas veidi üle aasta, lõpetan imetamist. Umbes poolteist kuud tagasi tekkis vee sarnane suurenenud voolus ning suur sügelus ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 34-aastane

Vastasin justkui samale kirjale:
emaka kaelal on erosioon ehk haavand sünnitanud naisel
1) kindlasti vakstineerige ...

Loe edasi

PAP testi tulemus

Tere,

olen 34a, püsisuhtes. Viimasest sünnitusest (teine laps) on möödas veidi üle aasta, lõpetan imetamist. Umbes poolteist kuud tagasi tekkis vee sarnane suurenenud voolus ning suur sügelus ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija

Teie pikka ja murelikku kirja lugedes arvate õigesti: tegemist on emaka kaela erosiooniga ehk haavandiga sünnitanud naistel; tundub, et analüüsi võtmise hetkel oli nii tupepõletik, ...

Loe edasi

Enneaegne seemnepurse

Probleem seisneb selles, et kui partneriga olen vahekorras siis ei suuda üle poole minuti vastu pidada. - pool minutit on veel hästi. Probleem sai alguse kusagil pool aastat tagasi ja peale seda pole mitte ...

Vladimir Vihljajev

Vastas dr Vladimir Vihljajev

Tere! Jah, seda võin nimetada enneaegse seemnepurskena. Kuna varem oli kõik korras ja see probleem ilmus hiljuti, siis võib arvata et olemas miski põhjus, näiteks põletik sugusüsteemis (prostatiit?), ...

Loe edasi

Tsüklihäire või menopaus?

Tere

Tsükkel jäi ära alates jaanuarist, enne seda oli suht regulaarne, kuid viimased 5-6 kuud ilmselt ilma ovulatsioonita (kasutasin selle kindlakstegemiseks elektroonilist vidinat OvuSense, ...

Maie Väli

Vastas dr Maie Väli

Tere! See,et m.tsükkel oli viimati jaanuaris ei tähenda veel et enam menstruatsioone ei tulegi. Seega mina ka ei kiirustaks Teid hormoone võtma.
Mida vanemaks saate ,seda harvemaks jäävad ´ka ovulatoorsed ...

Loe edasi

Ebameeldiva lõhnaga eritus

Tere.
Unustasin tampooni peale menstruatsiooni lõppu eemaldada ning nüüd peale eemaldamist tuleb sealt ebameeldiva lõhnaga eritust. Menstruatsioon lõppes 1 päev tagasi.

Maie Väli

Vastas dr Maie Väli

Kirjelduse järgi on tegemist bakteriaalse vaginoosiga,mis on tupe bakteriaalse floora häire,kus normaalne laktobatsillaarne floora on asendunud peamiselt anaeroobsete bakterite poolt moodustunud flooraga. ...

Loe edasi

Pruun voolus - pillid?

Tervist!

Olen 21-aastane, mureks pruun voolus. Päevad algasid viimati 14.märtsil ning kestsid kuni 16.märtsini (viimasel päeval esines vaid määrimist, samuti 12. Ja 13.märtsil vaid määris). ...

Maie Väli

Vastas dr Maie Väli

Tere! Kuna kasutate kombineeritud antibeebipilleYasminelle,siis esimesel paaril kuul võivad tabletid tekitada kõrvaltoimeid : veritsused,iiveldus,peavalu ja meeleolumuutused.
Veritsused lõpevad tihti ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi