Rinnavähk Autor: Vahur Valvere

Rinnavähk on Euroopas, Põhja-Ameerikas, Austraalias ja Uus-Meremaal naistel kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja. Ka Eesti naistel diagnoositakse seda kasvajat kõige enam. 2006. aasta andmetel haigestus Eestis rinnavähki 598 naist, haigestunute arv on aasta-aastalt suurenenud. Rinnavähi tekke risk on seotud keskkonna ja elustiiliga. On leitud mitmeid riskitegureid, millest enamik on siiski mõõduka toimega. Näiteks korduvad sünnitused vähendavad rinnavähiriski, samas kui varajane menarhe (esimene menstruatsioon) ja hiline menopaus seda suurendavad.

Rahvusvahelised võrdlusuuringud viitavad toitumisharjumuste olulisusele rinnavähi riskitegurina, kuid selget seost rinnavähki haigestumise ja rasva osakaalu vahel toidus ei ole kindlaks tehtud. Riski vähendamiseks on soovitatav vältida rasvarikkaid toite ja alkoholi. Kehalist aktiivsust seostatakse samuti rinnavähiriski vähenemisega.

Suukaudsete rasestumisvastaste preparaatide kasutamise ja rinnavähi vahel pole otsest seost seni leitud, samas on laialdastes ravimiuuringutes tõdetud mõningast rinnavähiriski tõusu hormoonasendusravi pikaajalisel kasutamisel. Kõrget naissuguhormoonide – östrogeenide nivood postmenopausis naistel on samuti seostatud rinnavähiriski tõusuga. Ilmselgelt suurendab haigestumise ohtu radioaktiivne kiirgus.

Rinnavähi esinemine 1. või 2. astme veresugulasel (nt emal ja vanaemal) tõstab rinnavähiriski 2–3-kordseks, rinnavähk emal ja õel, eriti nooremas eas, suurendab aga riski 5–10 korda. Enamiku rinnanäärme healoomuliste haigusseisundite korral (nt fibroadenoom) ei ole suurenenud vähiriski täheldatud. Kui ühes rinnas on vähk olnud, on risk ka teise rinna haigestumiseks. Rinnavähk ei põhjusta varajases staadiumis vaevusi ega valu. On aga mõningaid sümptomeid, mis vähi korral ilmnevad ning mille tekkimisel peaks naine kiiresti pöörduma perearsti poole, kes suunab ta kontrollile onkoloogi juurde. Nendeks iseloomulikeks tunnusteks on: 1) rinda tekkinud sõlmed või tihendid, 2) rindade suuruse erinevus, mis on kujunenud viimasel ajal, 3) käte ülestõstmisel ilmnev rindade erinev kuju, 4) rinnanibu sissetõmme, 5) nahamuutused rinnanibu ümbruses, 6) eritus ühest nibust, 7) rinna punetus, 8) kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemine.

Diagnoosi täpsustamiseks korraldab arst rindade röntgenuuringu – mammograafia. Lisaks võetakse kahtlasest kohast peene süstlanõelaga materjali mikroskoopiliseks uuringuks. Kui ka siis pole diagnoos selge, tehakse nn diagnostiline operatsioon, mis seisneb vähikahtlase koha kirurgilises eemaldamises ja saadud materjali histoloogilises uuringus.  Kui rinnavähk on kindlaks tehtud, järgnevad lisauuringud, et määrata vähi leviku ulatus, st kas organismi teistes osades on “tütarkasvajaid” ehk metastaase. Kopsumetastaaside välistamiseks tehakse kopsudest röntgeniülesvõte. Maksa- ja teiste kõhuõõneelundite metastaase saab avastada ultraheliuuringu, luumetastaase radioisotoopuuringu abil. 

Enamik spetsialiste on seisukohal, et naistel, kes riskirühma ei kuulu ja kellel ei esine vähile viitavaid sümptomeid, peaks tegema 30. ja 40. eluaasta vahel nn baasmammograafia, et hiljem oleks rinnavähi kahtluse korral olemas võrdlusmaterjal. Alates 40. eluaastast tuleks mammograafia teha kord kahe aasta tagant. Riskirühma kuuluvatel naistel tuleb end kontrollida sagedamini, kusjuures kuulumine perekondliku riski rühma eeldab uuringuid spetsialiseeritud keskustes. Peale selle peaksid kõik naised ise oma rindu regulaarselt kord kuus kontrollima. Menstrueerivatel naistel on selleks parim aeg nädal pärast menstruatsiooni, sest siis on rinnad kõige vähem turses. Postmenopausis (mittemenstrueerivad) naised peaksid seda tegema mingil kindlal kuupäeval kord kuus. 

Enesevaatlusel on kõigepealt soovitatav oma rindu peegli ees uurida. Tähelepanu tuleks pöörata sellistele sümptomitele nagu rindade  kuju  ja  suuruse  muutused,  nibu sissetõmme, koorikute ja haavandite teke rinnanibule, rinna punetus ja eritis rinnanibust. Seejärel peaks rindu komplema, et avastada sinna tekkinud tihendeid ja sõlmi. Hea oleks seda teha saunas või vannis käies, sest seebitatud rindadel on võimalikud sõlmed ja tihendid paremini tunda. Rindu on soovitatav kombelda lamavas asendis. Kahtlaste tunnuste leidmisel tuleb kiiresti pöörduda arsti poole.

2002. aastal käivitati Eestis mammograafilise sõeluuringu programm rinnavähi varajaseks avastamiseks 45–59-aastastel naistel. Naisi kutsutakse uuringule kirjalike kutsetega aastakäikude kaupa. Kui naine on saanud sellise kutse, on tal kindlasti soovitatav ja vajalik sõeluuringus osaleda.

Iga rinnavähihaige jaoks on olemas ravivõimalus, mis oleneb sellest, kui kaugele haigus on arenenud. Mida varem haigus avastatakse, seda parem on ravi tulemus. Rinnavähi puhul rakendatakse nii kirurgilist, keemia-, hormoon- kui kiiritusravi.

Tänapäeval on peamiseks ravimeetodiks kirurgiline ravi. Kasutatakse kaht põhilist meetodit: 1) nn rinda säilitav ravi ja 2) kogu rinna eemaldamine (mastektoomia).

Rinda säilitava ravi korral eemaldatakse kasvaja tervete kudede piires, samuti kaenlaalused lümfisõlmed. Seejärel kiiritatakse allesjäänud rinnaosa, et hävitada vähirakud, mis võisid rinda jääda, kuna nad ei olnud operatsiooni käigus avastatavad. Selline ravi on võimalik varajases staadiumis avastatud rinnavähi korral. Ülejäänud juhtudel eemaldatakse kogu rind koos kaenlaaluste lümfisõlmedega. Sel puhul kasutatakse operatsioonijärgset kiiritusravi ainult kõrge riskiga vähi korral. Kiiritust rakendatakse veel luumetastaaside raviks.

Väga laialdaselt kasutatakse keemiaravi, mille korral manustatakse erinevaid vähirakke hävitavaid medikamente harilikult veeni. Sellisel juhul ringlevad ravimid vereringes ja hävitavad vähirakke kogu organismis. Tavaliselt toimub keemiaravi pärast kirurgilist ravi. Mõnedel juhtudel alustatakse aga rinnavähi ravi keemiaraviga. Seda tehakse sellistel juhtudel, kui kasvaja on avastatud kaugele arenenud staadiumis. Keemiaravi aitab kasvaja mõõtmeid vähendada, seejärel on võimalik rakendada kirurgilist ravi.

Juhul kui rinnavähihaige on HER2-posi- tiivne, rakendatakse bioloogilist ravi monoklonaalse raviantikehaga trastuzumab. HER2-positiivsus tähendab HER2-geeni amplifikatsiooni (rakutuumas on tavalisest rohkem HER2-geeni koopiaid). Seetõttu tekib rohkem ka HER2-valku ning rakud kasvavad ja jagunevad kiiremini kui normaalsed rakud. Bioloogilist ravi kasutatakse nii operatsiooni eel kui järel, aga ka kaugele arenenud ehk metastaatilise rinnavähi ravis. Bioloogilist ravi kombineeritakse sageli keemia- ja hormoonraviga.

Hormoonravi tehakse erinevate kasvajavastaste hormoonipreparaatidega vaid hormoonitundlikele haigetele. Hormoonitundlikkus tähendab spetsiaalsete valkude ehk östrogeeni- ja/või progesterooniretseptorite olemasolu kasvajakoes. Haiguse prognoos sõltub kasvaja leviku ulatusest ning teistest kliinilistest, patoloogilistest ja molekulaarsetest teguritest.

Nõuanded sel teemal

Erektsiooni ja seemnepurske häired

Tere ,olen 40a mees olen suhtes regulaarne seks 1x nädalas ja mul on varajane seemnepurse, mis on hakkanud juba häirima seksuaalelu.. kunagi kasutasin ma kondoome, mis sisaldasid bensokaiini 5% ja see ...

Vladimir Vihljajev

Vastas dr Vladimir Vihljajev

Tere! Tavaliselt kui on varajane seemnepurse kasutakse nn anesteetikud (spray-d) mis sisaldavad bensocaiin, xylocaiin, sovcaiin jne. Millegi pärast need Eestis müügil enam ei ole (väikses koguses ikka ...

Loe edasi

Verejooks tugeva alakõhu/selja valuga

Tere!
Nimelt pidid päevad algama...ja hakkasidki täpselt õige päeva hommikuga. Verehulk oli korraga päris suur. Paari tunnipärast algas näriv alakõhu valu mis varsti muutus aina tugevamaks, et pidin ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 40-aastane

Olete tubli, et tarvitasite valuvaigisteid, sest neil on ka põletivastane toime. Kindlasti broneerige koheselt aeg naistearstile ...

Loe edasi

Kubemeseen mehel

Tere. Oleme mehega koos olnud üle poole aasta. Ca 2-3 kuud tagasi hakkas tal kubemepiirkond sügelema ja punetama. Laigud levisid. Nüüd käis arstil ja tuvastati kubemeseen. Anti salv ja kirjutati tabletid. ...

Urve Pappa

Vastas dr Urve Pappa

Tere

Ma ei tohiks muuta teise arsti antud soovitusi.
Kuid kui teil mingeid kaebusi ei ole, siis see on eelkõige mehe nahaprobleem. Peamine ravi on lokaalne kreemiga, lisaks hügieen, ...

Loe edasi

klamüüdia test

Tere, kas PAP-testiga koos tehakse ka alati klamüüdia test? Või klamüüdia testi küsib alati klient ise kui selleks peab kahtlus olema?
Naisel 34a on olnud varasemalt positiivne PAP, kuid peale sünnitust ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 34-aastane mees

Tunnustame mehi, kes hoolivad partnersuhte tervisest.
Vastan: PAP test on iseseisev väga vana test VAID emaka kaela ...

Loe edasi

Haavandid intiimpiirkonnas

Tere, sooviksin abi saada seoses intiimpiirkonna haavandite puhul. Olen kasutanud erinevaid kreeme, mida günekoloog soovitas aga olukord on halvenenud. Kõik analüüsid on tehtud ja vastused on olnud negatiivsed. ...

Katrin Seidelberg

Vastas dr Katrin Seidelberg

Tere!
Haavandid suguelunditel võivad olla bakteriaalsed, viiruslikud kui ka allergilised. Kõige sagedamini on haavandid seotud genitaalherpesega ( HSV) ja Candida e. pärmiseenega. Teie naistearst ...

Loe edasi

Fibroadenoom ja rinnaoperatsioon

Tere! Olen nädala pärast minemas rinnaoperatsioonile (implantaatide paigaldus). Enne seda oli vajalik ka rindade UH, kus ilmnes mul juhuleiuna ühes rinnas lateraalses ülemises kvandrandis ovaalne hüpoehhogeenne ...

Katrin Seidelberg

Vastas dr Katrin Seidelberg

Tere!
Rindade implantaadi paigaldamiseks ultraheli uuringul leitud healoomuline väike fibroom rinna ülemises lateraalses osas takistuseks ei ole. Kord aastas tuleks ultraheli korrata ja vajadusel ...

Loe edasi

Emaka kerge allavaje.

Tere. Mureks on kerge emaka allavajumine, mis tegelikult suurt ei häiri, aga emaka suudme ümbrus on lillakat värvi. Millele see viitab? Kas on vaja arsti poole pöörduda? Munasarjad on eemaldatud ja 2010 ...

Katrin Seidelberg

Vastas dr Katrin Seidelberg

Tere!
Tupe ja harvem ka emaka prolapsi ehk allavajet esineb kõige sagedamini postmenopausis naistel. Soodustavaks faktoriks on lisaks sünnitustele ka raske füüsiline töö. Kui prolaps on kergekujuline ...

Loe edasi

Hcg tase

Tere. Olen mõned aastad tagasi lapse sünnitanud, viimased kaks aastat on alakõhus ning alaseljas tugevamad valud, eriti tugevaks muutuvad nad enne päevi, päevade ajal või ovulatsiooni ajal. Pöördusin enda ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 26-aastane

Kirjast kaebusi lugedes on kogenud naistearstidele kohe selge, et tegemist on endometrioosiga. Teil on hästi läinud, et olete ...

Loe edasi

Vastus

Limafoon ,sade .Degenertiivsete muutustega afroofiline lameepiteel Parakeratootilisi rakke. Mis see tähendab ,kas korras või midagi hullu

Katrin Seidelberg

Vastas dr Katrin Seidelberg

Tere!
Kirjeldatakse emakakaela rakke. Lameepiteel on atroofiline, s.t. õhuke. On kirjeldatud parakeratoosi ,kuid see ei ole atüüpiline. See tähendab, et düsplaasiat e. emakakaela vähieelset seisundit ...

Loe edasi

Rasestumisvastased vahendid

Tere!
Mure selline, et olen võtnud YAZi rasestumisvastaseid pille juba 2aastat. Nüüd esimest korda on selle pilliga tekkinud tarne raskused ja kuskilt seda saada ei olnud. Võtsin reedel viimase ...

Urve Pappa

Vastas dr Urve Pappa

Tere

Madeleine on sama koostisega nagu Yaz ja skeem on 21 tabletti+7 päeva paus. Praegu teil kindlasti rasestumise ohtu ei ole ja jätkake skeemi järgi.
Eestis on praegu olemas Yaz pillide ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi