Rinnavähk Autor: Vahur Valvere

Rinnavähk on Euroopas, Põhja-Ameerikas, Austraalias ja Uus-Meremaal naistel kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja. Ka Eesti naistel diagnoositakse seda kasvajat kõige enam. 2006. aasta andmetel haigestus Eestis rinnavähki 598 naist, haigestunute arv on aasta-aastalt suurenenud. Rinnavähi tekke risk on seotud keskkonna ja elustiiliga. On leitud mitmeid riskitegureid, millest enamik on siiski mõõduka toimega. Näiteks korduvad sünnitused vähendavad rinnavähiriski, samas kui varajane menarhe (esimene menstruatsioon) ja hiline menopaus seda suurendavad.

Rahvusvahelised võrdlusuuringud viitavad toitumisharjumuste olulisusele rinnavähi riskitegurina, kuid selget seost rinnavähki haigestumise ja rasva osakaalu vahel toidus ei ole kindlaks tehtud. Riski vähendamiseks on soovitatav vältida rasvarikkaid toite ja alkoholi. Kehalist aktiivsust seostatakse samuti rinnavähiriski vähenemisega.

Suukaudsete rasestumisvastaste preparaatide kasutamise ja rinnavähi vahel pole otsest seost seni leitud, samas on laialdastes ravimiuuringutes tõdetud mõningast rinnavähiriski tõusu hormoonasendusravi pikaajalisel kasutamisel. Kõrget naissuguhormoonide – östrogeenide nivood postmenopausis naistel on samuti seostatud rinnavähiriski tõusuga. Ilmselgelt suurendab haigestumise ohtu radioaktiivne kiirgus.

Rinnavähi esinemine 1. või 2. astme veresugulasel (nt emal ja vanaemal) tõstab rinnavähiriski 2–3-kordseks, rinnavähk emal ja õel, eriti nooremas eas, suurendab aga riski 5–10 korda. Enamiku rinnanäärme healoomuliste haigusseisundite korral (nt fibroadenoom) ei ole suurenenud vähiriski täheldatud. Kui ühes rinnas on vähk olnud, on risk ka teise rinna haigestumiseks. Rinnavähk ei põhjusta varajases staadiumis vaevusi ega valu. On aga mõningaid sümptomeid, mis vähi korral ilmnevad ning mille tekkimisel peaks naine kiiresti pöörduma perearsti poole, kes suunab ta kontrollile onkoloogi juurde. Nendeks iseloomulikeks tunnusteks on: 1) rinda tekkinud sõlmed või tihendid, 2) rindade suuruse erinevus, mis on kujunenud viimasel ajal, 3) käte ülestõstmisel ilmnev rindade erinev kuju, 4) rinnanibu sissetõmme, 5) nahamuutused rinnanibu ümbruses, 6) eritus ühest nibust, 7) rinna punetus, 8) kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemine.

Diagnoosi täpsustamiseks korraldab arst rindade röntgenuuringu – mammograafia. Lisaks võetakse kahtlasest kohast peene süstlanõelaga materjali mikroskoopiliseks uuringuks. Kui ka siis pole diagnoos selge, tehakse nn diagnostiline operatsioon, mis seisneb vähikahtlase koha kirurgilises eemaldamises ja saadud materjali histoloogilises uuringus.  Kui rinnavähk on kindlaks tehtud, järgnevad lisauuringud, et määrata vähi leviku ulatus, st kas organismi teistes osades on “tütarkasvajaid” ehk metastaase. Kopsumetastaaside välistamiseks tehakse kopsudest röntgeniülesvõte. Maksa- ja teiste kõhuõõneelundite metastaase saab avastada ultraheliuuringu, luumetastaase radioisotoopuuringu abil. 

Enamik spetsialiste on seisukohal, et naistel, kes riskirühma ei kuulu ja kellel ei esine vähile viitavaid sümptomeid, peaks tegema 30. ja 40. eluaasta vahel nn baasmammograafia, et hiljem oleks rinnavähi kahtluse korral olemas võrdlusmaterjal. Alates 40. eluaastast tuleks mammograafia teha kord kahe aasta tagant. Riskirühma kuuluvatel naistel tuleb end kontrollida sagedamini, kusjuures kuulumine perekondliku riski rühma eeldab uuringuid spetsialiseeritud keskustes. Peale selle peaksid kõik naised ise oma rindu regulaarselt kord kuus kontrollima. Menstrueerivatel naistel on selleks parim aeg nädal pärast menstruatsiooni, sest siis on rinnad kõige vähem turses. Postmenopausis (mittemenstrueerivad) naised peaksid seda tegema mingil kindlal kuupäeval kord kuus. 

Enesevaatlusel on kõigepealt soovitatav oma rindu peegli ees uurida. Tähelepanu tuleks pöörata sellistele sümptomitele nagu rindade  kuju  ja  suuruse  muutused,  nibu sissetõmme, koorikute ja haavandite teke rinnanibule, rinna punetus ja eritis rinnanibust. Seejärel peaks rindu komplema, et avastada sinna tekkinud tihendeid ja sõlmi. Hea oleks seda teha saunas või vannis käies, sest seebitatud rindadel on võimalikud sõlmed ja tihendid paremini tunda. Rindu on soovitatav kombelda lamavas asendis. Kahtlaste tunnuste leidmisel tuleb kiiresti pöörduda arsti poole.

2002. aastal käivitati Eestis mammograafilise sõeluuringu programm rinnavähi varajaseks avastamiseks 45–59-aastastel naistel. Naisi kutsutakse uuringule kirjalike kutsetega aastakäikude kaupa. Kui naine on saanud sellise kutse, on tal kindlasti soovitatav ja vajalik sõeluuringus osaleda.

Iga rinnavähihaige jaoks on olemas ravivõimalus, mis oleneb sellest, kui kaugele haigus on arenenud. Mida varem haigus avastatakse, seda parem on ravi tulemus. Rinnavähi puhul rakendatakse nii kirurgilist, keemia-, hormoon- kui kiiritusravi.

Tänapäeval on peamiseks ravimeetodiks kirurgiline ravi. Kasutatakse kaht põhilist meetodit: 1) nn rinda säilitav ravi ja 2) kogu rinna eemaldamine (mastektoomia).

Rinda säilitava ravi korral eemaldatakse kasvaja tervete kudede piires, samuti kaenlaalused lümfisõlmed. Seejärel kiiritatakse allesjäänud rinnaosa, et hävitada vähirakud, mis võisid rinda jääda, kuna nad ei olnud operatsiooni käigus avastatavad. Selline ravi on võimalik varajases staadiumis avastatud rinnavähi korral. Ülejäänud juhtudel eemaldatakse kogu rind koos kaenlaaluste lümfisõlmedega. Sel puhul kasutatakse operatsioonijärgset kiiritusravi ainult kõrge riskiga vähi korral. Kiiritust rakendatakse veel luumetastaaside raviks.

Väga laialdaselt kasutatakse keemiaravi, mille korral manustatakse erinevaid vähirakke hävitavaid medikamente harilikult veeni. Sellisel juhul ringlevad ravimid vereringes ja hävitavad vähirakke kogu organismis. Tavaliselt toimub keemiaravi pärast kirurgilist ravi. Mõnedel juhtudel alustatakse aga rinnavähi ravi keemiaraviga. Seda tehakse sellistel juhtudel, kui kasvaja on avastatud kaugele arenenud staadiumis. Keemiaravi aitab kasvaja mõõtmeid vähendada, seejärel on võimalik rakendada kirurgilist ravi.

Juhul kui rinnavähihaige on HER2-posi- tiivne, rakendatakse bioloogilist ravi monoklonaalse raviantikehaga trastuzumab. HER2-positiivsus tähendab HER2-geeni amplifikatsiooni (rakutuumas on tavalisest rohkem HER2-geeni koopiaid). Seetõttu tekib rohkem ka HER2-valku ning rakud kasvavad ja jagunevad kiiremini kui normaalsed rakud. Bioloogilist ravi kasutatakse nii operatsiooni eel kui järel, aga ka kaugele arenenud ehk metastaatilise rinnavähi ravis. Bioloogilist ravi kombineeritakse sageli keemia- ja hormoonraviga.

Hormoonravi tehakse erinevate kasvajavastaste hormoonipreparaatidega vaid hormoonitundlikele haigetele. Hormoonitundlikkus tähendab spetsiaalsete valkude ehk östrogeeni- ja/või progesterooniretseptorite olemasolu kasvajakoes. Haiguse prognoos sõltub kasvaja leviku ulatusest ning teistest kliinilistest, patoloogilistest ja molekulaarsetest teguritest.

Nõuanded sel teemal

rasestumine 48-aastaselt loomulikul teel

Tere,
Hiljuti leidsin partneri kellega sooviks last saada. Olen 48-aastane naine. Elu jooksul günekoloogilisi probleeme pole olnud. Olen olnud ainult 1 kord rase 25-aastaselt, siis oli kõik hästi. ...

Katrin Seidelberg

Vastas dr Katrin Seidelberg

Tere!
Tõenäosus spontaanselt rasestuda 48 aasta vanuses on 1-2 %.
Loote geneetiliste haiguste risk 40+ rasedatel tõepoolest tõuseb. Downi sündroomi risk vanuses 45+ on kõrge, 1/10.. Sünnieelselt ...

Loe edasi

Menstruatsioonitsükli häire

Tere!
Mure seoses mentruatsioonitsükli ebaregulaarsusega. Peale imetamise lõppu oli tsükkel 2-3 korda tavapärane ehk 28 päeva. Kuid ühel hetkel peale mentsruatsiooni lõppu hakkas nädal hiljem määrima ...

Ülle Kadastik

Vastas dr Ülle Kadastik

Tere, ilmselt tegemist menstruaaltsüklihäirega ja soovian minna günkoloogile ning teha hormoonuuringud., mlle põhjasaaks ka ravi määrata.

dRKadastik

Loe edasi

Ureaplasma parvum

Partner tegi hiljuti suguhaigustetestid ja positiivseks osutus ainult Ureaplasma parvum. Seksimise ajal kasutame kondoomi, ainult suuseksi aja ei ole kondoomi kasutanud, st ainult mina. Mina ise tegin ...

Katrin Seidelberg

Vastas dr Katrin Seidelberg

Tere!

Ureaplasma parvum kuulub organismi normaalsesse mikrofloorasse. Tegemist ei ole sugulisel teel leviva infektsiooniga. Ligikaudu 60%-l on Ureapl. parvum positiivne. Mingit põhjust selle ...

Loe edasi

Tugev sügelus ilma vooluseta

Tere, ligi 2 aastat olen püüdnud abi saada tugeva sügelusega tupe piirkonnas. Enamasti sügelevad suured häbememokad, vahel tipuosad nii tugevalt et ärkan öösiti selle peale üles et sügan end intensiivselt. ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 44-aastane

On selge, et tegemist on algava üleminekuega ehk nn ealiste muutustega, millega tuleb võidelda, toime tulla ja elukvaliteeti ...

Loe edasi

Menstruatsiooni valud mis kestab mitmeid kuid igapäevaselt

Tere.
Menstruatsiooni valud kestnud nüüdseks 3 kuud, mis on igapäevaselt.
Üle nädala olnud keha temp. 37- 37,8.
Olen käinud 2 korda valvearstil. Tehtud uh ja midagi sealt ei leitud. ...

Ülle Kadastik

Vastas dr Ülle Kadastik

Tere, Soovitan ikkagi günekoloogi poole pöörduda ja võtta vajalikud analüüsid suguhaigustele eelkõige klamüüdiale. Arusaamatuks jääb kas mentruaaltsükkel on regulaarne või ei ja kas suguelu elate ja kas ...

Loe edasi

Tupe valulikkus

Tere. Palun abi! Minu probleemiks on tupe valulikkus, eriti just katsudes ning alt on vahetevahel väga kuum, eriti just hommikuti. Vahepeal on palaviku tunne ning nõrkus, alakõht ja jalad lähevad ka kuumaks, ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 19-aastane

Teie pikka ja murelikku kirja lugedes on küll keeruline olukord, eriti nii noores eas. Aga tuleb mõelda harva esinevatele juhtumitele. ...

Loe edasi

Minipillid ja päevad

Tere!
Olen tarvitanud minipille kokku 4 kuud , 3 kuu lõpus tegin pausi ja 1 kuu pärast hakkasin uuesti kasutama.
Pillide alguse võtmise aeg oli 8:30 kuid nüüd on see nihkunud 10:30 peale. ...

Katrin Seidelberg

Vastas dr Katrin Seidelberg

Tere!
Kui minipilli võtmine on nihkunud kuni 12 tundi, siis rasestumisvastase toime efektiivsus säilib ja SOS pilli pole vaja võtta. Minipillide võtmist tuleb alustada menstruatsiooni 1. päeval ja ...

Loe edasi

Emaka limaskest

Tere,

Olen 33-aastane naine. Ühe lapse ema (3. aastane). Normaalkaalus. Elu jooksul on olnud üks kindel partner, kes on olnud minu kõrval nüüdseks 11 aastat ja kes on olnud minu ainuke seksuaalparnter. ...

Katrin Seidelberg

Vastas dr Katrin Seidelberg

Tere!
Teile muret tekitav halb enesetunne enne menstruatsiooni, rindade valulikkus ja meeleoluhäired on tüüpilised premenstruaalse sündroomi ( PMS) tunnused ja see on sage probleem 35+ naiste hulgas. ...

Loe edasi

Polüpoos.

Tere!
Olen 50 aastane naine.
4 aastat tagasi juhtus meie peres väga traagiline sündmus,4 kuud hiljem käisin korralisel naistearsti vastuvõtul ja algul öeldi, et kõik veel väga hästi vähemalt ...

Katrin Seidelberg

Vastas dr Katrin Seidelberg

Tere!
Mirena toimel emaka limaskest õheneb ja tänu sellele veritsused jäävad väheseks. Mirenast vabaneva hormooni toimel on ka polüüpide teke takistatud. Peale Mirena paigaldamist võib olla ebakorrapäraseid ...

Loe edasi

Küsimus analüüside vastuste kohta

Tere!

Käisin juunis arsti (günekoloogi) juures kontrollis ning kahjuks ei saanud telefoni teel analüüside vastuseid küsida. Mul on eelnevalt diagnoositud emakakaela mõõdukas düsplaasia ja ...

Katrin Seidelberg

Vastas dr Katrin Seidelberg

Tere!
Teile on tehtud PAP test ja see on korras ( düsplaasiat ja selle kahtlust ei ole). Tore , et planeerite rasedust! Rasestumiseks mingeid takistusi ei ole. Soovitan hakata igapäevaselt võtma ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi