Rinnavähk Autor: Vahur Valvere

Rinnavähk on Euroopas, Põhja-Ameerikas, Austraalias ja Uus-Meremaal naistel kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja. Ka Eesti naistel diagnoositakse seda kasvajat kõige enam. 2006. aasta andmetel haigestus Eestis rinnavähki 598 naist, haigestunute arv on aasta-aastalt suurenenud. Rinnavähi tekke risk on seotud keskkonna ja elustiiliga. On leitud mitmeid riskitegureid, millest enamik on siiski mõõduka toimega. Näiteks korduvad sünnitused vähendavad rinnavähiriski, samas kui varajane menarhe (esimene menstruatsioon) ja hiline menopaus seda suurendavad.

Rahvusvahelised võrdlusuuringud viitavad toitumisharjumuste olulisusele rinnavähi riskitegurina, kuid selget seost rinnavähki haigestumise ja rasva osakaalu vahel toidus ei ole kindlaks tehtud. Riski vähendamiseks on soovitatav vältida rasvarikkaid toite ja alkoholi. Kehalist aktiivsust seostatakse samuti rinnavähiriski vähenemisega.

Suukaudsete rasestumisvastaste preparaatide kasutamise ja rinnavähi vahel pole otsest seost seni leitud, samas on laialdastes ravimiuuringutes tõdetud mõningast rinnavähiriski tõusu hormoonasendusravi pikaajalisel kasutamisel. Kõrget naissuguhormoonide – östrogeenide nivood postmenopausis naistel on samuti seostatud rinnavähiriski tõusuga. Ilmselgelt suurendab haigestumise ohtu radioaktiivne kiirgus.

Rinnavähi esinemine 1. või 2. astme veresugulasel (nt emal ja vanaemal) tõstab rinnavähiriski 2–3-kordseks, rinnavähk emal ja õel, eriti nooremas eas, suurendab aga riski 5–10 korda. Enamiku rinnanäärme healoomuliste haigusseisundite korral (nt fibroadenoom) ei ole suurenenud vähiriski täheldatud. Kui ühes rinnas on vähk olnud, on risk ka teise rinna haigestumiseks. Rinnavähk ei põhjusta varajases staadiumis vaevusi ega valu. On aga mõningaid sümptomeid, mis vähi korral ilmnevad ning mille tekkimisel peaks naine kiiresti pöörduma perearsti poole, kes suunab ta kontrollile onkoloogi juurde. Nendeks iseloomulikeks tunnusteks on: 1) rinda tekkinud sõlmed või tihendid, 2) rindade suuruse erinevus, mis on kujunenud viimasel ajal, 3) käte ülestõstmisel ilmnev rindade erinev kuju, 4) rinnanibu sissetõmme, 5) nahamuutused rinnanibu ümbruses, 6) eritus ühest nibust, 7) rinna punetus, 8) kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemine.

Diagnoosi täpsustamiseks korraldab arst rindade röntgenuuringu – mammograafia. Lisaks võetakse kahtlasest kohast peene süstlanõelaga materjali mikroskoopiliseks uuringuks. Kui ka siis pole diagnoos selge, tehakse nn diagnostiline operatsioon, mis seisneb vähikahtlase koha kirurgilises eemaldamises ja saadud materjali histoloogilises uuringus.  Kui rinnavähk on kindlaks tehtud, järgnevad lisauuringud, et määrata vähi leviku ulatus, st kas organismi teistes osades on “tütarkasvajaid” ehk metastaase. Kopsumetastaaside välistamiseks tehakse kopsudest röntgeniülesvõte. Maksa- ja teiste kõhuõõneelundite metastaase saab avastada ultraheliuuringu, luumetastaase radioisotoopuuringu abil. 

Enamik spetsialiste on seisukohal, et naistel, kes riskirühma ei kuulu ja kellel ei esine vähile viitavaid sümptomeid, peaks tegema 30. ja 40. eluaasta vahel nn baasmammograafia, et hiljem oleks rinnavähi kahtluse korral olemas võrdlusmaterjal. Alates 40. eluaastast tuleks mammograafia teha kord kahe aasta tagant. Riskirühma kuuluvatel naistel tuleb end kontrollida sagedamini, kusjuures kuulumine perekondliku riski rühma eeldab uuringuid spetsialiseeritud keskustes. Peale selle peaksid kõik naised ise oma rindu regulaarselt kord kuus kontrollima. Menstrueerivatel naistel on selleks parim aeg nädal pärast menstruatsiooni, sest siis on rinnad kõige vähem turses. Postmenopausis (mittemenstrueerivad) naised peaksid seda tegema mingil kindlal kuupäeval kord kuus. 

Enesevaatlusel on kõigepealt soovitatav oma rindu peegli ees uurida. Tähelepanu tuleks pöörata sellistele sümptomitele nagu rindade  kuju  ja  suuruse  muutused,  nibu sissetõmme, koorikute ja haavandite teke rinnanibule, rinna punetus ja eritis rinnanibust. Seejärel peaks rindu komplema, et avastada sinna tekkinud tihendeid ja sõlmi. Hea oleks seda teha saunas või vannis käies, sest seebitatud rindadel on võimalikud sõlmed ja tihendid paremini tunda. Rindu on soovitatav kombelda lamavas asendis. Kahtlaste tunnuste leidmisel tuleb kiiresti pöörduda arsti poole.

2002. aastal käivitati Eestis mammograafilise sõeluuringu programm rinnavähi varajaseks avastamiseks 45–59-aastastel naistel. Naisi kutsutakse uuringule kirjalike kutsetega aastakäikude kaupa. Kui naine on saanud sellise kutse, on tal kindlasti soovitatav ja vajalik sõeluuringus osaleda.

Iga rinnavähihaige jaoks on olemas ravivõimalus, mis oleneb sellest, kui kaugele haigus on arenenud. Mida varem haigus avastatakse, seda parem on ravi tulemus. Rinnavähi puhul rakendatakse nii kirurgilist, keemia-, hormoon- kui kiiritusravi.

Tänapäeval on peamiseks ravimeetodiks kirurgiline ravi. Kasutatakse kaht põhilist meetodit: 1) nn rinda säilitav ravi ja 2) kogu rinna eemaldamine (mastektoomia).

Rinda säilitava ravi korral eemaldatakse kasvaja tervete kudede piires, samuti kaenlaalused lümfisõlmed. Seejärel kiiritatakse allesjäänud rinnaosa, et hävitada vähirakud, mis võisid rinda jääda, kuna nad ei olnud operatsiooni käigus avastatavad. Selline ravi on võimalik varajases staadiumis avastatud rinnavähi korral. Ülejäänud juhtudel eemaldatakse kogu rind koos kaenlaaluste lümfisõlmedega. Sel puhul kasutatakse operatsioonijärgset kiiritusravi ainult kõrge riskiga vähi korral. Kiiritust rakendatakse veel luumetastaaside raviks.

Väga laialdaselt kasutatakse keemiaravi, mille korral manustatakse erinevaid vähirakke hävitavaid medikamente harilikult veeni. Sellisel juhul ringlevad ravimid vereringes ja hävitavad vähirakke kogu organismis. Tavaliselt toimub keemiaravi pärast kirurgilist ravi. Mõnedel juhtudel alustatakse aga rinnavähi ravi keemiaraviga. Seda tehakse sellistel juhtudel, kui kasvaja on avastatud kaugele arenenud staadiumis. Keemiaravi aitab kasvaja mõõtmeid vähendada, seejärel on võimalik rakendada kirurgilist ravi.

Juhul kui rinnavähihaige on HER2-posi- tiivne, rakendatakse bioloogilist ravi monoklonaalse raviantikehaga trastuzumab. HER2-positiivsus tähendab HER2-geeni amplifikatsiooni (rakutuumas on tavalisest rohkem HER2-geeni koopiaid). Seetõttu tekib rohkem ka HER2-valku ning rakud kasvavad ja jagunevad kiiremini kui normaalsed rakud. Bioloogilist ravi kasutatakse nii operatsiooni eel kui järel, aga ka kaugele arenenud ehk metastaatilise rinnavähi ravis. Bioloogilist ravi kombineeritakse sageli keemia- ja hormoonraviga.

Hormoonravi tehakse erinevate kasvajavastaste hormoonipreparaatidega vaid hormoonitundlikele haigetele. Hormoonitundlikkus tähendab spetsiaalsete valkude ehk östrogeeni- ja/või progesterooniretseptorite olemasolu kasvajakoes. Haiguse prognoos sõltub kasvaja leviku ulatusest ning teistest kliinilistest, patoloogilistest ja molekulaarsetest teguritest.

Nõuanded sel teemal

Valu urineerimisel

Umbes nädal tagasi oli esimest korda mul olukord, kus urineerides oli valus ja hästi õrnalt oli uriinis ka verd. Paar päeva hiljem tundus, et kõik on korras, kuid siis juhtus sama uuesti. Täna esimest ...

Ülle Kadastik

Vastas dr Ülle Kadastik

Tere, pôôrduge perearstile ja tehke uriinianalûûs. Jàáb mulje et tegemist pôiepôletikuga. Ei válista ka mingit suguhaigust juhul kui olnud juhuslik vahekord. Seega alustage perearstist ja siis naistearst. ...

Loe edasi

Küsimus Yasminelle pillide kasutamise kohta

Tere!
Soovin küsida nõu. Kasutan raseduse vältimiseks Yasminelle pille. Eelmise paki viimase tableti võtsin 13. septembril ning 16. septembril algas menstruatsioon. Järgmise paki esimese tableti ...

Ülle Kadastik

Vastas dr Ülle Kadastik

Tere, tegelikult on nii kui unustate tabletti votta, siis játkate ikka skeemi járgi uhe kaupa seni kuni karp otsas. Sel juhul soovitatakse kasutada kondoomi seni kui originaal otsas. Kahte hormonaalset ...

Loe edasi

Peetunud rasedus

Tere, 4.09 tekkis suur verejooks , viidi kiirabiga haiglasse, tehti medikamentoosne puhastus, saadi loode pikkade näpitsatega välja ja lasti koju. 9.09 olin kontrollis siis võeti jälle suurte näpitsatega ...

Katrin Seidelberg

Vastas dr Katrin Seidelberg

Tere!
Tegemist on ilmselt alanud menstruatsiooniga. Kindlasti uuriti 09.09 ka ultrahelis ja vajadusel ( mittetäielik abort, koeosised emakas) oleks siis koheselt suunatud emaka abrasiooniks. Pöörduga ...

Loe edasi

Seksuaalelu

Tere!
Tegin abordi laupäeval 01.10.22. Millal võib alustada uuesti seksuaalelu? Arst ütles, et vähemalt uue menstruatsioonini ei soovita seksuaalelu. Arstid rääkisid, et verd tuleb esimestel päevadel ...

Katrin Seidelberg

Vastas dr Katrin Seidelberg

Tere!
Kui tegemist oli tabletiabordiga, siis veritsus on esimesel päeval suur, siis hakkab vähenema ja minimaalne veritsus või määrimine võib kesta paari nädala jooksul, harva kauem. Suguelu võib ...

Loe edasi

Peale emakaôône abrasiooni ja mirena paigaldust esimene vahekord

Tere!

Kas peale emakaôône abrasiooni ja mirena paigaldust esimene vahekord ( 2 nádalat môôdudes) on normaalne et veidi roosakat määrimist tuleb? Peale oppi määris 3-4 pàeva vaid ja nüûd peale ...

Maie Väli

Vastas dr Maie Väli

Tere! Enne operatsiooni tehtud analüüsidest selgub.et tegemist oli peetunud rasedusega ja seetõttu oli vajalik see emaka limaskest abrasiooni teel eemaldada.
Kuna vahetult peale operatsiooni viidi ...

Loe edasi

Lapsel intiimpiirkond sügeleb

Tere,

Mure 5 aastase tüdrukuga. Juba pikka aega olen märganud, et lapsel sügeleb intiimpiirkonnast. Lisaks, vahelduva eduga jalgevahe punetab. Välimised häbememokad lähevad punaseks. Lisaks ...

Katrin Seidelberg

Vastas dr Katrin Seidelberg

Tere!
Tüdrukutel võib vulviiti ehk hämeme piirkonna põletikku esineda igas eas. Põhjuseks on enamasti bakterid või pärmiseen. Põhjuse väljaselgitamiseks ( testimiseks) ja raviks soovitan pöörduda ...

Loe edasi

Nelja kuune päevade ärajäämine.

Tere,minu suur mure seisneb selles et nüüd juba neli kuud pole mul päevi olnud,viimati olid mul päevad mai kuus,rasetesti näitas ühte kriipsu,stressi ja pinged mul hetkel puuduvad. Milles võib asi olla? ...

Katrin Seidelberg

Vastas dr Katrin Seidelberg

Tere!
Tegemist on tõenäoliselt tsüklihäirega. Põhjuse selgitamiseks pöördu oma arsti poole (hormoonide testimine, ultraheli uuring). Mensturatsioonitüsklit on võimalik taas käivitada. Menstruatsiooni ...

Loe edasi

Valu tupe piirkonnas.

Mure selline, et tupe piirkonnas tekib valu kui olen liiga kaua istunud või jalutamise ajal käib läbi terav valu. Siis on rakse ka edasi kõndida ja pean ootama või ettevaatlikult edasi minema. Väliselt ...

Katrin Seidelberg

Vastas dr Katrin Seidelberg

Tere!
Ilma läbivaatuse ja ultraheli uuringuta on valu põhjust raske öelda.Kuna valu tekib just pikema istumise ja jalutamise korral, siis peab täpsustama, kas see on seotud günekoloogilise probleemiga ...

Loe edasi

Menstruatsioonitsükkel sassis ja sellega seonduv

Tere, mul on juba umbes pool aastat menstruatsioonitsükkel paigast ära. Varem oli nagu kõik korrektselt 28 päeva. Ei võta juba aastaid mingeid beebipille vms. Mure on selles, et menstruatsioon hakkab viimasel ...

Urve Pappa

Vastas dr Urve Pappa

Tere

Elu jooksul võib menstruaaltsükkel muutuda ja enesetunne vastavalt tsüklile olla tsüklist tsüklisse erinev. Kõik on seotud hormonaalsete tsükliliste muutustega. Enesetunnet ja tsüklit ...

Loe edasi

Keiser

Tere.

Kuu tagasi oli keiser. Oli mitu päeva meeletu verejooks, nii et jooksis kõik läbi suurtest sidemetest.

Edasi sai juba kasutatud tavalisi peale nädalat.
Voolus punakas- ...

Katrin Seidelberg

Vastas dr Katrin Seidelberg

Tere!
Pöörduge kindlasti esimesel võimalusel naistekliiniku erakorralisse vastuvõttu, et verejooksu ja valu põhjus välja selgitada.

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi