Rinnavähk Autor: Vahur Valvere

Rinnavähk on Euroopas, Põhja-Ameerikas, Austraalias ja Uus-Meremaal naistel kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja. Ka Eesti naistel diagnoositakse seda kasvajat kõige enam. 2006. aasta andmetel haigestus Eestis rinnavähki 598 naist, haigestunute arv on aasta-aastalt suurenenud. Rinnavähi tekke risk on seotud keskkonna ja elustiiliga. On leitud mitmeid riskitegureid, millest enamik on siiski mõõduka toimega. Näiteks korduvad sünnitused vähendavad rinnavähiriski, samas kui varajane menarhe (esimene menstruatsioon) ja hiline menopaus seda suurendavad.

Rahvusvahelised võrdlusuuringud viitavad toitumisharjumuste olulisusele rinnavähi riskitegurina, kuid selget seost rinnavähki haigestumise ja rasva osakaalu vahel toidus ei ole kindlaks tehtud. Riski vähendamiseks on soovitatav vältida rasvarikkaid toite ja alkoholi. Kehalist aktiivsust seostatakse samuti rinnavähiriski vähenemisega.

Suukaudsete rasestumisvastaste preparaatide kasutamise ja rinnavähi vahel pole otsest seost seni leitud, samas on laialdastes ravimiuuringutes tõdetud mõningast rinnavähiriski tõusu hormoonasendusravi pikaajalisel kasutamisel. Kõrget naissuguhormoonide – östrogeenide nivood postmenopausis naistel on samuti seostatud rinnavähiriski tõusuga. Ilmselgelt suurendab haigestumise ohtu radioaktiivne kiirgus.

Rinnavähi esinemine 1. või 2. astme veresugulasel (nt emal ja vanaemal) tõstab rinnavähiriski 2–3-kordseks, rinnavähk emal ja õel, eriti nooremas eas, suurendab aga riski 5–10 korda. Enamiku rinnanäärme healoomuliste haigusseisundite korral (nt fibroadenoom) ei ole suurenenud vähiriski täheldatud. Kui ühes rinnas on vähk olnud, on risk ka teise rinna haigestumiseks. Rinnavähk ei põhjusta varajases staadiumis vaevusi ega valu. On aga mõningaid sümptomeid, mis vähi korral ilmnevad ning mille tekkimisel peaks naine kiiresti pöörduma perearsti poole, kes suunab ta kontrollile onkoloogi juurde. Nendeks iseloomulikeks tunnusteks on: 1) rinda tekkinud sõlmed või tihendid, 2) rindade suuruse erinevus, mis on kujunenud viimasel ajal, 3) käte ülestõstmisel ilmnev rindade erinev kuju, 4) rinnanibu sissetõmme, 5) nahamuutused rinnanibu ümbruses, 6) eritus ühest nibust, 7) rinna punetus, 8) kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemine.

Diagnoosi täpsustamiseks korraldab arst rindade röntgenuuringu – mammograafia. Lisaks võetakse kahtlasest kohast peene süstlanõelaga materjali mikroskoopiliseks uuringuks. Kui ka siis pole diagnoos selge, tehakse nn diagnostiline operatsioon, mis seisneb vähikahtlase koha kirurgilises eemaldamises ja saadud materjali histoloogilises uuringus.  Kui rinnavähk on kindlaks tehtud, järgnevad lisauuringud, et määrata vähi leviku ulatus, st kas organismi teistes osades on “tütarkasvajaid” ehk metastaase. Kopsumetastaaside välistamiseks tehakse kopsudest röntgeniülesvõte. Maksa- ja teiste kõhuõõneelundite metastaase saab avastada ultraheliuuringu, luumetastaase radioisotoopuuringu abil. 

Enamik spetsialiste on seisukohal, et naistel, kes riskirühma ei kuulu ja kellel ei esine vähile viitavaid sümptomeid, peaks tegema 30. ja 40. eluaasta vahel nn baasmammograafia, et hiljem oleks rinnavähi kahtluse korral olemas võrdlusmaterjal. Alates 40. eluaastast tuleks mammograafia teha kord kahe aasta tagant. Riskirühma kuuluvatel naistel tuleb end kontrollida sagedamini, kusjuures kuulumine perekondliku riski rühma eeldab uuringuid spetsialiseeritud keskustes. Peale selle peaksid kõik naised ise oma rindu regulaarselt kord kuus kontrollima. Menstrueerivatel naistel on selleks parim aeg nädal pärast menstruatsiooni, sest siis on rinnad kõige vähem turses. Postmenopausis (mittemenstrueerivad) naised peaksid seda tegema mingil kindlal kuupäeval kord kuus. 

Enesevaatlusel on kõigepealt soovitatav oma rindu peegli ees uurida. Tähelepanu tuleks pöörata sellistele sümptomitele nagu rindade  kuju  ja  suuruse  muutused,  nibu sissetõmme, koorikute ja haavandite teke rinnanibule, rinna punetus ja eritis rinnanibust. Seejärel peaks rindu komplema, et avastada sinna tekkinud tihendeid ja sõlmi. Hea oleks seda teha saunas või vannis käies, sest seebitatud rindadel on võimalikud sõlmed ja tihendid paremini tunda. Rindu on soovitatav kombelda lamavas asendis. Kahtlaste tunnuste leidmisel tuleb kiiresti pöörduda arsti poole.

2002. aastal käivitati Eestis mammograafilise sõeluuringu programm rinnavähi varajaseks avastamiseks 45–59-aastastel naistel. Naisi kutsutakse uuringule kirjalike kutsetega aastakäikude kaupa. Kui naine on saanud sellise kutse, on tal kindlasti soovitatav ja vajalik sõeluuringus osaleda.

Iga rinnavähihaige jaoks on olemas ravivõimalus, mis oleneb sellest, kui kaugele haigus on arenenud. Mida varem haigus avastatakse, seda parem on ravi tulemus. Rinnavähi puhul rakendatakse nii kirurgilist, keemia-, hormoon- kui kiiritusravi.

Tänapäeval on peamiseks ravimeetodiks kirurgiline ravi. Kasutatakse kaht põhilist meetodit: 1) nn rinda säilitav ravi ja 2) kogu rinna eemaldamine (mastektoomia).

Rinda säilitava ravi korral eemaldatakse kasvaja tervete kudede piires, samuti kaenlaalused lümfisõlmed. Seejärel kiiritatakse allesjäänud rinnaosa, et hävitada vähirakud, mis võisid rinda jääda, kuna nad ei olnud operatsiooni käigus avastatavad. Selline ravi on võimalik varajases staadiumis avastatud rinnavähi korral. Ülejäänud juhtudel eemaldatakse kogu rind koos kaenlaaluste lümfisõlmedega. Sel puhul kasutatakse operatsioonijärgset kiiritusravi ainult kõrge riskiga vähi korral. Kiiritust rakendatakse veel luumetastaaside raviks.

Väga laialdaselt kasutatakse keemiaravi, mille korral manustatakse erinevaid vähirakke hävitavaid medikamente harilikult veeni. Sellisel juhul ringlevad ravimid vereringes ja hävitavad vähirakke kogu organismis. Tavaliselt toimub keemiaravi pärast kirurgilist ravi. Mõnedel juhtudel alustatakse aga rinnavähi ravi keemiaraviga. Seda tehakse sellistel juhtudel, kui kasvaja on avastatud kaugele arenenud staadiumis. Keemiaravi aitab kasvaja mõõtmeid vähendada, seejärel on võimalik rakendada kirurgilist ravi.

Juhul kui rinnavähihaige on HER2-posi- tiivne, rakendatakse bioloogilist ravi monoklonaalse raviantikehaga trastuzumab. HER2-positiivsus tähendab HER2-geeni amplifikatsiooni (rakutuumas on tavalisest rohkem HER2-geeni koopiaid). Seetõttu tekib rohkem ka HER2-valku ning rakud kasvavad ja jagunevad kiiremini kui normaalsed rakud. Bioloogilist ravi kasutatakse nii operatsiooni eel kui järel, aga ka kaugele arenenud ehk metastaatilise rinnavähi ravis. Bioloogilist ravi kombineeritakse sageli keemia- ja hormoonraviga.

Hormoonravi tehakse erinevate kasvajavastaste hormoonipreparaatidega vaid hormoonitundlikele haigetele. Hormoonitundlikkus tähendab spetsiaalsete valkude ehk östrogeeni- ja/või progesterooniretseptorite olemasolu kasvajakoes. Haiguse prognoos sõltub kasvaja leviku ulatusest ning teistest kliinilistest, patoloogilistest ja molekulaarsetest teguritest.

Nõuanded sel teemal

Emakakaela rakumuutused, HPV ja rasedus

Mul on juba pikka aega olnud emakakaelal rakumuutused (ASCUS, CIN I-II) ja samuti on leitud kaks keskmise riskiga HPV tüve. Olen olnud mitu aastat jälgimisel ja pidanud tegema iga poole aasta tagant kolposkoopia ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 30-aastane

Rasedaid ei vaktsineerita HPV viiruste vastu ega teostata ka konisatsioone. Nii, et jääte jälgimisele kuni raseduse lõpuni, siis ...

Loe edasi

Munasarja tsüst

Tere!
Günekoloogi vastuvõtul avastati paremas munasarjas paksuseinaline tsüst 5 x 4 cm vaba vedelik 8mm. Analüüsides CA 125 ja HE4 tõusu ei ole. Peale analüüside võtmist paar päeva hiljem algas verejooks ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 52-aastane

Tsüst ehk vedelik munasarjas ehk munasarja (healoomuline)kasvaja on leitud munasarjast ja see lähtub munasarja koest. Tsüsti ...

Loe edasi

Kõrge FSH, normaalne LH

Nägin siin otsinguga üht teemat, kus kommenteerisite, et kõrge LH suhe FSH-sse viitab PCOS-ile. Minul on olukord vastupidine. FSH tsükli 4.päeval mõõdeti 15,5. Samas LH oli normaalne (7,8). Olen kodutestidega ...

Katrin Seidelberg

Vastas dr Katrin Seidelberg

Tere!
FSH on folliikuleid stimuleeriv hormoon, tänu FSH-le folliiklid munasarjas kasvavad ja nendes olevad munarakud hakkavad küpsema. LH ( luteiniseeriv hormoon hormoon) mõjul toimub folliiklite ...

Loe edasi

beebipillid ja depressioon

Hakkasin Jeanine pille võtma märtsis (esimest korda elus). Algselt oli kõrvaltoime vaid iiveldus, arsti sõnul pidavat see kaduma kahe esimese kuuga. Kolm nädalat oli väga tugev, siis taandus ja nüüd tuleb ...

Maie Väli

Vastas dr Maie Väli

Tere! Lõpetage palun praegu nende pillide tarvitamine,kui võimalik siis tehke kaks kuud vahet. Sellel ajal hoiduge rasestumisest mehhaanilisel teel . Ka teistel noortel naistel on sageli pillide tarvitamise ...

Loe edasi

Päevade edasi lükkamine

Tere,

Kasutan aastaid juba EVRA plaastreid. Eilsest pidi hakkama plaastrivaba nädal. Kuna sõidan reisile, siis tahtsin päevi edasi lükata. Seega alustasin koheselt uute plaastridega.
Mure ...

Katrin Seidelberg

Vastas dr Katrin Seidelberg

Tere!
Menstruatsiooni saab nii plaastri, pillide kui ka tuperõngaga edasi lükata, kui pillivaba pausi mitte teha, kuid on siiski võimalik, et tekib vähene veritsus sellel perioodil. Soovitan plaastreid ...

Loe edasi

Pikk menstruatsiooni tsükkel

Tere. Mure on 13 eestade tütre pärast. 1,5 aastat tahasi hakkas menstruatsioon. Alguses kestis vaid mõned päevad siis oli paus üsna mitu kuud. Kui päevad algasid uuesti oli tsükkel 3 kuud ja üsna tugeva ...

Ülle Kadastik

Vastas dr Ülle Kadastik

Tere, noortel kui menstruatsioonid algavad võibki tsükkel olla ebaregulaarne mõned aastad.. Kollaskehahormooni võiks võtta umbes 6 kuu vältel ja võtta tsükli II pooles 10 päeva, nii iga kuu. Sellega ...

Loe edasi

uroinfektsioonid

Minul pea 2 aastat pidevad, ilma vahedeta iga kuu uroinfektsioonid( kolibakter, citrobakter, acinetobakter, enetrokokk) Esineb pidev kipitus, pakitsus, valu intiimpiirkonnas, alakõhus, külgedel. Tehtud ...

Ülle Kadastik

Vastas dr Ülle Kadastik

Tere soovitan günekoloogil võtta analüüs ureaplasma urealyticumile ja seksuaalpartner palun saatke meestearsti juurde. DR kadastik

Loe edasi

ESP

Tere
Kuidas saaksin tulla teie vastuvõtule, et siis määraksite mulle SSIR antidepressante või siis suunate mind mõne hüpnotisööri konsultatsioonile.

Arst vastas:
Vladimir Vihljajev

Vladimir Vihljajev

Vastas dr Vladimir Vihljajev

Tere! Võtke ühendus meie kliiniku registratuuriga, pange ennast kirja ja tulge vastuvõtule. Kui soovite kiiremas korras siis toimub tasuline visiit, kui nõus oodata siis võite tulla HK visiidile ...

Loe edasi

ESP

Tere
Minu mureks on ESP, ehk siis ei kesta suguakt piisavalt kaua. Olen selle leevendamiseks käinud eesnaha lõikusel, kuid sellest pole olnud väga palju abi. Viimasel ajal olen kasutanud tuimestavat ...

Vladimir Vihljajev

Vastas dr Vladimir Vihljajev

Tere! ESP on väga palju levinud! Tegelikult see ei ole haigus vaid see on normi variant ehk liiga kõrge eesnaha (suguti otsa) tundlikus. Selleks vähendamiseks kasutakse kas lokaalsed ravimeid ...

Loe edasi

Emaka müoom

Müoom 5cm .Väga vererohked,klompidega päevad mitu aastat.Arsti soovitusel hakkasin tegema Depo-Provera süste.Nelja kuuga (4kuud süste teinud)on lisandunud 8kg,nüüd siis ülekaaluline juba.Aastaid olnud ...

Maie Väli

Vastas dr Maie Väli

Tere! 5 cm läbimõõduga müoom ei ole väga suur,aga põhjustab verejooksu. Depo-Provera on kaunis aegunud ravimeetod ja põhjustab tõepoolest lisakilosid. Mina soovitan süstide asemel kasutada emakasisest ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi