Rinnavähk Autor: Vahur Valvere

Rinnavähk on Euroopas, Põhja-Ameerikas, Austraalias ja Uus-Meremaal naistel kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja. Ka Eesti naistel diagnoositakse seda kasvajat kõige enam. 2006. aasta andmetel haigestus Eestis rinnavähki 598 naist, haigestunute arv on aasta-aastalt suurenenud. Rinnavähi tekke risk on seotud keskkonna ja elustiiliga. On leitud mitmeid riskitegureid, millest enamik on siiski mõõduka toimega. Näiteks korduvad sünnitused vähendavad rinnavähiriski, samas kui varajane menarhe (esimene menstruatsioon) ja hiline menopaus seda suurendavad.

Rahvusvahelised võrdlusuuringud viitavad toitumisharjumuste olulisusele rinnavähi riskitegurina, kuid selget seost rinnavähki haigestumise ja rasva osakaalu vahel toidus ei ole kindlaks tehtud. Riski vähendamiseks on soovitatav vältida rasvarikkaid toite ja alkoholi. Kehalist aktiivsust seostatakse samuti rinnavähiriski vähenemisega.

Suukaudsete rasestumisvastaste preparaatide kasutamise ja rinnavähi vahel pole otsest seost seni leitud, samas on laialdastes ravimiuuringutes tõdetud mõningast rinnavähiriski tõusu hormoonasendusravi pikaajalisel kasutamisel. Kõrget naissuguhormoonide – östrogeenide nivood postmenopausis naistel on samuti seostatud rinnavähiriski tõusuga. Ilmselgelt suurendab haigestumise ohtu radioaktiivne kiirgus.

Rinnavähi esinemine 1. või 2. astme veresugulasel (nt emal ja vanaemal) tõstab rinnavähiriski 2–3-kordseks, rinnavähk emal ja õel, eriti nooremas eas, suurendab aga riski 5–10 korda. Enamiku rinnanäärme healoomuliste haigusseisundite korral (nt fibroadenoom) ei ole suurenenud vähiriski täheldatud. Kui ühes rinnas on vähk olnud, on risk ka teise rinna haigestumiseks. Rinnavähk ei põhjusta varajases staadiumis vaevusi ega valu. On aga mõningaid sümptomeid, mis vähi korral ilmnevad ning mille tekkimisel peaks naine kiiresti pöörduma perearsti poole, kes suunab ta kontrollile onkoloogi juurde. Nendeks iseloomulikeks tunnusteks on: 1) rinda tekkinud sõlmed või tihendid, 2) rindade suuruse erinevus, mis on kujunenud viimasel ajal, 3) käte ülestõstmisel ilmnev rindade erinev kuju, 4) rinnanibu sissetõmme, 5) nahamuutused rinnanibu ümbruses, 6) eritus ühest nibust, 7) rinna punetus, 8) kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemine.

Diagnoosi täpsustamiseks korraldab arst rindade röntgenuuringu – mammograafia. Lisaks võetakse kahtlasest kohast peene süstlanõelaga materjali mikroskoopiliseks uuringuks. Kui ka siis pole diagnoos selge, tehakse nn diagnostiline operatsioon, mis seisneb vähikahtlase koha kirurgilises eemaldamises ja saadud materjali histoloogilises uuringus.  Kui rinnavähk on kindlaks tehtud, järgnevad lisauuringud, et määrata vähi leviku ulatus, st kas organismi teistes osades on “tütarkasvajaid” ehk metastaase. Kopsumetastaaside välistamiseks tehakse kopsudest röntgeniülesvõte. Maksa- ja teiste kõhuõõneelundite metastaase saab avastada ultraheliuuringu, luumetastaase radioisotoopuuringu abil. 

Enamik spetsialiste on seisukohal, et naistel, kes riskirühma ei kuulu ja kellel ei esine vähile viitavaid sümptomeid, peaks tegema 30. ja 40. eluaasta vahel nn baasmammograafia, et hiljem oleks rinnavähi kahtluse korral olemas võrdlusmaterjal. Alates 40. eluaastast tuleks mammograafia teha kord kahe aasta tagant. Riskirühma kuuluvatel naistel tuleb end kontrollida sagedamini, kusjuures kuulumine perekondliku riski rühma eeldab uuringuid spetsialiseeritud keskustes. Peale selle peaksid kõik naised ise oma rindu regulaarselt kord kuus kontrollima. Menstrueerivatel naistel on selleks parim aeg nädal pärast menstruatsiooni, sest siis on rinnad kõige vähem turses. Postmenopausis (mittemenstrueerivad) naised peaksid seda tegema mingil kindlal kuupäeval kord kuus. 

Enesevaatlusel on kõigepealt soovitatav oma rindu peegli ees uurida. Tähelepanu tuleks pöörata sellistele sümptomitele nagu rindade  kuju  ja  suuruse  muutused,  nibu sissetõmme, koorikute ja haavandite teke rinnanibule, rinna punetus ja eritis rinnanibust. Seejärel peaks rindu komplema, et avastada sinna tekkinud tihendeid ja sõlmi. Hea oleks seda teha saunas või vannis käies, sest seebitatud rindadel on võimalikud sõlmed ja tihendid paremini tunda. Rindu on soovitatav kombelda lamavas asendis. Kahtlaste tunnuste leidmisel tuleb kiiresti pöörduda arsti poole.

2002. aastal käivitati Eestis mammograafilise sõeluuringu programm rinnavähi varajaseks avastamiseks 45–59-aastastel naistel. Naisi kutsutakse uuringule kirjalike kutsetega aastakäikude kaupa. Kui naine on saanud sellise kutse, on tal kindlasti soovitatav ja vajalik sõeluuringus osaleda.

Iga rinnavähihaige jaoks on olemas ravivõimalus, mis oleneb sellest, kui kaugele haigus on arenenud. Mida varem haigus avastatakse, seda parem on ravi tulemus. Rinnavähi puhul rakendatakse nii kirurgilist, keemia-, hormoon- kui kiiritusravi.

Tänapäeval on peamiseks ravimeetodiks kirurgiline ravi. Kasutatakse kaht põhilist meetodit: 1) nn rinda säilitav ravi ja 2) kogu rinna eemaldamine (mastektoomia).

Rinda säilitava ravi korral eemaldatakse kasvaja tervete kudede piires, samuti kaenlaalused lümfisõlmed. Seejärel kiiritatakse allesjäänud rinnaosa, et hävitada vähirakud, mis võisid rinda jääda, kuna nad ei olnud operatsiooni käigus avastatavad. Selline ravi on võimalik varajases staadiumis avastatud rinnavähi korral. Ülejäänud juhtudel eemaldatakse kogu rind koos kaenlaaluste lümfisõlmedega. Sel puhul kasutatakse operatsioonijärgset kiiritusravi ainult kõrge riskiga vähi korral. Kiiritust rakendatakse veel luumetastaaside raviks.

Väga laialdaselt kasutatakse keemiaravi, mille korral manustatakse erinevaid vähirakke hävitavaid medikamente harilikult veeni. Sellisel juhul ringlevad ravimid vereringes ja hävitavad vähirakke kogu organismis. Tavaliselt toimub keemiaravi pärast kirurgilist ravi. Mõnedel juhtudel alustatakse aga rinnavähi ravi keemiaraviga. Seda tehakse sellistel juhtudel, kui kasvaja on avastatud kaugele arenenud staadiumis. Keemiaravi aitab kasvaja mõõtmeid vähendada, seejärel on võimalik rakendada kirurgilist ravi.

Juhul kui rinnavähihaige on HER2-posi- tiivne, rakendatakse bioloogilist ravi monoklonaalse raviantikehaga trastuzumab. HER2-positiivsus tähendab HER2-geeni amplifikatsiooni (rakutuumas on tavalisest rohkem HER2-geeni koopiaid). Seetõttu tekib rohkem ka HER2-valku ning rakud kasvavad ja jagunevad kiiremini kui normaalsed rakud. Bioloogilist ravi kasutatakse nii operatsiooni eel kui järel, aga ka kaugele arenenud ehk metastaatilise rinnavähi ravis. Bioloogilist ravi kombineeritakse sageli keemia- ja hormoonraviga.

Hormoonravi tehakse erinevate kasvajavastaste hormoonipreparaatidega vaid hormoonitundlikele haigetele. Hormoonitundlikkus tähendab spetsiaalsete valkude ehk östrogeeni- ja/või progesterooniretseptorite olemasolu kasvajakoes. Haiguse prognoos sõltub kasvaja leviku ulatusest ning teistest kliinilistest, patoloogilistest ja molekulaarsetest teguritest.

Nõuanded sel teemal

CA 125 testi tulemuse tähendus

Mulle tehti aprillis 2017 emakakaela konisatsioon, ja sellest ajast peale olen jälgimisel olnud. Peale konsiatsiooni tehti ka kõik vaktsiinid. Viimane kontroll oli novembris 2018, nüüd paari kuu pärast ...

Katrin Seidelberg

Vastas dr Katrin Seidelberg

Tere!
Olete jälgimisel peale konisatsiooni. Kuna aasta tagasi said tehtud viimased analüüsid, siis 1-2 kuu pärast pöörduge uuesti analüüsideks ( PAP test ja HPV PCR). Kui analüüsid on korras, siis ...

Loe edasi

Menstruatsiooni ärajäämine ning alakõhuvalud

Tere!

Kirjutan seoses murega, et menstruatsioon on juba 11 päeva hiljaks jäänud (49 päev), kuid PMS sümptomid algasid juba 9 päeva tagasi (krambid alakõhus, kõhukinnisus, akne, motivatsiooni ...

Ülle Kadastik

Vastas dr Ülle Kadastik

Tere ,ilmslet ikkagi hormonaalsed kõikumised ja kilpnääre omab suurt osa. Soovitaks teha täiendavad hormonaalsed uuringud, selleks peate külastama günekoloogi.DR Kadastik

Loe edasi

Evra plaastrid

Kui ma paigaldan plaastri esimesel mensese päeval,siis mitmendal päeval peale plaastri paigaldamist .võin olla vahekorras.et ei peaks kasutama kondoomi ?

Katrin Seidelberg

Vastas dr Katrin Seidelberg

Tere!

Kui paigaldad esimese plaastri 1. menstruatsiooni päeval, on rasestumisvastane kaitse garanteeritud ja lisa-kaitsevahendeid ei pea kasutama. Kui paigaldad 1. plaastri järgnevatel mensturatsiooni ...

Loe edasi

Pillid

Tere! Võtan Sibylla plus tablette. Vahekorras olin kolmapäeval ja reedel unustasin võtta tableti hommikul. Võtsin selle 16 tundi hiljem õhtul. Tablett oli esimese rea viimane. Kui suur tõenäosus on, et ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 30-aastane

Kui unustada antibeebipilli tarvitamine, siis tuleks võtta kohe kui meelde tuleb ja jätkata edasi tavapäraselt skeemi 21+7 järgi. ...

Loe edasi

Rasestumisvastased plaastrid ja menstruatsioon

Selline mure on et hiljuti tegin aborti tabletiga ning see sai läbi 1.Augustil. Peale aborti hakkasin kasutama rasestumisvastaseid plaastreid ja kui ma õigesti mäletan siis plaastri kasutamise esimese ...

Maie Väli

Vastas dr Maie Väli

Tere!See võib osaliselt olla seotud tablettabordiga,aga pigem siiski plaastrite ebaõiges kasutamises.
Tehke nüüd üks plaastrivaba nädal ja siis alustage uuesti.
Edu soovides,Maie Väli

Loe edasi

Beebipillide ja teiste ravimite koosmõjud

Tere

Hakkasin võtma topiramaati ja sellel on infolehel kirjas "Topiramate Orion võib vähendada rasestumisvastaste tablettide
mõju". Mu hetkel võetav beebipill on Sibilla plus. Kirjutasin ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 31-aastane

Kombineeritud hormonaalne kontratseptiiv KHK antibeebipillid Sibilla Plus on uued ja head antibeebipillid, kuna neil on näidustus ...

Loe edasi

Klamüüdia

Tere,

Endine parner teatas, et tal on klamüüdia ning ei tea, millal selle saada võis. Olen koos uue parnteriga olnud pea aasta, mingisuguseid erilisi tundemärke suguhaiguse osas pole täheldanud. ...

Katrin Seidelberg

Vastas dr Katrin Seidelberg

Tere!
On täiesti võimalik, et nii Teie kui ka Teie uus partner pole klamüüdiaga nakatunud. Kui seksuaalpartner on nakatunud klamüüdiasse, siis võimalus kaitsmata vahekorras nakatuda on 80%- seega ...

Loe edasi

kõhu valu

Päris alakõhus valu,see on tuim valu ja häiriv. Eile läks üle aga täna hommikul taas tagasi.

Katrin Seidelberg

Vastas dr Katrin Seidelberg

Tere!
Alakõhuvalude põhjusi on väga palju. Naistel postmenopausis on alakõhuvalu seotud kõige sagedamini sooltega ( soole ärritussündroom, gaasid, sooltepõletik, kasvaja) . Pöörduga kõigepealt perearsti ...

Loe edasi

Tsükkel

Viimase aasta jooksul on mul tekkinud pms ja elu sassi löönud. Päevad on käinud mul korrapäraselt. Nüüd hiljuti hakkasin ma kasutama kuningakepiõlikapsleid, et pmsi leevendada. Nüüd aga on mul päevad 5 ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 27-aastane

Psühholoogide soovitatud küsimus: millistel faktidel põhineb diagnoos?
Kui rasedustest on negatiivne, siis on tegemist ...

Loe edasi

Pruunikas määrimine peale päevi

Tere!

Olen vahekorras olnud alates august 2018 (esimene kord) ning sellest ajast saadik kasutanud vahekorra ajal alati kondoomi. Juunis andis naistearst kontrolli minnes nõu, et kasutada tuperõngast. ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 19-aastane

Raviarstil on õigus, vererohkete menstruatsioonide raviks neile, kes soovivad rasedusest hoiduda, on valikmeetod KHK kombineeritud ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi