Rinnavähk Autor: Vahur Valvere

Rinnavähk on Euroopas, Põhja-Ameerikas, Austraalias ja Uus-Meremaal naistel kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja. Ka Eesti naistel diagnoositakse seda kasvajat kõige enam. 2006. aasta andmetel haigestus Eestis rinnavähki 598 naist, haigestunute arv on aasta-aastalt suurenenud. Rinnavähi tekke risk on seotud keskkonna ja elustiiliga. On leitud mitmeid riskitegureid, millest enamik on siiski mõõduka toimega. Näiteks korduvad sünnitused vähendavad rinnavähiriski, samas kui varajane menarhe (esimene menstruatsioon) ja hiline menopaus seda suurendavad.

Rahvusvahelised võrdlusuuringud viitavad toitumisharjumuste olulisusele rinnavähi riskitegurina, kuid selget seost rinnavähki haigestumise ja rasva osakaalu vahel toidus ei ole kindlaks tehtud. Riski vähendamiseks on soovitatav vältida rasvarikkaid toite ja alkoholi. Kehalist aktiivsust seostatakse samuti rinnavähiriski vähenemisega.

Suukaudsete rasestumisvastaste preparaatide kasutamise ja rinnavähi vahel pole otsest seost seni leitud, samas on laialdastes ravimiuuringutes tõdetud mõningast rinnavähiriski tõusu hormoonasendusravi pikaajalisel kasutamisel. Kõrget naissuguhormoonide – östrogeenide nivood postmenopausis naistel on samuti seostatud rinnavähiriski tõusuga. Ilmselgelt suurendab haigestumise ohtu radioaktiivne kiirgus.

Rinnavähi esinemine 1. või 2. astme veresugulasel (nt emal ja vanaemal) tõstab rinnavähiriski 2–3-kordseks, rinnavähk emal ja õel, eriti nooremas eas, suurendab aga riski 5–10 korda. Enamiku rinnanäärme healoomuliste haigusseisundite korral (nt fibroadenoom) ei ole suurenenud vähiriski täheldatud. Kui ühes rinnas on vähk olnud, on risk ka teise rinna haigestumiseks. Rinnavähk ei põhjusta varajases staadiumis vaevusi ega valu. On aga mõningaid sümptomeid, mis vähi korral ilmnevad ning mille tekkimisel peaks naine kiiresti pöörduma perearsti poole, kes suunab ta kontrollile onkoloogi juurde. Nendeks iseloomulikeks tunnusteks on: 1) rinda tekkinud sõlmed või tihendid, 2) rindade suuruse erinevus, mis on kujunenud viimasel ajal, 3) käte ülestõstmisel ilmnev rindade erinev kuju, 4) rinnanibu sissetõmme, 5) nahamuutused rinnanibu ümbruses, 6) eritus ühest nibust, 7) rinna punetus, 8) kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemine.

Diagnoosi täpsustamiseks korraldab arst rindade röntgenuuringu – mammograafia. Lisaks võetakse kahtlasest kohast peene süstlanõelaga materjali mikroskoopiliseks uuringuks. Kui ka siis pole diagnoos selge, tehakse nn diagnostiline operatsioon, mis seisneb vähikahtlase koha kirurgilises eemaldamises ja saadud materjali histoloogilises uuringus.  Kui rinnavähk on kindlaks tehtud, järgnevad lisauuringud, et määrata vähi leviku ulatus, st kas organismi teistes osades on “tütarkasvajaid” ehk metastaase. Kopsumetastaaside välistamiseks tehakse kopsudest röntgeniülesvõte. Maksa- ja teiste kõhuõõneelundite metastaase saab avastada ultraheliuuringu, luumetastaase radioisotoopuuringu abil. 

Enamik spetsialiste on seisukohal, et naistel, kes riskirühma ei kuulu ja kellel ei esine vähile viitavaid sümptomeid, peaks tegema 30. ja 40. eluaasta vahel nn baasmammograafia, et hiljem oleks rinnavähi kahtluse korral olemas võrdlusmaterjal. Alates 40. eluaastast tuleks mammograafia teha kord kahe aasta tagant. Riskirühma kuuluvatel naistel tuleb end kontrollida sagedamini, kusjuures kuulumine perekondliku riski rühma eeldab uuringuid spetsialiseeritud keskustes. Peale selle peaksid kõik naised ise oma rindu regulaarselt kord kuus kontrollima. Menstrueerivatel naistel on selleks parim aeg nädal pärast menstruatsiooni, sest siis on rinnad kõige vähem turses. Postmenopausis (mittemenstrueerivad) naised peaksid seda tegema mingil kindlal kuupäeval kord kuus. 

Enesevaatlusel on kõigepealt soovitatav oma rindu peegli ees uurida. Tähelepanu tuleks pöörata sellistele sümptomitele nagu rindade  kuju  ja  suuruse  muutused,  nibu sissetõmme, koorikute ja haavandite teke rinnanibule, rinna punetus ja eritis rinnanibust. Seejärel peaks rindu komplema, et avastada sinna tekkinud tihendeid ja sõlmi. Hea oleks seda teha saunas või vannis käies, sest seebitatud rindadel on võimalikud sõlmed ja tihendid paremini tunda. Rindu on soovitatav kombelda lamavas asendis. Kahtlaste tunnuste leidmisel tuleb kiiresti pöörduda arsti poole.

2002. aastal käivitati Eestis mammograafilise sõeluuringu programm rinnavähi varajaseks avastamiseks 45–59-aastastel naistel. Naisi kutsutakse uuringule kirjalike kutsetega aastakäikude kaupa. Kui naine on saanud sellise kutse, on tal kindlasti soovitatav ja vajalik sõeluuringus osaleda.

Iga rinnavähihaige jaoks on olemas ravivõimalus, mis oleneb sellest, kui kaugele haigus on arenenud. Mida varem haigus avastatakse, seda parem on ravi tulemus. Rinnavähi puhul rakendatakse nii kirurgilist, keemia-, hormoon- kui kiiritusravi.

Tänapäeval on peamiseks ravimeetodiks kirurgiline ravi. Kasutatakse kaht põhilist meetodit: 1) nn rinda säilitav ravi ja 2) kogu rinna eemaldamine (mastektoomia).

Rinda säilitava ravi korral eemaldatakse kasvaja tervete kudede piires, samuti kaenlaalused lümfisõlmed. Seejärel kiiritatakse allesjäänud rinnaosa, et hävitada vähirakud, mis võisid rinda jääda, kuna nad ei olnud operatsiooni käigus avastatavad. Selline ravi on võimalik varajases staadiumis avastatud rinnavähi korral. Ülejäänud juhtudel eemaldatakse kogu rind koos kaenlaaluste lümfisõlmedega. Sel puhul kasutatakse operatsioonijärgset kiiritusravi ainult kõrge riskiga vähi korral. Kiiritust rakendatakse veel luumetastaaside raviks.

Väga laialdaselt kasutatakse keemiaravi, mille korral manustatakse erinevaid vähirakke hävitavaid medikamente harilikult veeni. Sellisel juhul ringlevad ravimid vereringes ja hävitavad vähirakke kogu organismis. Tavaliselt toimub keemiaravi pärast kirurgilist ravi. Mõnedel juhtudel alustatakse aga rinnavähi ravi keemiaraviga. Seda tehakse sellistel juhtudel, kui kasvaja on avastatud kaugele arenenud staadiumis. Keemiaravi aitab kasvaja mõõtmeid vähendada, seejärel on võimalik rakendada kirurgilist ravi.

Juhul kui rinnavähihaige on HER2-posi- tiivne, rakendatakse bioloogilist ravi monoklonaalse raviantikehaga trastuzumab. HER2-positiivsus tähendab HER2-geeni amplifikatsiooni (rakutuumas on tavalisest rohkem HER2-geeni koopiaid). Seetõttu tekib rohkem ka HER2-valku ning rakud kasvavad ja jagunevad kiiremini kui normaalsed rakud. Bioloogilist ravi kasutatakse nii operatsiooni eel kui järel, aga ka kaugele arenenud ehk metastaatilise rinnavähi ravis. Bioloogilist ravi kombineeritakse sageli keemia- ja hormoonraviga.

Hormoonravi tehakse erinevate kasvajavastaste hormoonipreparaatidega vaid hormoonitundlikele haigetele. Hormoonitundlikkus tähendab spetsiaalsete valkude ehk östrogeeni- ja/või progesterooniretseptorite olemasolu kasvajakoes. Haiguse prognoos sõltub kasvaja leviku ulatusest ning teistest kliinilistest, patoloogilistest ja molekulaarsetest teguritest.

Nõuanded sel teemal

Veritsus

Tere!Novembris 2016 a. venis esmakordselt mentruatsioon väga pikaks (ilmselt tegemist algavate ealiste iseärasustega)

Maie Väli

Vastas dr Maie Väli

Tere! Ilmselt on siin tegemist düsfunktsionaalse veritsushäirega.Sageli esineb see enne menopausi,millal domineerivad anovulatoorsed tsüklid ja kollaskeha vaegtalitlus.Kuigi emakaõõne uuringul patoloogiat ...

Loe edasi

Munasarjad

Tere! Mul eemaldati vasakult munasarjalt seroosne tsüst 5x7x7cm. Operatsiooni käigus selgus, et vasak munasari oli pöördunud ümber oma telje ja munajuha oli pingul üle tsüsti. Lisaks oli operatsiooni kokkuvõttes ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 33-aastane

Tore, et küsite, see rahustab: tubli kirurg-günekoloog, kel õnnestus nn "päästa" vasak munasari ja vasak munajuha. Loodame, et ...

Loe edasi

Valud alakõhus ja suurenenud voolus.

Tere.Mulle paigaldati 2 kuud tagasi spiraal nova T nüüd paar päeva tagasi tekkisid tugevad alakõhuvalud ja suurenes tupevoolus mis on läbipaistev.Kas mul on tekkinud põletik?

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 29-aastane

Teie kahtlus on õige, põletikud tuleks välistada. Vajalikud uuringud sugulisel teel levivatele haigustele, sest spiraalidega ...

Loe edasi

laktobatsillid

Mul püsib peale uroinfektsioonide pikka ravi antibiootikumidega kipitus, pakitsus all ja ebamugav ja segav kipitav valu ka seljas ja kõhus. Günekoloog arvas, et peale pikka antibiootikumikuuri võib seen ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 60-aastane

Olen teie väidetega nõus. On selge, et tegemist on ealiste muutustega ehk östrogeendefitsiitse urogenitaalatroofiaga ehk tupekuivusega, ...

Loe edasi

Erektsioonihäire

Tere, nimelt on mul erektsioonihäired. Seksuaalvahekorras olles, erektsioonid pole üldse nii kõvad ning üldjuhul vajuvad ära. Eriti enne penetratsiooni või siis kondoomi pealepanekul(kondoom võtab momendist ...

Vladimir Vihljajev

Vastas dr Vladimir Vihljajev

Tere! Teie juttu järgi on teil nn ebaõnnestumist ootuse sündroom, ehk kui midagi ebaõnnestus siis mees kardab et see kordub ja nii ongi ehk kordub. Ja mida rohkem seda karta seda rohkem see oht ...

Loe edasi

Veritsus!

Tere, mul olid päevad 26-29 detsember 2016 ja täna (10 jaanuar 2017) oli keset päeva verejooks. Mitte väga tugev ega palju aga siiski.. Mul on hetkel põskkoopapõletik ja võtan amoxicilini ja cirrust, lisaks ...

Ülle Kadastik

Vastas dr Ülle Kadastik

Tere
selline veritsus suure tõenäosusega seotud põletikuga. Jätkake pillide võtmist skeemi järgi ja kui tõesti veritsus jätkub alles siis pöörduge arsti poole. DRKadastik

Loe edasi

Alakõhu pakitsus Ja tuim valu

Tere. Olen 30 aastane mittesuitsetav naine. Yks laps (2a10k). Nimelt on Mul viimasel ajal olnud alakohus pakitsus Ja Nagu survetunne, tuim valu. Umbes 1.5 kuud tagasi olid Mul ka vaikseid Nagu torked paremal ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,

olete tubli, et väljendate selgelt oma muret. Vastab tõele, munasarja vähki on raske, isegi võimatu, väga varakult diagnoosida. Ultrahelis ei pruugi mingit leidu olla. Tasuta ...

Loe edasi

Raseduse käigus tehtud analüüside tulemused

Sain novembris teada, et olen lapseootel (pärast umbes aastast proovimist) ning läksin 7ndal detsembril ämmaemanda juurde, kes kinnitas seda, nägi 6+2 ära isegi südametöö ning võttis erinevad proovid. ...

Katrin Seidelberg

Vastas dr Katrin Seidelberg

Tere!
Raseduse peetumisi esineb kõige sagedamini varases raseduse järgus, kuni 10. rasedusnädalani. Raseduse peetumise põhjuseks on 90% juhtudest embrüo kromosoomianomaalia. Kahjuks pole võimalik ...

Loe edasi

Streptokokk

Käisin hiljuti günekoloogi juures ja külvis leiti Streptokokk bakter beta -haem F kolme plussiga, mis tundlik ainult Penitcillinile. Kuna olen väga pikalt ( üle aasta) ja pidevalt vaevelnud uroinfektsioonide ...

Maie Väli

Vastas dr Maie Väli

Tere! Teil esinev vulvovaginiit peaks alluma kõige paremini intermiteeruvale seenevastasele ravile. Ilmselt on tegemist organismi ülitundlikkusega Candida antigeeni suhtes.kuigi pärmseene külv võib anda ...

Loe edasi

2 aastane tütar masturbeerib

Tere. Minu mure seisneb selles, et minu 2 aastane (1 kuu pärast 3 a) tütar masturbeerib. Alguse sai see umbes siis kui ta oli pooleteise aastane. Vähemasti siis ma märkasin seda veidrat tegevust aga väga ...

Lemme Haldre

Vastas dr Lemme Haldre

Tere
Kasvataja sõnad, et see on möödub käitumine, ongi hea soovitus. Liigne tähelepanu võib käitumist hoopis suurendada. Soovitan laenutada ja lugeda ka Raisa Caicciatore raamatut "Laste seksuaalkasvatus" ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi