Rinnavähk Autor: Vahur Valvere

Rinnavähk on Euroopas, Põhja-Ameerikas, Austraalias ja Uus-Meremaal naistel kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja. Ka Eesti naistel diagnoositakse seda kasvajat kõige enam. 2006. aasta andmetel haigestus Eestis rinnavähki 598 naist, haigestunute arv on aasta-aastalt suurenenud. Rinnavähi tekke risk on seotud keskkonna ja elustiiliga. On leitud mitmeid riskitegureid, millest enamik on siiski mõõduka toimega. Näiteks korduvad sünnitused vähendavad rinnavähiriski, samas kui varajane menarhe (esimene menstruatsioon) ja hiline menopaus seda suurendavad.

Rahvusvahelised võrdlusuuringud viitavad toitumisharjumuste olulisusele rinnavähi riskitegurina, kuid selget seost rinnavähki haigestumise ja rasva osakaalu vahel toidus ei ole kindlaks tehtud. Riski vähendamiseks on soovitatav vältida rasvarikkaid toite ja alkoholi. Kehalist aktiivsust seostatakse samuti rinnavähiriski vähenemisega.

Suukaudsete rasestumisvastaste preparaatide kasutamise ja rinnavähi vahel pole otsest seost seni leitud, samas on laialdastes ravimiuuringutes tõdetud mõningast rinnavähiriski tõusu hormoonasendusravi pikaajalisel kasutamisel. Kõrget naissuguhormoonide – östrogeenide nivood postmenopausis naistel on samuti seostatud rinnavähiriski tõusuga. Ilmselgelt suurendab haigestumise ohtu radioaktiivne kiirgus.

Rinnavähi esinemine 1. või 2. astme veresugulasel (nt emal ja vanaemal) tõstab rinnavähiriski 2–3-kordseks, rinnavähk emal ja õel, eriti nooremas eas, suurendab aga riski 5–10 korda. Enamiku rinnanäärme healoomuliste haigusseisundite korral (nt fibroadenoom) ei ole suurenenud vähiriski täheldatud. Kui ühes rinnas on vähk olnud, on risk ka teise rinna haigestumiseks. Rinnavähk ei põhjusta varajases staadiumis vaevusi ega valu. On aga mõningaid sümptomeid, mis vähi korral ilmnevad ning mille tekkimisel peaks naine kiiresti pöörduma perearsti poole, kes suunab ta kontrollile onkoloogi juurde. Nendeks iseloomulikeks tunnusteks on: 1) rinda tekkinud sõlmed või tihendid, 2) rindade suuruse erinevus, mis on kujunenud viimasel ajal, 3) käte ülestõstmisel ilmnev rindade erinev kuju, 4) rinnanibu sissetõmme, 5) nahamuutused rinnanibu ümbruses, 6) eritus ühest nibust, 7) rinna punetus, 8) kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemine.

Diagnoosi täpsustamiseks korraldab arst rindade röntgenuuringu – mammograafia. Lisaks võetakse kahtlasest kohast peene süstlanõelaga materjali mikroskoopiliseks uuringuks. Kui ka siis pole diagnoos selge, tehakse nn diagnostiline operatsioon, mis seisneb vähikahtlase koha kirurgilises eemaldamises ja saadud materjali histoloogilises uuringus.  Kui rinnavähk on kindlaks tehtud, järgnevad lisauuringud, et määrata vähi leviku ulatus, st kas organismi teistes osades on “tütarkasvajaid” ehk metastaase. Kopsumetastaaside välistamiseks tehakse kopsudest röntgeniülesvõte. Maksa- ja teiste kõhuõõneelundite metastaase saab avastada ultraheliuuringu, luumetastaase radioisotoopuuringu abil. 

Enamik spetsialiste on seisukohal, et naistel, kes riskirühma ei kuulu ja kellel ei esine vähile viitavaid sümptomeid, peaks tegema 30. ja 40. eluaasta vahel nn baasmammograafia, et hiljem oleks rinnavähi kahtluse korral olemas võrdlusmaterjal. Alates 40. eluaastast tuleks mammograafia teha kord kahe aasta tagant. Riskirühma kuuluvatel naistel tuleb end kontrollida sagedamini, kusjuures kuulumine perekondliku riski rühma eeldab uuringuid spetsialiseeritud keskustes. Peale selle peaksid kõik naised ise oma rindu regulaarselt kord kuus kontrollima. Menstrueerivatel naistel on selleks parim aeg nädal pärast menstruatsiooni, sest siis on rinnad kõige vähem turses. Postmenopausis (mittemenstrueerivad) naised peaksid seda tegema mingil kindlal kuupäeval kord kuus. 

Enesevaatlusel on kõigepealt soovitatav oma rindu peegli ees uurida. Tähelepanu tuleks pöörata sellistele sümptomitele nagu rindade  kuju  ja  suuruse  muutused,  nibu sissetõmme, koorikute ja haavandite teke rinnanibule, rinna punetus ja eritis rinnanibust. Seejärel peaks rindu komplema, et avastada sinna tekkinud tihendeid ja sõlmi. Hea oleks seda teha saunas või vannis käies, sest seebitatud rindadel on võimalikud sõlmed ja tihendid paremini tunda. Rindu on soovitatav kombelda lamavas asendis. Kahtlaste tunnuste leidmisel tuleb kiiresti pöörduda arsti poole.

2002. aastal käivitati Eestis mammograafilise sõeluuringu programm rinnavähi varajaseks avastamiseks 45–59-aastastel naistel. Naisi kutsutakse uuringule kirjalike kutsetega aastakäikude kaupa. Kui naine on saanud sellise kutse, on tal kindlasti soovitatav ja vajalik sõeluuringus osaleda.

Iga rinnavähihaige jaoks on olemas ravivõimalus, mis oleneb sellest, kui kaugele haigus on arenenud. Mida varem haigus avastatakse, seda parem on ravi tulemus. Rinnavähi puhul rakendatakse nii kirurgilist, keemia-, hormoon- kui kiiritusravi.

Tänapäeval on peamiseks ravimeetodiks kirurgiline ravi. Kasutatakse kaht põhilist meetodit: 1) nn rinda säilitav ravi ja 2) kogu rinna eemaldamine (mastektoomia).

Rinda säilitava ravi korral eemaldatakse kasvaja tervete kudede piires, samuti kaenlaalused lümfisõlmed. Seejärel kiiritatakse allesjäänud rinnaosa, et hävitada vähirakud, mis võisid rinda jääda, kuna nad ei olnud operatsiooni käigus avastatavad. Selline ravi on võimalik varajases staadiumis avastatud rinnavähi korral. Ülejäänud juhtudel eemaldatakse kogu rind koos kaenlaaluste lümfisõlmedega. Sel puhul kasutatakse operatsioonijärgset kiiritusravi ainult kõrge riskiga vähi korral. Kiiritust rakendatakse veel luumetastaaside raviks.

Väga laialdaselt kasutatakse keemiaravi, mille korral manustatakse erinevaid vähirakke hävitavaid medikamente harilikult veeni. Sellisel juhul ringlevad ravimid vereringes ja hävitavad vähirakke kogu organismis. Tavaliselt toimub keemiaravi pärast kirurgilist ravi. Mõnedel juhtudel alustatakse aga rinnavähi ravi keemiaraviga. Seda tehakse sellistel juhtudel, kui kasvaja on avastatud kaugele arenenud staadiumis. Keemiaravi aitab kasvaja mõõtmeid vähendada, seejärel on võimalik rakendada kirurgilist ravi.

Juhul kui rinnavähihaige on HER2-posi- tiivne, rakendatakse bioloogilist ravi monoklonaalse raviantikehaga trastuzumab. HER2-positiivsus tähendab HER2-geeni amplifikatsiooni (rakutuumas on tavalisest rohkem HER2-geeni koopiaid). Seetõttu tekib rohkem ka HER2-valku ning rakud kasvavad ja jagunevad kiiremini kui normaalsed rakud. Bioloogilist ravi kasutatakse nii operatsiooni eel kui järel, aga ka kaugele arenenud ehk metastaatilise rinnavähi ravis. Bioloogilist ravi kombineeritakse sageli keemia- ja hormoonraviga.

Hormoonravi tehakse erinevate kasvajavastaste hormoonipreparaatidega vaid hormoonitundlikele haigetele. Hormoonitundlikkus tähendab spetsiaalsete valkude ehk östrogeeni- ja/või progesterooniretseptorite olemasolu kasvajakoes. Haiguse prognoos sõltub kasvaja leviku ulatusest ning teistest kliinilistest, patoloogilistest ja molekulaarsetest teguritest.

Nõuanded sel teemal

tupekuivus

Tere!
Minu lugu on päris pikk aga proovin teha kokkuvõtvalt. Olen 63.a. ja eelmine aasta tehti rinnavähi lõikus ,kiiritus ning määrati Arimidex. See ravim tekitab aga tupekuivust (kasutasin Multi-Gyn ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija

Apteegi käsimüügist ostke intiimpesugeel Lactacyd sinine, mida kasutage 1x ööpäevas, Vagisan kreem määrimiseks tupe esikule ja ureetra kanali piirkonda, uued ja head on tupekuulikesed ...

Loe edasi

PAP-test

Mida need leiud tähendavad / tähendada võivad? Millised peaksid olema edasised sammud?

(36, 2 last sünnitanud, kaebusi pole, rasedusvastest vahenditest kondoom kasutusel, muid ravimeid ei ...

Katrin Seidelberg

Vastas dr Katrin Seidelberg

Tere!
PAP analüüsi vastus on ASCUS ja AGC-NOS. See tähendab, et emakakaela lameepiteeli ja silinderepiteeli rakkudes on muutused, mis vajavad täpsustavat uuringut, kuna analüüsi põhjal pole võimalik ...

Loe edasi

Raseduse algus ja xanax

Tere,
Olen rase ja sain sellest alles teada. Päevad on ära jäänud 3 päeva. Murelikuks teeb see, et nelja viimase õhtu jooksul tarvitasin 0,25 ma Xanaxi, et parem uni oleks. Lugesin nüüd infolehelt, ...

Katrin Seidelberg

Vastas dr Katrin Seidelberg

Tere!
Xanax kuulub kesknärvisüsteemi rahustavate ravimite hulka, mida kasutatakse eelkõige ärevushäirete ravis ja minimaalne annus on siis 0,25mg 2 kuni 3 korda päevas. Olete kasutanud mõnel õhtul ...

Loe edasi

Kas antud probleemi on võimalik Eestis lahendada ja kindlaks teha?

Tarvitasin esimest korda antibeebipille (Yasminelle) 18-aastaselt. Pärast mõnda aega tarvitamist otsustasin neist loobuda, kuna tundsin end väga ebamugavalt neid tarvitades. Ka pärast nende lõpetamist ...

Maie Väli

Vastas dr Maie Väli

Tere! Analüüsite ise oma seisundit väga konkreetselt ja asjalikult. Ilmselt on erinevate spetsialistide poolt Teile õpetatud masturbeerimist.Suguelundite verevarustust parandavat Sildenafiili on tõepoolest ...

Loe edasi

Verevalum

Tere..mul on juba paar nãdalat selline verevalum..2korda olen ôrnalt pigistanud ja siis tuleb mãda veidike ja kohe hakkab verd tulema..kui nâpu peale panen on tunda et nagu mingi vãike muna oleks naha ...

Katrin Seidelberg

Vastas dr Katrin Seidelberg

Tere!
Follikuliit ehk karvanääpsu põletik on sage probleem. Selle teket soodustavad eelkõige raseerimine, depilatsioon, ebaõige hügieen ja kitsad sünteetilised riided. Mädapõletiku tekitajateks on ...

Loe edasi

Menstruatsioon hilineb

Tere!

Kasutasin aasta aega pille (esmalt Yasminelle, siis Lindynette) ning lõpetasin nende võtmise 2017. aasta novembri alguses, kuna tundsin, et need ei mõju hästi minu vaimsele tervisele ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 23-aastane

Normaalseteks menstruaaltsükliteks loetakse tsükleid 21-35 päeva, need ei vaja ravi. Alates 36. päevast on tegemist menstruatsiooni ...

Loe edasi

Vaagnapõhjalihaste nõrkus ja tihedam urineerimine

Tere.
Olen 65 aastane naine, kel on vaagnapõhjalihased nõrgenenud ja põis ei ole enam nii hea.
Märkasin Kroonikas reklaami eriti tõhusa ravimi (biostimulatsiooni preparaadi) kohta. Seal soovitatakse ...

Ülle Kadastik

Vastas dr Ülle Kadastik

Tere. Ma kindlasti ei soovita seda preparaati, kuna see pole Eestis registreeritud ja uurides ma ei saanudki päris aru, mis see täpselt on. Helistasin antud telefonile, mis ei vastanud. Selleks, et täpselt ...

Loe edasi

Valgevoolus

Tere
Minul on selline mure,et mul on valgevoolus selline kohupiimjas rohkem. Kohati ka tükiline. Sügelust ,ebameeldivat lõhna EI OLE. Värvus on valge ,kui pesule läheb,siis värvus muutub kollakaks. ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 21-aastane

Kui olete olnud vahekorras, siis tuleks esmalt välistada sugulisel teel levivad haigused. Saate ise osta laborist testid "Testi ...

Loe edasi

Hormoonid, kaalutus

*enne pille sõin 1900kcal 4-5 trenni nadals => 70kg
*päevad väga ebaregulaarsed, 2-3kuud pausi ja siis 2-3 nädalat kestev määrimine
*günekoloog tegi hormoonitestid ja ultraheli, ütles, et kõik ...

Maie Väli

Vastas dr Maie Väli

Tere! Kuna Teil esines ebaregulaarne menstruatsioon,siis m.tsükli reguleerimiseka määratud pillid olid eesmärgiga m.tsüklit reguleerida.Osadel tütarlastel tekib selle taustal polütsüstiliste munasarjade ...

Loe edasi

Ravimi kokkusobivus rasedusvastase vahendiga

Tere
Soovin teada kas ärevushäire ravim cymbalta sobib kokku rasedusvastase vahendi Nuvaringiga.
Kasutan ravimit regulaarselt 1 tablett 30 mg päevas ,nüüd soovin hakkata kasutama rasedusvastast ...

Katrin Seidelberg

Vastas dr Katrin Seidelberg

Tere!
Ärevushäirete puhul kasutatavat ravimit Cymbalta ja NuvaRingi võib kasutada koos. Cymbalta ei vähenda tuperõngas sisalduvate naissuguhormoonide toimet ja sama on ka vastupidi.

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi