Rinnavähk Autor: Vahur Valvere

Rinnavähk on Euroopas, Põhja-Ameerikas, Austraalias ja Uus-Meremaal naistel kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja. Ka Eesti naistel diagnoositakse seda kasvajat kõige enam. 2006. aasta andmetel haigestus Eestis rinnavähki 598 naist, haigestunute arv on aasta-aastalt suurenenud. Rinnavähi tekke risk on seotud keskkonna ja elustiiliga. On leitud mitmeid riskitegureid, millest enamik on siiski mõõduka toimega. Näiteks korduvad sünnitused vähendavad rinnavähiriski, samas kui varajane menarhe (esimene menstruatsioon) ja hiline menopaus seda suurendavad.

Rahvusvahelised võrdlusuuringud viitavad toitumisharjumuste olulisusele rinnavähi riskitegurina, kuid selget seost rinnavähki haigestumise ja rasva osakaalu vahel toidus ei ole kindlaks tehtud. Riski vähendamiseks on soovitatav vältida rasvarikkaid toite ja alkoholi. Kehalist aktiivsust seostatakse samuti rinnavähiriski vähenemisega.

Suukaudsete rasestumisvastaste preparaatide kasutamise ja rinnavähi vahel pole otsest seost seni leitud, samas on laialdastes ravimiuuringutes tõdetud mõningast rinnavähiriski tõusu hormoonasendusravi pikaajalisel kasutamisel. Kõrget naissuguhormoonide – östrogeenide nivood postmenopausis naistel on samuti seostatud rinnavähiriski tõusuga. Ilmselgelt suurendab haigestumise ohtu radioaktiivne kiirgus.

Rinnavähi esinemine 1. või 2. astme veresugulasel (nt emal ja vanaemal) tõstab rinnavähiriski 2–3-kordseks, rinnavähk emal ja õel, eriti nooremas eas, suurendab aga riski 5–10 korda. Enamiku rinnanäärme healoomuliste haigusseisundite korral (nt fibroadenoom) ei ole suurenenud vähiriski täheldatud. Kui ühes rinnas on vähk olnud, on risk ka teise rinna haigestumiseks. Rinnavähk ei põhjusta varajases staadiumis vaevusi ega valu. On aga mõningaid sümptomeid, mis vähi korral ilmnevad ning mille tekkimisel peaks naine kiiresti pöörduma perearsti poole, kes suunab ta kontrollile onkoloogi juurde. Nendeks iseloomulikeks tunnusteks on: 1) rinda tekkinud sõlmed või tihendid, 2) rindade suuruse erinevus, mis on kujunenud viimasel ajal, 3) käte ülestõstmisel ilmnev rindade erinev kuju, 4) rinnanibu sissetõmme, 5) nahamuutused rinnanibu ümbruses, 6) eritus ühest nibust, 7) rinna punetus, 8) kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemine.

Diagnoosi täpsustamiseks korraldab arst rindade röntgenuuringu – mammograafia. Lisaks võetakse kahtlasest kohast peene süstlanõelaga materjali mikroskoopiliseks uuringuks. Kui ka siis pole diagnoos selge, tehakse nn diagnostiline operatsioon, mis seisneb vähikahtlase koha kirurgilises eemaldamises ja saadud materjali histoloogilises uuringus.  Kui rinnavähk on kindlaks tehtud, järgnevad lisauuringud, et määrata vähi leviku ulatus, st kas organismi teistes osades on “tütarkasvajaid” ehk metastaase. Kopsumetastaaside välistamiseks tehakse kopsudest röntgeniülesvõte. Maksa- ja teiste kõhuõõneelundite metastaase saab avastada ultraheliuuringu, luumetastaase radioisotoopuuringu abil. 

Enamik spetsialiste on seisukohal, et naistel, kes riskirühma ei kuulu ja kellel ei esine vähile viitavaid sümptomeid, peaks tegema 30. ja 40. eluaasta vahel nn baasmammograafia, et hiljem oleks rinnavähi kahtluse korral olemas võrdlusmaterjal. Alates 40. eluaastast tuleks mammograafia teha kord kahe aasta tagant. Riskirühma kuuluvatel naistel tuleb end kontrollida sagedamini, kusjuures kuulumine perekondliku riski rühma eeldab uuringuid spetsialiseeritud keskustes. Peale selle peaksid kõik naised ise oma rindu regulaarselt kord kuus kontrollima. Menstrueerivatel naistel on selleks parim aeg nädal pärast menstruatsiooni, sest siis on rinnad kõige vähem turses. Postmenopausis (mittemenstrueerivad) naised peaksid seda tegema mingil kindlal kuupäeval kord kuus. 

Enesevaatlusel on kõigepealt soovitatav oma rindu peegli ees uurida. Tähelepanu tuleks pöörata sellistele sümptomitele nagu rindade  kuju  ja  suuruse  muutused,  nibu sissetõmme, koorikute ja haavandite teke rinnanibule, rinna punetus ja eritis rinnanibust. Seejärel peaks rindu komplema, et avastada sinna tekkinud tihendeid ja sõlmi. Hea oleks seda teha saunas või vannis käies, sest seebitatud rindadel on võimalikud sõlmed ja tihendid paremini tunda. Rindu on soovitatav kombelda lamavas asendis. Kahtlaste tunnuste leidmisel tuleb kiiresti pöörduda arsti poole.

2002. aastal käivitati Eestis mammograafilise sõeluuringu programm rinnavähi varajaseks avastamiseks 45–59-aastastel naistel. Naisi kutsutakse uuringule kirjalike kutsetega aastakäikude kaupa. Kui naine on saanud sellise kutse, on tal kindlasti soovitatav ja vajalik sõeluuringus osaleda.

Iga rinnavähihaige jaoks on olemas ravivõimalus, mis oleneb sellest, kui kaugele haigus on arenenud. Mida varem haigus avastatakse, seda parem on ravi tulemus. Rinnavähi puhul rakendatakse nii kirurgilist, keemia-, hormoon- kui kiiritusravi.

Tänapäeval on peamiseks ravimeetodiks kirurgiline ravi. Kasutatakse kaht põhilist meetodit: 1) nn rinda säilitav ravi ja 2) kogu rinna eemaldamine (mastektoomia).

Rinda säilitava ravi korral eemaldatakse kasvaja tervete kudede piires, samuti kaenlaalused lümfisõlmed. Seejärel kiiritatakse allesjäänud rinnaosa, et hävitada vähirakud, mis võisid rinda jääda, kuna nad ei olnud operatsiooni käigus avastatavad. Selline ravi on võimalik varajases staadiumis avastatud rinnavähi korral. Ülejäänud juhtudel eemaldatakse kogu rind koos kaenlaaluste lümfisõlmedega. Sel puhul kasutatakse operatsioonijärgset kiiritusravi ainult kõrge riskiga vähi korral. Kiiritust rakendatakse veel luumetastaaside raviks.

Väga laialdaselt kasutatakse keemiaravi, mille korral manustatakse erinevaid vähirakke hävitavaid medikamente harilikult veeni. Sellisel juhul ringlevad ravimid vereringes ja hävitavad vähirakke kogu organismis. Tavaliselt toimub keemiaravi pärast kirurgilist ravi. Mõnedel juhtudel alustatakse aga rinnavähi ravi keemiaraviga. Seda tehakse sellistel juhtudel, kui kasvaja on avastatud kaugele arenenud staadiumis. Keemiaravi aitab kasvaja mõõtmeid vähendada, seejärel on võimalik rakendada kirurgilist ravi.

Juhul kui rinnavähihaige on HER2-posi- tiivne, rakendatakse bioloogilist ravi monoklonaalse raviantikehaga trastuzumab. HER2-positiivsus tähendab HER2-geeni amplifikatsiooni (rakutuumas on tavalisest rohkem HER2-geeni koopiaid). Seetõttu tekib rohkem ka HER2-valku ning rakud kasvavad ja jagunevad kiiremini kui normaalsed rakud. Bioloogilist ravi kasutatakse nii operatsiooni eel kui järel, aga ka kaugele arenenud ehk metastaatilise rinnavähi ravis. Bioloogilist ravi kombineeritakse sageli keemia- ja hormoonraviga.

Hormoonravi tehakse erinevate kasvajavastaste hormoonipreparaatidega vaid hormoonitundlikele haigetele. Hormoonitundlikkus tähendab spetsiaalsete valkude ehk östrogeeni- ja/või progesterooniretseptorite olemasolu kasvajakoes. Haiguse prognoos sõltub kasvaja leviku ulatusest ning teistest kliinilistest, patoloogilistest ja molekulaarsetest teguritest.

Nõuanded sel teemal

pidevalt segav ja ravile allumatu probleem

Hiljuti võeti pap-testiks analüüs ja tulemus: lameepiteele 3, silinderepiteele 1, metaplastilisi rakke 1, leukotsüüte 2, keppe 3, muud olid negatiivsed ja korras. Mul püsib pikemat aega väga tugev kipitus ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 56-aastane

Tegemist on östrogeendefitsiitse urogenitaalse atroofiaga ehk limaskestade taandarenguga ehk tupekuivusega. Viisakas termin on ...

Loe edasi

PAP testi halb vastus

Tere
Sooviksin seletust oma testi tulemusele HSIL ja NILM. Arst helistas ja määras mulle kolposkoopia aja, aga selleni on veel aega. Mida see tähendab? Kas mul on vähk?
Enesetunne on väga halb ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 58-aastane

Emaka kaela vähiuuringu vastus on tõsine: HSIL (high-grade squamous intraepithelial lesion), mis tähendab rakkudes kõrge riski ...

Loe edasi

Muna paremas häbememokas

Tere,
Nädal tagasi tekkis ühtäkki hernetera suurune muna paremasse häbememokka, umbes 1 cm kaugusel kliitorist. Alguses oli vähe tugevam tükk, nüüd on pehmemaks, sültjamaks muutunud. Silmaga vaadates ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 28-aastane

Foto järgi on tegemist parema väikese ja suure häbememoka vahel paikneva tsüstikesega, võimalik ummistunud näärmeava. Kindlasti ...

Loe edasi

Lühenenud päevad

Tere! Päevad on viimastel kuudel jäänud lühikeseks. Nii oli ka eelmine kuu ja see kuu. Esimene ja teine päev olid rohkema verega, kolmandal määris ning neljandal ei olnud midagi. Varasemalt on olnud mensese ...

Ülle Kadastik

Vastas dr Ülle Kadastik

Tere. Kui teil endomeetrium enne mensest 0.9, siis see on liiga õhuke tsükli II faasi jaoks. Sellest ka vähese verega menstruatsioonid . Juhul kui soovite rasestuda, soovitaks teha hormoonuuringud ja täpsusta ...

Loe edasi

pap analüüs

Tere. Palun tavainimesele mõistetavat selgitus antud PAP testi vastuse kohta.
Proovi adekvaatsus: Proov on adekvaatne.
Lameepiteeli kirjeldus: Lameepiteeli vahekihi ja pindmise kihi rakud. ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 34-aastane

Tegemist on PAP uuringute patoloogiaga, mõned patsiendid ütlevad "vähieelne seisund", mis kindlasti väärib tähelepanu.
Patoloogia ...

Loe edasi

Tuppe kuivus, sügelus ja muud probleemid

Tere!

Varem pole mul sellist probleemi esinenud. Pigem on olnud just probleemiks see, et voolust liiga palju, ebameeldiv lõhn, seda sain ravida küünaldega, mis arst mulle välja kirjutas. Kuid ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 19-aastane

Vastab tõele, tavaliselt kaasneb tupekuivus just antibeebipillide tarvitamise ajal. Kuna praegu tarvitate antibiootikume, siis ...

Loe edasi

Voolus ja tsüklihäire

Tere!

Suvel 2016 avastati ühes munasarjas tsüst, novembris oli näha, et tsüst on mõõtmetelt väiksem ja ilmselt kaob.

Sügisel 2016 lõpetasin Clormetini pillide võtmise, kuna pidevalt ...

Ülle Kadastik

Vastas dr Ülle Kadastik

Tere, soovitan ikkagi pöörduda günekoloogi poole, võimalik, et on tekkinud uuesti tsüst. Vajadusel tehakse ultraheli uuring ja teatud hormoonuuringud.
Lugupidamisega dr Kadastik

Loe edasi

Valu ja voolus peale vahekorda

Tere!

Olen 2 lapse ema, noorem on 1 aasta ja 6 kuud vana. Rasestumisvastase vahendina kasutan Zerasette, sest laps saab veel aeg-ajalt rinda. Mure selles, et viimase kahe kuu jooksul esineb ...

Katrin Seidelberg

Vastas dr Katrin Seidelberg

Tere!
Tekkinud minimaalse veritsuse (vereseguse vooluse) üheks võimalikuks põhjuseks on see, et kasutate minipille ja olete nüüd hakanud last palju harvem imetama. Sellega seoses hakkab menstruatsioonitsükkel ...

Loe edasi

Määrimine ja tuim valu kõhus

Tere
Alustasin jaanuaris desiret tbl võtmist.. siiani oli kõik korras... 18 veebr hakkas mens ja määrib tänaseni..hetkel on probleemiks pidev tuim valu alakõhus.. valu annab rohkem tunda raskusi ...

Katrin Seidelberg

Vastas dr Katrin Seidelberg

Tere!
Minipillide kasutamisel on sagedaseks kõrvaltoimeks aeg-ajalt esinevad lühemad või pikemad ebakorrapärased veritsused. Tsükliväline pikem veritsus võib tekkida ka siis, kui unustada pill ...

Loe edasi

PAP, süütus ja PCOS

Tere
Kas pap-testi tehakse ka naistele, kes pole kunagi seksuaalsuhtes olnud?
Kui tõenäoline on, et "süütul" naisel on pap-testis mingid hirmsad muutused?
Kas HPV levib ka teisiti kui ...

Katrin Seidelberg

Vastas dr Katrin Seidelberg

Tere!
Olete 29 aastane naine, kellel on diagnoositud PCOS. PCOS-le iseloomulikke tunnuseid on erinevaid, kõige sagedamini menstruatsioonitsükli häired, harvad menstruatsioonid, anovulatoorsed tsüklid ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi