Veresoonte ummistumine Autor: Tiit Meren

Veresoonte ummistumine ehk tromboos ehk tromboseerumine võib leida aset nii arterites kui veenides, kuid seda esilekutsuvad põhjused ja tagajärjed on erinevad.

Kui tromboos arteris katkestab värske vere juurdevoolu jäsemesse ning see võib lõppeda gangreeni ja amputatsiooniga, siis tromboos veenis elundi verega varustamist ei katkesta. Blokeeritakse hoopis jäsemes “ärakasutatud” venoosse vere tagasivool südamesse. Selline äge venoosne pais jäsemes tekitab valuliku paistetuse ja jäset ei ole võimalik liigutada. Tromboosi tagajärjed arteris ja veenis on erinevad.

Ummistus ehk tromboos arteris on verevoolu äkiline lakkamine kas arterivalendiku ahenemise või arteriseina traumaatilise vigastuse tõttu. Arteris võib tromboos tekkida ka siis, kui haigest südamest paisatakse aorti südame rütmihäire korral suuremaid trombimasse (emboleid), mis verevooluga jäsemetesse kanduvad ja sealseid artereid ummistavad (trombemboolia). Aterosklerootilise lubjastumise tagajärjel on arteri sein paksenenud ja valendik ahenenud üle kriitilise piiri. Verevool seiskub, sest moodustunud verehüübekämp ummistab kitsenenud arterivalendiku. Lõpeb hapnikurikka vere transport sihtelundisse ning tekib äge paikne verevähesus ehk äge isheemia. Tromboosist haaratud jäse muutub kahvatuks, külmaks, valutavaks. Kui tromboos on kujunenud jala veresoontes, halveneb jalale toetumine ja astumine iga tunniga. Sageli eelneb arteri tromboseerumisele haiguse krooniline faas vahelduva lonkamise perioodiga. Vajalik on kiire pöördumine veresoontekirurgi poole kas perearsti või kiirabiarsti vahendusel.

Veeniummistuse ehk veenitromboosi ehk flebotromboosi all mõeldakse eeskätt jala süvaveeni ägedat ummistumist, mis on sageli põhjustatud verevoolu aeglustumisest veenis ja vere hüübimisvõime suurenemisest, kusjuures süvaveeni seina kahjustus puudub. Seega võib veenitromboos tekkida olukordades, kus inimene on sunnitud olema liikumatu, mistõttu ta verevool aeglustub. Sellised situatsioonid on pikad lennureisid, operatsioonijärgne periood, voodirežiimil olemine pärast traumat, südamelihase infarkti, insulti jne. Tromboosi süvaveenis põhjustavad ka kasvajalised protsessid kõhuõõnes või väikevaagnas.

Alumise õõnesveeni süsteemis on veenitromboosi tüüpilisemateks kohtadeks sääre-, reie-, niudepiirkonna süvaveenid ja alumine õõnesveen ise. Ülemise õõnesveeni süsteemis olevat tüüpilisemat süvaveeni tromboosi kutsutakse rangluualuse veeni pingutustromboosiks. Tromboseerunud veeni valendik võib teatud aja möödudes ka spontaanselt avaneda ehk rekanaliseeruda. Uuringu andmetel täheldati aasta möödudes 20%-l haigetest täielikku avanemist ja 70%-l osalist taasavanemist, kusjuures antikoagulantravi ei tehtud. 10%-l uuritutest jäi veen suletuks.

Alajäseme ägeda flebotromboosi tekkimisel peaks ravi toimuma haiglas. Esimese 3 päeva jooksul rakendatakse voodirežiimi koos ummistust lahendava trombolüütilise (trombi lahustava) ravi ja jala võimlemisharjutustega. Jalg on seejuures lamamispinnast veidi kõrgemale tõstetud. Kui tromb ei lahustu, kestab tema lõplik kinnitumine veenivalendiku seina külge 24–72 tundi. Sellegipoolest soovitatakse haigel ägedal perioodil 3–7 päeva lamada, et seejärel medikamentoosset ravi jätkates ja elastset sukka kandes käima hakata. Kirurgilist ummistuse eemaldamist magistraalsest veenist rakendatakse vaid erijuhul.

Sageli kohtab haigeid, kes kuid või aastaid pärast flebotromboosi tekkimist elavad hirmus, et kohe läheb tromb veenis “rändama” ja põhjustab kardetud tüsistuse – kopsuarteri trombemboolia. Nagu eespool kirjeldatud, möödub selline oht siiski paari päevaga ja hiljem tavaliselt ei kordu.

Kui tromb läheb liikvele äsja tromboseerunud magistraalsest veenist (enamasti niudesegmendist või väikevaagna piirkonnast), kandub verevooluga piki alumist õõnesveeni südamesse ja sealt kopsuarterisse, areneb kopsuarteri ummistus ehk trombemboolia. Selle tõttu häirub kopsudes kogu organismi hapnikuvahetus, tekitades raskematel juhtudel haige elutähtsates organites hapnikunälja, ning surm võib saabuda paari minutiga. Kirurgilist trombi eemaldamist tänapäeval praktiliselt ei rakendata. Kui kopsuarteri ummistumist esineb korduvalt, viiakse alumisse õõnesveeni neeruveenist allpool filter, mis püüab kinni alakehast või jäsemetest tulevad trombid.

Vt ka kopsuemboolia.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Veresoontekirurgia

torked jalgades

Torked jalgadesse ja säärtesse, eriti istudes ja pikali olles. Nüüdseks ka kätesse ja kõhule, kõige õrnem koht aga suur varvas, mis paneb võpatama ja öösel ärkama.Pisikesi veresooni jalgadel näha, suuri ...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!

Arvan, et kõik need kaebused ei ole ühest ja samast asjast - eriti, kui suure varba valu on nüüd alles lisandunud. Palun minge ennast uuesti perearstile näitama - eriti kui see valutav ...

Loe edasi

Nutcracker sündroom

Tere.
Mul avastati selle aasta alguses "Kompuutertomograafia kontrastaine" uuringuga "nutcracker sündroom".
Arstile minek sai alguese sellest, et 2015 suve alguses algasid minestushood, öösiti ...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!

Saan aru, et Teid häirib, et Teie kaebustele ning haigusele ei ole ühemomentset lahendust. Kahjuks on see paljude haigustega - diagnoosimine ning ravi võtab alati rohkem aega, kui patsient ...

Loe edasi

väike mure

Tere!
Kas oled saanud selgust tehtud uuringutest!

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!

Kui Teil on jäänud käsitlus pooleli, siis palun kirjutage mulle veenilaiendid@gmail.com

tervitades,
Veronika Palmiste

Loe edasi

Veenilaiendid ja rasedus

Tere päevast,

Eelmise raseduse teises pooles tekkisid ühele jalale kaks veenilaiendit- üks reiele ja teine kubemesse. Pigem olid need iluvead ja vaevusi polnud.

Nüüdse rasedusega ...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!

Raseduse puhul on ootuspärane, et veenilaiendid jalgadel lähevad suuremaks. Kuid, ilma paanikata, reeglina lähevad veenilaiendid pärast rasedust ning imetamise lõpetamist oluliselt väiksemaks. ...

Loe edasi

VALULIK JA TURSES VEENIKOGUM SÄÄREL

Aegajalt tekib ja vaibuv valulik ja paistes veenisölm säärel ja hüpeliigese kohal lillaka varjunduga valulik kogum. KAS PEAN NEID KANNATAMA KUNI SURMANI...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!


Veenilaiendite haigus on krooniline. Kompressioonravi (kompressioonsukk või -sukapülksid) on kohustuslik ning peab olema regulaarne. Ükski geel, määre ega ka tablett ei ole imerohi ...

Loe edasi

Süvaveeni tromboosi ravi

Tere!
Laupäeval (30.09) diagnoositi mul EMO-s rekanaliseerunud süvaveeni tromboos vasakus sääres. Pöördusin, kuna jalg oli selleks ajaks väga kõvasti valutama hakanud (kannakõõluse piirkond, säära ...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!

Palun pöörduge oma küsimustega uuesti perearsti konsultatsioonile, ilmselt jäid Teil mõned asjad üle küsimata või arusaamatuks. Mina küll täidaks määratud ravisoovitusi, vastasel korral ...

Loe edasi

Venoosne malformatsioon

Vasaku käe 4 sõrmel venoosne malfarmatsioon ja vaariksid. Kasvaja läheb vaatamata kompressioonkinda kandmisele ja hoidmisele suuremaks. Ravi põhimõtteliselt ei ole. Arst rääkis süstidest, mida tehakse ...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!


Soovitan pöörduda käekirurg, dr. Andrus Metsa vastuvõtule konsultatsiooniks. Dr. Metsa võtab vastu Tartu Ülikooli Kliinikumis. Tema käest saadud arvamus peaks olema kõige adekvaatsem ...

Loe edasi

süvaveenide põletik

Tere!
Raskustunne, väsimus ja valu jalgades algas 03.sept. 05.sept panin ennest perearsti juurde järjekorda , sinna saan 14 sept-l.Aga mul on selline hädaolukord. Poja pere elab Kanadas, sinna on ...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!

Kui oma küsimuse all mõtlesite, kas tegemist võiks olla süvaveenitromboosiga, siis kirjeldatud kaebused küll sellele ei viita. Kui kaebused lähevad hullemaks, on mõtet uuesti oma perearstile ...

Loe edasi

Trombi kartus

Tere. Kardan, et on tromb kopsus, või süda haige.

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!


Arvan, et peaksite pöörduma perearsti poole. Kaebused ei ole veresoontekirurgilised. Võimalik veenilaiend jalal ei ole selliste kaebuste põhjustaja.


Veronika ...

Loe edasi

Veeni haavand

Olen väga mures oma parema jala pärast.Mul on dagnoositud pindmiste veenide komud ja drombid.Siiani jalg ei valutanud.Eelmisel suvel tekkis väike haavand.Käidud on ka veresoone kirurgil.(Tartus.Kahjuks ...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!

Kindlasti soovitan vahetada põlvikud kompressioonsukkade või sukapükste vastu. Apteegis ei ole oluline vaadata mitte märgistust "DEN", vaid millimeetrit elavhõbeda samba kohta (mmHG). ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi