Veresoonte ummistumine Autor: Tiit Meren

Veresoonte ummistumine ehk tromboos ehk tromboseerumine võib leida aset nii arterites kui veenides, kuid seda esilekutsuvad põhjused ja tagajärjed on erinevad.

Kui tromboos arteris katkestab värske vere juurdevoolu jäsemesse ning see võib lõppeda gangreeni ja amputatsiooniga, siis tromboos veenis elundi verega varustamist ei katkesta. Blokeeritakse hoopis jäsemes “ärakasutatud” venoosse vere tagasivool südamesse. Selline äge venoosne pais jäsemes tekitab valuliku paistetuse ja jäset ei ole võimalik liigutada. Tromboosi tagajärjed arteris ja veenis on erinevad.

Ummistus ehk tromboos arteris on verevoolu äkiline lakkamine kas arterivalendiku ahenemise või arteriseina traumaatilise vigastuse tõttu. Arteris võib tromboos tekkida ka siis, kui haigest südamest paisatakse aorti südame rütmihäire korral suuremaid trombimasse (emboleid), mis verevooluga jäsemetesse kanduvad ja sealseid artereid ummistavad (trombemboolia). Aterosklerootilise lubjastumise tagajärjel on arteri sein paksenenud ja valendik ahenenud üle kriitilise piiri. Verevool seiskub, sest moodustunud verehüübekämp ummistab kitsenenud arterivalendiku. Lõpeb hapnikurikka vere transport sihtelundisse ning tekib äge paikne verevähesus ehk äge isheemia. Tromboosist haaratud jäse muutub kahvatuks, külmaks, valutavaks. Kui tromboos on kujunenud jala veresoontes, halveneb jalale toetumine ja astumine iga tunniga. Sageli eelneb arteri tromboseerumisele haiguse krooniline faas vahelduva lonkamise perioodiga. Vajalik on kiire pöördumine veresoontekirurgi poole kas perearsti või kiirabiarsti vahendusel.

Veeniummistuse ehk veenitromboosi ehk flebotromboosi all mõeldakse eeskätt jala süvaveeni ägedat ummistumist, mis on sageli põhjustatud verevoolu aeglustumisest veenis ja vere hüübimisvõime suurenemisest, kusjuures süvaveeni seina kahjustus puudub. Seega võib veenitromboos tekkida olukordades, kus inimene on sunnitud olema liikumatu, mistõttu ta verevool aeglustub. Sellised situatsioonid on pikad lennureisid, operatsioonijärgne periood, voodirežiimil olemine pärast traumat, südamelihase infarkti, insulti jne. Tromboosi süvaveenis põhjustavad ka kasvajalised protsessid kõhuõõnes või väikevaagnas.

Alumise õõnesveeni süsteemis on veenitromboosi tüüpilisemateks kohtadeks sääre-, reie-, niudepiirkonna süvaveenid ja alumine õõnesveen ise. Ülemise õõnesveeni süsteemis olevat tüüpilisemat süvaveeni tromboosi kutsutakse rangluualuse veeni pingutustromboosiks. Tromboseerunud veeni valendik võib teatud aja möödudes ka spontaanselt avaneda ehk rekanaliseeruda. Uuringu andmetel täheldati aasta möödudes 20%-l haigetest täielikku avanemist ja 70%-l osalist taasavanemist, kusjuures antikoagulantravi ei tehtud. 10%-l uuritutest jäi veen suletuks.

Alajäseme ägeda flebotromboosi tekkimisel peaks ravi toimuma haiglas. Esimese 3 päeva jooksul rakendatakse voodirežiimi koos ummistust lahendava trombolüütilise (trombi lahustava) ravi ja jala võimlemisharjutustega. Jalg on seejuures lamamispinnast veidi kõrgemale tõstetud. Kui tromb ei lahustu, kestab tema lõplik kinnitumine veenivalendiku seina külge 24–72 tundi. Sellegipoolest soovitatakse haigel ägedal perioodil 3–7 päeva lamada, et seejärel medikamentoosset ravi jätkates ja elastset sukka kandes käima hakata. Kirurgilist ummistuse eemaldamist magistraalsest veenist rakendatakse vaid erijuhul.

Sageli kohtab haigeid, kes kuid või aastaid pärast flebotromboosi tekkimist elavad hirmus, et kohe läheb tromb veenis “rändama” ja põhjustab kardetud tüsistuse – kopsuarteri trombemboolia. Nagu eespool kirjeldatud, möödub selline oht siiski paari päevaga ja hiljem tavaliselt ei kordu.

Kui tromb läheb liikvele äsja tromboseerunud magistraalsest veenist (enamasti niudesegmendist või väikevaagna piirkonnast), kandub verevooluga piki alumist õõnesveeni südamesse ja sealt kopsuarterisse, areneb kopsuarteri ummistus ehk trombemboolia. Selle tõttu häirub kopsudes kogu organismi hapnikuvahetus, tekitades raskematel juhtudel haige elutähtsates organites hapnikunälja, ning surm võib saabuda paari minutiga. Kirurgilist trombi eemaldamist tänapäeval praktiliselt ei rakendata. Kui kopsuarteri ummistumist esineb korduvalt, viiakse alumisse õõnesveeni neeruveenist allpool filter, mis püüab kinni alakehast või jäsemetest tulevad trombid.

Vt ka kopsuemboolia.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Veresoontekirurgia

Emaka veenilaiendid

Tere,

Olen 24 nädalat rase, uh uuringul käies märkas arst, et emaka paremas küljes on tugevalt väljendunud veresoonte võrgustik. Nimetas seda nagu veenilaiendiks.
Sooviksin täpsemalt ...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!


Antud leid ei ole oluline ning Teie raseduse kulgu ei mõjuta.
Veenilaiendid väikevaagnas raseduse ajal on väga sage muutus ja sellega ei pea eraldi tegelema. Sünnitust see ...

Loe edasi

Vererõhk

Tere,mul selline küsimus et siin pikka aega oli mul vererõhk kõrge.Nüüd olen saanud selle 120/80 juurde ja enesetunne on parem.Aga pea kaib ringi ja selline nõrkus on.Kas see võib olla sellest et keha ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Vererõhuravi on pikk, tegelik toime kujuneb välja ravi 2-3 nädalal. Esimestel päevadel on võimalik erinevad vaevused. Hea on leida aega igapäevaseks mõõduka koormusega liikumiseks, 35-45 min. ...

Loe edasi

Sügelus kubemes ja tõmblus jalas

Paremal pool kubemes, päris suguelundi kõrval, sügeleb. Just öösiti. Samas on ka umbes herne suurune tükk. Vahel on sügelus nii tugev, et ma küüntega surun lihasse, et valu oleks sügelusest üle.
Lisaks ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Neid vaevusi ei saa uurida ega ravida arvutiabil. Rahutute jalgade sündroom, närviprobleem, vm ? Saan soovitada ainult head koostööd oma arstidega, lahendused leitakse, kuigi aega võib kuluda.
Loe edasi

Raskustunne jalgades ja kõrge pulss.

Tere!
Suvel diagnoositi paremal jalal puudulik veen ja veresoontekirurgi juurde on aeg alles veebruaris. Teen nädalas 3-4 korda kiirkõndi ja nüüd siis olen mures. Umbes 10 minuti kõnni järel tekib ...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!

Mul on tunne, et praegu ajab Teid segadusse mitu erinevat asja, mis omavahel seotud ei ole.
Suvel diagnoositud muutus on seotud ilmselt tavalise veenilaiendiga - eelkõige on see ...

Loe edasi

Vererõhk üle 180

Tere!
Juba mitu päeva on süstoolne rõhk 180-200 ja diastoolne 100-110. Perearsti visiidil käidud, kirjutas ravimid. Erinevate sümptomite tekkel külastati Tartu EMO osakonda, kus saadeti koju, kuna ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Teie probleemistik on keerukas, arvuti teel seda ei saa lahendada. Palun pöörduge oma perearsti vastuvõtule. Ilmselt on vajalik raviskeemi ülevaatus ja täiendamine.

Head tervist ...

Loe edasi

Kōhuvalu /voolavuse tunne kōhus.

Tere!

Nimelt on olnud kōhuvalud. Said algselt pihta kuskil 2022 Septembris kus tekkisid tugevad kōhuvalud ülakõhus keskel ja all mōlemal poolel, sellega kaasnes seedimishäired ja kōhus tunne, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Teid on piisavalt uuritud kehaliste haiguste osas. Peateema on terviseärevus, ärevushäire. Määraksin vastava ravi.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Sagin rinnus

Tere! 7 kuud on juba kestnud probleem, et aevastades on kogu rinnus selline tunne nagu midagi hakkaks katki ragisema. Vasakul pool rinnus on muhusarnane asi üleval. Kevadel, kui tolmlemist oli rohkem, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Ega muud, kui uuesti perearsti vastuvõtule. Teeksin kopsupildi, spirograafia, metakoliintesti, allergiauuringud, reflukshaiguse küsitluse, kilpnäärmetestid jm. Perearst saaks teha ka e konsultatsiooni ...

Loe edasi

Vererõhk

Tere mulle on peale pandud vererõhu rohud cardedtan ja nebivolool mille tulemusena on mu vererõhk parem.aga nüüd hiljutisel mõõtmisel oli mu vererõhk 132/58 ja pulls 85 kas peaksin muretsema et alumine ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Need näidud on igati head. Ravi määranud arstilt täpsemalt edasine.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Vaagnavarikoos

Tere!

Minu probleem algas umbes 1,5aastat pärast 2 lapse sünnitamist. Mainin, et ca aasta pärast sünnitust paigaldati ka hormonaalspiraal. Tekkisid nn hood, mis kestavad ca 4-7 päeva. Hakkasin ...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!

Ma ei julge Teile kindlasti lubada, et kaebused on vaagnavarikoosist. Isegi kui Teil on olemas väikevaagnas veenilaiendid, ei tähenda see kindlasti automaatselt, et kaebused on nendega ...

Loe edasi

triviaalne mitraalne ja trikuspidaalne ja pulmonaalne regurgitatsioon

Tere!

Südame ultrahelis on kindlaks tehtud triviaalne mitraalne ja trikuspidaalne ja pulmonaalne regurgitatsioon. Mul on sellega seoes järgmised küsimused: A) Kas see võib põhjustada ekstrasüstoleid ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Inimesed ja haigused on väga erinevad. Peale uuringuid annab arst Teile konkreetsed soovitused, neist tuleb ka juhinduda.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi