Veresoonte ummistumine Autor: Tiit Meren

Veresoonte ummistumine ehk tromboos ehk tromboseerumine võib leida aset nii arterites kui veenides, kuid seda esilekutsuvad põhjused ja tagajärjed on erinevad.

Kui tromboos arteris katkestab värske vere juurdevoolu jäsemesse ning see võib lõppeda gangreeni ja amputatsiooniga, siis tromboos veenis elundi verega varustamist ei katkesta. Blokeeritakse hoopis jäsemes “ärakasutatud” venoosse vere tagasivool südamesse. Selline äge venoosne pais jäsemes tekitab valuliku paistetuse ja jäset ei ole võimalik liigutada. Tromboosi tagajärjed arteris ja veenis on erinevad.

Ummistus ehk tromboos arteris on verevoolu äkiline lakkamine kas arterivalendiku ahenemise või arteriseina traumaatilise vigastuse tõttu. Arteris võib tromboos tekkida ka siis, kui haigest südamest paisatakse aorti südame rütmihäire korral suuremaid trombimasse (emboleid), mis verevooluga jäsemetesse kanduvad ja sealseid artereid ummistavad (trombemboolia). Aterosklerootilise lubjastumise tagajärjel on arteri sein paksenenud ja valendik ahenenud üle kriitilise piiri. Verevool seiskub, sest moodustunud verehüübekämp ummistab kitsenenud arterivalendiku. Lõpeb hapnikurikka vere transport sihtelundisse ning tekib äge paikne verevähesus ehk äge isheemia. Tromboosist haaratud jäse muutub kahvatuks, külmaks, valutavaks. Kui tromboos on kujunenud jala veresoontes, halveneb jalale toetumine ja astumine iga tunniga. Sageli eelneb arteri tromboseerumisele haiguse krooniline faas vahelduva lonkamise perioodiga. Vajalik on kiire pöördumine veresoontekirurgi poole kas perearsti või kiirabiarsti vahendusel.

Veeniummistuse ehk veenitromboosi ehk flebotromboosi all mõeldakse eeskätt jala süvaveeni ägedat ummistumist, mis on sageli põhjustatud verevoolu aeglustumisest veenis ja vere hüübimisvõime suurenemisest, kusjuures süvaveeni seina kahjustus puudub. Seega võib veenitromboos tekkida olukordades, kus inimene on sunnitud olema liikumatu, mistõttu ta verevool aeglustub. Sellised situatsioonid on pikad lennureisid, operatsioonijärgne periood, voodirežiimil olemine pärast traumat, südamelihase infarkti, insulti jne. Tromboosi süvaveenis põhjustavad ka kasvajalised protsessid kõhuõõnes või väikevaagnas.

Alumise õõnesveeni süsteemis on veenitromboosi tüüpilisemateks kohtadeks sääre-, reie-, niudepiirkonna süvaveenid ja alumine õõnesveen ise. Ülemise õõnesveeni süsteemis olevat tüüpilisemat süvaveeni tromboosi kutsutakse rangluualuse veeni pingutustromboosiks. Tromboseerunud veeni valendik võib teatud aja möödudes ka spontaanselt avaneda ehk rekanaliseeruda. Uuringu andmetel täheldati aasta möödudes 20%-l haigetest täielikku avanemist ja 70%-l osalist taasavanemist, kusjuures antikoagulantravi ei tehtud. 10%-l uuritutest jäi veen suletuks.

Alajäseme ägeda flebotromboosi tekkimisel peaks ravi toimuma haiglas. Esimese 3 päeva jooksul rakendatakse voodirežiimi koos ummistust lahendava trombolüütilise (trombi lahustava) ravi ja jala võimlemisharjutustega. Jalg on seejuures lamamispinnast veidi kõrgemale tõstetud. Kui tromb ei lahustu, kestab tema lõplik kinnitumine veenivalendiku seina külge 24–72 tundi. Sellegipoolest soovitatakse haigel ägedal perioodil 3–7 päeva lamada, et seejärel medikamentoosset ravi jätkates ja elastset sukka kandes käima hakata. Kirurgilist ummistuse eemaldamist magistraalsest veenist rakendatakse vaid erijuhul.

Sageli kohtab haigeid, kes kuid või aastaid pärast flebotromboosi tekkimist elavad hirmus, et kohe läheb tromb veenis “rändama” ja põhjustab kardetud tüsistuse – kopsuarteri trombemboolia. Nagu eespool kirjeldatud, möödub selline oht siiski paari päevaga ja hiljem tavaliselt ei kordu.

Kui tromb läheb liikvele äsja tromboseerunud magistraalsest veenist (enamasti niudesegmendist või väikevaagna piirkonnast), kandub verevooluga piki alumist õõnesveeni südamesse ja sealt kopsuarterisse, areneb kopsuarteri ummistus ehk trombemboolia. Selle tõttu häirub kopsudes kogu organismi hapnikuvahetus, tekitades raskematel juhtudel haige elutähtsates organites hapnikunälja, ning surm võib saabuda paari minutiga. Kirurgilist trombi eemaldamist tänapäeval praktiliselt ei rakendata. Kui kopsuarteri ummistumist esineb korduvalt, viiakse alumisse õõnesveeni neeruveenist allpool filter, mis püüab kinni alakehast või jäsemetest tulevad trombid.

Vt ka kopsuemboolia.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Eemaldatud kurgumandlid

Tere.

7 aastat tagasi eemaldati kurgumandlid ja seni pole kordagi kurk enam valutanud. Paar päeva tagasi aga avastasin, et neelates on üks pool valus ja kurku vaadates oli seal enamvähem ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Fakt on see, et olete elanud 7 aastat õnnelikult ilma mandliteta. Teie kirjeldus vastab lihtsale kurgupõletikule, võimalik, et ka alles jäänud väiksele mandlikoe tükikese põletikule. Seda ...

Loe edasi

Suguhaigused.

Tere.Juhtus juhuslik seksuaalvahekord,kasutasime kondoomi,aga mõned päevad peale seda hakkasin kipitust tundma,ja nüüd enam rahu ei saa.Praeguseks ajaks on 2 nädalat möödas,aga ikka nagu kipitust tunda.Hakkan ...

Kristi Abram

Vastas dr Kristi Abram

Tere!
Kui kondoomi kasutamine oli korrektne ja Te kontrollisite pärast, et kondoom pole purunenud, siis ei tohiks suguhaigustesse nakatumine väga tõenäoline olla.
Kui Teil on kaebused, mida ...

Loe edasi

Mehe seksuaalfantaasiad

Tervist, olen 31a naine ja mees on 39a. Oleme koos elanud 2 aastat. Olen mehe arvutist avastanud, et talle meeldib vaadata Gey pornot, samuti selliseid ( minu jaoks) perversseid peale pissimise videosid. ...

Vladimir Vihljajev

Vastas dr Vladimir Vihljajev

Tere! Kõigil inimesel olemas mõned seksuaalsed fantaasiad. Mõnikord need on nn piiripealsed , perversseid (teise inimese jaoks), ehk isegi ehmatav. Tegelikult need on ainult fantaasiad, tavaliselt ...

Loe edasi

Analüüsi vastused.

Tere!
Lasin teha synalbi laboris 5 osalise kordus hemogrammi. Kaks nädalat tagasi haigestusin kõhugrippi ja siis oli veres tõusnud leukotsüüdid 11,4 ja hematokrit 36. Nüüd kordus analüüsis need näidud ...

Marge Kütt

Vastas dr Marge Kütt

Tere

Lümfotsüütide hulga mõõdukas suurenemine on tüüpiline leid viirusinfektsiooni põdemise järgselt ja midagi halba sellest järeldada ei saa, see on organismi normaalne reakstioon.
Vit ...

Loe edasi

Mehe lipiido järsk tõus

Tere muret tekitab nimelt minu abikaasa (33) järsk seksuaalsuse tõus. Nimelt meie suhe algas 8a eest kui väidetavalt olin mina mu kaasa esimene partner. Meie suhte vältel on ta olnud väga stabiilse regulaarse ...

Lemme Haldre

Vastas dr Lemme Haldre

Tere
Võimalik, et armukadedus on mehe käitumist ja huvi stimuleerinud. Tal võib olla teadlik või alateadlik hirm võimaliku rivaali ees. Stimuleerimise põhjuseks võivad olla ka filmid, vestlused uute ...

Loe edasi

Sisemine verejooks ajus

68 aastanel naisterahvas viidi teadvuseta haiglasse. Diagnoosiks magades tekkinud sisemine verejooks ajus. Kompuuteri pildi järgi oli verejooks ulatuslik ning mõlemal ajupoolele kandunud. Operatsiooni ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Ulatuslik mõlemapoolne verejooks ajju on tavaliselt fataalne ja prognoosi paranemisele eriti ei ole.

Dr. Ain Pajos
6 748591
Neurodiagnostika

Loe edasi

Valus istuda

Umbes pool aastat tagasi panin tähele et pikemat aega istudes hakkas valus. Selline tunne, et tagumik ( istmik) jääb kangeks. Käija joosta ei ole probleme kuid umbes 5 minutit saan istuda kõvemal toolil ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Kuna Te ei täpsusta, kus valu tekib, ei oska arvata millega võib tegu olla. Probleem võib olla lülisambas, närvides , pärasooles. Peaksite end näitama perearstile, tema korraldab siis uuringud ja vajadusel ...

Loe edasi

Muhk rindkerel

Tere doktor. Avastasin paar kuud tagasi parempoolselt rindkerelt (roietelt) mügariku, mis valu ei tee, ega liigu ja katsudes tundub mulle natuke, et mu parempoolsed roided on üldse väheke eespool, kui ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Lamamisest selline asi kindlasti pole. Asi vajaks uuringuid - esmalt röntgenit ja ka UH. Siis saab ka öelda, palju asi muretsemiseks põhjust annab.

Loe edasi

Kõne- ja keele arenguhäire F80.8

Tere!

12 aastasel tüdrukul diagnoositi kõne- ja keele arenguhäire F80.8. Kool suunas meid õppenõustamiskomisjoni ja koolis saame hakkama. Arstilt me edasisi juhiseid ei saanud. Kas peaksime/saame ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Tallinna Lastehaigla juures töötab laste ja noorte vaimse arengu küsimustega tegelev keskus. Seal laste-psühhiaatrid, psühholoogid ja info selliste laste abistamiseks - ka kõneravi küsimustes.
Sealt ...

Loe edasi

Rasestumine ja menses.

Tere!
Minu esimesest sünnitusest on möödas aasta,rinnaga toitmise lõpetasin poolteist kuud tagasi.Vahepeal olid päevad augustis vähese verega 7 päeva ja nūūd olid oktoobris väga vererohke 7 päeva.Ja ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,

kirja lugedes tundub olukord olevat normi piires. Kuna sünnitusest on möödas vaid aasta ja rinnaga toitmise lõpetasite hiljuti, siis saategi märkida üles menstruatsioonide ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi