Veresoonte ummistumine Autor: Tiit Meren

Veresoonte ummistumine ehk tromboos ehk tromboseerumine võib leida aset nii arterites kui veenides, kuid seda esilekutsuvad põhjused ja tagajärjed on erinevad.

Kui tromboos arteris katkestab värske vere juurdevoolu jäsemesse ning see võib lõppeda gangreeni ja amputatsiooniga, siis tromboos veenis elundi verega varustamist ei katkesta. Blokeeritakse hoopis jäsemes “ärakasutatud” venoosse vere tagasivool südamesse. Selline äge venoosne pais jäsemes tekitab valuliku paistetuse ja jäset ei ole võimalik liigutada. Tromboosi tagajärjed arteris ja veenis on erinevad.

Ummistus ehk tromboos arteris on verevoolu äkiline lakkamine kas arterivalendiku ahenemise või arteriseina traumaatilise vigastuse tõttu. Arteris võib tromboos tekkida ka siis, kui haigest südamest paisatakse aorti südame rütmihäire korral suuremaid trombimasse (emboleid), mis verevooluga jäsemetesse kanduvad ja sealseid artereid ummistavad (trombemboolia). Aterosklerootilise lubjastumise tagajärjel on arteri sein paksenenud ja valendik ahenenud üle kriitilise piiri. Verevool seiskub, sest moodustunud verehüübekämp ummistab kitsenenud arterivalendiku. Lõpeb hapnikurikka vere transport sihtelundisse ning tekib äge paikne verevähesus ehk äge isheemia. Tromboosist haaratud jäse muutub kahvatuks, külmaks, valutavaks. Kui tromboos on kujunenud jala veresoontes, halveneb jalale toetumine ja astumine iga tunniga. Sageli eelneb arteri tromboseerumisele haiguse krooniline faas vahelduva lonkamise perioodiga. Vajalik on kiire pöördumine veresoontekirurgi poole kas perearsti või kiirabiarsti vahendusel.

Veeniummistuse ehk veenitromboosi ehk flebotromboosi all mõeldakse eeskätt jala süvaveeni ägedat ummistumist, mis on sageli põhjustatud verevoolu aeglustumisest veenis ja vere hüübimisvõime suurenemisest, kusjuures süvaveeni seina kahjustus puudub. Seega võib veenitromboos tekkida olukordades, kus inimene on sunnitud olema liikumatu, mistõttu ta verevool aeglustub. Sellised situatsioonid on pikad lennureisid, operatsioonijärgne periood, voodirežiimil olemine pärast traumat, südamelihase infarkti, insulti jne. Tromboosi süvaveenis põhjustavad ka kasvajalised protsessid kõhuõõnes või väikevaagnas.

Alumise õõnesveeni süsteemis on veenitromboosi tüüpilisemateks kohtadeks sääre-, reie-, niudepiirkonna süvaveenid ja alumine õõnesveen ise. Ülemise õõnesveeni süsteemis olevat tüüpilisemat süvaveeni tromboosi kutsutakse rangluualuse veeni pingutustromboosiks. Tromboseerunud veeni valendik võib teatud aja möödudes ka spontaanselt avaneda ehk rekanaliseeruda. Uuringu andmetel täheldati aasta möödudes 20%-l haigetest täielikku avanemist ja 70%-l osalist taasavanemist, kusjuures antikoagulantravi ei tehtud. 10%-l uuritutest jäi veen suletuks.

Alajäseme ägeda flebotromboosi tekkimisel peaks ravi toimuma haiglas. Esimese 3 päeva jooksul rakendatakse voodirežiimi koos ummistust lahendava trombolüütilise (trombi lahustava) ravi ja jala võimlemisharjutustega. Jalg on seejuures lamamispinnast veidi kõrgemale tõstetud. Kui tromb ei lahustu, kestab tema lõplik kinnitumine veenivalendiku seina külge 24–72 tundi. Sellegipoolest soovitatakse haigel ägedal perioodil 3–7 päeva lamada, et seejärel medikamentoosset ravi jätkates ja elastset sukka kandes käima hakata. Kirurgilist ummistuse eemaldamist magistraalsest veenist rakendatakse vaid erijuhul.

Sageli kohtab haigeid, kes kuid või aastaid pärast flebotromboosi tekkimist elavad hirmus, et kohe läheb tromb veenis “rändama” ja põhjustab kardetud tüsistuse – kopsuarteri trombemboolia. Nagu eespool kirjeldatud, möödub selline oht siiski paari päevaga ja hiljem tavaliselt ei kordu.

Kui tromb läheb liikvele äsja tromboseerunud magistraalsest veenist (enamasti niudesegmendist või väikevaagna piirkonnast), kandub verevooluga piki alumist õõnesveeni südamesse ja sealt kopsuarterisse, areneb kopsuarteri ummistus ehk trombemboolia. Selle tõttu häirub kopsudes kogu organismi hapnikuvahetus, tekitades raskematel juhtudel haige elutähtsates organites hapnikunälja, ning surm võib saabuda paari minutiga. Kirurgilist trombi eemaldamist tänapäeval praktiliselt ei rakendata. Kui kopsuarteri ummistumist esineb korduvalt, viiakse alumisse õõnesveeni neeruveenist allpool filter, mis püüab kinni alakehast või jäsemetest tulevad trombid.

Vt ka kopsuemboolia.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Veresoontekirurgia

Lillakad laigul jalgadel ja kätel

Tere!
mulle teevad muret ja ka häirivad välimuse poolest enamasti labajalgadel olevad lillakad laigud naha all. Valusad ei ole, ei sügele. Muidu ei häiriks kui ei näeks neid.On olnud juba mitu aastat, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Põhjuseid on palju. Hea koostöö oma perearstiga.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Veenilaiend

Tere, kirjutasin teile ka kaks aastat tagasi. Nimelt olen 23 aastane naisterahvas keda kimbutab üks suur veenilaiend. Sain nõu nii Teilt kui perearstilt kasutada tugisukkasid ning Liotoni kreemi.
Sellegipoolest ...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!

Kui veenilaiend häirib kosmeetiliselt, on ka see põhjus, miks midagi ette võtta. Kindlasti on oluline aru saada, et 1) veenilaiendid on krooniline haigus - elu jooksul võib veenilaiendeid ...

Loe edasi

Veenilaiendid

Jalad valutavad ja on turses, öösiti vahel krambid jalgades. Sääre alaosa nahk on pruunikas.

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!


Ilmselt on tegemist mitme erineva haigusega, mis kaebusi põhjustavad. Siin neid arutada erilist mõtet ja abi ma ei näe. Palun arutage oma perearstiga - temal on kergem Teid nõustada.
Loe edasi

labajalg

Pärast 3 tunnist bussisõitu võtsin saapa jalast ja jalalabal oli “liikuv”roheline moodustis, pilti tehes olu juba lihtsalt roheline, see oli 2.päeval. Perearsti soovitusel panin külma peale. Nädalapäevad ...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!


Pildil on suur sinikas, selle taandumine võtab mitmeid nädalaid ja kuid aega. on ootuspärane, et mingiks ajaks (umbes pooleks aastaks minimaalselt) jääb antud kohale ka hüperpigmentatsioon.
Loe edasi

Veenipõletik käel

Tere. Mure selline,et 2 nädalat tagasi lõi mul käe paiste, biitsepsi juurest. Kestis 3 päeva see paistetus ja valu ning siis taandus. Praeguseks on jäänud terve käe pikkuses üks veen kivikõvaks, valu enam ...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!


Ilmselt on tegemist pindmise veeni seina põletikuga ehk tromboflebiidiga. Lokaalne ravi on määratud, mina jätkaks sellega. Kui olete valmis natuke vaeva nägema, soovitan ka kampriõlilahusega ...

Loe edasi

kõrgverrõhu haigus

TERE. Küsin oma mehe kohta. Temal oli 37 aastat tagasi infarkt ja sellest ajast on talle ka määratud rohi kõrgvere alandamiseks. Samuti võtab ta südameaspiriini. Ta võtab mõlemad rohud koos hommikusöögiga. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Ravi otsustab arst, kes saab patsienti vahetult uurida ja otsustada. Otsust mõjutavaid tegureid on väga palju. Hea koostöö oma arstidega !

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Süvaveenitromboos

Diagnoositi vasaku jala süvaveenitromboos. Raviks on antikoagulantravi 3 kuud (apiksabaan). Olen aastaid tegelenud tervisespordiga (jooks, ratas, ujumine). Umbes 20 aastat tagasi oli samal jalal veenilaiend, ...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!


Süvaveenitromboosi põhjuseid selgitab välja perearst, vajadusel kaasatakse sisearst. Peate olema ka valmis selleks, et Teie süvaveenitromboosi konkreetset põhjust ei pruugi teada ...

Loe edasi

Imelikud punased täpid-jooned jalgadel.

Tere.
88 aasta vanusel naisel tekkisid ühe ööga sellised punased täpid jalgadel. Osad suuremad osad väiksemad. Pidid natuke valutama ka. Tal tekivad ka väga kergesti igale poole verevalumid. Vist ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kahtlustan vaskuliiti, võite googeldada, nt pildid siit https://www.google.com/search?q=vasculitis&sxsrf=APq-WBtPGQzl25U54cHRhYlj_bu2pFXTLg:1651024449767&source=lnms&tbm=isch&sa=X&sqi=2&ved=2ahUKEwjwt9-ukbP3AhWMS_EDHYN3A6UQ_AUoAXoECAEQAw&biw=1356&bih=1050
Loe edasi

Südame mure

Tere! Mul on selline küsimus, et kas see on normaalne kui mul joostes on pulss üle 200 nt 206 ja kui ma puhkan, magan siis on 40 kuni 60.
Vahepeal 70. Ja mõni kord nädalas on rinnus ebamugavus tunnet. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
See võib olla Sinu vanuses ja kasvamise ajal normaalne, kuid võib olla ka mõni haigus. Pöördu perearsti või spordiarsti vastuvõtule. Arstlik läbivaatus ja uuringud vajadusel. Siis saab anda ...

Loe edasi

Ravimid ja Chaga eliksiir

Tere!
Küsimus, kas 88-aastasele vanaemale võib anda tervise tugevdamiseks koos ravimitega(lixiana 60mg - 1tbl hommikul ja bisoprolol vitabalans 5mg - 0,5tbl hommikul) Chaga Health mustsõstra eliksiiri? ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Ei näe vastuolusid ravimitega.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi