Veresoonte ummistumine Autor: Tiit Meren
Veresoonte ummistumine ehk tromboos ehk tromboseerumine võib leida aset nii arterites kui veenides, kuid seda esilekutsuvad põhjused ja tagajärjed on erinevad.
Kui tromboos arteris katkestab värske vere juurdevoolu jäsemesse ning see võib lõppeda gangreeni ja amputatsiooniga, siis tromboos veenis elundi verega varustamist ei katkesta. Blokeeritakse hoopis jäsemes “ärakasutatud” venoosse vere tagasivool südamesse. Selline äge venoosne pais jäsemes tekitab valuliku paistetuse ja jäset ei ole võimalik liigutada. Tromboosi tagajärjed arteris ja veenis on erinevad.
Ummistus ehk tromboos arteris on verevoolu äkiline lakkamine kas arterivalendiku ahenemise või arteriseina traumaatilise vigastuse tõttu. Arteris võib tromboos tekkida ka siis, kui haigest südamest paisatakse aorti südame rütmihäire korral suuremaid trombimasse (emboleid), mis verevooluga jäsemetesse kanduvad ja sealseid artereid ummistavad (trombemboolia). Aterosklerootilise lubjastumise tagajärjel on arteri sein paksenenud ja valendik ahenenud üle kriitilise piiri. Verevool seiskub, sest moodustunud verehüübekämp ummistab kitsenenud arterivalendiku. Lõpeb hapnikurikka vere transport sihtelundisse ning tekib äge paikne verevähesus ehk äge isheemia. Tromboosist haaratud jäse muutub kahvatuks, külmaks, valutavaks. Kui tromboos on kujunenud jala veresoontes, halveneb jalale toetumine ja astumine iga tunniga. Sageli eelneb arteri tromboseerumisele haiguse krooniline faas vahelduva lonkamise perioodiga. Vajalik on kiire pöördumine veresoontekirurgi poole kas perearsti või kiirabiarsti vahendusel.
Veeniummistuse ehk veenitromboosi ehk flebotromboosi all mõeldakse eeskätt jala süvaveeni ägedat ummistumist, mis on sageli põhjustatud verevoolu aeglustumisest veenis ja vere hüübimisvõime suurenemisest, kusjuures süvaveeni seina kahjustus puudub. Seega võib veenitromboos tekkida olukordades, kus inimene on sunnitud olema liikumatu, mistõttu ta verevool aeglustub. Sellised situatsioonid on pikad lennureisid, operatsioonijärgne periood, voodirežiimil olemine pärast traumat, südamelihase infarkti, insulti jne. Tromboosi süvaveenis põhjustavad ka kasvajalised protsessid kõhuõõnes või väikevaagnas.
Alumise õõnesveeni süsteemis on veenitromboosi tüüpilisemateks kohtadeks sääre-, reie-, niudepiirkonna süvaveenid ja alumine õõnesveen ise. Ülemise õõnesveeni süsteemis olevat tüüpilisemat süvaveeni tromboosi kutsutakse rangluualuse veeni pingutustromboosiks. Tromboseerunud veeni valendik võib teatud aja möödudes ka spontaanselt avaneda ehk rekanaliseeruda. Uuringu andmetel täheldati aasta möödudes 20%-l haigetest täielikku avanemist ja 70%-l osalist taasavanemist, kusjuures antikoagulantravi ei tehtud. 10%-l uuritutest jäi veen suletuks.
Alajäseme ägeda flebotromboosi tekkimisel peaks ravi toimuma haiglas. Esimese 3 päeva jooksul rakendatakse voodirežiimi koos ummistust lahendava trombolüütilise (trombi lahustava) ravi ja jala võimlemisharjutustega. Jalg on seejuures lamamispinnast veidi kõrgemale tõstetud. Kui tromb ei lahustu, kestab tema lõplik kinnitumine veenivalendiku seina külge 24–72 tundi. Sellegipoolest soovitatakse haigel ägedal perioodil 3–7 päeva lamada, et seejärel medikamentoosset ravi jätkates ja elastset sukka kandes käima hakata. Kirurgilist ummistuse eemaldamist magistraalsest veenist rakendatakse vaid erijuhul.
Sageli kohtab haigeid, kes kuid või aastaid pärast flebotromboosi tekkimist elavad hirmus, et kohe läheb tromb veenis “rändama” ja põhjustab kardetud tüsistuse – kopsuarteri trombemboolia. Nagu eespool kirjeldatud, möödub selline oht siiski paari päevaga ja hiljem tavaliselt ei kordu.
Kui tromb läheb liikvele äsja tromboseerunud magistraalsest veenist (enamasti niudesegmendist või väikevaagna piirkonnast), kandub verevooluga piki alumist õõnesveeni südamesse ja sealt kopsuarterisse, areneb kopsuarteri ummistus ehk trombemboolia. Selle tõttu häirub kopsudes kogu organismi hapnikuvahetus, tekitades raskematel juhtudel haige elutähtsates organites hapnikunälja, ning surm võib saabuda paari minutiga. Kirurgilist trombi eemaldamist tänapäeval praktiliselt ei rakendata. Kui kopsuarteri ummistumist esineb korduvalt, viiakse alumisse õõnesveeni neeruveenist allpool filter, mis püüab kinni alakehast või jäsemetest tulevad trombid.
Vt ka kopsuemboolia.
Seotud teemad
Nõuanded teemal: Veresoontekirurgia
Pulseeriv tunne
Kaelas, keele taga ja rinnus on pulseeriv tunne ja seda on 24/7 tunda. See küll mingit valu ei põhjusta, aga tekitab ärevust, kui süda näiteks korraks jätab löögi vahele/veiderdab. Olen internetist lugenud, ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Tasub ikka uurida. Selgust tooks selle piirkonna veresoonte ja südame ultraheliuuring, seda korraldab perearst.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi
Hääl
Tere mull selline mure et mull hääl on väga väige juba 3 nädal. Valus pole lihtsalt läheb väiksem kui tavaliselt vahel pole ultse kulda mis räägin
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Üle 2 nädala kestev häälemuutus on näidustus kurguarsti konsultatsiooniks. Esmalt perearst, läbivaatus, uuringud, siis e konsultatsioon KNK arstiga.
Head tervist soovides,
Loe edasi
Kõrgenenud vererõhk
Tere,
Veidi üle aasta tagasi avastasin, et vererõhk on kõrge. Mingi aeg oli ta 140-160/92-105 (Sellel ajal oli ka palju stressi selle "uudise" pärast). Perearst kirjutas kohe ravimid välja ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Usaldage oma arste. Kirjeldate nii kenasti, et kõik stresssi maandavad tegevused on head, siis see toetab ka soovitust mitte kasutada ravimeid. Hea on, kui ka kehakaal saaks paika, ülempiiriks ...
Veenilaiendid
Tere mul avastati veenilaiendid päraku sees.Ravin neid praegu küünaldega ja tabletiga.Kas on võimalik et see on levinud edasi munandisse sest mul on nagu valu tekkinud vasakusse punandisse õrnalt.14 päeva ...
Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion
Tere!
Loodan, et sain küsimuse mõttest õigesti aru.
Kui Teil on praegu veritsus hemorroididest, siis valu munandis ei peaks olema märk veenilaienditest munandil.
Et vältida edasist ...
MRT leid- M. piriformiste osas on kerge asümmeetria; vasakul on lihas justkui kahe kimbuna, mille vahel kulgeb vaskulaarne, tõenäoliselt venoosne struktuur (gluteaalveen või selle haru?)
Sooviksin Teie arvamust, mida tähendab see leid M. pirnformises ja kas seda leidu saab seostada minu vasaku poole valuga?
M. piriformiste osas on kerge asümmeetria; vasakul on lihas justkui kahe ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Võimalikke põhjuseid on palju. Oletada ja huupi pakkuda ei saa, see suurendab veelgi Teie muret ja ärevust. Mõnikord läheb kauem aega, kui leitakse põhjus ja õige ravi. Saan soovitada head ...
Tere,Minul on jala peal veenid näha. Tahaks tulla teie poole konsultatsioonile. Ja pärast ravile. Probleem on pigem esteetiline ! Aitäh. Jüri Kristjuhan ik37105180324
Tere,
Minul on jala peal veenid näha. Tahaks tulla teie poole konsultatsioonile. Ja pärast ravile. Probleem on pigem esteetiline
Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion
Tere!
Minu vastuvõtud on avatud Medita kliinikutes, rohkem variante on Tallinna osas. Telefonil 17101 saate endale sobivale ajale registreeruda.
Näeme vastuvõtul!
Loe edasi
Verepais paremas jalas( istudes).
Soovin osta uuringu "popliteaalveeni kompressiooni" või "may-thurneri sündroomi" kahtluse välistamiseks-kinnitamiseks! Kelle poole või kuhu pöörduda? Kes teeks kompleksuuringu?
Ma allpool kirjeldan ...
Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion
Tere!
Eestis õnneks ei "müü" keegi antud uuringuid lihtsalt seetõttu, et patsient seda tahab - ilma kliinilise põhjuseta.
Kirjelduse järgi jääb mulle mulje, et olete enam-vähem juba ...
Vibreering vasakul pool rinna all
Tere! Alles hiljuti olen hakanud tundma mingit vibreeringut vasakul pool rinna all, vibreering on selline paari minuti tagant ,sekundi jagu , kas on põhjust muretsemiseks
Tänades
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Kirjeldus viitab rütmihäirele. Kõik esmased vaevused tuleb arsti poolt täpsustada. Pöörduge julgelt oma perearsti vastuvõtule.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi
Aordikaare transpositsioon
Tere, mida tähendab aordikaare transpositsioon, seoses oma tööga olen pidanud iga teatud aja tagant käima röntgenis, umbes viis aastat tagasi avastati et mingi vari on kopsu ees, käisin kompuutris ja mulle ...
Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion
Tere!
Kuna olete 55-aastane, siis enam muretsema ei pea. Me ei ole kõik alati ühesugused ja kui elame lapseea probleemideta üle, siis pigem nimetame anatoomilis variante eripäraks.
Loe edasi
Kardioloogia
Tere, mul on mure südame pärast, kõik algas peale esimese lapse sündi ehk aastal 2011, hakkasin tundma oma südamelööke, mis mind häirisid, pöördusin arsti poole kes saatis mind kardioloogile siis tehti ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Lepime kokku, et eriravi vajavat südamehaigust ei ole. Uuringud korras ! Pigem on oma osa ärevusel ja vähesel liikumisel. Soovitan hakata regulaarselt tegelema mõõduka koormusega liikumisega, ...
Vaata kõiki nõustamisi