Veresoonte ummistumine Autor: Tiit Meren

Veresoonte ummistumine ehk tromboos ehk tromboseerumine võib leida aset nii arterites kui veenides, kuid seda esilekutsuvad põhjused ja tagajärjed on erinevad.

Kui tromboos arteris katkestab värske vere juurdevoolu jäsemesse ning see võib lõppeda gangreeni ja amputatsiooniga, siis tromboos veenis elundi verega varustamist ei katkesta. Blokeeritakse hoopis jäsemes “ärakasutatud” venoosse vere tagasivool südamesse. Selline äge venoosne pais jäsemes tekitab valuliku paistetuse ja jäset ei ole võimalik liigutada. Tromboosi tagajärjed arteris ja veenis on erinevad.

Ummistus ehk tromboos arteris on verevoolu äkiline lakkamine kas arterivalendiku ahenemise või arteriseina traumaatilise vigastuse tõttu. Arteris võib tromboos tekkida ka siis, kui haigest südamest paisatakse aorti südame rütmihäire korral suuremaid trombimasse (emboleid), mis verevooluga jäsemetesse kanduvad ja sealseid artereid ummistavad (trombemboolia). Aterosklerootilise lubjastumise tagajärjel on arteri sein paksenenud ja valendik ahenenud üle kriitilise piiri. Verevool seiskub, sest moodustunud verehüübekämp ummistab kitsenenud arterivalendiku. Lõpeb hapnikurikka vere transport sihtelundisse ning tekib äge paikne verevähesus ehk äge isheemia. Tromboosist haaratud jäse muutub kahvatuks, külmaks, valutavaks. Kui tromboos on kujunenud jala veresoontes, halveneb jalale toetumine ja astumine iga tunniga. Sageli eelneb arteri tromboseerumisele haiguse krooniline faas vahelduva lonkamise perioodiga. Vajalik on kiire pöördumine veresoontekirurgi poole kas perearsti või kiirabiarsti vahendusel.

Veeniummistuse ehk veenitromboosi ehk flebotromboosi all mõeldakse eeskätt jala süvaveeni ägedat ummistumist, mis on sageli põhjustatud verevoolu aeglustumisest veenis ja vere hüübimisvõime suurenemisest, kusjuures süvaveeni seina kahjustus puudub. Seega võib veenitromboos tekkida olukordades, kus inimene on sunnitud olema liikumatu, mistõttu ta verevool aeglustub. Sellised situatsioonid on pikad lennureisid, operatsioonijärgne periood, voodirežiimil olemine pärast traumat, südamelihase infarkti, insulti jne. Tromboosi süvaveenis põhjustavad ka kasvajalised protsessid kõhuõõnes või väikevaagnas.

Alumise õõnesveeni süsteemis on veenitromboosi tüüpilisemateks kohtadeks sääre-, reie-, niudepiirkonna süvaveenid ja alumine õõnesveen ise. Ülemise õõnesveeni süsteemis olevat tüüpilisemat süvaveeni tromboosi kutsutakse rangluualuse veeni pingutustromboosiks. Tromboseerunud veeni valendik võib teatud aja möödudes ka spontaanselt avaneda ehk rekanaliseeruda. Uuringu andmetel täheldati aasta möödudes 20%-l haigetest täielikku avanemist ja 70%-l osalist taasavanemist, kusjuures antikoagulantravi ei tehtud. 10%-l uuritutest jäi veen suletuks.

Alajäseme ägeda flebotromboosi tekkimisel peaks ravi toimuma haiglas. Esimese 3 päeva jooksul rakendatakse voodirežiimi koos ummistust lahendava trombolüütilise (trombi lahustava) ravi ja jala võimlemisharjutustega. Jalg on seejuures lamamispinnast veidi kõrgemale tõstetud. Kui tromb ei lahustu, kestab tema lõplik kinnitumine veenivalendiku seina külge 24–72 tundi. Sellegipoolest soovitatakse haigel ägedal perioodil 3–7 päeva lamada, et seejärel medikamentoosset ravi jätkates ja elastset sukka kandes käima hakata. Kirurgilist ummistuse eemaldamist magistraalsest veenist rakendatakse vaid erijuhul.

Sageli kohtab haigeid, kes kuid või aastaid pärast flebotromboosi tekkimist elavad hirmus, et kohe läheb tromb veenis “rändama” ja põhjustab kardetud tüsistuse – kopsuarteri trombemboolia. Nagu eespool kirjeldatud, möödub selline oht siiski paari päevaga ja hiljem tavaliselt ei kordu.

Kui tromb läheb liikvele äsja tromboseerunud magistraalsest veenist (enamasti niudesegmendist või väikevaagna piirkonnast), kandub verevooluga piki alumist õõnesveeni südamesse ja sealt kopsuarterisse, areneb kopsuarteri ummistus ehk trombemboolia. Selle tõttu häirub kopsudes kogu organismi hapnikuvahetus, tekitades raskematel juhtudel haige elutähtsates organites hapnikunälja, ning surm võib saabuda paari minutiga. Kirurgilist trombi eemaldamist tänapäeval praktiliselt ei rakendata. Kui kopsuarteri ummistumist esineb korduvalt, viiakse alumisse õõnesveeni neeruveenist allpool filter, mis püüab kinni alakehast või jäsemetest tulevad trombid.

Vt ka kopsuemboolia.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Veresoontekirurgia

Tumedad veresooned

Tere!

Vasaku ja veidi ka parema põlve õndlas on mul ilmselt juba aastaid, kui mitte alati (ei oska hinnata) olnud tumedamad veresooned, mis kuumaga nähtavale tulevad. Jahedas on need näha, ...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!


Vastan küsimustele järjekorras:
1. Nahaalt läbikumavad veenid ei takista Teil saunas käimast
2. Vibrotreeningutega mul kogemus puudub
3. Veenivõrgustik on enamus ...

Loe edasi

Veenipõletiku ravi

Tere, parema jala säär kuni põlveõndlani (ka veidi kõrgemale) on punakas- lilla ja paistes, katsudes kõva ja valulik. EMO-s tehtud ultraheli näitas, et trombi ei ole, arst soovitas määrida Liotoniga ja ...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!

Veenipõletik ei ole eluohtlik haigus, kuid on seda ebameeldivam. Perearsti poolt antud soovitused on õiged ning mõistlik oleks lisada veel ka kompressioonravi kogu jala ulatuses (sukk ...

Loe edasi

Veenilaiendid

tere tekkinud on veenilaiendid peale 4 lapse sündi süvenenud . Terve jalg pluss veel kõhul on juurde tulnud olen käinud Veresoontekirurgia juures Tiit Meren tema arust probleemi ei ole nendega et väga ...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!

Veenilaiendite tõttu praegu muretsema ei pea - pildil olev muutus ei põhjusta pulsisageduse muutust ning ebameeldivat olekut rinnaku piirkonnas.
Kui ühel hetkel muutub oluliseks ...

Loe edasi

Veenilaiend

Tere, olen 21 aastane naine. Vasaku jala peale, põlve taha tekkinud minu jaoks suur veenilaiend. Kuna ma sinna taha vaatama ei küündi siis ei oska öelda millal see täpsemalt tekkis. Nüüd aga tundub, et ...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!


Lihtne vastus - veenilaiend ei põhjusta kirjeldatud kaebusi.
Kui soovite kontrollida, kas mul on õigus, soovitan alustada kompressioonravi kasutamist (sukad või sukkpüksid, ...

Loe edasi

Parema põlveõndlas valutav veen, mis levib mööda säärt alla ja jalalabasse ,varvastesse.

Tere!
Parema jala põlveõndlas sinine valulik veen ,mis kulgeb mööda säärt allapoole ja veenis seletamatud väikesed munakesed nagu väiksed herned..katsudes tunda ja valusad.Jalg valutab ööpäeva ringselt ...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!

Kahjuks selle veenilaiendi eemaldamine ei vabasta Teid jalavalust. Kui tahate veenduda, kas minul ja Teiega tegelenud kirurgil on õigus - alustage kompressioonravist (sukk, sukapüksid). ...

Loe edasi

valu labajalgades

Tere!
Millest võib olla tingitud valu labajalgades. Jalga maha pannes tugev valu jala peal, hommikuti astumine kange. Jalg pealt tuim, õhtuks paistes kuni sääre alaosani. Kuna mul on probleem lülisambas, ...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!

Verevarustushäire välistamiseks on vaja reeglina ainult labajalal pulsse katsuda. Seda teeb tavaliselt perearst oma esmasel vastuvõtul - patsient on sellel ajal lamavas asendis. Ise ...

Loe edasi

Peale veenilaiendite opereerimist

Kas peale veenilaiendi kirurgilist eemaldamist on normaalne, et naha all on tunda kõvad, natuke valulikud mügarikud. Operatsioonist on möödas 16 päeva ja haavad ja verevalumidbon on paranenud.

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!

Jah, see on täiesti normaalne - need käega tuntavad "tükid" taanduvad mõne kuu möödudes ja tuleb ilus tulemus. Kui mõnes kohas tundub "tükk" kõvem ja valulik ning olete valmis tegelema, ...

Loe edasi

Verevalum?

Tere!

Vasaku jala siseküljele on tekkinud juba mitu kuud tagasi verevalumi sarnane ca 2 cm läbimõõduga kühm. Valu see ei tee ja kõvem ega muud erinev muust nahast ei ole. Siiski on natuke ...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!

Pildi järgi jääb mulje hemangioomist, mis ilmselt on kauem labajalal olnud, kui kirjelduses üles märkisite. Kui moodustis ei valuta, siis ei pea seda eemaldama. Tervisele ohtlik antud ...

Loe edasi

Rullmassaaž ja veenide sulgemine liimiga

Austatud Veronika Palmiste-Kallion

Soovin küsida, kas praegusel ajal kuulsaks saanud rullmassaž on veenilaiendite puhul pigem vastuoluline või kui rull ei puutu kokku otseselt veenilaiendiga ...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!

Mul puudub kogemus rullmassažiga. Samas sõltub see ilmselt massaaži tugevusest ning veenilaiendite asukohast.
Veeniliim on olnud võrreldes teiste meetoditega kättesaadav oluliselt ...

Loe edasi

Jalgade väsimus

Tere
Olen 66 aastane mees ja probleem on et käimisega on probleemid, samuti tasakaaluga. Käia suudan kuskil 300 meetrit siis jalad väsivad lähevad nõrgaks,otseselt ei valuta, hakkavad värisema ja ...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!

Palun pöörduge oma perearstile - on vaja, et Teid üle vaadatakse. Perearstil on võimalus suunata veresoontekirurgile läbi e-konsultatsiooni, kui jääb kahtlus, et tegemist on verevarustushäirega.
Loe edasi



Vaata kõiki nõustamisi