Veresoonte ummistumine Autor: Tiit Meren

Veresoonte ummistumine ehk tromboos ehk tromboseerumine võib leida aset nii arterites kui veenides, kuid seda esilekutsuvad põhjused ja tagajärjed on erinevad.

Kui tromboos arteris katkestab värske vere juurdevoolu jäsemesse ning see võib lõppeda gangreeni ja amputatsiooniga, siis tromboos veenis elundi verega varustamist ei katkesta. Blokeeritakse hoopis jäsemes “ärakasutatud” venoosse vere tagasivool südamesse. Selline äge venoosne pais jäsemes tekitab valuliku paistetuse ja jäset ei ole võimalik liigutada. Tromboosi tagajärjed arteris ja veenis on erinevad.

Ummistus ehk tromboos arteris on verevoolu äkiline lakkamine kas arterivalendiku ahenemise või arteriseina traumaatilise vigastuse tõttu. Arteris võib tromboos tekkida ka siis, kui haigest südamest paisatakse aorti südame rütmihäire korral suuremaid trombimasse (emboleid), mis verevooluga jäsemetesse kanduvad ja sealseid artereid ummistavad (trombemboolia). Aterosklerootilise lubjastumise tagajärjel on arteri sein paksenenud ja valendik ahenenud üle kriitilise piiri. Verevool seiskub, sest moodustunud verehüübekämp ummistab kitsenenud arterivalendiku. Lõpeb hapnikurikka vere transport sihtelundisse ning tekib äge paikne verevähesus ehk äge isheemia. Tromboosist haaratud jäse muutub kahvatuks, külmaks, valutavaks. Kui tromboos on kujunenud jala veresoontes, halveneb jalale toetumine ja astumine iga tunniga. Sageli eelneb arteri tromboseerumisele haiguse krooniline faas vahelduva lonkamise perioodiga. Vajalik on kiire pöördumine veresoontekirurgi poole kas perearsti või kiirabiarsti vahendusel.

Veeniummistuse ehk veenitromboosi ehk flebotromboosi all mõeldakse eeskätt jala süvaveeni ägedat ummistumist, mis on sageli põhjustatud verevoolu aeglustumisest veenis ja vere hüübimisvõime suurenemisest, kusjuures süvaveeni seina kahjustus puudub. Seega võib veenitromboos tekkida olukordades, kus inimene on sunnitud olema liikumatu, mistõttu ta verevool aeglustub. Sellised situatsioonid on pikad lennureisid, operatsioonijärgne periood, voodirežiimil olemine pärast traumat, südamelihase infarkti, insulti jne. Tromboosi süvaveenis põhjustavad ka kasvajalised protsessid kõhuõõnes või väikevaagnas.

Alumise õõnesveeni süsteemis on veenitromboosi tüüpilisemateks kohtadeks sääre-, reie-, niudepiirkonna süvaveenid ja alumine õõnesveen ise. Ülemise õõnesveeni süsteemis olevat tüüpilisemat süvaveeni tromboosi kutsutakse rangluualuse veeni pingutustromboosiks. Tromboseerunud veeni valendik võib teatud aja möödudes ka spontaanselt avaneda ehk rekanaliseeruda. Uuringu andmetel täheldati aasta möödudes 20%-l haigetest täielikku avanemist ja 70%-l osalist taasavanemist, kusjuures antikoagulantravi ei tehtud. 10%-l uuritutest jäi veen suletuks.

Alajäseme ägeda flebotromboosi tekkimisel peaks ravi toimuma haiglas. Esimese 3 päeva jooksul rakendatakse voodirežiimi koos ummistust lahendava trombolüütilise (trombi lahustava) ravi ja jala võimlemisharjutustega. Jalg on seejuures lamamispinnast veidi kõrgemale tõstetud. Kui tromb ei lahustu, kestab tema lõplik kinnitumine veenivalendiku seina külge 24–72 tundi. Sellegipoolest soovitatakse haigel ägedal perioodil 3–7 päeva lamada, et seejärel medikamentoosset ravi jätkates ja elastset sukka kandes käima hakata. Kirurgilist ummistuse eemaldamist magistraalsest veenist rakendatakse vaid erijuhul.

Sageli kohtab haigeid, kes kuid või aastaid pärast flebotromboosi tekkimist elavad hirmus, et kohe läheb tromb veenis “rändama” ja põhjustab kardetud tüsistuse – kopsuarteri trombemboolia. Nagu eespool kirjeldatud, möödub selline oht siiski paari päevaga ja hiljem tavaliselt ei kordu.

Kui tromb läheb liikvele äsja tromboseerunud magistraalsest veenist (enamasti niudesegmendist või väikevaagna piirkonnast), kandub verevooluga piki alumist õõnesveeni südamesse ja sealt kopsuarterisse, areneb kopsuarteri ummistus ehk trombemboolia. Selle tõttu häirub kopsudes kogu organismi hapnikuvahetus, tekitades raskematel juhtudel haige elutähtsates organites hapnikunälja, ning surm võib saabuda paari minutiga. Kirurgilist trombi eemaldamist tänapäeval praktiliselt ei rakendata. Kui kopsuarteri ummistumist esineb korduvalt, viiakse alumisse õõnesveeni neeruveenist allpool filter, mis püüab kinni alakehast või jäsemetest tulevad trombid.

Vt ka kopsuemboolia.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Veresoontekirurgia

K'elabal veresoones moodustis?

Tere uuesti!
T'nan vastuse eest, vastasite, et see muudatus ei ole ohtlik, kuid, mitte, mis see on selline. N'dala jooksul eiole ta v'iksemaks
l'inud, vaid hoopisnatuke suuremaks ja katsudes ...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!


Ei oska pakkuda sellisel moel, millega võiks olla tegemist. Arvestades asukohta, ei ole pigem seotud veresoontega - kuna veen on läbi naha näha, siis seetõttu ilmselt seostate ...

Loe edasi

Ma ei tea mis mul viga on_ei ole diagnoosi

Tere! Kõik analüüsid korras ja tehtud, kuid siiani ei ole vastust, miks eriti hommikul kohe peale söömist muutuvad jalad punaseks (loodan, et pildil on näha millised väikesed punased laigud tekivad). Lisaks ...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!

Üks, mida võin Teile kindlalt öelda, on - nendele kaebustele ei ole veresoontekirurgilist operatsiooni, mida saaksin pakkuda.
Ilmselgelt on mure Teie pärast ka Teie perearstil ...

Loe edasi

Tere, veresoones kõva tükk, liigub koos soonega, tekkis mõned päevad tagasi, ei ole putukahammustus, ei valuta. Kas võib olla ohtlik, liikuma hakata, südamesse jõuda, lõhkeda? Sinakasvalge ja kõva.

Tere, veresoones kõva tükk, liigub koos soonega, tekkis mõned päevad tagasi, ei ole putukahammustus, ei valuta. Kas võib olla ohtlik, liikuma hakata, südamesse jõuda, lõhkeda? Sinakasvalge ja kõva.

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!


Pildil olev muutus ei ole ohtlik ning taandub mõne aja pärast ise - kui on tõesti just alles nüüd tekkinud.
Soovitan näidata ka perearstile - saate paremini kontrolli all ...

Loe edasi

Milline oleks edasine ravi/ tegevused?

Põhidiagnoos: Kongestiivne südamepudulikkus.
Põhihaiguse tüsistus: äge kopsuturse, äge pulmonaalödeem
Kaasuv haigus: krooniline verekaotusjärgne teisene rauavaegusaneemia, täpsustamata hüpotüreoos, ...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!


Kokkuvõte, mida näen, on ühest väga haigest inimesest ning eelkõige on jalakaebused väljenduseks sellele väga raskele üldseisundile. Kui patsiendi põhihaigused on võimalik saada ...

Loe edasi

Valu ja punetus veenilaiendites

Mõned aastad tagasi avastasin vasakult jalalt veenilaiendid. Siiani pole need muret tekitanud, kuid paar päeva tagasi muutusid veenid sääre siseküljel valulikuks ja tekkis punetav laik. Valu ei ole suur, ...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!


Soovitan näidata oma perearstile. Kirjelduse järgi tundub, et tegemist on veenikomu põletikuga. See ei ole ohtlik, kuid on tüütu. Abi saab apteegi käsimumüügis olevatest preparaatidest ...

Loe edasi

Paistes jalad

Tere,

Probleemiks on pikemalt paistes olnud pahkluud. Rohkem on paistes vasak jalg. Jalad on paistes olnud juba umbes 3a. Olen ka nefroloogil jälgimisel, kuna uriinianalüüsis on valk. Olen ...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!


Arvan, et perearst teeb õigesti, kui tursesündroomiga inimest veresoontekirurgi juurde ei saada - veresoontekirurgist ei ole jalgade paistetuse korral abi.
Ka minu soovitus ...

Loe edasi

Krampikiskuvad jalasääred ja reied

Krambid säärtes, reites, valuga hommikupoole ööd, umbes kella kuue paiku hommikul. Mis haigusele see võib viidata? Milline on ravi?

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!

Kõige sagedasem põhjus krambisündroomiks on radikulopaatia - alati ei peagi olema suurt muutust lülisambas, aitab ka lihaspingest. Miks see ägeneb just öösiti? Seda eelkõige pikema ühes ...

Loe edasi

Tugevalt lillakas paistes jalg, põlvest allapoole, veresooned punnis ja nähtavadAnti Duracefi ja määrdeid.Käigu aga iga nädal"näitamas".

Asi venib ja kasu pole. Mida teha? Kas minna eraarsti juurde?

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!


Ma tegelikult ei saa väga hästi aru, mis on kõige suurem probleem - kas jala turse? jala värvus?
Kui segab see, et veenid on nähtavad, eriti just soojema ilmaga, siis see ...

Loe edasi

Tunnen südame lööke pidevalt ja on nähtaval läbi rinna

Tere

Olen 16 ja mainin koheselt, et olen sportlik (4-6 korda nädalas teen trenni). peale suvevaheaega olen hakanud tundma südame pulseerimist läbi rinna ja on täitsa näha löömas südant. Viimasel ...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!

Arvan, et muretsemiseks ei ole põhjust - teatud koht rindkerel ongi selline, kuhu kätt asetades on südame tiputõuge kergemini tunda. Kindlasti on oma osa ka kehamassiindeksil - kui see ...

Loe edasi

Hüperkolesteroleemia

Tere. Minu abikaasa vereanalüüsis on üldkolesterooli näit 5,1. Kas see viitab hüperkolesteroleemiale ja võib põhjustada insulti või trombi?
Mida tähendavad täpsemalt analüüsi näidud:

mitte-HDL ...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!

Ma arvan, et võite rahuneda - üldkolesterool 5,1 on piiripealne väärtus. Sõltuvalt laborist, loetakse seda mõnes kohas veel normaalseks numbriks. Segi on kolesterooli fraktsioonid, kuid ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi