Veresoonte ummistumine Autor: Tiit Meren

Veresoonte ummistumine ehk tromboos ehk tromboseerumine võib leida aset nii arterites kui veenides, kuid seda esilekutsuvad põhjused ja tagajärjed on erinevad.

Kui tromboos arteris katkestab värske vere juurdevoolu jäsemesse ning see võib lõppeda gangreeni ja amputatsiooniga, siis tromboos veenis elundi verega varustamist ei katkesta. Blokeeritakse hoopis jäsemes “ärakasutatud” venoosse vere tagasivool südamesse. Selline äge venoosne pais jäsemes tekitab valuliku paistetuse ja jäset ei ole võimalik liigutada. Tromboosi tagajärjed arteris ja veenis on erinevad.

Ummistus ehk tromboos arteris on verevoolu äkiline lakkamine kas arterivalendiku ahenemise või arteriseina traumaatilise vigastuse tõttu. Arteris võib tromboos tekkida ka siis, kui haigest südamest paisatakse aorti südame rütmihäire korral suuremaid trombimasse (emboleid), mis verevooluga jäsemetesse kanduvad ja sealseid artereid ummistavad (trombemboolia). Aterosklerootilise lubjastumise tagajärjel on arteri sein paksenenud ja valendik ahenenud üle kriitilise piiri. Verevool seiskub, sest moodustunud verehüübekämp ummistab kitsenenud arterivalendiku. Lõpeb hapnikurikka vere transport sihtelundisse ning tekib äge paikne verevähesus ehk äge isheemia. Tromboosist haaratud jäse muutub kahvatuks, külmaks, valutavaks. Kui tromboos on kujunenud jala veresoontes, halveneb jalale toetumine ja astumine iga tunniga. Sageli eelneb arteri tromboseerumisele haiguse krooniline faas vahelduva lonkamise perioodiga. Vajalik on kiire pöördumine veresoontekirurgi poole kas perearsti või kiirabiarsti vahendusel.

Veeniummistuse ehk veenitromboosi ehk flebotromboosi all mõeldakse eeskätt jala süvaveeni ägedat ummistumist, mis on sageli põhjustatud verevoolu aeglustumisest veenis ja vere hüübimisvõime suurenemisest, kusjuures süvaveeni seina kahjustus puudub. Seega võib veenitromboos tekkida olukordades, kus inimene on sunnitud olema liikumatu, mistõttu ta verevool aeglustub. Sellised situatsioonid on pikad lennureisid, operatsioonijärgne periood, voodirežiimil olemine pärast traumat, südamelihase infarkti, insulti jne. Tromboosi süvaveenis põhjustavad ka kasvajalised protsessid kõhuõõnes või väikevaagnas.

Alumise õõnesveeni süsteemis on veenitromboosi tüüpilisemateks kohtadeks sääre-, reie-, niudepiirkonna süvaveenid ja alumine õõnesveen ise. Ülemise õõnesveeni süsteemis olevat tüüpilisemat süvaveeni tromboosi kutsutakse rangluualuse veeni pingutustromboosiks. Tromboseerunud veeni valendik võib teatud aja möödudes ka spontaanselt avaneda ehk rekanaliseeruda. Uuringu andmetel täheldati aasta möödudes 20%-l haigetest täielikku avanemist ja 70%-l osalist taasavanemist, kusjuures antikoagulantravi ei tehtud. 10%-l uuritutest jäi veen suletuks.

Alajäseme ägeda flebotromboosi tekkimisel peaks ravi toimuma haiglas. Esimese 3 päeva jooksul rakendatakse voodirežiimi koos ummistust lahendava trombolüütilise (trombi lahustava) ravi ja jala võimlemisharjutustega. Jalg on seejuures lamamispinnast veidi kõrgemale tõstetud. Kui tromb ei lahustu, kestab tema lõplik kinnitumine veenivalendiku seina külge 24–72 tundi. Sellegipoolest soovitatakse haigel ägedal perioodil 3–7 päeva lamada, et seejärel medikamentoosset ravi jätkates ja elastset sukka kandes käima hakata. Kirurgilist ummistuse eemaldamist magistraalsest veenist rakendatakse vaid erijuhul.

Sageli kohtab haigeid, kes kuid või aastaid pärast flebotromboosi tekkimist elavad hirmus, et kohe läheb tromb veenis “rändama” ja põhjustab kardetud tüsistuse – kopsuarteri trombemboolia. Nagu eespool kirjeldatud, möödub selline oht siiski paari päevaga ja hiljem tavaliselt ei kordu.

Kui tromb läheb liikvele äsja tromboseerunud magistraalsest veenist (enamasti niudesegmendist või väikevaagna piirkonnast), kandub verevooluga piki alumist õõnesveeni südamesse ja sealt kopsuarterisse, areneb kopsuarteri ummistus ehk trombemboolia. Selle tõttu häirub kopsudes kogu organismi hapnikuvahetus, tekitades raskematel juhtudel haige elutähtsates organites hapnikunälja, ning surm võib saabuda paari minutiga. Kirurgilist trombi eemaldamist tänapäeval praktiliselt ei rakendata. Kui kopsuarteri ummistumist esineb korduvalt, viiakse alumisse õõnesveeni neeruveenist allpool filter, mis püüab kinni alakehast või jäsemetest tulevad trombid.

Vt ka kopsuemboolia.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

hemorroidid

Tere.Kõik algasoktoobris 2016 .Peale wc-s käimist hommikul umbes tunni aja möödudes tekkis ebameeldiv valu ja pitsitustunne pärasoole lõpuosas.Uuriti kaameraga soolt,leiti 2 sisemist hemorroidi.

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Teie vaevused viitavad pigem pärakulõhele, kui hemorroidile, võivad olla ka mõlemad. Soovitan Teil pöörduda uuesti arsti poole, kelle juures ravil olite.

Loe edasi

raseduse soov ja kilpnääre haige.

Tere.
Mul selline mure, et ma olen juba ammu soovinud pere luua aga pole õnnestunud.Olen jäänud küll mitu korda rasedaks aga katkeb kolme kuu pealt ise ära või on emakavälised.Mul on ka tehtud kahel ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
See, mida Te teha saate, on hoolitseda, et kilpnäärmehormoonid oleksid korras s.t. L-türoksiini tuleb võtta regulaarselt ja teha 6-kuulise intervalliga kontrollanalüüse. Lisaks tuleb hoida ...

Loe edasi

Doxycycline Vitabalance 100mg ja eksootilise vilja "mangosteeni" koostoime

Mangosteen on eksootiline vili, mille kohta leidsin infot, et teda ei ole soovitav tarbida koos diabeediravimite vms verd vedeldavate ravimitega, kuna mangosteen mistahes kujul sissesüües ise vedeldab ...

Kalle Kurvits

Vastas dr Kalle Kurvits

Tere

Doksütsükliin on antibiootikum mida tarvitatakse kasutusjuhendi ja arsti soovituste kohaselt.
Kasutusjuhendis konkreetselt mainimata koostoimeid/vastunäidustusi/kõrvaltoimeid ei ...

Loe edasi

Seksisoovi puudumine

Tere! Oleme olnud abielus 22 aastat ja nüüd väidab naine,et igasugune seksisoov on jäädavalt kadunud - põhjuseks üleminekuaastad (abikaasa vanus 52 a.)Kas see ongi lõplik tõde või on veel võimalik midagi ...

Lemme Haldre

Vastas dr Lemme Haldre

Tere
Üleminekuaastaid tajub iga naine erinevalt. Kui teie partneril on tugevad kuumahood, higistamine, depressioon või meeleolu kõikumised, siis mõjutab see ka seksisoovi. Nimetatud nähtude puhul ...

Loe edasi

Ravimid

Tere, küsimus on seoses sõbraga, kes on 27-aastane. Ta läks arsti juurde ning kirjutati välja antidepressant Coaxil. Algul ta võttis kolm korda päevas, kuid paar päeva hiljem võttis kolm tükki korraga. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Täiskasvanutele on soovitatavaks annuseks üks tablett (12,5 mg) 3 korda ööpäevas (hommikul, lõunal ja õhtul) enne sööki või selle ajal.
Olenevalt inimesest (kehakaal, probleemi olemus, tundlikkus ...

Loe edasi

Väsimusmurd

Mul nüüd see väsimusmurd hakkab mööduma. Jalg ei valuta üldse ja liigub ilusti. Ainult üks mure on veel jäänud sellega. Jalanõu ei lähe kenasti jalga. Mul oli pöia juures see murd. Suure varva juurest ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Ortoosi jalanõu sisse mahutada on paras pähkel. jalanõu peaks sel puhul olema 1-2 nr.suurem. Kui mõõdunud on juba 1 kuu, siis ei näe ortoosi kandmisel enam mõtet. Väsimusmurd tekib ülekoormusest - seda ...

Loe edasi

Esmane epilepsiahoog

Tere. 14 noormehel tekkis elus esimest korda krambihoog. Öösel. Kramp kestis umbes 1 minut avatud silmadega,hingamine oli häälekas,suust tuli vahtu, millele järgnes teadvusetu olek, segasus ja lühimälu ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Soovitan Teil kindlasti pöörduda neuroloogi vastuvõtule. Kuna EEG-s on kindlad epileptilised avaldused, siis oleks vaja alustada ravi.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

Kas 3 kuuline AD kuur võib olla piisav?

Kas alati peab AD kuur olema just min 6 kuud? Millest see oleneb? Minu jaoks tähendab see, et aju saab liiga kaua aseainet ja saab sellest liiga sõltuvaks? Kui min 6 kuud aitab, siis miks inimesed ikka ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

vt eelnevatest otsinguga minu ristkülik diagonaaliga raviprintsiip, s.o. arstirohu tähtsus ajateljel väheneb (üks ristküliku see tekkiv kolmnurk ju väheneb) kui harjutuste osakaal suureneb ja saavutab ...

Loe edasi

Närvilisus.

Tere,


Olen 42 a.naine.Kasvatan üksi 13 aastast poega.Umbes viimased 2 aastat olen väga närviline.Toon mõned näited,kui keegi tuleb mulle liiga lähedale,söömise hääled.Lahkusin isegi ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Tegelege Lapsega - suur rõõm mõlemale.
Tehke koos pojaga ja ka üksi minu Palve esimest sammu (vt otsinguga eelnevast).
Võtke tööl asja Mänguliselt - nende roll Näitemängus on olla Luristaja, ...

Loe edasi

põrna suurus Täiskasvanul

Kui suur peaks olema täiskasvanul mehel.35 aastasel põrn?Kui suur peaks 31 aastase naisterahva põrna suurus?kuidas põrna suurust hinnata saab?

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Põrna suurus korrelleerub ka inimese suurusega - suuremal inimesel suurem põrn. Põrna kõige suurem mõõde üldjuhul ei tohiks ületada 10-12 cm, teised mõõtmed on väiksemad. Põrna suurust saab hinnata UH ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi