Veresoonte ummistumine Autor: Tiit Meren

Veresoonte ummistumine ehk tromboos ehk tromboseerumine võib leida aset nii arterites kui veenides, kuid seda esilekutsuvad põhjused ja tagajärjed on erinevad.

Kui tromboos arteris katkestab värske vere juurdevoolu jäsemesse ning see võib lõppeda gangreeni ja amputatsiooniga, siis tromboos veenis elundi verega varustamist ei katkesta. Blokeeritakse hoopis jäsemes “ärakasutatud” venoosse vere tagasivool südamesse. Selline äge venoosne pais jäsemes tekitab valuliku paistetuse ja jäset ei ole võimalik liigutada. Tromboosi tagajärjed arteris ja veenis on erinevad.

Ummistus ehk tromboos arteris on verevoolu äkiline lakkamine kas arterivalendiku ahenemise või arteriseina traumaatilise vigastuse tõttu. Arteris võib tromboos tekkida ka siis, kui haigest südamest paisatakse aorti südame rütmihäire korral suuremaid trombimasse (emboleid), mis verevooluga jäsemetesse kanduvad ja sealseid artereid ummistavad (trombemboolia). Aterosklerootilise lubjastumise tagajärjel on arteri sein paksenenud ja valendik ahenenud üle kriitilise piiri. Verevool seiskub, sest moodustunud verehüübekämp ummistab kitsenenud arterivalendiku. Lõpeb hapnikurikka vere transport sihtelundisse ning tekib äge paikne verevähesus ehk äge isheemia. Tromboosist haaratud jäse muutub kahvatuks, külmaks, valutavaks. Kui tromboos on kujunenud jala veresoontes, halveneb jalale toetumine ja astumine iga tunniga. Sageli eelneb arteri tromboseerumisele haiguse krooniline faas vahelduva lonkamise perioodiga. Vajalik on kiire pöördumine veresoontekirurgi poole kas perearsti või kiirabiarsti vahendusel.

Veeniummistuse ehk veenitromboosi ehk flebotromboosi all mõeldakse eeskätt jala süvaveeni ägedat ummistumist, mis on sageli põhjustatud verevoolu aeglustumisest veenis ja vere hüübimisvõime suurenemisest, kusjuures süvaveeni seina kahjustus puudub. Seega võib veenitromboos tekkida olukordades, kus inimene on sunnitud olema liikumatu, mistõttu ta verevool aeglustub. Sellised situatsioonid on pikad lennureisid, operatsioonijärgne periood, voodirežiimil olemine pärast traumat, südamelihase infarkti, insulti jne. Tromboosi süvaveenis põhjustavad ka kasvajalised protsessid kõhuõõnes või väikevaagnas.

Alumise õõnesveeni süsteemis on veenitromboosi tüüpilisemateks kohtadeks sääre-, reie-, niudepiirkonna süvaveenid ja alumine õõnesveen ise. Ülemise õõnesveeni süsteemis olevat tüüpilisemat süvaveeni tromboosi kutsutakse rangluualuse veeni pingutustromboosiks. Tromboseerunud veeni valendik võib teatud aja möödudes ka spontaanselt avaneda ehk rekanaliseeruda. Uuringu andmetel täheldati aasta möödudes 20%-l haigetest täielikku avanemist ja 70%-l osalist taasavanemist, kusjuures antikoagulantravi ei tehtud. 10%-l uuritutest jäi veen suletuks.

Alajäseme ägeda flebotromboosi tekkimisel peaks ravi toimuma haiglas. Esimese 3 päeva jooksul rakendatakse voodirežiimi koos ummistust lahendava trombolüütilise (trombi lahustava) ravi ja jala võimlemisharjutustega. Jalg on seejuures lamamispinnast veidi kõrgemale tõstetud. Kui tromb ei lahustu, kestab tema lõplik kinnitumine veenivalendiku seina külge 24–72 tundi. Sellegipoolest soovitatakse haigel ägedal perioodil 3–7 päeva lamada, et seejärel medikamentoosset ravi jätkates ja elastset sukka kandes käima hakata. Kirurgilist ummistuse eemaldamist magistraalsest veenist rakendatakse vaid erijuhul.

Sageli kohtab haigeid, kes kuid või aastaid pärast flebotromboosi tekkimist elavad hirmus, et kohe läheb tromb veenis “rändama” ja põhjustab kardetud tüsistuse – kopsuarteri trombemboolia. Nagu eespool kirjeldatud, möödub selline oht siiski paari päevaga ja hiljem tavaliselt ei kordu.

Kui tromb läheb liikvele äsja tromboseerunud magistraalsest veenist (enamasti niudesegmendist või väikevaagna piirkonnast), kandub verevooluga piki alumist õõnesveeni südamesse ja sealt kopsuarterisse, areneb kopsuarteri ummistus ehk trombemboolia. Selle tõttu häirub kopsudes kogu organismi hapnikuvahetus, tekitades raskematel juhtudel haige elutähtsates organites hapnikunälja, ning surm võib saabuda paari minutiga. Kirurgilist trombi eemaldamist tänapäeval praktiliselt ei rakendata. Kui kopsuarteri ummistumist esineb korduvalt, viiakse alumisse õõnesveeni neeruveenist allpool filter, mis püüab kinni alakehast või jäsemetest tulevad trombid.

Vt ka kopsuemboolia.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Veresoontekirurgia

rasedus ja veenilaiendid

Tere, Olen 30. nädalat rase. Jalgadel olid enne rasedust väikesed veenilaiendid. Rasedusega on nad vist lõhkenud ja nüüd on pool säärt sinine ja valutav. Sama ka teise jalaga, aga veidi vähem. Viimane ...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!

Raseduse jooksul on normaalne, et varem vähenähtav olnud veenilaiendid muutuvad suuremaks.
Loodan, et tugisukkade all peate silmas ikkagi sukki (kogu jala ulatuses kompressiooni), ...

Loe edasi

Mis see on?

Aasta tagasi tekkis laiguke ise ütles et sääsepunnist. Aga kuna ta on invaliid ja pole 10 aasta kodu toast teiselt korruselt välja saanud. Pöördusin teie poole

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!


Tegemist on naha toitehäirega, mille kõige sagedasem põhjus võib olla veenilaiendite olemasolul, just need samad veenilaiendid. Kui veenilaiendeid ei ole, siis võib olla põhjus ...

Loe edasi

Veresoontega seoses

Tere, mul selline kûsimus et millest see on et mul jalad valutavad ja tekivad sinikad kuigi ise ei mäletaks et oleks ära löönud? Sûnnitusest mööda 2,5kuud ja peale sûnnitust on hakkanud jalad valutama ...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!


Veresoontega need kaebused seotud ei ole. Soovitan hematoomide suhtes ennast jälgida - kui see on uus muutus ning väga häirib, rääkige uuesti oma perearstiga. Kui hematoomid tekivad ...

Loe edasi

paistes ja valulikud varbad

Mida saaks ette võtta,et varbad saaks korda ja tagasi tööle.

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!


Teie haigus on reumatoloogiline haigus ning veresoontekirurgiaga sellel õnneks seost ei ole. Soovitan perearsti/reumatoloogiga arutada sobivat raviskeemi - see ongi väga ebameeldiv ...

Loe edasi

torked jalgades

Torked jalgadesse ja säärtesse, eriti istudes ja pikali olles. Nüüdseks ka kätesse ja kõhule, kõige õrnem koht aga suur varvas, mis paneb võpatama ja öösel ärkama.Pisikesi veresooni jalgadel näha, suuri ...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!

Arvan, et kõik need kaebused ei ole ühest ja samast asjast - eriti, kui suure varba valu on nüüd alles lisandunud. Palun minge ennast uuesti perearstile näitama - eriti kui see valutav ...

Loe edasi

Nutcracker sündroom

Tere.
Mul avastati selle aasta alguses "Kompuutertomograafia kontrastaine" uuringuga "nutcracker sündroom".
Arstile minek sai alguese sellest, et 2015 suve alguses algasid minestushood, öösiti ...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!

Saan aru, et Teid häirib, et Teie kaebustele ning haigusele ei ole ühemomentset lahendust. Kahjuks on see paljude haigustega - diagnoosimine ning ravi võtab alati rohkem aega, kui patsient ...

Loe edasi

väike mure

Tere!
Kas oled saanud selgust tehtud uuringutest!

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!

Kui Teil on jäänud käsitlus pooleli, siis palun kirjutage mulle veenilaiendid@gmail.com

tervitades,
Veronika Palmiste

Loe edasi

Veenilaiendid ja rasedus

Tere päevast,

Eelmise raseduse teises pooles tekkisid ühele jalale kaks veenilaiendit- üks reiele ja teine kubemesse. Pigem olid need iluvead ja vaevusi polnud.

Nüüdse rasedusega ...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!

Raseduse puhul on ootuspärane, et veenilaiendid jalgadel lähevad suuremaks. Kuid, ilma paanikata, reeglina lähevad veenilaiendid pärast rasedust ning imetamise lõpetamist oluliselt väiksemaks. ...

Loe edasi

VALULIK JA TURSES VEENIKOGUM SÄÄREL

Aegajalt tekib ja vaibuv valulik ja paistes veenisölm säärel ja hüpeliigese kohal lillaka varjunduga valulik kogum. KAS PEAN NEID KANNATAMA KUNI SURMANI...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!


Veenilaiendite haigus on krooniline. Kompressioonravi (kompressioonsukk või -sukapülksid) on kohustuslik ning peab olema regulaarne. Ükski geel, määre ega ka tablett ei ole imerohi ...

Loe edasi

Süvaveeni tromboosi ravi

Tere!
Laupäeval (30.09) diagnoositi mul EMO-s rekanaliseerunud süvaveeni tromboos vasakus sääres. Pöördusin, kuna jalg oli selleks ajaks väga kõvasti valutama hakanud (kannakõõluse piirkond, säära ...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!

Palun pöörduge oma küsimustega uuesti perearsti konsultatsioonile, ilmselt jäid Teil mõned asjad üle küsimata või arusaamatuks. Mina küll täidaks määratud ravisoovitusi, vastasel korral ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi