Unehäired Autor: Jüri Ennet

Unehäired viitavad sageli mingile terviseprobleemile. Põhjuseks võivad olla mitmed hingeeluhäired (nt stress, depressioon, afektiivsed seisundid), isiksuse- või psüühikahäired (psühhoos). Sageli on unehäired tingitud psühhoaktiivsete ainete (alkoholi, narkootikumide, rahustite, uinutite) liigtarvitamisest või võõrutusnähtudest. Ka mitmete somaatiliste ehk kehaliste haigustega võivad kaasneda unehäired. Unehäirete klassifikatsioone on mitmeid. Mitteorgaaniliste unehäirete rühma kuuluvad: 1) düssomniad, mille korral on häiritud une kvaliteet, kestus või režiim. Düssomniad jagunevad omakorda insomniaks, hüpersomniaks ja une-ärkveloleku häireks; 2) parasomniad, mille korral esinevad une ajal episoodilised anormaalsed nähtused, näiteks uneskäimine, öine hirmusööst, uneärevus, unesrääkimine, norskamine. 

Unehäired on ravitavad. Pärast haige põhjalikku uurimist ning täpset diagnoosimist ravitakse põhihaigust, kasutatakse und soodustavaid ravimeid ning ravivõtteid, psühhoteraapiat, eneseabivõtteid (psühhoregulatsiooni, autogeenset treeningut, joogat), selgitatakse unehügieeni praktilist tähtsust.

Unesrääkimine ja norskamine tavaliselt ravi ei vaja. Uneapnoe sündroomi korral on vajalikud nii nina-kurguarsti, kopsuarsti kui ka neuroloogi uuringud. Esineb enamasti ülekaalulistel ja seetõttu on oluline oma kehakaalu jälgida.

Unetuse ehk insomnia korral on uinumine raskendatud, uni katkendlik, hommikuks ei ole inimene välja puhanud. Ta on mures unetuse tagajärgede pärast, kannatab stressi või depressiooni all, mis omakorda häirib tema kutsealast tegevust ja sotsiaalset suhtlemist. Insomnia puhul on tarvis ravida põhihaigust: hingeelu- või psüühikahäiret, somaatilist haigust või psühhoaktiivsete ainete tarvitamisega seotud nähte. Juhuslik insomnia on tavaline, kui aga unetus häirib igapäevaelu kvaliteeti, on vajalik arsti uuring ning abi. 

Unisus ehk hüpersomnia on kas liigne päevane unisus, pikenenud virgumisperioodiga seisund või päevased unehood, mis ei ole seotud magamatusega. Seisund põhjustab stressi ning meeleolu langust, kahjustab kutsetegevust või üldist elukvaliteeti. Ravi sõltub diagnoosist. Stimuleerivate ainetega tuleb olla ettevaatlik, sest esineb sõltuvuse oht.

Une-ärkveloleku häire korral ei sünkroniseeru indiviidi une- ja ärkveloleku rütm keskkonnatingimustest tuleneva rütmiga. Sellel häirel võivad olla psühhogeensed põhjused, aga seda soodustavad ka vahetustega töö (öötöö) või ajavööndite muutumisest tingitud kohanematus.

Uneskäimise ehk somnambulismi korral on uni ja ärkvelolek segunenud. Uneskõndija tõuseb voodist ja liigub toa/korteri piires ning pöördub ise voodisse tagasi. Tavaliselt toimub see uneaja esimesel kolmandikul. Teadvus on sügavalt hägunenud, uneskäijaga suhelda või teda äratada on raske. Ärkamisel ei mäletata sellest midagi. Esineb tavaliselt lapseeas. 

Öine hirmusööst esineb üldjuhul une esimesel kolmandikul: tekivad paanilised hirmuhood, rahutus, kõvahäälne häälitsemine, vegetatiivsed reaktsioonid (higistamine, südamekloppimine, kiire hingamine). Inimene tõuseb istukile, mõnikord ka lahkub voodist, nagu tahaks põgeneda. Teadvus on sügavalt hägunenud, mistõttu inimene hommikul peaaegu ei mäleta öiseid hirme. Arvestades öise hirmusööstu suurt sarnasust uneskäimisega, peetakse neid olemuslikult sama häire eri avaldumisvormideks. Uneskäimise ja öiste hirmusööstude esinemisel on oluline neuroloogiline uuring, et välistada närvitalitluse häireid. 

Uneärevus seostub painajalike unenägudega, mis inimesel on hommikul peensusteni meeles. Need unenäod on väga elavad ja suhteliselt sageli korduvad, tekitavad märgatavat stressi ning takistavad korralikult välja puhkamast. Samalaadsed häired võivad kaasneda ka mõne ravimi võtmise lõpetamisega.

Vt ka uneapnoe sündroom, uni.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Perearst

Erinevatel kätel erinev vererõhk

Tere
Nädal tagasi pöördusin perearsti poole madala vererõhu mõõtmiste tulemusega kodus( vasak käsi 83/68/65 - ülemine/ alumine/pulss). Pea oli uimane ja pidev väsimus. Perearst mõõtis ka paremalt ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kuni 20 mm/Hg erinevus erinevatelt õlavartelt mõõtes on normi piires, üle selle aga mitte. Tekib küsimus ka mõõtmises. Näen, et kodus mõõtes kasutate automaatseadet, kabinetis on ilmselt tavaline, ...

Loe edasi

Täpid silma all

PS! Tegelik kirja saaja peaks olema nahaarst, aga kuna listitud pole, siis valisin kedagi muud. Kliinik.ee klienditeenindusest ei saanud ka kahjuks abi, ei osatud probleemiga edasi suunata.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Täpselt ei saa hinnata, mõtlen ühele nahapõletiku vormile. Raviks kirjutaksin salvi nimega Tobradex, 3-4 x p lööbele õhuke kiht 7 päeva. Ehk Teie perearst vaatab kõike lähemalt ja otsustab ...

Loe edasi

Pikaajaline köha

Küsin oma abikaasa kohta, kellel on olnud pikalt köha, nagu kurgus oleks midagi. Nüüd lisandunud seljavalu paremal abaluu all, valu ajab vahel öösel üles. Perearst tegi röntgeni ja vereanalüüsi, nendega ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Mitmed võimalused. Jah, mao-söögitoru tagasivooluhaigus, lühendiga GERD võib olla selliste vaevuste taga. Infot raviefekti alusel annaks prooviravi omeprazol või esomeprazol preparaatidega, ...

Loe edasi

valud rinnus

Tere,
Mure selline, et on olnud juba umbes 2-3 nädalat valud rinnus ja paremal pool rinnas ja kaenlaall ja kiirgunud kätte ka. Käisin antud murega valveperearstil, aga sealt visuaalselt öeldi (ilma ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Kui 35-aastasel naisel, kes on olnud varasemalt terve ja ka antud hetkel ei ole muid sümptomeid, esineb valu paremal pool rindkeres, on kõige tõenäolisem, et vaevus on põhjustatud roietevahelistest ...

Loe edasi

Täpid silma all

Tere. Mõned päevad tagasi tekkis vasaku silma alla puntras täpikesed. Punetab, kuid pole valulik ega ei sügele. Millega võib tegu olla? Varem sellist asja olnud pole.

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Kahjuks ei oska foto järgi öelda, millega tegu. Soovitav on küsimus adresseerida naha- või silmaarstile.
Lugupidamisega
Kristi Otsmaa
perearst

Loe edasi

Õhupuudus ja pearinglus

Tere
Mure selles et viimase aasta jooksul esineb pearinglust/minestustunnet ja ohupuudust.
Natuke kirjelduseks:Mul on palju stressi,söön ebaregulaarselt ja töö tõttu ka kiirustan süües. Istuv ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Orgaanilise haiguse, nt südame või kopsude haiguse võimalus on väga väike. Miks ma nii arvan. Sest kirjutate, et vaevus ei ole seotud füüsilise koormusega. Orgaanilised haigused avalduvad ...

Loe edasi

Pearinglus

Pidev pearinglus, tugev peavalu rahulikult olles.Kõrvus viliseb ja kohiseb. Veel suurem tasakaaluhäire ja peavalu pingutades. On ka eelnevalt olnud nädalas korra või veidi rohkem peavalu ja pingutades ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Pearinglus ehk vertigo on kõige sagedamini põhjustatud sisekõrvast lähtunud probleemist, kuid teatud juhtudel võib pearinglus olla ka ajuhaiguse tunnuseks. Perearst peaks küsitluse ja läbivaatuse ...

Loe edasi

Kui kiiresti peaks toimima mebendazole-grindeks?

Tere!
Nimelt avastasin oma 9 kuusel lapsel naaskelsabad. Arst soovitas anda pool mebendazole-grindeksi tabletti ja nii mulle, kui lapse isale ennetuseks 1 tablet.. Sai esmaspäeva õhtul lapsele antud. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Üldiselt peaks naaskelsaba hukkuma 3-4 päeva jooksul. Taasnakatumise vältimiseks antakse kordusannus 14 p möödudes. Võib juhtuda, et see ravimikogus ei ole jõudnud lapse organismi. Soovitan ...

Loe edasi

Vererõhk ja arvatav südamepuudulikkus.

Arst määras Betaloc Zok-i. Algul, kui võtsin pool tabletti, ei kogenud ma halba enesetunnet, kuid selle aasta kevadel oli viirus. Peale selle olin ma jõuetu, paha olla, tuju langenud, hirm. Arst soovitas ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Väsimus, jõuetus ja koormustaluvuse langus võivad tõepoolest viidata südamepuudulikkusele. Südamepuudulikkus ei ole iseseisev haigus, vaid alati mingi haiguse tagajärg. Kirjast ei selgu, kas ...

Loe edasi

Pidevad suu ja kurgu probleemid

Tere,
Viimaste kuude jooksul on järjest sagedasemaks muutunud probleemid suu ja kurguga. Algselt oli mõned nädalad kurgus/kõris selline tunne nagu oleks kurk paistes ja hingamine natukene raskendatud, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Teid on kenasti uuritud, tehtud analüüsid on korras, mingit rasket haigust ei ole leitud. See on ju tore ! Tõeline aft suulimaskestal on väga valulik, kuid kui on tõesti haavand kraatriga ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi