Unehäired Autor: Jüri Ennet

Unehäired viitavad sageli mingile terviseprobleemile. Põhjuseks võivad olla mitmed hingeeluhäired (nt stress, depressioon, afektiivsed seisundid), isiksuse- või psüühikahäired (psühhoos). Sageli on unehäired tingitud psühhoaktiivsete ainete (alkoholi, narkootikumide, rahustite, uinutite) liigtarvitamisest või võõrutusnähtudest. Ka mitmete somaatiliste ehk kehaliste haigustega võivad kaasneda unehäired. Unehäirete klassifikatsioone on mitmeid. Mitteorgaaniliste unehäirete rühma kuuluvad: 1) düssomniad, mille korral on häiritud une kvaliteet, kestus või režiim. Düssomniad jagunevad omakorda insomniaks, hüpersomniaks ja une-ärkveloleku häireks; 2) parasomniad, mille korral esinevad une ajal episoodilised anormaalsed nähtused, näiteks uneskäimine, öine hirmusööst, uneärevus, unesrääkimine, norskamine. 

Unehäired on ravitavad. Pärast haige põhjalikku uurimist ning täpset diagnoosimist ravitakse põhihaigust, kasutatakse und soodustavaid ravimeid ning ravivõtteid, psühhoteraapiat, eneseabivõtteid (psühhoregulatsiooni, autogeenset treeningut, joogat), selgitatakse unehügieeni praktilist tähtsust.

Unesrääkimine ja norskamine tavaliselt ravi ei vaja. Uneapnoe sündroomi korral on vajalikud nii nina-kurguarsti, kopsuarsti kui ka neuroloogi uuringud. Esineb enamasti ülekaalulistel ja seetõttu on oluline oma kehakaalu jälgida.

Unetuse ehk insomnia korral on uinumine raskendatud, uni katkendlik, hommikuks ei ole inimene välja puhanud. Ta on mures unetuse tagajärgede pärast, kannatab stressi või depressiooni all, mis omakorda häirib tema kutsealast tegevust ja sotsiaalset suhtlemist. Insomnia puhul on tarvis ravida põhihaigust: hingeelu- või psüühikahäiret, somaatilist haigust või psühhoaktiivsete ainete tarvitamisega seotud nähte. Juhuslik insomnia on tavaline, kui aga unetus häirib igapäevaelu kvaliteeti, on vajalik arsti uuring ning abi. 

Unisus ehk hüpersomnia on kas liigne päevane unisus, pikenenud virgumisperioodiga seisund või päevased unehood, mis ei ole seotud magamatusega. Seisund põhjustab stressi ning meeleolu langust, kahjustab kutsetegevust või üldist elukvaliteeti. Ravi sõltub diagnoosist. Stimuleerivate ainetega tuleb olla ettevaatlik, sest esineb sõltuvuse oht.

Une-ärkveloleku häire korral ei sünkroniseeru indiviidi une- ja ärkveloleku rütm keskkonnatingimustest tuleneva rütmiga. Sellel häirel võivad olla psühhogeensed põhjused, aga seda soodustavad ka vahetustega töö (öötöö) või ajavööndite muutumisest tingitud kohanematus.

Uneskäimise ehk somnambulismi korral on uni ja ärkvelolek segunenud. Uneskõndija tõuseb voodist ja liigub toa/korteri piires ning pöördub ise voodisse tagasi. Tavaliselt toimub see uneaja esimesel kolmandikul. Teadvus on sügavalt hägunenud, uneskäijaga suhelda või teda äratada on raske. Ärkamisel ei mäletata sellest midagi. Esineb tavaliselt lapseeas. 

Öine hirmusööst esineb üldjuhul une esimesel kolmandikul: tekivad paanilised hirmuhood, rahutus, kõvahäälne häälitsemine, vegetatiivsed reaktsioonid (higistamine, südamekloppimine, kiire hingamine). Inimene tõuseb istukile, mõnikord ka lahkub voodist, nagu tahaks põgeneda. Teadvus on sügavalt hägunenud, mistõttu inimene hommikul peaaegu ei mäleta öiseid hirme. Arvestades öise hirmusööstu suurt sarnasust uneskäimisega, peetakse neid olemuslikult sama häire eri avaldumisvormideks. Uneskäimise ja öiste hirmusööstude esinemisel on oluline neuroloogiline uuring, et välistada närvitalitluse häireid. 

Uneärevus seostub painajalike unenägudega, mis inimesel on hommikul peensusteni meeles. Need unenäod on väga elavad ja suhteliselt sageli korduvad, tekitavad märgatavat stressi ning takistavad korralikult välja puhkamast. Samalaadsed häired võivad kaasneda ka mõne ravimi võtmise lõpetamisega.

Vt ka uneapnoe sündroom, uni.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Ravimi mõjudest - Paroxetin 20 mg.

Tere. Küsimus selline: ravin Paroxetininga 20 mg (hommikul 1 tbl) juba vist 8 aasta läheb. Sain selle rohuga inimeseks, enne olin 15 aastat elust raisanud lootusele et ehk saan ise toime. Ei saanud. Nüüd ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Koostöö oma raviarsti-psühhiaatriga.
1) Mina vahetaksin AD, annaksin mõnda teist serotoniini ainevahetust mõjutavat rohtu.
2) Tuleb teha relaks-harjutusi, et organism ise oskaks pingetest ...

Loe edasi

Kas tõesti ärevushäire?

Tere!
Olen hädas oma tervisega. Nimelt algas kõik alakõhuvaluga paremalt poolt. Hiljem hakkas väga halb..süda oli paha, kloppis (pulss 140). Läksin emosse, kus tehti vereanalüüs jm ning kõik oli ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Psüühilised pinged kutsuvad esile kehalisi kaebusi - nn psühho-somaatilised häired. Selles ka magu, kõhuvalu, südamekaebused, hirmud, ärevus jne.
Ja ärevushäiret on ka.
Mida teha?
1) ...

Loe edasi

krooniline alaseljavalu

Kompuuteruuringu vastus:
KT nimmeosast natiivis: Kõik lülikehade vahemikud mõõdukalt kitsenenud, L4 diski osas vaakumdegeneratsiooni. L 2/3 diski mõõdukas protrusioon dorsaalsele enam vasakul mediolateraalsel. ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Pildi järgi on tegemist muutustega nimmelülides, liigestes ja diskides. Samas sarnased muutused esinevad vananedes ka inimestel, kellel ei ole seljavalusid. Kui jalavalusid ei ole ja selg on hommikuti ...

Loe edasi

Halb enesetunne

Mure selline,et enesetunne halb,südame piirkonnas on valud.Vahel on pigistustunne,kuid nüüd on tunda ka aegajalt nagu kõrvetaks.Polnud 7 a arstil käinud.Läksin,rääkisin.Tehti koormustest ja vereanalüüsid.Kõik ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kolmas 25-aastak terendab (vt passi) ja seega on vaja aktiivsemalt oma keha ja psüühika eest hoolitseda, treeninguga tugevdada - mõlemaid.
Praegused keskkonnatingimused (eelkõige sotsiaalsed) ja ...

Loe edasi

Eeg uuring

Tere

Käisin 2,8 aastase lapsega Eeg uuringul, kuna kahtlustasin epilepsiat. Eeg oli korras olnud kuid tekib küsimus, miks lapsel esineb magama jäädes pool tundi võpatused ja seda ka hommikuti. ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Võpatused uinumisel on normaalne füsiol. nähtus. Lapse võimalik arenguhäirega tuleb pöörduda lasteneuroloogi poole.

Dr. Ain Pajos

Loe edasi

Borrelioos

Tere!Abikaasal oli 5-aastat tagasi puukborrelioos mis jäi ravimata.Iga aastaga on tervis läinud halvemaks,(mälu halvenemine,kõne ja kirjutamise häired).Arst kahtlustab alzheimerit.Kas oleks mõtekas teha ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kui on küsimus Alzheimeri haigusest, tulebki kaaluda kõiki võimalikke ravitavaid ajutegevuse häirete variante, s.h. borrelioos. Võiksite teha Borrelioosi vereanalüüsid nakkushaiglas ja seejärel helistage ...

Loe edasi

Tahaks nutta

Tere,
Olen viimasel paaril aastal pidanud läbi elama suuri muutusi. Pidevalt olen sundinud ennast olema tugev, pingutama, et mitte kuskilt otsast nôrgana näida....Seis nüüd selline, kus kõik emotsioonid ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Vanasti soovitati tervisevetele minekut, aga meil ju nii mere-järverannad, veed ja jalutusvõimalused. 5...10 km oleks vägev. Tehke enesetunde järgi.
Biblioteraapia - kõigil meil ju kümmekond raamatut ...

Loe edasi

Valu alajäsemes

Tere!

Mõne aja eest tekkis vasaku alajäseme valu, mis suureneb lamades/istudes. Kõndides praktiliselt kaob. Lisaks tundub istudes labajalg kohati tuim ja suriseb, sh varbad. Valu ei ole väga ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Labajala tuimus ja surin viitavad jalanärvi kompressioonile. Soovitan tulla vastuvõtule ja teha eelnevalt rö. pildid nimmelülidest (perearst).

Tel. 6748591

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

otsin psühhiaatrit

Otsin normaalset psühhiaatrit. Otsisin nime järgi dr Ennetit, aga ta on naisterahvas- ravis mind kunagi ammu Seewaldis ja parimad mälestused on. Ei leia teda kahjuks üles. Mul on töövõimetuspension ja ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Dr Aili Ennet (minu vennanaine) suri 9.okt. 2015.a.
Teie andmed on Psühhiaatriakliinikus ja sealsed tohtrid saavad teile vajaliku väljavõtte terviseseisundist anda. Seega Paldiski mnt 52.
Parimate ...

Loe edasi

Alaselja valu

Tere! Juba aastaid teeb valu alaselg. Nüüdseks on valu ka paremas puusas, kubemes ja kiirgub jalgadesse. Pidevalt on surin jalgades ja tuimsuse tunne. Liikumine on valulik ja pikalt ei saa paigal seista. ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Ravisoovituse saab teha vaid peale läbivaatust ja piltidega tutvumist. Helistage tel 6 748 591

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi