Unehäired Autor: Jüri Ennet

Unehäired viitavad sageli mingile terviseprobleemile. Põhjuseks võivad olla mitmed hingeeluhäired (nt stress, depressioon, afektiivsed seisundid), isiksuse- või psüühikahäired (psühhoos). Sageli on unehäired tingitud psühhoaktiivsete ainete (alkoholi, narkootikumide, rahustite, uinutite) liigtarvitamisest või võõrutusnähtudest. Ka mitmete somaatiliste ehk kehaliste haigustega võivad kaasneda unehäired. Unehäirete klassifikatsioone on mitmeid. Mitteorgaaniliste unehäirete rühma kuuluvad: 1) düssomniad, mille korral on häiritud une kvaliteet, kestus või režiim. Düssomniad jagunevad omakorda insomniaks, hüpersomniaks ja une-ärkveloleku häireks; 2) parasomniad, mille korral esinevad une ajal episoodilised anormaalsed nähtused, näiteks uneskäimine, öine hirmusööst, uneärevus, unesrääkimine, norskamine. 

Unehäired on ravitavad. Pärast haige põhjalikku uurimist ning täpset diagnoosimist ravitakse põhihaigust, kasutatakse und soodustavaid ravimeid ning ravivõtteid, psühhoteraapiat, eneseabivõtteid (psühhoregulatsiooni, autogeenset treeningut, joogat), selgitatakse unehügieeni praktilist tähtsust.

Unesrääkimine ja norskamine tavaliselt ravi ei vaja. Uneapnoe sündroomi korral on vajalikud nii nina-kurguarsti, kopsuarsti kui ka neuroloogi uuringud. Esineb enamasti ülekaalulistel ja seetõttu on oluline oma kehakaalu jälgida.

Unetuse ehk insomnia korral on uinumine raskendatud, uni katkendlik, hommikuks ei ole inimene välja puhanud. Ta on mures unetuse tagajärgede pärast, kannatab stressi või depressiooni all, mis omakorda häirib tema kutsealast tegevust ja sotsiaalset suhtlemist. Insomnia puhul on tarvis ravida põhihaigust: hingeelu- või psüühikahäiret, somaatilist haigust või psühhoaktiivsete ainete tarvitamisega seotud nähte. Juhuslik insomnia on tavaline, kui aga unetus häirib igapäevaelu kvaliteeti, on vajalik arsti uuring ning abi. 

Unisus ehk hüpersomnia on kas liigne päevane unisus, pikenenud virgumisperioodiga seisund või päevased unehood, mis ei ole seotud magamatusega. Seisund põhjustab stressi ning meeleolu langust, kahjustab kutsetegevust või üldist elukvaliteeti. Ravi sõltub diagnoosist. Stimuleerivate ainetega tuleb olla ettevaatlik, sest esineb sõltuvuse oht.

Une-ärkveloleku häire korral ei sünkroniseeru indiviidi une- ja ärkveloleku rütm keskkonnatingimustest tuleneva rütmiga. Sellel häirel võivad olla psühhogeensed põhjused, aga seda soodustavad ka vahetustega töö (öötöö) või ajavööndite muutumisest tingitud kohanematus.

Uneskäimise ehk somnambulismi korral on uni ja ärkvelolek segunenud. Uneskõndija tõuseb voodist ja liigub toa/korteri piires ning pöördub ise voodisse tagasi. Tavaliselt toimub see uneaja esimesel kolmandikul. Teadvus on sügavalt hägunenud, uneskäijaga suhelda või teda äratada on raske. Ärkamisel ei mäletata sellest midagi. Esineb tavaliselt lapseeas. 

Öine hirmusööst esineb üldjuhul une esimesel kolmandikul: tekivad paanilised hirmuhood, rahutus, kõvahäälne häälitsemine, vegetatiivsed reaktsioonid (higistamine, südamekloppimine, kiire hingamine). Inimene tõuseb istukile, mõnikord ka lahkub voodist, nagu tahaks põgeneda. Teadvus on sügavalt hägunenud, mistõttu inimene hommikul peaaegu ei mäleta öiseid hirme. Arvestades öise hirmusööstu suurt sarnasust uneskäimisega, peetakse neid olemuslikult sama häire eri avaldumisvormideks. Uneskäimise ja öiste hirmusööstude esinemisel on oluline neuroloogiline uuring, et välistada närvitalitluse häireid. 

Uneärevus seostub painajalike unenägudega, mis inimesel on hommikul peensusteni meeles. Need unenäod on väga elavad ja suhteliselt sageli korduvad, tekitavad märgatavat stressi ning takistavad korralikult välja puhkamast. Samalaadsed häired võivad kaasneda ka mõne ravimi võtmise lõpetamisega.

Vt ka uneapnoe sündroom, uni.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Perearst

gastroskoopia

Tere,

Märtsi kuust alates on mind vaevanud surve/ebamugavus tunne kõris, mis alati tuleb koos ülaselja valuga.Samuti esineb röhitsusi.Kõik need tunnused võimenduvadki eelkõige pärast söömist ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Inimese tervisevaevus, valu, ebamugavus võib olla tingitud kas kehalisest haigusest, psüühhikast somatoformse häirena või kombinatsioon mõlemast. Teid on kenasti uuritud ja ei ole leitud konkreetset ...

Loe edasi

Lapse nahal lööve

Tere,

Minu lapsel oli hiljuti palavik 38/39.
Kui terveks sai käis koolis ujumis trennis.
Tema kintsudel on tekkinud lööve, kuid ma ei tea kas haiguse tagajärjel või ujulast.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Löövet ja last nägemata kohe kindlasti ei oska öelda. Põhjuseid on kümneid. Pöörduge lapsega oma perearsti vastuvõtule.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Veri väljaheites

Tere!
Täna hommikul märkasin tualetis käies paberil väikest punast vereklompi (väljaheide ise oli normaalset värvi). Kuna mul on ärritunud soole sündroom, siis on mul eri kaebuste tõttu tehtud koloskoopiad ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Ühekordne veri väljaheitel on seotud päraku limaskesta või veenikomu vigastusega. Ei muretseks. Kui probleem püsib, siis perearst.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Valutavad põlved!

Tere. Olen pikalt kodus olnud samas liigun palju (kõnnin ja sõidan jalgrattaga). Eelnev töö oli istuv aastaid! Hetkel otsustasin lapse kõrvalt võtta esialgu osalise tööajaga töö korra nädalas! Trepikoja ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Artroos ei teki üleöö. Teie vaevus on ikka seotud tavatu koormuse ja sundasendiga. Raksumine ainsa sümptomina ei ole kuigi oluline.
Mõõdukas koormus, venitusharjutused, teiste lihasgruppide ...

Loe edasi

Kõrge B 12 ja ferratin

Tere! Minul selline küsimus, kas peaksin muretsema kui mu B12 on ligi 700 ja Ferritin 220. Öeldi, et muretsema ei pea. Mul on eemaldatud neer halvaloomulise kasvaja tõttu, arsti aeg on kevadel, kas need ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Usaldage oma arste !

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Väsimus

Tere. Olen 32 aastane naine. Töötan E-R 9st 17ni kontoris klientidega suheldes. Umbes 2 kuud tagasi aga tekkis mul probleem. Nimelt ma reaalselt keset telefoni kõnet või tööd tehes võin järsku sekundiks ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kõik on võimalik. Abiks võib olla neuroloogi e konsultatsioon, vastus paari päevaga. Teie perearst teeb hoolsa neuroloogilise läbivaatuse, kirjutab leiu ravilukku, kirjeldab täpselt probleemi ...

Loe edasi

Mis see on? ( mäda tuleb)

Alguses oli lihtsalt mingi täpp, korra pigistasin ja siis viskas pistetuse ülesse ja nüüd selline

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Paistab olema karvanääpsupõletik. PAikseks raviks nt Braunovidon salvside. Kui ei aita, siis ka antibiootikumravi või ...skalpell, mädakolde avamine.
Koostöö oma perearstiga.

Loe edasi

Hammustasin keelde

Tere!

Nimelt täna söömise käigus hammustasin keelde. Ma pole varem kunagi nii valusalt suutnud hammustada, kuid seekord läks halvemini. Tuli pisike tükk välja ja veritses 10-15 minutit. Oskate ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Ikka juhtub. Ärge muretsege, keelevigastused paranevad tõesti hästi. Vältida väga soolast ja piprast toitu.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Ebaregulaarne südametöö

Peale kerget füüsilist koormust (trepist kõnd, kõnd õues) näitab vererõhuaparaat kõrgemat vereõhku mis on ilmselt normaalne (160-170) kuid aparaat näitab ka ebaregulaarset südamerütmi (viskab selle märgi ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Soovitan perearsti vastuvõttu. Tehakse korralik läbivaatus, täpsustatakse kõike ja koostatakse plaan edasiseks käsitluseks.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Kõrge vererõhk

Lapsest peale on vererõhk olnud kõrge, söön tugevaid vererõhu tablette mis määrtatud mitukümmend aastat tagasi, kuid vererõhk siiski 140-150 vahel. Kas see okei et ka rohtude võtmise ajal ei ole vererõhk ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Normaalset on siin vähe. Vererõhuhaige peab külastama vähemalt 1 x aastas arsti. Hinnatakse ravi efektiivsust, tehakse uuringud- EKG, vereproovid jt. Ravi eesmärk on hoida vererõhku 120-130/80-85 ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi