Unehäired Autor: Jüri Ennet

Unehäired viitavad sageli mingile terviseprobleemile. Põhjuseks võivad olla mitmed hingeeluhäired (nt stress, depressioon, afektiivsed seisundid), isiksuse- või psüühikahäired (psühhoos). Sageli on unehäired tingitud psühhoaktiivsete ainete (alkoholi, narkootikumide, rahustite, uinutite) liigtarvitamisest või võõrutusnähtudest. Ka mitmete somaatiliste ehk kehaliste haigustega võivad kaasneda unehäired. Unehäirete klassifikatsioone on mitmeid. Mitteorgaaniliste unehäirete rühma kuuluvad: 1) düssomniad, mille korral on häiritud une kvaliteet, kestus või režiim. Düssomniad jagunevad omakorda insomniaks, hüpersomniaks ja une-ärkveloleku häireks; 2) parasomniad, mille korral esinevad une ajal episoodilised anormaalsed nähtused, näiteks uneskäimine, öine hirmusööst, uneärevus, unesrääkimine, norskamine. 

Unehäired on ravitavad. Pärast haige põhjalikku uurimist ning täpset diagnoosimist ravitakse põhihaigust, kasutatakse und soodustavaid ravimeid ning ravivõtteid, psühhoteraapiat, eneseabivõtteid (psühhoregulatsiooni, autogeenset treeningut, joogat), selgitatakse unehügieeni praktilist tähtsust.

Unesrääkimine ja norskamine tavaliselt ravi ei vaja. Uneapnoe sündroomi korral on vajalikud nii nina-kurguarsti, kopsuarsti kui ka neuroloogi uuringud. Esineb enamasti ülekaalulistel ja seetõttu on oluline oma kehakaalu jälgida.

Unetuse ehk insomnia korral on uinumine raskendatud, uni katkendlik, hommikuks ei ole inimene välja puhanud. Ta on mures unetuse tagajärgede pärast, kannatab stressi või depressiooni all, mis omakorda häirib tema kutsealast tegevust ja sotsiaalset suhtlemist. Insomnia puhul on tarvis ravida põhihaigust: hingeelu- või psüühikahäiret, somaatilist haigust või psühhoaktiivsete ainete tarvitamisega seotud nähte. Juhuslik insomnia on tavaline, kui aga unetus häirib igapäevaelu kvaliteeti, on vajalik arsti uuring ning abi. 

Unisus ehk hüpersomnia on kas liigne päevane unisus, pikenenud virgumisperioodiga seisund või päevased unehood, mis ei ole seotud magamatusega. Seisund põhjustab stressi ning meeleolu langust, kahjustab kutsetegevust või üldist elukvaliteeti. Ravi sõltub diagnoosist. Stimuleerivate ainetega tuleb olla ettevaatlik, sest esineb sõltuvuse oht.

Une-ärkveloleku häire korral ei sünkroniseeru indiviidi une- ja ärkveloleku rütm keskkonnatingimustest tuleneva rütmiga. Sellel häirel võivad olla psühhogeensed põhjused, aga seda soodustavad ka vahetustega töö (öötöö) või ajavööndite muutumisest tingitud kohanematus.

Uneskäimise ehk somnambulismi korral on uni ja ärkvelolek segunenud. Uneskõndija tõuseb voodist ja liigub toa/korteri piires ning pöördub ise voodisse tagasi. Tavaliselt toimub see uneaja esimesel kolmandikul. Teadvus on sügavalt hägunenud, uneskäijaga suhelda või teda äratada on raske. Ärkamisel ei mäletata sellest midagi. Esineb tavaliselt lapseeas. 

Öine hirmusööst esineb üldjuhul une esimesel kolmandikul: tekivad paanilised hirmuhood, rahutus, kõvahäälne häälitsemine, vegetatiivsed reaktsioonid (higistamine, südamekloppimine, kiire hingamine). Inimene tõuseb istukile, mõnikord ka lahkub voodist, nagu tahaks põgeneda. Teadvus on sügavalt hägunenud, mistõttu inimene hommikul peaaegu ei mäleta öiseid hirme. Arvestades öise hirmusööstu suurt sarnasust uneskäimisega, peetakse neid olemuslikult sama häire eri avaldumisvormideks. Uneskäimise ja öiste hirmusööstude esinemisel on oluline neuroloogiline uuring, et välistada närvitalitluse häireid. 

Uneärevus seostub painajalike unenägudega, mis inimesel on hommikul peensusteni meeles. Need unenäod on väga elavad ja suhteliselt sageli korduvad, tekitavad märgatavat stressi ning takistavad korralikult välja puhkamast. Samalaadsed häired võivad kaasneda ka mõne ravimi võtmise lõpetamisega.

Vt ka uneapnoe sündroom, uni.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Perearst

Kopsuröntgen

Tere!

Pöördusin perearsti poole köhaga, mis on vahelduva tugevusega kestnud juba jaanuarikuust alates. Tehti erinevad analüüsid, mis kõik olid korras (välja arvatud raud, mida oli ainult 3,8). ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Transparentsuse tõus- kopsupiirkond laseb rohkem röntgenikiiri läbi. See võib olla normi variant, kuid ka haiguslik, kui suureneb kopsukoe õhusisaldus mingil põhjusel. Fibroos aga on olukord, ...

Loe edasi

Kopsuklamüüdia

Tere

Köhin aastaid, eriti tugevalt viimane pool aastat. Analüüsi vastus: Chlamydophila pneumoniae IgG QN 78. Kas see on piisav, et alustada ravi antibiootikumidega?
Tänan.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Ravi valikul arvestab arst ennekõike vaevuste, läbivaatuse leiu, haiguse kestuse, erinevate uuringute ja analüüside tulemustega. Soovin ütelda seda, et kõik on oluline, mitte ainult analüüsinumber.
Loe edasi

Imelik laik kõrvataga

Tervist,
Nädal aega tagasi leidsin kõrvatagant imeliku punase ringja laigu.
Laik ei sügele ega pole mingeid sümptomeid kus mis asjaga võib tegemist olla?
Olen hetkel kasutanud nädal aega ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Kuna võimalikke variante on mitu, ei saa patsienti nägemata ja täpsemat anamneesi teadmata kindlat diagnoosi panna. Soovitan pöörduda oma perearsti või dermatoloogi poole.
lugupidamisega
Loe edasi

Kaelal lahtine sünnimärgi taoline asi

Tere , Mure selles et mis see võib olla ? järsku märkasin ja on nagu sünnimärk aga varre otsas nagu oleks , või on tegemist puugiga ? nokkisin ja nüüd valus

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!
Kirjelduse järgi paistab olema pigmenteerunud nahanäsake, arstikeele akrohordon või fibroepitelioom. Kui see saab viga või ärritust, võib järgneda kerge põletik. Andke rahu, ärge näppige, põletikuvastane ...

Loe edasi

Süda ja pulss

Tete! Tahaksin teada kas randmelt pulsikkella.pulssi mõõtev ning teisel juhul kui pulsivööga mõõtev kellal pulsiil on erinevused.Küsin sellepärast,et randmelt pulss on kõrgem kui pulsivöölt võetud pulss

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Pulsivööga mõõdetav tulemus on täpsem. Randmel töötav seade võib püüda kinni erinevaid häireid, mida ta registreerib pulsiks. Isiklikult soovitan juhinduda koormuse ajal enesetundest, kui ...

Loe edasi

uriinis põletik

Tere!
Mul eemaldati 3 kuud tagasi halvaloomuline neerukasvaja. Sellest ajast saati esineb aga uriinis põletikunäit, külvist ei kasva midagi ja nii ka midagi ei tehta. On see normaane? Esineb nii ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Usaldage oma arste. Kui nemad ei näe muretsemiseks põhjust, siis on kõik hästi. Palun küsige oma arstidelt üle, mida nad järeldavad ultraheliuuringust. Arstid vastavad rõõmuga küsimustele, ...

Loe edasi

Jalg natuke ülevaltpolt pahkluud kergelt paistes, astudes painutada valus, katsuda valus

Tere.
Paar päeva tagasi tundsin et sääreluu nagu pealt valutab- just enne jalalaba algust (no seal kus säär läheb pahkluuks üle). Varbad on mul haiged, artroosi muutused, suur varvas ei paindu. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Esmalt rahustan- ei ole kohanud inimest, kellel oleks selle koha peal Teie kardetud haigus. Saan aru, et labajala liigestes on diagnoositud artroosi ehk liigeste kulumist. Hüppeliiges, ehk ...

Loe edasi

Jala väänamine

Väänasin 10 päeva tagasi jala välja. Läks väga paiste ja valutas meeletult. Siis tekkis suur verevalum, nis on nüüdseks sinakas-kollane. Paistetus on väiksemaks jäänud, aga nüüdseks pahkluu ikka veel ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Arvatakse, et väänamised polegi vigastus ja ainult kukkudes tekivad luumurrud. Väänamine, ehk sidemete vigastus vajab ka ravi, vastasel korral riskitakse eluaegse liigese ebastabiilsusega. ...

Loe edasi

Punane keeleots

Tere,
Mul on mure keelega. Algas tegelikult aasta aega tagasi kui keele ots hakkas teatud toitude peale reageerima. Näiteks poe mustikad.,viinamarjad. Nii kui panin kasvõi 2 suhu läks keeleots punaseks ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tundub, et ongi tegemist ülitundlikusglossiidiga mõnede toiduainete suhtes. Soovitan paikseks raviks Kamistad geeli, toitumispäeikut, kuhu märkida kõik, mida sööte. Seejärel on võimalik seda ...

Loe edasi

Millised on seeninfektsioonide leviku tuvastamise viisid organismist

Millistes siseorganitesse/kudedesse organismis võib levida seeninfektsioon, kui seda ei ole välja õigeaegselt ravitud ning milliste analüüsidega ja kui täpselt on seeninfektsiooni olemasolu organismist ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan pika ja usaldava kirja eest. Kipun arvama seda, et tõsist seenhaigust siseorganites ei saa diagnoosida. Ka kõige tervema inimese nahal ja limaskestadel võib leida erinevaid pisikuid ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi