Unehäired Autor: Jüri Ennet

Unehäired viitavad sageli mingile terviseprobleemile. Põhjuseks võivad olla mitmed hingeeluhäired (nt stress, depressioon, afektiivsed seisundid), isiksuse- või psüühikahäired (psühhoos). Sageli on unehäired tingitud psühhoaktiivsete ainete (alkoholi, narkootikumide, rahustite, uinutite) liigtarvitamisest või võõrutusnähtudest. Ka mitmete somaatiliste ehk kehaliste haigustega võivad kaasneda unehäired. Unehäirete klassifikatsioone on mitmeid. Mitteorgaaniliste unehäirete rühma kuuluvad: 1) düssomniad, mille korral on häiritud une kvaliteet, kestus või režiim. Düssomniad jagunevad omakorda insomniaks, hüpersomniaks ja une-ärkveloleku häireks; 2) parasomniad, mille korral esinevad une ajal episoodilised anormaalsed nähtused, näiteks uneskäimine, öine hirmusööst, uneärevus, unesrääkimine, norskamine. 

Unehäired on ravitavad. Pärast haige põhjalikku uurimist ning täpset diagnoosimist ravitakse põhihaigust, kasutatakse und soodustavaid ravimeid ning ravivõtteid, psühhoteraapiat, eneseabivõtteid (psühhoregulatsiooni, autogeenset treeningut, joogat), selgitatakse unehügieeni praktilist tähtsust.

Unesrääkimine ja norskamine tavaliselt ravi ei vaja. Uneapnoe sündroomi korral on vajalikud nii nina-kurguarsti, kopsuarsti kui ka neuroloogi uuringud. Esineb enamasti ülekaalulistel ja seetõttu on oluline oma kehakaalu jälgida.

Unetuse ehk insomnia korral on uinumine raskendatud, uni katkendlik, hommikuks ei ole inimene välja puhanud. Ta on mures unetuse tagajärgede pärast, kannatab stressi või depressiooni all, mis omakorda häirib tema kutsealast tegevust ja sotsiaalset suhtlemist. Insomnia puhul on tarvis ravida põhihaigust: hingeelu- või psüühikahäiret, somaatilist haigust või psühhoaktiivsete ainete tarvitamisega seotud nähte. Juhuslik insomnia on tavaline, kui aga unetus häirib igapäevaelu kvaliteeti, on vajalik arsti uuring ning abi. 

Unisus ehk hüpersomnia on kas liigne päevane unisus, pikenenud virgumisperioodiga seisund või päevased unehood, mis ei ole seotud magamatusega. Seisund põhjustab stressi ning meeleolu langust, kahjustab kutsetegevust või üldist elukvaliteeti. Ravi sõltub diagnoosist. Stimuleerivate ainetega tuleb olla ettevaatlik, sest esineb sõltuvuse oht.

Une-ärkveloleku häire korral ei sünkroniseeru indiviidi une- ja ärkveloleku rütm keskkonnatingimustest tuleneva rütmiga. Sellel häirel võivad olla psühhogeensed põhjused, aga seda soodustavad ka vahetustega töö (öötöö) või ajavööndite muutumisest tingitud kohanematus.

Uneskäimise ehk somnambulismi korral on uni ja ärkvelolek segunenud. Uneskõndija tõuseb voodist ja liigub toa/korteri piires ning pöördub ise voodisse tagasi. Tavaliselt toimub see uneaja esimesel kolmandikul. Teadvus on sügavalt hägunenud, uneskäijaga suhelda või teda äratada on raske. Ärkamisel ei mäletata sellest midagi. Esineb tavaliselt lapseeas. 

Öine hirmusööst esineb üldjuhul une esimesel kolmandikul: tekivad paanilised hirmuhood, rahutus, kõvahäälne häälitsemine, vegetatiivsed reaktsioonid (higistamine, südamekloppimine, kiire hingamine). Inimene tõuseb istukile, mõnikord ka lahkub voodist, nagu tahaks põgeneda. Teadvus on sügavalt hägunenud, mistõttu inimene hommikul peaaegu ei mäleta öiseid hirme. Arvestades öise hirmusööstu suurt sarnasust uneskäimisega, peetakse neid olemuslikult sama häire eri avaldumisvormideks. Uneskäimise ja öiste hirmusööstude esinemisel on oluline neuroloogiline uuring, et välistada närvitalitluse häireid. 

Uneärevus seostub painajalike unenägudega, mis inimesel on hommikul peensusteni meeles. Need unenäod on väga elavad ja suhteliselt sageli korduvad, tekitavad märgatavat stressi ning takistavad korralikult välja puhkamast. Samalaadsed häired võivad kaasneda ka mõne ravimi võtmise lõpetamisega.

Vt ka uneapnoe sündroom, uni.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Perearst

Pidev kehv enesetunne, CRP normist kõrgem

Tere

2019 aasta oktoobris tekkis mitmel korral kehatemperatuuri tõus kuni 37.5ni, mis kadus järgmisel päeval. November 2019 enesetunne muutus kehvemaks rinnus oli ebameeldiv tunne(adrenaliinisööstu ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Mõtleksin reumaatilisele haigusele, määraksin analüüsid: RF, CCP, SR, ASO tiiter, HIV, HbsAg, HCV, autoantikehad, igaks juhuks Borrelia IgM ja IgG. Uriini ribatest ja külv. Vahest ka koormustest, ...

Loe edasi

Immuunsüsteemi toimimine. Pidevalt haige inimene.

Kuidas saan kontrollida oma immuunsüsteemi toimimist/mitte toimimist.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Immuunsüsteem on väga keerukas. Kirjeldate 2 haigust, mis kuuluvad autoimmuunhaiguseks, st keha kaitsesüsteem pöördub oma keha vastu. Juba see näitab, et kõik ei ole korras. Sage põdemine ...

Loe edasi

Punased laigud kätel

Tere
Nädal tagasi sõin pomelot ja peale seda ca tunnike tekkisid vasakule käele kolm sügelevat punni. Algul olid nahavärvi. Järgmine päev sõin mõne tüki veel ja tuli uus punn juurde. Arvasin, et ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Ausalt öelda, meenutab nahaleid silenaha dermatofütoosi ehk seenhaigust. Seda ei tekita pomelo vaid mõni nahaseen, dermatofüüt. Seda ravitakse paikselt salviga. Kui on ka kahtlus allergiale, ...

Loe edasi

Mure kõhuga

Mure järgmine - kevadest saati tunnen ülakõhus (kolmnurgas) või roiete all paremal pool "midagi". Olen rääkinud perearstiga, tehtud on vereprioovid - maksa näitajad, põletiku näitajad jm. Arsti sõnul põhjalikud ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Sapipõie eemaldamise järgselt võivad sellised vaevused esineda, seda nimetatakse peenemalt postkoletsüstektoomia sündroomiks. Mõte on selles, et sapp, mis koguneks sapipõide, imbub nüüd pidevalt ...

Loe edasi

süda

Tere. Algas kõik peale lapse sündi 2011 aastal, tundsin pidevalt kuidas süda kloppib, seistes eriti ,tahtsin koguaeg istuda muidu oli tunne , et süda tuksub kurgus. Pöördusin arsti poole ,sain ka diagnoosi ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Teid on uuritud põhjalikult ja ei ole leitud olulist , eriravi vajavat orgaanilist südamehaigust. Isiklikult soovitan pidada "ärevushäire päevikut". See aitab selgitada, mis on need olukorrad, ...

Loe edasi

Muna ninas

Tere!
Alustan sellest, et mul väga väga halb harjumus nokkida nina.
Hiljuti hakkas paremast ninasõõrmest verd jooksma pidevalt, ilma et ma ise väga oleks põhjust andnud (veidi ikka)
Nüüd ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Muretseda ei ole vaja ! See ei vii kuhugi, vaid tekitab üha uusi probleeme. Kuid mõistlik käitumine on igati vajalik. Ninas ei tohiks munakesi olla. Perearsti külastus, teostatakse oluline ...

Loe edasi

Madal pulsisagedus

Tere,
Viimasel ajal on enesetunne tihti halb, väsimus mida ei oska kirjeldadagi ning suhteliselt tihti tunnen südames vahepeal sellist surinat nagu masinavärk oleks vahepeal oma rütmi kaotanud ja ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Teil esinevad mitmed vaevused, need võivad esineda konkreetsete haiguste korral või olla niiöelda düsfunktsionaalsed, ehk talitlushäire ilma orgaanilise haiguseta. Mis just täpselt, seda peab ...

Loe edasi

Keele ja suuümbruse probleem

Tere!

U oktoobri keskpaigas tajusin vasakut lõhenenud suunurka, veidi kipitavaid huuli ja seejärel muutus ennetundmatult tundlikuks keel - kipitas, äärtele tekkisd vorbid jms. Nüüd kipitavad ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Keele ja suunurkade valulike lõhede ja haavandite korral mõeldakse nii paiksete kui üldiste põhjuste peale. Kui probleem pole tänaseks lahenemas, siis peaks tegema analüüsid- täisveri, B12 ...

Loe edasi

Lõppematu köha lapsel, Staphylococcus aureus

Tere!

Suur mure. Poiss 9-aastane hakkas kuu aega tagasi köhima. Mitte ühtki muud sümptomit ei olnud, lihtsalt köhis-köhis. Mõni päev kinniselt, mõni päev lahtiselt. Esimesed 10 päeva oli ka ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Mõistan muret ja proovime asju koos arutada. Lapsel on kindlasti midagi viga, mis, seda veel ei ole teada. Algul sain aru, et laps on 1 kuu haige, kirja lõpus- juba aastaid. Leian, et last ...

Loe edasi

Jalgade valu ja turse

Probleemiks on jalgade paistetamine ja valutamine. Öösiti jalad surisevad ja kihelevad, hommikul on kaal tõusnud 1-1,5 kg. Ei oska seostada eelmise päeva tegemistega. Ajapikku pissin osa vedelikust välja, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Ehk uuriks lümfiteid ja veene. Esmaseks uuringuks on veresoonte, arterite ja veenide ultraheli doppleruuring. Teinekord võib olla väikevaagnas midagi, mis takistab veresoontes vaba verevoolu. ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi