Unehäired Autor: Jüri Ennet

Unehäired viitavad sageli mingile terviseprobleemile. Põhjuseks võivad olla mitmed hingeeluhäired (nt stress, depressioon, afektiivsed seisundid), isiksuse- või psüühikahäired (psühhoos). Sageli on unehäired tingitud psühhoaktiivsete ainete (alkoholi, narkootikumide, rahustite, uinutite) liigtarvitamisest või võõrutusnähtudest. Ka mitmete somaatiliste ehk kehaliste haigustega võivad kaasneda unehäired. Unehäirete klassifikatsioone on mitmeid. Mitteorgaaniliste unehäirete rühma kuuluvad: 1) düssomniad, mille korral on häiritud une kvaliteet, kestus või režiim. Düssomniad jagunevad omakorda insomniaks, hüpersomniaks ja une-ärkveloleku häireks; 2) parasomniad, mille korral esinevad une ajal episoodilised anormaalsed nähtused, näiteks uneskäimine, öine hirmusööst, uneärevus, unesrääkimine, norskamine. 

Unehäired on ravitavad. Pärast haige põhjalikku uurimist ning täpset diagnoosimist ravitakse põhihaigust, kasutatakse und soodustavaid ravimeid ning ravivõtteid, psühhoteraapiat, eneseabivõtteid (psühhoregulatsiooni, autogeenset treeningut, joogat), selgitatakse unehügieeni praktilist tähtsust.

Unesrääkimine ja norskamine tavaliselt ravi ei vaja. Uneapnoe sündroomi korral on vajalikud nii nina-kurguarsti, kopsuarsti kui ka neuroloogi uuringud. Esineb enamasti ülekaalulistel ja seetõttu on oluline oma kehakaalu jälgida.

Unetuse ehk insomnia korral on uinumine raskendatud, uni katkendlik, hommikuks ei ole inimene välja puhanud. Ta on mures unetuse tagajärgede pärast, kannatab stressi või depressiooni all, mis omakorda häirib tema kutsealast tegevust ja sotsiaalset suhtlemist. Insomnia puhul on tarvis ravida põhihaigust: hingeelu- või psüühikahäiret, somaatilist haigust või psühhoaktiivsete ainete tarvitamisega seotud nähte. Juhuslik insomnia on tavaline, kui aga unetus häirib igapäevaelu kvaliteeti, on vajalik arsti uuring ning abi. 

Unisus ehk hüpersomnia on kas liigne päevane unisus, pikenenud virgumisperioodiga seisund või päevased unehood, mis ei ole seotud magamatusega. Seisund põhjustab stressi ning meeleolu langust, kahjustab kutsetegevust või üldist elukvaliteeti. Ravi sõltub diagnoosist. Stimuleerivate ainetega tuleb olla ettevaatlik, sest esineb sõltuvuse oht.

Une-ärkveloleku häire korral ei sünkroniseeru indiviidi une- ja ärkveloleku rütm keskkonnatingimustest tuleneva rütmiga. Sellel häirel võivad olla psühhogeensed põhjused, aga seda soodustavad ka vahetustega töö (öötöö) või ajavööndite muutumisest tingitud kohanematus.

Uneskäimise ehk somnambulismi korral on uni ja ärkvelolek segunenud. Uneskõndija tõuseb voodist ja liigub toa/korteri piires ning pöördub ise voodisse tagasi. Tavaliselt toimub see uneaja esimesel kolmandikul. Teadvus on sügavalt hägunenud, uneskäijaga suhelda või teda äratada on raske. Ärkamisel ei mäletata sellest midagi. Esineb tavaliselt lapseeas. 

Öine hirmusööst esineb üldjuhul une esimesel kolmandikul: tekivad paanilised hirmuhood, rahutus, kõvahäälne häälitsemine, vegetatiivsed reaktsioonid (higistamine, südamekloppimine, kiire hingamine). Inimene tõuseb istukile, mõnikord ka lahkub voodist, nagu tahaks põgeneda. Teadvus on sügavalt hägunenud, mistõttu inimene hommikul peaaegu ei mäleta öiseid hirme. Arvestades öise hirmusööstu suurt sarnasust uneskäimisega, peetakse neid olemuslikult sama häire eri avaldumisvormideks. Uneskäimise ja öiste hirmusööstude esinemisel on oluline neuroloogiline uuring, et välistada närvitalitluse häireid. 

Uneärevus seostub painajalike unenägudega, mis inimesel on hommikul peensusteni meeles. Need unenäod on väga elavad ja suhteliselt sageli korduvad, tekitavad märgatavat stressi ning takistavad korralikult välja puhkamast. Samalaadsed häired võivad kaasneda ka mõne ravimi võtmise lõpetamisega.

Vt ka uneapnoe sündroom, uni.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Perearst

häirivad nõrkushood

Tere,
mind piinavad äkki algavad nõrkushood, mis isegi pikali heites/puhates ei kao. Sellega kaasnevad ka ebamugavustunne ning värelustunne rinnus. On olnud ka 2 minestusjuhtumit, pearinglus ning ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Uuringutega on välistatud tõsised orgaanilised haigused. Vaevus on omane paanikahoole, millega kaasnevad ängistavad kehalised vaevused. Esmalt eneseabi, lõõgastusvõtted, mediteerimine, seejärel ...

Loe edasi

Jalalaba paistes

Vasakul jalalabal pöiakohal tundsin 10 päeva tagasi teravat torkevalu , väliseid märke ei olnud. 4 päeva pärast läks pöia ümbrus natuke paiste ja oli valus. Tegin ühe korra viina kompressi -valu ja ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tekib podagra liigespõletiku kahtlus. Esmaabiks külmageeli kott, t 4-6 C 15 min iga tund. Abiks on ka jääkuubikud rätti mässituna. Valu ja põletiku leevenduseks ibuprofen 600 mg x3, st 1,5 ...

Loe edasi

Tere! Põletushaav

Tere! Kolmapäeval kallasin kogemata enda jalale kuuma vee ja tekkisid kaks haava (fotol) Üks 2,5 cm ja teine 4 cm. Koheselt panin peale BurnJel hüdrogeeli ja nii terve päeva, järgmisel päeval samuti. Loputasin ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Olete teinud kõik õigesti. Põletuse esmaabi on lasta voolata põletusele külma vett, 30-45 min. Seejärel teepuuõli mähis ehk siis BurnJel side. Sellega võib jätkata, kattes põletuse pinna paksema ...

Loe edasi

Parem jalg tuim

Tere!

Umbes nädal tagasi hakkasin tundma jalalabades (eriti paremas) tuimust ja kergeid torkeid - nö "surnud" tunnet. Nüüdseks tunnen lisaks sellist kerget tuimust terves paremas jalas (kuni ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Teie vaevus on esmapilgul mittespetsiifiline, st kindlat haigust oletada on raske. Jah, usin koormus ja trenn võib anda loodetud positiivse efekti asemel palju ebameeldivaid aistinguid. Kindlasti ...

Loe edasi

Soolt katsudes tunda?

Tere,
Oled 28a, keskmisest peenem naine. Viimase raseduse ajal hakkasin tundma paremal kõhus nabast paralleelselt ~7cm kaugusel mingid mühku, tubdub kui sool, 5-7cm läbimõõduga. Olen selle käega ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Muidugi on tore, et puuduvad vaevused, kuid soovitan perearsti külastust. Kolleeg hindab kõike vahetult, vajadusel teeb täpsustavad uuringud.

Head tervist soovides
Madis ...

Loe edasi

Käevalu ja püsiv madal palavik

Tere!

Pisut üle nädala tagasi hakkas parem käsi õhtul täiesti tühja koha pealt valutama. Alguses keskmise sõrme juurest (siis liikus valu kogu kätte).. umbes samal päeval tekkis ka palavik ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Liigesvaevus noorel mehel vajab täpsustamist. Julgesti perearsti vastuvõtule, liigeste süstemaatiline hindamine, küsitlus, vaatlus, komplus. Ja analüüsid: RF, CCP, täisveri, SR, CRV, UA, ALAT, ...

Loe edasi

Õhupuudus ja raske hingata

Tere. Selline mure. Viimasel ajal on raskusi hingamisega ja tekib õhupuudus. Igapäev korra tekib ikka õhupuudus tunne nagu kohe saaks otsa voi miski nagu segaks hingamist... Täiesti mitte midagi tehes. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Olen kasutanud sellise vaevuse täpsustamiseks kopsumahu hindamist seadmega mida nimetatakse tippvoolu mõõturiks ehk PEF meetriks. See peaks olema igal perearstil kabinetis, mis antakse patsiendile. ...

Loe edasi

Valu rinnakus

Tere! Probleem selles,et umbes aasta aega tagasi hakkasin aeg/ajalt tundma valu ja ebamugavustunnet rinnakus.Siis sai tehtud ekg,koormustest, käisin ka kopsuarstil ja tehti kompuuteruuring,kopsud olid ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tehtud põhjalikud uuringud on korras, see on hea. Kirjeldate vaevuse teket seoses ärritusega, see on aga omane somatoformsele häirele või haigusärevusele. Mööduv hingamisteede viirusinfektsioon ...

Loe edasi

Sooleparasiidid

Tere!
Paar kuud tagasi avastasin enda tagumikku peses pisikese valge kõvema tüki. Esimesel korral arvasin, et äkki on tegu wc paberi tükiga ja ei muretsenud. Paari nädala tagant leidsin pesus käies ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Teie kirjeldus lüli moodi asja suhtes vajaks küll täpsustamist. Lülilise kehaga on paeluss. Ühekordne väljaheite proov võib näidata haigust, kuid mitte alati. Kahtluse korral tehakse 3 järjestiku ...

Loe edasi

Sümptomid

Probleemiks on pearinglus-tekivad hooti ja kestavad tunde, kestnud on see juba mitu kuud ja peaaegu igapäev ja isegi mitu korda päevas, iiveldust ja oksendamist ei teki. MRT on tehtud. Mälu on kehvem, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Teid on uuritud väga põhjalikult ja tulemused on normis, ei ole leitud orgaanilist haigust. Ma ei suuda leida vereproovide vastust, aga küllap ka need on korras. Sageli on nii, et peale uuringuid ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi