Unehäired Autor: Jüri Ennet

Unehäired viitavad sageli mingile terviseprobleemile. Põhjuseks võivad olla mitmed hingeeluhäired (nt stress, depressioon, afektiivsed seisundid), isiksuse- või psüühikahäired (psühhoos). Sageli on unehäired tingitud psühhoaktiivsete ainete (alkoholi, narkootikumide, rahustite, uinutite) liigtarvitamisest või võõrutusnähtudest. Ka mitmete somaatiliste ehk kehaliste haigustega võivad kaasneda unehäired. Unehäirete klassifikatsioone on mitmeid. Mitteorgaaniliste unehäirete rühma kuuluvad: 1) düssomniad, mille korral on häiritud une kvaliteet, kestus või režiim. Düssomniad jagunevad omakorda insomniaks, hüpersomniaks ja une-ärkveloleku häireks; 2) parasomniad, mille korral esinevad une ajal episoodilised anormaalsed nähtused, näiteks uneskäimine, öine hirmusööst, uneärevus, unesrääkimine, norskamine. 

Unehäired on ravitavad. Pärast haige põhjalikku uurimist ning täpset diagnoosimist ravitakse põhihaigust, kasutatakse und soodustavaid ravimeid ning ravivõtteid, psühhoteraapiat, eneseabivõtteid (psühhoregulatsiooni, autogeenset treeningut, joogat), selgitatakse unehügieeni praktilist tähtsust.

Unesrääkimine ja norskamine tavaliselt ravi ei vaja. Uneapnoe sündroomi korral on vajalikud nii nina-kurguarsti, kopsuarsti kui ka neuroloogi uuringud. Esineb enamasti ülekaalulistel ja seetõttu on oluline oma kehakaalu jälgida.

Unetuse ehk insomnia korral on uinumine raskendatud, uni katkendlik, hommikuks ei ole inimene välja puhanud. Ta on mures unetuse tagajärgede pärast, kannatab stressi või depressiooni all, mis omakorda häirib tema kutsealast tegevust ja sotsiaalset suhtlemist. Insomnia puhul on tarvis ravida põhihaigust: hingeelu- või psüühikahäiret, somaatilist haigust või psühhoaktiivsete ainete tarvitamisega seotud nähte. Juhuslik insomnia on tavaline, kui aga unetus häirib igapäevaelu kvaliteeti, on vajalik arsti uuring ning abi. 

Unisus ehk hüpersomnia on kas liigne päevane unisus, pikenenud virgumisperioodiga seisund või päevased unehood, mis ei ole seotud magamatusega. Seisund põhjustab stressi ning meeleolu langust, kahjustab kutsetegevust või üldist elukvaliteeti. Ravi sõltub diagnoosist. Stimuleerivate ainetega tuleb olla ettevaatlik, sest esineb sõltuvuse oht.

Une-ärkveloleku häire korral ei sünkroniseeru indiviidi une- ja ärkveloleku rütm keskkonnatingimustest tuleneva rütmiga. Sellel häirel võivad olla psühhogeensed põhjused, aga seda soodustavad ka vahetustega töö (öötöö) või ajavööndite muutumisest tingitud kohanematus.

Uneskäimise ehk somnambulismi korral on uni ja ärkvelolek segunenud. Uneskõndija tõuseb voodist ja liigub toa/korteri piires ning pöördub ise voodisse tagasi. Tavaliselt toimub see uneaja esimesel kolmandikul. Teadvus on sügavalt hägunenud, uneskäijaga suhelda või teda äratada on raske. Ärkamisel ei mäletata sellest midagi. Esineb tavaliselt lapseeas. 

Öine hirmusööst esineb üldjuhul une esimesel kolmandikul: tekivad paanilised hirmuhood, rahutus, kõvahäälne häälitsemine, vegetatiivsed reaktsioonid (higistamine, südamekloppimine, kiire hingamine). Inimene tõuseb istukile, mõnikord ka lahkub voodist, nagu tahaks põgeneda. Teadvus on sügavalt hägunenud, mistõttu inimene hommikul peaaegu ei mäleta öiseid hirme. Arvestades öise hirmusööstu suurt sarnasust uneskäimisega, peetakse neid olemuslikult sama häire eri avaldumisvormideks. Uneskäimise ja öiste hirmusööstude esinemisel on oluline neuroloogiline uuring, et välistada närvitalitluse häireid. 

Uneärevus seostub painajalike unenägudega, mis inimesel on hommikul peensusteni meeles. Need unenäod on väga elavad ja suhteliselt sageli korduvad, tekitavad märgatavat stressi ning takistavad korralikult välja puhkamast. Samalaadsed häired võivad kaasneda ka mõne ravimi võtmise lõpetamisega.

Vt ka uneapnoe sündroom, uni.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Perearst

Sügelus

Tere. Nädala aega juba olnud sellinne sügelus kaelal ja küünarvartel. Vahel ka seljal. Tagasi pole tõmbunud. Mõni päev on asi hullem mõni päev parem. Alguse said need kaelast. Oskate öelda mille tegu?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Vaevuste esinemise aeg on lühike. Kahtlustan ülitundlikust mõne pesupulbri või pesuaine suhtes. Puudub lööve, see oleks juba viide teistele haigustele. Julgen soovitada prooviraviks käsimüügi ...

Loe edasi

Tere

Tere.

Sain ilmselt toidu mürgituse ( Tais ). Kas oskate soovitada mis peaksin ostma et kiirelt tervis tagasi tuleks.
Kõhu probleem ja nõrkus ja ilmselt ka üle 40 palavik.
Apteegis ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Aasiasse reisides on suur tõenäosus saada reisijate kõhulahtisus . Tavaliselt on haigus iseparanev ja möödub 4-6 päeva jooksul. Haigust võivad põhjustada nii bakterid, viirused kui ka parasiidid. ...

Loe edasi

Närviline põis

Tere. Ei tea kas pöörduda tuleks teie juurde või kuskile mujale aga kirjutan siiski siia oma loo ära.
Olen 26-aastane naine. Nimelt juba mitmeid aastaid tagasi algasid mul põie hädad. Kui kuskile ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Saan Teie kirjast aru, et viimastest uuringutest on möödas juba aastaid. Seetõttu soovitaksin pöörduda oma perearstile ja teatud uuringud korrata, et välistada kuseteede infektsioonid, diabeet, ...

Loe edasi

Närviline põis

Tere. Ei tea kas pöörduda tuleks teie juurde või kuskile mujale aga kirjutan siiski siia oma loo ära.
Olen 26-aastane naine. Nimelt juba mitmeid aastaid tagasi algasid mul põie hädad. Kui kuskile ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan usalduse eest. Olen kindel, et Teil puudub tõsine orgaaniline ehk kehaline haigus. Vaevused sobivad Teie märgitud närvilise põie ehk siis stress-inkontinentsile. See on sage probleem, ...

Loe edasi

Raske hingata

Tere! Mul on ca kuud olnud raske hingata. Otseselt ma ei hingelda, vererõhk on normis, SaO2 on 96-98%. Kuid midagi justkui rõhuks rinnus ja seljas abaluude vahel. EKG on tehtud korduvalt, võetid kõiksugu ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Teile on tehtud kõik uuringud, et selgitada välja hingelduse põhjust kehalistest haigustest. Need on korras, see on väga hea, raske kehalise haiguse võimalus on välistatud. On olemas aga suur ...

Loe edasi

rasedus ja tuulerõuged

Tere.Olen 6 nädalat rase, ning minu vanemal pojal tulid tuulerõuged. Antud hetkel ei tea/ ei mäleta, kas olen ise tuulerõugeid põdenud. Kuidas peaksin edasi käituma. Kui raseduse algul peaksin ise jääma ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Tuulerõuged on piisknakkusena leviv väga nakkav viirushaigus. Kuna Eestis tuulerõugete vastu riikliku immuniseerimiskava raames ei vaktsineerita, haigestub enamik inimesi lapsepõlves. Teatud ...

Loe edasi

Kas refluks või miskit muud

Oleks selline küsimus, et kas on ka teisi kaaskannatajaid kes selle hullu asjaga on kimpus? Nimelt ma ei olegi siiamaani aru saanud kas mul on see haigus või on miskit muud. Nimelt detsembri kuus hakkas ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Mõistan muret. Olete tõsise reflukshaiguse kohta väga noor, kuid kõik on võimalik. Kui Nexium toimib, siis see toetab veenvalt reflukshaiguse mõtet. Mul on mitmeid patsiente, kes on saanud ...

Loe edasi

Osaline värvipimedus ja juhiluba

Tere!
Värvipimeduse testi tegemisel selgus, et olen osaliselt värvipime (punane, roheline), tegelikuses aga tundub, et kõike värve näen ja kunagi sellest probleemi ei olnud.
Kas antud asjaolu ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Mootorsõidukijuhi tervisetõendi väljastamist reguleerib Vabariigi Valitsuse määrus “Mootorsõidukijuhi ja mootorsõiduki juhtimisõiguse taotleja ning trammijuhi ja trammi juhtimisõiguse taotleja ...

Loe edasi

Kõrge vererõhk

Tere
Olen võtnud viimased 2 aastat südamearsti soovitusel vererõhu rohtu Co-prenessa 4/1,25mg. Väga hästi sobinud ja kõik tip-top. Ainult pulss kippus vahel kõrge olema, ikka 90-100. Siis soovitas ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Oletan, et vastasin Teie esimesele kirjale. Kui mitte, siis sealsed mõtted sobivad ka Teile. Kipun kahtlustama ärevushäiret, selle ravi on mitmekülgne, lisaks antidepressantidele ka psühhoteraapia, ...

Loe edasi

Valged moodustised keelel

Tere!
Mul on viimastel nädalatel (ehk isegi kauem, aga varem see asjaolu mind ei seganud) keelel mingid valged punnid - valutud ja näpuga üle tõmmates ei tunne. Paar päeva tagasi oli ühele neist ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Pildi järgi jääb mulje, et tegu on tõepoolest hambajälgedega keelel. Arvan, et mõistlik oleks esmalt asja arutada oma perearstiga ja välistada kilpnäärme ja seedetrakti haigused. Kui neid ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi