Unehäired Autor: Jüri Ennet

Unehäired viitavad sageli mingile terviseprobleemile. Põhjuseks võivad olla mitmed hingeeluhäired (nt stress, depressioon, afektiivsed seisundid), isiksuse- või psüühikahäired (psühhoos). Sageli on unehäired tingitud psühhoaktiivsete ainete (alkoholi, narkootikumide, rahustite, uinutite) liigtarvitamisest või võõrutusnähtudest. Ka mitmete somaatiliste ehk kehaliste haigustega võivad kaasneda unehäired. Unehäirete klassifikatsioone on mitmeid. Mitteorgaaniliste unehäirete rühma kuuluvad: 1) düssomniad, mille korral on häiritud une kvaliteet, kestus või režiim. Düssomniad jagunevad omakorda insomniaks, hüpersomniaks ja une-ärkveloleku häireks; 2) parasomniad, mille korral esinevad une ajal episoodilised anormaalsed nähtused, näiteks uneskäimine, öine hirmusööst, uneärevus, unesrääkimine, norskamine. 

Unehäired on ravitavad. Pärast haige põhjalikku uurimist ning täpset diagnoosimist ravitakse põhihaigust, kasutatakse und soodustavaid ravimeid ning ravivõtteid, psühhoteraapiat, eneseabivõtteid (psühhoregulatsiooni, autogeenset treeningut, joogat), selgitatakse unehügieeni praktilist tähtsust.

Unesrääkimine ja norskamine tavaliselt ravi ei vaja. Uneapnoe sündroomi korral on vajalikud nii nina-kurguarsti, kopsuarsti kui ka neuroloogi uuringud. Esineb enamasti ülekaalulistel ja seetõttu on oluline oma kehakaalu jälgida.

Unetuse ehk insomnia korral on uinumine raskendatud, uni katkendlik, hommikuks ei ole inimene välja puhanud. Ta on mures unetuse tagajärgede pärast, kannatab stressi või depressiooni all, mis omakorda häirib tema kutsealast tegevust ja sotsiaalset suhtlemist. Insomnia puhul on tarvis ravida põhihaigust: hingeelu- või psüühikahäiret, somaatilist haigust või psühhoaktiivsete ainete tarvitamisega seotud nähte. Juhuslik insomnia on tavaline, kui aga unetus häirib igapäevaelu kvaliteeti, on vajalik arsti uuring ning abi. 

Unisus ehk hüpersomnia on kas liigne päevane unisus, pikenenud virgumisperioodiga seisund või päevased unehood, mis ei ole seotud magamatusega. Seisund põhjustab stressi ning meeleolu langust, kahjustab kutsetegevust või üldist elukvaliteeti. Ravi sõltub diagnoosist. Stimuleerivate ainetega tuleb olla ettevaatlik, sest esineb sõltuvuse oht.

Une-ärkveloleku häire korral ei sünkroniseeru indiviidi une- ja ärkveloleku rütm keskkonnatingimustest tuleneva rütmiga. Sellel häirel võivad olla psühhogeensed põhjused, aga seda soodustavad ka vahetustega töö (öötöö) või ajavööndite muutumisest tingitud kohanematus.

Uneskäimise ehk somnambulismi korral on uni ja ärkvelolek segunenud. Uneskõndija tõuseb voodist ja liigub toa/korteri piires ning pöördub ise voodisse tagasi. Tavaliselt toimub see uneaja esimesel kolmandikul. Teadvus on sügavalt hägunenud, uneskäijaga suhelda või teda äratada on raske. Ärkamisel ei mäletata sellest midagi. Esineb tavaliselt lapseeas. 

Öine hirmusööst esineb üldjuhul une esimesel kolmandikul: tekivad paanilised hirmuhood, rahutus, kõvahäälne häälitsemine, vegetatiivsed reaktsioonid (higistamine, südamekloppimine, kiire hingamine). Inimene tõuseb istukile, mõnikord ka lahkub voodist, nagu tahaks põgeneda. Teadvus on sügavalt hägunenud, mistõttu inimene hommikul peaaegu ei mäleta öiseid hirme. Arvestades öise hirmusööstu suurt sarnasust uneskäimisega, peetakse neid olemuslikult sama häire eri avaldumisvormideks. Uneskäimise ja öiste hirmusööstude esinemisel on oluline neuroloogiline uuring, et välistada närvitalitluse häireid. 

Uneärevus seostub painajalike unenägudega, mis inimesel on hommikul peensusteni meeles. Need unenäod on väga elavad ja suhteliselt sageli korduvad, tekitavad märgatavat stressi ning takistavad korralikult välja puhkamast. Samalaadsed häired võivad kaasneda ka mõne ravimi võtmise lõpetamisega.

Vt ka uneapnoe sündroom, uni.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

värinad jalgades

Tere,
Minu 73 a. emal algasid umbes kuu tagasi jalgades värinad. Tema kirjelduse järgi toimub kõik umbes sellises järjestuses: jalgu ( harvem käsi) läbi külmavärinatele sarnane tunne misjärel peab ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Jalgade värinaks võib olla mitmeid põhjuseid ja sageli saab neid ka ravida. Tuleks tulla neuroloogi vastuvõtule.
helistage tel. 6 748 591

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Mehe seksuaalfantaasiad

Tervist, olen 31a naine ja mees on 39a. Oleme koos elanud 2 aastat. Olen mehe arvutist avastanud, et talle meeldib vaadata Gey pornot, samuti selliseid ( minu jaoks) perversseid peale pissimise videosid. ...

Vladimir Vihljajev

Vastas dr Vladimir Vihljajev

Tere! Kõigil inimesel olemas mõned seksuaalsed fantaasiad. Mõnikord need on nn piiripealsed , perversseid (teise inimese jaoks), ehk isegi ehmatav. Tegelikult need on ainult fantaasiad, tavaliselt ...

Loe edasi

Mehe lipiido järsk tõus

Tere muret tekitab nimelt minu abikaasa (33) järsk seksuaalsuse tõus. Nimelt meie suhe algas 8a eest kui väidetavalt olin mina mu kaasa esimene partner. Meie suhte vältel on ta olnud väga stabiilse regulaarse ...

Lemme Haldre

Vastas dr Lemme Haldre

Tere
Võimalik, et armukadedus on mehe käitumist ja huvi stimuleerinud. Tal võib olla teadlik või alateadlik hirm võimaliku rivaali ees. Stimuleerimise põhjuseks võivad olla ka filmid, vestlused uute ...

Loe edasi

Sisemine verejooks ajus

68 aastanel naisterahvas viidi teadvuseta haiglasse. Diagnoosiks magades tekkinud sisemine verejooks ajus. Kompuuteri pildi järgi oli verejooks ulatuslik ning mõlemal ajupoolele kandunud. Operatsiooni ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Ulatuslik mõlemapoolne verejooks ajju on tavaliselt fataalne ja prognoosi paranemisele eriti ei ole.

Dr. Ain Pajos
6 748591
Neurodiagnostika

Loe edasi

Kõne- ja keele arenguhäire F80.8

Tere!

12 aastasel tüdrukul diagnoositi kõne- ja keele arenguhäire F80.8. Kool suunas meid õppenõustamiskomisjoni ja koolis saame hakkama. Arstilt me edasisi juhiseid ei saanud. Kas peaksime/saame ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Tallinna Lastehaigla juures töötab laste ja noorte vaimse arengu küsimustega tegelev keskus. Seal laste-psühhiaatrid, psühholoogid ja info selliste laste abistamiseks - ka kõneravi küsimustes.
Sealt ...

Loe edasi

Alkohooli probleem

Tere selline mure.Et minu elukaaslasel alkohooli probleem juba pikkalt.Ùkski òhtu ilma òlleta ei sa hakkama.Iga páev vàhemalt 4 pudrlit õlut vaja osta.
Ja vàhe sellest kui iga nàdala lòpp raha saab ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Alustage perearstist - alul rääkige perearstile sellest probleemist ja siis minge koos Õlle/Viinasõbraga perearsti juurde tervist kontrollima.
2) Küll perearst siis selgitab: millised organid ...

Loe edasi

autism - kas pärilik?

Mu lapse isal ja vanaemal on tugevad autistlikud jooned (empaatiavõime puudumine, valikuline kuulmine, ärrituvad, kui asju ümber paigutatakse, suhtlemisraskused, kitsas huvide ring jne. Pole kursis, kas ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Haiguste -häirete osas on igal inimesel mingis valdkonnas eelsoodumus. See eelsoodumus peab saama igapäevaelus siis mõjutusi - siis see eelsoodumus võib avaneda, aga võib ka mitte (kui need mõjutused ...

Loe edasi

Ärevushäire

Keskealine mees, 56 a. Tunneb
suurt ärevust ja ei julge arsti
juurde minna. Ei, tegemist pole
hambaarstiga, vaid meestearstiga,
et teha PSA-analüüs. Analüüsid
viimati tehtud ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Perearst ja vere analüüs, ka PSA näitaja. Vastus teada ja ebalev olukord PSA aspektist kõrvaldatud.
2) Kui PSA korras, siis ikkagi võivad prostata põletikud olla (ka mikroobivabad).
Siin ...

Loe edasi

Peenise ejakulatsioon

Sooviks teada, et miks mul vahekorras ei toimu ejakulatsiooni. Peenis erekteerub ja peab kaua vastu aga lõpp puudub? See segab rohkem minu naist sest ta arvab et viga on temas aga see nii ei ole ja selleparast ...

Vladimir Vihljajev

Vastas dr Vladimir Vihljajev

Tere! Küsimus on väga lai ja keeruline, kuna põhjuseks on päris mitu tegurid võivad olla. Ma sain aru et varem oli kõik korras Mis on nüüd muutunud? Kas partner on sama? Kas vahekord ei toimu ...

Loe edasi

enese lõikumine

Tere olen 16a. tütre isa ja nägin,et tütar on ennast lõikunud käsivarte jajalgade pealt.Peale selle lõhub ta oma sõrmi küünte ümbrusest nii,et veri taga.Ma küsisin,miks sa seda teed ja ta ütles,et tal ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Koostöö psühhiaatriga ja julgelt tohtrile lisaküsimusi esitada, peale arstirohu ka teisi soovitusi küsida (psühholoog jne)
2) Laps vajab tähelepanu ja tunnustust ja ka iseseisvust (et ei oleks ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi