Unehäired Autor: Jüri Ennet

Unehäired viitavad sageli mingile terviseprobleemile. Põhjuseks võivad olla mitmed hingeeluhäired (nt stress, depressioon, afektiivsed seisundid), isiksuse- või psüühikahäired (psühhoos). Sageli on unehäired tingitud psühhoaktiivsete ainete (alkoholi, narkootikumide, rahustite, uinutite) liigtarvitamisest või võõrutusnähtudest. Ka mitmete somaatiliste ehk kehaliste haigustega võivad kaasneda unehäired. Unehäirete klassifikatsioone on mitmeid. Mitteorgaaniliste unehäirete rühma kuuluvad: 1) düssomniad, mille korral on häiritud une kvaliteet, kestus või režiim. Düssomniad jagunevad omakorda insomniaks, hüpersomniaks ja une-ärkveloleku häireks; 2) parasomniad, mille korral esinevad une ajal episoodilised anormaalsed nähtused, näiteks uneskäimine, öine hirmusööst, uneärevus, unesrääkimine, norskamine. 

Unehäired on ravitavad. Pärast haige põhjalikku uurimist ning täpset diagnoosimist ravitakse põhihaigust, kasutatakse und soodustavaid ravimeid ning ravivõtteid, psühhoteraapiat, eneseabivõtteid (psühhoregulatsiooni, autogeenset treeningut, joogat), selgitatakse unehügieeni praktilist tähtsust.

Unesrääkimine ja norskamine tavaliselt ravi ei vaja. Uneapnoe sündroomi korral on vajalikud nii nina-kurguarsti, kopsuarsti kui ka neuroloogi uuringud. Esineb enamasti ülekaalulistel ja seetõttu on oluline oma kehakaalu jälgida.

Unetuse ehk insomnia korral on uinumine raskendatud, uni katkendlik, hommikuks ei ole inimene välja puhanud. Ta on mures unetuse tagajärgede pärast, kannatab stressi või depressiooni all, mis omakorda häirib tema kutsealast tegevust ja sotsiaalset suhtlemist. Insomnia puhul on tarvis ravida põhihaigust: hingeelu- või psüühikahäiret, somaatilist haigust või psühhoaktiivsete ainete tarvitamisega seotud nähte. Juhuslik insomnia on tavaline, kui aga unetus häirib igapäevaelu kvaliteeti, on vajalik arsti uuring ning abi. 

Unisus ehk hüpersomnia on kas liigne päevane unisus, pikenenud virgumisperioodiga seisund või päevased unehood, mis ei ole seotud magamatusega. Seisund põhjustab stressi ning meeleolu langust, kahjustab kutsetegevust või üldist elukvaliteeti. Ravi sõltub diagnoosist. Stimuleerivate ainetega tuleb olla ettevaatlik, sest esineb sõltuvuse oht.

Une-ärkveloleku häire korral ei sünkroniseeru indiviidi une- ja ärkveloleku rütm keskkonnatingimustest tuleneva rütmiga. Sellel häirel võivad olla psühhogeensed põhjused, aga seda soodustavad ka vahetustega töö (öötöö) või ajavööndite muutumisest tingitud kohanematus.

Uneskäimise ehk somnambulismi korral on uni ja ärkvelolek segunenud. Uneskõndija tõuseb voodist ja liigub toa/korteri piires ning pöördub ise voodisse tagasi. Tavaliselt toimub see uneaja esimesel kolmandikul. Teadvus on sügavalt hägunenud, uneskäijaga suhelda või teda äratada on raske. Ärkamisel ei mäletata sellest midagi. Esineb tavaliselt lapseeas. 

Öine hirmusööst esineb üldjuhul une esimesel kolmandikul: tekivad paanilised hirmuhood, rahutus, kõvahäälne häälitsemine, vegetatiivsed reaktsioonid (higistamine, südamekloppimine, kiire hingamine). Inimene tõuseb istukile, mõnikord ka lahkub voodist, nagu tahaks põgeneda. Teadvus on sügavalt hägunenud, mistõttu inimene hommikul peaaegu ei mäleta öiseid hirme. Arvestades öise hirmusööstu suurt sarnasust uneskäimisega, peetakse neid olemuslikult sama häire eri avaldumisvormideks. Uneskäimise ja öiste hirmusööstude esinemisel on oluline neuroloogiline uuring, et välistada närvitalitluse häireid. 

Uneärevus seostub painajalike unenägudega, mis inimesel on hommikul peensusteni meeles. Need unenäod on väga elavad ja suhteliselt sageli korduvad, tekitavad märgatavat stressi ning takistavad korralikult välja puhkamast. Samalaadsed häired võivad kaasneda ka mõne ravimi võtmise lõpetamisega.

Vt ka uneapnoe sündroom, uni.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Perearst

Kiirenenud pulsisagedus

Tere. Minu probleem seisneb kiirenenud pulsisageduses. Üldiselt ongi minu pulss kiirem, kuid vahest on see rahulolekus 112,120 jne, et liiga kiire. Sportiga ma igapäevaselt ei tegele. Vererōhk on mul üldiselt ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Ikka esmase kontakti arst, perearst. Kolleeg teeb Teie läbivaatuse, vajadusel EKG, ööpäevase EKG registreerimise, analüüsid, eriti oluline on täisveri aneemia ehk kehvveresuse kahtlusel, kilpnäärme ...

Loe edasi

suurenenud kõrisõlm

Tere!
Mul on selline küsimus, et mu õel on suurenenud kõrisõlm (vähemalt ma arvan, et see on suurenenud; ma lisasin ka pildi). See ei ole äkki tekkinud, vaid on juba mitmeid aastaid selline. Võimalik, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kui see tähelepanek on kestnud aastaid ja erilised vaevused puuduvad, siis just kiiret pole. Isiklikult oletan kilpnäärme healoomulist suurenemist ehk struumat. Kui südametegevus on normaalne ...

Loe edasi

Peanahk

Saatsin ka pildi.Loodan, et sealt on näha!Probleem tekkis peale jaanipäeva, et tekkisid nagu punnid ja lööve.Ise arvan, et see võis tekkida nokamütsi kandmisest, kuna müts oli koguaeg peas ja väljas oli ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kahjuks pilti ei näe. Võimalik, et tegemist ongi nö higilööbega või nahaärritusega. Vaevust saaks leevendada Sudocrem või Bepanthen anti-ekseem kreemiga. Saab käsimüügist, vaevus peaks kaduma ...

Loe edasi

Kõrva taga olev väike muna

Tere!
Mulle teeb muret selline väike kõrva taga olev mügarik, mis on katsudes kõva.
Avastasin selle juhuslikult, valu ei tee, ei puneta.
Imepisikene, kuid sõrmeotsaga tunda.
Googeldades ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Paistab olema healoomuline nahavohand, nt dermatofibroom. Puuduvad 5 A ohumärgid, see on hea. Saan soovitada perearsti konsultatsiooni, vajadusel kirurgilist ravi ja eemaldatud moodustise ...

Loe edasi

opi järne haava põletik

küünarliigese järgne opi haava põletik. Mina ei talu antibiotikumi. Mida teha.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Pidage nõu opereerinud arstiga või perearstiga.

Head tervist soovides
Madis Veskimägi

Loe edasi

Peavalu/laienenud veresooned

Tere

Mureks on tekkinud aeg-ajalt esinevad peavalud, mõlemal pool oimu kohtades. Valu ei ole tugev, pigem selline kumisev valu. Lisaks on oimukohtades laienenud veresooned. Tundub nagu oleks ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Teie vaevus on omane pingepeavalule. Üsna sage probleem, seotud sundasendi, stressi, väsimuse, liigse müra jm teguritega. Kõrgemas vanuses võivad arvesse tulla veel mõned haigused, nt temporaalarteriit. ...

Loe edasi

Kõrged põletikunäitajad

Tere!Pöördun Teie poole 86 aastase naise murega. 3 aastat tagasi oli tal insult. Peale seda jäi ta voodisse, saab hädavaevu liikuda kitse abil mõned tiirud toas, Kuu aega tagasi toas ringi liikudes kukkus ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Vabandan viivituse eest. Teie lähedase probleem vajab kiiret lahendamist. Ilmselt CRV ehk peamine põletikuproov on tõesti halb, põlve punetus ja turse viitab põletikule. Esmane ravi on antibiootikumikuur ...

Loe edasi

Nahaprobleemid nimetissõrmel

Tere, viimane pool aastat või kauemgi on nahaprobleemid parema käe nimetissõrmel. Seni arvasin, et läheb ise ära, aga olnud selle võrra kaua, et pigem mitte.

Nimetissõrme nukil on krobeline ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Paistab olema kontaktdermatiidi kirjeldus, kuid on ka teisi sarnase avaldumisega haiguseid. Esmane käik oleks perearsti külastus, seisundi hindamine, uuringud ja ravi, vajadusel nahaarsti ...

Loe edasi

Seen suus

Tere.

Hakkasin 5 kuud tagasi tundma keelekuivust, hiljem tagumised keelenäsad läksid suuremaks. Meenutavad murakat v kalamarja. Siis tekkis ka valge paks katt, mis kraapides maha ei tulnud. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Teie terviseprobleem on keerukas. On uuritud ja konsulteeritud, kuid rahuldavat tulemust ei ole. Ja kui on leitud midagi, siis see ei tähenda veel seda, et see ongi probleemi tegelik põhjus. ...

Loe edasi

Silmatilgad

Tere.

Väga spetsiifiline küsimus, kuid mõtlesin proovi teha siiski. Kahjuks konkreetselt oftalmoloogile küsimuse esitamise võimalust antud keskkonnas pole hetkel.

Selle aasta ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Ocuflash silmatilgad on kergelt põletikuvastase ja värskendava toimega, neid võib kasutada pikemat aega vajadusel häiriva vaevuse korral. Apteegis on minuteada u 10 kond erinevat niisutavat ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi